Konna siseehitus Luustik ehk skelett *kolju *rinnaluu *eesjäsemeluud *tagajäsemeluud *selgroog *üks kaelalüli Seedeelundkond *suu *neel *maks *magu *kloaak *sooltoru Hingamine *nahk *kopsud Vereringe *kops *süda *veri kannab hapniku kehasse *kopsu veri rikastub hapnikuga Eritamine *neerud
Kahepaiksed 1. Kes on kahepaiksed? Selgroogsed loomad, kes elavad nii maismaal kui vees, kuid paljunevad ainult vees. 2. Konna tunnused : kehakate - õhuke, limane nahk skelett - häsemed, kaelalüli, rinnaluu hingamiselundid - kopsud, nahk vereringe - kaks südame ehitus - kolme kojaline seedeelundid - kloaak, neerud, magu 3. MIlline meeleelund on konnal juhtivaks meeleelundiks? Nägemine. 4. Kuidas hingab konn maal ja vees? Maal kopsudega, vees nahaga. 5. Mis võimaldab konnal hingata kehapinna kaudu? Veresooned. 6. MIks võivad konnad vees uppuda? Konnad ei saa naha kaudu piisavalt hapniku ja kopsud töötavad ainult maismaal. 7. Konna sigimiselundid : isastel - seemnesarjad , emastel - munasarjad. Kuidas toimub viljastamine? Vees, kehaväline viljastamine. 8
nad taimi ja kraabivad merepõhjast vetikaid. PALJUNEMINE · Lahksoolised. · Vastset nimetatakse ehhinopluuteuseks. · Emasloomad on väga viljakad. · Aeglane kasv. · Võib juba 1a viljakas olla. PILDID MERIPURAD · Okasnahksete hõimkond ISELOOMULIKUD OMADUSED · Piklik keha (usjas) · Neid leidub peaaegu kõikide merede põhjas. · Skelett asub vahetult naha all. · keha ühes otsas on suu ja teises otsas kloaak, kuhu avanevad vesikopsud ja cuviere elundid . TOITUMINE · Suu ümber asub neil 1030 sissetõmmatavat kombitsat, mille abil nad toitu korjavad . · Meripurade toiduks on tavaliselt teiste organismide jäänused, mis on langenud merepõhja, ja plankton. PALJUNEMINE · Lahksoolised. · Lõimetishoole. PILDID KOKKUVÕTE · Merelise eluviisiga loomade hõimkond. · Okasnahkseid on leitud kõikidelt ookeanisügavustelt. · Umbes 7000 liiki.
rinkeresiseses kõhuõõnes vahelihase ja maksa tagaküljel. Maks ja pankreas Pankreas e. Kõhunääre on endokriin e. Juhata nääre Hingamisteed Jagunevad: Ninaõõs, Kõri ehk higetoru, Kopsud Kopsud Imetajatel on vahelihas täielikult välja arenend. Kuse organid Jagunevad: Neer Selgroogsetelt eristatakse Eelneer, keskneer ja Järelneer), Kusejuha, Kusepõis, Kusiti,Kloaak Sugu organid Sugunäärmed- gonaadid Emas. - ovogenees- munarakkude valmimine Jagunevad: Munasari, Munajuha, Emakas, Tupp, Tupeesik, Kõdisti, Häbe ja Imetid Isas. - Jagunevad: Munand, Munandimanus, Munanditott, Seemnejuha, Lisasugunäärmed ja suguti. Udar Süda Südame kestad- sisemine-, keskmine-,välimine Suur ja väike vereringe Nahk Kaikseb keha ärritajate eest, temperatuur, parasiidid ja mikroobid Toimib ehituselundina- higi
Peale munemist on uus ovulatsioon Mune tuleb hoida tömp ots all pool Vuti muna ei lähe halvaks Isaslindudel munandid neerude peal seljal muna on emas sugurakk, mis on ümbritsetud rebu, munavalge kiud- ja lubikestaga. Sisaldab kõiki organismi kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke toitaineid, Tervelt lindudelt saadud muna sisu on steriilne. Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avataks tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel(isaslindudel) väike köbruke- rudimentaalne peenis. Kalkuni pardi lihakan ja hanetibude sugupool määrataks enamasti samuti kui munakana tibudel Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kana tibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku värvuse ja küünarhoosulgede kasvukiiruse järgi eristada täpsusega 99... 100 %
