Probleemid, mida põhjustab/on põhjustanud Araali mere kuivamine 1. Kalade suremine Põhjus: Vesi on suures osas ära aurustunud/kuivanud, aga sool jäi alles ning selle kontsentratsioon kasvas. Kalad ei saa elada liiga suure soolsusega veekogus ning surevad, mis omakorda mõjutab kohalikku majandust. 2. Haritava maa pindala vähenemine Põhjus: Araali mere kuivamine põhjustas kõrbestumist, mis tähendab, et mullad jäid kuivaks ja soolaseks ning taimed ei saa seal enam kasvada. Seda probleemi on veel võimendanud vastutustundetu väetiste kasutamine. 3. Tolmu- ja soolatormid Põhjus: Kuna taimi, mis pinnast muidu tuulte eest kaitsesid, on tunduvalt vähemaks jäänud, keerutavad sealses piirkonnas tugevad kirdetuuled kuiva tolmu ja soola üles. Tagajärjeks on tormid, mis viivad liigsoolase pinnase eemale ja rikuvad ka kaugemaid muldasid, mis olid enne mõjutamata. Samuti mõjutavad need tormid inimeste tervist. 4. Kliima muutumine Põhjus: Kuna järv ...
· ürgaegkond- bakterisarnased tuumata elusolendid; · aguaegkond- esimesed vetikasarnased elusolendid, esimesed hulkraksed taimed · vanaaegkond- maismaataimed; hulkraksed loomad, selgrootud, maismaaloomad · keskaegkond-paljasseemnetaimed, eostaimed(sõnajalad); saurused, · uusaegkond- katteseemnetaimed e. õistaimed, imetajad, esimene inimene 6. Omadusi, mis võimaldasid roomajatel asuda elama maismaale: · soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest · sigimine ei olnud enam veega seotud · munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest 7. Loomarühmi, millest on arenenud: a) linnud- roomajad, b) imetajad-primitiivsed roomajad III KÜSIMUSED 1. Mis eelise ligi eksisteerimiseks annab see, et ühe isendi järglased on erinevate omadustega. Too näide. 2. Miks on elusorganismidel rohkem järglasi kui neid saab ellu jääda. Põhjenda ja
Nad eraldasid õhku järjest rohkem hapnikku fotosünteesi käigus nii, et sai võimalikuks loomade elama asumine maismaale. Arenesid hulkjalgsed, putukad ja mõned lülijalgsed ning nende järel kahepaiksed. Seejärel arenes kahepaiksetest edasi esimesed roomajad. Roomajad võisid juba elada pidevalt maismaal, sest soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. Ka sigimine ei olnud enam veega seotud. Munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest. Permiajastul suri välja enamik kaladest ja kahepaiksetest, samuti suur hulk mereorganisme. Jätkus roomajate areng. Keskaegkond kujunes roomajate valitsemisperioodiks. Kuni 30 meetri pikkused hiidsisalikud valitsesid maismaal, vees ja õhuruumis. Roomajatest kujunesid ka esimesed imetajad (200 milj. aasta eest). Keskaegkonna viimane ajastu kriidiajastu kujunes murranguliseks perioodiks. Sellel ajal suri välja enamik roomajaid ning nende
vilkudeks) tekib argilliit. Moonde jätkumisel, kui kõik savimineraalid on ümberkristalliseerunud, saab argilliidist moondekivim kilt. Savi kuivamine on protsess, mille käigus aurustub savikeha pinnale kogunev niiskus. Kuivamine kestab kuni peaaegu kogu savimassis olev vesi on aurustunud. Kuivamisega vähenevad savi mass (kuni kolmandiku võrra) ja savikeha mõõtmed (kuni kümnendiku võrra). Savist ja õlgedest tellised kuivamas Savi kuivamist mõjutavad tegurid Savi kuivamise kiirust mõjutavad: · savikeha ümbritseva õhu niiskus mida väiksem on õhuniiskus, seda kiiremini toimub kuivamine. · savikeha ümbritseva õhu temperatuur mida kõrgem on õhutemperatuur, seda kiiremini kuivamine toimub. · savikeha ümbritseva õhu vahetumise kiirus mida kiiremini vahetub niiskusega küllastunud õhk uue ja kuivema vastu, seda kiiremini toimub kuivamine. · savi koostis mida lahjem on mass, seda kiiremini savi kuivab
INIMENE Kude: Inimese keha koosneb rakkudest. Ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud moodustavad kudesid. Inimeses on nelja tüüpi kudesid: 1.Kattekoed e. epiteelkoed rakud asuvad tihedasti üksteise vastas ja rakkudevahelist ainet peaaegu pole. Kattekoed kaitsevad organismi osi kuivamise, mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste ja mikroobide sissetungi eest. Samuti võivad nad eritada nõresid ehk sekreete(nt. süljenääre, maonäärmed jt.) Kattekude esineb naha pinnal, limaskestal, siseorganite pinnal. 2.Sidekoed rakud asuvad üksteisest kaugel ja nende vahel on rakuvaheaine, mis võib olla vedel (nt. veri) kiuline (nt. kohev sidekude) või tahke (nt. luukude.) Ka rasvkude on sidekude. 3.Lihaskoed koosnevad pikkadest rakkudest, mis võivad pikeneda ja lüheneda
Seejärel asusid maismaale tänapäeva kopskalade taolised kalad, kes olid võimelised mõnda aega hindama õhuhapnikku. Neile järgnesid tänapäeva kahepaiksete eellased, kes võisid pikemat aega viibida väljaspool veekeskkonda ning vajaduse korral vette tagasi minna. Sel ajal, kui sõnajalgtaimed moodustasid hiiglaslikke metsi, arenesid kahepaiksetest esimesed roomajad. Roomajad võisid juba elada pidevalt maismaal, sest soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. Ka nende sigimine ei olnud enam veega seotud. Munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest. Esimesed elukandjad ilmusid maale 3,5 - 4 miljardit aastat tagasi. Maa esimesed asukad oli lihtsa ehitusega, ilma tuumata, organismid. Elu hakkas arenema ürgookeanis. Vanaaegkond Vanaaegkonna keskel, siluris ja devonis levis elu ka maismaale. Suure muutuse loomariigi arengusse tõid esimesed maismaataimed
