Füsioloogia kordamisküsimused-vastused (0)

1. TÖÖ
SÜDA
1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.

• Süda on õõnes lihaseline elund , millel on kaks koda ( veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak -roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard , müokard, epikard . Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline.
  
• Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.
  
• Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe .
  

Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast.
2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism.
Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagavad südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb kaks sõlme: sinuatriaalsõlm (õõnesveenide suubumiskohal) ja atrioventikulaarsõlm (kodade ja vatsakeste piiril ). Viimasest lähtub Hisi kimp, mis hargneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik.
Automatism – koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul
3.Südame tsükkel .
Süstoli (südame kokkutõmme) ja diastoli (lihase lõõgastumine) korrapärane vaheldumine .
Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstoli lõpetab vatsakeste täitumise faas. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodade süstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol , mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas atrioventrikulaarklapid ning veri voolab taas kodadest vatsakestesse.
Siinusarütmia – südametsüklite ajaline erinevus
4.Südame löögisagedus e. pulss . Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl.
Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes.
Südame löögisagedus sõltub:

• vanusest – noores eas lööb kiiresti; vanemas eas oleneb füüsilisest vormist
  
• soost – meeste süda lööb aeglasemalt, sest südamelihas on tugevam ja võimaldab rohkem verd välja pumbata. Hormoonide erinev konsentratsioon .
  
• eluviisidest – valesti toitudes südame töö raskeneb; väsimus : süda taob kiirelt
  
• kehalisest aktiivsusest – vormis inimese süda lööb aeglasemalt
  
• emotsionaalsest seisundist – adrenaliin tõstab löögisagedust
  
• keha asendist – lamades lööb süda aeglasemalt kui püsti olles
  

Rahulolekus: 60-90 korda minutis . Sõltub ka vanusest, sest vastsündinul rahulolekus 130-160 lööki /min
Kehalise töö ajal sõltub südame löögisagedus töö intensiivsusest ja kestvusest. Liiga kiire südametöö tulemusena pumpab süda tühja ning võib oma funktsioonid hüljata. Max südame töö inimesel võib olla 220 lööki/min – vanus
5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab?
Elektriokardiogramm – elektriliste potentsiaalide muutuse registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi) seisundit .
EKG koosneb positiivsetest ja negatiivsetest sakkidest (P, Q, R, S, T sakid ). P – tekib erutus siinussõlmes ja levib atrioventikulaarsõlme e. erutuse kulgemine kodades; Q, R, S, T – kuidas erutus kulgem mööda vatsakeste müokardi/ vatsakeste elektriline süstol.
Saki kõrgus – isoelektrilisest joonest kuni saki kõrgeima või madalaima punktini
Saki kestvus – alates saki tõusmise/langemise kohast isoelektriliselt joonelt kuni jõuab jälle iso.jooneni. (x 0,04). T-saki kestvust hakatakse mõõtma sealt, kust järsult tõusma hakkab
6. Süstoolne indeks, kuidas leitakse?
Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele.
Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid. Indeks leitakseQT/RRx100%, kus RR = kogu tsükkel.
7.Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG).

• Südame tiputõuge – rindkere seina võnkumine , mis tekib kontraktsioonil tekkiva südame kuju muutumisel (südame tipu puutumine vastu rindkere). Võimalik palpeerida viiendas roidevahemikus.
  
• Südame toonid – südametegevusega kaasnevad helilised nähtused. Mõõdetakse fonokardiograafia abil (võimaldab uurida südame toone helisageduse diapasoonides, mida inimkõrv ei kuule ning määrata toonide iseloomu, ajalist kestvust ja kohta südametsüklis)
  

I toon e. süstoolne toon – tekib süstoli alguses (madal ja kestev)
II toon e. diastoolne toon – tekib diastoli alguses (kõrgem ja katkendlik)
III toon – vatsakeste seina võnkumine täitumisfaasi alguses
IV toon – kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul
8.Südame löögimaht ja minutimaht , millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl.

• Südame löögimaht e. süstoolne maht on vere hulk, mida vatsake ühe kontraktsiooni ajal väljutab. See sõltub südamesse saabuva vere kogusest ja südame kontraktsioonijõust. Rahulolekus 60-80ml ja kehalise töö ajal 100-140ml. Süda mahutab 250-300ml verd. Kehalise töö ajal süda venib ja võimaldab verd rohkem omistada ja väljutada.
  
• Südame minutimaht on vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul. Sõltub löögimahu suurusest , löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest ja töö võimsusest. Minutimaht iseloomustab südame töövõimet ja organismi verega varustamise intensiivsust. Rahuolekus 5-6l ja kehalise töö ajal 25-35l. Organismis kokku 5l verd, mis peaaegu kõik läbib minuti jooksul südant.
  

9.Südametegevuse reflektoorne regulatsioon .
Parasümpaatilised närvid, uitnärv – pidurdab südame talitlust; kutsuvad esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone - bradükardia
Sümpaatilised närvid – tugevdavad südame talitlust; põhjustavad kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist.
10.Südametegevuse humoraalne regulatsioon
Toimub vere kaudu.
Adrenaliin – kiirendab südame tegevust
Türkosiin – kilpnäärmes; aeglustab südame tegevust
K- ioonid – et süda lõõgastuks ( banaan , mesi , rosinad); sarnane uitnärvile
Ca-ioonid – oluline kokkutõmbeks (piim); sarnane sümpaatilisele närvile
VERI JA VERERINGE
1.Organismi sisekeskkond
Vesi moodustab täiskasvanul 60% kehamassist. Sellest 2/3 moodustab intratsellulaare vedelik(rakkude koostises olev vedelik) ja 1/3 ekstratsellulaarne vedelik(rakkude vahel olev vedelik).
Intratsellulaarne vedelikuruum moodustub kõikides organismi rakkudes vedelikuruumide summana.
Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 on interstitsiaalne e. koevedelik ja 1/5 vereplasma .
Veri moodustab 6-8% keha massist (4-5l); lümf 2l ja koevedelik ~11l.
Kõige rohkem vedelikku ajus, kõige vähem luukoes .
2.Veri
vere hulk: Veri moodustab 1/10 organismis olevast vedelikust. Veri on vedel sidekude.
Vere hulk rahuajal 4-5l ja raske kehalise töö ajal 20-35l.
koostis: Koosneb paljudest komponentidest. ~55% vere mahust on vereplasma ja ~45% vererakud
Veri on väga stabiilse koostisega – kuigi veres toimuvad pidevad muutused, suudetakse neid hoida kindlates piirides.
Funktsioonid: realiseeruvad tänu vere liikumisele vereringes.

• transport
  
• miljöö – vere enda koostist hoitakse stabiilsena ning see võimaldab hoida koevedeliku koostise stabiilsust
  
• kaitse: verekaotuse vastu – hemostaas, vere hüübimine ; kaitse kehavõõra bioloogilise materjali vastu – immunoloogiline kaitse.
  