munarakud e. mari seemnerakud e. niisk kehaväline viljastamine e. kudemine viljastatud munarakk rebukotiga vastne vastne maim kala Kahepaiksed Närvisüsteem: peaaju ja seljaaju. Meeleelundid: silmad, nahk ja kuulmeavad. Seedeelundkond: suu neel söögitoru magu sooltoru kloaak. Hingamiselundkond: kopsud, nahk. Vereringeelundkond: 1.suurvereringe. vasak koda vatsake kõik kehaosad parem koda 2. väikevereringe parem koda vatsake kopsud vasak koda Nahahingamine: vees hingavad kahepaiksed üksnes naha kaudu. Kloaak on looma soole tagaosa laiend, kuhu avanevad mitme elundi juhad. Kahepaiksete sigimine ja areng
Ühed tavalisemad kahepaiksed on konnad. Meie tavalisemaid konni on rohukonn. Konnadel nagu kaladelgi pole kaela, neil on üks kaelalüli, mille abil nad pead liigutada saavad. Täiskasvanud konnal pole ka saba. Konna keha katab paljas õhuke niiske nahk. Seda hoiab niiskena nõre, mida eritavad limanäärmed. Konnadel on liikumiseks jäsemed. Tagajalgade varvaste vahel on ujunahad, mis soodustavad vees liikumist. Konnadel on kloaak, millesse avanevad tagasool, eritus- ja suguelundite juhad. Konnad hingavad naha ja kopsude kaudu. Kehavereringe ehk suure vereringe kõrval on arenenud kopsu- ehk väike vereringe. Selles voolab veri kopsudesse ja naha veresoontesse, kus ta rikastub hapnikuga ning läheb tagasi südamesse. Südames ei ole venoosne ja arteriaalne pool teineteisest eraldatud, seetõttu arteriaalne ja venoosne veri osaliselt seguneb ning konnade kehas liigub segaveri. Konn on kõigusoojane
väliskeskkonnast eluks vajalike ainete hankimine ja jääkide eritamine sinna tagasi, moodustavad ainevahetuse. Toitu on vaja seedida st järk-järgult lõhustada väiksemateks koostisosadeks. Elund e organ on kindla asendi, ehituse ja ülesandega organismi osa. Toit- suu- neel- söögitoru- magu- soolestik- pärak. Ptk. 18 Imetajad jagatakse: taimtoidulised (hirv, põder, lehm), loomtoidulised (hunt, rebane), segatoidulised (karu, inimene). Kloaak on linnu soolestiku laienenud lõpuosa. Ptk. 19 Enamikel selgroogsetel on hingamiseks kopsud, vees olevatel on lõpused. Hingamine=gaaside liikumine hingamiselunditesse ja välja ning nendes toimuv gaasivahetus+hapniku abil energia saamine rakkudes. Ptk. 20 Suletud vereringe on siis, kui veri liigub vaid mööda veresooni. Vere paneb ringlema süda. Kaladel on üks vereringe, mis koosneb vatsakesest ja kojast
paiknevad ja ootavad muna, võivad olla seal kuni 2 kuud. Emaka ja tupe vahel Muna koore värvus geneetiline, Rebu värvus sõltub toidust Kui rikkalik söök on, siis toodab kana mitu rebu.sp võivad olla ühe muna sees kaks rebu. Aga võib muenda ka kaks muna päevas Kui vanalt tibusid eristada 8- ... Peenikesed suled- naine Kohevad ja laiad suled- mees Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke rudimentaalne peenis. Vastkoorunud munakanatibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi. Miks inkupaatorisse munad Kunstlik hautamine Linnuloote emavaline arenemine on kogu toostusliku linnukasvatuse votmekusimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab voimalikuks
aminohapped 9,4 , fosfor 8, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lüsosüümi. Sisaldab kolesterooli rebus. Ei tohi veres ületada 2g liitri kohta. Sisaldab ω-3-rasvhappeid, millel on tervistav mõju HAUTAMINE Mida kauem hautatud mune säilitad, seda rohkem väheneb nende kooruvus. Hautatakse mune temp. 37-40. Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke – rudimentaalne peenis. Vastkoorunud munakanatibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi. ERINEVATE LINNULIIKIDE KASVATAMINE Kalkun: Kanadest aeglasema kasvuga. Kalkunite generatsioonide vaheline intervall minimaalselt 8-9 kuud. Emaskalkunid alustavad munemist 7-kuuselt, rasked tõud 8-kuuselt.
miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni; Euroopas 10 milj tonni; L-Ameerikas 3 milj tonni; P-Ameerika 8 milj tonni; Aafrikas 2 milj t Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke rudimentaalne peenis. Kalkuni-, pardi-, lihakana- ja hanetibude sugupool määratakse enamasti samuti kui munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku värvuse ja küünarhoosulgede kasvukiiruse järgi eristada täpsusega 99...100%. Vastkoorunud munakanatibudel on
Täispeastel on suured ninasõõrmed ja nad asuvad ristipidise suu lähedal. Lihakaid huuli toetavad huulekõhred. (Loomade elu, 4 köide) 5.2 Täispeaste siseehitus Täispeastel kaladel puudub täielikult luustumine kõhrest sisetoeses. Nende südame küljes on arteriooskuhik, mis on neil varustatud kolme klapireaga. Nagu varilõpusestel, on ka nendel sooles keeritskurd. Aju ja südame ehitus on samasugune kui varilõpusestel, kuid ujupõis neil puudub. Samuti puuduvad täispeastel kloaak ning hingatsid, keha kummalgi küljel on vaid üks lõpuseava ja kolju on selgrooga ühendatud kuklamõhna kaudu. Täispeaste hammastik koosneb tugevatest mäluplaatidest, kaks paari üla- ja üks paar alalõual. Sageli on nende pinnal vallikesi ja harjakesi. Ülalõuga moodustav suulaeruutkõhr on täielikult koljuga liitunud. (Loomade elu, 4 köide) 5.3 Täispeaste sigimine Viljastamine on seesmine. Kummaski munasarjas on kuni 100 munarakku, kuid üheaegselt
1)Kalapüügiks on kehtestatud kindlad püügiviisid ja püüginormid 2)Kala alammõõdu kehtestamine tagab selle, et enne väljapüüdmist jõuab iga kala anda järglasi 23.Kahepaiksete iseloomulikud tunnused. Kuidas on kahepaiksed kohastunud eluks maismaal ja vees? (39 Ma tean, et.. 1)kahepaiksetel on neli jäset, tagajäsemete varvaste vahel on ujunahad 2)konnadel pole kaela aga on üks kaelalüli, mis võimaldab pead üles-alla liigutada 3)konnadel on kloaak, millesse avanevad tagasool, eritus-ja suguelundite juhad 4)täiskasvanud konn hingab kopsude ja nahaga 5)Süda on kolmekambriline ja jagab verd kopsu ja keha vahel Kohastumused: 1)eluks maismaal on jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine, silmalaud 2)eluks vees on nahahingamine, varvaste vahel ujunahad 24.Kahepaiksete sigimine ja areng ( 43 Mõisted ja Ma tean, et.. 1)areng toimub moondega 2)enamik kahepaikseid sigivad väikestes veekogudes 3)kahepaiksetel on viljastamine kehaväline 25
tagajäsemeluud. Luud on õhukesed kerged, paljude õhukambrikestega, kael painduv, kolju väike, lõugade asemel luuline nokk, hambad puuduvad. Hingamiselundid: kopsud ja õhukotid. Vereringe: 4 kambriline süda vatsakeste vahel täielik vahesein keha ja kopsuvereringe. arteriaalne ja venoosne veri teineteisest täiesti eraldatud. veri ringleb kiiresti, sest süda lööb kiiresti. Seedeelundid: suuõõs, sõõgitoru,pugu, näärmemagu, lihasmagu-peenestatakse toit, sooltoru, kloaak. Sigimis aeg- pesitsusperiood. Viljastamine on kehasisene. Munemisele jäärgneb haudeperiood linnud pesahoidjad / pesahülgajad. Tähtsus linnuliha munad suled patjate jaoks linnusõnnik väetis. Imetajad on peamiselt maismaaeluga kohastunud selgroogsed loomad neid või kohata kõikjal maailmas mõned neist lendavad ntks nahkhiired, imetajaid ka ookeanides vaalad. Maailmas tuntakse 4000 liiki eestis 61. Imetajad on kõige
loomadest või loomadest, kes olid loomulikult surnud. Samuti on ka teada et oli olemas dinosauruseid, kes sõid mõlemat, nii taimi kui ka loomi, sest paleontoloogid on leidnud, et osadel liikidel oli mitut eri tüüpi hambadi, mis olid mõeldud nii peenestamiseks kui tirimiseks. [7] Dinosauruste paljunemine Dinosaurused olid lindude eelkäijad ja nad olid samuti roomajad. Linnud ja kahepaiksed, isased ja emased, omavad suguelundit-kloaak, mille nad suruvad kokku, et spermat vahetada. Siiski on roomajatel seesmine peenis, mis väliselt paistab ainult suguühte ajal, ja mida kasutatakse koos emase kloaakiga. 8 Miks dinosaurused välja surid? Dinosauruste väljasuremise kohta pole mitte kellegil täpseid andmeid, kuid paljud inimesed on oletanud ja välja möelnud erinevaid teooriaid. Alvarezi asteroidi teooria.
Linnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud.
D-vitamiin nõrgad jalad, raskendatud liikumine K-vitamiin nabaverejooks B2-vitamiini loodete suremus juba esimesel haudenädalal (kanaloodetel kõige suurem hukkumine 11. haudepäeval) E-vitamiin Verevalumid Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke – rudimentaalne peenis. Kalkuni-, pardi-, lihakana- ja hanetibude sugupool määratakse enamasti samuti kui munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku värvuse ja küünarhoosulgede kasvukiiruse järgi eristada täpsusega 99…100%.
75. Merisiilik kiirteta, ümarat kha katvad lubikilbid on kokku kasvanud rüüks, millele kinnituvad liikuvad okkad, katmata suu ja päraku ümbrus. Kilbid paiknevad 20 meridiaanse reana, millest 5 augukesed hiljusejalgade jaoks.suuvastsel küljel kiviplaat ja pärak. Suus Aristotelese latern- mälumisaparaat, 5 hammast. Okaste vahel haarlad, okkad ja haarlad mürgised. Jaguneb - korrassiilikud ja ebakorrassiilikud . Meripura pehme usja või kurgikujulise keha ühes otsas suu, teises kloaak. Alumine külg ("kõhupool") võib olla teiseselt lamedam ja hiljusejalad suuremad. Toeseplaadid on mitmekesise kujuga, kuid pisikesed ja kehaseinas peidus. Suud ümbritseb 10-30 hargnevat, sissetõmmatavat kombitsat. Kloaaki avanevad pärak, kaks hargnevat vesikopsu ja torujad Cuvier' elundid, mida loom ärritamisel välja paiskab. Arenenud veresoonkond. 76. Poolkeelikloomad - Üksikud või koloonialised mere- loomad; ussi moodi kehaga, mida katab ripsmeline limanahk
- primaarset sooltoru täiendab otstel suu ehk oraalsopis ja päraku ehk - Primaarsest ninaõõnest ninaõõne eesosa anaalsopis Keele areng - Suu- ja pärakusopise ektodermi ja soole entodermi kokkupuutekohal - keele epiteeli ektodermaalne osa pärineb kunagise suusopise põhja (1. on esmalt neelumembraan ja siis ka kloaagimembraan lõpusekaare) piikonnast - Kloaak septeerub 3. embrüonaalnädalal - entodermaalne tagaosa 2. Ja 3. lõpusekaare ventraalotste - Neelu- ja pärakumembraan rebeneb 3. embrüonaalkuul ühinemispiirkonnast - Pärast neid sündmusi moodustub mõlemast otsast avatud sooltoru - mõlema osa piiril on kilpnäärme lähtekoht foramen caecum
Katmata on vaid suu ja päraku ümbrus. Kilbid paiknevad 20 meridiaanse reana, millest viiel paaril on augukesed hiljusejalgade jaoks. Suuvastasel küljel asub kiviplaat, ja enamasti ka pärak. Suus on nn. Aristotelese latern mälumisaparaat 25 lubiplaadist. Kehapinda okaste vahel puhastavad ohtrad haarlad (peditsellaarid). Nii okkad kui haarlad võivad olla väga mürgised. Meripurade (Holothuroidea) ehitus: Pehme usja või kurgikujulise keha ühes otsas suu, teises kloaak. Alumine külg ("kõhupool") võib olla teiseselt lamedam ja hiljusejalad suuremad. Toeseplaadid on mitmekesise kujuga, kuid pisikesed ja kehaseinas peidus. Suud (paikneb aboraalses otsas) ümbritseb 10-30 hargnevat, sissetõmmatavat kombitsat. Kloaaki avanevad pärak, kaks hargnevat vesikopsu ja torujad Cuvier' elundid, mida loom ärritamisel välja paiskab. Arenenud veresoonkond. Söövad kleepuvate kombitsatega kogutavat detriiti ja pisiorganisme. 76