toiduainest Ahju kuumust või toiduaine sisetemperatuuri kontrollitakse termomeetriga Toiduained võib küpsetada ka fooliumis või küpsetuskottides Looma-ja linnuliha, samuti kalade ja köögiviljade küpsetamiseks kasutatakse äärega küpsetusnõusid, küpsetiste jaoks ahjuplaate Vormiroogi ja-kooke küpsetatakse vormides Praeahi kuumutatakse vajaliku temperatuurini ja toiduaine asetakse ahju Liha küpsetamise ajal kastetakse seda kuivamise vältimiseks pidevalt küpsetusleemega Küpsetatakse liha, kala, köögivilju, puuvilju, pirukaid, kooke, saiu, vormiroogi jne Küpsetada võib ka tuhas. (nt kartulid, köögiviljad) Sellisel juhul asetakse pestud koorimata köögiviljad kuuma tuha sisse
- Kondiga liha (nt searibi) ja ka vintskema liha puhul on hea kasutada maitsestamisel papaiini (lihapehmendajat). Lisaks võib tarvitada mõningaid vürtse, ürte ja soola/suhkrut (võib ka sisse pritsida soolveena) - seda kõike aga mõõdukas koguses, kuna põhimaitse annab lihale mop. - Mopiks nimetatakse kastet, mida kantakse lihale küpsemise käigus. Mopis olevad maitseained imbuvad lihasse ning annavad vajaliku maitsebuketi ja värvi. Lisaks kaitseb intensiivse suitsu ja kuivamise eest. - Liha mopitakse ahjus 10-30 minuti tagant (olenevalt lihatüki suurusest, küpsemisajast, niiskusest, mopi paksusest ja maitse tugevusest). - Mopina kasutatav kaste peab olema kuum, see ei tohi liha jahutada. - Lihaga sobivad hästi kokku marjade baasil (mustika, mustsõstra, jõhvika, pihlaka, kirsi, kreegi jne) ja alkoholi baasil valmistatud mopid (tume õlu, punane vein, liköörid - nt Jäägermeister jms).
Glükoos Monosahhariid Esmane energia allikas Annab märku viljade valmimisest Fruktoos Disahhariid Energia andmine Sahharoos Polüosahhariid Taimne varuosa Tärklis Polüosahhariid Taimeraku kesta koostises Ehituslik ül. Tselluloos Polüosahhariid Loomne varuaine Glükogeen Lihtlipiid Kaitseb kuivamise ja aurustamise eest, nt. õuna Vaha Lihtlipiid Kõige energia rikkam aine Aga kasutatakse peale sahariide Reguleerib keha temperatuuri Rasv Steroid Temas sünteesitakse hormoone, D-vitamiini Rakumembraani koostises Kolesterool Valk Kaitseb haigustekitajate vastu Antikeha Valk Annab lihasrakule võime pikenedaja lüheneda Hemoglobiin Valkud
Milline on algloomade ehitus ja eluviis? · Enamikul algloomadel puudub rakukest. · Seda asendab väga õhuke elastne kest, nn. PELLIIKUL, mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. · Algloomad on liikumisvõimelised. · Osad liiguvad keha kuju muutes, teised kas vibureid või ripsmeid liigutades. Milline on algloomade ehitus ja eluviis? · Enamik algloomi elab vees ning neid on niiskes pinnases, sest pelliikul ei kaitse neid kuivamise eest. · Peale selle parasiteerivad paljud algloomad teiste organismide sees. · Ebasoodsad keskkonnatingimused elavad üle tsüstina. Millised algloomad on meil looduses tavalised?
*Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2x suurem. Vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva. Külvatakse umbes 5.mail 5-10 kraadi juures. Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvisügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Enne külvi pritsitakse mulla herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. I etapp niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Rapsi kuivamise max temp 43C. *Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. Talirapsi kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi. Vegetatsiooniperiood kestab aasta. Külvisenorm on 4-6 kg/ha. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisekorras peab olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Koristatakse alles siis ,kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamise max. temperatuur on 43C.
Suur genoom aktinomtseentidel Nukleoid e. Tuumapiirkond, kus paiknevad DNA ja histoonitaolised valgud. Haploide ' Haploid pooli tervikust Plasmiid e. DNA väikesed rõngasmolekulid, mille geenid, mis pole vajalikunud tavaolekus. Antibiootilises keskkonnas on nad olulisteks resistentsusfaktoriteks Rakumembraan katab rakku Rakukest ümbritseb membraani. Selle pinnal asub limakapsel, mis kaitseb kuivamise eest Ribosoomid, erinevad ehituselt eukarüootide ribosoomidest Sisaldised varuaine (tärklid, gükogeen, polüfosfaadid, väävel jne.) terakesed Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, ER, Golgi kompleks, lüsosoomid, tsentrioolid Bakteriaalsed organellid Viburid Fimbriad e. Piilid kinnitumiseks vajalikud valgulised karvakesed raku pinnal Aerosoomid e. Gaasivakuoolid vees elavatel tsüanobakteritel (sinivetikad)
orgaanilisest ainest ning on kohastunud väga erinevate elutingimustega, mistõttu suudavad asustada erinevaid elupaiku. • Neil pole vereringet ega hingamiselundeid. Osa liike elab vabalt, paljud aga on loomade või taimede parasiidid. Inimestel avalduvad nad kui solkmete või naaskelsabadena. Välimus • Neil on pehme silindriline keha mis on mõlemast otsast ahenev. Seda katab tihe tugev kest, mis kaitseb kuivamise eest. • Enamike neist palja silmaga ei näe, kuid suuremad võivad kasvada kuni 40 cm pikkuseks. (Üksikute pikkus on mõõdetav meetrites) • Põhiliselt nad on alla 3 mm pikkused, väljaveninud, lihaselise, mõlemast otsast teritatud kehaga. Veel ümarussidest • Ümarussid on loomadest ühed rohkearvulisemad. • Neil pole vereringet ega hingamiselundeid, kuid neil on koed, organid ja elundkond. • Ümarussid on mikroskoopilised.