3.Vereplasma
koostis: Vereplasma peamine koostisosa on vesi (90%). Lisaks on seal lahustunud erinevad valgud (antikehad, hormoonid, transpordimolekulid) ning toitained ( suhkrud , rasvad , aminohapped ).
Ülesandeks lahustunud ainete transport mööda keha.
4.Vere füüsikalis-keemilised omadused
osmootne rõhk – vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja -7,4- 7,6 atm
Osmootset rõhku reguleeritakse: 1) aine filtreeritakse organismist välja 2) tasakaalustatakse mõnda teist ainet lisades.
Kui rõhk ületab piirid, kaotavad verelibled oma funktsiooni, tagajärjeks võib olla surm.
onkootne rõhk e. kolloidosmootne rõhk – sõltub plasmavalkude hulgast. Hoiab verd veresoontes.
konstantne reaktsioon – sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Näitaja pH. Arteriaalne veri kergelt aluseline: pH 7,4. Venoosne veri 7,35 pH. Max pH piirid on 7,0-7,8 pH. Suuremate muutuste puhul tagasipöördumatud tagajärjed.
Vere külmumistemperatuur on -0,55 C.
puhveromadused – omased lahustele , mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Eesmärgiks tekitada olukord, kus verre sattunud happed või alused ei saaks ületada pH piire . Verre sattunud tugevad happed seotakse ja vabanevad nõrgad alused.
1) karbonaatpuhversüsteem – transporditakse 80% CO2, mis keharakkudes tekib, seotud kujul kopsudesse.
2) fosfaatpuhversüsteem – et erinevaid aineid siduda
3) vereplasma valkude puhversüsteem – saavad siduda nii happeid kui aluseid
4) hemoglobiini puhversüsteem – transporditakse 10% CO2 rakkudest kopsudesse
5.Erütrotsüüdid e. punalibled, hulk, koostis, ülesanded
1L sisaldab 4-5 x 1012 punaliblet. Arvukaim rakutüüp, vähemalt iga viies organismis rakk on punalible. Need on tuumata rakud , mille massist 1/3 moodustab hemoglobiin . Punalible on mõlemalt poolt nõgus, sest see võimaldab pindala suurendada, mis võimaldab rohkem hapniku siduda.
Peafunktsioon on hapniku transport.
6.Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus
Valguline ühend, mis koosneb valgust, globiinist ja neljast heemist, milles on üks Fe aatom, mis seob endaga ühe O2 molekuli. Fe’ta pole võimalik hemoglobiini toota. Fe – kõik punased marjad , viljad, liha
Sisaldus meestel 130-160g/l ja naistel 120-160g/l.
Kui hemoglobiini sisaldus alla 100, hakkab tekkima hapnikupuudus , sest saadakse aru, et ei suudeta organismi varustada.
Kui hemoglobiini sisaldus liiga suur, veri muutub paksemaks, süda peaks tahkemat massi läbi pumpama , kui muidu.
Hemoglobiini taset saab tõsta tekitades hapnikupuudus (nt. mägedes)
7. Veregrupid , määramise põhimõte
Avastati 1901. a. Austria immunoloogi Landsteineri poolt.
Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni.
Aglutinogeen – erütotsüütides sisalduv agluteeriv(võimeline kokku kleepuma) aine (A või B)
Aglutiniin – vereplasmas leiduv aglutineeruv (millega kokku kleeputakse) antikeha (α või β)
Aglutinatsioon tekib ainult siis, kui doonori aglutinogeen puutub kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga.
Veregrupp
I (0)
II (A)
III (B)
IV (AB)
Aglutinogeen
A
B
AB
Aglutiniin
α, β
0 veregrupiga inimene võib verd anda kõigile, kuid vastu saab ainult sama grupi verd.
A veregrupiga inimene võib verd anda AB ja A veregrupi inimestele
B veregrupiga inimene võib verd anda AB ja B veregrupiga inimestele
AB veregrupiga inimene võib verd anda ainult oma veregrupi inimesele, saada kõigilt
reesusfaktor – kui erütrotsüüdid sisaldavad valgulist D antigeen , siis RH+, kui D antigeen puudub RH-.
85% inimestel RH+ ja ülejäänudtel RH-.
Loote vereringes võib konflikt tekkida, kui emal ja lapsel erinev RH.
8.Leukotsüüdid, hulk, jaotus, nende ülesanded
1mm3 veres 6000-8000 leukotsüüti.
Leukotsütoos – leukotsüütide hulga suurenemine. Tekib organismi sattunud haigustekitajate või toksiliste ainete pärast.
Leukopeenia – leukotsüütide hulga vähenemine. Organismi kaitsevõime väheneb.
Jagunevad:
1) Granulotsüüdid 62%
- Eusinofiilid 2%
- Basofiilid takistus tõuseb ->rõhk ei kao ära.
Mida kaugemale südamest, seda väiksem rõhu muutus süstoli ja diastoli vahel.
madal vererõhk – ülemine vererõhk alla 100; kõrge vererõhk – ülemine üle 140
Pulsirõhk – süstoolse ja diastoolse rõhu vahe (40 mm Hg). Alumine vererõhk normaalne, kui ülemisest lahutada pulsirõhk.
Veresoonte laius mõjutab alumist vererõhku.
Sõltub:
- Vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) ja vereringe perifeersest vastupanust (R). P = QxR
- Vanusest:
Vanadel inimestel vererõhk tõuseb: lupjumine, veresooned pole enam nii elastsed. Lastel madal vererõhk: vereringe lühem, veresooned väga elastsed, väike süda (väike verehulk ringluses) – ülemine 9- aastastel kuskil 80 mm Hg.
- Emotsionaalsest seisundist – vererõhk tõuseb, kui emotsioonid tõusevad
- Kehalise töö intensiivsusest:
Kehalise töö ajal vererõhk langeb, sest veresooned laienevad ja tõuseb, sest süda pumpab rohkem verd = süstoolne vererõhk tõuseb igal juhul (intensiivse kehalise töö korral kuni 200 mm Hg), sest pulss tõuseb. Alumine võib tõusta (kui veresooned palju ei laiene ja pulss väga ei tõuse) või jääda samaks (kui proportsioonid võrdsed) või langeda (kui tehakse väga pikaajalist aeroobset tööd).
15.Arteriaalne pulss.
Süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine.
Arteriaalne pulss on südame süstoli ajal tekkinud rõhulaine, mis levib mööda arterite seinu edasi, põhjustades nende võnkumist. Pulsilöökide arvu järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine kiirus sõltub veresoone seina elastsusest – kiirus on seda suurem, mida väiksem on arteri elastsus , keskmiselt 5..10 m/s.
Sfügmogramm – pulsilaine leviku üleskirjutus. Veresoonel alati tugevam laine ja järellaine. Näitab, kuidas veri veresoones edasi liigub.
16.Vereringe kapillaarides
Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel.
Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare. Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb.
Arterio-venoossed anostomoosid – otseteed arteriaalse ja venoosse süsteemi vahel, mis avanevad, kui verd liiga palju ühte kohta kuhjub.
Tööpuhune hüpereemia: muutused kehalisel tööl: veresoonte laienemine; tsirkuleeriva vere üldmahu tõus; vere ümberpaiknemine
17.Vereringe veenides.
Suur venoosse süsteemi mahtuvus (2x).
Veri suunatakse edasi raskustungi toimel (uus veri lükkab tagant); vere tagasiliikumist takistavad klapid; rindkere imav toime (rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumise suurtes veenides, sissehingamisel rõhk langeb alla atmosfääri rõhu, väljahingamisel tõuseb 2-5 mm Hg); lihaspump (lihaskontraktsioonide korral surutakse veri veenidest välja).
Lihaspumba pärast ei tohi trenni tegemist järsult katkestada, sest lihaspump seiskub ja tagasivool südamesse väheneb ja terve vereringe halveneb – võib kokku kukkuda. Tuleb rahulikku tööd edasi teha või pikali visata.
Madala vererõhu korral järsult püsti tõustes võib silme eest mustaks minna.
18.Kopsuvereringe.
Suur mahtuvus – mahutab verd rohkem, kui suur vereringe, sest veresooned väga elastsed.
Hästi arenenud atrio-venoossed anostomoosid.
Kopsukapillaaride vastupanud tunduvalt väiksem – verevoolu takistus väiksem.
Kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust
19.Veresoonte toonuse regulatsioon.
Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi :
1)neurogeense regulatsiooni– ahendavad närvid, laiendavad närvid – keskused piklikus ajus
2)reflektoorse regulatsiooni – kemoretseprotid (reageerivad verre sattunud ainetele); pressoretseptorid ja baroretseptorid (reageerivad vere rõhu muutumisele).
20.Lümf ja lümfiringe .
Lümfiringe on abistav süsteem, mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku paiknemist organismis (ööpäevas tekib 2-4L lümfi). Kui veremahtu vaja suurendada -> suureneb lümfivool vereringesse.
Toodab antikehi. Toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ja toksilisi aineid – täidab kaitsefunktsiooni.
Võtab osa rasvade transpordist – rasvad imenduvad seedetraktist lümfi ja sellega verre.
Lümfisoonte seintes on silelihased. Samuti paiknevad seal klapid, mis tagavad ühesuunalise voolu. Lümfissoontes on lümfisõlmed , kus „filtreeritakse“ lümfi. Lisaks toodetakse lümfisõlmedes lümfotsüüte.
HINGAMINE
Hingamisprotsess jaguneb: ventilatsioon , gaasivahetus kopsudes (O2 kopsuallveoolidest kapillaarverre), gaaside transport veres ja gaasivahetus kudedes (kapillaarvere ja kudede vahel).
1.Kopsude ventilatsioon (sisse -ja väljahingamine)
Kopsude ventilatsioon on õhuvahetus väliskeskkonna ja kopsuallveoolide vahel: kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära CO2te. Toimub tänu sisse- ja väljahingamisele.
Sissehingamise eesmärk on tekitada rõhkude vahe sise- ja väliskeskkonnas. Kopsuallveoolides peab rõhk olema madalam, kui väliskeskkonnas. Selleks peab olema sissehingamislihaste (välimised ja sisemised roietevahelised lihased ja diafragma) kontraktsioon -> rindkere sisemaht suureneb -> kopsuruumi rohkem ja rõhk langeb.
Väljahingamine on passiivne tegevus, sest lihased lõõgastuvad. Kui tahetakse rohkem välja hingata, kasutatakse lihaste abi (sisemised roietevahelised lihased, kõhulihased).
2. Hingamismaht – õhuhulk, mis jõuab kopsudesse ühe sisse- ja väljahingamisega. Sissehingatava õhu maht suurem, kui väljahingamisel, sest O2 omistatakse rohkem, kui suudetakse CO2 väljutada. Väljahingamismaht rahuolekul 500-600ml. (VT - sissehingamismaht)
Hingamissagedus – mitu korda minutis hingatakse. Lastel suurem (laps: 20-30; väikelaps : 30-40; vastsündinu: 40-50), kui täiskasvanutel (10-18), sest nende süda ja kopsud väiksemad. (f)
Kopsude minutiventilatsioon – õhuhulk, mis läbib kopse 1 minuti jooksul. VE= VT * f (l/min)
3.Surnud ruum ja selle tähtsus organismis
Kogu sissehingatav õhk ei osale gaasivahetuses, sest osa õhku jääb surnud ruumi.
Koosneb:
