Ovulatsiooniaja kindlakstegemine Basaalse temperatuuri test. Folliikuli suuruse mõõtmine UH abil. Luteiniseeriva hormooni tõusu hinnang. Emakakaela funktsionaalsed testid. ART tüsistused Munasarjade hüperstimulatsiooni sündroom (trombemboolia, DIK, organpuudulikkus, munasarjade ruptuur või keerdumine). Infektsioon - seotud folliikulite aspiratsiooniga, embrüo siirdamisega või inseminatsiooniga. Verejooks peale folliikulite punktsiooni. ART printsiibid 1. Munasarjade stimulatsioon koos folliikulite kasvu jälgimisega Folliikulite aspiratsioon ja embrüo siirdamine emakasse või munajuhadesse Folliikulite aspiratsioon ja munarakkude viimine koos spermatosoididega munajuhadesse
hormoon reguleerimine kilpnäärmes (türotropiin) TSH gonado- -FSH ja LH stimuleerivad tropiin sugurakkude produktsiooni sugunäärmetes ja küpsemist munasarjades ja munandites -folliikuleid -soodustab folliikulite valmistumist stimuleeriv munasarjased hormoon -seemnerakkude valmimist testistes FSH (follitropiin) luteiniseeriv -kontsentratsioon tõuseb hüppeliselt hormoon ovulatsiooni ajal LH -soodustab folliikulite purunemist -kollaskeha moodustamist
naissuguhormoone ja kollaskehahormoone. Follikulogenees lõppeb küpse munaraku ovuleerumisega munasarjast. 2 Mis on follikulogenees? Selle eesmärk, peamised reguleerivad protsessid ja hormoonid. Follikulogenees on munaraku areng ja küpsemine kuni ovulatsioonini. Follikulogeneesi eesmärgiks on valida kasvavate folliiklite hulgast üks domineeriv. Esineb 4 peamist reguleerivat protsessi: 1) Initsiatsioon – primordiaalsete folliikulite areng sekundaarsete folliikulite staadiumini. Primordiaalsete folliikulite lameepiteeli rakud suurenevad ja tekib primaarne folliikul. Primaarsetel ühekihilistel folliikulitel on ühekihiline kuupepiteel, munarakk on keskel ning hakkab moodustuma oolemm. Primaarsetel mitmekihilistel folliikulitel on mitmekihiline epiteel ja zona pellucida on moodustunud.
ööpäevas), organism võib taluda joodi puudumist toidust mõned kuud [4]. Kilpnäärmes koguneb vee ja toiduga organismi tulnud jood, kus see ühineb aminohappe türosiiniga ja moodustuvad hormoonid türoksiin ja trijoodtüroniin. Kilpnäärme normaalse töö korral eritub hormoonide koostises päeva jooksul kuni 0,3 mg joodi. [5] Kilpnäärme folliikulrakud eritavad produkti kõigepealt rakuvälisesse depoosse. Nad eritavad folliikulite kolloidi türeoglobuliini ning ensüümi, mis seejärel seob joodi türeoglobuliinis olevate türosiinimolekulidesse. Valminud hormoonid püsivad kolloidi sees türeoglobuliini küljes kinni peptiidsidemega. Depoovormist vabanemiseks folliikulirakud endotsüteerivad kolloidi ja hormoonid vabastatakse vereringesse. Kilpnäärme talituse skeem on esitatud joonisel 3. [2] Joonis . Kilpnäärme talituse skeem. [2] Kilpnäärme hormoonid toimivad mitmete elundite rakkudesse. Nad tungivad
adenohüpofüüsi osa), pars intermedia (ongi kesksagaraks; eessagara osa, mis liitub tagasagaraga), pars tuberalis. Adenohüpofüüs toodab troopseid* hormoone: Türeotropiin — kilpnäärme sekretsiooni reguleeriv hormoon. Adrenokortikotroopne hormoon — reguleerib neerupealiste sekretsiooni. Gonadotroopsed hormoonid (reguleerivad suguelundkonna talitlust): o Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) — stimuleerib folliikulite küpsemist munasarjades. o Luteiniseeriv hormoon (LH) — tagab ovulatsiooni teket ja kollaskeha moodustamist. Somatotroopne- ehk kasvuhormoon — stimuleerib valgusünteesi, glükoosi moodustumist ja rasvade lagunemist, tagab organismi kasvuprotsessi. Prolaktiin — reguleerib rinnanäärmete kasvu ja funktsiooni ning kutsub esile laktatsiooni ning järglaste eest hoolitsemise instinkti.
