inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne. Kuigi noortel inimestel on vigastuste ja traumade oht mõnevõrra väiksem kui vanematel, tasub neisse siiski tõsiselt suhtuda. Välja ravimata lihtne vigastus võib tulevikus suureks ja parandamatuks probleemiks osutuda.
REPORT This report compares different types of injuries. Reading this report you will get to know what are the parts of the body that get injured most frequently. The first parts of the body are fingers. According to the graph fingers are most commonly injured 13, 4 %.I think that is normal, because we use our fingers all the time and it is easy to cut into yourself . If you have injured yourself with a knife , then you should try to stop the bleeding and use a plaster. The second most common injuries happen to your skulls 6,5 %. You might hurt your skull by falling or getting hit by something. If you do injure your skull then it is better to see a doctor, who will tell you what to do. This graph shows that eyes are injured also quite commonly-6,1 %. Your eyes might get hurt because of wind or something might fall into them. If your eyes are, hurt then you should use eye drops, and if t...
Arstid leiavad, et vigastuste riski suuruse põhjus on hea üldfüüsilise seisukorra puudumine. Tänapäeva noored on mugavad ning trenni ja mujale minnakse autoga, see aga mõjutab tugevalt tervist. Samuti on paljudel sportlastel stress, mis on põhjustatud treenerite ja vanemate poolt. Treenerite poolt liiga suured treeningmahud tekitavad aga traumasi. Kõigist põhi- ja keskkooliportlaste vigastustest on 50% põhjustatud ülekoormusest. Jalgpalluritel on kõige levinum vigastus põlvetrauma, see on põhjustatud ka kunstmurul treenimisest. Kunstmuru on kõva ning see põrutab joostes kõvasti liigeseid, eriti kahjulik on see kasvavale organismile. Pesapalluritel, ujujatel, tennisistidel ja golfi mängijatel on sagedasem vigastus õlatrauma. Iluuisutajatel on tihti põlvekedra kõhre ülekoormus. Tihtipeale jäetakse ka tagaplaanile vigastuste vältimine, seda just paremate tulemuste saavutamiseks, ning tegeletakse ainult ühekülgsete harjutustega
- põlve toestused, kui need on hästi kaetud; - purunenud nina kaitse, isegi siis, kui see on valmistatud kõvast materjalist. - prillid, kui need ei ohusta teisi mängijaid; - kuni viie (5) cm laiused peapaelad, mis on valmistatud mittekriimustavast ühevärvilisest riidest, tehismaterjalist või kummist. 6 Mängijad vigastus Mängija(te) vigastuse korral võib kohtunik mängu peatada. Kui vigastus tekib hetkel, mil pall on "elus", siis kohtunik ei vilista mängu peatamiseks enne, kui palli valdav võistkond viskas korvile, kaotas kontrolli palli üle, viivitab palli mängimisega, või pall muutus "surnud" palliks. Siiski võivad kohtunikud vajaduse korral vigastatud mängija kaitseks mängu koheselt peatada. Kui vigastatud mängija ei saa koheselt (umbes 15 sekundit) mängu
• hingamine on sage, • kannatanu on rahutu, võivad tekkida teadvusehäired, • kõhulihaste pinge, kõhuvalu, • sundasend – kannatanu hoiab ennast kägaras, kõhu komplemisel valulikkus, iiveldus, oksendamine, • rahutus 21. Mida tähendab sisemine verejooks? Missuguse olukorra see võib põhjustada? Rindkere ja kõhuõõne organite vigastused Rindkere ja kõhuõõne organite vigastuste üks oht on suure sisemise verejooksu tekkimine. Põhjused • noa ja tulirelva vigastus, • löök rindkere piirkonda või kõhtu (maksa, põrna rebend, soolte vigastus), • kukkumine kõrguselt, • liiklusõnnetus jne 22. Kuidas tegutseda rindkere ja kõhuõõne vigastusega kannatanu abistamisel? Missuguseid tegevusi vältida? Tegutsemisjuhised • Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista kohe numbril 112, kust vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu abistamiseks.
(sidemete venitus/rebend, lihaste põrutused ehk„puukad“, luumurrud jne). Minu spordialaks on korvpall. Korvpall on kiiretempoline mäng, kus esineb väga palju kontakti mängijate vahel. On palju suunamuutusi, äkilisi sprinte ning spurte, hüppamisi ning maandumisi. Olen ise tegelenud korvpalliga nüüdseks juba 13 aastat ning pidanud samuti läbi elama erinevaid traumasid. Suurem osa neist on õnneks olnud kergemad, kuid ka üks suurem ja tõsisem vigastus, mis on üsna sagedane sellel spordialal. Sellest tuleb hiljem ka pikemalt juttu. Korvpallimäng oma kiires tempokuses võib põhjustada mängijatel väga laia spektri vigastusi. Kõige sagedamini on haaratud alajäseme erinevad osad - väljaväänatud hüppeliigesed, luumurrud jalalabas, põlve sidemete venitused ning rebendid on väga levinud. Korvpallureid ohustavad ka vigastatud randmed-sõrmed, mõrad pahkluudes, verine kulm või nina.
