domeeni. Nad on kujult üsna sarnased, tavaliselt kerakujulised või ka pulkjate või spiraalsete vormidega. Bakterid olid ühed esmastest Maal tekkinud eluvormidest. Nende elupaigad on väga mitmekesised. Baktereid leidub nii pinnases, vees, happelistes kuumavee allikates kui ka radioaktiivsetes jäätmetes. Bakterid on väga olulised aineringes, näiteks surnud orgaanilise aine lagundajatena ja lämmastiku sidujatena atmosfäärist. Mõned lämmastikku fikseerivad bakterid on sümbioosis taimedega, olles viimaste juuremügarates. Näiteks mügarbakterid fikseerivad lämmastikku sümbioosis liblikõielistega. Bakterid tagavad elu säilimise ka veealuste külma- ja kuumaveeallikate lõõride ümbrust asustavatele bioomidele, muundades sealset vees lahustunud vesiniksulfiidi ja metaani organismidele eluks vajalikeks toite- ja energiaallikateks. Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest, lisaks tarvitab
· Stabiliseriv valik · Suunav valik Taimede kohastumine kõrbes: Sügavad juured, Vaha, Õhulõhed avanevad öösel, Lehed muutunud okasteks, Kiire kasvuperiood Loomadel: Hele karvkate, Ainevahetuse muutus, Öine aktiivsus, Suveuinak, Suuremad kehaosad, Koha valiku täpsus LIIKIDE TEKE e. Evolutsiooniline protsess Liigi tekkeks on vaja: · Muutlikust loovad tegurid (mutagenees) · Muutlikust fikseerivad tegurid (looduslik valik, isolaadid) · Geenisiire Mutlikkust fikseerivad tegurid looduslik valik ja osaliselt isolaadid Käitumisbarjäärid: pulmatants, sugelde värv, tihedus, lõhn Uute liikide tekkele viivad tegurid: · Geograafiline isolatsioon Isolaatide teke: · Geneetilise materjali muutumine Liigivälised tegurid geograadiline barj. · Looduslik valik · Mäestikud orud, jõesäng
AINURAKSED bakterid, kingloom , amööb, roheline silmviburlane , koppvetikas + ( algloomad, seened ) Kõik elusüsteemid erinevad eluta loodusest tunduvalt suurema keerukuse poolest -Kõik rakkude organellid on nende endi poolt sünteesitud biokeemiliste reaktsioonide käigus -Rohelised taimed vajavad sünteesprotsessiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat -Loomorganismid vajavad toitu.(valgud, lipiidid, suhkrud) Kõik elusolendid vajavad elutegevuseks energiat -TAIMED fikseerivad valguse energiat ,kasutavad seda fotosünteesil suhkrute sünteesiks -LOOMAD saavad energiat teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilise aine lagundamisel Kõik elusolendid vajavad energiat ainete organismisisesteks transpordiks, orgaaniliste ainete sünteesiks , liikumiseks ja teisteks protsessideks METABOLISM ainevahetus Ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga tagatakse organismide stabiilne sisekeskkond ehk homöostaas
· Nitrifikatsioon (CO2 assimileeritakse ja ammoonium oksüdeeritakse nitritiks ja sealt edasi nitraadiks, aeroobne protsess) · Denitrifikatsioon (vastand lämmastiku fikseerimisele, lõpp-produkt vaba gaasiline lämmastik, anaeroobsetes tingimustes) · Ammonifikatsioon (orgaanilise lämmastiku bioloogiline muundumine ammooniumiks) N-ringes osalevate mikroorganismide funktsionaalsed rühmad · Nitrifitseerivad bakterid · Denitrifitseerivad bakterid · Lämmastikku fikseerivad bakterid · Nitritit ja nitraati ammonifitseerivad bakterid · Ammooniumi assimileerivad (NH3 orgaanilisse ainesse siduvad) mikroobid kõik mikroorganismid · Deamineerivad mikroorganismid (NH3 eemaldamine aminohapetest ja valkudest) bakterid ja osa vetikaist © Merle Ööpik, EMÜ PKI 2 Lämmastikuringe lihtsustatud skeem: Väävliringe lihtsustatud skeem:
LIIGITEKE I On vaja: a)tegureid, mis põhjustavad päriliku muutlikkuse N: mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, hübriidide suremine b)tegureid, mis fikseerivad neid muutusi: LV, isolatsioon, sümbioos. Eristatakse järgmisi variante: 1) füleetiline liigiteke keskkonna aeglasel muutumisel toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis)
Soojuse suurtootjate pelletitarbimine on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Ainult pelleteid põletavate katlamajade koguvõimsus on Eestis praegu 20 MW. Üha rohkem kohalikke katlamaju ehitatakse ümber fossiilkütustelt pelletitele. See aitab soojatootmisel raha kokku hoida ning on kasulik ka keskkonnale. Tänu puhtusele sobivad pelletid ideaalselt linnakatlamajadele. Eestis pakuvad pelletitootjad ka soojatootmisteenust võtavad enesele soojatootja rolli ning fikseerivad sooja hinna kuni kümneks aastaks. PELLETIKÜTUSE ENERGIASISALDUS JMS kütteväärtus 4,7 - 4,9 kWh/kg energiasisaldus ca 3 MWh/m3 toormaterjal saepuru läbimõõt 6 -10 mm pikkus kuni 40 mm mahukaal 600-700 kg/m3 1 tonn ca 1,5 m3 kloriidid kuni 0,03% tuhk Alla 0,8% niiskus kuni 8% - 10% väävel kuni 0,05% KESKKONNA SAASTE