mis mõjutab folliikulit edasi arenema. Üks või mitu folliikulit muutuvad dominantseteks. Teised folliikulid taandarenevad, kuid eritavad östrogeene, mis toetavad dominantseid folliikuleid. Eritatakse ka inhibiini, mis inhibeerib FSH-d. Esineb kombineeritud efekt – varajases follikulaarses faasis kõrgem östrogeeni tase inhibeerib hüpotalamuse ja inhibiin inhibeerib FSH-d. See takistab järgnevate folliikulite kasvu ja algatab teiste folliikulite taandarengu. Veidi FSH-d on, et teha testosteroonist östrogeeni. Follikulaarfaasis LH tase tõuseb, seega östrogeeni tase samuti tõuseb. Östrogeeni sekretsioon tõuseb, sest rohkem on östrogeeni tootvaid rakke. Kui östrogeeni tase ületab läviväärtuse, siis östrogeenid edastavad positiivse tagasiside hüpotalamusele, põhjustades järsu LH tõusu, mis algatab ovulatsiooni. Ehk embrüonaalse arengu käigus oogoonid paljunevad mitoosi teel. Embrüonaalse arengu lõpus
Hüpotolaamuse tuumades (nucleus supraopticus ja nucleus paraventricularis hypotolami) 15. Mis hormooni glükagooni oluliseimaks ülesandeks? Glükagoon kiirendab maksas glükogeeni lammutamist e glükogenolüüsi ja selle tagajärjel veresuhkru tase tõuseb. Olles insuliini antagonistiks, on glükagoon oluline veresuhkru normaalse taseme säilitaja. 16. Kust pärineb hormoon progesteroon ja mis on selle peamine ülesanne? S-Prog pärineb munasarjadest, folliikulite teeka ja granuloosa rakkudest ning neerupealistest. Progesteroon stimuleerib östradiooli omakorda LH ja FSH vabanemist, mis viib ovulatsioonini, mille järel östrogeenide tase langeb. ÕIGE??
rakurohkest stroomast. Emakakael asub tupe kohal. Tupp on emakakaela ja häbeme vahel asuv kanal. Munasarjad on pisikesed ploomikujulised elundid, kus toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid, naissuguhormoone östrogeene ja progesterooni. Need hormoonid mõjutavad naise organismi kasvu ja arenemist ning põhjustavad perioodilisi muutusi emaka limaskestas. Munasarjas valmivad munarakud . Munarakk asub vedelikuga täidetud põiekese ehk folliikuli sees. Folliikulite arengut kontrollitakse hüpofüüsi (ajuripatsi) poolt toodetud hormoonide gonadotropiinide - kaudu. Gonadotropiinide tootmist reguleerib hüpotaalamusest vabanev gonadotropiini vabastav hormoon (Gonadotropin Releasing Hormone, GnRH) Lõpliku küpsuse saavutab vaid üks folliikul, seda nimetatakse "dominantseks folliikuliks". Meessuguelundid Munandid - paiknevad munandikotis, kus neid eraldab vahesein. ·Ülesanne : toodavad meessuguhormoone
aasta jooksul pärast esimest menstruatsiooni. Tervel naisel kestavad menstruatsioonid kuni 45. (50.)eluaastani, siis muutuvad ebekorrapärasteks ja hiljem lakkavad (kliimaks). Menstruaalverejooksud kestavad 3-5(7) päeva, mille vältel eritub iga kord 50-100 ml nn. menstruatsiooniverd (ei hüübi, on tumedam). Endomeetriumi muutused menstruaaltsükli vältel on otseses sõltuvuses nn. ovariaaltsüklist, s.o. munasarjas arenevate ja lõhkevete folliikulite, nende asemele tekkivate ja tsükli lõpul kiiresti hääbuvate kollakehade endokriinsest funktsioonist. Ovariaaltsükli kulgu reguleerivad omakorda hüpofüüsi eessagara gonadotroopsed hormoonid. O v a r i a a l t s ü k k e l koosneb 12-16 päeva kestvast folliikulifaasist ja sellele järgnevast 14 päeva pikkusest luteiinfaasist. Folliikulifaas algab paljude folliikulite üheaegse kasvamise ja arenemisega.