Riina Kohvrit. 1. Spordivigastuste üldiseloomustus Üldiselt loetakse spordivigastusteks neid vigastusi, mis on saadud sporti tehes või siis võistluste käigus. Spordivigastuste alla kuuluvad · harrastussport · ekstreemsport · meelelahutusliksport (http://www.annaabi.ee) 1.1. Spordivigastuste tekkepõhjused Traumad ja vigastused tekivad erinevatel põhjustel. Tavaliselt tekivad välimised vigastused. Sisemise vigastuse kutsub esile väline vigastus. Kuid mõnikord on see ka vastupidi. Ülekoormus. Liigesed või korduvad liigeste liigutused võivad olla suurteks spordivigastuste põhjustajateks. Kõik sportlased on vigastustele vastuvõtlikud. Vale varustus ja selle ebaõige kasutamine. Suuri raskusi tõstes võib alaseljale ja kätele tekkida tõstmisest trauma. Ekstreemspordis kasutatakse kaitsmeid, aga kui kaitsmed on valesti kinnitatud, võivad need kukkumise tagajärjel eemalduda ning siis ei ole nendest mingit kasu.
· Õhupuudus · Rahutus · Valu · Kõhulihaste pinge · Kannatanu hoiab end kägaras · Iiveldus, oksendamine · Kõht on valus Tegutsemisjuhis: Pärast kanntanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista 112 Soki tunnuste esinemisel pane jalad kõrgemale, kata soojalt kinni, rahusta. Teadvusel kanntanule kindlusta võimalikult mugav asend, ÄRA ANNA KANNATANULE JUUA! Selgroovigastused: Selgroovigastuse korral võib tekkida seljaaju vigastus Mida kõrgemal on vigastus, seda suuremat osa kehast võib haarata halvatus Esmaabi andja peab olema eriti ettevaatlik Põhjused: Vette hüppamine, liiklusõnnetus, kõrgelt kukkumine Mul esmaabi:rindkere, kõhuõõne organite vigastused:valu,kõhulihaste pinge,iiveldus,oksendamine,kõht on valus,kannatanu hoiab end kägaras Tegutsemisjuhend: 1. Kui kannatanu ei hinga ja pulssi pole, keera ta selili asendisse ja alusta elustamist 2. NB
Riskianalüüs pakendajatele Järjekorra nr. Ohutegur Kahjustus Kes on ohus Riskitase 1 noaga pakkide avamine raske vigastus paki avaja 4 2 vaakumi masinaga töötamine kerge vigastus pakendaja 3 3 raskete kottide tõstmine raske vigastus koti tõstja 4 4 pappkastide avamine kerge vigastus paki avaja 3 5 laudade teravad servad kerge vigastus laua taga olev isik 2 6 elektriline kaal kerge vigastus kaaluja 2 Meetod Kes vastutab 1 üsna olematu risk kääride kasutamine kasutaja 2 kerge risk koti sisestamisel hoida distantsi kasutaja 3 kesmine risk
4 aastat - Eraldamine vanemast; loomad; pimedus; helid (k.a. hääled, müra öösel) 5 aastat - Loomad; "halvad" inimesed; pimedus; eraldamine vanemast; kehaline vigastus 6 aastat - Üleloomulikud olendid (nt. kummitused, nõiad, kollid, tulnukad); kehaline vigastus; müristamine ja välk; pimedus; üksi jäämine või magamine; eraldamine vanemast 7-8 aastat - Üleloomulikud olendid; pimedus; meediasündmused (uudised tuumasõjaohust või lapseröövidest); üksijäämine; kehaline vigastus 9-12 aastat - Testid ja eksamid koolis, vastamised ja esinemised koolis; kehaline vigastus; füüsiline välimus; pimedus; müristamine ja välk; surm Teismelised - Sotsiaalne esinemine ja toimetulek; seksuaalsus
asendis, puusa-ja jalatõsted külili. (Danskanen, Tarto, Tõnus 2008) 1.1.3 Hüppeliigese sidemete vigastused Kui sportlane vigastab hüppeliigest, siis võivad kahjustada saada väga erinevad hüppeliigese anatoomilised struktuurid: sidemed, liigesekapsel, kõõlused, kõhrkude, sündesmoos sääre-ja pindluu vahel, luu kasvuplaat (lastel). (Männik 2008) Autori mängijakogemus on näidanud, et sulgpallis on palju hüppeid ja pöördeid ning vale tehnika ja hooletuse puhul võib see vigastus tekkida väga kergesti. Näiteks ülevalt löögil hüppel on tõuge sooritatud valesti või võrku minnes astutakse valesti, näiteks jalg sissepoole. ( Foto 2, 3) Hüppeliiges on väga hea tugi-liikumisaparaadi amortisatsioonilüli hüppamise ja jooksmise ajal, hoides niiviisi ära liigset koormust lülisambale. Kui hüppeliiges on kange, eriti pärast skeletiluu või sidemete purunemist hüppeliigese piirkonnas, on ülekoormusvigastuste oht jalgades ja seljas väga suur