soodustab muutumise ja päikese käes seenhaiguste niigi lühikese kasvamist, arenemist. õie kuid siis on Kuiva ajal tuleks õitsemisperioodi oht, et taim siiski kastmist lühemaks kuivab ära. jälgida, kuigi muutumise. taim pole Päevaliilia on kuivamise suhtes talvekindel. ülitundlik. 2.Jugapuu Kasvupinnas Jugapuu on Kõrvetava http://bio.edu.ee/taim Taxus baccata peab olema vett soojalembene. päikese eest ed/okaspuu/jugapuu. läbilaskev, mitte Liigse külma tuleb jugapuud htm seisev. Ei talu korral tõmbuvad kaitsta, liigniisket okkad nö vastasel juhul
eukarüoodid 1,9 miljardit (esimesed tuumaga rakud, nt protistid jms) hulkraksed 0,7-0,9 miljardit (700-900 miljonit) ---- kambriumi ,,plahvatus" 550 miljonit (20 miljonit a on bioloogia mõttes väga lühike aeg) praeguste organismide eellaste teke (ussid, limused) elu maismaale (taimed: ürgraikad/sõnajalgtaimed) 440 miljont aastat tagasi Organismid hakkasid omandama: Taimed tugikude, juured, lehtedel õhulõhed, kaitse kuivamise eest (vaha kiht) Loomad kopsud, munade koor tugevnes (kaitse kuivamise eest), uus nahakiht (kaitse kuivamise eest). Esimesed kolijad olid lülijalgsed, nt kiilid Loomariik Taimeriik Käsnad u 570 miljonit Vetikad Ainuõõssed }u 540 miljonit aastat Ussid, limused, lülijalgsed} tagasi KAMBRIUM Esimesed kalad u 420 miljonit Samblad
4.1. Keldri hüdroisolatsioon „Keldri soe ja kuiv välissein eeldab täisväärtuslikku hüdroisolatsiooni, mis hõlmab drenaaži, niiskustõket ja välissoojustust. Drenaaž on vajalik maapinnas oleva liigvee eemale juhtimiseks. Niiskustõke on vajalik selleks, et vältida ümbritsevas maapinnas oleva niiskusekapillaarset imendumist seintesse. Välissoojustus on vajalik keldri välisseina soojana hoidmiseks. Soe sein tagab selles sisalduva võimaliku niiskuse tõhusa kuivamise. Samuti loob soojustus head eeldused seina pidevaks kuivamiseks, kui seina tungib ka edaspidi niiskust. Kuiv ja soe sein tagab kuiva, ühtlase temperatuuriga sisekliima ja aitab vähendada küttekulusid. [6] Keldri seinte kuivamise tõhustamiseks ja kiirendamiseks tuleb eemaldada kõik seinale väljapoole paigaldatud tihedad kihid või vältida nende paigaldamist, sest need aeglustavad või takistavad seina kuivamist.“ [6]
põhjapoolel, tavel lõunapoolsetel aladel Rändeteed-teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat Rappelend-vehib tiibadega aga edasi ei liigu Purilend-liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil Sõudelend-kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendamine Kaitseb-kaitsevärvus,kiire põgenemine, hirmutamine. pesahoidja-koorumise järel paljas,pime,silmadkinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada pesahülgaja-koorumise järel sulgedega, silmad lahti, kuivamise järel lahkub pesast emaga toidu otsinguteks avapesaga linnul-munakoor kirju mustriga(rästas, vares) varjatud kohas-munakoor valge, sinakas, rohekas(tihane,kuldnokk) sisemine viljastamine,püsisoojane, kohastunud lendamiseks: 1.tiivad 2. suled 3. voolujooneline keha 4. seest õhukambritega luud, kerged 5. kiire seedimine 6. kopsudes õhukotid 7. rinnakukiil tugevate rinnalihastega hoosuled(hoiavad lindu õhus) - kattesuled(teevad keha siledamaks) - udusuled(hoiavad soojust)
Loote areng. Sügootiks nim. viljastatud munarakku Munaraku viljastamine toimub munajuhas. Esimese arengukuu lõpuks on moodustunud veresoonte, luude, lihtsalt ja jäsemete algmed. Idulane on sel ajal 5 10 mm pikk ja kaalub imevähe kõigest 0,1 0,2 grammi. Suurema osa kehast võtab enda alla südamealge. Idulane asub vedelikuga täidetud põies. Vedelik kaitseb idulast löökide, kuivamise ja temperatuurimuutuste eest. Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Samuti moodustuvad rindkere ja kõht, on olemas ka silmad, kuid need on veel laugudeta. Idulane hakkab vähehaaval sarnanema inimesega. Kere, näo, käte ja jalgade algmed on selgesti eristatavad ja need arenevad ning kasvavad kiiresti. Kolmanda elukuu alguseks on idulasel kõik organid ja kehaosad olemas ja need ka talitlevad. Neljandal arengukuul algab luude kujunemine. Kasvab areneva lapse aktiivsus. Suguelundid
ROOMAJAD 7.Klass KES ON ROOMAJAD? Roomajad olid esimesed maismaaloomad. Roomajate alla kuuluvad sisalikud, maod, krokodillid kilpkonnad nii jaotuvad nad gruppidesse. MIKS ROOMAJAD ÕHU KÄES EI KUIVA? Roomajatel on kuiv tugev nahk, mis ei lase vet läbi. Nahka katavad sarvaines soomused või plaaikesed. See nahk kaitseb teda kuivamise, hõõdumise ja vaenlaste eest. KUIDAS ROOMAJAD LIIGUVAD? Roomajad liiguvad märksa kiiremini kui kahepaiksed. Nad liiguvad kas roomates, kõndides, ronides või siueldes. Roomajate jäsemed on tugevamad kui kahepaiksete jäsemed. ROOMAJATE ELUPAIGAD Sisalikud, maod ja kilpkonnad saavad elada ka kuivades metsades, rohumaadel ja isegi kõrbes. Roomajad sobivad kõige rohkem vihmametsadesse, seal on nende arvukus kõige suurem Kilpkonnad ...