kõrvaldab ovulatsiooni tekke. g HÜPOFÜÜS ALUMINE AJURIPATS. Paikneb ajupõhimikul jaguneb ees, kesk ja tagasagaraks. EESSAGAR on dirigendiks endokriinnäärmetele. 1. ADRENOKORTIKOTROOPNE HORMOON ( AKTH ) mõjutab neerupealiste koore keskmist kihti. Suureneb kortisooli sekretsiooni. 2. TÜREOTROOPNE HORMOON (TTH; TSH)- mõjutab kilpnääret. 3. FOLLIIKULEID STIMULEERIV HORMOON (FSH)- stimuleerib munasarjas folliikulite valmimist. 4. LUTEINISEERIV HORMOON (LH)- põhjustab folliikuli ruptuuri e. lõhkemist, ovulatsiooni ja kollakeha mod. Mõlemad hormoonid (FSH ja LH) on oma nime saanud oma funktsiooni järgi naistel. Mõlemad esinevad ka meestel. FSH on oluline funkts. Seemnerakkude valmimisel. LH stimuleerib testostoreeri tootvaid rakke. Eelnimetatud 4 hormooni (AKTH; TTH; FSH; LH) on glandrotroopsed (sihtelundiks on mingi sisesekratsiooni nääre) hormoonid.
scarlet.be/~janson01/imgs/hersenen.JPG HÜPOFÜÜS e AJURIPATS · Hüpofüüsi eessagara hormoonid reguleerivad teiste endokriinelundite ja organite süsteemi: § Kasvuhormoon § Gonadotroopsed hormoonid. § Prolaktiin mõjutab rinnanäärmeid piima tootma § Luteiniseeriv hormoon mõjutab gonaade, ovulatsiooni, meestel testosterooni tootmist § Folliikuleid stimuleeriv hormoon naistel stimuleerib ovulatsiooni, folliikulite kasvu, meestel sperma produktsiooni. · Türoidhormoon mõjutab kilpnääret · Adrenokortikotroopne hormoon stimuleerivad neerupealiste koore stereoid hormoonide produktsiooni. EPIFÜÜS e KÄBIKEHA q Sünteesitavaks hormooniks on melatoniin. q Reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme, ärkvelolekut ja und. q Reguleerib adaptatsioonivõimet. q Mõjutavad naha pigmentide sünteesi. q Pikkadel ja pimedatel talvedel võib tekkida
Koore moodustavad lümfisõlmekesed ehk lümfifolliikulid idutsentriga (centrum germinale). Säsi moodustavad sõlmekestest lähtuvad säsiväädid. Lümfifolliikulid ja säsiväädid kokku moodustavad organi lümfoidse koe. Viimase ja lümfisõlme makrostrooma (kihn, trabeekulid) vahel paiknevad lümfisiinused (sinus lymphatici), mis on lümfivoolu sõlmesisesteks teedeks. Kihnu ja lümfifolliikulite vahele jääb subkapsulaar- ehk marginaalsiinus, ühelt poolt trabeekulite ning teiselt poolt folliikulite ja sääsiväätide vahele jäävad vastavalt kortikaalne ja medullaarne intermediaarsiinus, viimane suundub hilaarsiinusesse. 28. Põrna vereringe Põrn saab verd põrna arterist (a. lienalis). Põrnas läbib veri veresooni selles järjekorras: 1) trabekulaararter (a. trabecularis) 2) pulbiarterid (a. pulparis) 3) follikulaararter (a. follicularis) 4) pintselarterioolid (aa. penicillares) 5) ellipsoidarteriool (a. ellipsoideae) 6) terminaalsed lõppkapillaarid
vedelikubilanssi ning termoregulatsiooni. Türeoidnääret stimuleeriva hormooni ehk türotropiini peamiseks funktsiooniks on türeoidhormoonide sünteesi ja sekretsiooni stimuleerimine kilpnäärmes. Peale selle on tal ka kilpnäärme kasvu soodustav toime. Gonadotropiinid on üldnimetus folliikuleid stimuleerivale ja luteniseerivale hormoonile. Gonadotropiinid stimuleerivad sugurakkude produktsiooni ja küpsemist munasarjades ja munandeis. FSH soodustab folliikulite valmimist munasarjas, LH aga nende purunemist, kollaskeha moodustumist. Nendest funktsioonidest, mis ilmnevad ainult naise organismis, tulenevad ka kõnealuste hormoonide nimetused. Mõlemad nad esinevad ka mehel, näiteks FSH soodustab seemnerakkude valmimist testistes. Gonadotropiinid reguleerivad ka suguhormoonide produktsiooni sugunäärmetes. Näiteks LH stimuleerib Leydigi interstitsiaalseid rakke testistes intensiivsemale testosterooni sünteesimisele
