Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Monika Sepp Aire Tamm Mari Uleksin Merke Pilve NAHK Ettekanne õppeaines Õpetus inimese ehitusest ja elutalitlusest Juhendaja: Eha Hõrrak Tallinn 2011 Sisukord 1. Epidermise ehitus ja funktsioonid. 2. Pärisnaha ehitus ja ülesanded. 3. Alusnaha ehitus ja ülesanded. 4. Naha abielundid (karvatuped, näärmed) ja naha spetsiaalsed struktuurid. 2 Epidermise ehitus ja funktsioonid Epidermis (epidermis) ehk marrasknahk on kihistunud lameepiteel e. kattekude. Paksus on 75-150 mikromeetrit. Marrasnahk jaguneb omakorda keratiin e. sarvkiht, sõmerkiht
Epidermise rakkude – keratinotsüütide - paljunemine toimub basaalkihist, kust nad küpsedes liiguvad pinna poole, pinnale jõudes on nad kaotanud tsütoplasma ja tuuma, kuid keratiin jääb alles. Surnud keratinotsüüdid moodustavadki meie naha pindmise sarvkihi, millelt surnud rakud pidevalt eemalduvad (pestes, kuivatades, hõõrudes, koorides jne.) Epidermise sarvkiht kaitseb organismi väliste mõjude eest. Epidermise kõige alumisest kihist s.o. basaalkihist aga toimub pidev epidermise rakkude tootmine. Epidermis e. marrasnahk Epidermis e. marrasnahk Epidermis uueneb 45-75 päevaga. Sarvkihi peal ja sarvkihi sees on palju mikroorganisme. Sarvkiht: 1. takistab vee aurumist organismist, 2. on kaitsebarjääriks mikroobide, võõrvalkude, toksiinide eest. Sarvkihi vigastuse korral suureneb organismist vee kadu ning mikroobid, allergeenid ja toksiinid pääsevad organismi. Nii toimub ekseemide, põletuste ja atoopia korral. D- vitamiini sünteesis osalemine (muundamine).
ee/uvb/nahatyyp.htm Epidermis koosneb järgmistest kihtidest (joonis 2): 1. Sarvkiht (stratum corneum) 2. Sõmerkiht (stratum granulosum), 3. Ogakiht (stratum spinosum) 4. Basaalkiht (stratum basale) http://www.ratbehavior.org/images/Epidermis.jpg Peamiseks rakutüübiks epidermises on keratinotsüüdid, mis moodustavad ligikaudu 85% marrasnaha rakkudest. Melanotsüüte on epidermises veidi alla 1% ja Langerhansi rakke 5% piires. Peale selle on dermas rohkelt Merkeli rakke. Epidermise põhiliseks struktuuriproteiiniks on keratiin. Ainus paljunemisvõimeline epidermise kiht on basaalkiht. Basaal- ja ogakiht moodustavad nn. Malpighi kihi. Normaalses epidermises jaguneb basaalne keratinotsüüt umbes 1 kord iga 13 päeva järel. Oma teekonnal basaalkihist stratum corneumi `i suunas muutuvad epidermaalsed keratinotsüüdid mitoosivõimelistest tuumadega rakkudest tuumata sarvkihirakkudeks. Sügavamates epidermise kihtides on keratinotsüüdid piklikud, ülespoole nihkudes aga
Ectodysplasiini valk tõrjutakse rakupinnalt proteolytic cleavage'iga ning valk seotakse seejärel kõrvaloleva ektodermi raku vastava retseptoriga. Ectodysplasiini ekspressioonil arvatakse roll olevat WNT'l. Veendumaks kas see on ka vajalik folliikuli arengu initseerimiseks, sisestati hiirte embrüotessee transgeeni, milles dickkopfi geen oli kinnitatud keratiin14 geeni promootorile. Keratiin14 tavaliselt ekspresseerub epidermise basaalkihis. Dickkopf on aga tõhus ja lahustuv WNT signaali pärssija ja võib liikuda basaalsest rakukihist ülespoole marrasnaha kihti või ka allapoole pärisnaha rakkudesse. Esmases arengus hiirtel, kel Dickkopf valku nahas ekspresseerus, oli märgata täielikku karvade folliikulite, vurrude, hammaste ja piimanäärmete puudumist. WNT signaalid tekivad juba väga varajases arengus, kuna selle puudumine takistab plakoodide tootmist ja
Epidermis uueneb umbes 30 päevaga. Sarvkihi moodustavad tuumadeta keratiini sisaldavad rakud. See naha kiht on paksem taldadel ja peopesadel, õhem kulmudel ja suguelunditel. Põhjakihis eristatakse silindrilisi rakke ja dendriitilisi rakke. Silindrilised rakud paljunevad mitoosiga ja toodavad uut pealisnahka. Dendriitilised rakud toodavad naha pigmenti. Epidermises ei esine veresooni, kuid siia ulatuvad närvilõpmed. Pärisnahk koosneb kahest kihist. Kohe epidermise all on papillaarkiht ehk näsakiht ja seejärel retikulaarkiht ehk võrkkiht. Pärisnahas paiknevad veresoonte võrgustikud väikesed arterioolid ja kapillaarid ning venoosne - ehk äravoolusüsteem. Pärisnahka läbivad lümf, siin paiknevad karvafolliikulid, higinäärmete juhad ja rasunäärmed. Peopesadel ja jalataldadel rasunäärmeid ei ole. Higinäärmeid jaotatakse ekriinseteks ja apokriinseteks. Ekriinsed higinäärmed paiknevad igal pool nahal, välja arvatud huuled,
tugevuse eest. Dermises leiduvad elastiini ja kollageenikiud annavad nahale elastsuse ja võime venida. Hüpodermis kaitseb naha all asetsevaid kudesid löökide eest. Kaitse keemiliste ainete imendumise ja veekaotuse eest: Hüdrolipiidkht- moodustub keratiinist, rasu- ja higinäärmete eritusest, normaalsest mikrofloorast. Kaitseb väljast tulevate ainete eest. Füsioloogiline barjäär (asub epidermises) hoiab ära vee aurustumise väliskeskkonda ja säilitab nii epidermise alumistes kihtides rakkude jagunemiseks vajaliku niiske keskkonna. Hüaloroonhape- seob vett ja aitab moodustada paksu geeli, et hoida niiskust ja takistada bakterite edasitungimist naha all asuvatesse kudedesse. Kaitse füüsikaliste tegurite eest: Kuiv epidermis kaitseb elektrivoolu edasikandumise eest. UVK eest kaitsevad: 1) hüdrolipiidkiht ja selles leiduv urokaniinhape 2) rasu 3) melaniin
