Tallinna Tööstushariduskeskus Voolamist reguleerivad ventiilid 9 Voolamist reguleerivad ventiilid 9.1 Sissejuhatus Vooluventiilidega reguleeritakse täiturite töökiirust muutes (vähendades või suurendades) ventiili ristlõikepindala, reguleerimispunktis. Vooluventiilide erandiks on vedelikku jaotavad ventiilid, mis jaotavad vedelikuvoolu kaheks või enamaks haruks. Vastavalt funktsioneerimisele jaotatakse vooluventiilid nelja rühma (sele 9.1, 9.2 ja 9.3). Voolamist reguleerivad
Blaise Pascal Sõnastas hüdrostaatika põhiseaduse Vastus 2 Hüdraulikaalane teadustöö "Vee liikumisest ja Leonardo da Vinci mõõtmisest" Vastus 3 Uuris vedelike laminaarset ja turbulentset Osborn Reynolds voolamist, töötas välja valemi Vastus 4 Kasutas hüdrostaatikat vee survevõrkudes energia James Watt ülekandmiseks Vastus 5 Evangelista Torricelli Uuris jugade voolamist Vastus 6
teadustöö "Vee liikumisest ja mõõtmisest" Uuris vedelike laminaarset ja turbulentset voolamist, töötas välja valemi Uuris jugade voolamist Kasutas hüdrostaatikat vee survevõrkudes energia ülekandmiseks
Td = 0,022 mm Cp = 0,27 0,0745 0,372 0,0945 Järelikult tõenäosusega P = 0,95 satub liite ping vahemikku 0,0745 mm kuni 0,0945 mm (või 95% pingudest on selles vahemikkus). Seega tõenäone minimaalne ping on suurem nõutavast arvutuslikust parandiga pingust: Ntmin > Nminarv ehk 0,0745 > 0,056 mm - s.t liide on piisavalt tugev. Viimasena kontrollitakse, et valitud pingistu korral liite kontaktialas tekkiv survepinge ei põhjustaks materjali voolamist. Maksimaalne lubatav pinge rummule (väärtus, mis on üle pT väärtuse põhjustab materjali voolamist): 98 MPa Maksimaalne lubatav survepinge võllile (et vältida materjali voolamist): 185 MPa Saadud pingistu maksimaalne arvutuslik ping lähtudes maksimaalsest tõenäosest pingust ja parandist u: 0,0795 Sellele pingule vastav survepinge: 42 MPa
Mis on tööstusroboti iseloomulikuks tunnuseks? : a. ühe või mitme manipulaatori olemasolu b. tööstusrobot on mobiilne ning võib liikuda mööda tsehhi territooriumi. c. sellel on tehisnägemine d. see töötab elektriga e. see on programmeeritav 3 : 1,00 Vii kokku tegevus ja tegevuse autor. Answer 1 Uuris jugade voolamist Evangelista Torricelli Answer 2 Arendas välja aksiaalkolbmasina Hans Thoma Answer 3 Kasutas hüdrostaatikat vee survevõrkudes energia ülekandmiseks Blaise Pascal
mm ja Nmaxtabel = 0,043 9 = 0,034 mm. Siinkohal tuleb mainida, et Kontrollime, kas nõutud ping on tagatud, kui arvutada tõenäose pingu, P = 0,95. Arvutatakse tõenaosed minimaalsed ja maksimaalsed pingud: mm mm Liide on piisavalt tugev Järelikult tõenäosusega P = 0,97 sattub liite ping vahemikku 0,024 mm kuni 0,043 mm (või 95% pingudest on selles vahemikkus). Kontrollitakse pingistu kontaktialas tekkiv survepinge ei põhjustaks materjali voolamist [T2= Maksimaalne lubatav survepinge võllile (et vältida materjali voolamist): [T1= Saadud pingistu maksimaalne arvutuslik ping lähtudes maksimaalsest tõenäosest pingust ja parandist u: Sellele pingule vastav survepinge: Järeldus: valitud pingist Ø50 G7/s7 ei põhjusta plastseid deformatsioone võlli ja rummu kontaktialas isegi maksimaalse tõenäose pingu juures. Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös
Vedeliku voolu pidevusvõrrand. Vedeliku vooluhulga jagunemine ristumiskohtades. 6. Rõhulangud torudes ja aparaatides. Bernoulli võrrand ideaalvedelike ja reaalvedelike kohta, selle geomeetriline tõlgendus. Energiakaod vedeliku liikumisel. 7. Vedelike voolamise tüübid laminaarne, turbulentne. Kiiruse jaotus laminaarses ja turbulentses voolus. · Laminaarsel(kihilisel) voolamisel on vedeliku osakestel vaid vedeliku voolusuunaline kiirus. Vedeliku laminaarset voolamist silindrilises torus võib kujutleda paljude õhukeseseinaliste vedelikusilindrite libisemisena üksteise peal. · Turbolentsel (keeriselisel) voolamisel liiguvad vedeliku osakesed korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku mass voolu suunas. Selline vedeliku liikumine on tingitud asjaolust, et vedeliku osakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Re 8. Hüdrosüsteemi struktuur
Elektrivool Elektrivool laetud osakeste suunatud liikumine Elektrivool jaguneb: 1) vahelduvvool voolutugevus muutub 2) alalisvool Elektrivoolu suund: voolu iseloomust sõltumata laetakse kokkuleppeliselt tema suunaks alati positiivsete laengute liikumise suuna. Elektrivoolu tekkimise tingimused: 1) vabad laengukandjad 2) keskkond, kus liiguvad vabad laengukandjad 3) jõud, mis paneb osakesed liikuma Alalisvool Alalisevool elektrivool, mille tugevus ajas ei muutu Voolamist iseloomustab voolukiirus, mis näitab, kui palju läheb edasi ühe sekundi jooksul. Elektrivoolu iseloomustab elektrivoolu tugevus ehk VOOLUTUGEVUS. Voolutugevus ajavahemik t juhi ristlõike läbinud laengujuhi q ja selle sama ajavahemiku suhe. Voolutugevus sõltub: 1) laetud osakeste laengust (q) 2) osakeste konsentratsioonist n=N/V (osakeste arv/ruumala) 3) osakeste liikumise kiirusest (v) 4) juhi ristlõikest (ristlõike pindalast s) 5) Ajast (t...