_ Türeotroopne hormoon (TTH, TSH)- reguleerib kilpnäärme talitlust, samuti hapniku tarvet, ainevahetust ning ka termoregulatsiooni. _ Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH)- mõjutab glükokortikoidide tootmist ning mõjutab stressireaktsioone. _ Gonadotroopsed hormoonid- toime avaldub suguelundite endokriinse talitluse kaudu. Neil puudub soo- ja liigispetsiifilisus. Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH)- soodustab emasloomadel munasarjades folliikulite kasvu ning isasloomadel spermiogenees. Luteiniseeriv hormoon (LH)- kutsub emasloomadel esile ovulatsiooni ja kollakeha moodustamise ning isastel androgeensete hormoonide sekretsiooni. Luteotroopne hormoon e prolaktiin (LT)- reguleerib piimanäärmete arengut, mõjutab piimatoodangut ja emaslooma käitumist järglaste eest hoolitsemisel. 14. Neerupealiste koore ja säsi hormoonid, mõju käitumisele Neerupealise hormoonid
cGMP) arenevasse ootsüüti. Oogoonid – Emassugurakkude eellasrakud, paljunevad mitootiliselt 27. Imetajate follikulaarne oogenees Emassugurakkude areng oogoonidest küpsete munarakkudeni. Abirakud on somaatilist päritolu folliikulepiteeli rakud. Oogenees on tihedalt seotud follikulogeneesiga ehk folliikulite arenguga. Oogenees toimub munasarjas, samaaegselt follikulogeneesiga. 5. kuul kaks võimalust: apoptoos või primaarsed ootsüüdid. 28. Oogeneesi etapid: paljunemine, kasvamine ja küpsemine (millal toimub, kus toimub ja mis toimub). Paljunemine:
vajalik folliikuli arengu initseerimiseks, sisestati hiirte embrüotessee transgeeni, milles dickkopfi geen oli kinnitatud keratiin14 geeni promootorile. Keratiin14 tavaliselt ekspresseerub epidermise basaalkihis. Dickkopf on aga tõhus ja lahustuv WNT signaali pärssija ja võib liikuda basaalsest rakukihist ülespoole marrasnaha kihti või ka allapoole pärisnaha rakkudesse. Esmases arengus hiirtel, kel Dickkopf valku nahas ekspresseerus, oli märgata täielikku karvade folliikulite, vurrude, hammaste ja piimanäärmete puudumist. WNT signaalid tekivad juba väga varajases arengus, kuna selle puudumine takistab plakoodide tootmist ja pärsib kõiki teisi geene, mis vastutavad karvafolliikulite arenemise eest. Mitmete valkude hübritseerimine in situ mutageensetel hiirtel, on aidanud hüpoteetiliste radade välja toomist varajases karvafolliikuli arengus. WNTga sarnased signaale on tarvis nahka, et produtseerida esimene signaal pärisnahas
4) luteniseeriva hormooni toimel munarakk vabaneb, vabaneb ka meioosi arrest ning meioos läheb veidi edasi ja seejärel jälle arrest. 7) kollaskeha hakkab tootma progesterooni paneb vihama emakaseina ja inhibeerib luteniseeriva hormooni sünteesi ajuripatsis (sest seda pole enam vaja, kuna munarakk on vabanenud) et munarakke enam ei vabastataks. *Kui viljastumine toimub, siis sügoot kinnitub emakaseina see hoiab progesterooni ja östrogeeni taseme üleval, takistades nii uute folliikulite moodustumise (östrogeen) ja hoiab all immuunreaktsiooni (progesteroon). Progesteroon on oluline ka raseduse säilitamises, ohjab emaka kontraktsioone ja soodustab piimanäärmete näärmerakkude kasvu. Östrogeen inhibeerib folliikulite arengut. Progesteroon inhibeerib seda, et sperm ei pääseks enam sisse- munaraku kest on nii tugev. Östrogeeni tase tõuseb kuni ovulatsioonini, seejärel hakkab langema. Samal ajal tõuseb
