nende paiknemise alusel Elektrilised sünapsid · Elektrilised sünapsid on sarnased neksustele · Neuronitevaheline kontakt ilma sünaptiliste põiekeste ja neurotransmitteriteta · Mõlemad membraanid on ühetaolise ehitusega - elektrilised sünapsid on kahesuunalise juhtivusega 4 - dendriit; 6 - akson; 8 - presünaptiline membraan; 9 - postsünaptiline membraan; 10 - sünaptiline pilu konneksonitega Neurogliia · Neurogliia rakud on tavaliselt väiksemad kui närvirakud; nad moodustavad umbes poole pea- ja seljaaju mahust · Neurogliia rakkudel on toestus- ja kaitsefunktsioon, nad ei ole võimelised erutust genereerima ega seda edasi kandma · Neurogliia rakud jagunevad neljaks vormiks Astrotsüüdid Makrogliia Oligodendrotsüüdid Mikrogliia Ependüümi rakud Astrotsüüdid Astrotsüüt on tähekujuline jätketega rakk (Kr.k. astron,
vahendavad hormoonid. (üksteisest kaugel, kulub rohkem aega ja toime pikaajalisem) 2.Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (Peaaju, seljaaju) Piirdenärvisüsteem (Närvid, algavad peaajust ja seljaajust) o Sensoorne NS o Somaatiline NS o Autonoomne NS Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS 3.Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? 1. Milline on närvi ehitus, miks? Hästi palju jätkeid, tuum (nende kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) Kaetud erilise isoleeriva müeliinkihiga (suurendab signaalide edasiandmise kiirust) Neuriit e akson (peenike ja pikem närviraku jätke, mille kaudu liigub erutus närviraku kehast eemale) Müeliinikiht teatud intervallide tagant katkeb Rakukeha
sekreet aine, mida eritavad näärmed organismis kasutamiseks (nt.seedimiseks) ekskreet aine, mida eritatakse organismist väljutamiseks Kollageen moodustab sidekoe põhimassi Basaalmembraan - ühendab rakke omavahel ja ümbritseva sidekoega Makrofaag rakk, mis võtab enda sisse võõrkehasid ja baktereid ning hävitab need / fagotsütoosivõimeline rakk Osteotsüüt - luurakk Neurogliia neuronit abistav Epidermis naha kõige pindmine kiht, mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Rakkude diferentseerumine rakkude arenemine, üksteisest eristumine Hemopoees vererakkude tekkimine Perifeerne Kogu närvikude väljaspool kesknärvisüsteemi Somaatiline- tahtelised funktsioonid Vegetatiivne tahtele allumatud funktsioonid 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed:
Erihistoloogia Erihistoloogia ehk organite mikroskoopiline anatoomia Organid on iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega ehituslikud üksused Organite kogum - aparaat või süsteem (näit. seedeaparaat, närvisüsteem) Organite ehitusprintsiip Ehitusprintsiibi alusel võib histoloogias organeid jagada kahte rühma I rühm - kompaktsed organid II rühm - torujad ehk õõnesorganid Kompaktsed organid Näärmelised organid - näärmed ja näärmetaolised organid Kompaktsete organite ehitus: Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Sagarikud ja kimbud Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida näärmetes nimetatakse sagarikeks (lobuli), lihastes, närvides ja kõõlustes kimpudeks (fasciculi) Sagarikevaheline e. interlobulaarne sidekude Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Strooma ja parenhüüm Kapsel koos põrk...
Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem. 2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju; juhib kogu organismi talitlust 3. Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? Närvikude koosneb neuronitest ja neurogliiast (neurogliiat on rohkem). Dendriidid võtavad infot vastu Rakutuum juhib raku elutegevust Akson annab infot teistele närvirakkudele edasi Müeliintupp kiirendab impulsside / erutuste
1)Võõtlihaskude asub skeletilihastes (käed, jalad, selg, kõht jt.) Ta töötab kiiresti, allub tahtele kuid ka väsib kiiresti. 2)Silelihastkude asub siseorganite seintes (söögitoru, soolestikus, silmavikerkest jt.) Silelihaskude ei allu inimese tahtele, töötab aeglaselt, kuid on praktiliselt väsimatu. 3)Südamelihaskude asub ainult südames. Töötab küllalt kiiresti, kuid ei allu inimese tahtele ja väsib aeglaselt. 4)Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliia rakkudest. Närvirakud kannavad edasi erutust ja võtavad seda vastu. Elundiks e. organiks nim. organismi osa, mis täidab kindlat ülesannet, kuid koosneb erinevatest kudedest (nt. suguti, süda, magu, peaaju jt.) Elundkond e. organismisüsteem ühte ülesannet täitvad organid moodustavad elundkonna e. organismisüsteemi (nt. seedeelundkond, suguelundkond, hingamiselundkond, tugi- ja liikumiselundkond jt.)
