Laboratoorne töö Elektrokardiograafia Eesmärk: 1. Tutvuda EKG registreerimise metoodikaga. 2. Määrata südame asend (elektriline telg). 3. Analüüsida EKG-d II standardlülituses. Töö vahendid: sirkel, joonlaud, elektrokardiograaf, Katsealune: Ette antud tundmatuinimese EKG Töö teostaja: Südame elektrilise telje määramine Einthoveni kolmnurga järgi. 1. Mõõda I, II, III standardlülituses R saki kõrgused 2. Joonesta ring ja konstrueeri sinna võrdkülgne kolnurk (vt. Joonis 4) 3
Väikeloomade elektrokardiograafia Milleks kasutatakse? · Südamesageduse määramine · Arütmiate määramine · Elektrilijuhtivuse häirete määramine · Võib määrata kodade ja vatsakeste suurenemist (mitte alati) Juhteviisid · V1 5-es parem roidevahemik rinnaku juures · V2 6-es vasak roidevahemik rinnaku juures · V3 6-es vasak roidevahemik roide-kõhreliiduse juures · V10 7-nda rinnalüli ogajätke juures Südamesagedus(SS) Version 1 · 50mm/sek - 3000/RR(kastide arv)=SS · 25mm/sek 1500/RR(kastide arv)=SS Version 2 · 50mm/sek - 15cm (3sek) olevad kompleksid x 20 · 25mm/sek 15cm (1,5) olevad kompleksid x 40 Version 3 · 50mm/sek A4 lehele (6sek) jäävad kompleksid x10 Elektriline telg · Ventrikulaarse depolarisatsiooni (QRS) suund · II lülituses kõrgeim QRS Normaalne elektriline telg · Koer +40º - +100º · Kass 0º - +160º Telje arvutamine · Vektor meetod I ja III lülituse QRS-i hälbe kastide aritmeetilin...
Rõhk nendes muutub kõrgemaks rõhust vatsakestes. Ühel hetkel avanevad atrioventikulaarklapid. Veri hakkab voolama vatsakestesse. See toimub kõik ainult diastoli ajal. Kogu vere liikumine südames toimub rõhkude erinevuse tõttu, mis toimub diastolis kodade ja kopsuveenide vahel ja kodade ning vetsakeste vahel. Rõhkude vahe sõltub sellest, kas südamelihas tõmbub kokku või mitte. Sealt, kus kõrgem rõhk, otsib teed sinna, kus on rõhk madalam. Elektrokardiograafia ehk EKG – südamelihase biovoolude registreerimiseks. Aparaati, mille abil registreeritakse, kutsustakse elektrokardiograafiks, üleskirjutist elektokardiogrammiks. Tavaliselt kirjutatakse üle liikuvale paberile, aga võib ka lihtsalt ekraanile kirjutada (püsivaks jälgimiseks). Registreerimiseks asetatakse kehale elektroodid. Nende paigutus on tavaliselt kummagile käele ja jalale. Üks neist maanduselektroot. On võimalik asetada ka rindkerele (6tk ritta). Võib ka nii kätele,
viimisel ühest punktist teise U=E*d Sammupinge- kui inimene puudutab maapinda kahes erineva potensiaaliga kohas tekib nende vahel potensiaaline vahe ning inimest läbib elektrivool, tekkinud pinget nim sammupingeks Pige kahe punkti vahel on 1v , kui laegu 1c viimisel ühest punktist teise tehakse tööd 1J E=U/d Üks elektronvolt on töö, mida teeb elektriväli elementaarlaengu liigutamisel ühest punktist teise , kui pinge nende vahel on 1v EKG-elektrokardiograafia- uuritakse südame talitluse käigus tekkivaid pinge impulsse EEG-elektroensefalograafia-uuritakse peaaju talitluse käigus tekkivate pigete ajalist sõltuvust Elektriline induktsioon-juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad laengu kandjaid juhi liikuma. Selle tagajärjel laadivad juhi vastaspinnad, üks positiivne, teine negatiivne Elektrilie varjestamine- mingi keha kaitsemine elektrivälja mõjude eest, selleks tuleb keha ümbritseda metall võrguga või kestaga