kasvama arvukalt ovariaalfolliikuleid, kuid vaid üksikud või ainult üks jõuavad neist küpsemiseni. LH - (ajuripats e hüpofüüs) vallandab ovulatsiooni, soodustab kollakeha arengut. Luteiniseeriva hormooni kontsentratsiooni kiire suurenemine veres põhjustab Graafi põiekeses kokkutõmbeid ja põiekese lõhkemise, mille tagajärjel munarakk läbib ovaari kestad ja paisatakse munasarjast välja. östrogeen (kollakeha, folliikulid) - inhibeerib FSH ja LH tootmist ning uute folliikulite küpsemist; emaka sisemus muutub selle mõjul embrüo vastuvõtmiseks sobivaks - emakakael avaneb, näärmed toodavad lima progesteroon (kollakeha) - vajalik raseduse säilitamiseks, inhibeerib FSH ja LH tootmist ning uute folliikulite küpsemist; valmistab emakat ette embrüo vastuvõtuks, surub alla ovulatsiooni, takistab munasarjast järgmiste munarakkude eraldumist, emakakaela lima pakseneb ja moodustab korgi emakakaela ette; viib östrogeeni stimuleeritud
,vedelikubilanssi) kõrgmolekulaarseks eellaseks on proopiomelanokortiin. *Türotropiin e.türeoidnääret stimuleeriv H funktsioon on türeoidhormoonide sünteesi ja sekretsiooni stimuleerimine kilpnäärmes ja ka viimase kasvu soodustav toime. *folliikuleid stimul.-le ja *luteniseerivale hormoonile on antud üldnimetus *gonadotropiinid. Need stimuleerivad sugurakkude produktsiooni sugu-näärmetes(ka nende kasvu) ja küpsemist muna-sarejades ja munandites.FSH soodustab folliikulite valmimist munasarjas ja seemnerakkude valmimist testistes. LH soodustab folliikulite purunemist,kollaskeha moodustamist. Hüpofüüsi eessagara mitteglandroopsed H-d. Mitteglandroopsed hormoonid toime organismis ei ole suunatud kitsalt teiste näärmete funktsiooni reguleerimisele,vaid laiem. *Kasvuhormoon kudede kasvu stimuleeriv, sest KH soodustab aminohapete trantsporti rakkudesse,samal ajal intensiivistades valgu-sünteesi;lipolüüsi stimul efekt rasvkoes(keha
munasarjade täielikku "väljalülitust", mis tähendab nende eksisteerimise lõppu igaveseks. See on väga tihedalt seotud viljakuse vähenemise hirmuga. Vanema põlvkonna kõrge hormoonisisaldusega pille kasutati munasarjade tegevuse pärssimiseks. Madala hormoonisisaldusega kontratseptiivid toimivad tänapäeval teistmoodi. 7- päevase pausi vältel kontratseptiivide kasutamise ajal algab folliikulite valmimisprotsess munasarjades, mis pole ainult valminud munaraku asukohaks, vaid ka kehaomase östrogeeni tootjad. Munaraku valmimiseks ja ovulatsiooni takistamiseks tuleb kontratseptiive hakata taas 4 manustama mitte hiljem kui 7-päevase pausi järel. Seetõttu ei saa paus pillide kasutamise ajal olla pikem kui 7 päeva. Eelmainitud fakt tõestab, et konratseptiivsed pillid aitavad tõhusalt vältida
suuri kõikumisi. 78) Sugunäärmete hormoonid SUGUHORMOONID testosteroon stimuleerib väliste sugutunnuste kujunemist, suguiha kujunemist ja sugulist käitumist isasloomadel. Testosteroon stimuleerib lihasmassi suurenemist ja luustiku kasvu ning agressiivset käitumist. Kastratsiooni tagajärjel langeb testosterooninivoo madalamale poolest piirväärtusest. Östrogeenid tekivad munasarja folliikulite rakkudes ning stimuleerivad emassuguelundite ja sugutunnuste kujunemist, samuti indutseerivad perioodilisi tsüklilisi muutusi emassuguorganites. Kõige enam esinev östrogeen on estradiool -17. Östrogeene toodab tiinuse ajal ka platsenta. Platsenta östrogeenide ülesandeks on müomeetriumi kasvu ja oksütotsiini retseptorite tekke stimuleerimine ( sünnituseks ettevalmistamine) ning piimanäärmete kasvu stimuleerimine.