ristlõiget ei pruugi olla ühesugune. 20. Pidevuse võrrand 21. Bernoulli võrrand hõõrdevabale voolule p1 1v12 p v2 z1 + + = z 2 + 2 + 2 2 = const g 2 g g 2g 22. Vedeliku voolamise reziimid, kirjutada Reynoldsi arv. Vedeliku voolamisel on kaks reziimi laminaarne ja turbulentne. Laminaarse voolu puhul vedelik liigub püsiva kujuga jugadena mis üksteisega ei segune. Turbulentset voolamist iseloomustab intensiivne segunemine kogu ristlõike ulatuses. Turbulentne voolamine algab Reynoldsi arvust mille väärtus on 4000. Reynoldsi arv on voolamist iseloomustav kriteerium mis avaldub järgmiselt ja ümara toru korral . V on voolu kiirus ja L on voolu iseloomustav geomeetriline suurus. 3 23. Valem hõõrdesurvekao arvutamiseks l v2 pl =
Veenilaiendid Riivo Kalmer Veenilaiendid Veenilaiendid tekivad jalgade pindmiste veenide laienemise tõttu. Sääre veenilaiendid on väga sage haigus, mida esineb sagedamini naistel ja vanemas eas. Sääre ja ka reie nahaalused veenid muutuvad esiletungivateks, laiadeks ja looklevateks. Tekkepõhjused Veenides on klapid mis takistavad vere voolamist allapoole. Kui klapid ei tööta õigesti siis hakkab veri ülespoole voolama. Pindmised veenid venivad välja,laienevad ja muutuvad looklevaks. Sümptomid Sageli esineb väsimustunne jalgades, valu ja jalgade tursumine. Öösiti võivad esineda jalgades krambid. Pikaaegse haiguse korral tekivad ka nahamuutused või haavandid. Ravivõimalused Veenilaienditele võib määrida hepariini sisaldavat verd vedeldavat geeli.
Laminaarne voolamine (lad. lamina - leht, plaat, lame) on vedeliku või gaasi selline voolamine, kus aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus, voolamine on korrapärane.[1] Voolu teele asetatud kehaga vahetult kokku puutuv gaasi või vedeliku kiht, nn piirikiht võib olla laminaarse vooluga või ka hõõrdumise tagajärjel pidurdunult turbulentne. Näiteks torus suureneb voolukiirus telje suunas ja saavutab oma maksimaalse väärtuse teljel. Vedeliku või gaasi laminaarset voolamist võib kujutleda paljude õhukeste vedelikukihtide libisemisena üksteise peal. Need kihid ei segune. Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus[1]. Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal. 3. Fotoefekti punapiir j apunapiiri määramise tingimus
Õe õppekava Karin Roost AUTISM Iseseisev töö Tartu 2010 2 Situatsioon: 8-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriaosakonda seisundi täpsustamiseks. Sõnalist kontakti saavutamine poisiga on keeruline; mõne õega on nõus rääkima, mõnega üldse mitte. Samuti ei ole patsiendiga võimalik pilkkontakti saavutada. Poiss on haiglasse saabumisel rahutu ja ärev. Teadmata põhjustel eelistab ta viibida tualettruumis, kus ta keerab kraani lahti ja jälgib vee voolamist. Poiss on väga valiv toidu suhtes, mõnel päeval keeldub haiglatoidust täielikult. Toidust keeldumise põhjust ei ole õnnestunud välja selgitada. Emalt saadud info põhjal on poiss muust toidust keeldumisel alati nõus sööma mahlajäätist. Enamasti meeldib poisile veeta aega üksi, ainukeseks erandiks on doomino, mida ta on nõus mängima teiste lastega. 3 Arutelu:
Veenilaienditeks ehk varikoosiks nimetatakse laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Mis on veenilaiendite tekkepõhjused? Veenilaiendite tekkepõhjus on sageli selles,et veri meie sees surutakse ülespoole jalalihaste kokkutõmmete abil ning veenides on klapid, mis takistavad vere voolamist allapoole. Kui nende klappide töö on puudulik, siis veri võib hakata tagasi voolama.Pindmised veenid venivad välja, laienevad ja muutuvad looklevateks. Vanemas eas kaotavad veenid oma elastuse, mis soodustab veelgi nende välja venimist. Riskirühm Varikoosi esineb 10-20% maailma rahvastikus.Olenemata vanusest on ohustatud nii mehed (10-15%) kui ka naised (20-25%).Sagedamini esinevad veenilaiendid siiski naistel,sest soodustavad tegurid on ealised muutused ja rasedus.