AV-kimbust levib erutuslaine vatsakestele His'i kimbu vahendusel ja sealt edasi Purkinje kiudude kaudu üle vatsakeste muskulatuuri. Ja erutus kandub edasi kiiresti, kuni 4 m/s. Purkinje kiudude lõppedes kandub erutus edasi mööda tavalisi südamelihasrakke. Erutus levib vatsakeste muskulatuuris nii kiiresti, et kogu vatsakeste sein kontraheerub peaaegu üheaegselt. 13. AV-sõlmes tekkiv aeglustus on vajalik selleks et anda kodadele võimaluse kontraheeruda enne vatsakesi. 14. Elektrokardiograafia väljendab südamelihaskiudude depolarisatsioon ja repolarisatsioon mis põhjustavad üle keha levivaid aktsioonivoolusid, mida saab registreerida elektroodide abil naha pinnal. 15. Ehhokardiograafia võimaldab südant uurida ultraheli abil. 16. Südame tsükkel koosneb süstolist ehk kontraktsioonist ja diastolist ehk lõtvumisest. 17. Tsüklite arvu ühes minutis nimetatakse südame minutisageduseks. 18. Noorloomadel on minutisagedus suurem kui täiskasvanutel. 19
Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Elektrokardiograafia. Elektrokardiogrammi kirjeldus. Meetod südame biovoolude registreerimiseks. Aparaati, millega mõõdetakse, nim. elektrogardiograaf, ja millega üles kirjutatakse, Elektrogardiogramm (EKG). Biovoolude registreerimiseks asetatakse elektroodid kas kätele/jalgadele või rindkerele. Biovoolud levivad üle keha. Elektrogardiogrammil on näha sakid, mis nulöljoonest ülespoole, kannavad elektriliselt positiivset ja allapoole jäävad sakid on elektriliselt negatiivsed.
Kuludokumendi alusel hüvitab Kaitseressursside Amet naistearsti esmase vastuvõtu kulu. · vajadusel muud terviseseisundit kirjeldavad originaaldokumendid või nende tervishoiuteenuse osutaja poolt kinnitatud koopiad · pangakonto number, kui olete kutselaune, reservis olev isik või kaitseväekohustust võtta sooviv naine. [samas] Arstlikus komisjonis toimub arstlik läbivaatus ning tehakse terviseuuringud, sh elektrokardiograafia, vere automaatuuring, veresuhkru määrmine, uriinianalüüs ning vajadusel rindkere röntenograafia ja audiomeetria. Lisaks määratakse enne teenistusse asumist kindlaks veregrupp ja reesusfaktor, kui nende kohta eelnevad andmed puuduvad. Vajadusel tuleb arstliku komisjoni suunamisel läbida ka täiendav arstlik läbivaatus või terviseuuring tervishoiuasutuses. [samas] 1.3 MILLEGA TULEKS ARVESTADA?
arstlik läbivaatus (tausthaigused, sümptomid, kahinad, haiguse esinemise tõenäosus) EKG (rütmihäirete tüüp, südamehaigused) (Mäkijärvi ja Yli-Mäyry 2008). Lisauuringud: ööpäevane monitooring (rütmihäirete tüüp ja omadused) koormustest (rütmihäirete tüüp ja omadused, südamehaigused) ehhokardiograafia (südame ehitus ja tegevus) kallutustest (minestuse põhjus) (Mäkijärvi ja Yli-Mäyry 2008). Tavaliselt pannakse diagnoos elektrokardiograafia, koormustesti ja Holter- monitooringu abil (Maramaa 1993). Südame rütmihäirete diagnostika Vajaduse korral tehakse diagnoosi täpsustamiseks eriuuringuid: elektrofüsioloogiline uuring (rütmihäirete diagnoos, nende tekke koht) pärgarterite kontrastülesvõte (südame isheemiatõbi, pärgarterite kõrvalekalded normist) vasema vatsakese kontrastülesvõte (struktuuri vead, teovõime) parema vatsakese kontrastülesvõte (struktuurivead,