Arvestatakse, kas park on kindla kultuuri ja ajaloolise stiiliperioodi (regulaarne, vabakujuline, segastiil) näide. 3. Pargi kavandaja Arvestatakse, kas pargi loonud arhitekt, pargiaednik on teada. 4. Säilinud pargielemendid Pargi kujunduselemendina veekogud (looduslikud - allikad, oja, jõgi, järv; kunstlikud - tiik, kanal vms) on säilinud. Ajalooline teedevõrk on säilinud või loetav. Ajaloolised teljed, aktsendid on säilinud või loetavad, samuti põhilised vaatepunktid, mis fikseerivad suletud-avatud alade vaheldumise, ilmekad puudegrupid ning ruumilised avad. Erikujulise istutusviisiga puudegrupid (pügatud seinad, arkaadid, ringid vms) on säilinud. Arhitektuursed väikevormid (paviljon, obelisk, skulptuur, sild vms) on säilinud. Väärtuslik puistu ja allee(d) on säilinud. 5. Seos ajaloosündmuste, kultuuriloo ja silmapaistvate isikutega Seosed oluliste ajalooliste sündmustega, legendidega, tuntud kunstiteoste (gravüürid, maalid, vms),
-u25-30 7Inim. letaalsed temperatuurid?- 8lemine- 42-44c, alumine 25c ja alla. 8H8potermia?-nim. keha temp. langust alla 35C. selline olukord voib tekitada vanematel inim voi neil kes on kukkunund vette.surm siis kui kehatemp alla 25C 9Miks jahtub inim keha kiiremini vees kui ohus?- vesi juhib palju paremini soojust kui ohkkeha kaotab palju kiiremini soojust. 10kehatemp hoidmise keskus ajus?- h8potalamus Tervis 1Kuidas kehakatted kaitsevad haiguste eest?-ninas asuvad ripsmed fikseerivad sissehingatavast ohust välja väiksemad osakesed. tervest nahast ei pääse ka haigused läbi. 2Mittespetsiifiline immuunsusteem?-tekib vigastuse korral, koht muutub punaseks ja läheb soojaks ning hakkab paistetama. 3Histamiin on signaaliks valgete vererakkudele, mis kogunevad vigastatud kohta ja hävitavad paktereid. 4Humoraalne reakts nakkuse vastu?-toksiine ja antikehasid eritatakse vereringesse, mis rundavad vahetult baktereid ja viiruseid. 5Millal kaitseb meid immuunsussusteem
struktuuri sisse, hüdrofiilsed aga struktuuri pinnale. Struktuur on seotud aminohapete radikaalidevaheliste nõrkade sidemete ja vastasmõjudega ( vesinik ja ioonne side, wan-der Walsi jõud, hüdrofoobsed interaktsioonid) ja kovalentsete S-S sidemetega cys jääkide vahel.selle struktuuri vormideks on gloobul või niitjas struktuur.Kvaternaarstruktuur- oligomeersete valkude iseloomulik struktuur, so valkudele, mille molekulid koosnevad rohkem kui ühest polüpeptiidahelast. Struktuuri fikseerivad nõrgad mittekovalentsed sidemed subühikute vahel. Mikrotuubulid : õõnsad silindrilised polümeerid. Koosnevad tubuliini dimeeridest. Funktsioonid: Formeerivad raku kuju, säilitavad ja muudavad seda, mikrotuubulid on peamisteks struktuuriühikuteks viburites ja ripsmetes bakterirkul. Vahendavad organellide liikumist rakus ja loovad sideme nende vahel. Võimaldavad materjalivahetust sünapsi ja närviraku keha vahel. Glükogeen- loomne varupolüsahhariid a) ehitus hargnenud
Riigil on oma roll mõjutamaks inflatsiooni suurust järgides Maastrichti kriteeriumeid. Riigi rahandus, valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Vahetuskurss, riik peab hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Inflatsiooni ohjavad riigid kogevad palju vähem lähenemistegureist põhjustatud probleeme kui riigid, kes oma vahetuskursi fikseerivad. Hinnastabiilsus, riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Intressimäärad, riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Inflatsiooni vastand on deflatsioon, mis on üldise hinnatasem jätkuv alanemine.
- elastne olek- siin esineb korrastamata kui ka korrastatud piirkondi: polümeeri elastsus on seotud amorfse struktuuriga. Korrastamata piirkondades on liikumisvabadus alles ja nad võivad oma suunda ja paigutust muuta (näit. tselluloosis on kahjustustele valla just amorfsed osad ). Korrastatud piirkondades on tugevad sidemed, mis fikseerivad ahela paigutuse ära ja liikumisvabadus on väike. Agregaatoleku taastumine saab toimuda tänu korrapärastele osadele, mis fikseerivad amorfset osa. Kui need fikseerivad osad kaovad, siis deformatsioon muutub voolavaks (praktikas ilmneb see (polümeeride) plastmasside, kilede jms. katkemises, purunemises jms .) Tr (Tb)- rabedustemperatuur ja sellest allpool on polümeerid kergesti murduvad, purunevad ning ei ole elastsed. Polümeeride purunemine - see on molekulaarselt kovalentssidemete katkemine ja vabade radikaalide teke. Tavaliselt on Tr veidi madalam kui Tg .