1) anatoomiline surnud ruum – õhk, mis jääb ülemistesse hingamisteedesse (nina- ja neeluruum, hingetoru, hingamisteed kuni terminaalsete bronhideni).
2) alveolaarne surnud ruum – õhk, mis jõuab allveoolidesse, kuid ei jõua gaasivahetusse
Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud ruum väga väike ning anatoomline surnud ruum võrdub peaaegu funktsionaalse surnud ruumiga.
Hingamisprotsessi kohapealt tegemist surnud õhuga , sest sealt ei saada hapniku.
Tähtsus:
1) Sissehingatav õhk soojeneb – kopsukude ei saa külma tõttu kahjustust
2) Sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega - termoregulatsioon
3) Sissehingatav õhk puhastatakse– seepärast vaja hingata nina kaudu
Alveolaarne ventilatsioon
VA=f*(VT – VD); VD – väljahingamismaht
Harva ja sügavalt hingates omistatakse allveoolides rohkem hapnikku.
4.Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse-ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht)
Spirogramm – hingamise protsessi jälgimine
Sissehingamise/Inspiratoorne reservmaht (IRV) – õhuhulk, mille arvelt sissehingamist saame suurendada
Väljahingamise/Ekspiratoorne reservmaht (ERV) – õhuhulk, mille arvelt väljahingamismahtu suurendada
Jääkmaht (RV) – max väljahingamise järel kopsudesse jääv õhk
Kopsude üldine mahtuvus /totaalkapatsiteet (TLC) – palju jõuavad kopsud õhku mahutada peale max sissehingamist (koosneb: vitaalkapatsiteet + jääkmaht)
5.Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus (VC), millest koosneb?
Max väljahingatud õhu maht pärast max sissehingamist (koosneb: hingamismaht, IRV ja ERV)
6. Funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC) – õhk, mis jääb kopsudesse peale tavalist hingamist (koosneb: ERV ja RV). Mida väiksem, seda efektiivsem hingamisprotsess.
Alveolaarõhu uuenemise koefitsient, selle parandamise võimalused
VT – VD / ERV + RV =
Kui kehalise töö ajal hakkab pistma vms. tuleb väljahingamist rõhutada, sest see aitab alveolaarõhu uuendamist.
7.Gaaside partsiaalrõhk, selle tähtsus hingamisprotsessis
Partsiaalrõhk e. osarõhk – näitab, milline osa üldisest rõhust kuulub antud gaasile (võrdeline gaasi mahuga gaaside segus).
NT: Sissehingatavas õhus: N2- 78%; O2 -21%; CO2 – 0,03%; ülejäänud osa on muud gaasid. Rõhk merepinnal: 760 mm Hg => milline osa sellest kuulub õhus olevatele gaasidele.
8.Gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsukapillaarvere vahel.
O2 partsiaalrõhk alveolaarõhus on 100 mm Hg ja venoosses veres 40 mm Hg. CO2 partsiaalrõhk venoosses veres on 46 mm Hg ja alevolaarõhus 40 mm Hg. Liikumine toimub suuremalt rõhult väiksema rõhuni => O2 liigub veresoonde ja CO2 liigub läbi kopsu membraani. Difusioon lõpeb, kui partsiaalrõhud saavad võrdseks.
9.Hapniku ja süsihappegaasi transport verega.
O2
Hapikku transporditakse veres hemoglobiiniga . 100ml veres on 15g O2-e. 1g hemoglobiini seob 1,36 ml hapnikku.
CO2
Kui kogu CO2 läheks vereringesse, sureksime ära. Seepärast 80% CO2-st seotakse veres Na- ja K- sooladena, 10% hemoglobiiniga ja ainult 10% jõuab lahustunud kujul verre ja mõjutab selle pH’d.
10.Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid
Hapnikuvahtuvus (15x1,36=)20,4 ml.
Oksühemoglobiini protsent – palju veres olevast hemoglobiinist on hapnikuga seotud. Tavaliselt see 78%. Mida kõrgem O2 osarõhk ja madalam CO2 osarõhk, seda suurem oksühemo%. Temperatuuri tõustes hemog. ja O2 side nõrgeneb (töötavates lihastes temp. tõuseb). Mida madalam pH, seda nõrgem side (töötavates lihastes pH langeb).
Hapikumahtuvuse tõus toob kaasa:
1) Hb taseme tõusu
2) Hapniku omastamise paranemise (energia tootmine, mitokondrite arv, max hapniku tarbimise paranemine)
11.Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus.
Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus , millel eristatakse sisse- ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid . Nendele neuronitele alluvad hingamislihased innerveerivad motoneuroneid, mis asuvad seljaajus. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuv info, mida esitavad mehhano-, kemo-, termo - ja valusensorid.
Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO2 sisalduse järgi veres.
12.Hingamise muutused kehalisel tööl.
1) Kopsude minutiventilatsiooni tõus – O2 vajadus suureneb -> kopsude ventilatsioon peab tõusma -> suureneb maht ja sagedus. Max hingamise maht on inimese kopsumaht; sagedus võib tõusta 50 korrani/min.
Kopsude maximaalne ventilatsioon: treenimata inimesel (80-100 l/min) ja treenitud (150-200 l/min)
2) Vere hapnikumahtuvuse tõus – paraneb aeroobsel tööl
3) maksimaalne hapniku tarbimine – kui palju inimene suudab max hapnikku omastada (ml/min iga keha kg kohta)
4) Anaeroobne lävi (4mmol/l; 160-175 lööki/min pulsisagedusel töötades) – näitab, millal lõpeb organismis O2 tootmisel põhinev töö.
Tõeline püsiseisund – selline töö intensiivsus, kus O2 vajadus minutis ei ületa O2 lage ja organismi hapnikuvajadus rahuldatakse täielikult töö ajal.
Näiline püsiseisund – selline töö intensiivsus, kus O2 tarbimine on maksimaalväärtusel, kuid organismi vajadust hapniku järele ei rahuldata -> tekib hapnikuvõlg .
13.Hapnikuvõlg – hapniku hulk, mida inimene tarbib peale töö lõppu rohkem kui rahuolekus. Tekib töö ajal, kui organismi hapnikutarbimise võimalus ei rahulda organismi vajadust töö sooritamiseks. Võlg vaja töö lõppedes likvideerida => intensiivsem hingamine.
Jaguneb:
1) Alaktaatne – väike võlg, likvideeritakse kiiresti; hapnik läheb ATP ja KRP resünteesiks
2) Laktaatne – seotud piimhappe kuhjumisega verre, likvideerimine võtab aega; hapnik läheb piimhappe põletamiseks
Max võlg 20L.
14.Maksimaalne hapniku tarbimine (VO2max) – näitab suurimat hapniku hulka, mida suudetakse omastada kehalisel tööl. Aeroobse töövõime integraalne näitaja. Väljendatakse suhtarvuna 1kg kehakaalu kohta (ml/min/kg). Päritav. Treenitav – võimalik suurendada kuni 20%.
Hapniku tarbimine sõltub kõige enam südame- veresoonkonna funktsionaalsetest võimetest, aga ka hingamissüsteemi talitluslikust seisundist, vere hulgast ja koostisest, kehalisest aktiivsusest ja spordialast, soolistest ja ealistest iseärasustest ning välisteguritest. Kuna sportlik tegevus nõuab enamasti oma keha liigutamist, siis selleks, et välistada kehamassi mõju, väljendataksegi VO2max suhtarvuna 1 kg kehakaalu kohta (ml/min/kg).
On tehtud uuringuid , et näidata treeningu mõju VO2max-le. Võrreldes tippsuusatajaid (VO2max 85-90 ml/min/kg), mittesportlaste tervete noorte meestega (VO2max 40-50 ml/min/kg), näeme, et VO2max väärtused võivad erineda isegi kaks korda
15. Aeroobne ja anaeroobne lävi
Aeroobne lävi tähistab lihastöö ainevahetuse momenti , kus lisaks aeroobsele energia vabanemisele lisandub anaeroobne komponent ja laktaadi tase veres on võrdne 2 mmol/l. See on pulsisagedus , millest allpool kasutavad lihased energia saamiseks peamiselt rasvasid ja ülespoole minnes kasutatakse energiaallikana üha rohkem süsivesikuid.
Anaeroobne lävi vastab lihastöö ainevahetuse momendile, kui organism hakkab ülekaalukalt tootma energiat anaeroobse glükolüüsi teel ja laktaadi keskmine tase veres on 4 mmol/l, 160 – 175 lööki minutis. On kõrgeim pulsisagedus, mille juures suudame pikemat aega tempot säilitada. Kui koormust veelgi suurendada, muutuvad lihased kiirelt kangeks ja oleme sunnitud hoogu maha võtma. Anaeroobse läve pulsid on individuaalselt väga erinevad, sõltuvad treeningutüübist ja muutuvad koos treenitusega.
2. TÖÖ
SEEDIMINE JA AINEVAHETUS
1. Seedimine – toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine seedetraktis. Ainevahetuse kõige esimene etapp.
Seedeelundkonna põhifunktsioonid.
Mehhaaniline: toidu peenestamine, toidu edasiliikumine seedetraktis, toidu imendumine
Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega, sapp , soolhape
2. Seedimine suuõõnes.
Toidu aprobeerimine – maitseomaduste ja söödavuse määramine.
Toidu peenestamine – mida peenem, seda kergem ja efektiivsem seedimine
Toidu süljega niisutamine – mida tahkem/kuivem, seda vedelam sülg; hävitab toidus olevad baketrid
Toidu seedimine süljefermentide toimel – sülg sisaldab esimesi seedeensüüme (amülaas – lõhustab polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas – lõhustab disahhariidid monosahhariidideks). Sahhariidide lõhustumine saab toimuda ainult leeliselises keskkonnas.
3. Seedimine maos.
Maos võib olla toit kuni 10 tundi. Mao sisetemperatuur on 40 oC. Happeline keskkond.
Mao limaskesta sekretoorsed elemedid:
1) Epiteelkihi pindmine osa – lima eritus . Limal on kaitsefunktsioon, et mao sein ei kahjustuks
2) Mao põhimiku pearakud – maomahla eritus. Toidu töötlemine.
3) Mao põhimiku katterakud –soolhappe eritus. Aktiviseerib rasvu lõhustavaid aineid. Hävitab baktereid, mis kutsuvad esile toidu riknemist.
Maomahla koostis:
1) Pepsiin – lõhustab valke
2) Kümosiin e. laapferment – põhjustab piima kalgerdumist. Vananedes võib väheneda ja seetõttu tuleks tarbida vähem rõõska piima.
3) Mao lipaas – teostab rasvade lõhustumist.
Maomahla sekretsiooni faasid :
1) Reflektoorne faas – “isumahl”. Algab enne toidu makku sattumist, kui näeme/ tunneme toitu. Mida rohkem eritatakse, seda kiirem seedeprotsess. (toit peaks olema hea väljanägemise, lõhna ja maitsega)
2) Keemiline faas. Kui toit juba maos on. Jätkub maomahla eritumine. Toit peaks sisaldama ekstratiivaineid (saadav liha ja juurvilja keeduvedelikust), sest need kutsuvad esile maomahla eritamist.
Maomahla eritumine:
1. Liha – närime kaua suus, maomahla hulga järsk tõus (reflektoorne faas)
2. Leib – maomahla järsk langus, sest süsivesikuid palju, mis süljes ära lõhustatakse; pole ekstratiivaineid.
3. Piim – pole tugevat maitset/lõhna ja seetõttu reflektoorne faas pm puudub. Kümosiini tootes jõuab alles maksimumi.
Hästi rasvarikas toit pärsib maomahla eritumist, pikendab maos toimuvad seedeprotsessi. Kange alkohol pärisb maomahla eritumist.
4. Seedimine sooletraktis