Fleksioon - painutamine Rotatsioon - pöörlemine Supinatsioon - väljapööramine Pronatsioon - sissepööramine Tsirkumduktsioon - koonusliikumine 1. Nimeta 2 raku peamist osa! rakutuum (reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse) ja tsütoplasma (võimaldab hormoonidel liikuda) 2. Mis on rakumembraani põhilised osad? Rakumembraan koosneb peamiselt valkudest ja lipiididest. 3. Nimeta 3 rakumembraani põhifunktsiooni! Kaitseb tsütoplasmal rakust välja voolamist. Hoiab raku kuju. Aine -ja energiavahetus. 4. Mis asjad on organellid? Organellid on rakustruktuurid kindla ehituse ja talitlusega. 5. Nimeta tsütoskeleti 2 põhifunktsiooni! Annab rakule kuju ja võimaldab sellel liikuda 6. Millest koosneb tsütoskelett? Niitjatest valkudest. 7. Millised alaliigid on tsütoplasma võrgustikul (endoplasmaatilisel retiikulumil)? karedapinnaline ja siledapinnaline endoplasmaatiline võrgustik 8
Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu sisehõõrdeteguri määramine. Kapillaar, vedelikmanomeeter, gaasholder, ajamõõtja, pump gaasholderi täitmiseks Joonis Töö teoreetilised alused Sisehõõrde olemus on gaasides ja vedelikes erinev. Kuid küllalt suure gaasi tiheduse korral, kui molekulide vaba tee pikkus on väike võrreldes toru raadiusega, milles gaas voolab, võib gaasi voolamist vaadelda sarnaselt vedeliku voolamisega ja kasutada hüdrodünaamika valemeid ning meetodeid. Poiseuille valemi põhjal on kokkusurumatu vedeliku ruumala, mis r 2 laminaarsel voolamisel aja jooksul läbib toru ristlõiget V = p , kus r 8l on kapillaari raadius, l on kapillaari pikkus, on vedeliku sisehõõrdetegur
Gaasi voolamise kirjeldamiseks on vaja kaks eeltingimust: 1. Gaas on mitte kokkusurtav 2. Voolamisel puudub takistusjõud - p - - l nimetatakse üldjuhul rõhu gradiendiks. - grad p = p*a EULERI VÕRRAND Pidevuse võrrand: BERNOULLI VÕRRAND - dünaamiline rõhk Ja bernoulli võrrand - Kui voolamine toimub nii, et voolava keskkonna kihid omavahel ei segune, nimetatakse taolist voolamist laminaarseks. turbulentse voolamisega, kus tekkinud keeriste tõttu leiab aset erinevate vooluse paralleelsete kihtide intensiivne segunemine Üldine seaduspärasus on, et väiksemate voolukiiruste juures on voolamine laminaarne ja suuremate kiiruste juures läheb see üle turbulentseks, kusjuures vahepeal võib esineda veel küllaltki suures ulatuses mingi vahepealne või nn. üleminekureziim. Reynoldsi arv - Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva
mõjub rõhk p1 saadakse tulemusena jõud F1, mis kolvivarre kaudu mõjudes kolvile 2 pindalaga A2, tekitab silindris 2 rõhu p2. Arvestamata takistusjõude saame: F1 = F2 ja p1 × A1 = p2 × A2 siit p1 × A1 = F1 ja p2 × A2 = F2 või p1 A2 = p2 A1 Rõhumuundajas toimub rõhu suuruse muutmine pöördvõrdeliselt kolbide pindaladele. Hüdrokineetika Hüdrokineetika käsitleb vedelike voolamisseadusi ja voolamist põhjus- tavaid jõude. Hüdrokineetika abil saab 17 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused Kui mitte arvestata vedeliku pinnal ja vedelikus endas esinevaid hõõrdejõude, võib voolamisprotsessi lugeda ideaalseks. Edasi me käsitlemegi ideaalset voolamisprotsessi, kuna seda on võimalik kirjeldada piisavalt täpselt. Voolamisseadus Torus voolava vedeliku kogus mingil
Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Allpool põhjaveetaset on setted ja kivimid veest küllastunud.Aeratsioonivöös olev vesi ei kuulu põhjavee hulka.Põhjavesi on enamasti mage.Põhjaveest eristatakse pinnavett, mis paikneb veekogudes ning mille uurimisega tegeleb hüdroloogia. Atmosfäärse vee uurimisega tegeleb meteoroloogia. Allikaks nimetatakse põhjavee looduslikku voolamist maapinnale. Kevadeti on allikaid kõige rohkem, suvel paljud allikad kuivavad.Peale nende allikate, mis avanevad maapinnale, leidub rohkesti allikaid veekogude põhjas - enamasti jõgedes, järvedes ja kõige harvem meres (Allikalaht Hiiumaal). Mõnede nõlvade jalamil asuvate allikate vesi voolab välja surveta. Teistes allikates voolab ja keeb põhjavesi maapinnale altpoolt tuleva vee surve mõjul.Soostunud tasandikel väljuvad allikad võivad moodustada allikasoid
SWOT-analuusi eesmark on oma voimekuse kaardistamise kaudu osata muuta praeguseid tegevusi voi olukordi selleks, et: kasutada rohkem ja arendada oma tugevusi, korvaldada norkused, naha ohte ja olla valmis neile vastu astuma kasutada ara siiani kasutamata voimalusi. Ettevotte sisetugevusteks: unikaalne toode koolitautud personal -//- norkused: kehv kvaliteet suured uldkulud Valised voimalused: uute odavate transpordivoimaluste tekkimine Konkurentide tagasitombumine Valised ohud: Turu kasvu peatamine Ostjate eelistuste muutumine MINZBERGI juhi rollid: Suhtleja esindaja, eestvedaja, sidepidaja Infovahetaja Vastuvotja, jagaja, koneleja Otsustaja ettevotja, probleemilahendaja Suhtleja -kategooria holmab teavet ja ideid Ettevõtja on isik kes on paigutanud isikliku vara ettevõttesse kasu saamise eesmärgil Ärisaladus teabel on majanduslik hinnatav väärtus, teabest teadlikud...