.................................................................8 3.5. Füsioteraapia......................................................................................................9 2 2. VIGASTUSED NING NENDEVÕIMALIKUD OHUD 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud Luumurd on luu murdumine või mõra (Esmaabi käsiraamat 2004: 150). Luumurruga kaasneb peaaegu alati ka ümbritsevate pehmete kudede (lihased, rasvkude, nahk) vigastus. (http://www.inimene.ee). Võib väita, et haiglavälistest jäsemetraumadest on 3/4 niiöelda "lihtsad". Luumõra, luuotste vähene nihkumine, sõrmede või õlaliigese "pesast väljaminek", sidemete venitus. (http://tervis.tostamaa.ee). Lisaks nendele satub ette ka raskemaid murde. Luumurde saab liigitada veel kaheks: lahtine ning kinnine luumurd. Lahtise luumurru kohal on haav ja luuotsad võivad olla näha. Tugev valu. Jalg ei liigu normaalselt, või ei saa üldse liigutada
Referaat Põlveliigese vigastused: Vigastuse teke Põlveliigese vigastused võivad olla kas värsked või kroonilised. Esinevad liigesesisesed ja liigesevälised vigastused. Tekkemehhanismi järgi võivad põlveliigese vigastused tekkida kas otsese või kaudse jõu toimel. Otsene jõud on kõige sagedamini löök, mis võib tekitada vigastuse ka põlve vastaspoolel. Kaudse jõu toimel, tavaliselt väänamine, tekib vigastus sääreluude asendi muutustest reieluu suhtes- kas välja- või sissepoole väänamisest, lähendamisest või eemaldamisest ( O ja X asendisse) ette- ja tahanihkumisest ning nende liikumiste kombinatsioonidest. Kroonilised põlveliigese välised vigastused 1. Limapaunapõletikud Kõige sagedamini esineb turse ja valulikkus põlvekedra piirkonnas või munakujuline moodustis põlveõndlas. Ravi: vajadusel (määrab ja teeb arst) punktsioon - põletikulise eritise eemaldamine süstlaga,
Keila Korvpallikool Kesklinna KK KK Rae Koss KK Viimsi Lasnamäe Korvpalliklubi/Tallinna Kalev Saku KK Spordiklubi RIM Tabasalu Palliklubi Tiit Soku Korvpallikool/SK Nord 3.Vigastused korvpallis Sporditegemisega käivad käsikäes kahjuks ka vigastused. Vigastusi võib olla erinevaid, sest osad vigastused tekivad vastasega kokku põrgates või mängija omal ettevaatamatusel (nt valesti astudes väänatakse põlve- või hüppeliigesesidemeid). Kui korvpalli mängu ajal tekib mängijal vigastus, siis kõige tähtsam on kiire esmaabi. Tipptasemel korvpalliklubidel on võistluste ajal kaasas füsioterapeut/arst kes saab anda esmaabi vigastuse tekkimisel. Vigastus korvpallis korvpalluri seisund, mis segab teda osalemast treeningutel ning võistlustel kuni vigastusest on täielikult välja tuldud. Kerge vigastus kestab 1-7 päeva, mõõdukas vigastus 8-30 päeva ning raske üle 1 kuu. (Ekstrand jt 2005:342) Kui korvpallur on vigastatud,
Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või
1- Tugev müra, millele järgneb mootori kinni kiilumine, kuna töötas pikalt detonatsiooniga. Rike7)Praod silindri plokis või plokikaanes. Tunnused: 7.1- Jahutusvedeliku välja immitsemine. 7.2- Õli välja immitsemine. 7.3- Jahutusvedeliku sattumine õlisse, õli muutub halliks. 7.4- Õli sattumine jahutusvedelikku. Põhjused: Jahutusvedeliku(vee) külmumine jahutussärgis, külma vedeliku valamine veeta käivitatud mootorisse, tugeva detonatsiooniga töötamine. Rike8)Plokikaane tihendi vigastus või nõrk kinnitus. Tunnused: 8.1- Kompressiooni vähenemine. 8.2- Jahutusvedeliku või õli immitsemine silindrisse. 8.3- Veeauru väljumine summutist. 8.4- Vahele jätmised mootoritöös tühikäigul. 8.5- Tikkpoltide murdumine, mutrite ja poltide keermete vigastus.
10 Puutüve kirjeldus 9 NR Rikke nimetus Kõrgus Rikke suuruse ja järkamismõju kirjeldus puutüvel 8 1. Mõlu 1,5m Mehhaaniline vigastus 0,4 m pikk ca. 5cm sügavune vigastus. 30 2. Liitkõver 14m Ca. 1,8m pikkuselt kõlbab paberipuuks. 7 3. Tooreoksaline 17m Edasi saaks tooreoksalist materjali. 4. Järsk kõverus 19,5m 0,6m pikkuselt ei sobi palgiks järgata.Järgata välja, 6 edasi saab peenpalki. 5
• SURU NINATIIVAD KOKKU LUULISE OSA ALT NINASELJAL • HOIA NIIMOODI TUGEVAT SURVET AVALDADES VÄHEMALT 10 MINUTIT • SAMAAEGSELT VÕIB NINAJUURELE JA KUKLALE ASETADA KÜLMA KOMPRESSI • KUI SA EI SUUDA NINAVEREJOOKSU PEATADA (KESTAB ÜLE 10 MINUTI), KUTSU 112 VÕI TRANSPORDI KANNATANU HAIGLASSE PÕRUTUS, VENITUS, NIKASTUS JA NIHESTUS • PÕRUTUS ON LÖÖGI VÕI KOKKUPÕRKE (VÄLINE JÕUD) JÄREL TEKKINUD VIGASTUS, MILLE KORRAL NAHK ON TERVE, KUID NÄHA VÕIB OLLA KUDEDE VEREJOOKSUST TEKKINUD VEREJOOKS NAHA ALL (HEMATOOM) • VENITUS ON LIIGESEID TABANUD VÄLISE JÕU PÕHJUSTATUD VIGASTUS, MIS VÕIB HAARATA KA LIHASEID JA KÕÕLUSEID • NIKASTUSE KORRAL TEKIB LIIGEST ÜMBRITSEVA LIIGESSIDEME JA KUDEDE VENITUS VÕI REBEND TUGEVATE NING ÄKILISTE LIIGUTUSTE TOIMEL • NIHESTUSEL LIIGUB LIIGESE LIIKUV OSA, LUU, VALESSE SUUNDA JA VÄLJUB LIIGESKAPSLIST (LIIGESEÕÕNEST)