Puitpindade lakkimisel on oluline jälgida, et puit oleks kuiv ja puhas ning vaba seenhaigustest või kahjuritest. Lakkimiseks tuleb valida hoolikalt sobilik ilm. Jälgige et ilm oleks kuiv, kergelt pilves - vältimaks liigset päikesepaistet otse puidule. Lakkimisele ja laki kuivamisele kuluv aeg planeerige päeva keskele, et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva lakiga kaetud pind tuleb
- -Suhtelise õhuniiskuse erinevus (,RH) - Niiskussisalduse erinevus (u, w,) - Rõhu erinevus (pcap) Niiskus satub materjali: ehitusniiskusest: pinnaseniiskusest; sademetest; ekspluatsioonilisest niiskusest; hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus neelata niiskust õhust); kondentsveest. Materjali niiskussisaldus sõltub: - Ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) - Temperatuurist (kõrgel temperatuuril on niiskussisaldus väike) - Kas on tegemist kuivamise või niiskusega Niiskuse liikumine materjalis Poorses materjalis liigub niiskus gaasilises ja vedelas olekus. Olulisemad vee ja veeauru liikumise viisid poorsetes materjalides on: - Veesurve mõjul - Raskusjõu mõjul - Kapilaarsel teel - Konvektsiooni teel - Difusiooni teel Niiskuse mõju - vähendab välispiirete soojapidavust - vähendab materjalide tugevust ja jäikust - hallituse kasv pindadel - puit materjalide kõdunemine
Mults On tõhus umbrohtude tõrjumise ja taimede väetamise viis aga ka kompostimise viis. Maapinnale laotatud sõnniku, põhu turba, puulehtede, niidetud rohu, heina, saepuru, puukoore kihis toimuvad samad protsessid, mis kõdukihis metsa all. Multsimine kaitseb taime juuri ja allapainutatud oksi külma eest, mulda kuivamise eest, ei lase mullapinda umbrohtuda, kaitseb kuuma päikese eest ega moodusta õhuvahetusest tingitud koorikut mullapinnale. Mult varustab taimi orgaanilise väetisega ja seetõttu on eriti oluline maapinna lähedaste juurtega taimedele (rodod, magnooliad) mullakihi peal olev multz meeldib vihmaussidele ja nad tegutsevad aktiivselt 15 cm paksuses mullakihis. Ussid õhutavad ja parandavad mulla sutruktuuri. Väidetakse et vihmauss tungib kuni 1,8m sügavusele ja toob sealt üles sinna
keskkonda lasta väga suur hulk sugurakke HAIGUSTE ÜLEKANDUMISE TÕENÄOSUS-VÄIKE-viljastumiseks ei pea alati toimuma otse kontakti ja kehavedelike vahetamist Kehasisene-putukatel ,lindudel ja imetajatel (hiir) SUGURAKKUDE ARV-VÄIKE-kuna toimub emase sees siis on sugurakud paremini kaitstud ,viljatumise tõenäosus suurem sellep pole niipalju vaja sugurakke toota KESKOND-EMASLOOMA KEHA-kuna toimub emase sees on kaitsutd ära kuivamise ja pole vaja otsida veekogu VILJASTUMISE TÕENÄOSUS-SUUR-kuna seemne ja munarakk satuvad viljastumise käigus lähestikku on võimalus oluliselt suurem HAIGUSTE ÜLEKANDUSMIE VÕIMALUS-SUUR-viljastumiseks peavad loomad kokku puutuma ja kehavedelikke vahetama 7. Mis on lõigustumine, millal see aset leiab ning milleks seda vaja on? Protsess kus sügoot hakkab mitoosi teel jagunema.hakkavad arenema looteväiksed kestad toimub 2 v 4 raku staadiumis
lipiidsest osast. Fosfolipiidid on rakumembraanide ehitusmaterjal. Fosfolipiidi molekuli üks ots on vee molekulidega seostuv e hüdrofiilne, teine ots vett tõrjuv e hüdrofoobne. Lipiidide funktsioon organismis: Ehitusmaterjal rakumembraan Varuaine rasvad (loomne), õlid (taimne) Ainevahetus metaboolse vee teke Kaitse madala temperatuuri eest (loomadel), märgumise eest (linnud), ära kuivamise ja liigse UV- kiirguse eest (taimed) Lahusti rasvlahustuvate vitamiinide jaoks (K, A, D, E, Q) Energiaallikas lõhustumisel vabaneb palju energiat Signaalmolekul testosteroon, östrogeen Lipiidid/rasvad Fosfolipiid Hormoonid, vitamiinid kolesteriid Lanoliin e villavaha (VAHAD) Steroid Päevalilleõli (ÕLID) Kolesterool kuulub loomade rakumembraani koostisesse, tagab membraani voolavuse ja
Vanaaegkonna keskel, siluris ja devonis levis elu ka maismaale. Suure muutuse loomariigi arengusse tõid esimesed maismaataimed. Nad eraldasid õhku järjest rohkem hapnikku fotosünteesi käigus nii, et sai võimalikuks loomade elama asumine maismaale. Arenesid hulkjalgsed, putukad ja mõned lülijalgsed ning nende järel kahepaiksed. Seejärel arenes kahepaiksetest edasi esimesed roomajad. Roomajad võisid juba elada pidevalt maismaal, sest soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. Ka sigimine ei olnud enam veega seotud. Munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest. Permiajastul suri välja enamik kaladest ja kahepaiksetest, samuti suur hulk mereorganisme. Jätkus roomajate areng. Keskaegkond kujunes roomajate valitsemisperioodiks. Kuni 30 meetri pikkused hiidsisalikud valitsesid maismaal, vees ja õhuruumis. Roomajatest kujunesid ka esimesed imetajad (200 milj. aasta eest). Keskaegkonna viimane ajastu
2007 Evolutsioon Loomariigi esimesed esindajad arenesid vees, samuti ka taimed. Esimesed hulkraksed loomad tekkisid vees, kuid palju hiljem kui hulkraksed taimed. Need olid erinevad käsnad ja ainuõõssed. Seejärel kujunesid teised selgrootute rühmad ussid, lülijalgsed, limused jne. Vanaaegkonna alguseks meres olid kõikide tänapäeval elavate selgrootute rühmade esindajad. Nendel kujunesid välja erinevad kaitsekohastumused (nt. kaitsev rüü, mürginäärmed, kiired liigutused/liikumine jne.). Esimesteks selgroogseteks olid kalad. Nende keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü. Nende eellastest arenesid erinevaid kiiremaid ja osavamaid luukalu, praeguste kalade eellasi. Samal ajal kui meres arenes elu, oli maismaa tühi ja paljas. Suureks muutuseks loomariigi arengusse olid esimesed maismaataimed. Nad eraldasid õhku...