kõikumisi. 78) Sugunäärmete hormoonid SUGUHORMOONID testosteroon stimuleerib väliste sugutunnuste kujunemist, suguiha kujunemist ja sugulist käitumist isasloomadel. Testosteroon stimuleerib lihasmassi suurenemist ja luustiku kasvu ning agressiivset käitumist. Kastratsiooni tagajärjel langeb testosterooninivoo madalamale poolest piirväärtusest. Östrogeenid tekivad munasarja folliikulite rakkudes ning stimuleerivad emassuguelundite ja sugutunnuste kujunemist, samuti indutseerivad perioodilisi tsüklilisi muutusi emassuguorganites. Kõige enam esinev östrogeen on estradiool -17. Östrogeene toodab tiinuse ajal ka platsenta. Platsenta östrogeenide ülesandeks on müomeetriumi kasvu ja oksütotsiini retseptorite tekke stimuleerimine ( sünnituseks ettevalmistamine) ning piimanäärmete kasvu stimuleerimine.
- Sekretsioonifaas LABIA MINORA PUDENDI näärmed muutuvad laiaks, vääniliseks, täituvad toitevedelikuga - paarilised roosad nahakurrud häbemepilus on loodud tingimused munaraku pesastumiseks, sest kollakeha hormoon - lähevad eespool üle frenulum et preputium clitoridis’eks pidurdab uute folliikulite küpsemist ja kaitseb rasedust - vahel on tupeesik – vestibulum vaginae Ovariaaltsükkel - esiku külgseinas paikneb korgaskehataolise ehitusega esikusibul – bulbus - follikulaarfaas (1. – 14. päev) vestibuli endometriaaltsükli deskvamatsioonifaas (1.-5
aastal. Kui munarakud külmutamise siiski üle elavad, peavad nad vastu pidama ka ülessulatamisele, viljastamisele ning lõpuks veel elujõulisele rasedusele. Haapsalu Kolledz 19 Referaat 2009 Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades 8. FERTIILSUS RAVIMID Fertiilsus ravim on ravim, mis suurendab viljakust. Naiste viljakusravimid stimuleerivad folliikulite arengu kohta munasarjas. Munasarjade folliikuleid on põhiüksus naiste reproduktiivse bioloogia ja koosneb ligikaudu kerakujuline kogumeid rakud on toodud munasari. Meestel on väga vähe võimalusi viljakuse ravimiseks. Aineid, mis suurendavad munasarjade tegevust saab liigitada, kas Gonadotropin vabastav hormoon, östrogeen antagonistide või Gonadotropins. Kumbagi, kas Gonadotropin vabastav hormoon (GnRH) ennast või mõni tema agonisti (st Lupron) võib kasutada
1. Kehaosad ja regioonid: Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea — ajuosa ja näoosa. Kael — ühendab pead kerega. Kere — jaotatakse: rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed — põllumajandusloomadel keha kandjad ja maad kaudu edasviijad, nimetatakse jalgadeks. Võivad olla ka tiivad, loivad Eesjäsemepiirkonnad: Kere küljes olev osa, kerest väljaulatuv osa Tagajäsemepiirkonnad: sama 2. Topograafilised mõisted: Kehaosade ja organite paigutuse ning suuna kirjeldamisel lähtutakse looma normaalsest seisuasendist. Mediaantasand — keha sümmeetrilisi külgpooli (paremat ja vasakut) eraldav tasand. Horisontaal e. frontaaltasand — asetseb paralleelselt pinnaga Mediaantasandipoolset organi osa nimetatakse mediaalseks (keskmiseks) ja sellest kaugemal seisvat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kõneldakse dorsaalsest (selgmisest, maapinnast eemalduv) ja ventraalsest (kõhtmisest, maapinnapoolne) asendist. Kr...