· Sensoorne e aferentne neuron toob infot närvisüsteemi suunas, enamasti unipolaarne, spetsiifilise retseptoriga seotud. · Interneuron e assotsiatsiooni neuron kesknärvisüsteemi vahelüli sensoorsetele ja motoorsetele neuronitele, enamasti multipolaarne. · Motoorne e eferentne neuron viib vastuse närvisüsteemist signaalidena välja efektorelundini, enamasti multipolaarne. On kaht tüüpi rakud närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav neurogliia (liimaine). Närvirakule, nagu lihasrakule, on omane erutustundlikkus, võime stiimulile reageerida elektrilise potentsiaali muutusega. Tegevuspotentsiaal e närviimpulss on ioonide liikumise tõttu kindlas suunas mööda närviraku membraani pinda kulgev elektriline signaal. Närviimpulss võib liikuda lühikesi (1 mm) või pikki vahemaid (varvastest peaaju alumise osani) kiirusega 0,5 kuni 130 meetrit sekundis.
Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Refleksid. Refleksi mõiste
Lihaskude iseloomustab lisaks sellele veel kontraktsioonivõime (kokkutõmbevõime). Närvirakk ja närvikude Närvirakke on inimesel ca 10 miljardit. Nad koosnevad kehast, dendriitidest (toovad erutuse neuronini ) ja aksonist (viib erutuse järgmise neuronini vôi talitleva elundi rakkudeni ). Närvirakkude jätked on tavaliselt kaetud müeliinkestaga (rasvataoline aine), mis tunduvalt suurendab erutuse liikumise kiirust mööda kiudu (sellest edaspidi). Närvikoe osaks loetakse ka neurogliia: jätkelised ja hargnenud rakud neuronite ümber, millel on toite- ja kaitsefunktsioon. Membraanipotentsiaal Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga. Selline polarisatsioon rakumembraani välis- ja sisepinna vahel ongi puhkepotentsiaal. Selle pôhjustab ioonide erinev jaotus rakusiseses ja -välises vedelikus ning rakumembraani valikuline läbilaskvus Na + ja K+ ioonide suhtes
Kõik nad toodavad erinevaid hormoone ja saadavad need mööda keha laiali. Närvisüsteem: 135. Närvisüsteemi ülesanded Reguleerib elundite tööd, kordineerib erinevate elukondade talitlust(kooskõlastab elundite omavahelist tööd), teave saamine(väliskeskonnaga suhtlemine) ja tegevuse muutmine. 136. Närvisüsteemi jagunemine TV17 Jaguneb autonoomne ehk vegetatiivne ja sümpaatiline. 137. Närvikoe ehitus närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. (Vananedes neurogliia hulk suureneb) 138. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded koosneb kehast ja jätkest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles omakorda on kaks-kolm tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid ja neuriidid. Dendriitide kaudu närviimpulss siseneb, neuriidi kaudu väljub. 139. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: Ehituse alusel: Unipolaarne neuron-kehast lähtub ainult üks neuriit. Bipolaarne neuron-üks dendtriit, üks neuriit.
3)sümpaatilise aktiivsuse suurenemine: südame kokkutõmmete sagenemine, veresoonte laienemine, kopsude veresoonte ja bronhide laienemine, kõhuõõne elundite ja veresoonte ahenemine. Parasümpaatiline NS: 1)peamine funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele 2)parasümpaatilise aktiivsuse suurenedes on mõjud vastupidised sümpaatilise NSi omadele. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid neuronid e närvirakud ja neurogliia rakud. Neuronite jagunemine funktsionaalsuse alusel: 1)aferentsed e sensoorsed neuronid, mis juhivad närviimpulsse perifeeriast KNSi suunas 2)eferentsed neuronid mis juhivad närviimpulsse KNSist perifeeriasse. 3)lülineuronid e interneuronidmis juhivad närviimpulsse ühelt neuronilt teisele. Neuronite jagunemine struktuuri alusel: 1)multipolaarsed neuronid (1 akson, palju dendriite) 2)bipolaarsed neuronid (1 dendriit, 1 akson) 3)unipolaarsed neuronid (1 akson) Neurogliia rakud:
kontaktipunktis. Wilhelm Waldeyer andis närvirakule nimetuse "neuron" 1891.a. Närvisüsteemi väikseim funktsionaalne ühik on neuron e. närvirakk. Neuron koosneb neuroni kehast, mis sisaldab kõiki raku elutegevuseks vajalikke organelle, paljudest dendriitidest e. informatsiooni vastuvõtvatest jätketest ja ühest aksonist e. informatsiooni lõpporganisse edastavast pikast jätkest ( kuni 1 m ja rohkemgi). Peale selle esinevad närvisüsteemis neurogliia rakud e. gliotsüüdid, mis erutusprotsessi levikul otseselt ei osale. Nad aitavad reguleerida K- ioonide ja neurotransmitterite sisaldust koevedelikus, hävitavad toksilisi ühendeid, osalevad müeliinkesta ning tugistruktuuride moodustamisel. Neid on 10-50 korda rohkem kui neuroneid. Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks-kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja
1.Erutuvateks kudedeks nimetatakse: skeleti-,sile ja südamelihaskudet 2. Neurolemmotsüüdid e Scwanni rakud on neurogliia rakud, mis: moodustavad müeliinitupe perifeerse närvisüsteemi neuronite aksonite ümber 3. Närvirakkude kehade kogumeid kesknärvisüsteemis valgeolluse sees nimetatakse: ganglioniteks 4. Vaimse tegevuse (teadvus, mõtlemine, planeerimine, mälu) neuraalne keskus asub: suurajus 5. Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa toime inimese organismi funktsioonidele on üldisemat laadi, kui parasümpaatilisel osal. See tuleneb faktist, et sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus põhjustab
signaale Autonoomne - viib signaale näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse 5. Kuidas jaguneb autonoomne närvisüsteem talitluse alusel? Miks on see vajalik? Vastus: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis, jõudlus suurem. Selle ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks "võitle või põgene"-olukorras. 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis. See reguleerib organismi talitlust ja taastumist puhkeperioodil. 6. Närviraku ehitus. Neurogliia ülesanded. Gliiarakud - tagavad neuronite stabiilsuse neid ümbritsedes - juhivad kasvufaktorite ja troofiliste faktorite abil neuronite arengut - osalevad neuronite uuenemisprotsessis - kõrvaldavad hukkunud neuronid 7. Mis on ja millest tuleneb puhkepotentsiaal? Vastus: See tuleneb sellest, et puhkeolekus on membraani sisepinnal negatiivne ja välispinnal positiivne laeng, sest raku sise- ja välispinnal on lahuse iooniline koostis erinev
ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad k...