soojust 1 l hapniku kasutamisel bioloogilisel oksudatsioonil. 1 g glükoosil vabaneb 4. Kcal 1 g valgul vabane 4 kcal 1 g triloleiini vabaneb 9 kcal Douglase-Haldane meetodi puhul mõõdetakse nii tarbitud O2 kui äraantud CO2 hulgad. Põhiainevahetust mõõõdetakse hommikul, ärkvel oleval normaalse kehatemo lamaval isikul indiferenrtse toatemp juures(18-20) kui viimasest söömisest on möödunud 12-14 h. ELEKTROKARDIOGRAAFIA Südamelihasel eristatakse kontraktiilseid(töömuskulatuur) ja erutustekke ning erutusjuhtefunktsioonidega (atüüpiline lihaskude) struktuure. Südame lihase omaduseks on automaatsus, kontraktiilsus, erutuvus, erutusjuhtivus, reflaktaarsus. Automaatsus tähendab seda, et erutus tekib südame erutustekke süsteemis spontaanselt. Kontraktiilsus e kokutõmbevõime. Südamelihaskiud moodustavad süntsüütiumi. Kui erutsuses oleva erutuvus langeb, nimetakakse seda reflataarsuseks. Vatasakeste
edasi, kui side on katkenud kesknärvisüsteemiga. 58. Südame töö automaatsuse tagab sinuatriaalsõlm, kui see peaks lakkama töötamast võtab töö üle atrioventrikulaarsõlm, kuid siis lööb süda aeglasemini. 59. Südamelihas sarnaneb skeletilihasega järgmiste tunnuste osas: elastsus ja kontraktsioonivõime. 60. Südamelihas sarnaneb silelihastega järgmiste tunnuste osas: Platoo on mõlemale iseloomulik, mõlemal võib AP tekkida spontaalselt. 61. Elektrokardiograafia väljendab erutuse levikut südames. 62. Ehhokardiograafia võimaldab otseselt jälgida südame tööd sonograafi ekraanilt, siis veel vaadelda südameklappide ehitust ja mõõta südamelihaste paksust, samas jõuab ka südamerikete jälile, mis ei ole veel avaldunud. 63. Südame tsükkel koosneb süstolist ehk kontraktsioonist ja diastolist ehk lõtvumisest. 64. Tsüklite arvu ühes minutis nimetatakse südamesageduseks. 65
Hingamispuudulikkuse raskusastet saab selgitada hapniku ja süsihappegaasi osarõhkude määramisega vereanalüüsist, kus võib esineda ka puna- ja valgevereliblede hulga suurenemine. (Inimene.ee) Erütrotsütoos esineb enamikul KOK põdejatel. Leukotsütoos esineb tüsistuste ja steroidteraapia korral. Röga on tavaliselt limajas, rakulises materjalis prevaleerivad makrofaagid. Ägenemiste korral muutub röga kollakaks, mädaseks. (KOK 1997) · rindkere radioloogilised uuringud Elektrokardiograafia ehk südamefilm, otsimaks südame parema poole ülekoormuse tunnuseid. (Inimene.ee) Rindkere röntgenogrammil sedastatav suurenenud transparentsus, kopsujoonise vaesumine, bulloossed muutused, vahelihaste lamenemineja vähene liikuvus röntgenläbivalgustusel, on iseloomulikud kopsuemfüeemile. Kroonilist bronhiiti ainult röntgenoloogiliselt diagnoosida on peaaegu võimatu. Kompuutertomograafia on KOK
regulatsioonis. ·Kahjustuse tagajärjel vabanenud ained tekitavad vasokonstriktsiooni ·Kui kahjustus on suur tekib verehüüve e punane trombi, mille põhireaktsiooniks on plasmavalgust fibrinogeenist trombiini toimel lahustumatu fibriini tekkimine. Viimasest tekkinud võrgustikku jäävad kinni erütrotsüüdid ·Vigastuse sidekoestumine 10. Südame ja vereringe füsioloogia. Südame ehitus, südamelihase omadused. Südame erutustekke ja erutusjuhtesüsteem. Elektrokardiograafia. Südame põhifunktsiooniks on transpordi-, kaitse- ja regulatsiooniülessandeid täitva vere ringe tagamine veresoontesüsteemi.Spontaanne erutustekkesüsteem sinuatriaalsõlmes on vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise ja parasümpaatilise osa ning kõrgemate ajuosade mõju all.(para ja sümp osade mõju-kiirendab/aelglust!!) Südame parem ja vasak pool on vereringesse järjestikku ühendatud pumbad.Kodade- vatsakeste vahel atroventikulaar- e hõlmased klappid
