Vettehüpped Vettehüpped said veespordina alguse 17. Sajandil Saksamaal ja Rootsis. See ala nõuab tehnilisi ja füüsilisi oskusi. Vettehüppeid saab sooritada kas hüppetornist või hoolaualt hüpates. Enne vette sukeldumist peavad sportlased sooritama õhus võimalikult täiuslikult kindlaksmääratud elemente. Kohtunikud hindavad hüppe juures elemendi kergust ja meisterlikust. Vette tuleb sukelduda võimalikult aikselt ja kergelt. Iga üksikasi ja järjestus pannakse enne sportlase poolt kirja ja esitatakse võistluste alguseks kohtunikele. Esimest korda olid vettehüpped olümpiamängudel 1904. aasta olümpiamängudel Saint Louisis. Naised hakkasid olümpial võistlema 1912. aasta olümpiamängudel Stockholmis. Vettehüpped on pealtvaatajate seas üks kõige popullaarsem olümpiamängude ala. Sukeldumine Sukeldumine on harrastus või elukutse, mille puhul inimene läheb vee alla, hingates kas b...
Kus leidub vulkaane? - Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja sukeldumise vööndites. Näiteks : Islandil, Havaii saarestikul – muuseas on Havaii saarel asuv vulkaan Mauna Kea hetkel kõirgeim vulkaan, mille kõrgus on jalamilt tipuni 10 kilomeetrit. Kuidas on vulkaanid seotud laamade liikumisega?-Laamade lahknemisel ning ookeanilise maakoore sukeldumisel tungib magma pinnale ja esinevad vulkaanipursked. Sammuti tekivad vulkaanid ka siis, kui omavahel põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laam
Ettevõtte töötaja otsib ja leiab positiivse lahenduse igale probleemile. Ettevõtte töötaja on avatud uuele ning soovib aidata ja arendada nii ennast kui ka kaastöötajaid. Me tähtsustame ettevõtte pidevat arengut ja kasvu. VISIOON Heas korras ning kaasaegsed sukeldumiskomplektid ja keskus võimaldavad aktiivset meelelahutuslikku tegevust igal aastaajal, igas vanuses, erineva sportliku ettevalmistuse ning eesmärgiga klientidel. PROJEKTI KIRJELDUS Eesmärk: Pakkuda sukeldumise jaoks varustust, kui ka üritusi. Eesti inimesed on väga sportlikud ja alati otsivad viise sportlikult aega veeta. Seega me leiame, et nõudlust peaks olema ning samas oleks meie ettevõtte üks parimatest sellelaadseid teenuse pakkujaid. Arendusprojekti abil: Sobiva personali leidmine Uue avatava keskuse tutvustamine ja reklaamimine Ideeks on luua ettevõte, mis pakub inimestele sukeldumise võimaluse ranna ääres. Suunatud kõigidele vanustele
tekivad settekivimid. ü Setetes ja settekivimites ei ole mineraale nii suurte kristallidema näha kui graniidid, kuid hoolas vaatleja märkab ka liivas või liivakivis heledaid kvartsimineraale. ü Settekivimiga on seotud ka nafta ja gaasi teke. Moondekivimid ü Moondekivimid võivad tekkida nii tard- kui ka settekivimitestning moondekivimid võivad aja jooksul veel kord moondumise läbi teha. ü Kivimid moonduvadmaapõue kohtades laamade liikumise ja sukeldumise tõttu. Kasutatud kirjandus ü http://www.google.fi/search?num=10&hl=et&site=imghp&tbm=isch&source=hp&biw=1249 . TÄNAN KUULAMAST !
Nt: Himaalajas. 5) Mandrilise maakoore lõhkumine e. mandriliste laamade lahknemine maapinna rebenemine ,mis võib viia isegi ookeanilise riftini (tänapäeval Punane meri). Mandriliste laamade lahknemine - ,,Kuum täpp" paikneb mandrilise laama all.Tekib pangasmäestiku reljeefiga vulkaaniline ala. Lõpuks võib moodustuda ookeaniline rift, algab ookeanilise nõo areng. Nt: Hawaii saared ja Kanaari saared. 6) Ookeaniliste laamade põrkumine - Sukeldumise ajal toimub vahevöösse vajunud kivimite osaline ülessulamine. Suur osa sulanud materjalist jõuab läbi vulkaanilise tegevuse maapinnale. Tänu sellele toimub laamade sukeldumisel pidev vulkaaniliste saarkaarte teke. Jaapan on selline vulkaaniline saarkaar. Sukeldumise kohas on süvikud. Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale
orgude rühm Mägismaa- mägise pinnamoega ala, kus korrapäratult paiknevad mäeahelikud vahelduvad kõrgtasandikega Mandrilava e self- Maailmamere veega üle ujutatud mandri servaala sügavusega enamasti kuni 200m, mandrilava laius võib ulatuda paarisajast meetrist kuni tuhande kilomeetrini Mandrinõlv- mandri ja ookeani geoloogiline piir, kus ookeaninõgu muutub järsult sügavaks Süvik- üle 6000m sügavune pikk ja kitsas nõgu maailmameres, mis on tekkinud ookeanilaama sukeldumise kohta Erosioon- pinnase ärakanne tuule, liustike, voolu- ja vihmavee mõjul Luide- tuule kuhjatud liivast pinnavorm, mis asub enamasti rannikul või kõrbes Seenkalju- pealt laiem ja alt kitsam(seene kujuga) pinnavorm, mis on tekkinud tuule ja/või vee kulutusel erineva tugevusega kivimitesse Abso.suhe- kõrgus Ookeani keskmäestik- läbi ookeanide kulgev väga pikk veealune mäestikke süsteem Ookeani põhi- alates 2000m vastavalt tasane Uhtorg- ajutise vooluvee uuristatud sügav org
Laam- liikuv litosfääriplokk 1. Mitmeks ajavööndiks on Maa jaotatud? Maa on jaotatud 24 ajavööndiks. 2. Mis laamal asub Eesti? Eesti asub Euraasia laama siseosas. 3. Kivimid jaotatakse tekke alusel 3 liiki. Nimeta need. Tekke alusel jaotatakse kivimid kolme rühma: tard-, sette- ja moondekivimid. 4. Moondekivimid (10 lauset)- Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Moondekivim tekib maapõues. Kivimid võivad mattumise või laamade sukeldumise käigus uuesti maa sügavusse sattuda. Seejärel muutuvad magmaks ja paiknevad kõrge rõhu ning temperatuuri toimel ümber. See omandab kihilise või vöödilise välimuse st muutub moondekivimiks. Näiteks lubjakivi muutub kõrgel temperatuuril ja rõhul marmoriks. Moondekivimite teket võib võrrelda savinõu kuumutamisega. See võib tekkida nii tard- kui ka settekivimist. Moondekivim ei saa kunagi lõplikult valmis. Moondekivimid on väga vastupidavad. 5. Mandriline maakoor (5lauset)