võime kasutada kogemusi mis on juba omandatud. Mälu ilmneb ja kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima meile teada oleva keerukuse inimese puhul. Selgrootsete loomade mälu anatoomiliseks aluseks peetakse tänapäeval ajukoot ja neurogliiat. Ajukoor moodustab suuraju kaalust umbes kolmandiku asudes suuraju poolkerade pinnal ja sellega on otseselt seotud mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine ning täpsete tahtlike liigutuste sooritamine. Neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on mitu tugifunktsiooni, selle tähtsaimad ülesanded on närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ning kaitsefunktsioon. Millised on mälu protsessid? Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsessid: salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Salvestamine on meeleorganite poolt väliskeskkonnast vastuvõetud andmete muutmine vaimseteks kujunditeks
pärasool, pärak Hingamiselundkond ninaava, kurk, kõri, hingetorud, kopsutorud, kopsud Ringeelundkond süda, veresooned Erituselundkond neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti Närvisüsteem peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid Sisenõresüsteem Käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari, munandid Sigimiselundkond eesnääre, seemnesari, peenis; rinnanääre, munasari, emakas, tupp 7. Neurogliia rakud, mis ümbritsevad, toetavad, kaitsevad, toidavad neuroneid ning isoleerivad neid teistest keharakkudest elektriliselt. Tänu gliiarakkudele on närviimpulsi liikumiskiirus 100 m/s (ilma oleks 5 m/s). 8. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga või rakukehaga ja annab närviimpulssi edasi järgmisele rakule. Tööpõhimõte: närviimpulss saabub -> mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni
NS Ülesanded: loob organismi sideme väliskeskkonnaga ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus. NS talituslik jagunemine s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem EX ! reguleerib skeletilihaste tegevust koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaaju...
Innervatsioon on elundite ja kudede varustatus närvidega. Selleks, et lihasrakk funktsioneeriks, peab närvirakk teda närviimpulsi näol ergutama innerveerima eferentne talitus motoorne funktsioon, mis kindlustab tahteliste liigutuste toimumise talituslik NS jaotus: somaatiline ehk kehanärvisüsteem ja vegetatiivne ehk siseelundite närvisüsteem KNS organid on peaaju ja seljaaju ning nad kujutavad endast suuri närvikoe s.o. närvirakkude neuronite, nende jätkete ja neurogliia kogumikke. Kummaski neist eristatakse valge- ja hallollust. Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest(rakukehadest), valgeollus koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. Hallollus koguneb pea- ja seljaajus piiritletud kogumiteks- tuumadeks(keskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju kooreks Perifeerse NS-i moodustised närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe, mis on
2) tavaline organi verevarustus maksaarteri (a. hepatica) kaudu Maksaarteri haru -> <- portaalveeni haru interlobulaararter -> <- interlobulaarveen perilobolaararteriool -> sinusoidid <- perilobolaarveenul tsentraalveen maksaveen vena cava inferior 13. Neurogliia ja ülesanded Närvikoes toestava ja abistava funktsiooniga neurogliia jaguneb ependüümiks, makrogliiaks ja mikrogliiaks. Ependüüm vooderdab ühekihiliselt ajuvatsakesi ja tserebrospinaalkanalit. Makrogliia hulka kuuluvad astrotsüüdid ja oligodendrotsüüdid. Astrotsüüdid omakorda jagunevad kaheks tüübiks: protoplasmaatilisteks ja kiulisteks astrotsüütideks. Astrotsüütidel on arvukalt jätkeid, mis oma lõppjalgadega ulatuvad veresoontele, ajukestadele ja neuronite pinnale