Sõltub melaniini hulgast nahas Melaniin pigment nahas, mis neelab ja hajutab ultraviolettkiirgust ja kaitseb seda päikese kahjuliku mõju eest Naha koostis http://www.imelaps.ee/pg/nahk/6.shtml Naha koostis Marrasknahk (e epidermis) keha veekindel kaitsekiht, mis koosneb pidevalt uuenevatest rakkudest Sarvkiht marrasknaha pindmine osa, mis koosneb surnud rakkudest Pärisnahk (e dermis) asub epidermise all ja selles paiknevad naha elusstruktuurid (Veresooned, närvilõpmed, rasu- ja higinäärmed, karvade juured) Nahaaluskude e alusnahk (e hüpodermis) naha sügavaim kiht, mis koosneb rasvarakkudest Bakterid Hulk ja arvukus sõltub: vanusest, soost, naha puhtusest, niiskusest, nahavigastuste ja haiguste olemasolust http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.lefo
1. Dermis on naha tugikiht; moodustab epidermisele tugikoe; paksus on 1-2mm; niiskussisaldus 70%; demis koosneb rakkudest, rakuvaheainest ja sidekoekiududest; selles kihis asuvad verekapillaarid ja lümfisooned, mille abil toimub epidermise ainevahetus; selles kihis on veel närvikiud, higi- ja rasunäärmed ning karvatupped Dermis määrab nahakvaliteedi eelkõige toonuse ehk elastsuse ja turgori ehk niiskussisalduse osas. 2. Dermise kihid: 1) Stratum papillare näsakiht (1/5 dermisest) · Annab epidermisele toitaineid; õhem kiht; kiud lõdvas asendis 2) Stratum reticulare võrkkiht (4/5 dermisest)
taolistest ussidest, pärinevad Kambriumi ajastust. Hetkel on 18 liiki Priapulida hõimkonnas. Kuuluvad kestloomade hulka. Tunnused Silindrilised, kurgikujulised ussid Elavad liiva või muda sees 5mm- 30cm pikad Enamasti leidub neid külmades vetes Anatoomia Keha jaguneb: londiks (proboscis), kereks (trunk) ja sabaks(caudal appendages). Keha Keha epidermise kihti katab kutiikula. Kutiikulat e kesta perioodiliselt vahetatakse Bilateraalsümmeetriline Segmenteerumata Ringikujulised ja pikad sirged lihased katavad kogu keha. ->Lihaste kokkutõmme aktiveerib kehas vedelikuringe. -> Aitab liikuda. Kehaõõnsus on tsöloomilaadne e vedelikuga täidetud kehaõõnsus Keha peal 30-100 rõngakest Kaetud köbrukestega Halb liikumisvõime Lont Neel või on sisse tõmmatud
Nahk Naha struktuur Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjude eest. Samal ajal peab ta vajalikul määral läbi laskma õhku ja vett. Nahk on keha välispind ja kogu keha katab kokku umbes 2 m² nahka. Nahk on inimese kõige suurem organ ja meie kehast moodustab 5 kg nahk Naha pealmine kiht marrasnahk ehk epidermis täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. Epidermise alumises osas kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Me vahetame nahka sagedamini kui maod ja see nahk mida me oma silmaga näeme on tegelikult surnud. Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen
tööstuses metallitol, klaasvatt, puidutolm, tsement jm) Nõrgad ärritajad kutsuvad nahapõletikku esile siis, kuid toimivad nahale korduvalt või pika aja jooksul. Tugevad e absoluutsed ärritajad Kontsentreeritud happed ja alused Mõned metallid ja nende soolad (arseentrioksiid, krikromaadid) Eeterlike õlide kontsentreeritud alkoholilahused (äädikaessents) Tekitavad põletiku juba esimesel kontaktil. Patogenees Ärritajad kahjustavad otseselt epidermise ja pärisnaha rakke, vallandades põletikku algatavate tsütokiinide produktsiooni Atsetoon ja naatriumdodetsüülsulfaat soodustavad TNF- vabanemist keratinotsüütidest, mis stimuleerib IL-1 jt põletikumediaatorite sünteesi. Põletikumediaatorid moduleerivad moduleerivad T-lümfotsüütide, makrofaagide, endoteelirakkude liikuvust ja funktsioone epidemioloogia Võib tekkida igal inimesel Naistel ja meestel naha tundlikkus ärritajate suhtes samasugune
raud vask tsink mangaan koobat jood molübdeen vanaadium Bio- Hemoglobiin Hemoglobiini Ensüümide kofaktor, Ensüümide Vereloome, Kilpnäärme Ensüümide Luude, kõhre, funktsioonid , müoglobiin, süntees, epidermise areng, kofaktor, eretrotsüütide ensüümid, valkude kofaktor, hammaste areng, ensüümid, luukoeteke, immuunsüsteemide kolesterooli funktsioon süntees, kilpnäärme luukoe teke ja hemoglobiini ja valgud ensüümide talitlus süntees, funktsioon areng elekrotsüütide areng
või hakkab 3.-4.päeval kilejalt kooruma. Tänu happekoorimisele eemaldatakse naha pindmist ehk surnud rakkudest koosnevat kihti, mis on pindmise kuivuse ja kortsujoonte peamiseks põhjuseks. Kiireneb rakkude loomulik uuenemine ja irduvad surnud sarvkesta rakud epidermiselt. Protsessi käigus stimuleeritakse naha pinguldatust ja elastsust andva kvaliteeti, naha niiskussisaldust ja kaitsevõimet. Keemilise koorimise ajal: 1. Nõrgeneb keratinotsüütide agdeesia, mis põhjustab epidermise eemaldumist 2. Pidurdub melaniini sünteesi 3. Tekib aseptiline põletus, mis omakorda põhjustab fibroplastide aktiviseerumise – tõuseb kollageeni, elastiini ja rakuvaheaine (eelkõige hüaluroonhappe) süntees. Aseptilise põletiku baasil aktiveerub vere- ja lümfiringe, tänu millele paraneb naha jume, aktiviseeritakse epidermise ainevahetust 4
Epidermis · Naha keskmine kiht e. Cutis · Kõige alumine rasvkude e. Subcutis Naha pealmine kiht (Epidermis) täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. See nahakiht on ka kosmeetilises mõttes olulisim. Epidermise alumises kihis toimub naharakkude uuenemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Kogu naharingluse protsess võtab aega umbes 28 päeva. Melanotsiidid asetsevad epidermise keskosas ja seal tekib pigmentatsioon Päikest võttes melaniini tootmine aktiviseerub ja nahas tekib ,,loomulik päikesekaitsesüsteem". Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis.