Selle kõrguseks on 2518 meetrit merepinnast. Järvest algav Uus-Meremaa pikin jõgi Waikato voolab algul põhja ja siis lääne suunas,suubudes Tasmani merre. Taupo järvest algab keskplatoo,kus asub kolm aktiivselt purskavat vulkaani. Vaikse ookeani tulerõngaks on Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaanilist ala nimetatud .Tulerõnga vulkaanid on tekkinud subduktsioonivööndite kohale. Ka seismiline aktiivsus ehk maavärinad on otseselt seotud ühe laama teise alla sukeldumise ehk subdukteerumisega. Keskplatool avalduvatest jõududest annavad tunnistust arvukad kuumaveeallikad ja geisrid, sagedased väikesed ja mõnikord ka suuremad maavärinad.Keskplatoo kõrval ilmestavad Põhjasaart lainjad tasandikud, Madalad mäeahelikud ja rannikumadalikud. Rannajoon on tugevasti liigestatud. Mõlemad saare suuremad linnad,Auckland ja Wellington, on rajatud ümber suure loodusliku lahe. Aucklandist põhja poole jääv Northland üllatab pikkade liivarandadega,subtroopilise
Otsingumeeskond teatas , et on leidnud osa 2009. Aastal ookeani kukkunud Air France`i reisilennuki mustat kastist. Paraku ei sisalda see osa võtmetähtsusega andmeid, mis võiksid paljastada õnnetuse põhjuse.Air France´i reisilennuk Airbus A330 kukkus Atlandi ookeani 1. Juunil 2009 ning hukkusid kõik 228 lennuki pardal olnut, teatab BBC News. Osa mustast kastist leiti päev pärast seda,kui otsingulaev oli alustanud tööd ookeanipõhjast surnukehade pinnale toomiseks.Remora 6000 esimese sukeldumise käigus, mis kestis üle 12 tunni, leiti musta kasti korpus, milles polnud aga moodulit ja analüüsi büroo oma avalduses. Mustkast Vaikne ookian Vaikne ookean on maakera kõige suurem ookean, ulatudes Beringi väinast Antarktise rannikuni, Ameerikast Austraalia ja Aasiani. Tema laius põhjast lõunasse on umbes 16 000 km ja läänest itta 20 000 km. Peale selle, et Vaikne ookean on maakera suurim, on ta ka
.6 Pildid..........................................................................................7 Kasutataud kirjandus.................................................................8 2 Elulugu Henry Way Kendall sündis 9. Detsember 1926 Bostonis ja suri 15. Veebruar 1999 Floridas. Dr. Kendall suri sukeldumisõnnetuses, kui ta osales National Geographicu sukeldumise ekspeditsioonil Wakulla Springsis, mis on suurim mageveeallikas maailmas. kasvas üles Sharonis, Massachusettsis ja õppis Deerfieldi akadeemias. Ta astus 1945. aastal USA kaupmeeste mereakadeemiasse ja teenis talvel 1945 - 1946 vägede transpordil Põhja Atlandil. Ta ema on Evelyn Way Kendall ja isa oli Henry Kendall ta oli ärimees. Kendall oli üks murelike teadlaste liidu (UCS) asutajaliikmeid 1969. aastal. Ta oli UCSi esimees alates 1974. aastast kuni surmani 1999. aastal
sõidab ise selleks puhuks Riksdagi). Kuningas juhatab ka valitsuse istungit, mis koguneb valitsuse vahetumise puhul ning juhatab ka väliskomisjoni koosolekuid. Kuigi sõjavägi asub valitsuse juhtimise all, on armee formaalne juht kuningas. Peale ametiülesannete pöörab Carl XVI Gustaf suurt tähelepanu loodushoiuküsimustele, viimasel ajal aga suureneva kuritegevuse ja noorte vägivallaga seotud probleemidele. Vabal ajal tegeleb monarh meelsasti purje- ja autospordi, sukeldumise ning mäe- ja murdmaasuusatamisega (1977. ja 1987. aastal osales ta maailmakuulsal Vasaloppeti suusamaratonil). 2 3 Kasutatud allikad: 1. http://www.postimees.ee:8080/luup/96/14/vali1.htm 2. Vambola Põder "Krooniga ja kroonita" 3. http://www.homepagez.com/skrufsen/carl16gustav.htm 4
seetõttu osutus seal peatumine võimatuks. Reisifirma on asendanud hotelli samas asukohas asuva, kuid ühe tärni võrra madalama taseme hotelliga. Millised on teie kui reisija õigused selles olukorras? Õigus nõuda raha tagasi või samade kriteeriumitega hotelli. 7. Kuna Montenegro on väga mägine riik ja asub mere ääres (keskmine kõrgus merepinnast on 2 km lähedal), otsustate, et tahaksite reisil olles proovida ära ka kaljuronimise ja sukeldumise, millega te varem tegelenud ei ole. Palun uurige, kas teie valitud reisikindlustus kehtib ka nende aladega tegelemisel ja viidake vastuses reisi- ja õnnetusjuhtumikindlustuse tingimuste punktile, mis seda küsimust reguleerib. Enne reisile minekut on peaks kindlasti konsulteerima reisimeditsiini arstiga. Nt kuidas võimalikke terviseriske vältida. Kui satud haiglasse tuleb maksta ravi eest kohapeal sularahas. Tervisekindlustus on oluline siiski. 8
- või 1883. aastal Saksamaal. Lapsepõlves oli ta viletsa tervisega: põdes astmat, rahhiiti ja reumat. Oma haiguste tõttu pühendas J.Pilates kogu oma elu hea füüsilise vormi saladuste väljaselgitamisele. Ta uskus, et kui inimese nahk on võimeline pidevalt uuenema, siis peab samamoodi olema võimalik tervendada ja tugevdada kõiki organeid ning kogu organismi. 14-aastaselt oli temast saanud treenitud kehaga aktiivne kulturist. Ta tegeles paljude spordialadega, näiteks suusatamise, sukeldumise, poksi ja võimlemisega. Esialgsed kogemused teiste treenimisel sai ta Esimese maailmasõja ajal haiglas sanitarina töötades, kus leiutas ka spetsiaalsed abivahendid, mis koosnesid haigla voodite külge kinnitatud vedrudest. Nende põhjal töötas ta hiljem välja tänaseks klassikalised Pilatese masinad Reformeri(populaarseim Pilatese masin, mis täiustab treeningut, lisades harjutustele takistust