**auto päikesevari peab asetsema paralleelselt auto esiklaasiga *kui kannatanu on šokis tuleb teda lohutada, ära kuulata, mitte ärritada **teadvusel, šokis ja suure verejooksu puhul on kannatanu põhiasend pikali, jalad ülespidi *Sokk tekib juba üle 1l vere kaotuse puhul *hingamisraskustega kannatanu panna poolistuvasse asendisse **hingamisseiskus – inimene ei hinga, pulss olemas, aitab ainult kunstlik hingamine NIKASTUS: ootamatu vigastus hüppeliigese vigastus: tõsta vigastatud jäse kõrgemale vajuta vigastatud kohale pane peale külmakott (20-30 min. hoida) kui peale seda ei või ikka veel jalale toetuda, pöördu arsti poole. *esmaabi: peatab verejooksu vähendab valu aitab paranemist LUUMURD tunnused: deformatsioon valu naha värvi muutus funktsiooni puudumine krepitatsioonid, turse *kannatanule ei tohi anda rohtu, vett, alkoholi *õlavigastuse puhul, ilma röntgenita MITTE üritada paika panna
etappidest ja ravivõimalustest. Anatoomia ja vigastuse mehhanism Hamstringlihased koosnevad kolmest lihasest, semitendinoosusest, semimembranoosusest ja biceps femorisest. Hamstringlihaste ülemine osa kinnitub istmikku kõrgendikule vaagnaluul ja reieluul ning alumine osa kinnitub sääreluu ja pindluu välisservale. Üle kahe liigese kinnitusega on hamstringlihased erilised, teostades nii põlve fleksiooni kui puusa sirutust koos suure tuharalihasega. Kõige tavalisem hamstringlihaste vigastus esineb järsul kiirendusel ja hoo mahavõtmisel, kus lihases on suurim ekstsentriline jõud. Samuti ka kiirel suunavahetusel või jala löögifaasi lõpus. Suure kiirusega jooksul tekib vigastus ekstsentrilisel kontraktsioonil hoofaasi lõpus, enne kannalööki, kus jala kiirus tuleb järsult pidurdada ning sellele järgneval järsul kontsentrilisel kontraksioonil, kus jalg viikase kiirelt üle puusa sirutusse
Suurem osa ajukoorest jaotub 6ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele Kus paiknevad mingid keskused Kuulmine oimusagar Tasakaal väikeaju Nägemine kuklasagar Haistmine aju mediaalsel poolel poolkerade vahel Maitsmine kiirusagar Keel on sümbolite süsteem koos sümbolitega manipuleerimise reeglitega (grammatika). Mida kõrgemal on seljaaju vigastus seda vähem infot jõuab ajju. Vist ka variantidega, et millise vigastuse korral on kahju kõige suurem (nimmepiirkonnas, seljapiirkonnast, ristluu..jne Sümbol on asi, mis osutab millelegi muule on kokkulepitud tähendusega on kasutatav teisiti kui see, millele osutab Neuron Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk ehk neuron. Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada, või nende tegevust moduleerida
mistõttu võidakse sellega jätkuvalt kokku puutuda. Asbestikiud kujutavad sissehingamisel tõsist ohtu tervisele, põhjustades näiteks asbestoosi, kopsuvähki ja muid terviseprobleeme. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Kutsekokkupuutejuhtum- Kokkupuutejuhtum on nahkaläbiv vigastus (nõelatorge või vigastus muu terava vahendiga), limaskesta või kahjustunud naha kontakt vere või teiste potentsiaalselt nakkusohtlike materjalidega. Kutsetöös ohustatuks nimetatakse inimest, kel on oma igapäevatöö ülesannete täitmise käigus oht kokku puutuda potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega. Niiskus- ja hallitusprobleemid- Töötades ruumides, mille konstruktsioonides on nähtavat hallitust või mille ruumiõhus on konstruktsioonide hallitamisest tulenevalt läpatanud,
10. ROPAXTIME klausel 6 (a) lastioperatsioonid ja stividoritööd. Selgitage antud alapunkti olemust ja põhimõtteid. Prahtija vastutab laadimise, lossimise, kinnitamise, lahti sidumise, paigutamise eest. Prahtija vaatab üle riskid, vastutuse ja maksumuse. Ülevaataja on kapten, kes hindab ohutust ja paigutust, merekõlblikkust jne. Kuidas kaup on kinnitatud pakendi siseselt, vastutab prahtija. Prahtija vastutab laeval toimunud vigastuse puhul. Kui kauba vigastus seab ohtu laeva merekõlblikkuse, tuleb vigastus viivitama parandada seal samas sadamas, kus see vigastus põhjustati või avastati. Muud vigastused mis ei ole prahtija süül toimunud, parandatakse samuti, kuid laevaomaniku arvel. Kapteni või laevaomanik on kohustatud teavitama prahtijat või nende agente ja stividorifirmat laeva vigastuse korral nii pea kui mõistlikult võimalik. Prahtija ei ole enam vastutav.