Nahahooldusvahendid Kaidi Pass 11b Jõhvi Nahk Nahas on kaks kihti, mis on struktuurilt ja funktsionaalselt väga erinevad Epidermis Epidermis moodustab naha pinna. Epidermise pind koosneb kõvadest keratiinist täitunud maha surutud plaatidest. See moodustab tõhusa kaitse, takistab keemilisi aineid ja ka vee sisenemist läbi naha organismi, takistab haigusetekitaja mikroobide sattumist alumistesse kudedesse, vähendab vee aurustumist seestpoolt; peab vastu olulist mehaanilist kulumist. Kogu epidermis uueneb umbes kuue nädalaga. Nendes kihtides leidub ka pigmenti sisaldavaid rakke, millest sõltub naha värvus. Dermis e. pärisnahk
LAMATISE ASTMED I ASTE Nahapunetus, mis jääb püsima 30 minutit peale asendi muutust ( haavale vajuades ei lähe see koht valgeks. Nahk on terve Haav võib paista nagu kerge päikesepõletus. 2 Kahjustuse kohas võib peale punetuse märgta ka turset, lokaalset temperatuuri tõusu, tihedaid sõlmekesi, võib sügeleda, võib olla valulik, II ASTE Nahal on villid, lõhed, erosioon (uuristus) Epidermise (marrasnahk) ja dermise (pärisnahk) kahjustus Nahk pn punetav ja valulik II astme lamatist saab edukalt ravida. Kõigi nahakihtide kahjustus Võib avalduda sügava kraatrina Haavaeritsuega ulatuslik vee- ja elektrolüütide kaud Sageli lisandub haavainfektsioon Rasvkude võib olla nähta Iv aste Kahjustus ulatub lihasteni ja luuni Nekroos võib kaasneda Kirurgiline ravi LAMATISTE ENNETAMINE
külmumise reaktiivne staadium. Punetuse teke on tingitud veresoonte spasmile järgnenud veresoonte paralüütilisest laienemisest. Kannatanud piirkonnas nahk ühtlasi tursub ning võib esineda ka ketendamist (Rätsep 1964: 212) II järgu ehk villilise külmumise korral on resultaadiks naha pealmiste kihtide tõsisem kahjustus ning verise-seroosse sisaldisega villid. Villide tekkepõhjuseks on madala temperatuuri tõttu kahjustunud veresoontest plasma väljumine epidermise alla. (Rätsep 1964: 212) III ja IV järgu ehk kärbusliku külmumise korral tekib kudede kärbus veresoonte kahjustuse ja tromboseerumise tõttu. III järgu puhul kahjustuvad kõik nahakihid, IV järgu korral ka sügavamal asuvad koed kuni luukoeni. (Jänes 1989: 488) Esimese ja teise astme kahjustuste korral on nahk valge ning neid kudesid saab veel päästa. Kui lokaalselt külmunud nahk muutub aga lillakas-siniseks, on tegemist kolmanda astmega,
traumat · Villide avamine on kohustuslik! · Mitte kasutada esmaabiks neutraliseerivat ainet, kuna tekib oht põletushaava süvenemisele! Põletushaavade sügavuse hindamine Põletushaavade klassifikatsioon: Pindmised põletused · I aste e. erütematoose põletus · IIA aste.e villiline põletus · IIB aste.e. osaline dermaalne põletus Sügavad põletused · III aste e. täielik dermaalne põletus · IV aste e. subfastsiaalne põletus I astme põletus · Kahjustus haarab epidermise pindmist kihti · Põletuspind on turses ja punetav · Turse ja erüteem taandub mõne päevaga, tekib ketendus · Ei loeta oki valemites "töötavaks haavaks" II Aastmepõletus · Põletuspinnal tekivad väikesed, terved villid (kuni 8 tundi peale traumat) · Villide sisu on kollakas, läbipaistev · Villi avamisel on haava põhi väga valulik, erepunane · Esineb positiivne kapillaarrefeleks · Haav paraneb soodsates tingimustes 7-10 päevaga arme jätmata
melanotsüütideks. Melaniin tingib naha värvuse ja selle individuaalsed ja rassilised iseärasused. Päikese toimel tekib pigmenti juurde. Naha päevitumine on kaitsereaktsioon valguse ultraviolettkiirte vastu * Ogakiht koosneb mitmest rakkude reast, milledel on ogakujulised jätked. Basaalkiht ja sellega külgneva ogakihi sügavam osa moodustavad koos k a s v u- ehk germinatiiv k i h i (Malpigi kihi). Selle kihi rakkudel on paljunemisvõime, mille arvel toimubki epidermise kõikide kihtide uuenemine. * Sõmerkihti kuulub 3-4 rida võrdlemisi lamedaid rakke, mille tsütoplasmas leidub keratohüaliini sõmeraid. * Läikekiht koosneb lamedatest rakkudest, mille tuumad on lammutunud, aga tsütoplasma sisaldab keratohüaliinist moodustunud ainet - eleidiini. * Sarvkiht on epidermise kõige pindmisem kiht, koosneb plaadikujulistest sarvestunud keratiini sisaldavatest rakkudest. Epidermises toimub pidev rakkude uuenemine. Sarvkihi pindmised rakud - ketud - eemalduvad ja