), savist ja mudast tekib savikilt, lisaks turvas, Eestis on väga oluline põlevkivi, mis on ka sisuliselt settekivim. Settekivimid on kergemad, pehmemad ja pudedamad, kui tardkivimid ning kristallilist ehitust pole. Moondekivimid: Kord juba tekkinud kivimid võivad kurrutusel (kurrutused on tavaliselt mäestikes, kui need omavahel põrkuvad) või laama sukeldumise käigus uuesti maasügavustesse sattuda, seal üles sulada ning taas magmaks muutuda. See eeldab ümbersulamist kõrge rõhu ja temperatuuri tõttu. Sellisel juhul tekib moondekivim (võib tekkida nii tard-, kui settekivimist). Näiteks, kui graniit moondub, tekib moondekivim nimega gneiss, kui liivakivi moondub, tekib kvartsiit, kui lubjakivi muutub, tekib marmor.
maavärinaid. Laamade põrkumine põhjustab ka kivimite segi paiskamist ehk kurrutumist ning kurdmäestike teket (nt Andid) · Kahe mandrilise laama põrkumine kahe mandrilise laama põrkumisel lükatakse laamade servaalad kokku ning paisatakse segi ehk kurrutatakse üles, tekivad kurdmäestikud ( nt himaalaja). Toimub palju tugevaid maavärinad, vulkaane ei esine. · Kahe ookeanilise laama põrkumine - üks laam sukeldub teise laama alla, sukeldumise kohta tekib süvik. Kivimite liikumine põhjustab piirkonnas tihti tugevaid maavärinaid.( nt jaapan, filipiini saared) 3. Vulkaanid · Vulkanism- laamade äärealal, kus magma pääseb kivimivahelisest lõhedest pinnale, tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane mis asuvad kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergiavoog pinnale. · Kuju ja purske iseloomu järgi liigitatakse vulkaanid: a)Kihtvulkaanid- Tekivad enamasti ookeanilise ja mandrilise ning kahe
........................................ Vähenda suurendust! Küsimus 7: Kas Atlandi ookeani keskahelikus on toimunud viimase nädala jooksul maavärinaid? Kui on, siis millal? ..................................................................................................................................................................... Põrkuvad laamade äärealad Mariaani süvik Järgmiseks kliki Mariana Convergent Margin nimetusel. See vaade näitab klassikalist sukeldumise ala. Vaikse ookeani laam on paremal ning Filipiini laam asub vasakul. Küsimus 8: Milline laam sukeldub maa sisemusesse sinu arvates? ..................................................................................................................................................................... 3
· sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid Joonis 7. Mandrilaamade põrkumine D. Kahe ookeanilise laama põrkumine Joonis 8. Ookeaniliste laamade põrkumine Vasakpoolsel kaardil on näha, et Jaapan asub väga lähedal kolme laama kokkupõrkekohale. Parempoolsel joonisel on näha, et antud piirkonnas Vaikse ookeani koor sukeldub Euraasia laama alla (NB! antud piirkonnas on mõlemad laamad ookeanilised). Sukeldumise ajal toimub vahevöösse vajunud kivimite osaline ülessulamine. Suur osa sulanud materjalist jõuab läbi vulkaanilise tegevuse maapinnale. Tänu sellele toimub laamade sukeldumisel pidev vulkaaniliste saarkaarte teke. Jaapan on selline vulkaaniline saarkaar. Sukeldumise kohas on süvikud. 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); NB
tagajärjel (kaldavallid, luited, otsamoreenid, vulkaanikoonused, territoonikud, tammid). Ookeani keskmäestik- veealune mäestik, kus toimub maakoore moodustumine, pikim mäestikusüsteem ookeanide põhjas (75000km) Kuumad punktid- Maa vahevööst kerkinud tulikuumad magmavoolud, mille kohal maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhe välja. Süvik- maailmamere põhjas olev kitsas ja pikk, üle 6000m sügavune vagumus,paikneb laamade põrkumise, üksteise alla sukeldumise vööndis(kaarsaarestike või noorte kurdmäestike lähedal, nt. Mariaani süvik, Kuriili süvik): nii nim ka sügavaid nõgusid teiste veekogude põhjas (Gotlandi süvik Läänemeres). Tartkivimid- magma või laava tardumisel tekkinud kivimid. Moondekivim- kõrge temp ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim Maavara- maapõues esinev aine, mida inimestel on võimalik maj. Kasutada
Cayo Coco Asub Havannast umbes 400km kaugusel. Kuigi koht asub saarel, saab sinna 8 sõita ka autoga mööda kitsast tammi. Kui minna hotelli Melia Cayo Coco All Inclusive (umbes 100.-USD/ööpäev), saate suurepärase teeninduse. Selle hinna sees on rikkalik söök erinevates restoranides, samuti kõik alkohoolsed joogid. Suurepärased on ka sportimise võimalused - tennis, erinevad veespordialad, k.a. sukeldumise algkursus. 9 5. HAVANNA HOTELLID Hotel Nacional Hinnad umbes 97 - 450.-USD. Ükski teine hotell Kuubas ei ole nii ilus kui see koloniaalstiilis ehitis. Hotell on ehitatud 1930 aastatel ja on kaksik Breakers hotellile Palm Beach'is, Floridas. Hotelli terassil võib näha paabulinde, õhtuti mängivad muusikud. Viimati oli seal näha ka blues-kitarristi, kes on mänginud
Suhteliselt terav kerenurk enne vettesukeldumist. Käed täiesti väljasirutatud ja käelabad koos. Jalad sirged, puusad ülal. ( R. Haljand 2007: 149) Nõuanded liigutuste kontrolliks: Soorita vettesukeldumine tundega, nagu sukelduksid käed, pea, kere ja jalad läbi ühe punkti. Hoia pea, käed, kere ja jalad voolujooneliselt. Väldi vetteplartsatust kogu kere ja jalgadega korraga. Tõsta jalad üles sukeldumise ajal ja kõverda põlvedest, valmistudes sukeldmuisjärgseks jalalöögiks. 8 Soorita kere ülessirutusliigutus kiiruse vertikaalse komponendi suunamiseks horisontaalseks. Soorita sukeldumisel terav delfiinijalalöök. Ajasta sukeldumisjalalöögi algus täpselt jalapöidade vettesisenemise momendiga. Jalalöökide alguse asendi nõuanded: Kere ja käteasend horisontaalne, väljasirutatud.