emastel puudub tupp ermoregulatsioon puudulik ALAMKLASS ELUSPOEGIJAD IMETAJAD INFRAKLASS: KUKRULISED virgiinia opossum, kukkurkurat, kukkurhunt, vombat Arenenumad küljed: eluspoegijad emasloomadel olemas tupp hästi arenenud hammastik Madalamalt arenenud küljed: puudub platsenta nende emakad on lahus, vastavalt on ka kaks tuppe hambavahetus ainult eespurihammastel otsaju poolkerad alles nõrgalt arenenud Eritunnused: kukkur, kukruluud INFRAKLASS PÄRISIMETAJAD Progressiivsed tunnused: kloaak ja kukkur puuduvad, platsenta olemasolu, täielik hambavahetus, otsaju erakordselt tugev areng 18 SELTS TORUHAMBULISED Ainus esindaja tuhnik. Tuhnikul on pikk peenike koon, kleepuv keel ja tugevad küünised sipelga- ja termiidipesade lõhkumiseks. Hambad on toruhambalistel eristumata, torukujulised ja juurteta. S. TORUKOONULISED Kohastunud hüppama, seetõttu tagajalad pikemad
väline,( rõngussidel on sisemiselt ka lülistunud) ilma sisemiste lülivaheseinteta. 99. Mis on erinevat ja ühist ümarussidel ( Nematoda ) ja lülijalgseil ( Arthropoda )? Viimastel aastakümnetel leiti, et lülijalgsed on molekulaargeneetiliselt hoopis lähemalt sugulased lülistumata “alamatele ussidele” – ümarussidele (Nematoda) jt. Kasvades peavad nad kesta vahetama nagu ümarussidki. Keha mõlemal pealtvaadates ümar. Mõlemal lihaseline neel ja kloaak. Pea ja rindmik eristatavad, jäsemed, tundlad ja suisedlülijalgsetel. 100. Rõngusside ( Annelida ) erinevaid elupaiku ja eluvorme. Hingamiselunditeks on nahalõpused või toimub hingamine läbi naha. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene (maismaaja mageveevormid) või trohhofoori tüüpi vastse kaudu (meres elavad liigid). Hulkharjasussidenamik mereliigid. Hulkharjasusse on tuhandeid liike, peamiselt merepõhjas, nii vabalt liikuvaid kui kinnitunuid
kuskuslased puu otsas elavad vormid, kohmakad kassi suurused ööloomad. N. rebaskuusu, hiidliugur Sgk. vombatlased - tüsedad, mägralaadse välimusega ööloomad. N. tasmaania vombat Sgk. kängurulased Enamik maapinnaga seotud hüppavad loomad, tagajäsemed eesjäsemetest märksa pikemad ja tugevamad. Saba pikk N. punane rottkänguru, opossumkänguru, hiidkänguru, kaljukänguru, puukängurud. 16.3.9.2.2. Infraklass: Pärisimetajad (Eutheria) Progressiivsed tunnused: kloaak ja kukkur puuduvad, platsenta olemasolu, täielik hambavahetus, otsaju erakordselt tugev areng 16.3.9.2.2.1. Selts: Toruhambulised (Tubulidentata) Ainus esindaja tuhnik. Tuhnikul on pikk peenike koon, kleepuv keel ja tugevad küünised sipelga- ja termiidi- pesade lõhkumiseks. Hambad on toruhambalistel eristumata, torukujulised ja juurteta. 16.3.9.2.2.2. Selts: Torukoonulised (Macroscelidea) Kohastunud hüppama, seetõttu tagajalad pikemad. Suurte silmade ja kõrvadega. N. torukoonlane 16.3.9
Iga üksikeksistents on ebaõiglus. (Nietzsche) · Oma kosmose mudeliga on ta üks geotsentrilise · 13. Inimene on ühiskondlik olend. (Marx) maailmamudeli eelkäijaid. 14. Inimene on rollimängija (Soziologie) · ANAXIMENES 15. Inimene on blond metslane. (Pascal) 585 527 E.Kr. · 16. Inimene on ebakindluse ja eksituste kloaak. (Pascal) · Ta näeb ürgainena ÕHKU. Täpsemalt hingeõhku. 17. Inimene on Jumala partner. (Altes Testament) · See on kõike elustav maailmahing, millest kõik tekib ja 18. Inimene on maailma mudel. (Da Vinci) milleks kõik taas muutub. · Mileetose ehk joonia koolkond · Õhu paisudes ja tihenedes tekib tuli. · Thales · ANAXIMENES