(c) psühhofüsioloogiast ja kognitiivpsühholoogiast (d) psühhoanalüüsist ja humanistlikust psühholoogiast 4. Kriminaalse käitumise kujunemisel on tegemist eelkõige (a) instinktiivse õppimisega (b) tingitud reflekside kujunemisega (c) sotsiaalse õppimisega (d) Hebb'i sünapsi väljakujunemisega 5. Inimajus on infoedastuse peamiseks vahendajaks (a) sünapsid ja närvikud (b) neurogliia (c) footoneid juhtivad mikrokanalid (d) positronide emissioon 6. Üks alltoodud väidetest on vale; milline? (a) psüühika mõiste on rakendatav mitte üksnes inimese vaimuelunäthuste puhul (b) teadvuse mõiste on kitsam kui psüühika mõiste (c) inimese psüühiline aktiivsus on alati ja ühtlasi ka teadvuslik aktiivsus (d) psüühilise representatatsiooni puhul erinevad esindatu ja esindaja substantsi poolest 7
selles kohas depolarisatsioon- aksoni sees on rohkem positiivse laenguga osakesi ja väljaspool rohkem negatiivse laenguga osakesi aktsionpotentsiaal- levib mööda lainena Depolarisatsioonile järgneb repolarisatsioon- positiivsed dioonid liiguvad läbi rakumembraani jälle tagasi rakkuvahelisse ruumi Mida nõrgem on ärritaja, seda vähem kanaleid avaneb 26. Neurogliia rakkude tüübid ja ülesanded Esinevad kesknärvisüsteemis o Astrotsüüdid- puhastavad neuronite mikrokeskkonda ainevahetusjääkidest Vigastuste korral moodustavad armkoe o Epenüümi rakud- produtseerivad ajuvedelikku o Oligodentrotsüüdid- toetavad ja isoleerivad Moodustavad aksoni ümber müeliinkesta kesnärvisüsteemis o Mikrogliia rakud- kaitseülesanne
ja kaela osas. · Ekstrapüramidaalsüsteemi moodustavad alanevad juhteteed, mis ei läbi püramiide ega kuulu ka kortikobulbaarkulglasse. 10. Seljaaju reflektoorne talitlus ja juhtefunktsioon. Reflektoorne seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu. Juhtefunktsioon seljuhul on seljaaju vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele keskustele. NEURONID JA NEUROGLIIA RAKUD 1. Neuronite tüübid : funktsiooni alusel ja struktuuri alusel funkstiooni : 1) aferentsed e. sensoorsed neuronid juhivad närviimpulsse perifeeriast KNS suunas 2) eferentsed neuronid juhivad närviimpulsse KNS-st perifeeriasse 3) lülineuron e. interneuron juhib närviimpulsse ühelt neuronilt teisele struktuuri : 1) multipolaarsed neuronid üks akson , palju dendriite
Anatoomia INIMESE ELUNDID JA ELUNDKONNAD 1. Maksa ülesanded! Toodab sappi (rasva lagundamine) Toodab kolesterooli (Suguhormoonid, D-vitamiin (muidu tekib rahiit)) Vitamiinide tagavara Toksiinide lagundaja Glükogeeni tagavara Viib mürke kehast välja 2. HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. MIKS VAJA? Organismisisese vedeliku tasakaalu püsivus on häireteta rakutalitluse eelduseks Tagab õige ainete kontsentratsiooni, sp Rakud võtavad pidevalt vastu ja eritavad mitmesuguseid aineid. Tagab õige temperatuuri ensüümide talitluseks Tagab püsiva kehatemperatuuri Tagab treenides püsiva vere glükoosi-, CO2 ja O2 sisalduse veres. 3. Parakriinne vs endokriinne o PARAKRIINNE kui signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke. KIIRE o ENDOKRIINNE - AEGLANE. Mõjutavaid kaugel olevaid rakke. 4. NÄRVISÜSTEEM Info liigutamine meeleelundilt ajju. Hangib väli...