Ookeaniline maakoor tekib merepõhjas üksteisest eemale triivate laamade ääres, kust väljub magma. Magma väljub tuumast mis pärast tardub. Ookeaniline maakoor eksisteerib mõnda aega siis hävib. Laamad võivad koosneda kas siis ookenilisest või mandrilisest maakoorest., laamad liiguvad horisontaalselt 1-10 aastat. Ookeanliste laamade eraldumine, on valdavalt ookeanide keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles kuumad magmavööd. Põhjustavad maakoore rebenemist(joon 1). Ookeaniliste laamade põrkumine, ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumise joon tähistab süvik, tekivad vulkaanilised saared(filipiinilaam). Ookeanilise ja mandrilise laamade põrkumine, raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ook maakoor hävib, selle tulemusena tekivad magmakolded.(l ameerika laam). Mandriliste laamade põrkumine, tekivad kõrged mäestikud , vulkaane ei esine. Laamade liikumine küljetsi , toimub laamade äärealadel, kus erinevad laamad lii...
kuid praegu ei ole ohus pigem mitte inimese, vaid meie kunagiste saakloomade ja kiskjate elud. Veepiirile jõudes aga jäljeridade lood tavaliselt lõpevad ning mereelukate puhul ei ole teravast, kogenud silmast enamasti abi. Vees jäävad hüljeste toimetused inimsilma eest varjatuks. Ei saa päris kindel olla, et see peanupp, mis lainete vahel silmist kaob, kuulub samale elukale, kes hetke pärast teisal pinnale tõuseb. Rääkimata siis teadmisest, kas teekond sukeldumise ja taasilmumise vahel on sirge või täis keerulisi põikeid. Saladuseks on jäänud nii sukeldumise sügavus kui ka kala järele sööstmise kiirus. Ka see, kui kaugele silmapiiri taha viivad hüljeste mereretked ning kui sageli käivad need rändurid eri randade kividel lesimas. Aegade jooksul on teadlased hüljeste märgistamiseks välja mõelnud mitmesuguseid trikke. Ometi jääb tavaliste vaatlusmärgiste kaudu saadud teave väga lünklikuks. Tuleb märgistada suur hulk
Arvatavasti tulid nad Borneo saarelt, kuna sel ajal ühendas neid kahte saart maismaasild. Palawani nime päritolu kohta on kaks varianti. Mõnede arvates tuleneb see hiinakeelsest fraasist pao lao yu, mis tähendab "ilusate sadamate maa", teised pooldavad versiooni, et sõna Palawan pärineb hispaaniakeelsest sõnast paraguas ehk "vihmavari", mis viitab saare suletud vihmavarju kujule. (4) Palawanist põhja suunas asuv Busuanga saar on tuntud laevavrakkidele sukeldumise paik. Busuanga külje alla jääb 19hektariline Dimakya saar türkiissinise vee ja puudervalge liivarannaga. Väikesaarele viib Busuangast paat, enne mida tuleb võtta ette dziibiretk lennujaamast läbi dzungli jõesadamasse. Paat sõidab alguses mööda mangroovidega palistatud jõge suudmesse ja edasi juba merele. (4) Kevadel võib Dimakya saarest veidi kaugemal, korallrifist eemal kohata ka maailma suurimat kala vaalhaid ja koos temaga ujuda ning tunnetada oma väiksust
öökulle, hüääne ja pantreid. See on ühe autori looming. Maalidel leidub palju jälgi inimtegevusest. Avastati ka karu pealuu. Tegemist võis olla mingisuguse altariga, mida kasutasid Øamaanid. Põrandal on isegi säilinud inimese jalajäljed. Reljeefsed savist piisonid - Prantsusmaal, Püreneedes, 1 km sügavusel. Koopa nimi Tuc d'Audoubert, avastati 1912. Cosqueri koopamaalingud. Koopa leidis 1985. a.-l sukeldumise õpetaja Henri Cosquer Kagu- Prantsusmaal 40m sügavusel lahes. 1991. a.-l avastas ta sealt muinasmaalingute galerii. Koopa seinal on kujutatud inimkäsi, geomeetrilisi kujundeid, metsloomi ja kolm pingviini meenutavat lindu. Maalid on pärit aastast 18 440 e.Kr. 1995. a.-l avastati Lõuna-Prantsusmaal Pariisist 460 km kaugusel, 500 meetri sügavusel 300 20 000 a. vanust paleoliitikumist pärit koopamaalingut. Neil on kujutatud piisoneid, põhjapõtru ja 40 karvast ninasarvikut.