Viimased liituvad kilpnäärmega, mille alge sopistub välja kolmanda ja neljanda neelutasku paari vahel. Neelutaskud paiknevad neelukaarte vahel, 1.paar neelutaskuid paikneb organismis kõige anterioossemalt. Seedekulgla areng Seedekulgla osad on söögitoru, magu, peensool, jämesool. Endoderm moodustab seedekulgla sisevoodri. Splanhilisest mesodermist pärinevad lihased soolte ümber. Sool lõpeb esialgu endodermaalses kloaagis. Kui kloaak jaguneb põieks ja rektaalseks piirkonnaks, siis sool ühineb rektaalse osaga. Tekib sopistis, mis puutub kokku pinnaektodermiga, mida eraldab kloaagi membraan, mis lõpuks puruneb – tekib anus. Seedekulgla kujuneb endodermi ja mesodermi vastastikusel signalisatsioonil. Mesodermist tulenevad signaalid omakorda määratlevad erinevate soole osade piirid. Piiride määratlemisele järgneb soole ja tema derivaatide diferentseerumine.
solium, nudipaeluss Taeniarchynchus saginatus, ehhinokokk-paeluss Echinococcus granulosus, alveokokk Alveococcus multilocularis, koera viik Dipylidium caninum. Hõimkond: Ümarussid Nematoda, (Aschelminthes - kottussid) Ristlõikes on keha ümar. Keha katab süntsütiaalne epiderm, mis moodustab keha pinnale paksu kutiikula. Esineb ainult pikilihaskiht. Kehaõõnsus kotikujuline, täidetud tugeva rõhu all oleva vedelikuga. Seedesüsteem torukujuline. Esineb lihaseline neel ja kloaak. Seedenäärmed puuduvad. Meeleelunditest arenenud kompimis- ja kemoretseptorid. Ringesüsteem ja hingamiselundkond puuduvad. Esineb anaeroobne hingamine. Lahksugulised, areng otsene, parasiitidel invasioonivastsega. Arvukaim usside rühm. Sabanäärmete fasmiidide olemasolu või puudumise järgi jaotatakse kahte klassi. Eestis uuris taimedes elavaid ümarusse professor Eino Krall Liikide arv: 450?(1080) Kirjandus loomaparasiitide kohta: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 5. Tartru
36 Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud elama nii vees, kui ka maismaal. Sigimiseks peavad nad minema vette, seal arenevad nende järglased. Kahepaiksed on kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad kopsudega, kui ka läbi naha. Seedeeulundkond sarnaneb põhijoontes kala omaga, eripäraks on tagasoole avanemine kloaaki. Kloaak on looma soole tagaosa laiend, kuhu avanevad mitme elundi (seede,-eritu- ja sigismiselundid) juhad. 37 38 Roomajad SISALIKUD MAOD KILPKONNAD KROKODILLID Välimus mõned liigid väliselt pole kõva luise krokodilliliste keha võivad madudel kilprüüga on sisalikulaadne
peale söömist ning kestab umbes tunni. Ööpäevas on umbes 6-12 mäletsemisperioodi, liikumise ja une ajal mäletsemist ei toimu. Mäletsemist reguleeritakse reflektoorselt. Retseptorid paiknevad võrkmikus ja vatsas. Kiideka, libediku ja soolestiku täitumisel mäletsemine pidurdub. 60) Lindude seede iseärasused. Anatoomilised iseärasused : Pugu, näärmemagu, lihasmagu ja kloaak. Lõuad asendunud nokaga. Hambad, põsed ja mokad puuduvad. Söögitoru avar, söögitorulaiendina esineb pugu. Magu jaotub näärme- ja lihasmaoks. Soolestik on lühike, esineb 2 umbsoolt. Pärasool avaneb kloaaki. Haistmis- ja maitsemeel vähe arenenud. Toiduvalik toetub põhiliselt nägemisele. Limarohke sülg neelamise hõlustamiseks. Pugu toidu reservuaar. Pugus toit pehmeneb ja pundub, piimhappeline käärimine ja keemiline muundumine toidust pärinevate ensüümide toimel
annaabi.ee 