regulatsioonis. ·Kahjustuse tagajärjel vabanenud ained tekitavad vasokonstriktsiooni ·Kui kahjustus on suur tekib verehüüve e punane trombi, mille põhireaktsiooniks on plasmavalgust fibrinogeenist trombiini toimel lahustumatu fibriini tekkimine. Viimasest tekkinud võrgustikku jäävad kinni erütrotsüüdid ·Vigastuse sidekoestumine 10. Südame ja vereringe füsioloogia. Südame ehitus, südamelihase omadused. Südame erutustekke ja erutusjuhtesüsteem. Elektrokardiograafia. Südame põhifunktsiooniks on transpordi-, kaitse- ja regulatsiooniülessandeid täitva vere ringe tagamine veresoontesüsteemi.Spontaanne erutustekkesüsteem sinuatriaalsõlmes on vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise ja parasümpaatilise osa ning kõrgemate ajuosade mõju all.(para ja sümp osade mõju- kiirendab/aelglust!!) Südame parem ja vasak pool on vereringesse järjestikku ühendatud pumbad.Kodade-vatsakeste vahel atroventikulaar- e hõlmased klappid
võimaldab saada ülevaadet hingamise rütmist, liigutuste amplituudist ning registreerida hingamisseiskuse episoode ja nende kestust. · Norskamisheli registreerimine salvestab norskamise intensiivsuse, nende episoodide sageduse ja kestuse, samuti seose unesügavuse ja hingamisliigutustega. · Kehaasendi registreerimine annab ülevaate, millise kehaasendi korral patsiendil esines hingamisseiskus. · Elektrokardiograafia (EKG) annab ülevaate südametegevusest une ajal ning selle muutustest une eri faaside ja hingamisseiskuse korral. · Pulssoksümeetria registreerib vere hapnikuküllastuse ning võimaldab selgitada, kas hingamisseiskuse või norskamisega kaasneb organismi hapnikuvarustuse halvenemine. Lisaks nimetatud standardnäitajatele on võimalik registreerida uneaegseid jäsemete liigutusi. Saadud andmed on abiks rahutute jalgade sündroomi diagnoosimisel. Polüsomnograafiline
ekraanil. e..grammil on näha mitmesuguse kuju ja sagedusega laineid. Sageduse määrab ära võngete ehk lainete arv sekundis. Sarnase kuju ja sagedusega lained esinevad rühmiti, neid nimetatakse rütmideks. Eristatakse nelja rütmi: alfa, beeta, teeta ja delta. Erinevad rütmid iseloomustavad teatud aju seisundit, peale selle nad esinevad rohkem teatud aju piirkondades, alfa iseloomustab ajukoore puhkeseisundit ja paikneb kuklasagaras. EEG meetod aju biovoolude registreerimiseks EKG - elektrokardiograafia Alfa rütmi sagedus on 8-13 hertsi (võnget sekundis). Teine iseloomulik tunnus on, see et nad on korrapärased sinusoidaalse (amplituut vaheldub). mV mõõdetakse amplituudi. Alfa rütm ärkvel oleval inimesel esineb kinniste silmadega. Alfa rütm silmade avamisega asendub beeta rütmiga, seda kutsutakse alfa rütmi depressiooniks. Beeta- ebakorrapärase kujuga, madala amplituudiga laineid, sagedusega 14-30 hertsi.
Elektritakistus on erinev nii tugeva ja ka nõrga voolu koral, piir on 100A. Alalisvoolu soolalahuse läbimisel muutub ka potentsiaalide vahe ja elektriväli, elektritakistus. 136. Kui suur on ohutu voolutugevuse piir? 16 mA alates inimene iseseisvalt ei vabane elektrikontaktist. 137. Hea elektrijuhtivusega piirkonnad elusorganismis. Suurema elektrijuhtivusega kohad on; kael, selg, õlg, käe välisosa, meelekoht 138. Südame membraanide potentsiaalide registeerimise meetod. Elektrokardiograafia (südamelihaste bioaktiivsuse registreerimine ja südamerakkude membraani potentsiaali leidmine toimub biopotentsiaali abil). Tavaliselt mõõdetakse potentsiaali paigutades elektrodid randmetesse ja kanda. 139. Aju aktiivsuse iseloom. Informatsiooni levik ajusse toimub elektriimpulsside abil. Aju elektrilise aktiivsuse impulssid: Delta-rütm: 0,5-3 imp/s Teta-rütm: 4-7 imp/s Alfa-rütm: 8-13 imp/s Beeta-rütm: 14-35 imp/s Gamma-rütm: 35-55 imp/s 140. Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused.