Ainukeseks ravimeetodiks on kiire laskumine madalamale. Kopsuturse tekkimine võib viia sageli ka ajuturseni. Kõrge rõhk. Samuti võivad tekkida väga eluohtlikud kõrvaltoimed sukkeldumisel. Kõige tuntum ja ohtlikum on kessoontõbi. Kessoontõbi on keha kudedes lahustunud gaaside eraldumine mullide kujul kas siis verre või kudedesse. Kõige ohtlikumad on verre tekkivad mullikesed, mis võivad ummistada veresooni. Tavaliselt eralduvad sukeldumise kestel suurema rõhu tõttu keha kudedesse lahustunud gaasid kopsude kaudu ilma, et mulle tekiks. Kuid juhul kui kudedes on lahustunud liiga palju gaase või rõhu muutus (rõhulangus) toimub liiga äkitselt võivad kehas lahustunud gaasid eralduma mullikeste kujul . Kokkuvõtte. Kogu inimorganism on rikkalikult varustatud visteraalse analüsaatoritega retseptoritega (viscera- sisekond), mis on väga mitmekesised ja reageerivad eerinevate ärritajatele:
vabanemisel tekivad maavärinad 2. ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine: ookeanilaam sukeldub kuna ta on raskem - ookeanilaam hävib, tekib vulkaaniline kurdmäestik ja ookeanisüvik (nt Lõuna- Ameerika läänerannik) Laamade sukeldumine ehk subduktsioon 3. pm kui ookeanilaam ja ookeanilaam põrkuvad - tihedam jälle sukeldub, tekib süvik ja süviku mandripoolsele servale moodustub sukeldumise käigus vulkaaniliste saarte rida ehk saarkaar (nt Jaapani ja Kuriili saared) 4. kahe mandrilise laama põrkumine: kumbki laam ei sukeldu, põrkumise tagajärjel tekib kurdmäestik ning vulkaaniline tegevus on väga piiratud, sest maakoor pakseneb, mis omakorda raskendab magma tõusu maapinnale, maavärinad (nt Himaalaja) 5. Laamade liikumine küljetsi ehk nihkumine- tekivad maavärinad, 5
Korrapärase kujuga keha maht arvutati keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Katsekeha mõõtmed määrati vastavalt punktile 3.1. katsekeha mass määrati kaalumise teel täpsusega 0,5%. Mõõtmistulemused esitati kolme kehtiva numbriga ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2. 3.3 Veeimavuse määramine vastavalt standardile EVS-EN 12087:1999 ,,Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikaajalise veeimavuse määramine sukeldumise teel" Katseks võeti vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5 oC hoitud kahe tootepartii peale kuus nimipaksusega katsekeha (200x200)±1 mm. Määrati katsekehade mõõtmed vastavalt punktile 3.1. Määrati kuivatatud katsekehade massid m 0 täpsusega 0,1 g. Katsekehad asetatakse vette, mille temperatuur on 18 kuni 28 oC, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoiti vees 7 ööpäeva,
basalt- tardkivim(purske); peeneteraline/klaasjas, musta värvi graniit- tardkivim; hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga pimss- tardkivim; õhuli; marmori muster kvartsiit- moondekivim; pruunikas, vöödid näha 11. Selgita maavärinate tekkepõhjuseid ja levikut. Tekivad laamade liikumisest, vulkaani purske tagajärjel, koobaste värisemisest, kivimkeskkonda mõjutavast inimtegevusest. Levib laamade äärealadel, laamade vahevöösse sukeldumise vööndeis, kuuma täpi ja mandririfi piirkondades. 12. Selgita erinevate seismiliste lainete olemust. (keha- ehk ruumilained, pikilained e P- lained, ristilained e S-lained, pinnalained) Keha- e. ruumilained- liiguvad keha sees 1. Pikilained e. P-lained- liiguvad kiiremini, aine liigub horisontaalselt, ruumaala suureneb liikumisel, 6-7 km/h 2. Ristlained e. S-lained- liiguvad aeglasemalt, laine liigub aine liikumissuunaga risti, 1-4 km/h
Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimaine...
Pinnamood ja kliima · Joonista peast Hiina kaart ja võrdle seda hiljem tegeliku kaardiga. Milles eksisid? Mis võis olla selle põhjuseks? Peast kaarti joonistades, tuli kõige rohkem vigu sisse äärealade kuju joonistamises. Raskemaks kujunes erinevate poolsaarte kujutamises. Täiesti täpselt ei olegi võimalik riiki kujutada vaba käega joonistades. · Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte ja analüüsi neid. Vali kõige sobivam kaart,mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. · Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see riik asub; naaberriigid; asend mere suhtes. Hiina asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. Hiina piirneb 14 riigiga, need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Vaikse ookeani läänekaldal, r...