laia tüvena rakukehast ning hakkavad suht kiiresti hargnema erinevates suundades Moodustavad ligikaudu 80-90% neuroni pinnast võtavad vastu närviimpulsse Sisaldavad mitokondreid, ribosoome, mikrotuubuleid, granulaarset endoplasmaatilist võrgustiku, neurofilamente, laiades algusosades ka Nissli substantsi (struktuur sarnane rakukeha struktuuriga) NEUROGLIIA Neurogliia rakud on tavaliselt väiksemad kui närvirakud – nad moodustavad umbes poole pea- ja seljaaju mahust Neurogliia rakud täidavad mitmeid funktsioone, kuid nad pole võimelised erutust genereerima ega seda edasi kandma Toestus, osavõtmine kaitsefunktsioonist ja mediaatorite ainevahetusest, fagotsütoos jne Neurogliia jaguneb mikrogliiaks ja makrogliiaks Makrogliias eristatakse astrotsüüte, oligodendrotsüüte ja ependüümirakke
Munandites on aga ka üks väike ala, kus toodetakse naissuguhormoone östrogeene. Tallinn Munasarjad neis toodetakse naissuguhormoone ehk östrogeene, millel on ainevahetust stimuleeriv toime, ent mõju märgatavalt väiksem, kui androgeenidel. Toodetakse aga ka vähesel määral androgeene. Närvisüsteem: 102. Närvikude koosneb: närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. (Vananedes neurogliia hulk suureneb) 103. Närviraku ehitus: koosneb kehast ja jätkest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles omakorda on kaks-kolm tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid ja neuriidid. Dendriitide kaudu närviimpulss siseneb, neuriidi kaudu väljub. 104. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: · Unipolaarne ehk ainujätkeline neuron, mille kehast lähkub ainult üks neuriit, dendriidid puuduvad;
juhib impulsi rakukehast edasi. Aksonid võivad olla väga pikad, ulatudes näiteks seljaajust varbani. Närvirakkude tuumaga osad asuvad, kas kesknärvisüsteemi hallaines või erilistes närvisõlmedes. Väljaspool seda kulgevad neuronite jätked (dendriidid ja aksonid), närvikiud, mis on reeglina kimpudes ja moodustavad närve. 15 Neurogliiarakud moodustavad neurogliia ehk närviturva. Neid nimetatakse ka närvitoendirakkudeks. Neurogliiarakud täidavad neuronite ümber peamiselt kaitsefunktsiooni. Osadel neurogliiarakkudel on fagotsütoosivõime/õgirakud. Nad suudavad hävitada närvisüsteemi tunginud mikroorganisme. 3.5. Veri ja lümf (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 164-183) Veri on vedel sidekude ja moodustab koos lümfiga organismi sisekeskkonna. Erinevus
SELJAAJU PEAAJ SELJAAJ PEAAJU- - TSENTR PERIF TSENTR PERIF U U NÄRVID NÄRVID neuron - närvirakk; dendriidid, keha - tuum, aksonid; ehit. järgi jagun.: uni-, bi-, multipolaarsed, püramiidsed, funkts. järgi jagun.: sensoorne, lülineuron (vahend.), motoorne neurogliia - närvitoes; gliiarakud; toite-, tugi-, kaitse-, sekretoorne funkts. närvikiud - neuroni jätked; müeliin- (Ranvier' soonised) ja müeliinita kiud- peam. autonoomne NS närv - koosn. närvikiudude kimpudest; sensoorsed, motoorsed, seganärvid retseptor - aferent. neuronite dendr. lõpmed -- ekstero- (välisk.), intero- (sisek.), proprioretsept. (lihaskäävid, kõõlused, liigesed)
.1. Vöötlihased: suured lihased. Alluvad tahtele, rakutuumi sadu 2. Silelihaskude: esineb veresoonte seintes, ka siseelundites (sooled, hingamisteed). Kontraktsioonid ei allu tahtele. Rakutuumi on üks. 3. Südamelihas: 3 kihti erineva suunaga, efektiivsem kokkutõmme. Ei allu tahtele. 27. Närvirakud ja närvikude- koosneb:a) neuronitest (närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest koos jätketega) b) gliia rakkudest (neuroneid abistavad neurogliia rakud) Neuron: on närvisüsteemi morfoloogiline ja funktsionaalne ühik - Kujult mitmesugused (ovaalsed, pirnjad, haralised) - Asetsevad KNS hallaines ja perifeerse närvisüsteemi sõlmedes e. ganglionites- Jätkete arvu järgi eristatakse uni-, bi-, multipolaarseid (enamus) Närvikiud: närvirakust kaugemale ulatuvad pikad jätked: dendriidid või neuriidid 28. Kaasasündinud immuunsus kaitseb peremeesorganismi varases infektsiooni faasis, milles
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega
Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalsest determineeritud,on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist.Kaks peamist allsüsteemi on samaatiline ja vegetatiivne NS. Somaatiline NS juhib organite välist,kehalist tegevust,jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.Tsentraalne osa koosneb pea- ja seeljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.Perifeerne osa koosneb sesoorne ja motoorne KNS. Perifeerne e piirde-NS on pea-ja seeljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes.Sensoorne allusüsteem on meeltse või tajumise puutuv.Mootorne allusüsteem viib ellu reagerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust.KNS kontrolli all ja mis talitlevad küberneetilise,tagasiside põhimõttel töötava koordineeritud süüstemina. Vegetatiivna NS on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem.Parasümpaati...
Esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest , kuid peentest lihasekiududest, mis kotraktsiooni puhul oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Närvikude( 7. vastus) moodustab mitmekesise kujuga närvirakkudest , närvikiududest ja viimaste lõpmetest. Närvikoest koosneva närvisüsteemi kaudu teostub organite talitluse kordineerimine. Jaguneb :närvikude kitsamas mõistes ja neurogliia 24. Epiteelkoed Epiteelkoed- koosnevad kandilistest rakkudest. Epiteelrakud on polaarselt diferentseerunud: nende mõlemal pool tuuma asetsevad pooled erinevad oma ehituselt. Peamisteks ülesanneteks on vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine sekretsioon (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel lamekuubiline, silindriline (rakud asetsevad üksteise kõrval).