– Söestumus – tule toimel tekkinud alad puidu pinnal – Koorerebend – ümarpuidu kooreta osa – Karr – tüvekahjustus vaigutamisest – Kaldots - – Poomkant – osaliselt saejälijeta saematerjal – Koorelaik – puukoore ala spoonil – Kriipsud – nt sae jäljed – Lainelisus, pinnulisus, lemmelisus, narmalisus – metsamaterjali erinevad pinnakaredused – Sisseraie – kirvega tekitatud vigastus – Sisselõige – saeteekujuline vigastus – Murrend – puu langetamisel tekkiv ulatuslik välislõige – Killend – metsamaterjalist eraldunud puidukild – Nokk – metsamaterjali puudulikul läbisaagimisel jääb puiduosa – Kida – spooni või detaili servalt väljaultuv nokk – Rebis – puu langetamisel või töötlemisel paikne süvend – Muljutis – jeebus küll – Rõmelisus – spooni pinnakaredus
Seeneretk sarnaste seente maailma Valge kärbseseen ja metsašampinjon Valge kärbseseen ja metsašampinjon Kasvavad okas-ja segametsades kuuskede läheduses. On olemas valget värvi kübar, krae ja jalg. Seen on üleni valge, sh eoslehekesed, mille värvus ka vananedes ei muutu. Seen on valge, aga eoslehekesed on roosakad, punakad või lõpuks mustad. Jalg on otsapidi kotjas tupes, mis võib maa seest märkamata jääda. Jalg on alt muguljalt jämenenud, aga tuppe ei ole! Vigastus-või lõikekohad jäävad valgeks. Vigastus-või lõikekohad muutuvad ajapikku kollakaks. SURMAVALT MÜRGINE! MAITSEV SÖÖGISEEN, SÖÖDAV VÄRSKELT! ...
ESMAABI Kolmik: Adele Thele Kuusk, Karmen Hall, Kristel Kangur Miks on esmaabi tähtis? Sa ei tea iial, millal sul esmaabi vaja võib minna Saad aidata nii ennast kui ka teisi Iga vigastus või tervisehäire võib ühel ajahetkel osutuda eluohtlikuks Põhiprintsiibid Põletused Silmade vigastused Vingu- või sõjagaaside sissehingamine Verejooksud Uppumine või elektrishokk Teadvusetusseisund Luumurrud Nikastus Põletused II ja III astme põletus katta steriilse sidemega (kui puudub, jätta katmata) keemiline põletus - pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega http://www.tps.edu
häälestama hakata. Hindama peaks ka väsimusastet ja valima sellele vastav treeningstiil ja koormus. Just õhtul peale tööd sportima minna on enamasti kehas teatud kogus jääkväsimust sees ning sellega tuleb arvestada. Seos väsimuse ja vigastuse vahel on ilmselge. Kui tekib väsimus, siis: · halveneb sooritustehnika kvaliteet, · raske on keskenduda, · aeglustub reaktsiooniaeg, · häirub analüüsivõime. Tehaksegi vale otsus ja ... tekib vigastus. Treeningu ülesehituse ABC Tervisesportlanegi võiks treeningu ülesehitamisel lähtuda põhitõdedest. Alustada tuleks kerge soojendusega, kus kehatemperatuur tõuseb 1-2 kraadi. Sellele järgnevad venitusharjutused, mis on just kui keha töökorda sättimine. Lisaks spetsiifilisem soojendus, mis hõlmab rohkem treeningus rakendust leidvaid lihasgruppe, sh koordinatsiooniharjutusi. Siis põhitreening ning lõpetuseks 5 minutit mahajahtumise perioodi ja taas venitused. Oluline on ka
23. Nimeta vähemalt 2 reetina pigmentrakkude funktsiooni valguse neeldumine, aitavad kaasa A vitamiini vallandumisele. 24. Kui palju on umbes ühes silmas ganglionirakke? Ca 1,2 miljonit. 25. kas silmas on rohkem M või P närvirakke? Parvo. 26. Kui kahjustus on nägemisristmikus, kuidas see ilmneb vaateväljas Inimene ei näe temporaalsemat vaatevälja mõlemis silmas. 27. Kui od silm ei näe, mida kahtlustad, kus võib olla vigastus vasakus ajupoolkeras voi OD silmas. 28.kui parempoolsed vaateväljad on kadunud, mida kahtlustad. Kus võib olla vigastus? Vasakpoolses LGN-is
punktilism Mis oli neoimpressionistide peamine eesmärk? Milliste vahenditega nad seda teostasid? Jäljendada võimalikult täpselt nähtava maailma värve; värvide segamise asemel kasutati optilist segu (paigutati värvusringi toone kõrvuti) Nimeta kaks kuulsamat neoimpressionisti? Kes olid nad rahvuselt? G.Seurat, P.Signac - Prantslased Milliseid fakte tead Henri de Toulouse-Lautreci elusaatusest? Aadliperest; majanduslikult kindlustatud; lapsepõlves vigastus, mille tulemusena moondunud kehavormidega; suhtles palju boheemide ja lõbutüdrukutega; viibis palju Pariisi lõbumajades ja kabareedes Kus ja millises keskkonnas möödus Toulouse-Lautreci kunstnikuelu? Pariisi ööelu, kabareed, lõbumajad Keda ta kujutas oma maalidel? Mida ta seejures rõhutas? Inimesed (ööelust), näitab ühiskondlikku kuuluvust ja nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. Mille juures kasutas Henri de Toulouse-Lautec litograafitehnikat? Graafika- ja plakatikunsti
tugevate ravimite nagu petidiini, omnopooni või diamorfiini süstimine). Vajadusel manustatakse ka antibiootikume ja emaka kokkutõmmet soodustavaid ravimeid. Õmblused eemaldatakse operatsioonihaavalt neljandal või viiendal operatsioonijärgsel päeval ja tavaliselt lubatakse siis ka koju. Kojuminek võib lükkuda hilisemaks lapse seisundi tõttu. Keisrilõike võimalikud tüsistused võivad tekkida nii lõikuse ajal kui ka hiljem. Lõikuse ajal on võimalik põie, soole, või kusejuha vigastus. Selle tüsistuse esinemissagedus on 1 2 juhtumit 1000 keisrilõike kohta. Kõige sagedamateks tüsistusteks on operatsioonihaava põletik ja emakapõletik või kuseteede põletik, mis vajavad antimikrobiaalset ravi ja mõnikord ka pikemat haiglas viibimist. Vähem esineb operatsiooniaegset verekaotust, mis nõuab vere või selle komponentide ülekannet. Haruldaseks tüsistuseks on operatsiooniaegsed naaberorganite vigastused, näiteks kusepõie või soolte vigastus.