TURUSTRUKTUURID 9. märts 2015 SISUKORD: SIDETURU ARENG: LAUATELEFONILT ÜLE NUTIKALE MOBIILILE REGULEERIMATA JA REGULEERITUD TURG EESTI ELEKTRITURU AVANEMINE 2013. AASTAL OLIGOPOOLSE TURU ERINEVAD VORMID JA MUDELID 2 SIDETURU ARENG http://et.wikipedia.org/wiki/Nokia_3310#mediaviewer/File:Nokia_3310_blue.jpg ÜLEMINEK LAUATELEFONILT MOBIILILE: Raske on täpset algusaega määratleda. Nokia 3310 on GSM võrgus töötav mobiiltelefon, mida esitleti 2000. aasta 1. septembril. Nokia 3310 üks maailma kõige edukamaid telefone. Sellest ajast alates on mobiiltelefonide osas toimunud väga suur areng. 3 SIDETURU ARENG http://www.oxfordobserver.com/iphone-6-plu...
sularaha. Makseautomaat võtab makse vastu ja märgib parklasüsteemis vastava parkimise tasutuks. Peale maksmist on aega parklast lahkumiseks 15 min. Seejärel tõkkepuu enam ei tõuse ja kasutajal tuleb lisaminutite eest juurde maksta. Parklast väljumiseks tuleb sisestada kaart lugejasse. Juhul kui parkimise eest on tasutud ja tasumisest on möödunud vähem kui 15 min, saab klient parklast välja sõita (tõkkepuu tõuseb). Andurid fikseerivad väljasõidu. Parklast väljudes tagastatakse püsikliendile tema kaart, juhuklientidele kaarti ei tagastata. Parkimise lõpetamine registreeritakse parklasüsteemis. Ärireeglid. R1. Ühe Parkimiskaardiga võib olla seotud üks isik, kuid isikul võib olla mitu parkimiskaarti. R 2. Üks kaarditüüp grupeerib mitu parkimiskaarti, kuid üks parkimiskaart saab olla vaid ühte tüüpi R 3
20. Skemaatiline joonis, millel näidatakse ära lähimad maastiku püsiobjektid ja mõõdetakse sidemed. 22. Väikesed juhuslikud vead(ei ületa äärmist viga /n=0, mõõtmistulemused kuhjuvad ümber õige tulemuse), suured juhuslikud vead, korreleeritud vead, süstemaatilised vead, jäme viga. 23. Horisontaalnurkade summa 1800 n-nurkse hulknurga sisenurkade summa peab olema (n-2)1800 sulgemisviga-saadud tulemus miinus teoreetiline 24. Enne mõõtmist tuleb joon maastikul tähistada, mille fikseerivad tema otspunktid. Joont tuleb min 2x mõõta! Britmarii Kroon Jaanuar, 2013 25. Tsentreerimine- teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Kasutatakse nöör- ehk ripploodi. Horisonteerimine- põhitelg vertikaalseks. 27. Joonis- okulaar, viseerimistelg, fokusseerimislääts, objektiiv. 28. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. 29
tulenevad primaarsest struktuurist e aminohapete valikust ja järjestusest polüpeptiidahelas. Sekundaarstruktuur on aminohappeahela lokaalne korrapärastumine, tertsiaalstruktuur aga kogu valgu kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamine.Valgumolekulide ruumilised struktuuri on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemetega ja vastasmõjudega. Denaturatsioon on valgu molekuti ruumilise struktuuri osaline lagunemine. Nõrgad keemilised sidemed, mis fikseerivad ruumilist struktuuri, grupeeruvad ümber või katkevad. Peptiidsidemed aminohapete vahel aga säiluvad. Denaturatsioon võib vähendada valgu lahustutvust, mistõttu sadeneb denatureerunud valk lahusest välja. Kui valgu peptiidside katkeb, on tegu valgu hüdrolüüsiga. Valkude detekteerimis kvalitatiivsed analüüsi meetodid: · värvusreaktsioonid · väljasadestamine (denatureerides, eraldades madalama molekulmassiga peptiide)
polüpeptiidahelatega, luues mikrokeskkonna, milles toimub õige pakkimine. Valgumoodulid ehk domeenid suhteliselt iseseisva struktuuri ja funktsiooniga üksused, mis moodustuvad pidevatest järjestustest. Ehk tihedalt pakitud osad polüpeptiidahelas, mis korduvad valgus. 2. Kvaternaarstruktuur iseloomulik valkudele, mille molekulid koosnevad rohkem kui ühest polüpeptiidahelast. Struktuuri fikseerivad nõrgad mittekovalentsed sidemed. Eelised: · Stabiilsus · Geneetiline ökonoomsus ja efektiivsus ( vähem kodeerivaid geene) · Katalüütiliste tsentrite kokkuviimine · Kooperatiivsus VI. SISSEJUHATUS ENSÜMOLOOGIASSE 1. Ensümoloogia põhimõisted: Ensüümid elusrakkudes kulgevate biokeemiliste reaktsioonide kiirendajad e katalüsaatorid, mis suunavad ja reguleerivad tuhandeid degradatsiooni, sünteesi, energia ülekande jpt reaktsioone;
· · Suuremate klaaside paigaldus teostatakse kahekesi, kasutades vaakumkäepidemeid. · Suuremat klaasi paigaldades jälgivad mõlemad paigaldajad endapoolset ülemist nurka ja vahetavad omavahel informatsiooni klaasi ja kere vahekauguste kohta. · · Soovitatav on klaasi tõstes toetada klaasi alaserva. · · Klaasi avasse paigaldamise järel surutakse klaasi äärtele liimi parema nakkumise tagamiseks. · Kinnitatakse fikseerivad teibiribad klaasi ülaserva ja kere külge . Vajaduse paigaldatakse klaasi nihkumise takistamiseks distants kiilud. Paigaldatakse eemaldatud liistud, vajadusel korregeeritakse klaasi asendit. Eemaldatakse vaakumkäepidemed. · · Nõuded vahetult peale paigaldamist · Autot tohib liimi kuivamise ajal liigutada ainult sirgel tasapinnal, vältida ebatasausi (mootorit ei tohi tööle panna).