* lapsed, vanurid * patsiendi naha seisund (haavad, bakteriaalsed ja viiruslikud infektsioonid). Kõrvaltoimed: * naha kipitus ja ihelus. * naha õhetamine, õrn depigmentatsioon – pöörduv. * nahas olevate veresoonte laienemine. * karvakasvu suurenemine ravitud piirkonnas. * striiad. * nakkuslike nahahaiguste süvenemine, teke. Vitamiin D derivaatide toimed ja kõrvaltoimed. Toimed: seondub vitamiin D retseptoritega – inhibeerib keratinotsüütide proliferatsiooni ja soodustavad epidermise normaalset arengut. Kõrvaltoimed: enamasti nahaärritus (kuni 35% ning mööduv), kaltsiumi ainevahetushäire (kui kasutatakse rohkem kui 100g nädalas), ei sobi kasutamiseks koos salitsüülhapet sisaldavate preparaatidega (inaktiveerub). 7. Seeninfektsioonid. Pindmised (nahk, küüned, peanahk, limaskestad) Olulisemad haigustekitajad – dermatofüüdid Süsteemsed (organis, nahaalused koed) 8. Lokaalsed seeninfektsioonid. Lokaalselt kasutatavad ravimid- preparaatide toimeained ja
Marrasnahk koosneb viiest kihist: basaalkiht ehk idukiht, ogakiht, sõmerkiht, läikekiht ja kõige peal sarvkiht (vt. lisa 3). Epidermis kasvab pidevalt, kuna basaalkihis tekivad uued rakud, mis surevad kiiresti ning lükatakse siis sarvkihti. Sarvkihis rakud eemalduvad vähehaaval ning nahk hakkab ketendama. Epidermis uueneb 45-75 päevaga. Ühtlasi asuvad epidermises melanotsüüdid, mis määravad naha pigmendi, värvuse [2: 12]. Kosmeetikud saavad otseselt mõjutada vaid epidermise pealmist osa, mõningate aparaatide mõjul ka marrasnaha kõige alumist kihti, basaalkihti. Kui epidermis koosneb nii surnud, kui ka elavatest rakkudest, siis dermis ehk pärisnahk koosneb ainult elavatest rakkudest. Selles on tugevate kiudude kogumid, mis annavad nahale elastsuse, tugevuse ja jõu. Samuti on seal veresooned, rasunäärmed, higinäärmed ja karvafoliikulid (vt. lisa 2). Veresooned kannavad piirkonda tähtsaid toitaineid ning osalevad organismi soojusregulatsioonis
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO- kool Kerli- Estra Teesalu Jane Rähni Elise- Marie Sommer LASERRAVI Referaat Tallinn 2012 Sisukord 1 SISSEJUHATUS Laserravi tähendab teisisõnu naha uuendamist laseri abil. Protseduuri käigus tõstetakse temperatuur astmeni, mille juures kahjustatud koed aurustuvad hetkega. Lisaks toimub naharakkude täiendav stimuleerimine, mis kindlustab kiire taastumise ja rakkudevahelise aine uuenemise. Laserite kasutusvõimalused maailmas on laialdased, kui meie käsitleme antud teemas kosmeetilisi protseduure laserite abil. 2 LASERITE AJALUGU Laserteraapia sai alguse 1960ndatel aastatel, kui ilmusid esimesed bioloogilised efektid nn. külma (madala sagedusega) laserkiirte mõjudest kudedele. Alates sellest ajast on see meetod jõudsalt arenenud ning ko...
Viimane koosneb epiteelist ja dermisest. Küüneplaadi külgmised servad paiknevad küünelooži külgedel moodustunud küünevagudes (sulcus lectuli unguis). Küüneplaadi tagumises osas on küünevagu pikk ja sinna jääb küünemaatriks (matrix unguis), mis on küüne kasvupiirkonnaks. Küünematriks koosneb samuti epiteelist ja dermisest. Küüs on külgedelt ja tagant piiratud naha poolt moodustatud küünevalliga (vallum unguis). Küünevalli epidermise sarvkiht, mis laskub küüneplaadile, kannab piirdenaha (eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%), eosinofiilseteks (2-5%) ja basofiilseteks (0-1%). Kõikidele granulotsüütidele on iseloomulik segmenteerunud rakutuuma olemasolu. Neutrofiilid
Algstaadiumis tekib näole paari millimeetri suurune nahasõlmeke, kus suurendusklaasi abil võib näha veresoonepõimikuid. Aastatega sõlmeke suureneb ja tema keskosa langeb sisse, moodustades hilisemas faasis kraatri. Nahal võib aastaid olla ka ketendav, selgete piirideta ala, millest hiljem areneb armkude meenutav tihend. Selle järel hakkab kujunema pindmine haavandumine. ( Labotkin 2004.) Lamerakuline vähkkasvaja (LRV) saab alguse naha epidermise keratotsüütidest (rakud, mis toodavad valku, keratiini) ja on pahaloomuline kasvaja nahal ning limaskestadel, võib tekkida ka keelele ja välissuguelunditele (Bogovski jt 1989). Vähist ohustatud gruppideks on 65-70 aastased, heledanahalised, sagedasti päikesekäes viibijad ning nooruses päikesepõletusi saanud inimesed. Riskifaktoriteks on veel kartsinogeensete ainetega kokkupuude, pärilikud defektid, suitsetamine
(III aste). (Kaha 2010: 22). Samuti rühmitatakse põletusi tekkepõhjuse järgi termilisteks põletusteks, elektripõletusteks ning keemilisteks põletusteks. (Kaha 2010: 3). 1. PÕLETUSTE ASTMED 1.1. I astme põletus Esimese astme põletuse puhul on kahjustatud naha pind kuiv, tursunud ja punetav, puudutusel hell, kuid ville ei esine. See paraneb arme jätmata (Härmä 2007: 166). Esimese astme põletus haarab ainult epidermise pindmist kihti ning turse tõmbub tagasi mõne päevaga ja tekib ketendus (Kaha 2010: 23). 1.2. II astme põletus „Teise astme põletuste puhul on naha pindmine osa kahjustunud tagasipöördumatult. Pindmisele teise astme põletusele on tüüpilised naha pinnale tekkivad villid. Sügavate teise astme põletuste puhul ville kattev nahk irdub ja haavapinnad on niisked.“ (Härmä 2007: 166).