• 12-sõrmiksooles
  

Seeditav materjal liigub maost väikeste portsjonite kaupa 12sõrmiksoolde. Seal neutraliseeritakse toidu happelisus . Happelisuse tõttu võivad tekkida haavad.
Sinna suubuvad väga tähtsad nõred: kõhunäärmenõre, sapp, soolenõre (peptidaasid – valku lõhustavate fermentide grupp; maltaas – lõhustab disahhariidid monosahhariidideks; lipaas – rasvu lõhustav ferment)

• peensooles
  

Peensooles toimub toidu imendumine tänu siseseinal asetsevatele kurdudele ja hattudele. Kui toit satub peensoolde, hakkavad hatud kokku tõmbuma ja liikuma ning tõmbavad iminapa moel toidu algosakesed hattude vahele ja surutakse läbi peensoole seina.

• jämesooles
  

Jämesooles toitainete imendumist enam ei toimu, va. süsivesikud ja vesi.
Seetõttu tehakse meditsiinis vahest toiteklistiiri. Jämesooles on hulgaliselt baktereid, nende osavõtul toimuval käärimisel tekib süsivesikutest piimhapet, äädikhapet, südinikdioksiidi ja vett.
5. Pankrease ja maksa tähtsus seedeprotsessis
Pankreas e. kõhunääre = toodetakse kõhunäärmenõre, insuliini
Maks = sapi tootmine, aminohapete ümbertöötlemine.
kõhunäärmenõre ülesanded
Kõhunääremenõre sisaldab ensüüme kõikide toiainete lõhustamiseks:

• Trüpsaiin - lõhustab valke
  
• Amülaas - lõhustab süsivesikuid
  
• Lipaas - põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment. Selle aktiviseerivad sapi happed.
  

sapi ülesanded:

• Sapihapete soolade juuresolekul aktiveerub lipolüüs
  
• Sapihapped emulgeerivad rasva
  
• Sapihapete abil toimub rasvhapete imendumine organismi
  

---
Seedimist soodustavad ja organismile vajalikud ained:
1) Kiudained
Kiudaine läbib seedekulgla seedumata ja selle käigus seob see vett ning mitmeid organismile mittevajalikke või kahjulikke aineid. Leidub taimsetes toiduainetes, näiteks teraviljasaadustes (täisterades, kliides, helvestes), kaunviljades (hernestes, ubades), puu- ja juurviljades, seemnetes (ka maasika - ja vaarikaseemnetes), marjades.
Jagunevad:
1) veeslahustuvateks (näiteks pektiin ja inuliin) - vähendavad kõrgenenud kolesteroolisisaldust ja aeglustavad glükoosi imendumist peensooles, mille tulemusel vere glükoosisisaldus tõuseb aeglasemalt ja tänu sellele saab organism uut energiat ühtlasemalt ning näljatunne ei teki nii kiiresti
2) vees mittelahustuvateks (näiteks tselluloos) - suurendavad toidu massi, tekitavad täiskõhutunnet ja kiirendavad toidu liikumist läbi soolestiku.
2) ME-3
1995. aastal avastasid Tartu Ülikooli teadlased M. Mikelsaare ja M. Zilmeri juhtimisel piimhappebakteri Lactobacillus fermentum ME-3, mida võib täie õigusega nimetada Eesti esimeseks probiootiliseks piimhappebakteriks.
Kahekordse toimega:
1) otsene hävitav mõju kahjulikele mikroobidele (antimikroobsus) ME-3 võitleb sooles otseselt haigustekitajatega, kuid ta parandab oma tugeva antioksüdatiivne toime tõttu ka soole limaskesta seisundit ja väldib sellega infektsiooni levikut soolest organitesse.
2) kaudne kasulik mõju inimorganismile (antioksüdantsus) suurendas ta vereseerumi antioksüdantsust ja vähendas lipiidide peroksüdatsiooni, pakkudes sel moel kaitset veresoonte lubjastumise vastu. Seega ME-3 surub alla veresoonte vananemist ja vähendab ateroskleroosi riski.
Liialdada ei tasu, muidu organism ise enam ei tooda. Tuleks tarvitada peale antibiootikumi kuuri paari nädala jooksul.
3) Oomega 3 rasvhapped
Tagavad inimese organismi normaalse kasvu ja arengu, kuna nad mõjutavad kasulikult südame, veresoonkonna ning aju tööd. Struktuurrasva koostises – rakkude ülesehitamiseks.
Aitavad alandada vererõhku ja vere kolesteroolisisaldust ning muuta veresoonte seinad elastsemateks.
Taimse päritoluga. Piisava annuse saamiseks tuleb süüa rohkem seemneid, pähkelid, oliivõli, kala.
4) Probiootilised bakterid
 Tervislikud bakterid, mis aitavad organismil edukalt funktsioneerida ning blokeerida tervisele kahjulike bakterite tegevust
 tagavad bakteriaalse tasakaalu inimese seedetraktis, hõlbustavad seedimist ning vajalike toitainete imendumist.
 tugevdavad organismi vastupanuvõimet
Toidu edasiliikumine
Sooletraktis toimuvad liigutused jagunevad:
1) Pendelliigutused - Tekivad ringlihaskiudude ja pikilihaskiudude kontraktsiooni tulemusena
2) Rütmiline segmentatsioon – Tekib ringlihaste kontraktsioonil. Söögitorus.
3) Peristaltilised liigutused:
Lained – levib alati piki peensoolt jämesoole suunas (erand 12sõrmiksool)
Tõuked – aeg-ajalt tekkivad lained, mis ei kao lühikestel lõikudel vaid levivad pikalt soole ulatuskiirusega 25cm/sek.
---
6. Imendumine.
Toimub peensooles. Seal suur pindala 18-40 hattu 1mm2. Hattude liikumine kuni 6x minutis. Imipumba efekt.
Kui seedekulgkla on tühi, hatud ei liigu. Mehhaaniline protsess, ained pressitakse läbi soole seina.

• Vee ja soolade imendumine
  

Ühe ööpäeva jooksul imendub seedetraktis ~ 10 l vedelikku ( 8 l seedemahla + 2 l joodud vedelikku)
1 l vett imendub ~ 30 min jooksul
Kõige kiiremini imenduvad vereplasmaga isotoonilised lahused (vere koostisele sarnased)
Hüpertoonilised lahused imenduvad kõige aeglasemalt

• Süsivesikute imendumine
  

Seedetraktis lõhustatakse süsivesikud monosahhariidideks, et nad saaksid imenduda verre, sealt edasi liiguvad maksa. Seal toimub nende edasine töötlemine. Põhiline mass imendub peensoole piires, väike osa võib imenduda ka jämesooles.

• Valkude imendumine
  

Mõned lahustuvad valgud (kanamuna, seerumivalk) imenduvad muutumatul kujul. Ülejäänud imenduvad verre aminohapetena peensoole ülemistes osades ja liiguvad maksa.