korrapärastumist, tertsiaarse struktuuri mõistet kasutatakse kogu valgumolekuli kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamiseks. Osamolekulidest ehk subühikutest koosnevaid valke nimetatakse oligomeerseteks, tal on mitu polüpeptiidahelat. Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks, mille käigus katkevad või grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, peptiidsidemed aga säiluvad. Valgu denatureerumine võib vähendada tema lahustuvust ja seetõttu võib ta lahusest välja sadeneda. Valgu hüdrolüüsiks nimetatakse peptiidsideme lagunemist. Valkude kindlakstegemiseks lahustes kasutatakse mitmeid kvalitatiivse analüüsi meetodeid, näiteks: · värvusreaktsioonid peptiidsidemete või kindlate aminohapete tuvastamiseks · väljasadestamine denaturatsiooni uurimiseks
oligomeerseks ja osamolekulide omavahelist assotsieerumist iseloomustab kvaternaarne struktuur. Näiteks, hemoglobiini molekul koosneb neljast polüpeptiidahelast (osamolekulist) ja omab kvaternaarset struktuuri. Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, kuid säiluvad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed. Valgu denatureerumine võib vähendada tema lahustuvust, mis omakorda põhjustab valgu väljasadenemise lahusest. Valgu peptiidsidemete lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks. Valkude detekteerimiseks (=kindlakstegemiseks) lahustes või bioloogilistes vedelikes kasutatakse mitmeid kvalitatiivse analüüsi meetodeid nagu: · värvusreaktsioonid peptiidsidemete või teatavate aminohapete tuvastamiseks,
4.3.3.2. Rinnal peab number olema vähemalt 15 cm ja seljal 20 cm kõrge. Numbri jooned peavad olema vähemalt 2 cm laiad. 3.4 Punkti saamine 6.1.1. Punkt Võistkond saavutab punkti: 6.1.1.1. kui pall on puudutanud vastase väljaku pinda 6.1.1.2. kui vastasvõistkond tegi vea; 6.1.1.3. kui vastasvõistkond sai märkuse. 6.1.2. Viga Võistkond sooritas vea, kui tema mängutegevus on vastuolus määrustega (või rikkus neid mõnel muul viisil). Kohtunikud fikseerivad vea ja otsustavad järgneva vastavalt määrustele: 6.1.2.1. Kui kaks või enam viga on toimunud järjestikku, siis võetakse arvesse vaid esimesena toimunud viga; 6.1.2.2. Kui kaks või enam viga on vastastel toimunud üheaegselt, siis seda loetakse MÕLEMAPOOLSEKS VEAKS ja pallimängimine korratakse. 6.1.3. Pallimängimine ja lõpetatud pallimängimine Pallimängimine on mängutegevuse järgnevus alates pallija poolt sooritatud pallingust kuni hetkeni, mil pall on mängust “väljas”
Ettevõtte tunnuslause omab väärtust eelkõige turundussuhtluse seisukohalt. Tunnuslauset muudetakse suhteliselt harva, kuna väärtuse omandab tunnuslause just pikaajalisel kasutamisel. 13. Eesmärkide püstitamine strateegia koostamisel Eesmärke püstitades välditakse segadust selles, mida tuleb saavutada ja samas tekivad mõõdupuud tulemuste hindamiseks. Eesmärgid tuleb püstitada iga olulise tegevusvaldkonna kohta. Strateegilised eesmärgid on tähtsad seetõttu, et fikseerivad strateegilise positsiooni, mida turul soovitakse saavutada. Strateegilise eesmärgiga on tegemist siis, kui ettevõte järjekindlalt taotleb pikaajalise strateegilise eesmärgi saavutamist ja kontsentreerib selleks kogu energia. 14. Huvigrupid strateegia koostamisel ja rakendamisel Ettevõtte pikaajalisele edukusele ja tema väärtuse kasvule mõjub hästi see, kui eesmärkide püstitamisel arvestatakse tasakaalustatult erinevate huvigruppide eesmärkidega. Nendeks
Poliitilistel põhjustel võib suur jooksevkonto ülejääk olla mittesoovitav · Suure jooksevkonto ülejäägiga riikidele võidakse kehtestada diskrimineerivaid väliskaubandust piiravaid meetmeid suure jooksevkonto defitsiidiga riikide poolt Reservvaluuta. N-nda riigi probleem. · Reservvaluuta Valuuta, milles keskpangad oma välisreserve hoiavad Keskpangad fikseerivad oma riigi valuuta reservvaluuta suhtes, olles valmis seda iga hetk reservvaluuta vastu vahetama Valuutakursse hoiab paigas arbitraaziprotsess · Reservvaluuta riigi asümmeetriline positsioon Reservvaluuta riik ei pea oma valuutat teiste suhtes fikseerima · Maailmas, kus on N riiki N valuutaga, on reservvaluuta suhtes vaid N-1 vahetuskurssi
Kemolitotroofsed bakterid jagunevad: · Nitrifitseerijad oksüdeerivad ammoniaaki või nitritit · Tioonbakterid oksüdeerivad redutseeritud S-ühendeid. · Rauabakterid oksüdeerivad Fe(III) · Vesinikubakterid oksüdeerivad vesinikku · Vingugaasibakterid oksüdeerivad CO-d. 27 Kemolitotroofsed bakterid saavad C-allikana kasutada ka CO2, seega on nad kas obligaatsed või fakultatiivsed autotroofid. CO2 fikseerivad Calvini tsüklis. Obligaatsed on spetsialiseerunud anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisele ja nad kasutavad CO2 süsinikuallikana. Nad ei talu hästi orgaanilisi aineis, mõningaid orgaanilisi happeid taluvad paremini. Obligaatsed kemolitoautotroofid on nt nitrifitseerijad. Fakultatiivsed aga saavad oksüdeerida nii anorgaanilisi kui ka orgaanilisi ühendeid. Sellised on nt vesinikubakterid, vingugaasibakterid ja osa tiobatsille. Osa kemolitotroofe käituvad miksotroofidena või