1. BASAALKIHT *sügavaim MELANOTSÜÜDID e pigmendirakud -> pruuni pigmenti MELANIINI-> naha värvus * naha päevitumine = kaitsereaktsioon UV-kiirguse vastu 2. OGAKIHT * mitu rida rakke, millel on ogakujulised jätked koos BASAALKIHIGA moodustavad KASVUKIHI ehk GERMINATIIVKIHI e Malpigi kihi - KASVUKIHI rakkudel - paljunemisvõime, mille arvel toimub EPIDERMISE KÕIKIDE KIHTIDE UUENEMINE * nahk uueneb 26-28 päevaga 3. SÕMERKIHT * keratohüaliini sõmerad 4. LÄIKEKIHT * keratohüaliinist moodustunud aine - eleidiin - sõmerkihi ja läikekihi rakud annavad sarvkihile tugevuse ja läike 5. SARVKIHT * kõige pindmisem * plaadikujulistest sarvestunud keratiini sis rakkudest
14 kg ja seega u. 20% kogu kehakaalust. Nahk sisaldab endas umbes neljandiku kogu kehas paiknevast vedelikust. Ühe ruutsentimeetri suurune nahapind sisaldab endas 600 000 naharakku, 5000 sensoorset e. meelerakku, 4 meetrit närve, 100 higinääret, 1 meeter veresooni, 15 rasunääret, 5 karva- ja 150 000 pigmendirakku. Naha pealmine kiht marrasnahk ehk epidermis täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. See nahakiht on ka kosmeetilises mõttes olulisim. Epidermise alumises osas kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Suremisel muutuvad rakkudes muud valgud keratiiniks. Keratiin on kõva ja jäik, ta ei lahustu ega hüdrolüüsu ka kuumas vees ning on ensüümide vastu üsna püsiv. Vee toimel pundub ta märgatavalt. Kogu naharingluse protsess võtab aega umbes 28 päeva.
Sarvkiht ei lase läbi mikroobe, vett, tolmu ja muid aineid. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt naha pinnalt maha, tekitades hallikat tolmu, mis koguneb nii ihupesule kui ka magamisriietele. Ööpäevas eraldub täiskasvanult 10-15 g surnud naharakke. Elu jooksul kaotab keha mitukümmend kilo pindmisi naharakke. MARRASNAHK Marrasnahk koosneb kihilisest lame-epiteelist. Sügavamates epidermise kihtides (kasvukihis) on mitoosi teel paljunemiseks võimelised rakud keratinotsüüdid. Nendes kihtides leidub ka pigmenti sisaldavaid rakke (melanotsüüte), millest sõltub naha värvus. Epidermis on pidevalt uuenev kude. Naha elutsükli käigus tekib alumistes kihtides uusi rakke, pealmistes kihtides muutuvad rakud lamedamaks. Kõige välimises kihis leiduvad tuumatud lamedad rakud, mis meenutavad soomuseid. Nende eemaldumist nimetatakse deskvameerumiseks. Kogu seda
Kordamisküsimused histoloogias 1. Histoloogia-alased mõisted Histoloogia- teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitusest Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe o Kude koosneb rakkudest ja nende tekistest- rakuvaheaine ja koevedelik, mis on toodetud rakkude poolt ja rakkude vahelisse ruumi eritatud 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed Sidekoed e tugikoed o Troofilised koed- veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed- tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed- silelihaskude, skeletilihaskude, südamelihaskude Närvikoed- närvikude 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded Iseloomustus o Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe o Epiteelid ei sisalda teiste kud...
värvusega laigud, mida põhjustavad kudede suremine (nekroosilaigud), klorofülli vähenemine (kloroosilaigud) või mitmesuguste pigmentide teke. Laigud võivad olla teravalt piiritletud (kartuli- lehemädanik) või hajuvate servadega (nisu-pruunlaiksus). Võib esineda ka lehepinna heledamate ja tumedamate osade vaheldumist e. mosaiiksust (viirushaigused) Padjandid ja pustulid taime pinnal, tavaliselt lehtedel või vartel epidermise all, tekivad padjanditaolised kõrgendikud, kust epidermise rebenemisel väljuvad parasiitseene eosed (teraviljade roostehaigused) Kirmed taimeosad, kõige sagedamini lehed, kattuvad enamasti valkja või hallika kirmega, mis koosneb haigustekitaja vegetatiiv- või generatiivorganitest (jahukasted või ebajahukasted) Eritised haigestunud või vigastatud taimede pinnale erituvad vedeliku tilgakesed. Kui vedelik on kleepuv ja muutub õhu käes kõvaks, nimetatakse seda kummivooluseks ehk gummoosiks, kui aga
põletkku (võib kaasneda sigimatus), põhjustab silma-, sugu- ja hingamisteede haigusi. Siberi katk e. Antraks – Bacillus anthracis, põhjustab haigestumist inimesel ja koduloomadel, levivad loomade kaudu (rohusööjad loomad, raipesööjad linnud), kui spoorid satuvad nende verre nt. vigastuste kaudu suuõõne epiteelis/hingamisteede kaudu). Inimestele levib, kui inimene töötleb haigete loomade nahku, keresid jne. Spoorid satuvad nahavigastuse kaudu epidermise alumisse kiht, idanevad ja toodavad toksiini. Kui ei ravita on suremus 20%. Streptokokk – streptococcus (gram-positiivsed kokid või kokobatsillid) Streptococcus pyogenes – mädatekitajad steprokokid – põhjustab kõripõletkke, keskkõrvapõletkke, angiini, rinnapõletkku, roosi, reumat, sarlakeid. Oraalsed Streptokokid. S.salivariud, S.mutans, S.mits, S.oralis, S.pneumoniae, S.gordonii – elavad inimese ja loomade suus ja ülemistes hingamisteedes – tekitavad hambakaariest.
nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed, karvade juurde ning nahaaluskude. Pigmendikiht 78.Nahas paiknevad retseptorid: a) Valuretseptorid - epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis.b) Puuteretseptorid - pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades. c) Temperatuuri ja puuteärrituse retseptorid - pärisnahas.