3.Vastused 1. Ist on avapõhine. 2. Istu moodustavad hammasratas ja võll 3. Antud ist ei ole ISO 286-1:2010 standardi soovitatud istude hulgast. 4. Arvutused näitavad, et tegu on pingistuga. Piirpingud on toodud eelpool arvutustes. Ping peab olema optimaalne, et garanteerida piisav hõõrdejõud detailide vahel (elastsete deformatsioonide arvel), kuid samas tuleks vältida plastseid deformatsioone e. materjali voolamist ja väsimuspurunemist. ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, tm. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- A MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. SÜGISSEMESTER
Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. Sahara lääneosas on valdavaks tasane pinnamood. Taimestik on karjakasvatuseks piisav, mistõttu seal hulgub maure; kuid põhjavesi tuleb harva pinnale ja oaase on vähe. Sahara keskosas kõrguvad Ahaggari ja Tibesti mäed. Seal, eriti Ahaggaris, on sademeid ja taimi rohkem, mägedest algavates jõgedes esineb voolamist. Paljudes paikades Sahara keskosas on allikaid ja oaase nende vahel rändlevad tuareege. Sahara idaosas asub Liibüa kõrbe tasandik, mis on kliima poolest palju kuivem. Ehkki Liibüa kõrbes leidub nii allikaid kui ka oaase, on see vee ja taimede vähesuses tõttu erinevalt teistest Sahara kõrbe osadest karjakasvatuseks sobimatu. Sahara on maailma suurim kuum kõrb ja kõrbetest teisel kohal, Antarktika järel. Sahara liivaluited
moreen Ablatsioonimoreen moodustub liustikusisese sorteerimata settematerjali väljasulamisel. Sandur on pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka. Mõhnad tekivad irdjää pangaste vahele jääpaisjärvedes settinud setetest - Kuidas jagatakse liustikutüüpe? - Milline on liustiku situatsioon, kui ablatsioon on suurem kui akumulatsioon? - Iseloomusta liustiku plastilist voolamist ja basaalset voolamist. - Nim liustiku kulutuslikke pinnavorme - Iseloomusta moreeni kui setet. Millised on moreeni tüübid? - Nim liustiku setetega seotud kuhjelisi pinnavorme. otsmoreen, voored - Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid? - Mida peetakse jääaegade/jäävaheaegade vaheldumise põhjuseks? - Mis on soliflukatsioon? Luited - Millised klimaatilised tingimused on iseloomulikud ariidetele piirkondadele? - Miks tekivad varjukõrbed? Rannikukõrbed?
kolesterool.) Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes. Südame-veresoonkonna haiguste üks peamine põhjus on kõrge kolesteroolisisaldus veres. Väga suurt rolli mängivad ka kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus. Kuna haigus sageneb vanusega, siis võib riskifaktoriks pidada ka vanust. Meestel on seejuures täheldatud varasemat haigestumist, kui naistel.
Üleslükkejõu kandesirge lõikepunkti keha telgjoonega nimetatakse metatsentriks M. Mida suuremaks läheb laeva kreen, seda lähemale M'le liigub raskuskeskme poole ning võib lõpuks sellega ühtida. Laeva püsti keerav jõumoment kaob, järgneb ümberminek. Hüdrodünaamika Hüdrodünaamika on hüdromehaanika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju. 1.15 Voolamist iseloomustavad suurused Rõhu sõltuvus punkti koordinaatidest ja ajast: Sellist liikumist, milles nii kiirus u kui ka rõhk millises tahes vedeliku punktis sõltuvad peale ruumikoordinaatide ka ajast t, nimetatakse ebastatsionaarseks voolamiseks: Kõik suurused sõltuvad ajast: ja . Muutumatu ehk statsionaarne voolamine ajast ei sõltu. Voolamist iseloomustavad muutujad ajas ei muutu: ja
ning kus kogu "mitteharmoonilisus" viiakse muutuvatesse parameetritesse. 4. Turbulentne voolamine ja reinoldsi arv Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Voolamist, mis pole turbulentne, nimetatakse laminaarseks voolamiseks. Nagu laminaarse voolamise puhul on ka turbulentsel voolamisel vedeliku voolukiirus suurim toru teljel, kuid erinevus maksimaalse ja keskmise kiiruse vahel on oluliselt väiksem. Turbulentsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 1,2 korda suurem keskmisest voolukiirusest, samal ajal kui laminaarsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 2 korda suurem keskmisest voolamiskiirusest.