Haldusdokumendid Käskkiri, akt, protokoll Koostas: Pille Koit Haldusdokumendid Haldusdokumendid on õigusliku jõuga dokumendid, mis tõendavad vastuvõetud otsuseid, kinnitavad fakte ja toiminguid, fikseerivad seisukordi või sündmusi. Haldusdokument on dokument, mis koostatakse juhtimis-, täidesaatva- ja korraldava tegevuse dokumenteerimiseks Haldusdokumendid Kõik haldusdokumendid vormistatakse üldplangile ja pealkirjastatakse dokumendiliigi nimetusega trükitähtedega. Juhendid, eeskirjad, kord (nt.asjaajamiskord) vormistatakse valgele paberile. Haldusdokumendid Kõik haldusdokumendid tuleb registreerida dokumendiregistris. Kõik haldusdokumentide originaalid on
3) Sümbiontne- uus liik tekib kahe liigi pikaajalise kohustusliku kooseksisteerimise tagajärjel. Näiteks seeneriiki kuuluvad samblikud. Koostisliik üksi eksisteerida ei suudaks (liiga tugev spetsialiseerumine) 4) Divergentne- lahknemisega liigiteke (geograafiline, geneetiline, ökoloogiline jne) Eeldused: · Peab tekkima geneetiline pärilik muutlikkus organismirühma geenifondis · Peavad olema tegurid, mis fikseerivad seda pärilikku muutlikkust (isolatsioon, ristumisbarjäär) · Kujuneval liigil peab olema kindel elupaik e. ökoniss NB! 1. Liigi teke on protsess, mis seob mikro- ja makroevolutsiooni. 2. Liigi tekke kiirust peaks mõõtma põlvkondade vaheldumise kaudu. 3. Liigi teke on pidev protsess, mis toimub alati ja kõikjal eluslooduses. Liikide keskmine eluiga 2...10 mln aastat (palju erandeid). Liigi alamstruktuurid: · Süstemaatilised (alamliik, rass)
lülisammas, eest rinnak. Ülalt ulatab kaelani. Eesosas süda, harkelund ja suured veresooned, tagumises osas söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinna lümfijuha ja teised elundid 94. Kuseelundkonda kuuluvad organid Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti 95. Neeru asend, kihnud Kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Katab kolm kihnu: fibrooskihn, rasvkihn ja sidekirme. Kihnud fikseerivad neeru oma kohale, samas on neil ka kaitseülesanne. 96. Neeru välisehitus Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad fibrooskihn, rasvkihn ja neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 97. Neeru siseehitus neeru koor, neeru sambad, neeru säsipüramiidid, neeruvaagen. Neerust väljub kusejuha. Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen 98. Nefron nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik
valmistamisest või kulumisest tingitud lõtke. Koostatav mutter koosneb liikumatust ja liikuvast osast. Viimast saab piki telge teisaldada ning pärast lõtku kõrvaldamist fikseerida. Laagrid, laagritapid e tugikaelad. Laagrid on masinaelemendid, mida kasutatakse võllide ja pöörlevate telgede tugedena. Laagrid võtavad vastu radiaal- ja telgkoormusi (võlli ja sellele kinnitatud detailide kaal, väliskoormused) ning kannavad need üle kerele või raamile. Nad fikseerivad ka võllide ja telgede teatud kindla asendi ülejäänud detailide suhtes Laagrite klassifikatsioon olenevalt hõõrdumise liigist · liugelaagrid- laagrid, kus kokkupuutuvad pinnad teineteise suhtes libisevad ja neid eraldab õlikiht · veerelaagrid- laagrid kus tööpindasid eraldab pöörlev keha: rull, kera e kuul, kooniline rull · magnetlaagrid- kahe tööpinna eraldamiseks kasutatakse magnetväljasid. Eriti
Kuna Dr Arnold Seppo oli samuti traumatoloog puutus ta tihti kokku ka luupõletike ja tuberkuloosiga. Nende ravi oli sel ajal ebaefektiivne, pikaajaline ja raskesti talutav. Nende raviks konstrueeris Seppo oma kuulsa puur-nõela, millega ta suutis ka oma viieaastase haigestunud poja ruttu terveks ravida. Dr Seppo meetod oli väga edukas. Kuuldused sellest levisid Eesti piiridest väljagi. 1966. aasta suveks olid Seppo tööd sealmaal, et ta võis oma luumurdusid paigaldavad ja fikseerivad aparaadid ehk nn Seppo reponaator-fiksaatorid kõige kõrgemal tasemel patenteerida. Ta sai ka autoritunnistused selle kohta. Nende alusel võis juba hakata tõsiselt taotlema meetodi laialdasemat rakendamist ning teadusasutuse loomist Tõnismäe linnahaigla baasil. 1977. aastal 17. Novembril avati Tallinnas Tõnismäe haigla traumaosakonna baasil Metallosteosünteesi Teadusliku Uurimise Laboratoorium ja Kliinik (MTULK). Pärast Seppo surma sai sellest aastal 1992 A
Valgud ja süsivesikud, protokoll 1 Olivia-Stella Salm, 179471LAAB Valkude sissejuhatus Valgud koosnevad omavahel peptiidsidemega ühendatud aminohapetest. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminorühmaga (eraldub vesi). Peptiidside on osalise kordsuse tõttu planaarne ning enamasti trans-konformatsioonis. Valkudes on 20 üldlevinud aminohapet ning mõned ebaharilikud aminohapped (hüdroksü- jt derivaadid). Valgul on primaarne, sekundaarne tertsiaarne ja kvaternaarne struktuur. Ruumilisi struktuure hoiavad koos nõrgad keemilised sidemed ja vastasmõjud. Valgu ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad ruumilist struktuuri koos hoidvad nõrgad sidemed. Denatureerumine võib põhjustada valgu väljasadenemist lahusest. Valgu peptiidsideme lagunemist nimetatakse valg...