Joonis 3. Krabi Taimaal Allikas: Berger reisid Kho Khao saar - kaunid valged liivarannad ja majakesed rannaliival Lanta saar - lopsakas loodus, ilusad rannad, rohked sukeldumisvõimalused Korallisaar - saarekene 9 km kaugusel Phuketist, mis on ümbritsetud värviliste koralliriffidega Khao Lak - kauneimad rannad 80km kaugusel Phuketist Sukeldumine Phuketilt korraldatakse 1-päevaseid sukeldumisreise ümbruskonna saartele: · PhiPhi saar - laevasõit kestab 3 tundi, sukeldumise käigus võib näha nii haisid kui kilpkonni. · Racha Noi ja Racha Yai saared - Racha Noil võib hea õnne korral näha mantaraisid. · Sukeldumine King Cruiser vrakile, mis uppus 1997. · Shark Point, kus võib näha suuri leopardhaisid ning Koh Dokmai oma negatiivse seinaga, mis on täis merihobusid · Parim koht sukeldumiseks on muidugi Similani saared, mis jääb 2-tunnise paadisõidu kaugusele Phuketist
Vesi aitab setteosakesi veelgi tugevamini liita ja selle tulemusel tekib sadade miljonite aastate jooksul suhteliselt kõva settekivim. Nii saab madalatesse merelahtedesse kantud liivast liivakivi, mudast ja savist savikilt. Surnud mereloomade lubjarikkad kojad ja skeletid, mis kuhjusid sügaval mere põhjas, tekitasid ajapikku lubajakivi. Peamiselt mikroskoopiliste vetikate jäänuste settimisel merepõhja tekkis põlevkivi, Kord juba tekkinud kivimid võivad kurrutuse või laamade sukeldumise käigus uuesti Maa sügavustesse sattuda. Sealse kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu paiknevad ained kivimites ümber. Kivimi ehitus ja välimus muutub ning kivim muutub moondekivimiks. Näiteks lubjakivist võib saada marmor ja graniidist gneiss. · Millised on järgmises loetelus kivimid, millised setted? Liiv, graniit, moreen, lubjakivi, kruus, liivakivi, savi, põlevkivi, basalt. · Miks leidub tardkivimeid väga harva maapinnal? · Ka tänapäeval tekib juurde tardkivimeid? Kuidas?
tosinaks suuremaks ja paljudeks väiksemateks laamadeks, mis aeglaselt ringi liiguvad. Vaba ruumi aga laamade vahel ei ole, mistõttu toimub nendevaheline pidev hõõrdumine ja kokkupõrked. Maa sügavusest tõusvate kuumade ainevoogude kohal toimub laamade lahknemine, tekkinud tühimikku pressitakse aga pidevalt uut magmat. Et lahknemine toimuda saaks, peab kusagil mujal toimuma koondumine, mis väljendub ühe laama sukeldumises teise alla või kahe laama kokkupõrkes. Nii lahknemise kui sukeldumise ehk subduktsiooniga kaasneb vulkaaniline aktiivsus. Vulkaanide tüübid Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid
Tallinna Tehnikaülikool UPWELLING’UTE PIIRKONNAD OOKEANIDES Referaat Autor: Natalia Novak Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. UPWELLING’U MÕISTE JA MEHHANISM ...................................................... 4 1.1 Upwelling’u definitsioon ..................................................................................... 4 1.2. Upwelling’u tekkimine........................................................................................ 4 2. UWELLING’UTE PIIRKONNAD ......................................................................... 6 2.1. Ranniku lähedane upwelling ............................................................................... 6 2.1.1. Soome lahe upwelling ............
(vt kasutatud kirjandus 2) Maa sügavusest tõusvate kuumade ainevoogude kohal laamad lahknevad. Tekkinud tühimikku pressitakse pidevalt uut magmat. Niisugustele kohtadele tekivad ookeani keskahelikud. Sellistes kohtades tekibki maakoort juurde. Et lahknemine toimuda saaks, peab kusagil mujal toimuma koondumine, mis väljendub ühe laama sukeldumises teise alla või kahe laama kokkupõrkes. Sellistele kohtadele tekivad süvikud ja mäestikud. Nii lahknemise kui sukeldumise kaasneb vulkaaniline aktiivsus. (vt kasutatud kirjandus 2) 6 Foto 4, laamade liikumine (http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodus/images/Vulkanism_ja_laamtektoonika. jpg) Lahknevate laamade vaheline piir ehk Divergentne vöönd Vahevööst tõusvate kuumade ainevoogude tagajärjel hakkab maakoor õhenema ja pragunema. Tekkinud tühimiku täidab Maa sügavusest ülespoole surutav kivimimass, mis rõhu vähenemise tõttu sulama hakkab
ülestõusmise ja viljakuse sümbol. Sukelduja- ning maailmalinnumüüt on ühte sulanud. 10. Kirjelda lühidalt, kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Loojalinnu asendati hiljem jumalatega . Müüt on põhimõttelt sarnane, kõikjal on vesi ja jumal otsustab maad luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua millest hakkab kasvama maa. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid. Vastandlikud tegelased, hea/halb, Jen/Omöl, Jumal/Saatan. 11. Too (nt Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artiklile toetudes) kolm näidet munast maailmaloomise müüdi kohta maailma rahvastel. Eesti “Loomislaulu” järgi munes sinikirja linnuke kuldsesse pöösasse munad, mis ta hiljem laiali pillutab. Nendest poegadest saavad taevakehad: päike, kuu ja täht. Isuri versioonis muneb mere kohal lendlev kotkas mättale/saarele kolm muna, kellest
kaugjuhtimisega liikuvroboti (ROV) kaameraga tehtud ülesvõtetel ilmnes üks üllatus. Saksa uurijad märkasid visiiri pakpoordipoolse lukustuse lähedal mingit kuubikujulist objekti. See oli oranzi värvi. Visuaalanalüüsisooritamiseks kutsuti kohale Rootsi, Suurbritannia ja Saksa eksperdid. Nende arvates oli oranz pakk ,,suure tõenäosusega lõhkelaeng". Videoanalüüsi eksperdid uurisid seejärel ka kaks kuud pärast kaugjuhtimisega liikurroboti (ROV) laskumist Rockwateri sukeldumise ajal samast kereosast tehtud videolinte. Pakk oli kadunud, mis osutas, et keegi laevavrakile laskunutest oli selle kõrvaldanud. Saksa uurijate grupp palkas endise Briti kuningliku mereväe tuukri ning sõjaväe lõhkeainete eksperdi Brian Braidwoodi, kes analüüsis oranzi kuupi ja järeldas: ,,...kahtlane pakk võis olla õhkimisseadeldis, mis sisaldas üks kuni kolm kilogrammi plastlõhkeainet... Niisuguse laengu leidmine visiiri
Atlandi ookeani keskmäestikul Põhja-Ameerika ja Euraasia laama lahknemise piirkonnas, antud piirkonda iseloomustab aktiivne vulkaaniline ja seismiline tegevus. Laamtektoonikat põhjustab soojuste transport Maa sügavusest pinnale. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Sukeldub ookeanilise laama serv mandrilise laama serva alla. Mandriline laam ei sukeldu, sest selle tihedus on väiksem kui vahevöö kivimite oma. Selle protsessi käigus tekib laama sukeldumise kohta ookeani põhjas kitsas ja sügav süvik. Mandrilise laama serv kerkib veidi kõrgemale, sukelduv ookeanilise laama serv hakkab vahevöös sulama, tekkiv magma hakkab mööda litosfääri lõhesid maapinna suunas tõusma ning tekitab mandrilise laama servale vulkaanide rea. Laamade põrkumisel tekkiv surve pressib mandrilaama servas olevad kivimid mitme tuhande meetri kõrgusteks mäestikeks, nii tekib mandrilaama servale aktiivsete vulkaanidega kurdmäestik
Maailmaloojaks on veelinnud. Munadest sünnivad vastanikud alged Jen ja Omöl. Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid 24. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Loojalinnu asendati hiljem jumalatega. Müüt on põhimõttelt sarnane, kõikjal on vesi ja jumal otsustab maad luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua millest hakkab kasvama maa. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid. Vastandlikud tegelased, hea/halb, Jen/Omöl, Jumal/Saatan. 25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad.