• Rasvade imendumine
  

Rasvad lõhustatakse rasvhapeteks ja glütserooliks. Glütseriin on vees lahustuv, saab imenduda iseseisvalt. Rasvhapped ühenduvad peensooles sapihapetega ja imenduvad koos läbi sooleseina lümfi. Lümfi kaudu jõuavad nad verre. Rasvad lähevad ainevahetuses ringlema, sapihapped jõuavad maksa, kus osalevad uue sapi tootmises.
7. Ainevahetuse olemus.
Assimilatsioon – organismi viidud ainete ümber töötlemine ja omastamine. Et kudesid/rakke uuendada ja energiat toota.
Dissimilatsioon – erinevate ainete lõhustamine ning laguproduktide eemaldamine organismist
8. Valkude ainevahetus
Valk e. proteiin – kõrge molekulmassiga lämmastikühend, mis on ülesehitatud aminohapetest.
Seedetraktis lõhustatakse valgud polü- ja oligopeptiidideks ning edasi aminohapeteks, mis peensoolest imenduvad verre. Veri kannab aminohapped maksa, kus nad lõhustatakse või ümber ehitatakse ja kehaomasteks muudetakse.
valkude tähtsus organismis:
Ainuke lämmastiku saamise allikas organismis.
1) Kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks
2) Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks - Nendeta ei saaks ainevahetusprotsessi toimida.
3) Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks e. fermentideks – vaja organismi protsessides
4) Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega
5) Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise
6) Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu – müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiinikoosmõju tulemusena
7) Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin – hemoglobiini tootmiseks on vaja valku
8) Lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin
9) Vere hüübimis teostab vereplasma valk - fibrinogeen
10) Vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades kompleksühendeid
11) Pärilikkuse edasikandmine toimub nukleoproteiidide vahendusel
12) Valgud omavad mõningast tähtsust ka energiaallikana
9. Asendatavad ja asendamatud aminohapped =20
1)Täisväärtuslikud valgud - Sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mis on vajalik ehitusainevahetuseks (peamiselt loomse päritoluga valgud).
Asendamatud aminohapped: valiin, leutsiin, isoleutsiin, metioniin, lüsiin fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan. 2)Mittetäisväärtuslikud valgud - Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel. Kehalise töö ajal, valkude lõhustumise tulemusena aeroobsel tööl.
Asendatavad aminohapped: alaniin, arginiin, asparthape, histidiin, tsüsteiin, glutamiinhape, glutamiin, glütsiin, proliin, seriin , tauriin, türosiin
---
Valkude ringkäik looduses:
Maksas toimub aminohapete ümbersuunamine.
Transamiinimine - ühe aminohappe aminorühm kantakse teisele aminohappele, tekib uus aminohape
Desamiinimine - eraldatakse üleliigne aminorühm ja aminohape muudetakse lämmastikuvabaks ühendiks, mis eraldatakse organismist või kasutatakse energeetilistes protsessides
Toiduvalkudest saadavate aminohapete kasutamine:
MAKSAS :
• Aminohapete transamiinimine vastavalt organismi vajadustele
• Maksa enda koe- ja fermentatiivsete valkude süntees
• Vereplasma valkude - albumiini, globuliini ja fibrinogeeni - süntees
• Pidev aminohapete desamiinimine (1.organismi valgulise koostise pideva uuenemise eesmärgil. 2. Valkude üleküllusel, millega kaasneb ka süsivesikute ja rasvade produktsioon , kuna organismis puudub valgudepoo, 3. Pingelistes elutalitluslikes seisundites nagu näiteks kehaline töö).
KUDEDES:
• Koevalkude ja fermentatiivsete valkude süntees
• Aminohapete rakusisese varu loomine
Uriini lämmastiku hulk – moodustub laguproduktidest, mis eemaldatakse organismist neerude kaudu. 10-18g lämmastikku.
---
10. Valguvajadus - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga.
valgu miinimum - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks. 20-22 g/ööp. Ei taga tasakaalus lämmastikubilanssi. See valgupuudus pidev.
valgu füsioloogiline minimum - minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastikubilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused. Ei piisa, kui energiavajadus suureneb.
valgu optimum:
toiduvalgu norm - valguvajadus organismi kõrgenenud ainevahetuse tasemel