b) kahejätkeline neuron (silma võrkkestas) - 1 dendriit ja 1 neuriit. c) pseudounipolaarne neuron (spinaalganglionides) - kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. d) multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja üks neuriit. Talitluse järgi jagunevad: a) aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid. b) eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid. c) assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid. 140. Neurogliia liigid, nende ülesanded: a) Makrogliiarakud - paiknevad ajuaines neuronite vahel, vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale tugifunktsiooni osalevad nad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. b) Mikrogliiarakud - on väiksemad, nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, on võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma ja neil on fagotsütoosi võime
- võib olla kaetud MÜELIINKESTAGA - sel juhul on nr-s erutuse juhtivuse kiirus väga suur, kuna müeliinkest toimib isolaatorina - eferentsed kiud, mis reguleerivavd skeletilihaste tööd, on kaetud müeliinkestaga! - on ka müeliinita aksoneid, mis juhivad siseelundite talitlust - nendes liigub erutus aeglasemalt 2) DENDRIIT - neid võib ühel nr-l paju olla - nende kaudu toimub kontakt teiste närvirakkudega - kontaktikoht - SÜNAPS ● NEUROGLIIA - lisaks närvirakkudele sisaldab NS tugirakke e neurogliiat - kaitsefunktsioon, tugifunktsioon, toitefunktsioon, ainevahetusefunktsioon 4 NÄRVISÜSTEEMI JAOTUS 1. TSENTRAALNE e KESKNÄRVISÜSTEEM PEAAJU SELJAAJU 5 osa segmentidena 2. PERIFEERNE e PIIRDENÄRVISÜSTEEM SOMAATILINE e VEGETATIIVNE NS
Rohkem Na-kanaleid avaneb Na-kanalid sulguvad K-kanalid avanevad K-kanalid sulguvad AP levib mööda närvi- või lihasraku membraani ilma amplituudi vähenemiseta. AP levib hüppeliselt, kuna ioonide liikumine toimub ainult Ranvier'i sooniste kohal 18. ,,Kõik või mitte midagi" seadus ja erutuse kadudeta leviku seadus. ,,Kõik või mitte midagi" lävi ärritusest tugevamad ärritajad tekitavad alati maksimaalse aktsioonipotensiaali. 19. Närviraku ehitus ja funktsioonid. Neurogliia funktsioonid. Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest. Igal neuronil on närvirakuhea, üks pikk jätke e. neuriit e. akson ja mitu lühikest jätket e. dendriiti. Närvirakkude funktsioonid: Ärrituse, erutuse vastuvõtmine ja edasijuhtimine ning analüüsimine Erutus võetakse vastu dendriitide kaudu, liigub närvirakukehasse ja antakse edasi neuriiti ( erutus kandub neuronist välja)
Nii pumpab süda alati täie jõuga. 3. Närvikude Närvirakkudel e neuronitel on iseloomulik pikkade jätketega kuju. Sünapsid on kohad, kus kaks närvirakku kokku puutuvad. Üks neuron võib olla ühenduses teiste neuronitega 2 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo tuhandete sünapsite kaudu. Neurogliia rakud ümbritsevad neuroneid. Neurogliia kaitseb neuroneid ebasoovitavate ainete eest, osaleb toitainete transpordis neuronisse, isoleerib neuronid teistest keharakkudest elektriliselt. Signaali liikumise kiirus neuronis on tavaliselt kuni 100 m/s, ilma gliiarakkudeta neuriitides kuni 5 m/s. ehituslikud iseärasused funktsioonid Koosneb närvirakkudest e neuronitest Ärrituse, erutuse vastuvõtmine ja
Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia käsitletakse kudesid Erihistoloogia organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk kude liitkude- organ organsüsteem Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine k...
vastus) teostavad organismi liigutuslikke protsesse. Esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest , kuid peentest lihasekiududest, mis kotraktsiooni puhul oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Närvikude( 7. vastus) moodustab mitmekesise kujuga närvirakkudest , närvikiududest ja viimaste lõpmetest. Närvikoest koosneva närvisüsteemi kaudu teostub organite talitluse kordineerimine. Jaguneb :närvikude kitsamas mõistes ja neurogliia. 4) Epiteelkoed epiteelkoed - koosnevad kandilistest rakkudest. Epiteelrakud on polaarselt diferentseerunud: nende mõlemal pool tuuma asetsevad pooled erinevad oma ehituselt. Peamisteks ülesanneteks on vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine sekretsioon (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel lamekuubiline, silindriline (rakud asetsevad üksteise kõrval).
Esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest , kuid peentest lihasekiududest, mis kotraktsiooni puhul oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Närvikude( 7. vastus) moodustab mitmekesise kujuga närvirakkudest , närvikiududest ja viimaste lõpmetest. Närvikoest koosneva närvisüsteemi kaudu teostub organite talitluse kordineerimine. Jaguneb :närvikude kitsamas mõistes ja neurogliia 28. Epiteelkoed Epiteelkoed- koosnevad kandilistest rakkudest. Epiteelrakud on polaarselt diferentseerunud: nende mõlemal pool tuuma asetsevad pooled erinevad oma ehituselt. Peamisteks ülesanneteks on vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine sekretsioon (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel lamekuubiline, silindriline (rakud asetsevad üksteise kõrval).