1. Millised on vereringkonna peamised osad? Veri, veresooned ja süda 2. Milliseid protsesse kindlustab vere ringlemine organismis? (8) Pidev ainevahetus; kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku; osaleb jääkainete eemaldamises; hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmine; aitab ühtlustada temperatuuri; seob tervikuks kõik organismi osad. 3. Tänu millele veri ringleb organismis? Tänu südamele. 4. Võrdle vere voolamist erinevates veresoontes. Aordis on vere kiirus kõige suurem (5 kuni 19 cm/s), veenides on voolukiirus 1 kuni 5 cm/s, kapilaarides liigub kõige aeglasemalt (0.03 cm/s). 5. Kirjelda südame paiknemist rindkeres. Süda paikneb rindkere keskjoonest vasakul pool kopsude vahel, südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Teda kaitseb luustunud rinnakorv. 6. Kirjelda lühidalt südame ehitust. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks
vihmaveega reageerides moodustas ta süsihappe. See omakorda tekitas kaltsiumiga ühinedes lubjakivi. Veenusel jäi aga CO2 atmosfääri, kus ta oma tohutu hulga tõttu tekitab väga tugeva kasvuhooneefekti, millest paratamatult tuleneb ülikõrge temperatuur ja rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal. Suur kuumus ja õhurõhk määravadki tingimused Veenuse pinnal. On arvatud, et elu võis Veenusel tekkida paralleelselt eluga Maal. Kui kliima ja temperatuur võimaldasid vee voolamist, siis sobisid need tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi algas ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel peatumatu soojenemine, mis hävitas Veenuse kliima ja aurustas lõpuks ookeanid. Kui Maa atmosfääri kuumutataks Veenuse temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri.
Mõõdukalt kõrgenenud üldkolesterooli sisaldus veres < 5,0-6,5 mmol/L Oluliselt kõrgenenud üldkolesteroolisisaldus veres > 6,5 mmol/L Vere liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja. Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes. Täpsemalt sellest, kuidas vere kõrge kolesteroolisisaldus tekitab südame-veresoonkonna haigusi. Südame-veresoonkonna haiguste üks peamine põhjus on kõrge kolesteroolisisaldus veres. Väga suurt rolli mängivad ka kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus. Kuna haigus sageneb vanusega, siis võib riskifaktoriks pidada ka vanust. Meestel on seejuures täheldatud varasemat haigestumist, kui naistel.
Vere voolamisele veenides avaldavad mõju ka lähedal asetsevad lihased. Et veeni sein on õhuke ja väga elastne, suruvad lihased kontraheerudes veeni kergesti kinni ja tõukavad vere südame suunas. Vere tagasivoolu takistavad klapid, mis avanevad ainult vere voolu suunas. Eriti suur tähtsus on alajäsemete veenide klappidel, kus veri liigub alt üles Seda soodustab veresooni ümbritsevate skeletilihaste tegevus. Vere voolamist vastupidises suunas takistavad südame poolkuuklappe meenutavad veenide poolkuu klapid, mis on avatud südame poole. Südame töö on kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed ja lõtvumised. Südame kokkutõmbumist nimetatakse süstoliks, lõdvestumist aga diastoliks. Südame kokkutõmbumised ja lõtvumised toimuvad Kokkutõmbumine on rütmiline. Üldjuhul 50-75 korda minutis. Tavaseisundis tõmbuvad mõlemad kojad kokku 0,1 sekundiga, selle toimel valgub veri vatsakestesse
viisi järgi on injektoriga ja injektorita põletid.Põlevgaasi liigi järgi on atsetüleeni.Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega väljavoolav hapnikujuga imeb põlevgaasi segukambrisse.Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili injektori düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetülenikanalis hõrenduse , mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli,toru ja ventiili segukambrisse.Selles hapnik ja atsetüleen segunevad. Gaasi voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga ja atsetüleeniventiiliga,vahetatavad otsakud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga.Põleti otsa kuumenemisel väheneb injektori kambris hõrendus ja suureneb leegi oksüdeeriv toime. Selle vältimiseks peab suurendama atsetüleeni ventiili avamisega juurdevoolu. Suudmiku ummistumisel suureneb kambris rõhk ja segu küllastub hapnikuga, mis suurendab jällegi leegi oksüdeerivat toimet. Gaaskeevitusseadm-ga metalli lõik-ne
toob kaasa rohkem toitaineid. Lihasekiud saavad kasvada ja tugevneda. Uusi lihasekiude tekib juurde. Silmaga võib näha, kuidas lihased treeningu mõjul suurenevad. Lihaste arenemine arendab ka luustikku. Sellepärast kehaliselt treenitud inimese kehaehitus ja kehahoiak ongi meeldivad. Ta liigutused on kiired, sujuvad, osavad ja täpsed. Ta on vastupidav ja karastatud. Peale lihaste ja luude arendab kehakultuur ka kõiki teisi elundeid. Lihaste kokkutõmbumine soodustab vere voolamist veresoontesse. Paraneb kogu verevarustus, kõik rakud saavad rohkem toitu ja hapnikku. Kehalisel tegevusel tugevneb ka südamelihas. Paraneb kopsude tegevus. Kogu keha saab rohkem hapnikku. Pärast kehalist pingutust on "kondid pehmed" ja lihased väsinud, kuid tuju hea. Pärast sportimist on pea palju selgem ja õppimine hõlpsam, sest vaimse tööga tegelev osa ajust sai puhata. Iga inimene ei pea käima spordikoolis, kuid tervisespordiga on võimalik tegeleda
Vene koolkonna mõjul loetakse Eestis tavaliselt sademete hulka kuuluvaks ka härmatist, kastet, halla ning vedelta ja tahket kirmet. Veevaru jääs ja lumes näitab, kui palju vett tekib, jää või lume sulamisel. Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti pooluste alad) võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid. Üldiselt nimetatakse äravooluks vee voolamist mööda maapinda või pinnases. See võib ollavastavalt pindmine (sademete äravool), maasisene ehk vaheäravool või põhjavee äravool. Pindmise äravoolu seda osa, mis vahetult pärast allalangemist suubub pinnaveekogusse, nim. otseäravooluks. Nagu on teada, siis inimene vajab eluks magedatvett. Kuid mageveevarud vähenevad aasta-aastalt. Näiteks Ameerikas asuv maailma suurim fossiilne põhjaveeala on vähenenud veeranid võrra ning kardetakse selle ammendumist.