• 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g
  
• Iga täiendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g võrra
  
• 0,8 – 1 g iga keha kg kohta
  
• Kui eesmärgiks lihasmassi suurendada, arvestada 2g valku iga keha kg kohta
  

11. Lämmastikubilanss:
iseloomustab erinevust organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukoguste vahel
(Toidu N2)-(Väljaheidete N2)-(Uriini ja higi N2)
Tasakaalustatud - organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukogused on võrdsed.
Positiivne - organismi tulnud lämmastiku hulk ületab organismist väljunud lämmastiku hulga. Kui laps kasvab ( lapseeas ).
Negatiivne - organismist väljunud lämmastiku hulk ületab organismi tulnud lämmastiku hulga. Suur füüsiline koormus. Väga palav ilm. Organismi vananedes (vanas eas).
millist informatsiooni saab valgu ainevahetuse kohta?
Annab informatsiooni, kas energiaga varustatus vastab vajadusele.
12. Süsivesikute ainevahetus
Süsivesikud lõhustatakse seedetraktis monosahhariidideks, mis imenduvad verre ja kantakse edasi kudedesse (energia) ja maksa (muudetakse varuaineks – glükogeeniks).
Taime toit:
• Tärklis ( kartul , teraviljatooted, riis, pasta )
• Roosuhkur e. sahharoos (suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad , marjad)
• Piimasuhkur e. laktoos (piim ja piimatooted )
• Linnasesuhkur e. maltoos (teraviljatooted)
• Puuviljasuhkur e. fruktoos (puuviljad, marjad, mahlad , mesi)
• Viinamarjasuhur e. glükoos (mesi, puuviljad, marjad, mahlad)
Loomne toit:
• Loomne tärklis e. glükogeen
süsivesikute tähtsus organismis:
1) on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal,
2) kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse,
3) määravad veregrupi,
4) kuuluvad paljude hormoonide koostisesse,
5) omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises,
6) neil on inimorganismis varuaine roll – maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada,
7) kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks
13. Süsivesikute varud organismis:
Maksa glükogeenina (ca 10% maksa massist)
Lihase glükogeen (0,3 - 0,9% lihase massist, vahel kuni 2%)
Veresuhkur - mobiilne sv varu kõikidele kudedele (norm 80 -120 mg%) – vajalik närvide tööks.
14. Hüperglükeemia.
Glükoosikontsentratsiooni tõus veres üle 120 mg%
liigid, tekkepõhjused :
• Alimentaarne – peale sööki enne süsivesikute varustamist
• Müogeenne – kehalise töö alguses
• Emotsionaalne – adrenaliini toimel. Adrenaliini ülesanne on maksa glükogeeni lõhustumine ja sellest süsivesikute tootmine.
• Farmakoloogiline – ravimite tulemusena
• Pataloogiline - diabeet (vere suhkrutase võib tõusta 400-500 mg%-ni) – kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini. Insuliin transpordib veres olevat suhkrut kudedesse ja rakkudesse. Vere glükoositase tõuseb ->suhkrut hakatakse välja viima isegi neerude kaudu, et taset vähendada -> koed /rakud ei saa energiat -> hakatakse lõhustuma koevalku ->tekivad mürgised laguproduktid ->surm.
15. Hüpoglükeemia
Glükoosikontsentratsiooni langus alla 70 mg%
Hüpoglükeemiline šokk – teadvuse kadu, kui vere suhkrutase on langenud 40 mg%- ni ja alla selle
tekkepõhjused:
1) Insuliini süstides aga mitte süües viiakse liialt süsivesikuid ära ->kokku kukkumine
2) Kehalise töö ajal, kui süsivesikute varu ära kasutatakse
3) Kui toidust ei saada piisavalt süsivesikuid.
Insuliinil pidurdav toime rasvade lõhustumisele energia saamise eesmärgil. Insuliini kogus suureneb kehalise töö algul ja väheneb, kui süsivesikute varud vähenevad.
16. Rasvade ja rasvataoliste ainete ainevahetus.
Seedetraktis lõhustatakse toiduga saadud rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks, mis peensooles osaliselt vere- peamiselt aga lümfisoontesse imenduvad ning lümfiga vereringesse kantakse.
-Glütseriin
-Rasvhapped:
1) Küllastunud rasvhapped – organism sünteesib ise
2) Küllastamata rasvhapped – ei sünteesita
17. Kuidas jaguneb rasv organismis?
Depoorasv e. varurasv – paikneb spetsiaalse rasvkoena kõhuõõne elundite ümber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas
Struktuurrasv e. rakurasv – kuulub kõikide kudede ja rakkude koostisse ehitusmaterjalina
18. Rasva ülesanded organismis
Depoorasv:
• Organismi energiavaru
• Fikseerib siseorganid
• Kaitseb siseorganeid mehhaaniliste mõjutuste eest
• Kaitseb organismi ülejahtumise eest
Struktuurrasv:
• Rakumembraanide ehitusaine
• Protoplasma koostisosa
• Naha rasunäärmete sekreedi koostisosa
• Lahusti osadele vitamiinidele
• Osadel küllastamata rasvhapetel on vitamiinidega võrdne tähtsus organismis
---
Organism saab rasva:
1) toidu koostisesse kuuluvatest rasvadest – struktuurrasva saab pähklitest, õlidest
2) sünteesides rasva süsivesikutest – lipogenees – kui süsivesikuid liiga palju.
---
19. Organismi energiaallikad.
Süsivesikud – glükoos (60%) – esmane energiaallikas : neid kasutavad kõik keha rakud; närvid saavad energiat ainult süsivesikutest, lihased suudavad toota süsivesikutest energiat ka ilma hapniku osavõtuta; sama hulga energia kättesaamiseks kulub vähem hapnikku
Rasvad – glütserool, rasvhapped (30%) – kasutatakse kui kehalise töö intensiivsus on madal
Valgud – aminohapped (10%)
20. Toitainete energiasisaldus
1 g SÜSIVESIKUID - 4,1 kcal; 375 g - 1538 kcal – ca 30 km jooksu
1 g RASVU - 9,1 kcal; 7960 g - 72445 kcal - ca 1500 km jooksu
1g VALKE- 4,1 kcal
21. Ainevahetuse põhi-ja lisakäive
Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Toiduenergia pideva liigtarbimise puhul suureneb keha rasvamass, tekib ülekaal ja rasvumine , mis on riskiteguriks paljude haiguste puhul.
Põhiainevahetuseks (ainevahetuse põhikäive) nimetatakse väikseimat energiahulka, mida organism vajab täielikus rahuolekus. Sellest lähtuvalt mõõdetakse põhiainevahetust hommikul ärkvel oleval ja normaalse kehatemperatuuriga inimesel, lamavas asendis, toatemperatuuril 180 - 200 (termoregulatsioon on optimaalseimal tasemel), tühja kõhuga (12 - 14 tundi viimasest söögikorrast).
Põhiainevahetus kulub südame- ja veresoonkonna, maksa, hingamis- ning erituselundite talitluse ja ajutegevuse toimimiseks.
Põhiainevahetus sõltub vanusest, soost, kehamassist ja mõnede sisesekretoorsete näärmete talitlusest.
Ainevahetuse lisakäive on energia hulk, mida inimene kulutab üle põhiainevahetuse taseme.
22. ATP - organismi universaalne energia talletaja ja ülekandja.
ATP’ta ei saa organism eksisteerida. ATP Lagunemisel tekib energia.
ATP= ADP+P+energia
ATP=AMP+P+P+energia+energia
• Organismis on 1023 ATP-molekuli (85 g)
• 1 min kulutatakse see kogus ära 3 korda
• Rakk sureb kui energia varustamine katkeb
• Rakus on energiavaru 4 – 5 töösekundiks
• ATP laguneb iseeneslikult, kui teda ei kasutata.
23. ATP taastootmise mehhanismid organismis:
• ATP-PCr süsteem - Kestab 10-15 sek. Ei vaja midagi ega tooda kahjulikke laguprodukte. Kõige kiirem energiatootmise võimalus.
• Glükolüüs - Kestab 3-4 min. Ei vaja midagi peale glükoosi, kuid toodab piimhapet. Hapniku osavõtuta. Glükoosi kulu väga suur.
• Oksüdatiivne süsteem - Toimub pidevalt. Vajab O2, kasutab glükoosi, rasvu ja valku. Toodab H2O ja CO2. Energiatootmisvõimalused suured. Eelistatakse süsivesikuid. Rasvade kulutamine.
---
Inimese päevane energiavajadus:
Ca 2400 kcal
1) 60-70% põhiainevahetus – rahuolekus
2) 25-35% töö ja liikumine
3) 5-10% seedimine
---
24. Miks kasutab organism esmase energiaallikana süsivesikuid?
Sest süsivesikud on kättesaadavad ning nendest saab rohkem energiat toota.
Hapniku vajadus:
– Ühe molekuli O2 abil toodetakse rasvast 5,6 ATP molekuli
– Ühe molekuli O2 abil toodetakse süsivesikutest 6,3 ATP molekuli
Kuna hapniku kättesaadavus kudedes on piiratud hapnikutranspordi süsteemi suutlikkusega, kasutatakse intensiivse töö puhul energiatootmiseks süsivesikuid
25. Vee ainevahetus:
Täiskasvanu inimkeha kaalust 60...65% moodustab vesi.
Tavatingimustes ei ela inimene veeta mitte kauem kui 6...12 päeva.