ajalise kestuse väljaselgitamiseks. 2. Suu-nina õhuvoolu registreerimine Rindkere hingamise registreerimine Diafragmaalhingamise registreerimine Need on vajalikud obstruktiivse ja tsentraalse apnoe diferentseerimiseks ja AHI väljaselgitamiseks. 3. Norskamisheli registreerimine – norskamise ajaliseks objektiviseerimiseks 4. Kehaasendi registreerimine – apnoe ja kehaasendi seose selgitamiseks 5. EKG ehk elektrokardiograafia – südametegevuse hindamiseks 6. Pulssoksümeetria – pulsisageduse ja hapniku desaturatsiooni hindamiseks Uneapnoe puhul esinevad päevased ja öised kaebused. PÄEVASED KAEBUSED: päevane väsimus, hommikune peavalu, ärgates kõrgenenud vererõhk, päevased suigatused, mäluhäired, keskendumisvõime raskused, meeleoluhäired, impotentsus või libiido vähenemine ÖISED KAEBUSED: tugev norskamine, hingamiskatkestused, rahutu uni, öine higistamine,
Nahk on jahe ja omandab sinaka varjundi. Sinikust, mis tekib jäsemete perifeersetes osades, sõrmedes ja varvastes, nimetatakse akrotsüanoos.Südamepuudulikkuse, kopsuemfüseemi korral. Düspnoe-kellel esineb? Rauapuudusaneemia korral koormusdüspnoe, KOK-i puhul pingutusel, müokardi infarkti puhul, ägeda ja kroonilise südamepuudulikkuse korral. Uurimismeetodid: EKG, sonograafia, endoskoopia. ELEKTROKARDIOGRAAFIA – (EKG) on südames tekkivate elektriliste nähtuste graafiline registreerimine keha pinnalt. Rahuolekus on südamelihase rakud polariseeritud ehk laetud negatiivselt. Südamelihaserakkude aktiviseerumisel tekib elektriline ärritus ja toimub depolarisatsioon. Sellega kaasneb kontraktsioon. Erutuse taandumist nimetatakse repolarisatsiooniks. Seoses selliste muutustega tekib elektriväli, mida on võimalik registreerida nahale asetatud elektroodidega
a) arteria cerebri posterior → Tagumine suurajuarter, b) arteria pharyngea ascendens→ Ülenev neeluarter, c) arteria thoracica interna → Sisemine rindkerearter, d) arteriae intercostales posteriores → Tagumised roietevahelised arterid, e) arteria mesenterica superior → Ülemine kinnistiarter, f) arteria hepatica communis → Ühismaksaarter 95.Kuidas nimetatakse südametegevusega kaasuvate elektrinähtuste registreerimist keha pinnalt? Elektrokardiograafia 96.Kus tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus? Sinuatriaalsõlmes 97.Kuidas nimetatakse vere teekonda südame vasakust vatsakesest läbi elundite ja kudede südame paremasse kotta? Suur vereringe 98.Kuidas nimetatakse pildil numbritega tähistatud südame osi? Number 1ga on tähistatud... → õlavarre-peatüvi, Number 2ga on tähistatud... → vasak ühisunearter, Number 3ga on tähistatud... → vasak rangluualune arter 99
Rindkere hingamise registreerimine Diafragmaalhingamise registreerimine Need on vajalikud obstruktiivse ja tsentraalse apnoe diferentseerimiseks ja AHI väljaselgitamiseks. 3. Norskamisheli registreerimine – norskamise ajaliseks objektiviseerimiseks 3. Kehaasendi registreerimine – apnoe ja kehaasendi seose selgitamiseks 3. EKG ehk elektrokardiograafia – südametegevuse hindamiseks 3. Pulssoksümeetria – pulsisageduse ja hapniku desaturatsiooni hindamiseks Uneapnoe puhul esinevad päevased ja öised kaebused. PÄEVASED KAEBUSED: päevane väsimus, hommikune peavalu, ärgates kõrgenenud vererõhk, päevased suigatused, mäluhäired, keskendumisvõime raskused, meeleoluhäired, impotentsus või libiido vähenemine ÖISED KAEBUSED: tugev norskamine, hingamiskatkestused, rahutu uni, öine higistamine,