1. Mis on anatoomia? Õpetus organismi välis- ja siseehitusest, selle elundite asendist ja kujust Õpetus elusorganismide ja selle erinevate elundite talitlusest ja nende seostest ümbritseva 2. Mis on füsioloogia? keskkonnaga. Füsioloogia kirjeldab kuidas konkreetne elund oma ülesannet täidab. 3. Mis on patoloogia? Patoloogiline anatoomia uurib ehituslikke ja struktuurseid muutusi elundites ja kudedes. Sisenõrenäärmed: 1. hüpofüüs e ajuripats, 2. kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed, 3. harknääre, 4. 4. Nimeta endokriinorganid kõhunääre e pankreas, 5. sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel) NS vegetatiivne e autonoomne - parasümpaatiline ja sümpaatiline; NS somaatiline - 5. Närvisüsteemi (NS) jagu...
Reguleerivad lihase pikkust Kõõlusorganid ehk Golgi organid Paiknevad skeletilihaste kõõlustes nende lihaseks ülimineku kohtades. Koosnevad umbes 10 kõõluskiukesest. Kõõlusorganeid on lihastes tavaliselt vähem kui lihaskääve (50-80 : 100). Paigutunud järjestikku ekstrafusaalsete lihaskiududega . Reguleerivad lihaspinget Naha- ja liigesretseptorid Valuretseptorid (notsiretseptorid) – vabad närvilõpmed. Paiknevad epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis, veresoontes, lihastes, kõõlustes, luuümbrises. Valuaisting tekib peaajus Termoretseptorid: külma- ja soojaretseptorid. Paiknevad nahas, suu, nina ja kõri limaskestades Taktiilsed retseptorid: puudutus, surve ja vibratsioon – võimalik määrata esemete kuju, suurust ja konsistentsi, surve tugevust nahale. Asuvad nahas, liigeskapslites, kõõluste, sidemete ja luuümbrise läheduses Seljaaju reflektoorne funktsioon
1.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Diafragma paikneb rindkereõõne ja kõhuõõne vahel. *Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale 2."Erinevate elundite ühendamisel tervikuks on oluline roll närvisüsteemil, südame-veresoonkonnal ja sisenõrenäärmetel. Erinevate elundkondade talitlust kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises la...
Ravida tuleb kõiki partnereid üheaegselt. Rasedad kontrollitakse süüfilise suhtes kaks korda raseduse jooksul. Õendusprobleemid: · Riskialdis käitumine, mis on tingitud enese/teiste tervise mitte väärtustamises ja väljendub vähestes teadmistes suguhaiguste levikus, juhusuhetes, kaitsmata vahekordades. · Naha terviklikkuse kahjustuse risk, mis on tingitud naha mikrovigastuse kaudu organismi tunginud spiroheedi tekitatud infektsioonist ja väljendub epidermise ja dermise muutustes/kahjustustes. · Ülemäärane stress, mis on tingitud haiguse raviga kaasnevatest nõudmistest/kohustustest (partnerite teavitamine, ravil käimine) ja väljendub pingetundena, surutustundena. · Ebatõhus seksuaalelu, mis on tingitud seksuaalse aktiivsuse piirangutest ja väljendub hirmuna saada/anda edasi suguhaigust. Video: https://www.youtube.com/watch?v=0Zwd_8MQUMw Pilt:
nahast heledam sõlm või laik.Melanoom tekib nahal, kus teda on üsna lihtne märgata ja ka ravida. Kui aga algstaadiumi melanoom ravimata jätta, levib ta lümfi - ja veresoonte kaudu teistesse organitesse, põhjustades eluohtliku haiguse.Nahavähk on haigus, mille puhul nahas tekivad ja hakkavad paljunema vähirakud. Sagedamini esineb nahal basaalrakuline nahavähk, mille kasv saab alguse epidermise basaalrakkudest. Naha basaalrakuline vähk on kasvaja, mida iseloomustab aeglane kasvutempo ja mis väga harva levib teistesse organitesse. Kui aga basaalrakulist nahavähki ei ravita korralikult ja õigeaegselt, võib ta destrueerida ümbritsevad koed. Teine nahavähi vorm on lamerakuline nahavähk, mis saab alguse keratinotsüütidest. See kasvajaliik kulgeb kiiremini ja võib levida teistesse organitesse. Kuna nahavähi põhilised tekkepõhjused on teada,
mõi kimbukambiumi rakk, mis seni tootis puitu ja niint hakkab valmistama parenhüümseid rakke. Säsikiirte tähtsus on selles , et neid mööda toimub puutüves ainete liikumine radiaalses suunas so puidust kooreosasse ja vastupidi. *Esisäsikiired laienevad teiskoores seda enam mida enam need lähenevad esikoorele. Kõige enne saab seda väljavenitavat tunnet tunda epidermis. Kui ta ei suuda enam vastu pidada varre paksenemisele käriseb ta katki ja langeb lõpuks ära. Epidermise aset täidab siis sekundaarne kattekude- korkkude. Tema tootjaks on sekundaarne meristeem-korgikambium e. Fellogeen(väljaspoole toodab felleemi, sisse aga esikoore põhikoele sarnanevaid rakke fellodermi) *Kõiki fellogeenist(korgikambiumist) tekkinud kudesid nimetatakse peridermiks. Fellogeen lõpetab mõne aja pärast tegevuse, sügavamal tekib aga uus fellogeeni kiht, mis toodab samuti felleemi ja fellodermi. Felleem ei lase läbi vett ega seal lahustunud