Esmaabi Koostaja: Claudia Juhendaja: Luumurrud Luumurd on vigastus, mille korral luu murdub või mõraneb. On kahte sorti luumurde: lahtine- ja kinnine luumurd. Lahtise luumurru tunnused: vigastatud nahk, verd jookseb, haavast näha luude otsi, jäseme tugev valu, turse, kuju muutus. Kinnine luumurd: tugev valu, vigastatud koha deformatsioon, turse, jäseme ebanormaalne liikuvus. Lahtise luumurru esmaabi Haavas võib olla võõrkehi, neid mitte välja kiskuda! Jalga ei tohi luumurru korral tõsta. Tuleb peatada verejooks: haavale steriilne side.
Põletus Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põhjused Tule hooletu käsitlemine Päikese UV jt kiirgused Kõrge temperatuur Kuumad vedelikud aur, vahad, õli Liigid Termiline Keemiline Elektripõlemine Tunnused Valget või musta värvi kärbunud kude Suured vedelikuga täietud villid Põletav kuiv nahk Põlenud karvad Põletused Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke. Tagajärjed Kudedes valkude lagunemise Veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vede...
Põletus Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põhjused Tule hooletu käsitlemine Päikese UV jt kiirgused Kõrge temperatuur Kuumad vedelikud aur, vahad, õli Liigid Termiline Keemiline Elektripõlemine Tunnused Valget või musta värvi kärbunud kude Suured vedelikuga täietud villid Põletav kuiv nahk Põlenud karvad Põletused Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke. Tagajärjed Kudedes valkude lagunemise Veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vede...
lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tööandjale. Akti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist Kui tööõnnetuse tagajärjeks on surm või nähtavalt raske vigastus, tuleb õnnetusest viivitamata teatada Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, ootamata arsti teatise saamist, esitades järgmised andmed: · Töötaja ees- ja perekonnanimi ning kontakttelefon; · Tööõnnetuse toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg; · Sündmuse lühikirjeldus; · Tööandja nimi ja aadress · Teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon. Surmaga lõppenud tööõnnetusest peab tööandja teavitama viivitamata ka politseid. Riskianalüüsi mõiste
kulmu juurde. Mind oleks see tool peaaegu riivand, aga jõudsin pea alla panna. Timo viidi arsti juurde ning pandi plaaster peale, kuid seda ma ei tea, kas ta õmblema viidi. Kermole igastahes kutsuti politsei ning rohkem ma sellest sündmusest ei mäleta. Teine tõsisem vägivald oli minu ja Lenari vahel algklassis, kui me üksteist nügisime ning üks hetk mul jalg libastus ja ma kukkusin peaga vastu laua serva. See ei tundu praegu kindlalt nii hull, kuid algklassis selline vigastus tekitas suurt valu ning närvilisust. Mul oli natukene kulmu juurest verine, kuhu ka tekkis haav. Leppisime me Lenariga õnnelikult ära. Rohkem ma meie klassi tõsisemaid vägivaldu ei mäleta või neid polegi olnud. Igastahes loodan, et meie klassis ropendamine väheneb ning vägivalda ei kasutata mitte kunagi enam. Gabriel Koort 8a klass
Vastat paari lausega. Arvuti taga peavad inimesel käed olema nii, et õlavars ning käsivars oleksid 90 kraadise nurga all. 4. Kas käsivarred peavad olema toetatud ? JAH 5. Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? JAH 6. Mis on randmeliigese sündroom ? Kirjeldada paari lausega. Randmeliigese sündroom on pidev ja korduv randme painutamine. Randme painutavate kõõluste ülepinge ja ärrituse tõttu võib kiiresti tekkida mediaannärvi mehaaniline vigastus. Lõpptulemusena areneb inimesel välja nnkarpaalkanali sündroom. 7. Millises asendis peab olema selg ? Vastata 1-2 lausega. Selg peab olema sirge ning toetatud. 8. Milline on ergonoomiline tool ?- kirjeldada Ergonoomilise tooli seljatugi aitab hoida lülisammast õiges asendis, aitab toetada käsivart ja jalgu. Rattad tooli all kergendavad liikumist. Ergonoomilise tooli seljatugi ja tooli kõrgus peavad olema reguleeritavad. 9. Kas jalad peavad olema toetatud ? JAH 10
PÕLETUS Anu Grents 2015 Põletused • Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põletused • Mida tugevam valu, seda pindmisem(väiksem) põletus, • Mida nõrgem valu, seda sügavam põletus, • Ohtlik on suur vedeliku kadu (villid põletuse kohal), • 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest. Põletused • Põhjused • Kõrge temperatuur • Kuumad vedelikud, aur, vahad, õlid • Lahtine tuli • Elekter • Päikese UV jt kiirgused • Kemikaalid