vangiks. Ludwig tahtis igale poole ehitada losse, mistõttu hakkas ta rahast puudu tulema. Harmooniale saksa rahvaga ei omistanud Ludwig II mitte mingisugust tähtsust, aga ka mitte harmooniale prantsuse rahvaga, nagu saksa natsionalistid talle ette heitsid. Kuningale ei saanud iialgi küll, ikka jäi talle ilust ja hiilgusest väheks. 9 Ajalooline allikas oli tema jaoks ülitähtis- kui ajalukku sukeldumise lähtepunkt ja kui kirgastumise pidepunkt. Ehitusel nõudis Ludwig ehtsaid materjale, ta läks väga endast välja, kui avastas, et midagi oli asendatud imitatsiooniga. Nüüdseks oli ehitamine tema jaoks kõik. Kui ta ei saanud enam ehitada, siis polnud ta olemasolul enam eesmärki ega elul mõtet. Lossid ehitas ta üksnes enda tarbeks, need olid kodudeks tema unistustele, sinna sai ta pageda, seal tahtis ta oma sajandist isoleerida, seal soovis ta elada oma muinasjutumaal
sest ülevalt vaadates sulandub tema sulestik sillerdava jõeveega ilusti ühte. Altpoolt vaadates sulandub jäälind oma oranzika rinnaga ilusti liivakivipaljandiga kokku. [14] Arvukus. Liigi koguarvukus arvatakse Eestis jäävad 200-500 linnu vahele, kuid need isendid pole üle Eesti ühtlaselt jaotunud, vaid on koondunud rohkem Lõuna-, Kagu ja Põhja-Eesti jõgede äärde. [14] Iseärasused. Vette kala järele sukeldudes sõltub jäälind mälust, sest sukeldumise hetkel katab ta silmad röövlindudele omase silmakattega, mis asub laugude ja silmade vahel, ning ei näe enam oma saaklooma. Nii võib jäälind valearvestuse korral teinekord veest väljuda puujupike suus. [14] KOKKUVÕTE Jäälind on värvikirevaim lind Eestis. Tema arvukus on vähene; kuulub ohustatud linnuliikide hulka. Enamasti pesitseb veekogude ääres. Rahvapärasteks nimedeks on: sinilind, jäärähn, sinisibu-tsirk, vahajalg. Jäälind on rändelind.
ja gibbonseid ja kõige tuntum on see orangutangide poolest. Kahjuks park on tugevalt ohustatud ebaseadusliku metsaraie ja metsa mahavõtmisel põllumajanduse otstarbeks. 8. Balliem Valley, see on saar, mis oli hiljuti veel kiviaegne maa, sinna minnakse imetlema mägesid, jõgesid, omapäraseid tribal külasid ja kohalikku inimest. 7. Bromo mägi, on aktiivsest vulkaani mägi Ida Jaaval, eriline udu tekkitud vulkaani ja meie koos mõjust. 6. Bunaken rannik- sukeldumise ja snorgeldamise koht, 70% vaikse ookeani kaladest elab seal, 5. Torajaland, toraja inimeste kodu, lõuna Sulawesil, Nad on tuntud oma omapäraste suurte majade poolest kuid ka hirmsate matmisrituaalide poolest. Kui inimene suri siis teda hoiti mitu aastat seal majas ning alles siis peati matused mis kestsid mitu päeva ja surnukeha põletati kas koopas või puuõõnes. 4. Gili saared, need on rahulikud saared paljude rannaäärsete kohvikutega kus mängib
Kontinentaalsete riftide all toimub magma teke tänu vahevöö materjali osalisele ülessulamisele. Seetõttu on kontinentaalsed riftid seotud ka vulkanismiga. Kui Aafrika ja Somaalia laam ka tulevikus üksteisest eemalduvad, tekib nende kahe laama vahele uus ookean. Laamade põrkumine ehk konvergeerumine o Kahe ookeanilise laama põrkumine. (Näiteks Vaikse ookeani laam ja Filipiini laam). Üks põrkuvatest laama sukeldub teise alla. Sukeldumise kohale tekib pikk kitsas vagumus süvik. Süviku kõrvale tekib vulkaaniliste kaarsaarestike vöönd (näiteks Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid) ning veealuste vulkaanide vöönd. Sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel võivad esineda tugevad maavärinad. Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam. o Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine. (Näiteks Nazca ja Lõuna-Ameerika laam)
jagame need omavahel läbi ja siis ütleme üht või teist maavara jätkub nii palju aastaks. See on vale , kuna on neli peamist põhjust, mis tõstavad jätkumise aega. Põhjused: 1. Otsitakse ja leitakse uusi maardlaid. 2. võetakse kasutusele madlama sisaldusega varud. 3. organiseeritakse taaskasutus. 4. leitakse asendusmaterjalid. 44. Magmaliste maardlate tekke laamtektooniline loogika miks Eestis pole kulda? Mardla tekke on seootud laamtektooniliste protsessidega. Ühe laama sukeldumise teise laama alla, ülesulamise tsooni tekkega , mille kaudu materjal kandub ülespoole ja ongi sellistes kontsentratsiionides, millised me võime võtta. Loogika: Kuskil geoloogilises ajaloos kõik kontinendid tegelikult moodustasid hiigel suure mandri. Võime välja eraldada tsoonid või vööd kus toimunud subduktsiooni nähtused. Kui vaadata Lõuna Afriika piirkonda siin on kõige viljakam mardla , just sellis tsoonis oli subduktsiooni nähtus. Antarktikas, Austraalias tekkisd mardlad.