jagunevad ajukoes edasi -> arvu suurenemine. Perifeersete närvide Schwanni rakud tekivad neuraalharjast. Neutraalhari. Ajutine multipotentne rändav rakupopulatsioon. Moodustub neuraaltoru voltidest. Neuraalharja rakkudest moodustuvad: perifeersete ganglioonite neuronid ja gliia; soolestiku närvisüsteem; naha pingmentirakud; näo ja kael luud, kõhred; aordi ja kopsuarteri eraldamine; paljude organite sisekude. Keha neuraalharja rakkude kaks migratsiooniteed: selgmiselt, epidermise ja dermise vahel - melanotsüüdid; kõhtmiselt läbi sklerotoomi. Kõhtmiselt migreeruvad neuraalharja rakud väldivad sklerotoomi tagumist osa. Seal – tõukuvad efriinid. Tähtsamad pea struktuurid mis arenevad neuraalharjast. keha neuraalharjastki: Perifeerne närvisüsteem: peaganglionid ja nendega seotud peanärvid, gliia; Näo melanotsüüdid. Mesoderm: skeletilihaste ja luude areng Mesodermi põhikomponendid.Seljakeelik,Paraksiaalne mesoderm (somiidid ja pea
teatud rakud ja piirkond on võimeline arenema KNS-ks: (induktsioon) blastopoor hakkab ülespoole liikuma ja ''ütleb'' dorsaalsele ektodermile, et see peab arenema KNS-ks; seejärel mood neuraalplaat - dorsaalne ektoderm pakseneb- ja sellest omakorda neuraaltoru. Neuraaltoru teke: - dorsaalne ektoderm pakseneb (mood neuraalplaat). - neuraalplaat hakkab sisse voltuma, mood neuraalvagu. (+neuraalvallid) - neuraalvallid saavad kokku ja mood epidermise ning neuraaltoru mood täpselt selle alla. Tulevase epidermise ja neuraaltoru vahele jääb neuraalhari. (neuraalvagu sulgub neuraaltoruks) Notochord- sellest areneb seljakeelik; annab signaale, embrüo arenguks vajalik. ANTERIO-POSTERIOORSE TELJE KUJUNEMINE: *Hox- geenid on erin geenisegmentides *Kesk- tagaaju piirkond on tugev signalisatsiooni tsenter. *Eesaju mood otsaju ja vaheaju (sellest areneb silma võrkkest)
Toimub pidev vähenemine, bakterid kasutavad veel ainurakseidja neid hävitatakse faagide poolt.Taastub mikrofloora.Isepuhastamine!!! 18. Taimede risosfääri mikrofloora Maapealne-lehed, varred, õied, pead jen. Epifüüdid-paljunevad ja aenevad koos taimede kudedega(Pseudomonas Herbicola)kuivisega arvukus langeb, . Eelkõige bakterid, pärmid,hallitused, aktinomütseedid.Mikroobidele aluse panemine: rakkudes eksosmoosi tulemusel erituvad org.ained ning süsiv, AH. Kasvu soodustaad epidermise surnud rakud. ARV SUUREM- ÕITSEMISE AEG. Algusfaasis epifüüdid vähendavad idanevust, kuid moodustavad taimedel biloogilise barjääri, takistades parasiitide tungimist kudedesse. 19. Taimede epifüütne mikrofloora juured ja mugulad jne.: rohkem mikroobe kui risosfääris. Pseudomonas Herbicola, fluorescens, Myobacterium spp, Aerobacter aerogenes, Bacillus Subitilis. Jne. 20. Mikroobide elutegevust mõjutavaid tegureid viljadel.
Munast koorunud ebaröövik siseneb õide ja hävitab sigimiku, hiljem rändab viljadesse sööb ära alles pehme viljakivi, seejärel viljaliha. Vili, milles ebaröövik toitub on lutikalõhnaline. Täiskasvanud ebaröövik mulda talvituma. Kirsipuu nälkvaablane osa talvitub ebaröövikuna, osa nukkub juba sügisel mullas. Valmikud hakkavad suve alguses munema lehe alumisele küljele lehekoe sisse. Vastsed roodavad lehtede pealmist pinda, jättes alumise epidermise terveks. Mitmetoidulised kahjurid Mitteputukkahjurid. Hk: limused, s: tippsilmalised. Koda puudub, kraabivad taimedesse auke. Talvituvad varjatud kohtades, taimejäänuste ja prahi all. Munevad varjulisse kohta, kivide alla mullapragudesse. Hk: rõngussid. Keha koosneb rõngaslülidest. Jalad ja silmad puuduvad. Org. aine lagundajad, aga kahjustavd juuri. Hk: ümarloomad. Kahjustab taime maapealset osa. Siseneb taime õhulõhede või haavade kaudu
: lõhnaaine -> ülem. ninakarbikud (haistmisepiteel) -> haistmissibul -> haistmisnärv -> peaaju maitsm.: lahust. aine -> vall-, leht-, seennäsad -> maitsmispoor -> maitsmispung -> keele- neelunärv, vahenärv -> peaaju lihasmeel: liigutus -> lihaskääv, Golgi kõõlusorgan -> seljaajunärv -> seljaaju/(peaaju) temp. meel: temp. muut. -> pärisnahk -> külma-/soojasensorid -> seljaajunärv -> seljaaju -> peaaju puutemeel: puude -> epidermise kasvukiht/pärisnaha näsakiht - Merkeli kehakesed - õrnad puudutused, kõdi // pärisnaha näsakiht - Meissneri kehakesed - õrnad puudutused, kuju, materjal // süva kiht - Pacini kehakesed - tugev surve, vibratsioon, venitus -> seljaajunärv -> seljaaju -> peaaju 5. Sisesekretoorsed näärmed asuvad: hüpofüüs e ajuripats - kiilluu hüpofüüsi augus, käbikeha - vaheaju koosseisus,