38 Punktkeevitustangid Joon. 39 Statsionaarne punktkeevitus 22 Fikseerimisvahendid Keevitatavate detailide fikseerimiseks kasutatakse erineva kuju ja suurusega fikseerivaid näpitsaid (Joon. 40), magnetfiksaatoreid (Joon. 41) ja pitskruve (Joon.42 ). Joon. 40 Fikseerivad näpitsad Joon.41 Magnetfiksaatorid Joon. 42 Pitskruvid Fikseerimisvahendite kasutamine 23 Vead keevitamisel Korraliku keevisõmbluse saamiseks tuleb jälgida , et keevitusasend oleks mugav ja pingevaba. Lisaks sellele tuleb vältida algajate keevitajate kahte enamlevinud viga: a. elektrood on liiga kaugel keevitatavast detailist b
53.KIRJELDAGE KERE LIHASTE TÖÖD KÕNNI ERI FAASIDES 1) Toetusjala eesmine samm keha kaldub raskusjõu tõttu ette, pingulduvad seljalihased (lülisambasirgestaja, trapetslihas,kaela- ja pearihmlihased);jalalaba maapinnale toetumisel kontraheeruvad sääre eesmise rühma lihased,et fiktseerida hüppeliigest,seejärgel lõtvuvad,et pehmendada maandumist labajalal,pinges reie- nelipealihas teostatamaks sääre sirutust. 2) Toetusjala vertikaalasend kere lihased fikseerivad kere toetusjalale.Kogu keha raskus on suunatud jalale.Vaagnavöötme lihased fikseerivad keha vertikaalse asendi.Peamised lihased:väike ja keskne tuharalihas,suure tuharalihase ülemine osa. 3) Toetusjala tagumine samm keha kaldub taha, pingulduvad kõhulihased (sisemine ja välimine kõhupõikilihas, kõhusirglihas);keha raskus kantakse üle pöia eesosale-faas lõpeb pöia tõukega maast.Sirutatakse
elektrontransportahel on väga sarnane mitokondri omaga. · Alfa-proteobakterite rühmas on rohkesti eukarüootide rakusiseseid parasiite ja ka taimedega koos elavaid baktereid Selts Rhodospirillales Rhodospirillum · purpurne mitteväävlibakter. · Purpursete mitteväävlibakterite rikastuskultuurid mineraalsoolade ja suktsinaadiga puljongis (anaeroobselt valguse käes kasvatatud) ja nende punased kolooniad Petri tassil Azospirillum · Esimesed N2 fikseerivad spirillid avastas Beijerinck 1925. a. · Azospirillumit võib leida mullast ja eriti rohkesti on neid taimejuurte ümbruses. Kuna nad eelistavad kõrgemat temperatuuri, on neid enam soojades maades. · Liigid: A. brasilense, A. lipoferum, A. amazonense jne. · Azospirillid on tömbid kõverdunud pulgad, mis liiguvad polaarse viburi abil. Kui rakke kasvatada pehmel agarsöötmel, võivad moodustuda ka arvukad külgviburid ja ilmneda voogamine
Valkude primaar struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda, sekundaar struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaar struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Taastumine on reanturatsioon. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes ja ka nende aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse värvusereaktsioone, denaturatsiooni protsessi uurimiseks, valkude eraldamiseks madalama molekulmassiga peptiididest ning erinevate valgusfraktsioonide lahustamiseks kasutatakse mitmeid sadestamismeetodeid
Valkude primaar struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda, sekundaar struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaar struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Taastumine on reanturatsioon. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes ja ka nende aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse värvusereaktsioone, denaturatsiooni protsessi uurimiseks, valkude eraldamiseks madalama molekulmassiga peptiididest ning erinevate valgusfraktsioonide lahustamiseks kasutatakse mitmeid sadestamismeetodeid
Valkude primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda, sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Taastumine on reanturatsioon. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes ja ka nende aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse värvusereaktsioone, denaturatsiooni protsessi uurimiseks, valkude eraldamiseks madalama molekulmassiga peptiididest ning erinevate valgusfraktsioonide lahustamiseks kasutatakse mitmeid sadestamismeetodeid
tegevuse korra Roomas kaitses igaüks oma õigusi ise nö omaabi teel. Rooma tsiviilprotsessi iseloomulikuks jooneks on tema menetluse jagunemine kahte ajalooliselt eraldatud staadiumi: Menetlus In iure- osa võtab nii hageja kui kostja ja kohtumagistraat. Magistraat ei tee kohtuotsust, ta lausub teatavaid vormeleid lihtslt, mis kohtulikus korras on ette nähtud.Pooled läbivad teatud pidulikke toiminguid.Need aktid fikseerivad lõplikul kujul poolte taotlused. Kostja ei ole sunnitud kohale ilmuma. Kostja kutsumine v toomine on hageja asi – in ius vocatio-. Kui kostja keeldub minemast, peab hageja keeldumise tunnistajate juuresolekul kindlaks tegema-antestamino- ja jõuga kostja kinni pidama- em capito-. Kui poolte vaheline õigustüli on fikseeritud, järgneb pidulikk moment- litis contestatio- pooled pöörduvad kaasa toodud tunnistajate pooleüleskutsega olla kõige toimunu
Piirkondade vaheline konkurents nende pärast. 10B. Linnaplaneerimise praktika Eestis: Planeerimine toimub üksikobjektide, väikeste alade, detailplaneeringute kaudu Erasektori huvid Planeerimine on ka pigem ametkondlik. Tartus linn vs Tartu Ülikool suurima kinnisvarahaldajana Avalikus sektoris tähtsaim re-aktiivne transpordiplaneerimine (liiklusprobleemide lahendamine) Üldplaneeringud on pigem protsesse tagantjärgi fikseerivad, mitte suunavad dokumendid. Vabanenud alade funktsionaalne tsoneerimine. Lisaks sisaldavad piiranguid, seadustest tulenevad kohustusi jms. Üksikud teemad: mere-äärse ala planeerimine Tallinnas 11.Ruumistrateegiaid linnaregioonides. Rahvuslike asustussüsteemide ruumistrateegiaid. 11A. Ruumistrateegiaid linnaregioonides: Pesad (valglinnastumine), I vöönd