Ühend Mõju inimesele Mõju keskkonnale Miks lisan/ ei lisa enda tootele? Naatriumfluoor Ei lase tekkida hambakatul Suures koguses mürgine Hambakatu vaba Sorbitol sorbiit Langetab vere kollesterooli, Väga mürgine ja keskonda Ei, sest vale kogus võib suures koguses tekitab saastav aine muuta terve hambapasta kõhulahtisust väga mürgiseks Aqua vesi Täiendab inimese Annab elu Jah, muudab vedelaks veekogusid, sisaldab kaltsiumi Hydrated silica Aitab eemaldada hambakattu Diato...
kivisisalik 3. nastik 4. rästik 5. vaskuss ROOMAJATE VÄLISEHITUS: elavad valdavalt maismaal, mõned vees kõigusoojased osal pole jäsemeid sisalikud roomavad maod looklevad ehk siuglevad enamasti arenevad järeltulijad nahkja või lumiainest koorega munas järglased arenevad moondeta hingavad ainult kopsudega sarvestunud kuiv nahk ( sarvestunud soomused) kaitseb: kuivamise eest vaenlaste eest ümbruskonna mõjutuste eest ROOMAJATE SISEEHITUS: sisalik madu Kehakatted soomused vahetavad nahka - kestumine Kehakuju pea, kael, kere, jäsemed pea,( kael), kere Luustik kolju, mitu kaelalüli
kokku puutuda õhk, lämmastik ja süsinikdioksiid. Toiduga kokkupuutuvad külmutusained peavad olema piisavalt inertsed ning nendest ei tohi migreeruda toidule koostisosi sellises koguses, mis võiks ohustada inimese tervist, saastata toitu või halvendada selle omadusi. Külmutatud toidu valmistaja või pakendaja peab tarbija jaoks külmutatud toidu pakendama sobivasse müügipakendisse, mis kaitseb toitu mikrobioloogilise või muu saastumise ning kuivamise eest. Külmutatud toidu veol võib temperatuur külmutatud toidu pinnal tõusta lühiajaliselt mitte rohkem kui 3 °C võrra. Külmutatud toidu veovahendites peab olema tagatud külmutatud toidu nõuetekohane temperatuur ja selle säilimine. Külmutatud toidu veovahendeid ei tohi kasutada toidu külmutamiseks. Toidu märgistamise ja muul viisil teabe edastamise nõuetele peab tarbijale ja toitlustusettevõttele turustatava külmutatud toidu müügipakendi
Algloomad . Erinevalt bakteritest on algloomadel eristunud rakutuum ja membraanidega ümbritsetud organellid. Algloomad on päristuumsed organismid. Algloomi on mitmesuguseid, nad erinevad ehituse, toitumise, paljunemise ja tunnuste poolest. Algloomad saavad elada ainult niiskes keskkonnas, sest neil pole kuivamise eest kaitsvat kehakatet. Enamik algloomi elab vees, kuid neid on ka niiskes mullas. Mõned algloomad elavad ka inimeste sees . Harilik amööb . Amööb on väike (0,2-0,5mm), palja silmaga vaevalt märgatav algloom. Ta on värvusetu. Amööb elab väikeste tiikide ja lompide põhjamudas. Amööbi ainurakne keha koosneb poolvedelast tsütoplasmast, milles asub rakutuum. Rakku katab õhuke kest. Tsütoplasma on pidevas liikumises
ALGLOOMAD Kes on algloomad? Algloomad on ainuraksed rakutuumaga organismid Kogu nende elutegevus toimub ühes rakus Omavad eluks vajalike ülesannete täitmiseks eri stuktuure Võib olla üks või mitu tuuma Õhuke tsütoplasma ei kaitse neid kuivamise eest Elavad ainult niisketes või märgades Kingloom Amööb http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm http://www.biomatefus.matefus.eu/amoobpilt.jpg Kuidas algloomad toituvad ja hingavad? Ainevahetus toimub tsütoplasma tihenenud väliskihi kaudu Totuvad: bakteritest, üherakulistest
katastroof(3)? Põllumajanduse kiire areng Kesk-Aasias,( kogumine palju vett niisutamiseks) Tööstuslik tootmine Väetiste sattumine vette Relvakatsetused Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane ärajuhtimine põldude niisutamiseks 3.Milliseks on muutunud Araali mere iimbruse kliima? Järve suuruse kahanemise tõttu muutus ka kliima, õhus ei olnud enam nii palju niiskust ning vihma sadas vähem. Järve intensiivse kuivamise tõttu on muutunud ka seda ümbritsevate alade kliima rohkem kontinentaalsemaks. 4.Milliseks on muutunud vee soolsus Suures ja vriikeses Araaliiiirves? Järve soolsus, mis varem moodustas 1/3 maailmamere keskmisest, ületab täna maailmamere soolsuse eri allikate andmetel 1,5 ... 3 korda. kuna meres on kõrge soolsus, ei ole seega elu. Pärast järve kahanemise algust on vee soolsus järjepidevalt tõusnud. Järve jagunemise järel Suur- ja Väike-Araaliks oli 1989. aastal soolsus 28–30‰
lambid, soojamatid, soojavee pudelid, sooja 42,8 0 C infusioonivedeliku manustamine kõhuõõnde 10-20ml/kg 30 min jooksul NB! Kasutades soojendavaid vahendeid jälgi et loom ei kuumeneks üle ega saaks nahapõletusi liiga lähedal asuvast soojapuhurist või liiga kuumast pudelist/veekotist Anesteesia ajal loomasilmad on avatud ja loom ei pilguta mille tõttu on häiritud konjunktivi ja sarvkesta niisutamine pisaratega: tekib sarvkesta kuivamine ja haavandumine. Eriti suur sarvkesta kuivamise oht on närilistel ja kassil. Kuivamise ärahoidmiseks niisutatakse sarvkesta umbes iga 30 min tagant kunstpisarate geeliga või iga 10 min kunstpisarate tilkadega. Kui ei ole kunstpisaraid siis sobib sage niisutamine NaCl 0,9% lahusega iga 10 min tagant. C. Looma toibumine anesteesiast Kehatemperatuuri jälgimine 3 KTA, RR, HR
seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik töö. Mükoriisa e seenjuur-seeneniidistikust ja taimejuurest mood. liitorgan, sümbioos taimejuurte ja seente vahel. Samblik on liitorganism, mis koosneb sümbioosis elavast seenest koos vetika v tsüanobakteriga. Eeltuumsed e prokarüoodid. Rõngaskromosoom-eeltuumse organismi ühest DNA-molekulist koosnev kromosoom, mis sisal. raku tähtsaimat pärilikku infot. Limakapsel-osa bakterirakke ümb kiht, mis kaitseb rakku kuivamise eest, aitab bak.rakul liikuda ja seob üksikud rakud kolooniaks. Sisaldised-varuainete kogumikud, bak.rakus, sisal. peamiselt tärlist, glükogeeni, väävli- ja fosforiühendeid. Bakterite spoorid-tugeva kestaga ümb strukt-d, mis võimald. bak.rakul. üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises. Lagundajad-organismid, mis saavad energiat surnud org. lagund., muutes neist pärit keerukad orgaanilised ühendid lihtsateks anorgaan. ühend., mida teised organismid kasutada saavad
3. Millised konna hingamiselundid võimaldavad hingata maismaal, millised vees? Maismaal- kopsud Vees- nahk 4. Mis soodustab konna liikumist vees, mis maismaal? Maismaal- jäsemed, tagajäsemed on pikkemad kuna nendega on hea hoogu anda Vees- ujunahad, aerutaoliste jalgadega saab vees kiiremini edasi 5. Konna kehaosad ja nende ülesanded Tagajäsemed- vajalikud hüppamiseks Niiske nahk- et saaks toimuda gaasivahetus keskkonnaga Silmalaug- kaitseb silma kuivamise ja prügi eest Silmad- nägemiseks Ninaava- õhk liigub selle kaudu hingetorusse ja sealt edasi kopsudesse Trummkile- kuulmiseks Eesjalad- liikumiseks 6. Järjesta kahepaiksete sigimisetapid 1. Emane konn laseb vette munarakud. 2. Isane konn laseb munarakkude peale seemnerakud 3. Viljastumine, mis toimub vees. 4. Kulles 5. Noor konn 6. Täiskasvanud konn 7. Kullese ja täiskasvanu konna erinevused. · Kulles hingab lõpustega
Puidu Kaitse. Kahjutegurid: Puit on orgaaniline materjal , mis allub kergesti mädanikele ja teistele puitu kahjustavatele teguritele. Tänu puitu nõrgendavatele teguritele on puit nõrgem ja eluiga väheneb. Puidu riknemise kutsuvad esile: · Seened- Nende elutegevus põhjustab puidu mädanemise ja lagunemise, · Teatud liiki putukad- Närides puitu käikusid kahjustavad nad puidu mehaniilist tugevust. · Atmosfääri mõju- On puidu niiskumise ja kuivamise põhjus (toimub mitmekordselt). See tekitab pinnakihtide destruktsiooni ja aitab kaasa seente tekkimisele. Puidu eluea pikendamine: Et pikendada puidu, puittoodete ja puit konstruktsioonide eluiga on vaja neid kaitsta eespool loetletud mõjude eest. Kattes puidu ja puitkonstruktsioonide pindasid Puidu eluea pikendamine: Et pikendada puidu, puittoodete ja puit konstruktsioonide eluiga on vaja neid kaitsta eespool loetletud mõjude eest. Seda aitab:
Võrumaa Kutsehariduskeskus Hüdroisolatsiooni ja plaatimistööd välistingimustes Juhendaja: Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus..........................................................................................3 Plaatimistööd ja hüdroisolatsioon.........................................................4 Kokkuvõte.............................................................................................5 Sissejuhatus Referaadi teemaks on hüdroisolatsioon ja plaatimine välistingimustes. Referaadi materjal on otsitud internetist. Rõdude, terrasside ja välitreppide plaatimine Meie kliimas on väliplaatimine küllaltki problemaatiline. Temperatuuri kiired kõikumised, külmetamised ja sulamised vaheldumisi võivad põhjustavad olukorra, kus plaadid tulevad aluspinnalt lahti. Kuidas siis pikaea...
olekskakskordasuuremklaasijakerevahelisestkaugusest. · reguleeritavklaasiliimiotsik · klaasiliimiotsikjaotsikulõiketangid · Liimipealekandmisekskasutataksekäsi-, pneumaatilist võiakugaelektrilistpüstolit. Liimiklaasilekandespeabjälgima, etuusliimiribanakkukstäpseltvanamahalõigatudliimiribagakerel. Nõuded vahetult peale paigaldamist · Autot tohib liimi kuivamise ajal liigutada ainult sirgel tasapinnal, vältid aebatasausi (mootoriteitohitöölepanna). · Jälgidaliimimiinimusmkuivamisaega, vastavalttootjasoovitusele(temperatuur, õhuniiskus). · Avadaesiusteklaasidsalongisiseseõhusurvevältimiseksustesulgumisel. · Peale liimikuivamistkontrollidaklaasigaseotudanduritejalisaseadmetetööd. · Eemaldatafikseerivadteibid. · Puhastadaklaasklaasipuhastusvahenditega.