milles AP tekib spontaanselt. Südamelihase AP-le on iseloomulik platoo. NB! Platooga kulgev pikk AP võimaldab südamelihasel kontraheeruda ja seejärel uuesti lõtvuda, enne kui südamelihas on suuteline uu ärritust vastu võtma. Erutusjuhtesüsteem: Sinuatriaalsõlmest levib erutus 0,3 m/sek üle kodade- kodade kontraktsioon Kodade ja vatsakeste piiril läbib atrioventrikulaarsõlme 0,02 m/sek Atrioventrikulaarsõlmest üle vatsakeste 4 m/sek vatsakeste kontraktsioon 29. Elektrokardiograafia mõiste, elektrokardiogrammi põhikomponendid. Elektrokardiograafia väljendab erutuse levikut südames. Elektroodid kinnitatakse esi- ja tagajäsemetele. Elektrokardiogrammi (ajas muutuvate potensiaalide kõver) põhikomponendid: EKG sakid: P-kodade depolarisatsioon, QRS-vatsakeste depolarisatsioon, T-vatsakeste repolarisatsioon Arteriaalne vererõhk Südame toonid 30. Südame tsükkel (faasid, vere liikumine eri faasides). Südame sagedus, löögimaht ja minutimaht. Südame tsükkel:
Seega vallandatakse seesmise tee poolt käivitatud protrombiini aktiveerimisega samaaegselt ka fibriini lõhustavad reaktsioonid. Mõne hüübimisfaktori puudumisel veres tekib veritsustõbi ehk hemofiilia. Vere hüübimist takistavad ained on antikoagulandid (soolad, hepariin, hirudiin, dikumariin). 10. Südame ja vereringe füsioloogia. Südame ehitus, südamelihase omadused. Südame erutustekke ja erutusjuhtesüsteem. Elektrokardiograafia. Süda on 300-350 grammiline lihaseline õõneselund. Ta asetseb rindkere vasakul poolel (südame kolmandik on keskjoonest paremal). Südame moodustavad kaks lihaselist õõneselundit, parem ja vasak südamepool. Parem südamepool, mis koosneb kojast ja vatsakesest, võtab vastu hapnikuvaese (venoosse) vere kogu kehast ja saadab selle kopsu. Siin veri rikastub uuesti hapnikuga (arterialiseerub) ning jõuab seejärel tagasi vasakusse, samuti kojast ja vatsakesest
spontaanselt. Südamelihase AP-le on iseloomulik platoo. NB! Platooga kulgev pikk AP võimaldab südamelihasel kontraheeruda ja seejärel uuesti lõtvuda, enne kui südamelihas on suuteline uu ärritust vastu võtma. Erutusjuhtesüsteem: Sinuatriaalsõlmest levib erutus 0,3 m/sek üle kodade- kodade kontraktsioon Kodade ja vatsakeste piiril läbib atrioventrikulaarsõlme 0,02 m/sek Atrioventrikulaarsõlmest üle vatsakeste 4 m/sek vatsakeste kontraktsioon 29. Elektrokardiograafia mõiste, elektrokardiogrammi põhikomponendid. Elektrokardiograafia väljendab erutuse levikut südames. Elektroodid kinnitatakse esi- ja tagajäsemetele. Elektrokardiogrammi (ajas muutuvate potensiaalide kõver) põhikomponendid: EKG sakid: P-kodade depolarisatsioon, QRS-vatsakeste depolarisatsioon, T-vatsakeste repolarisatsioon Arteriaalne vererõhk Südame toonid 30. Südame tsükkel (faasid, vere liikumine eri faasides). Südame sagedus, löögimaht ja minutimaht. Südame tsükkel:
vigastuskohal punase trombina, mis ajutiselt täidab vigastusest tingitud sooneseina defekti. Vererakud ja hüübimine: Trombotsüüdid sisaldavad hüübimist soodustavaid ja pärssivaid aineid. Neutrofiilid ja monotsüüdid toodavad koefaktorit, V faktorit ja pakuvad fosfolipiide, mis kõik soodustavad hüübimist. 10. Südame ja vereringe füsioloogia. Südame ehitus, südamelihase omadused. Südame erutustekke ja erutusjuhtesüsteem. Elektrokardiograafia. Südame põhifunktsiooniks on transpordi-, kaitse- ja regulatsiooniülesandeid täitva vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Südamelihas e müokard ühendab endas nii vöötlihase kui silelihase omadusi. Ehituselt on müokard sarnane vöötlihasele. Müosiini- ja aktiinifilamente sisaldavad lihaskiud on skeletilihase omadest lühemad ning omavahel kõrvalharude kaudu ühendatuna moodustavad süntsüütiumi. Saranasus silelihasega avaldub selles, et müokardi kokkutõmbed