rakkudesse ning elutegevuse produktid tungivad verre. Kapillaarides muutub arteriaalne veri venoosseks ja läheb veenidesse. Veenideks nimetatakse veresooni, milles veri voolab elunditest südame suunas. Nii nagu arteritelgi on neil kolmest kihist koosnevad seinad.Veenides liigub veri südame suunas tunduvalt aeglasemini ja ka vererõhk on madalam kui arterites, sellest tuleneb tõsiasi, et veenide seinad on tunduvalt õhemad. Vere vales suunas voolamist takistavad südame poolkuuklappe meenutavad veeni poolkuuklapid. Need avanevad vaid vere voolu suunas. Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Koja-vatsakeseklapid koosnevad hõlmadest, teised taskutaolistest poolkuuklappidest. Kodade ja vatsakeste vahel olevatele südame hõlmastele klappidele kinnituvad kõõluskeelikud, mille teine ots kinnitub vatsakese seinale
hiidlaine tekitas suuri purustusi ja hukutas Jaava ja Sumatra rannikul 36 000 inimest. Kilauea asub Hawaii kõige suuremal saarel. Ta on saare kõige noorem ja ka kõige kagupoolsem vulkaan (joonis 4). Vulkaani praegune koonus moodustus aastal 1790. Kuna vulkaan on suhteliselt noores eas on ta üks aktiivsemaid vulkaane maailmas. Vulkaan alustas purset 1983 ja purskab siiamaani. Laava vool merre on enamasti stabiilne, kuid vahest tuleb ette plahvatusi. Viimasel ajal saadavad laava voolamist suhteliselt nõrgad maavärinad. Etna (joonis 5)on Euroopa kõige kõrgem tegevvulkaan (3340 m). Ta asub Itaalias Sitsiilia saare idarannikul. Vulkaani tihedasti asustatud jalamil on puuviljaaiad, õlipuuistandused ja põllud, kõrgemal vahelduvad metsad, laava- ja tuhaväljadega. Etna nõlval töötab vulkanoloogiajaam. 1669. aastal purustas Etna kraatrist väljunud laava osaliselt Catania linna. Catania on väga vana linn, asutatud 8.sajandil e.m.a. ,
Gaasi voolamise kirjeldamiseks on vaja kaks eeltingimust: 1. Gaas on mitte kokkusurtav 2. Voolamisel puudub takistusjõud - p - - l nimetatakse üldjuhul rõhu gradiendiks. - grad p = p*a EULERI VÕRRAND Pidevuse võrrand: BERNOULLI VÕRRAND - dünaamiline rõhk Ja bernoulli võrrand - Kui voolamine toimub nii, et voolava keskkonna kihid omavahel ei segune, nimetatakse taolist voolamist laminaarseks. turbulentse voolamisega, kus tekkinud keeriste tõttu leiab aset erinevate vooluse paralleelsete kihtide intensiivne segunemine Üldine seaduspärasus on, et väiksemate voolukiiruste juures on voolamine laminaarne ja suuremate kiiruste juures läheb see üle turbulentseks, kusjuures vahepeal võib esineda veel küllaltki suures ulatuses mingi vahepealne või nn. üleminekureziim. Reynoldsi arv - Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva
- vedeliku iseloomustamine - r + m (liikumisega kaasneva hõõrde tõttu) Mehaanilise energia bilanss Mehaanilise energia bilanss järgmistel tingimustel · statsionaarne olukord, · üks sisend ja üks väljund, · mittekokkusurutav fluidum, · väljatõrjevool (korkvool) Vaatleme ideaalse fluidumi statsionaarset (hõõrdevaba) voolamist kahe punkti vahel seadmes, milles ei tehta tööd. Energiabilanss Bernoulli võrrandi kujul Bernoulli võrrandi erinevad kujud Bernoulli võrrandi rakendamine voolukiiruse ja vooluhulga mõõtmisel I Mõõteriistad, milles ◊p=/const (i) vedeliku kiiruse või kulu muutumine põhjustab rõhkude vahe muutumise, mida mõõdetakse ning mille järgi arvutatakse välja
Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Kuna Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Veenuse atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud On arvatud, et Veenusel võis tekkida elu paralleelselt eluga Maal. Kui kliima ja temperatuur võimaldasid vee voolamist, siis sobisid need tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi algas ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel peatumatu soojenemine, mis hävitas Veenuse kliima ja aurustas lõpuks ookeanid. Veenusel looduslikud kaaslased puuduvad Veenus. Veenuse sümbol. Eestis tehtud pilt Veenuse ja Kuu lähisuhtest. Venera 14'ne tehtud foto Veenuse pinnast.