1.5. Põletushaavade klassifikatsioon Põletushaavad jaotatakse sügavuse alusel pindmisteks ja sügavateks põletusteks. Pindmised põletused I aste ehk erütematoosne põletus IIA aste ehk villiline põletus IIB aste ehk osaline dermaalne põletus Sügavad põletused III aste ehk täielik dermaalne põletus IV aste ehk subfastsiaalne põletus I astme põletus ehk erütematoosne põletus (combustio erythematosa): kahjustus haarab epidermise pindmist kihti, põletuspind on turses ja punetav, nahk on pindmiselt kuiv, punetav (erüteem), puutehell; turse ja erüteem taandub 2-3 päevaga, tekib nahaketendus ja 4-5 päeval nahk taastub täielikult; paraneb ise, tekitamata vesiville. IIA astme põletus: põletuspinnal tekivad väikesed, terved villid kuni 8 tundi peale traumat (combustio bullosa); villide sisu on kollakas, läbipaistev;
Temperatuuril 30°C ja rõhul 740mmHg on parandustegur 273/303*740/760=0.877. 28. Kui väike peab olema õhu rõhk 1m diameetriga nõus et seal oleks vaakum? Vaakum on nõus siis kui molekuli vaba tee pikkus võrdub nõu mõõduga. Normaalrõhul on õhus vaba tee pikkus umbes 10-7m (100nm). Kui rõhk viia 10-7 atmosfäärini siis on vaba tee pikkus 1 m, ja nõus on vaakum. 29. Taimelehel on 5000 õhulõhet 1cm2-l. Iga õhulõhe ava on 10µm pikk ja 5µm lai, kanali pikkus risti läbi epidermise on 10µm. Kui suur saab maksimaalselt olla fotosünteesis CO2 assimilatsiooni kiirus, ühikutes µmol CO2 m-2 s-1 , kui õhus on CO2 kontsentratsioon 14µM ja lehe sisemuses 6µM. CO2 difusioonikonstant õhus on 0.16cm2 s-1. Arvestades difusiooni ainult õhulõhe torus, on difusioonivoog iga ruutsentimeetri kohta A=5000*0.16*{(14-6)*10*10- 4 *5*10-4}/(10*10-4)=3.2nmol/cm2*s. Nõutud ühikutes oleks väärtus 3.2*10000/1000=32µmol m-2 s-1
Päike UV piirkonnad UVA 320-400nm- päevitustoime, nahaaluskude, kantserogeenne+ UVB 280-320nm- põletustoime, pärisnahk, lääts, klaaskeha, kantserogeenne ++, toime kõige kiirem UVC 100-280nm- bakteritsiidne toime(ei läbi atmosfääri), marrasnahk, sarvkest silmas, kantserogeenne +++ UV toime nahale Nahapinnale jõudes UV kiirgus neeldub, peegeldub, hajub Ohutuid UV- doose pole olemas UV toime organismile Nahk- pigment melaniini tumenemine, epidermise rakulise kasvu muutused, melanoom Suu limaskest- erüteem- stomotoloogias Silmad- fotokeratiit, konjuktiviit, fotofoobia Naha degeneratsioon Naha elastsuse langus keratoos UV toime organismile Sarvrakuline Ca! UV kiirgus + inhalaatorid nahale, tualettvesi- sensibiliseerivad- kaitserõivad, kaitsekreemid UV- kaitse IKV Keevitajatel- prillid, maskid, kaitseriided Välitöödel- UV- kaitsega prillid , kreem SPF üle 15, neeldumiskoefitsendiga 99-100% diapasoonis 400nm, kaitseriided
nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed, karvade juurde ning nahaaluskude. ? 187. Nahas paiknevad retseptorid: a) Valuretseptorid - epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis. b) Puuteretseptorid - pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades. c) Temperatuuri ja puuteärrituse retseptorid - pärisnahas.
nahka. o Piim (piimapulber) toidab nahka, muudab naha elastseks, puhastab ja kaitseb nahka keskkonna kahjulike mõjude eest. Piimavanni järgselt on nahk siidine nagu imikul. · Koorige oma nahka regulaarselt spetsiaalsete vahenditega eemaldamaks surnud naharakud. · Valige nahakoorijad, mis pehmendavad ja toidavad nahka, tõstavad naha elastsust, stimuleerivad vere mikrotsirkulatsiooni ning soodustavad uue epidermise kasvu. Sellele aitavad kaasa mandli- ja palmiõli, jojoba õli ning kakao. · Koorijana on võimalik kasutada ka kohvipaksu- kofeiin toniseerib nahka ja tõstab naha elastsust. Nahk muutub sametiseks ja pehmeks. · Peale koorimist on soovitatav kasutada niisutavaid ja nahka toitvaid kreeme või neid, mis sisaldavad hüaluroonhapet. Hüaluroonhape soodustab naha uuenemist, tõstab naha elastsust ning aitab naharakkudel säilitada niiskust.
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusün...
Rasv esineb rasvarakkudes - rakus üks suur rasvatilk ja lapik tuum asub perifeerselt. 2. Sekretoorsed - tekivad sekreeti valmistavates rakkudes Valgusõmerad esinevad aksolotli naha epiteelis. Epiteelis paiknevad suured Leydigi rakud ja nende tsütoplasmas on hulgaliselt valgusõmeraid. 3. Ekskretoorsed - rakule mittevajalikud ained, mis väljutatakse rakust 4. Pigmentinklusioonid - looduslikult värvilised ühendid rakus Pigment on elupuhuselt juba värviline. Nt melaniin on epidermise melanotsüütides ja silma reetinas. Pigmentrakud on haralised ja ebakorrapärased, raku keskel on tuum ja melaniinisõmerad paiknevad hajutatult tsütoplasmas. 5. Golgi kompleks. Ehitus ja talitlus. Golgi kompleks (GK) on membraanidest moodustunud lamedate põiekeste või tsisternide kogum, mida ümbritsevad membraaniga kaetud vesiikulid. Need vesiikulid transpordivad aineid GK-i ja sealt edasi. GK-s eristatakse 3 funktsionaalset piirkonda: cis-Golgi, kesk-Golgi ja trans-Golgi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