rütmihäiretega. Rütmihäired on sageli südamehaiguse tunnuseks. Rütmihäirete tüübid: · bradükardia südame löögisagedus väike · tahhükardia löögisagedus liiga suur · fibrillatsioon löögisagedus ülisuur verd enam ei pumbata, sest süda ei jõua täituda · arütmia löögisagedus kõigub pidevalt südame kokkutõmmete vahel väga erinevad ajad Kõige laiemalt kasutatavaks meetodis südame töö uurimiseks on elektrokardiograafia EKG. See põhineb sellel, et iga lihase tööga kaasnevad teatud elektrilised impulsid ja neid on võimalik täpselt fikseerida ning kas kohe monitori ekraanil jälgida või hiljem üleskirjutust analüüsida. EKG uuringutel kasutatakse erinevaid lülitusi südame eri osade uurimiseks, kuid tuntuim on põhilülitus, mis annab üldpildi kogu südamest. EKG aparaadi e elektrokardiograafiga registreeritud elektrokardiogrammil on näha joon, mis on
4. Analüüsisime aglutinatsiooni teket. Aglutinatsiooni tekkides muutus lahus ise läbipaistvaks, kui lahusesse tekkisid punased helmed. 5. Määrasime aglutinatsiooni põhjal veregrupi. Meil tekkis aglutinatsioon mõlemas lahuses - AB veregrupp. 32 Aglutinatsioon tekib reesuskonflikti tulemusena, kui tekib antigeen-antikeha reaktsioon. 9. Südame-vereringe füsioloogia. Elektrokardiograafia. Vererõhu mõõtmine. ELEKTROKARDIGRAAFIA Elektrokardiogramm peegeldab erutuse teket ja levikut nii südame erutustekke ja -juhtesüsteemis kui ka töömuskulatuuris. Elektrokardiogrammi registreerimise põhilülitused: Lülitusteks nimetatakse keha punkte, kuhu asetatakse elektroodid elektriliste potentsiaalide registreerimiseks Jäsemete standardlülitusi on 3 ja potentsiaalide muutused registreeritakse vastavalt: I standardlülituses parema käe ja vasaku käe vahel,
verd (kogumahust 8 10 %). Kodade kokkut. Lõpetab vatsakeste täitumise faasi TÄITUMISMAHT (70-80ml)/kumbki vatsake sisaldab 150 ml verd-VATSAKESTE LÕPPDIASTOOLNE MAHT/, algab kodade lõõgastus. Vatsakeste tsükkel- kodade kokkutõmbele järgneb vatsakeste kokkutõmme, mille algatajaks on sinna jõudnud erutusimpulss (Q-saki algus). Vatsakeste kokkutõmme algab asükroonse kontraktsiooni faasiga. Südame biopotensiaalide registreerimine Elektrokardiograafia. Kui südametegevusega kaasuvaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt, saadakse elektrokardiogramm (EKG).Tavaliselt kinnitatakse kätte ja jalgade külge elektroodid (I Pk, Vk ; II Pk, Vj; III Vk, Vj). Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T) P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsioonile. T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni
aktiveerib plasma kallikreiin ning aktiveeritud XII faktor. Plasminogeeni võib aktiivseks muuta ka neerudest uriini üleminev urokinaas, väljaspoolt organismi Beeta-hemolüütiline stretokokk. Mõne hüübimisfaktori puudumisel tekib hemofiilia. Vere hüübimist takistavad ained on antikoagulandid. Soolad( naatriumtsistraat), hepariin, hirudiin, dikumariin. 10. Südame ja vereringe füsioloogia. Südame ehitus, südamelihase omadused. Südame erutustekke ja erutusjuhtesüsteem. Elektrokardiograafia. Vere liikumine südames.Südametsükkel- Südame parem ha vasak pool on vereringes järjestikku ühendatud pumbad. Vere ühesuunalise liikumise tagavad kodade ja vatsakeste vahel asuvad kodedevatsakeste e atrioventikulaar e.hõlmased klapid, ning poolkuuklapid, e.semilunaarklapid. Vasaku koja ja vatsakese vahel on mitraalklapp ning parema koja ja vatsakese vahel kolmehõlmane klapp. Südamelihase süstolid ja lõõgastumised e.diastolid vahelduvad korrapäraselt, moodutades ühe
80-85% hemofiiliatest. Pärilik defekt, esineb Euroopa kuninglikes perekondades. B tüüpi hemofiilia : faktor IX puudus või puudulikkus. 15-20% hemofiiliatest. Trombotsütopeenia on vereliistakute arvu vähenemine. Seda tingib vitamiin K puudulikkus : oluline gamma- karboksüglutamaadi lisamiseks II, VII, IX ja X hüübimisfaktorile 10. Südame ja vereringe füsioloogia. Südame ehitus, südamelihase omadused. Südame erutustekke ja erutusjuhtesüsteem. Elektrokardiograafia. Vasakule vatsakesele järgneb suur vereringe, paremale vatsakesele järgneb väike vereringe. Südame vasakust vatsakesest voolab veri suurde vereringesse, esmalt aorti, sealt edasi selle harudesse. Varustades eri kudesid, naaseb veri ülemise ja alumise õõnesveeni kaudu paremasse kotta. Seejärel paremast vatsakesest väikesesse vereringesse, algul kopsutüvesse. Kopsukapillaarides saab veri sissehingatavast õhust hapnikku ja vabaneb CO2st