Tegelikult on ta lahutamatus seoses kehanärvisüsteemiga ja allub peaaju kontrollile. Vegetatiivne NS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks, neist kummalgi on omakorda tsentraalne ja perifeerne osa. Tsentraalne osa koosneb närvirakkude kogumikest (tuumadest) peaajus või seljaajus, perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. KNS-i organid peaaju ja seljaaju kujutavad endast suuri närvikoe, s.o. närvirakkude - neuronite, nende jätkete ja neurogliia kogumikke. Kummaski neist eristatakse hall- ja valgeollust. Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), valgeollus koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. Hallollus koondub pea- ja seljaajus piiritletud kogumikeks - tuumadeks (keskusteks). Närvikiudude vahendusel on üksikud NS osad omavahel seostatud, nad koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks - need on juhteteed
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
südamelihaskiud. Südamelihaskude Iseloomulik samasugune ristivöödilisus kui vöötlihastel. On ühendatud anastomooskiudude (ühendus) varal võrkjaks struktuuriks. Talitlus ei allu tahtele, lihas ei väsi; tööperiood vaheldub puhkefaasiga. Tuumad paiknevad kiudude keskosas, mida piiravad heledamad sarkoplasma alad. Närvikude koosneb a) neuronitest (närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest koos jätketega); b) Gliia rakkudest (neuroneid abistavatest neurogliia rakkudest. 18. Organismi immuunsüsteem, immuunsüsteeemi komponendid, funktsioonid. Kaasasündinud & omandatud immuunsus. Humoraalne & sekretoorne immuunsüsteem. Immuunvastus, tolerants, antigeenid, antikehad. Immuunpuudulikkus. Immuunsüsteem: spetsiifilise immuunvastuse käivitumises osalevad elundid, mille funktsioneerivateks rakkudeks on lümfotsüüdid. Immuunsüsteemi funktsioonid. Kaitse patogeenide eest: (1) intratsellulaarne (viirused, mõned bakterid, parasiidid), (2)
põhjaplaat redutseerub katteplaat säilib õhukese epiteliaallestmena vaid ajuvatsakeste piirkonnas KÜLGPLAADI TSOONID Ependüümirakkude tsoon (F9) - õhuke sisekiht, mis sisaldab kasvuperioodil paljunemisvõimelisi rakke - nende nn idurakkude pooldumisel üks tütarrakk jääb sisekihti, teine rändab väljapoole ja diferentseerub üle vaheastmete kas värvirakuks – neurotsüüdiks ehk neuroniks (<- neuroblast) – või neurogliia (<- spongioblast) rakuks Tuuma- ehk mantlitsoon (F10-13) - eelmisest väljaspool - sellest areneb aju hallaine, mille koostises on alati neuronite kehad ja mis esineb mitmel kujul: võrgutüüp tuumatüüp kooretüüp - paralleelselt morfogeneesiga toimub siin ka närvirakkude spetsialiseerumine: ühed neuronid astuvad kontakti soomaga – meeleelundeid sisaldav keha väliskatte ja liikumisaparaadiga
1. Kudede mõiste Koed on organismi ehitusmaterjaliks. Koeks nim. ühetaoliste ja ühesuguse talitluse ja päritoluga rakkude koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes mood. organi. 2. Kudede jaotus Koed jaotuvad: a) epiteelkoed (katteepiteel, näärmeepiteel) b) tugikoed (vedel-, side-, kõhr-, luukude) c) lihaskoed (sile-, südame-, vöötlihaskude d) närvikoed (neurogliia, närvikude kitsamas mõistes) 3. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vereplasmast. Vererakud koosnevad erütrotsüütidest e. punalibledest, leukotsüütidest e. valgelibledest ja trombotsüütidest e. vereliistakutest. Valgelibled jagunevad agranulöotsüütideks ja granulotsüütideks. 4. Luukude Luukude on on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Koo...
Na-kanalid avanevad Rohkem Na-kanaleid avaneb Na-kanalid sulguvad K-kanalid avanevad K-kanalid sulguvad AP levib mööda närvi- või lihasraku membraani ilma amplituudi vähenemiseta. AP levib hüppeliselt, kuna ioonide liikumine toimub ainult Ranvier'i sooniste kohal 18. ,,Kõik või mitte midagi" seadus ja erutuse kadudeta leviku seadus. ,,Kõik või mitte midagi" läviärritusest tugevamad ärritajad tekitavad alati maksimaalse aktsioonipotensiaali. 19. Närviraku ehitus ja funktsioonid. Neurogliia funktsioonid. Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest. Igal neuronil on närvirakuhea, üks pikk jätke e. neuriit e. akson ja mitu lühikest jätket e. dendriiti. Närvirakkude funktsioonid: Ärrituse, erutuse vastuvõtmine ja edasijuhtimine ning analüüsimine Erutus võetakse vastu dendriitide kaudu, liigub närvirakukehasse ja antakse edasi neuriiti ( erutus kandub neuronist välja)