tal on ka hüperglükeemiline toime (lagundab glükogeeni) * Türeotroopne hormoon türeotropiin TTH reguleerib kilpnäärme hormoodide produktsiooni * (Adeno-)Kortikotroopne hormoon (adeno)kortikotropiin ACTH stimuleerib glükokortikoidide teket *Gonadotroopsed hormoonid - follitropiin FSH - folliikuleid stimuleeriv hormoonsoodustab naise organismis folliikulite sünteesi, mehel tõstab spermatogeneesi aktiivsust - lutropiin LTH - luteiniseeriv hormoon - * Prolaktiin PRL või PROL * Türeotroopne hormoon türeotropiin - TSH * -Lipoproteiin -LPH rasvkoes lipolüüsi põhjustav valguline hormoon Vaheosa hormoonid * Melanotropiinid -MSH, -MSH - melanostimuleerivad hormoonid * Endorfiinid - * Enkefaliinid Tartu Tervishoiu Kõrgkool 11 Koostanud M. Kolga
Toime: TSH stimuleerib kilpnäärme hormoonide T4 ja T3 sünteesi ja sekretsiooni, soodustab kilpnäärme kasvu ja intensiivistab joodi kogunemist kilpnäärmesse. Sekretsioon: seda stimuleerib TRH, pärsib ilmselt somatostatiin, negatiivse tagasisidestusena ka T4 ja T3. Gonadotropiinid Mõjutavad sugunäärmete sisesekretoorset talitlust. · FSH e follitropiin folliikuleid stimuleeriv hormoon. Toime: stimuleerib naistel folliikulite kasvu ja küpsemist ovaariumis ning steroidhormoonide sünteesi. Meestel stimuleerib spermatogeneesi ning androgeene siduva valgu ABP sünteesi. Sekretsioon: seda stimuleerib GnRH ja pärsib GnRIH. Negatiivse tagasisidestusena reguleerivad FSH sekretsiooni ka suguhormoonid ja inhibiin. · LH e lutropiin e luteiniseeriv hormoon. Toime: kutsub naistel esile munaraku väljapääsu munasarja folliikulist e ovulatsiooni ja seejärel folliikuli
Adenohüpofüüs ehk ajuripatsi eessagar. Adenohüpofüüsis toimub mitmesuguste hormoonide tootmine: türotropiin (stimuleerib kilpnääret tootma vastavaid hormoone, milledeks on türoksiin ja trijoodtüroniin); kasvuhormoon (ei mõjuta teisi näärmeid, vaid kasvavaid kudesid, stimuleerides valkude sünteesi ja rasvadest energia tootmist); folliikuleid stimuleeriv hormoon (alustab tegevust puberteedieas, stimuleerides munasarjades folliikulite arengut, ja meestel munandites spermatosoidide teket); kollakehahormoon (glükoproteiin, mis reguleerib naistel ovulatsiooni teket ja meestel testosterooni tootmist); kortikotropiin (stimuleerib neerupealiste koort, et need toodaksid mineraal ja glükokortikoide). Neurohüpofüüs on hüpofüüsi tagasagar, toodab kahesuguseid hormoone: vasopressiini (reguleerib neerude poolt taasimatava vee hulka ja seega kontrollib toodetava uriini hulka ja vererõhu kontroll
Hüpofüüs Hüpofüüs ehk ajuripats. Adenohüpofüüs ehk ajuripatsi eessagar. Adenohüpofüüsis toimub mitmesuguste hormoonide tootmine: türotropiin (stimuleerib kilpnääret tootma vastavaid hormoone, milledeks on türoksiin ja trijoodtüroniin); kasvuhormoon (ei mõjuta teisi näärmeid, vaid kasvavaid kudesid, stimuleerides valkude sünteesi ja rasvadest energia tootmist); folliikuleid stimuleeriv hormoon (alustab tegevust puberteedieas, stimuleerides munasarjades folliikulite arengut, ja meestel munandites spermatosoidide teket); kollakehahormoon (glükoproteiin, mis reguleerib naistel ovulatsiooni teket ja meestel testosterooni tootmist); kortikotropiin (stimuleerib neerupealiste koort, et need toodaksid mineraal- ja glükokortikoide). Neurohüpofüüs on hüpofüüsi tagasagar, toodab kahesuguseid hormoone: vasopressiini (reguleerib neerude poolt taasimatava vee hulka ja seega kontrollib toodetava uriini hulka ja vererõhu kontroll