osaks. Rinnaku-rangluu liigeses olev pidevketas - väga hästi liikuv liiges, sobitab pindu omavahel. Põlveliigeses esineb võruketas/menisk 2 tükki ühes põlveliigeses. Lülisamba lülikehade vahel lülivahekettad, inimese selja seisund sõltub millised on lülivahekettad, annavad lülisambale hea liikuvuse, peavad olema kenasti paigas. Sidemed. Põlves sidemed on kollageenkiududest moodustunud, fikseerivad struktuurid, seovad kokku, annab hea liikuvuse, aga vähe turvet. Seesamluu põlves, väga likuv. Kummagil jalal on seesamluu pöid, esimese pöialuu all on 2 väikest seesamluud, et toetada suure varba poolset osa ja suunata lihastööd. 93. Nimeta üheteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Liikumine võimalik ainult ümber ühe telje. Neid on 2: Plokkliiges sõrmeliiges. Liikumine kindel, fikseeritud.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õppeaine YKL0063 Biokeemia PRAKTIKUM: Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid Üliõpilane: Juhendaja Kood: Esitatud: Sooritatud: 1. AINE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse värvusreaktsiooni, sademe või hägu teket, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. 1.1. VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeteks. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühma...
aminohapete valikulist järjekorda, sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast(subühikutest) moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Peptiidsidemete lagunemine on valgu hüdrolüüs. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes ja ka nende aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse värvusereaktsioone, , valkude eraldamiseks madalama molekulmassiga peptiididest, denaturatsiooni protsessi uurimiseks ning erinevate valgusfraktsioonide lahustamiseks kasutatakse
Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda. 9. Mida tähendavad mõisted a) valkude denaturatsioon - valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine, selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, kuid säiluvad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed. b) valkude hüdrolüüs - valgu peptiidsidemete lagunemine c) valkude väljasoolastamine - Neutraalsete soolade [(NH4)2SO4, MgSO4, NaCl jt.] kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest. - Valkude detekteerimiseks (kindlakstegemiseks) lahustes või kasutatav kvalitatiivse analüüsi meetod
või bioloogilisel teel. Bioloogiline lämmastiku fikseerimine on 20 mikroobne protsess, mida viivad läbi ainult prokarüoodid: mõningad bakterid (sh sinivetikad) ja arhead (ürgbakterid). Bakterid omavad ensüümi nitrogenaas, mis muudab anaeroobses keskkonnas lämmastiku ammoniaagiks. Viimane dissotseerub kiiresti ammooniumiks. Mõned lämmastikku fikseerivad bakterid on sümbioosis taimedega, olles viimaste juuremügarates. Näiteks mügarbakterid fikseerivad lämmastikku sümbioosis liblikõielistega. Tänapäeval domineerivad globaalses lämmastikufikseerimises inimtegevuse protsessid, põhiliselt lämmastikväetiste tootmine. Inimkond on tänaseks rohkem kui kahekordistanud bioloogiliselt aktiivsete lämmastikuvormide tekkimist aastas. Seda põllumajandusliku tootmise (lämmastikväetiste kasutamise) ja
3 KONVERGENTSI LÄHIPUNKT Konvergentsi lähipunkti võib mõõta enne tõelist nägemiskontrolli ehk enne prooviraamide või foropteri ette panekut. Konvergentsi lähipunkt mõõtmine ja peitetesti sooritamine üksteise järel on loogilised ja kumbki ei unune. Selle abil saame teada, kas silmad töötavad koos ehk kas on olemas binokulaarne koostöö. Konvergentsi lähipunkti mõõtmine Uuritavale antakse sihtpunktiks näiteks pilt või pastakas 50-60 cm kaugusele. Mõlemad silmad fikseerivad pastakale. Pliiatsit tuuakse uuritava ninale lähemale. Et silmad näeksid pastakat ühtse pildina ehk üht pastakat, siis peavad nad konvergeeruma ehk sissepoole pöörama. Kui konvergentsi võimekus on saavutatud, siis edasi näeb patsient pastakat topelt. Mõõdetakse kaugus sarvkestast pastakani enne selle topelt muutumist. (Korja 1993:39) Normaalne konvergentsi kaugus on erinevate autorite järgi erinev: • umbes 5-8 cm. (Korja 1993:39) • umbes 12-15 cm
kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustu. Jälgisin albumiinide sademe moodustumist. Võrdlemisel segus, et globuliitset sadet tekkis rohkem. Järeldus: lahus sisaldas globuliine ja albumiine, kuna mõlemad sadestusid lahusest välja. Rohkem tekkis globuliinset sadet, seega oli globuliinide sisaldus lahuses suurem kui albumiinide oma. 7. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Kui keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pl) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Valgu pl näitab keskkonna pH väärtust, mille juures on valgumolekulis positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, summaarne laeng võrdub nulliga. Selle tulemusena valgud sadestuvad. Pl-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas
järjekorda sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Taastumine on renaturatsioon. Valkude reaktsioonide tüübid: kvantitatiivsed reaktsioonid -Kvalitatiivse analüüsi meetodid ei nõua reeglina reagentide täpset doseerimist (kaalumist, pipeteerimist), vaid piirduda võib silmamõõduga ning suurusjärgu arvestamisega. mis tähendab kvantitatiivne, mis kvalitatiivne?