Kodade kokkut. Lõpetab vatsakeste täitumise faasi TÄITUMISMAHT (70-80ml)/kumbki vatsake sisaldab 150 ml verd-VATSAKESTE LÕPPDIASTOOLNE MAHT/, algab kodade lõõgastus. Vatsakeste tsükkel- kodade kokkutõmbele järgneb vatsakeste kokkutõmme, mille algatajaks on sinna jõudnud erutusimpulss (Q-saki algus). Vatsakeste kokkutõmme algab asükroonse kontraktsiooni faasiga. Südame biopotensiaalide registreerimine Elektrokardiograafia. Kui südametegevusega kaasuvaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt, saadakse elektrokardiogramm (EKG).Tavaliselt kinnitatakse kätte ja jalgade külge elektroodid (I Pk, Vk ; II Pk, Vj; III Vk, Vj). Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T) P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsioonile. T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. P- saki
olukord võimaluse keskenduda rahvuslike väärtuste ja ootuste arendamisele. Kujunema hakkas rahvuslik arstide kaader ning selle vahekord võimude ning ühiskonnaga ka neil arengutel oli eriti hilisema ajaloo jaoks nii positiivseid kui negatiivseid külgi. 53 Kronoloogia (20. sajand) 1899 Aspiriini kasutuselevõtt 1900 Paul Echrlichi töö kemoteraapia alal saab sisse hoo 1901 Elektrokardiograafia kasutuselevõtt Willem Einthoveni poolt 1906 Food and Drug Act USA-s (tekib narkootikumi, kui keelatud fenomeni, mõiste) 1906-1912 F. G. Hopkins ja Chr. Eijkman töötavad vitamiinide avastamise vallas (meie Tartus usume, et vastav avastus sisuliselt tehti Tartus N. Lunini poolt 1880. a) 1918-1919 Gripipandeemia 1922-1923 Insuliini avastamine F. Bantingi ja Ch. Besti poolt 1926 Vitamiin B avastamisele ja kasutamisele viinud tendentside algus 1928 A. Fleming avastab penitsilliini 1932 G
lõssenkiste. Nõukogude reziimiga seostatav kõige silmatorkavam meditsiinikuritegu on psühhiaatria valdkonda kuuluv. Kordamisküsimused · Nn natsimeditsiini eripärad · T-4 programm (,,eutanaasia" mõiste kuritarvitamine) · Nõukogude meditsiini üldiseloomustus (sh nn pseudoteadused) 64 Kronoloogia (20. sajand) 1899 Aspiriini kasutuselevõtt 1900 Paul Echrlichi töö kemoteraapia alal saab hoo sisse 1901 Elektrokardiograafia kasutuselevõtt Willem Einthoveni poolt 1906 Food and Drug Act USA-s (tekib narkootikumi, kui keelatud fenomeni, mõiste) 1906-1912 F. G. Hopkins ja Chr. Eijkman töötavad vitamiinide avastamise vallas (meie Tartus usume, et vastav avastus sisuliselt tehti Tartus N. Lunini poolt 1880. a) 1918-1919 Gripipandeemia 1922-1923 Insuliini avastamine F. Bantingi ja Ch. Besti poolt 1926 Vitamiin B avastamisele ja kasutamisele viinud tendentside algus 1928 A. Fleming avastab penitsilliini 1932 G
oskab kirjeldata EKG-paberi elemente, teab EKG analüüsi meetodit, oskab välja tuua EKG-kõvera kodade ja vatsakeste tegevust kajastavaid osi, oskab nimetada EKG sakke. EKG-kõvera moodustumine Lihaskoe töötamisel (kokkutõmbumisel) tekivad nõrgad elektrivoolu kõikumised (potentsiaalierinevused). See kehtib ka südamelihase puhul. Kui inimese keha on puhkeseisundis, siis tekitab mõõdetavat elektrivoolu ainult südamelihas. See ongi elektrokardiograafia põhialus. Märkus. EKG mõõdab ainult südames tekkivaid elektrivoolusid. See ei anna mingit teavet südame kui pumba ( hemodünaamilise) tegevuse kohta. Kuidas tekib EKG-kõver? Südamelihas sisaldab miljoneid lihaskiudusid ja igas sellises lihaskius tekib erutuse toimel elektrilise pinge muutus. Kui EKG näitaks kõiki neid väikesi vektoreid, ei saaks sellisest virvarrist midagi kasulikku välja lugeda. Tegelikult näitab EKG aga suhteliselt lihtsat kõverat,
annaabi.ee 