(moodustuvad hüpofüüsis) steroidihormoonid Valgud rasvas lahustuvad Pole liigispetsiifilised soojuskindlad Vees lahustuvad saab manustada suu kaudu Ei avalda suu kaudu manustatuna toimet, sest lõhustuvad seedeensüümide toimel FSH POLLIIKULEID stimuleeriv Östrogeenid (põhjustavad inda) hormoon Valmivad munasarjades, ka platsentas, (tsertsiaalsete folliikulite kasvu ja kultidel munandites. küpsemise stimuleerimine munasarjades ning spermiogeneesi kontroll seemnetorukestes) LH lutiniseeriv hormoon Progestreoon (kontrollib tiinust) ( toimub ovulatsioon, tekib kollakeha, Valmistab emakat ette idulaste kultidel stimuleerib munandi vastuvõtuks, loob loodetele vajalikud seemnetorukeste vahelises sidekoes arenemistingimused. Stimuleeritakse asuvaid intertitsaalrakke ja vabastab kollakehas, platsentas ja neerupealstete
,vedelikubilanssi) kõrgmolekulaarseks eellaseks on proopiomelanokortiin. *Türotropiin e.türeoidnääret stimuleeriv H funktsioon on türeoidhormoonide sünteesi ja sekretsiooni stimuleerimine kilpnäärmes ja ka viimase kasvu soodustav toime. *folliikuleid stimul.-le ja *luteniseerivale hormoonile on antud üldnimetus *gonadotropiinid. Need stimuleerivad sugurakkude produktsiooni sugu-näärmetes(ka nende kasvu) ja küpsemist muna-sarejades ja munandites.FSH soodustab folliikulite valmimist munasarjas ja seemnerakkude valmimist testistes. LH soodustab folliikulite purunemist,kollaskeha moodustamist. Hüpofüüsi eessagara mitteglandroopsed H-d. Mitteglandroopsed hormoonid toime organismis ei ole suunatud kitsalt teiste näärmete funktsiooni reguleerimisele,vaid laiem. *Kasvuhormoon kudede kasvu stimuleeriv, sest KH soodustab aminohapete trantsporti rakkudesse,samal ajal
*Kortikotropiin e. adrenokortikotroopneH - ACTH funkts kortisooli produktsioon ja vabanemise stimul. neeru-pealise koores. *Türotropiin e.türeoidnääret stimuleeriv H- funkts türeoidhormoonide sünteesi ja sekretsiooni stimuleerimine kilpnäärmes ja ka viimase kasvu soodustav toime. *gonadotropiinid- folliikuleid stimul H+luteniseeriv H-stimuleerivad sugurakkude produktsiooni sugu-näärmetes(ka nende kasvu) ja küpsemist muna-sarejades ja munandites.FSH soodustab folliikulite valmimist munasarjas ja seemnerakkude valmimist testistes. LH soodustab folliikulite purunemist,kollaskeha moodustamist. Hüpofüüsi eessagara mitteglandroopsed H-d. *Kasvuhormoon kudede kasvu stimuleeriv, soodustab aminohapete transporti rakkudesse,samal ajal intensiivistades valgu-sünteesi;lipolüüsi stimul efekt rasvkoes. KH toime võib olla 1. otsene(mõju ainevah. protsessidele),2. Kaudne
1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas ...
(antigen-presenting cells, APC)) ja sisemisest säsist (T-, B- ja plasmarakud). Väljaspoolt on ta kaetud sidekoelise kihnuga, millest siirduvad sõlme sisse põrgad, vaheseinad ja põimuvad seal üksteisega võrgustikuks. Nende vaheseinte vahekohtades asetsevad lümfifolliikulid, millest suunduvad säsisse säsiväädid. Säsiväätides leidub rohkesti lümfotsüüte, hemolümfoblaste, plasmarakke. Kõik need vaheruumid, mis jäävad lümfisõlme tema kihnu ja folliikulite ning säsiväätide vahele ja mis on täidetud hõredarakulise retikulaarse sidekoega, kannavad lümfiurgete nimetust. Lümfiurgete seinteks on väga suure fagotsütaarse aktiivsusega retikuloendoteliaalsed rakud, mis võivad eralduda ja muutuda makrofaagideks. Lümfiurgetes rikastub lümf lümfotsüütide ja plasmarakkudega. Üldiselt samasuguse ehitusega on ka Peyeri naastud ja mandlid. Lümfisõlmes toimub lümfi filtreerimine võõrkehadest,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