2 gR h ehk 2 vB = ( h + R) Näide 4.9 Allveelaev massiga M hakkab sukelduma ilma algkiiruseta, laskudes sealjuures translatoorselt. Sukeldumisel mõjub laevale allapoole suunatud konstantne jõud G ja keskkonna takistusjõud R, mis on võrdeline kiirusega. Võrdetegur on k S . Leida allveelaeva sukeldumise võrrand ja maksimaalne sukeldumiskiirus. J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 34 Lahendus Teeme joonise, suunates sealjuures x-telje allveelaeva laskumise sihis otse allapoole. Koordinaatide alguspunkti võtame merepinnale. Kanname joonisele kõik laevale mõjuvad jõud, s
) · Munadest sündivad päike ja kuu, inglid ja deemonid · Selles kajastub Põhja-Euraasias ja Põhja-Ameerikas laialt levinud sukeldujalinnu müüt 10. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Loojalind asendati hiljem jumalatega, müüt on sarnane, kõikjal vesi, jumal otsustab maa luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua, millest hakkab maa kasvama. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid, samuti vastandlikud tegelased: hea-halb, Jen-Omöl, Jumal-Saaatan. 11. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Sarnanevad: kõigis lind muneb muna, millest algab maailma loomine Erinevused: Eestis pesapaigaks koppel ja põõsad, Karjala lauludes meres ujuva Väinämöise veest väljaulatuv põlv Regilaulud läänemeresoome rahvaste folklooris
Muna kui varjatud elujõu, ülestõusmise ja viljakuse sümbol. Sukelduja- ning maailmalinnumüüt on ühte sulanud. 10. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Loojalinnu asendati hiljem jumalatega. Müüt on põhimõttelt sarnane, kõikjal on vesi ja jumal otsustab maad luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua millest hakkab kasvama maa. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid. Vastandlikud tegelased, hea/halb, Jen/Omöl, Jumal/Saatan. 11. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu mu nast: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad.
- Settekivimid tekivad siis kui setted liiguvad ja kuhjuvad kihtidena,algul on nad pehmed ja pudedad kuid aja jooksul tihenevad. nt.mudast ja savist-savikiht..lubjarikastest mereloomadest-lubjakivi..liivast-liivakivi - Sete tekib kui päikesekiirguse ja õhu käes,temperatuuri kõikumise ning vee toimel mureneb tardkivim väiksemateks kivimiosakesteks,see ongi sete. - Moondekivimid tekivad siis kui kord juba tekkinud tard -või settekivimid võivad kurrutuse või laama sukeldumise käigus uuesti maa sügavusse sattuda,seal üels sulada ning taas magmaks muutuda.Sageli paiknevad aga ained kivimis ümber kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu,nii muutub kivimi ehitus ja välimus,tekib moondekivim. nt.liivakivist-kvartsiit...lubjakivist-marmor...graniidist-gneiss - Maak on majanduslikku huvi pakkuv kivim ja mineraal. - Ookeaniliste laamade lahknemine-vahevöö sügavusest üles kerkivad magmavoolud põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade lahknemist
Hingamiskeskus piklikus ajus ja sillas Pneumotaktiline keskus- reguleerib hingamissüsteemi sissehingamise ajalise limiteerimise kaudu. Dorsaalsed ja ventraalsed tuumad stimuleerivad sissehingamist ja väljahingamist. Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad ka ühelt poolt verega kanduvad ained (humoraalne regulatsioon), ning teisalt eri suundadest tulevad närviimpulsid (neutraalne regulatsioon). 45) Hingamine füüsilise koormuse, kõrgmäestikus viibimise ja sukeldumise korral. kõrgmäestikus hapniku vähesus, füüsilise koormuse korral intensiivistub ka raku- ja kogu organismi hingamine, sukeldumisel on hapniku vähesus. 46) Seedesüsteemi iseärasused eri loomaliikidel (võrrelda liha- ja taimtoidulisi loomi, s.h. mäletsejalisi). Seedeprotsessides muudetakse väliskeskkonnast seedekanalisse viidud toitained imenduvateks ja organismi poolt kasutatavateks komponentideks. Ehituse ja talitluse alusel eristatakse koduloomadel ühekambrilist (hobune, siga,
Hingamiskeskus piklikus ajus ja sillas Pneumotaktiline keskus- reguleerib hingamissüsteemi sissehingamise ajalise limiteerimise kaudu. Dorsaalsed ja ventraalsed tuumad stimuleerivad sissehingamist ja väljahingamist. Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad ka ühelt poolt verega kanduvad ained (humoraalne regulatsioon), ning teisalt eri suundadest tulevad närviimpulsid (neutraalne regulatsioon). 45) Hingamine füüsilise koormuse, kõrgmäestikus viibimise ja sukeldumise korral. Raske kehalise koormuse ajal tarbitakse ca 90% kudedesse transporditud hapnikust ära skeletilihastes ja südamelihases. Kehalise koormuse ajal on kudede paremaks hapnikuga Kehalise koormuse ajal on kudede paremaks hapnikuga varustamiseks mitu võimalust: 1) südame töö tõhustamine, minutimahu suurendamine nii löögimahu kui sageduse suurendamise teel, läbi kopsude voolava vere hulk suureneb.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