Kõõluse parandamine Trapetsluu eemaldamine Plõksuva sõrme ravi Selg Küfoplastika Närvi plokeerumine Diski plastika Valuvaigistamine Spondülodees Murrud, venitused, rebendid Puus ja kubemelihas Hemi-artroplastika Puusa artoskoopia Valuvaigistamine Murrud, venitused, rebendid Täieik puusaliigese vahetus Põlv Eesmise ristatisideme vigastus või operatsioon Külgsideme vigastus Meniski rebend või operatsioon Valuvaigistamine Põlve hemi-artroplastika Põlvekedra kõõluse põletik Patella rebend või operatsioon Täielik põlveliigese vahetus, põlve artroplastia Hüppeliiges ja säär Kannakõõluse osaline või täielik rebend Säärelihase operatsioon Pindluu operatsioon Hüppeliigese välimise grupi sidemete parandus
Illnesses/health: (Suffer from) an earache Kõrvavalu take temperature-Temperatuuri võtma listen to chest-Kuulata rinnus weigh-kaal give injection-süsti andma scale--skaala syringe-süstal thermometer-termomeeter stethoscope-stetoskoop injury-vigastus pain (in my chest)-valu rinnus bruise-sinikas head ache-peavalu suffer from-kannatavad indigestion-seedehäired accident prone-õnnetusse sattuma feel depressed-masendus on account of-tõttu fond of-kiindunud muscle pain/muscular pain/cramp-lihasvalu,-kramp nose bleed-ninaverejooks travel sickness-merehaigus heart disease-südamehaigus splitting headache-äge peavalu sore throat-kurguvalu high temperature-kõrge temperatuur food poisoning-toidumürgitus physical vs psychological-füüsiline või psühholoogiline hormones-hormoonid anxious-murelik fatigue-väsimus ulcers-haavandid viral infections-viiruseinfektsioon circulate-ringlema digestive system-seedetrakt glucose-glükoos bloodstream-vereringe de...
· Laevapumpade ja/või teiste laevade poolt pakutavate pumpade kasutamine võib aidata üleujutusega toime tulla, vähemalt niipalju, et võita aega teiste kasulike meetmete rakendamiseks. · Laeva sihilik madalikule- või kaldasseajamine võib ta kaadumisest päästa, kuigi seejuures on laeva pikitugevuse vähenemise ja/või tema struktuurse terviklikkuse rikkumise tõsiste tagajärgedega oht. · Vigastus võib olla kahjustanud laeva pikitugevust tema konstruktsiooni nõrgendamise teel. Lisaks võivad endised lõikejõud ja paindemomendid sisenenud vee mõjul kasvanud olla. Neid asjaolusid tuleb püstuvuse kindlustamiseks ettevõetud tegevuse juures meeles pidada ja arvestada. Kuna praegu ei ole lihtsat ja arusaadavat vigastustest tingitud tugevusprobleemide hindamise juhendit saadaval, on sellelaadsete otsuste tegemine jäetud
Rõngussid (Annelida) Rõngusside hulka kuuluvad: · Hulkharjasussid · Väheharjasussid · Kaanid · Kidavaglad · Hõimkonda kuulub 9000 liiki · Mõõtmed · Keha jaguneb kolmeks osaks Pea, lüliline kere, anaalsagar Niisugust keha selgelt liigendumist madalama arengutasemega loomadel ei ole. PEA meeleelunditega nagu nt. Silmad rõngasussidel on hästi arenenud nägemine, maitsmismeel ja kuulmine. KERE koosneb lülidest ehk segmentidest Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level ...
WORD SEARCH P S U N N Y I F X F F T T P E W O B T Y E D U Y T S J N O G W C S S O U E E H V O N E P A Q X F S Z B N N Z Y A W G U M H I L R I Y Y H G A X U I L A H Q O L U B U O E S U W L A D G V T F O Y L Q E B S Q L R G T V M G X O L E F W G H E B D F N P E H C C R E L F K T Y Y Y W E C H O N E S T L Y N L L E O Y I N Y F I R R E T I E D T S U T T Q N U A N W T C I H P R R T H A F J K M T N P K X M O M U H S P L X W A P ...
..........................................................................17 3. VIGASTATUD TANTSIJA.......................................................................................................19 3.1 Igapäevased toimingud ja kehakasutus...............................................................................20 3.2 Tagasipöördumine normtegevuse ja koormuse juurde........................................................22 4. MIDA ANNAB VIGASTUS TANTSIJA ELUKUTSELE ....................................................23 INTERVJUUDE ANALÜÜS........................................................................................................23 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................26 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................................28 LISAD......................
väljaõpe. Ohuks oli ka see, et loomi ei aetud lauta, vaid jäeti koplisse. 3. Mida loetakse tööõnnetuseks ja kuidas tööõnnetusi liigitatakse? Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetus liigitatakse vigastuse raskusastme järgi: kerge vigastus, raske vigastus või surmaga lõppenud. 4. Kui palju registreeritakse Eestis tööõnnetusi aastas? Kui palju juhtub surmaga lõppenud õnnetusi? 2017.aastal registreeriti 5184 tööõnnetuse teadet. Surmaga lõppes neist 9. 5. Missugust aega loetakse ,,tööandja huvides tegutsemise ajaks"? Kui tööandja palub teha midagi, mis pole konkreetselt töötaja igapäevane töö. 6. Arutle, mis on õnnetusjuhtumite analüüsi laiem eesmärk?