ei muutu, nimetatakse taks alalisvooluks. · Alalisvoolu võib vaadelda kui laengukandjate ühtlast liikumist. Elektrivoolu tekkimise tingimused 1. Peab eksisteerima see, mis liigub - laengukandjad 2. Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise elektriväli 3. Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda voolutugevus · Elektrilaeng võib mööda juhet edasi kanduda samamoodi kui vesi voolab torus · Voolamist iseloomustab voolukiirus, mis näitab, kui palju vett läbib toru ühe sekundi jooksul · Elektrivoolu iseloomustab elektrivoolu tugevus ehk VOOLUTUGEVUS · Voolutugevus näitab, kui suur laeng (q) q läbib juhet 1 sekundiga. I= Tähis I, mõõtühik 1 A (amper Ampére) t Voolutugevus~pinge? I ~ v ~ F ~ E ~ U, I - voolutugevus v elektronide triivi kiirus F liikumapanev jõud
vihmaveega reageerides moodustas ta süsihappe. See omakorda tekitas kaltsiumiga ühinedes lubjakivi. Veenusel jäi aga CO2 atmosfääri, kus ta oma tohutu hulga tõttu tekitab väga tugeva kasvuhooneefekti, millest paratamatult tuleneb ülikõrge temperatuur ja rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal. Suur kuumus ja õhurõhk määravadki tingimused Veenuse pinnal. On arvatud, et elu võis Veenusel tekkida paralleelselt eluga Maal. Kui kliima ja temperatuur võimaldasid vee voolamist, siis sobisid need tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi algas ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel peatumatu soojenemine, mis hävitas Veenuse kliima ja aurustas lõpuks ookeanid. Elu USA teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada
Materjalide mehaanilised omadused ja deformatsiooni liigid Materjali vastupanu deformeerimisele ja purune¬misele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust. Metal¬lide tugevusnäitajateks on voolavuspiir, tugevuspiir jt. Eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist, dünaamilist ja kestustugevust. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (indentori) surumisel uuritava materjali pinnal saadava jälje suuruse hindamisega. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist ...
Põhimõisted: Põhioperatsioonid on tootmisprotsessi astmed või osad, mis põhinevad sarnastele teaduslikele printsiipidele ja mille teostamiseks kasutatakse ühiseid meetodeid (G. Davis, 1887). Põhioperatsioonide printsiib kujutab endast äsja mainitud tehnoloogilise protsessi jagamist põhioperatsioonideks. Põhioperatsioonideks loetakse järgmiseid protsesse: 1. Fluidumi voolamine käsitleb nii vedelate kui ka gaasiliste ainete voolamist, voolamise tekitamiseks kasutavat tehnikat, samuti selle mõjutamist erinevate objektide poolt. 2. Hüdromehhaaniline separeerimine uurib tahkete, vedelate ja gaasiliste ainete lahutamist teineteisest mehhaaniliste meetoditega, nt. filtrimine, sadenemine, jms. 3. Soojusvahetus uurib (soojusliku) energia ülekandmist ühelt soojuskandjalt teisele, selle akumulatsiooni printsiipe ning võimalusi seda mõjutada. 4
• kehakaalu tõus ja liikumisvaegus (halvendavad vereringet) • raskuste tõstmine ja kandmine • veenipõletiku ägenemist soodustavad kuum dušš ja kuum saunalava TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Veenide kaudu voolab veri elunditest ja kudedest südamesse tagasi. Alajäseme veenidest peab veri voolama altpoolt ülespoole. Veri surutakse ülespoole jalalihaste kokkutõmmete abil (nn. lihaspump) ning veenides on klapid, mis takistavad vere voolamist allapoole. Kui nende klappide töö on puudulik, siis veri võib hakata tagasi voolama. Pindmised veenid venivad välja, laienevad ja muutuvadlooklevaks. Vanemas eas kaotavad veenid oma elastsuse, mis soodustab veelgi nende välja venimist. Naistel esineb sääre veenilaiendeid sagedamini kui meestel (naissuguhormoonide toime tõttu). Lisaks sellele soodustab veenilaiendite tekkimistülekaalulisus, mis suurendab rõhku veenides ning pikaajaline seismine, sest seismisel on
P = 0,95 puhul on see 0,27. Siit järeldame et tõenäosusega P = 0,95 satub liite ping vahemikku 0,039-0,056 mm. Tõenäoliselt on minimaalne ping 0,039 mm , mis peab olema suurem kui nõutav minimaalne ping ehk suurem kui N min,arv . t N min > N min arv ehk siit 0.039 > 0.020mm. See tõestab et liide on piisavalt tugev.´ Materjali voolavuse kontroll Teeme kindlaks, kas valitud pingistu korral liite kontaktalas tekkiv survepinge põhjustb või ei põhjusta materjali voolamist. Tugevustingimus - Rummu maksimaalne lubatav pinge: d 22 - d 6 0,07 - 0,035 2 2 PT 2 T 2 2 = 300 *10 * 2 = 112.5MPa 2 * d 2 2 * 0, 07 Tugevustingimus Võllile maksimaalne lubatav survepinge: d 2 - d12 370 PT 1 T 1 * 2 = = 185MPa