Mesoderm (näärmed, vereringe, gonaadid jne) Kudede klassifikatsioon: 1. epiteelkoed: katteepiteel, näärmeepiteel, neuroepiteel 2. Sidekoed A. Troofilise ja kaitsefunktsiooniga koed - veri & lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude B. Tugifunktsiooniga koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Lihas e. kontraktiilsed koed - silelihaskude, vöötlihaskude, südemelihaskude 4. Närvikoed - Närvikoed kitsamas mõttes (neuronid), neurogliia Epiteel ehk kattekoed Pinnaepiteel ja näärme epiteel: Eristatakse 1. ühekihiline lameepiteel 2. mitmekihiline lameepiteel 3. silinderepiteel 4. Siirdeepiteel Epiteelkude piiritleb organeid, rakud on üksteise lähedal · Epiteelkude areneb kolmest idulehest: (ekto-, endo-, mesodermist) · Epiteelrakud on üksteisega tihedalt seotud, · ainete transport läbi desmosoomide, mis seotud rakkude tsütoskeletiga. Täidavad
11.9 Lihaskontraktsiooni füsioloogia 11.10 Lihaskontraktsiooni füsioloogia 3) Postekstsentriline 4) Lihase värvus 11.11 Lihaste kontraktsioon 12 Närvisüsteem 12.1 Üldmõisted kesknärvisüsteem, seljaaju, peaaju, piirdenärvisüsteem, närvid, elundite, elundkondade, vahendada, töödelda, närviimpulsside, retseptorite, meeleelundite, neuron, jätketest, dendriite, aksoneid(neuriite), dendriitide, aksoni, jätkete, talitluse, neurogliia, toetus-, kaitse- ja tugifunktsioon, närvikiudude, sensoorseteks, motoorseteks, seganärvideks, närvilõpmega, sünaps 54 12.2 Närvisüsteemi skeem 12.3 Neuronid 12.4 Sünaps ja refleks dendriit neuroni keha akson Ei, erutuse suuna neuronite ahelates tagab sünapsi ehitus. Sünapsis tekkivate keemiliste ainete ehk mediaatorite vahendusel. Nt noradrenaliin, atsetüülkoliin, serotoniin jm.
Bipolaarne e kahejätkeline neuron- üks dendriit ja üks neuriit Pseudounipolaarne neuron- algavad ühise tüvena kaks jätket Multipolaarne neuron- palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE ALUSEL: Aferentsed e sensoorsed e tundeneuronid- võimeline vastu võtma teatud kindlat ärritust Eferentsed e efektoorsed e motoorsed neuronid- kutsub esile mingi efekti, paneb lihase tööle Assotsiatiivsed e lülineuronid e kontaktneuronid- kontakti hoitakse sensoorselt motoorsele 139. Neurogliia liigid, nende ülesanded Makrogliiarakud: -tugifunkt -osalevad toitumises ja hapnikuga varustamises Mikrogliiarakud: -liiguvad amöboidselt -fagotsütoosi võime(haaravad endasse ja lagundavad) -oluline osa närvikoe kaitsefunkt 140. Närvikiu mõiste- tupega ümbritsetud närviraku jätke 141. Närvikiu liigid ÜMBRISE LAADI JÄRGI: - müeliinita kiud- katab neurolemm -.müeliinkiud- ümbristeb Schwammi kest, seespoolt müeliini kest
Bipolaarne e kahejätkeline neuron- üks dendriit ja üks neuriit Pseudounipolaarne neuron- algavad ühise tüvena kaks jätket Multipolaarne neuron- palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE ALUSEL: Aferentsed e sensoorsed e tundeneuronid- võimeline vastu võtma teatud kindlat ärritust Eferentsed e efektoorsed e motoorsed neuronid- kutsub esile mingi efekti, paneb lihase tööle Assotsiatiivsed e lülineuronid e kontaktneuronid- kontakti hoitakse sensoorselt motoorsele 139. Neurogliia liigid, nende ülesanded Makrogliiarakud: -tugifunkt -osalevad toitumises ja hapnikuga varustamises Mikrogliiarakud: -liiguvad amöboidselt -fagotsütoosi võime(haaravad endasse ja lagundavad) -oluline osa närvikoe kaitsefunkt 140. Närvikiu mõiste- tupega ümbritsetud närviraku jätke 141. Närvikiu liigid ÜMBRISE LAADI JÄRGI: - müeliinita kiud- katab neurolemm -.müeliinkiud- ümbristeb Schwammi kest, seespoolt müeliini kest
·Võtab osa mediaatoritemetabolismist Sünapse ümbritsevad gliiarakud on võimelised: endasse võtma ja sünaptilisse punga tagasi andma mitmesuguste mediaatoritelaguprodukte või mediaatoreidendid. ·Neurogliia rakud toimivad elektrilise ja mehhaanilise isolaatorina. ·Mikrogliotsüütidelon fagotsütoosivõime närvikoe laguproduktide suhtes ja vajadusel muutuvad nad neuraalseteksmakrofaagideks ·Neuronite hävimise korral vohab neurogliia (eriti astrotsüüdid) difuusselt (glioos) või moodustab glioossearmi ·Astrotsüütide süntsüütium mõjutab Ca2+ja glutamaadi vabastamise kaudu neuronite elektrilist aktiivsust NÄRVIKIU KATTED ·Närvikiud koosneb Aksonist e telgsilindrist ja Katetes ·Perifeerses närvisüsteemis katab müeliinkiu telgsilindrit sisemine lipiidne müeliintupp ja välimine lemmotsüütideste Schwanni rakkudest neurlemm ehk Schwanni tupp. Kesknärvisüsteemis on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