jätta seisma 5 minutiks. Tekib globuliinide sade, eraldada see filtrimise teel. Filtraadile lisada kristalset (NH4)2SO4 küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni. Tekib albumiinide sade. Tulemus: Globuliinide sade oli õrn, albumiinide sade oli paremini tuvastatav (valge hägune sade), seega albumiine sisaldus munavalgus on suurem kui globuliinide sisaldus. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureerivad (ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad) kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuid temperatuur võib olla erinev, see sõltub konkreetsest valgust. Denatureerimisega kaasneb tavaliselt valgu väljasadestumine lahusest. Denatureerunud valk ei pruugi aga lahusest välja sadeneda, kui keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu pI (isoelektriline täpp) väärtusest. Valgu pl näitab keskkonna pH väärtust, millal valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.1.1 ja 1.2 Anna Logunova YAGB-22 Valkude reaktsioonid Valgud-polüpeptiidid,milles ,,ehituskivideks" olevaid aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil (peptiidsidemete abil).Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga.Peptiidside on planaarne ning enamasti trans-konformatsioonis.Valkude kostises leidub 20 üldlevinud aminohapet( proteogeensed).Valgud täidavad oma funktsiooni tänu nende iseloomulikele ruumilistele struktuuridele(primaarne,sekundaarne,tertsiaalne ja kvaternaarne). Denaturatsioon-valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine(peptiidsisemed ei katke ja primaar struktuur säilib). Valkude reaktsioonide tüübid: · Kvantitatiivsed reaktsioonid(värvusreaktsioonid,väljasadestamine,väljasoolastamine) · Kvalitatiivsed reaktsioonid Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüp...
arteril) Pulsisagedus e. pulss on arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst. Süstoli ajal tekkiv aordi seina võnkumine kandub edasi arteritele. Seda on võimalik palpeerida (käega katsuda) kohtades, kus arter paikneb pindmiselt ja kus tema alla jääb mingi tihedam kude: Randmel a. radialis Kaelal a. carotis Kubeme piirkonnas a. femoralis Jne. Pulssi saab registreerida ka anduritega, mis fikseerivad võnkes graafiliselt s.o. sfügmograafia. Sfügmogramm on kahe küüruga kõver: Veri paiskub vastu aorti Uus tõus tekib uuest vere Veri tõuget ei anna põrkumisest vastu aorti Poolkuuklapid sulguvad Pulsitugevus sõltub veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tugevusest.
nelipealihas. Selle faasi lõpuks, kui tald puudutab pinnast, säär sirutatase lühiajaliselt (dorsaalflektsioon). Paiunutus puusaliigesest: Sirutus põlveliigesest: Sirutus hüppeliigesest: Kere lihaste töö kõnni eri faasides: 1) Toetusjala eesmine samm – keha kaldub raskusjõu tõttu ette, pingulduvad seljalihased et keha püstisena/stabiilsena hoida (lülisambasirgestaja, trapetslihas, kaela- ja pearihmlihased) 2) Toetusjala vertikaalasend – kere lihased fikseerivad kere toetusjalale. Lülisammast sirutavad lihased väldivad vaagna kaldumist vaba jala suunas – lülisambasirgestaja. Lülisamba kaldumist kõrvale väldivad sisemine ja välimine kõhupõikilihas, niude- nimmelihas. 3) Toetusjala tagumine samm – keha kaldub taha, pingulduvad kõhulihased (sisemine ja välimine kõhupõikilihas, kõhusirglihas); Ülajäsemete lihaste töö: Ülajäsemete töö kõnnil toimub võrreldes alajäsemetega vastaspoolel – väheneb keha
amiidrühma Hga, -pöörde tekkel domineerivad jäägid on proliin (tsükliline struktuur ja fikseeritud ) ja glütsiin (väike). mõhk või kink (beta bulge) klassikaline, G-1 kink ja lai mõhk. LIISI KINK 17 BIOKEEMIA test I 2. Tertsiaarstruktuuri mõiste ja struktuuri fikseerivad sidemed. Globulaarsed valgud - tüübid ja formeerumine. Valkude pakkimise põhimõtted ja etapid. Molekulaarsed tsaperonid. Valgumoodulid e domeenid. Kiudvalgud - ehitus, omadused, funktsioonid ja esindajad. Def: Kogu valgumolekulile iseloomulik ruumiline struktuur. Polüpeptiidahel omandab keraja (globulaarne valk) või niitja (fibrillaarne valk) konformatsiooni. Nooled näitavad -struktuure
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