·Tuuled on nõrgad, aga esinevad tolmutormid (samuumid), mis kannavad tohutud liiva hulgad. Nad on seotud õhu alamkihi ülesoojenemisega. Pinnamood Sahara lääneosas on valdavaks tasane pinnamood. Taimestik on karjakasvatuseks piisav, mistõttu seal hulgub maure; kuid põhjavesi tuleb harva pinnale ja oaase on vähe. Sahara keskosas kõrguvad Ahaggari ja Tibesti mäed. Seal, eriti Ahaggaris, on sademeid ja taimi rohkem, mägedest algavates jõgedes esineb voolamist. Paljudes paikades Sahara keskosas on allikaid ja oaase nende vahel rändlevad tuareege. Sahara idaosas asub Liibüa kõrbe tasandik, mis on kliima poolest palju kuivem. Ehkki Liibüa kõrbes leidub nii allikaid kui ka oaase, on see vee ja taimede vähesuses tõttu erinevalt teistest Sahara kõrbe osadest karjakasvatuseks sobimatu. Sahara on maailma suurim kuum kõrb ja kõrbetest teisel kohal, Antarktika järel. Loomad Kohastumused
heledamaid tippe. F.T.G.F.O.P.: Parim Tippy Golden Flowery Orange Pekoe - Erakordselt kõrge kvaliteettee küllaldaste heledate tippudega. L.R.R.: (lõika- rebi- rulli) (CTC: Cut- tear- curl): moodustuvad väikesed pallikesed, tavaliselt väga kange tee tarbeks. Teejoomise tervislikud kasutegurid Roheline ja valge tee võivad võidelda käärsoolevähiga! Must tee aitab ära hoida hambakatu moodustumise sinu hammastele. Teejoomine soodustab vere voolamist sinu südamearterites. Roheline ja must tee võivad ennetada päikesest tulenevat nahavähki, kui seda suukaudselt tarbida. Oolong tee aitab põletada kaloreid! Inimesed, kes joovad viis tassi iga päev, põletavad umbes 87 lisakalorit, nii joomise ajal kui ka terve päeva jooksul. Tulenevalt hiljutisest uuringust, võib roheline tee võidelda nahavähiga. Tooted rohelise teega võivad aidata nahahäirete ravil ja ennetamisel. Kasutatud allikad: http:// www.coffeetea.info/ee.php
väga palju kolesterooli. Samas ei mõju need munad mõõduka tarbimise korral ka halvasti ning lisaks: me ei söö valdavat osa kolesterooli sisse suu kaudu, vaid see sünteesitakse maksas. Kolesterool südame-veresoonkonna haiguste põhjustajana Vere liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja. Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes. Kolesterool - mis see on? Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitada. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: · 70% sellest sünteesitakse organi kehaomaselt (peamiselt maksas) · 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks:
ülemäärane sisaldus veres on üks südame-veresoonkonna haiguste riskitegur. Kolesterooli normväärtustest veres ehk tasemetest, mille puhul pole veel tegemist haigusega. Kolesterool südame-veresoonkonna haiguste põhjustajana Vere liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja. Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes. Täpsemalt sellest, kuidas vere kõrge kolesteroolisisaldus tekitab südame- veresoonkonna haigusi. Pildil on veresoon, mille seinale on tekkinud naast - selline näeb välja veresoon, kuhu on kogunenud kolesterool. Südame-veresoonkonna haiguste üks peamine põhjus on kõrge kolesteroolisisaldus veres. Väga suurt rolli mängivad ka kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus. Kuna haigus sageneb vanusega, siis võib riskifaktoriks pidada ka vanust
veenilaiendite teket? Veenides on klapid, mis takistavad alajäsemetes vere voolamist allapoole ja suunavad selle nii- nimetatud lihaspumba abil üles, elunditest ja kudedest tagasi südamesse. Kui aga klappide töö on puudulik, siis veri võib valguda tagasi allapoole, mistõttu pindmised veenid venivad välja, laienevad, muutuvad looklevateks. Vanusega kaotavad veenid veel lisaks oma elastuse, mis
Plastikust niiti läbimõõduga umbes 1,5 mm keritakse trumlilt (A) ja juhitakse survedüüsi (B). Mõned odavamad konfiguratsioonid kasutavad traadi asemel väikeseid kuulikesi. Düüs kuumutatakse plastiku sulamistemperatuurini ja sellel on mehhanism, mis lubab kontrollida sulatatud plastiku voolamist. Düüs on monteeritud mehaanilisele lauale (C), mis võib liikuda nii horisontaaltasapinnas kui ka vertikaalselt. Kui otsak liigub üle töölaua (D) vastavalt etteantud geomeetrilisele informatsioonile pritsib ta nõutava kihi formeerimiseks sulatatud plastiku väikeseid
Tõestuseks on näiteks vired. 2. Steno printsiip, Tüpii seadus Steno printsiip- superpositsiooni printsiip. Rikkumata lasuvuse korral on lasuv kiht lamavast noorem. Dupuit’i võrrand- Puurkaevust pumbatava vee hulk sõltub alandusest, lehtri raadiusest, filtratsioonimoodulist, kihi paksusest ja filtritüübist. 3. Darcy seadus ja selle kasutamise piirid Eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Valem vooluhulga arvutuseks poorses keskkonnas. Q=k∗F∗I , kus Q- on filtreeruva voolu hulk F – ristlõike pindala I- rõhugradient k- filtratsioonimoodul. Darcy seadus on kasutatav statsionaarse voolamise korral arvestamata vooluoskaeste inertsi. Darcy seadusest tuleneb, et vool poorses keskkonnas toimub ka lõpmatult väikeste rõhugradientide korral. Praktilised uurimised on näidanud, et eksisteerib I0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