Peale verejooksu sulgemise saab teda mujalgi edukalt kasutada. Nii võib muljutud lehte, mahla või viimasest valmistatud ekstrakti panna põletatud, muljutud, hõõrutud või haudunud kohtadesse. Suur teeleht aitab kõigi nende hädade puhul nagu imerohi. Kuid sellega ei piirdu tema kasutusalad. Ta on heaks ravimtaimeks ka kuivatatult. Kuivatamine pole aga sugugi lihtne, sest teelehe lehed on lihakad ja kuivavad aeglaselt. Sellegipoolest soovitatakse neid kuivamise ajal mitte teisipidi pöörata. Ka juba korjamisel tuleb nendega ettevaatlikult ümber käia, sest liigsel muljumisel muutuvad need mustaks. Ilusasti roheliseks kuivanud lehed aitavad aga teena või keedisena kopsukatarri puhul röga lahtistava vahendina. Selleks tuleb võtta supilusikatäis lehti klaasi keeva vee kohta. Jook peab tõmbama veerand tundi. Rohtu võetakse kolm korda päevas üks supilusikatäis korraga, enne söömist. Nii teelehe mahla kui ka seemneid kasutatakse isegi
ja naise suguühe, spermid satuvad naise suguteedesse, tulemus - munaraku ja seemneraku tuumade õhinemine, kus munarakk viljastatakse, viljastatakse munarakk, millest areneb loode, tingimus spermid teatud aja naise organismis, sperme peab olema teatud hulk, munarakk viljastub, areneb loode / ei viljastu, hukub, väljutatakse naise organismist, loote areng 36h pärast viljastumist hakkab munarakk lõigestuma, 1) kobarloode, 2) põisloode, lootekestad kaitse kuivamise ja põrutamise eest, säilitab temp, 1) kusekott (nabanäär), 2) vesikest (kaitseb arenevat loodet), (lootekott, vesi), 3) kõldkest (platsenta), idulane arengujärk, kus väline sarnasus inimesega täielikult puudub, idulases moodustunud rakkude kogumid, mis tulevaste organite algmeteks, areneb kiirelt pea, hiljem jäsemed, lootelie areng 280 päeva lõpeb sünnitusega, platsenta (ainevahetus ema ja loote organismi vahel), (nabanöör - loote
6)kui kaua kestab looteline areng inimesel? 280 päeva 7)millal lakkab naisel munarakkude valmimine? 45-50 aasta vanuses 8)mida saab loode emalt ja millised ained liiguvad loote verest ema verre? (joonis õp. Lk.117) töös vaja kolme asja Loode emalt: hapnik, vesi, antikehad, hormoonid, mürgid, haigustekitajad, ravimid Loote verest ema verre: süsihappegaas, jääkained, hormoonid 9)mis ülesannet täidab lootevedelik? lootevedlik kaitseb loodet muljumiste, kuivamise ja temperatuuri muutuste eest 10)mis ühendab loodet platsentaga? nabanöör 11)nimeta 4 tegurit, mis põhjustavad loote väärarengu kiirgused, kodukeemia, narkootikumid, keemilised ühendid nt.mürgid 12)nimeta 4 põhjust, mis loodet võib kahjustada löögid, põrutused, pidev rappumine, kiirgused 13)miks peavad just tütarlapsed ja naised hoidma oma tervist ja järgmine tervislikke eluviise?
· Kare tüstoplasmavõrgustik- Taimeraku mikroskoobifotod Bakteriraku ehitus Bakteriraku ülesanded · Ribosoom-valkude süntees · Mesosoom-aeroobsetel bakteritel on seal hingamissüsteemid · Plasmiid-DNA molekul , lisainfo · Vibur-kindlustab raku liikumise · Tsütoplasma-raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks · Nukleotiid-DNA monomeer · Piilid-aitavad tahkele pinnale kleepuda · Kapsel-kaitseb raku kuivamise eest · Rakukest-ümbritseb baktereid · Rakumembraan-ümbritseb baktereid (kahe või ühe kihiline) Bakterite tähtsus looduses ja inimese elus · Nad viivad läbi aineringeid · Nad kujundavad mulda · Nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlusi. · Patogeensed bakterid tekitavad haigusi; eritavad bakteritoksiine (mürke) · Tööstuses: toiduainete valmistamisel (hapukurk, jogurt); tehakse
väikestest rakkudest, mis poolduvad kiiresti ja piiramatult. Erinevad püsikoed arenevad algkudedeks. Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained:tärklise ja valgusterad, harva õlitilgakesed. Varuained on olulised, et ta saaks hakata uue kasvuperioodi algul kiiresti kasvada. Säilituskude leidub juures, risoomis, varres ja seemnetes.Kattekoe rakud paiknevad tihedasti üksteise kõrval. Kattekoe ül on kaitsta taime mehhaaniliste vigastuste, kuivamise, mikroobide ja teiste väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Noortel ja üheaastastel taimedel koosnevad kattekude ühest elusate rakkude kihist.Vanematel taimedel on kattekude mitmekihiline ning koosneb korgistunud kestaga surnud rakkudest. Assimilatsioonikoed sisaldavad rohkesti kloroplaste ja neis toimub fotosüntees.See kude paikneb taime maapealsetes organites, põhiliselt lehtedes. Juhy-ja tugikoe rakud on sageli kimpudena koos, neid kogumikke nim juhtkimpudeks