to move house – majja kolima, kolimine 3.retirement – pensionile jäämine 4.graduation – lõpetamine 5.a wedding – pulm 6.scared – hirmunud 7.thrilled – põnevil 8.excited – erutunud 9.worried – murelik 10.disappointed – pettunud 11.irritated – ärritunud 12.a divorce – lahutus 13.personal – isiklik 14.an injury – vigastus 15.narrow – lähedal 16.to be absorbed in – süvenenud olema 17.in the field(s) of - mingil alal 18.anatomy – anatoomia 19.speech – kõne 20.to invent – leiutama 21.an invention – leiutis 22.to be involved in – kaasatud olema 23.several – mitu 24.to create – looma 25.a sign language – viipekeel 26.visible – nähtav 27.invisible – nähtamatu 28
o Kolmveerandil juhtudest paikneb aordi aneurüsm aordi kõhuosas ja veerandil juhtudest rindkereosas. Aordi aneurüsmi tüübid o Aordi aneurüsmi on kahte tüüpi: Ø Rindkere aordi aneurüsm Ø Kõhuaordi aneurüsm Põhjused o Ateroskleroosi (ateroskleroosi) o Sidekoe haigused o Teised meditsiinilised seisundid. o Probleemid oma südame valves. o Ravimata infektsioonid. o Traumaatiline vigastus. o Tubakas. o Nakkuse aordi (vaskuliit). Sümtomid o Rindkere aordi aneurüsm kasvamisel, mõned inimesed võivad märgata: Ø Hellus või valu rinnus Ø Seljavalu Ø Kähedus Ø Köha Ø Õhupuudus o Kõhuaordi aneurüsm suurenemisel, mõned inimesed võivad märgata: Ø Pulseeriv tunne naba lähedal Ø
BIOLOOGIA · Korrata kontrolltööks õ. lk. 84-93 · Kirjeldus: NS, KNS koosnemine; peaaju 5 tähtsamat osa ja nende ül: suuraju, väikeaju, piklikaju, keskaju: side pea- ja seljaaju vahel; lihastoonus; vaheaju: ainevahetust, paljunemist, eritamist, kehatemperatuuri reguleeriv keskus; suuraju 2 poolkera: vasaku ja parema poole määratavad võimed; seljaaju vigastus: halvatus; peaaju haigused: ajukasvaja, insult, entsefaliit, meningiit; seljaaju ül. (2); närviimpulsi levik närvirakult närvirakule; piirdenärvisüsteemi koostis, talituslik jaotus somaatiliseks ja vegetatiivseks (viimasel 2 vastandlikku toimet kiirendav/aeglustav); pea- ja seljaaju ehituslik erinevus (hallolluse - närviraku kehad, valgeolluse- närviraku jätked paiknemine); refleksikaar (5); sensoorsete ja
Kas sport elatusalaks on sobiv valik? EI JAH · Ainult tippspordis liiguvad · Sport on tervislik! suured rahad · Professionaalsel tasemel kõrged · Tööõnnetuste arv suur palgad · Väiksemgi vigastus võib · Hobi ja töökoht seotud karjäärile kriipsu peale tõmmata · Ei ole rutiinne töö · Noored talendid, kes lõpetavad · Spordivõistlused eri riikides- õpingud, et sportlaskarjäärile palju reisimist keskenduda võivad jääda õiges · Kindel siht silme ees(rekordid, kohas märkamatuks võidud, saavutused)- · Ei pruugi olla väga tervislik- Eneseteostusest savutatud
rammu(jõu)kivi. Lood valmivad enamuses kollektiivse töö tulemusena, tekstid kirjutab laulja Till Lindemann. Rammsteinil on kokku 7 albumit, 21 singlit ja 3 dvd-d. Rammsteini liikmed on pärit Ida-Saksamaalt, kelleks on · Till Lindemann on laulja ja tekstide autor. Ta on sündinud 4 jaanuaril 1963 aastal Leipzigis (Saksamaal). Ta on ka hea ujuja, mistõttu määrati koguni olümpiakoondislaste nimekirja, kuid vigastus ei võimaldanud tal 1988. aasta suveolümpiamängudel osaleda. Tema esimene töö millega ta raha teenis oli korvi punumine. Ta tunneb suurt huvi pürotehnika vastu, seda on ta ära kasutatud nii Rammsteini kontsertidel kui ka videodes. · Richard Z. Kruspe-Bernstein on kitarrimängija. Ta on sündinud 24. juunil 1967. a. Wittenbergis (Saksamaa) ja ta õppis kokaks. Muusika vastu hakkas ta huvi tundma 16 aastaselt kui ta käis reisil
) Esmaabi: - Vaigista valu(too välja soki seisundist) - Peata verejooks, haavale steriilne side - Teha lahas (nagu eelnevas) NB! Sääreluumurru korral pöid pöörata nö. väljapoole Reieluumurru lahas võib ulatuda kaenla alla Ülajäseme murru korral - panna kaela kolmnurkselt 3. Lülisambamurd: trepist kukkumine; sukeldumine madalasse vette; suvaline avarii; otsasõit; kukkumine kõrgusest; tugev löök selja piirkonda; tuli- või külmrelvaga vigastus lülisamba piirkonnas. NB! Kõikedel neil juhtudel käsitletakse kannatanut, kui selgrootraumaga juhtumit. - mõne kehaosa tundetus; nõrkus; liikumatus; surin jäsemetes, seljaajuturse, vahel hingamishäired. - kael ei liigu normaalselt; - valu; - halvatus kehaosades (ei tunne jalga , kätt vm) Esmaabi: - väldi seljaaju kahjustamist (selgroo kanalis). Luukillud lõikavad närvid läbi... - kõvale alusele lamama SELILI ( näiteks tõsta uks eest )
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