Naha ülesanded Katte- ja kaitsekihina ümbritseb nahk meie keha. Ta on keha "välispiir", mis seob meid ümbrusega. Kõige pealmine nahakiht koosneb sarvestunud rakkudest. Need kaitsevad nahka kulumise ning kogu organismi kuivamise ja nakkuse eest. Mõnel kehaosal, nagu näiteks kannad, jalatallad ja käelabad, on sarvkiht eriti paks. Ka sõrme- ja varbaküüned koosnevad sarvrakkudest. Sõrmeotstel on igal inimesel erinev nahamuster. Seetõttu saab sõrmejälgi kasutada tundemärgina kriminalistikas. Rasunäärmed eritavad rasvast võiet, mis teeb naha ja juuksed pehmeks ning kaitseb neid. Nahaveresooned ja higinäärmed aitavad hoida meie kehatemperatuuri. Nahaaluskoes
Ruumide üldandmed Valitud ruumide suurused on vastavalt 12m² ja 9m². Mõlemas ruumis on uks suurusega 1,6m². Esimesel ruumil on krohvitavat seinapinda 40,4m² ja teisel 34,4m². Esimese ruumi krohvimiseks on vaja: - Alusseinaks kivisein - SAKRET QG krunt – kulu 250ml/m2 – hind 24,65€/15kg KOKKU 24,65€ - Lubitsement krohv PM-Super – kulu 15kg/m2 – hind 4,75€/25kg KOKKU 118,75€ Kokku läheb materjal maksma 143,4€ Teise ruumi krohvimiseks on vaja: - Alusseinaks kivisein - Krunt SAKRET PG – kulu 150ml/m2 – hind 15.9€/5kg KOKKU 31,8€ - Dekoratiivne mineraalkrohv MRP-E – kulu 3kg/m2 – hind 13,21€/25kg KOKKU 66.05€ - Silikaatvärv Sakret KS – kulu 9g/m2 – hind 27.9€/9L KOKKU 27.90€ Kokku läheb materjal maksma 125,75€ 1. ruum - vannituba Töökäik Kuna tegemist on vannitoaga, on soovitatav mitte kasutada kipssegusid, olgu nood nii hoolikalt veetõkkematerjalide...
700-1000C tekivad uued keraamilised ühendid, mis moodustavad tehiskivimid Mis juhtub savitoodetega kuumutamisel üle 1000c? Üle 1000C - kõige kergemad saviosakesed hakkavad sulama savimass tiheneb Milliseid savitooteid toodetakse poolkuival meetodil? Keraamilsi plaate Milliseid savitooteid toodetakse lobrimeetodil? Lobrimeetodil valatakse segu vormi Milliseid tooteid toodetakse plastsel meetodil, kuidas see toimib? Lindpressi abil Kui kaua toimub savitoodete kuivatamine? kuivamise aeg 1-3 päeva Kui kaua toimub savitoodete põletamine? kuni 2 ööpäeva Millest koosneb savitoote glasuur? Metalliühend, värvaine, vesi Kuidas toimub savitoote glasuurimine? Segu kantakse toote pinnale ja põletatakse uuesti Mis on täistellise põhimõõtmed? 250*120*65mm Mis on moodultellise mõõtmed?Miks just sellised? Mõõdus250*120*88 mm, Et seoks mördiga Millised ühised omadused on ahjutellisel ja korstnatellisel,mille poolest erinevad?
Ruumide üldandmed Valitud ruumide suurused on vastavalt 12m² ja 9m². Mõlemas ruumis on uks suurusega 1,6m². Esimesel ruumil on krohvitavat seinapinda 40,4m² ja teisel 34,4m². Esimese ruumi krohvimiseks on vaja: - Alusseinaks kivisein - SAKRET QG krunt kulu 250ml/m2 hind 24,65/15kg KOKKU 24,65 - Lubitsement krohv PM-Super kulu 15kg/m2 hind 4,75/25kg KOKKU 118,75 Kokku läheb materjal maksma 143,4 Teise ruumi krohvimiseks on vaja: - Alusseinaks kivisein - Krunt SAKRET PG kulu 150ml/m2 hind 15.9/5kg KOKKU 31,8 - Dekoratiivne mineraalkrohv MRP-E kulu 3kg/m2 hind 13,21/25kg KOKKU 66.05 - Silikaatvärv Sakret KS kulu 9g/m2 hind 27.9/9L KOKKU 27.90 Kokku läheb materjal maksma 125,75 1. ruum - vannituba Töökäik Kuna tegemist on vannitoaga, on soovitatav mitte kasutada kipssegusid, olgu nood nii hoolikalt veetõkkematerjalidega töödeldud...
Tõstmine paneeli kohale. paneelivuukidesse. Vuukide betoneerimisele järgneb värskeltvalatud betooni hooldamine, kaitsmine liigse niiskuse või kiire kuivamise Õõnespaneelide, nagu teistegi lastide, ümberpaigutamine peab eest suvisel ajal, talvel aga täiendav soojustamine. reeglina toimuma üle vaba territooriumi- tõstetsooni otse Vahelae vuukide sarrustamine paigalduskohani. Paneeli tõstmise ajal ei tohi tõstetsoonis (tõstevahendi noole töötsoonis) töötada
Kapiteelidega postid, Ribiline vahelagi. 22 11 Monoliitne rb. karkass Materjalid Laud Vineer Teras Kangas Kile Raketisesüsteemid Nõudmised raketisele: Piisav tihendus; Piisav tugevus ja jäikus; Betooni liiga kiire kuivamise vältimine; Sobiva pinnaviimistlusega. 23 Armatuur Armatuurvõrke, Armatuurvardaid Eelpingestatud armatuuri. 24 12 Betooni kuivamine Betoontarindi kuivatamine kestab nädalaid ja kuid. Ehitamisel tuleks võimalikult kiirelt saada hoone
TTÜ Eesti Mereakadeemia Kiiresti riknevad lastid Referaat Õpilane: Juhendaja: Astra Avarand Tallinn 2015 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................. 3 2. Kiiresti riknevad lastid ................................................................................. 4 2.1. Kiiresti riknevate lastide omadused ...................................................... 4 2.2. Liha ja lihasaaduste vedu .................................................................... 5-6 2.3. Puu- ja juurviljade vedu .........................................................................7 2.4. Laeva ettevalmistus kiiresti riknevate lastide veoks ............................. 7 3. Kokkuvõte ..................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