Inimorganism vajab tavalisel temperatuuril ja igapäevase töörežiimi juures 2,2..2,8 liitrit vett ööpäevas. Vett saadakse toiduga 1,9...2,4 ja endogeense veena (tekib rasvade oksüdatsioonil ) 0,3...0,4 liitrit. Vett antakse ära uriiniga 1,4...1,5, higiga 0,4...0,7, väljahingatud õhuga 0,3...0,4 ja väljaheitega 0,1..0,2 liitrit. Saadud ja eritatud veehulgad peavad olema võrdsed.
mineraalainete ainevahetus:
Saadakse toidust ja veest.
AINE
PEAMISED ÜLESANDED
KUS LEIDUB
DEFITSIIDI SÜMPTOMID
Ca
Luude ja hammaste koostises,
osaleb närvisüsteemi
reaktsioonides, sisaldub
fermentides
Piim, piimasaadused,
juurvili , rohelised
lehed
Tetaania
F
Luude ja hammaste koostises,
osaleb energiavahetuses
Piim, piimasaadused,
liha, kõrrelised
Luude nõrgenemine
Mg
Luude koostises, osaleb
närvisüsteemi reaktsioonides,
sisaldub fermentides
Viljapead, liha, piim
Neuroos , iiveldus
Na
Osmootse rõhu ja vee ainevahetuse
regulatsioon, lihaskontraktsioon
Keedusool
Nõrkus, apaatia,
lihaskrambid
Cl
Vee ja mineraalainevahetuse
regulatsioon
Keedusool
K
Fermentatiivne funktsioon
rakkudes
Juurvili, liha,
puuviljad, pähklid
Nõrkus, hüporeflek.,
letargia
Fe
Hemoglobiini koostises, fermentide
koostises
Liha, maks, oad, pähklid, puuvili
Aneemia
Cu
Fermentide koostises
Pähklid, maks, neerud , kuivatatud juurvili, viinamari
Aneemia, skeleti defektid
Mn (mangaan)
Fermentide koostises
(karboanhüdraas)
Liha, krabi, oad, munakollane
I
Kilpnäärme hormooni süntees
Keedusoola lisandina
Kasvupeetus, sugulise
arengu peetus
26. Vee tähtsus organismis:
Ta on makrotoitaine, universaallahusti, paljudes reaktsioonides üks lähteaine, osaleb kehavormide säilitamises, termoregulatoorse toimega.
Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine
Vesi loob stabiilse raku sisekeskkonna: kindlustab rakusisese rõhu abil raku kuju.
Liigestes leiduv veerikas liigesevõie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist
Lootevesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõjutuste eest
vee jaotumine organismis:
1) Rakusisene vesi – 50% kehakaalust
2) Rakuväline vesi – 20% kehakaalust (3/4 rakkudevahelises ruumis; 1/4 soontesiseses ruumis)
Organismi päevane veevajadus :
• 28…38 ml kehakaalu kg kohta.
Laste veevajadus suurem, kuna vett kehas rohkem ja veevahetus kiirem:
• Imik vajab ööpäevas vett 120...170 ml/kg
• 4...6 aastaste laste veenõudlus on umbes 75…100 ml/kg.
---
27. Dehüdratatsioon – veesisalduse langus. Väheneb kehaline töövõime.
hüperhüdratatsioon – veesisalduse tõus. Suureneb kehaline töövõime.
28. Hüpotooniline hüperhüdratatsioon
Tekib madala mineraalainete sisaldusega vedeliku manustamisel peale suurt vedelikukaotust
Tulemus- langeb vereplasma osmootne rõhk ja vesi liigub raku sisemusse
Tagajärg – Krambid , hallutsinatsioonid, ajuturse
29. Vitamiinide tähtsus ainevahetuses
Vitamiinid on vajalikud,
-sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise , ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks;
-sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; 
-nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel;
-sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks.
avitaminoos:
Põhjused:
-toitumuslik-olmelised põhjused (toiduainete defitsiit nälgimisel; tasakaalustamata ühekülgne toit; toiduainete vale töötlemine, nt.liiga pikaajaline kuumas hoidmine; imendumishäired, mida tekitab nt. alkoholism )
-füsioloogilised põhjused (osade vitamiinide kõrgenenud vajadus näiteks väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel või vanuritel
-organismi teatud haiguslikud seisundid ja konkreetsete ravimite kõrvalmõjud
Vitamiinide omastamist takistavad: liigne kohvijoomine, alkoholi tarbimine, suitsetamine , mõned ravimid , samuti mõned antibeebipillid.
Et vähendada vitamiinide kadu: väldi liiga pikka keetmisaega, pane köögiviljad keema keevasse vette, kasuta ära ka köögiviljade keeduleem, nt. valmista sellest kastet või suppi, väldi toidu mitmekordset soojendamist.
30. Kuidas jagunevad vitamiinid, nende ülesanded
Jagunevad: vesi- ja rasvlahustuvateks
VESILAHUSTUVAD
NIMI
ÜLESANDED
KUS LEIDUB
AVITAMINOOSI TAGAJÄRG
B1
Tiamiin
Süsivesikute-, valkude-, mineraalainete ja veeainevahetus
Teraviljad (tera, kest ja idu), kaunviljad, pähklid, pärm , munarebu , maks, neerud, süda, veise- ja sealiha , piim
Beri-Beri (3 vormi)
1) närvivorm – poluneuriit (eriti alumise jäseme närv)
2) südamevorm – müokardi kahjustus südame laienemine, südametalituse nõrgenemine
3) paistetuslik vorm – lihaste- ja sidekoe kolloidse seisundi muutused.
B2
Riboflaviin
Süsivesikute ainevahetus, valkude ja rasvade süntees, valguskiirte transformeerimine
Maks, lahja liha, munarebu, maapähklid, piim, võipiim, herned, spinat , lillkapsas, porgandid, pirnid, pärm, täisterasaadused
Suunurkade lõhenemine, huulepõletik, keele
suurenemine, nina, suuümbruse ja kõrvataguse
ekseem, nägemishäired, leukotsüütide arvu
vähenemine.
Pp
Nikotiinhape
Koefermentide koostises (hapendumis- ja reduktsiooniprotsessid)
Maks, pärm, tailiha , maapähklid, täisteratooted (rukkileib, sepik)
Pellagra: keelepõletik, kõhulahtisus, katmata kehaosade pigmentatsioon päikesekiirguse toimel
B6
Pürodoksiin
Lämmastiku ainevahetuse fermentide koostises, rasvade ainevahetusprotsessides
Pärm
Sünteesib soole mikrofloora
Kesknärvisüsteemi häired (raskused kõndimisel, krambid), maksa
rasvväärastus, hüpokroomne aneemia, naha muutused, ateroskleroos, mao soolhappe produkti suurenemine.
B12
Klobalmiin
Vereloome , ainevahetus, kasvuprotsess, sigimisfunktsioon
Veisemaks, veiseneerud, süda, veise-, sea-, vasika- ja hobuseliha
Sünteesitakse seedetraktis ainetest, mis sisaldavad koobaltit
Avitaminoosi täheldatud ei ole, manustamine annab
häid tulemusi pahaloomulise aneemia ravil
P
Bioflavonoid
Suurendab kapillaaride resistentsust, reguleerib kudede hingamisprotsesse ning muid biokeemilisi protsesse, soodustab c-vitamiini toimet
Tsitrusviljalised, kibuvits , teelehed, mustsõstar, salat , kaalikas, kapsas , kartul jt puu- ning köögiviljad.
C
Askorbiinhape
Osaleb oksüdats- reduktsiooni protsessides, aktiviseerib proteolüütilisis fermente ja maksa esteraasi, suur immunoloogiline tähtsus
Taimsed toiduained (kapsas, salat, spinat, petersell, tillipealsed, sibulapealsed, hapuoblikas , malts, nõges, kibuvitsamarjad, metsamaasikad, vabarnad, karusmarjad, sõstrad, tsitrusviljalised, kaalikad, naerid, porgandid, sibul, kartul jne.
Skorbuut, nõrkus, töövõime langus, tujutus, väsimus,
vastupanuvõime vähenemine nakkustele,
verevalumid naha all, liigestes jne
RASVLAHUSTUVAD
A
Retinool
Loote norm. Areng, rakkude paljunemine, nägemisprotsess, epiteeli areng, sugufunktsioon
Merekalade ja mereloomade maksa õlis (tursk, mereahven, hai, vaal, hüljes), jääkaru rasv, munarebu, suvine piim, või, salat, spinat, hapuoblikas, (klorofüll), kaalikas (karotiin)
Kanapimedus, häired seksuaalelus, sarvkesta ja naha vigastused
D
Kaltsiferool
Kaltsiumi ja fosfori ainevahetus
Kalamaksaõlides, võis, piimas, mudandes, pärmis
Tekib organismis UV toimel
Luustiku deformatsioonid
E
Tokoferool
Soodustab spermatogeneesi, loote normaalset arengut, soodustab lihaste tegevust
Taimeõlid, seemneiduõlid, taimede rohelised osad, munarebu, tailiha
Spermatogeneesi lakkamine, iseeneslik abort
K
Nafrokinoon
Soodustab maksa protromiini teket
Köögivilja rohelised lehed
Sünteesivad solletrakti mikroobid
Vere hüübimine aeglustub
3. TÖÖ
SISESEKRETSIOON
Hormoonid on kõrge bioloogilise aktiivsusega ained, mida eritavad verre sisenõrenäärmed. Neid mõõdetakse mg 100ml veres. Hormoonid, mida vaja pole, lõhustuvad organismis kiiresti. Nende produtseeritud kogus sõltub reguleeritavate protsesside kulgemise aktiivsusest.
Endokriinnäärmed (puuduvad viimajuhad – eritavad sekreedi otse verre):
1) Epifüüs e. ülemine ajuripats e. käbinääre
2) Hüpofüüs e. alumine ajuripats
3) Tüümus e. harknääre
4) Türoid e. kilpnääre
5) Paratüroid e. kõrvalkilpnääre
6) Pankreas e. kõhunääre
7) Neerupealised e. adrenalised:

• Neerupealiste säsi ( medulla )
  
• Neerupealiste koor ( cortex )
  

8) Sugunäärmed e. gonadid
1. Hüpofüüs, hormoonid, nende ülesanded
Hüpofüüs e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatud hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast:
1) Eessagar e.adenohüpofüüs - Suuteline mõjutama ka teiste endokriinide tegevust.
• ADENOKORTIKOTROOPNE HORMOON - reguleerib neerupealiste talitlust. Kõige aktiivsem hormoon.
• TÜREOTROOPNE HORMOON - reguleerib kilpnäärme talitlust
• GONADOTROOPSED HORMOONID - reguleerivad sugunäärmete talitlust
• SOMATOTROOPNE HORMOON e. kasvuhormoon – ei mõjuta otseselt teiste hormoonide tootlikkust.
Stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromegaalia – täiskasvanutel jätkuv kasvuhormoonide tootlikkus . Hakkavad kasvama üksikud kehaosad – kega proportsioonide muutused). Intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi, samuti rasvhapete vabanemist rasvkoest. Kehalisel tööl produktsioon suureneb – soodustab üleminekud süsivesikute kasutamiselt rasvade kasutamisele. Aitab kiirendada taastumisprotsessi – seetõttu dopingu all.
2) Vahesagar e. pars intermedia
INTERMEDIIN – reguleerib naha pigmendisisaldust. Suvel aktiivsem kui talvel. Oleneb UV kiirguse mõjust organismisle.
3)Tagasagar e. neurohüpofüüs
ANTIDIUREETILINE HORMOON - reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku soodustades vee tagasiimendumist neerudes, vähendades diureesi. Tõstab vererõhku. Aktiviseerub kehalisel tööl.
2. Somatotroopset e. ......kasvuhormooni... toodab ...eessagar......, selle ülesanded: vt. ülalt.
3. Antidiureetilist hormooni toodab.......tagasagar........., tema ülesanded: vt. ülalt
---
EPIFÜÜS e. ülemine ajuripats e. käbinääre paikneb keskaju nelikküngastiku peal ja funktsioneerib eriti aktiivselt esimese 7 - 8 eluaasta vältel.
Pidurdab hüpofüüsi gonadotroopset funktsiooni ja väldib enneaegset sugulist küpsemist.
Hormoonid:
• MELATONIIN - kujundab organismi bioloogilist kella (ärkamine-uinumine)
• ANDROGALOON – sugunäärmete funktsiooni pidurdamine
• ANTIKORTIKOTROPIIN - pidurdab aldosterooni ja kortisooli produktsioon
---
4. Neerupealised jagunevad a).......säsi......b).......koor.....
---
Neerupealised paiknevad neerude koha rasvkoes .
Säsi moodustab 10-20% kogu näärme kaalust.
Koore eemaldamine põhjustab surma (Addisoni tõbi – organismi ärritusele vastupanuvõime nõrgenemine)
---
5. Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim..........alarmi hormooniks........, selle ülesanded:
• stimuleerivad glükogenolüüsi maksas ja lihastes (suurendades glükoosi kontsentratsiooni veres)
• intensiivistab lipolüüsi rasvkoes, soodustades rasvhapete vabanemist verre
• suurendavad südame löögisagedust
• ahendab veresooni nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundeis
• laiendab veresooni lihastes, südames ja ajus
• lõõgastab bronhide ja soolestiku silelihaseid
• stimuleerib retikulaarformatsiooni rakke ajutüves, eelkõige ülenevatesse juhteteedesse närviimpulsse saatvaid neuroneid, kutsudes esile kõrgenenud ärkveloleku seisundi, tugeva psüühilise erutuse ja tähelepanuvõime teravnemise
6. Neerupealiste koore hormoonid, nende ülesandeks on:...................
• Mineraalkortikoidid
ALDOSTEROON – säilitab elektrolüütide ja vee tasakaalu; reguleerib Na – K tasakaalu veres, vere mahtu; osaleb vererõhu säilitamisel.
• Glükokortikoidid
KORTISOOL JA KORTIKOSTEROON – soodustavad glükoneogeneesi (glükoosi lõhustamist maksas ja väljumist verre); reguleerib põletikuprotsesse (kasutatakse põletikuvastases ravis); reguleerivad ainevahetusprotsesse; mobiliseerib organismisisesed ressursid , käivitab üldise kohanemisreaktsiooni stressisituatsioonides
• Suguhormoonide analoogid (toimelt sarnased)
ANDROGEENID – tugev valgusünteesi ning seeläbi lihasmassi kasvu stimuleeriv toime; soodustades kaltsiumi ladestumist luukoes simuleerivad luude kasvu; elavdavad erütrotsüütide loomet punases luuüdis .
ÖSTROGEENID, PROGESTEROON
7. Kilpnääre, hormoonid, nende ülesanded
•TÜROKSIIN ja TRIJOODTÜRONIIN – mõjult sarnased. Soodustavad organismi kasvu ja arengut (soodustab valkude sünteesi). Normaalne talitlus on erakordselt oluline lapseeas (kretinism). Suurendavad oksüdatsiooniprotsesside intensiivsust, ainevahetuse põhikäivet ja soojusproduktsiooni. Tugev mõju kesknärvisüsteemile.
•TÜREOKALTSITONIIN - stimuleerib kaltsiumi ladestumist luudes , mis on oluline luukoe normaalseks talitluseks ja arenguks. Kaltsitoniinil on kaltsiumi kontsentratsiooni langetav efekt veres.
---
Alatalitlus : lastel kretinism
Ületalitlus: struuma (kilpnääre hakkab ise kasvama; joodi puudusel ), eksoftalm (punnsilmsus, rahuoleku treemor, niisked käed), ülierutuvus
---
8. Kilpnäärme hormoonide puudusel lapseeas tekib.........kretinism.........
9. Struumaks nimetatakse...........kilpnäärme kasvu........., tekib.........joodi puudusel.......
10. Kõrvalkilpnäärme hormoonide (PARATHORMOON) ülesandeks on..........stimuleerida kaltsiumi vabanemist luukoest, sooltes stimuleerida toiduga saadud kaltsiumi imendumist verre D vitamiini aktiveerides, soodustab ka fostaatioonide vabanemist luukoest ning nende eritumist uriiniga...............
---
Kõige väiksem endokriinnääre- 0,1g
KKN alatalitlus (PTH ↓) vere Ca2+↓ = krambid
D-vitamiini puudus → Ca2+ imendumishäire = rahhiit lastel või osteomalaatsia täiskasvanutel
KKN ületalitlus (PTH↑) = luuhõrenemine ja -murd; uriiniteede kivid
---
11. Harknääre e. tüümus:
• kapsliga ümbritsetud sagarikulise ehitusega lümfoidorgan.
• eristatakse kolm sagarat : kaelasagar, vahemine sagar , rindkeresagar
• Tüümuse sagarik koosneb: koorest (Cortex) ja säsist (Medulla).
tema ülesanded:
• Mõjutab organismi kasvu ja arengut
• Tema juuresolek on vajalik teiste hormoonide mõju realiseerimiseks
• Reguleerib immuunsüsteemi arengut
• Tõstab organismi vastupanuvõimet
12. Pankreas e. Kõhunääre, hormoonid, nende ülesanded
Langharsi saared (2-3g)
• A-rakud toodavad GLÜKAGOONI:
–glükogenolüüsile stimuleeriv toime, mille tagajärjel suureneb glükoosi väljutamine verre
–elavdab rasvhapete ainevahetust maksas
–lipolüüsi stimuleeriv toime rasvkoea
•B-rakud toodavad INSULIINI:
-Insuliini produktsioon sõltub peamiselt vere glükoosisisaldusest
-Insuliini toimel tungib glükoos rasva-ja lihasrakkudesse, suureneb glükoosi deponeerimine glükogeeniks ja rasvaks ning glükogeeni tarbimine lõhustusprotsessides
-insuliin stimuleerib glükoosi transporti perifeersete kudede rakkudesse
-Insuliin soodustab aminohapete siirdumist rakkudess, valgusünteesi maksas, K+ transporti läbi rakumembraani
13. Insuliin, reguleerib............glükoosi transporti rakkudesse......... Tema puudusel tekib suhkruhaigus e. diabeet .
14. Meessuguhormoon, tema ülesanded
TESTOSTEROON :
• Stimuleerib suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste teket mehel
• Avaldab üldist aktiveerivat toimet kesknärvisüsteemile
• Soodustab koevalkude, eriti lihasvalkude sünteesi - anaboolne funktsioon - produktsioon suureneb jõuharjutuste sooritamise tagajärjel
15. Naissuguhormoonid , nende ülesanded
ÖSTROGEENID: (toodetakse foliikulites)
–aktiveerivad suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste kujunemist naistel
–stimuleerivad sugulist aktiivsust
–avaldavad mõju rasvade (eelkõige kolesterooli), süsivesikute ja valkude ainevahetusele
–soodustavad luukoes osteoblastide aktiivsust
–tõstavad vere hüübimisvõimet
–pidurdavad luude pikkuskasvu
PROGESTEROON: (toodetakse foliikulkestades tekkinud kollakehades)
–valmistab emaka limaskesta ette viljastatud munaraku vastuvõtuks
–soodustab loote arengut
ERUTUVUS
1. Erutuvus.
Erutuvus on elusorganismide põhiomadus. See on rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse. Avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaskontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Erutuvus tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (nt. valgus, heli, lõhnad, elektrivool ) ja füüsikaliste-keemiliste ärritajate toimel.
2. Millised muutused tekivad erutunud koes?
*Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus, suureneb soojuse produktsioon, muutuvad elektrilised potentsiaalid, rakumembraanide läbilaskvuse muutumine
* Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes, mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne.)
3. Kuidas jagunevad äritajad?
Ärritajaks võib olla ükskõik milline energia liik, mis on võimeline elusaid kudesid viima erutusseisundisse.
Jagunevad:
1) Üldised – kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused, rõhk, soojus , keemilised ained)
2) Spetsiifilised e. adekvaatsed – põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.)
4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi?
1) Alalävised ärritused – kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastureaktsiooni saamiseks piisavad .
2) Läviärritus e. künnisärritus – minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma.
3) Ülelävised ärritused – tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastureaktsiooni. Mida tugevam ärritus , seda tugevam vastuärritus.
---
Elusorganismi funktsionaalse aktiivsuse kolm taset:
1) Füsioloogiline jõudeolek – väliselt avalduva spetsiifilise aktiivse tegevuse puudumine (liikumine, sekretsioon jne.). Ainevahetus kulgeb tasemel, mis tagab organismi elutalitluse ja valmisoleku reageerida välisärritajatele.
2) Erutus – vt küs 2
3) Pidurdus – vt. küs 5 ja 6
---
5. Pidurdus.
Funktsionaalne protsess, mis takistab erutuse teket ja levikut. Piirab erutuse kaootilist levikut, soodustades erutuse kontsentratsiooni. Lülitab välja antud momendil mittevajalike elundite talitluse. Kõrvaldatakse kasutuks muutunud ja mittesoovitavad reaktsioonid. Kaitseb närvikeskusi ülemäärase pingutuse eest. Pidurduseks kasutatakse ainevahetuse käigus vabanevat energiat. Pidurdusolekus rakule on vaja selle tööle hakkamiseks anda tugevam ärritus kui läviärritus.
6. Pidurduse liigid.
1) Pessimaalne – tekib väsimuse tulemusena
2) Otsene – toimub sünapsite kaudu
- Presünaptiline pidurdus – väheneb presünapsi mõjul mediaatoraine vabanemine presünapsis ja sellega takistatakse sealt erutuse läbiminekut. Blokeeritakse erutuse üleminek enne närvirakuni jõudmist.
- Postsünaptiline pidurdus – realiseerub pidurdussünapsi abil, kus vallanduv mediaator kutsub esile postsünapsimembraani kaaliumi - või klooriioonide läbilaskvuse suurenemise.
7. Ärrituse tugevus ja tema mõjuaeg.
*Latentsi aeg – aeg erutuse tekkest kuni vastureaktsioonini.
*Optimaalne ärrituse tugevus või sagedus – ärrituse tugevus või sagedus, mis kutsub esile koe maksimaalse vastureaktsiooni
*Pessimaalne ärrituse tugevus või sagedus – ärrituse optiumist tugevam või sagedam ärritus, mis kutsub esile vastureaktsiooni nõrgenemise
8. Reobaas on............. väikseim voolutugevuse, mis kutsub esile erutuse (läviärritus)...........
9. Mis on kronaksia ?
Väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi (kahekordne läviärritus) tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus.
10. Labiilsuseks nim.......maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama erutusega, ärrituse rütmi transformeerimata, 1 sekundi jooksul............
Labiilsus pole püsiv, konstantne suurus – ta võib kas suureneda või väheneda. Vähenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel.
11. Parabioos – labiilsuse langus väsimuse tagajärjel
selle staadiumid:
1) Tasakaalustav staadium – kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune. Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks.
2) Paradoksaalne staadium - kiiretele ja tugevatele ärritajatele kude ei reageeri, harvadele ja nõrkadele aga vastab kude tugeva vastusreaktsiooniga. Siin aeglase rütmi juures impulsid liiguvad ka läbi parabioosi alade, sest taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvu
3) Pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele.
12.Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded.
1) Teostab sidet väliskeskkonnaga (See toimub läbi ärritajate, mis mõjuvad retseptoritele)
2) Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (Võimalik tänu närvidele: retseptoritelt erutus närvide kaudu organitele)
3) On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused – kindla ülesandega närvirakkude kogumikud)
13.Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus?
SOMAATILINE e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem
Jaguneb:
- tsentraalne osa: pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust)
- perifeerne osa: peaajunärvid ja seljaajunärvid
VEGETATIIVNE e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid
14.Mis on hallollus ?
Hallollus - koosneb müeliintupeta närvikiududest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks –tuumadeks (närvikeskusteks)
Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks - kõrgeim NS osa
15.Mis on valgeollus ?
Valgeollus - koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud NS-i osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks – juhteteedeks.
16.Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus.
• Moodustub närvidest, mis kujutavad endast väljaspoolt sidekoelise kestaga kaetud närvikiudude kimpe
• Müeliintupega ümbritsetud nn. valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides
• Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s
Jaguneb:
- sümpaatiline
- parasümpaatiline
---
Närvide jaotus talitluse järgi:
1) aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i
2) Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse.
3) seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud
Ganglionid - närvide teedel asetsevad väikesed moodustised, mis koosnevad närviraku kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihiga .
Gangionid jagunevad:
- sensoorsed ganglionid – asuvad toomanärvide juures
- vegetatiivsed ganglionid – asuvad siseelundite talitlust reguleerivate eferentsete närvide teedel. Neis toimub ümberlülitus ( sünaps ) KNS-ist tulevatelt närvikiududelt elundisse kulgevale närvikiule.
---
17.Mis on refleks ?
Refleks – vastureaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele, mida antakse läbi närvisüsteemi.
KNS talitluse aluseks.
18.Kuidas jagunevad kõik refleksid?
1) Tingimatud e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe , hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) – eluks hädavajalikud, vallanduvad automaatselt.
2) Tingitud e. elu jooksul omandatud refleksid – omandatud tingimatute reflekside baasil.
*Jaotus bioloogilise tähenduse järgi (tingimatud refleksid):
1) Toiterefleksid (vastsündinul imemisrefleks)
2) Kaitserefleksid (pupillide suuruse vähenemine järsu suure valgushulga puhul)
3) Orienteerumisrefleksid (reaktsioonid tugevatele helidele, valgusele jms)
4) Sugurefleksid (tagavad elu jätkumise, vallanduvad kui sugunäärmed aktiivsemaks muutuvad)
*Jaotus retseptorite järgi
1) Eksteroretseptiivsed ( nägemis-, kuulmis -, puuterefleksid)
2) Interoretseptiivsed ( baro - ja kemorefleksid = veresoonte toonuse muutused; proprioretseptiivsed refleksid = reageerivad liigutustele)
*Jaotus vastureaktsiooni järgi
1) Motoorsed - liigutused
2) Sekretoorsed - sisenõrenäärmed
3) Vasomotoorsed – veresoonte toonuse regulatsioon
4) Troofilised – erinevad seedeprotsessid
19.Mis on refleksikaar ?
Närvisüsteemis talitlev neuronite ühendus, mida mööda kulgeb erutus.
Koosneb retseptoorsetest- (aferentsed), lüli – (mida suurem refleks, seda rohkem lülineuroneid) ja efektoorsetest (eferentsed) neuronitest.
20.Tingitud reflekside tekkemehhanism .
Tingitud refleksid:
• Võimaldavad kohanemist väliskeskkonna muutuvate tingimustega
• Ajutise iseloomuga , mis seostuvad vaid kindlatel tingimustel
• Signaalse iseloomuga
Tekkemehhanism:
• Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi
• Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga
• Organismi vastav funktsionaalne sisund
• Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest
• Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad)
• Kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud
• Indiferentseks ärritajaks võib olla ükskõik milline sise- või väliskeskkonnast lähtuv ärritaja, mis on vähemalt läviärrituse tugevune
• Tingitud ärritajaks võivad olla ka ajaintervallid
• Tingitud ärritajaks võib muutuda ka keskkond, milles inimene elab või toimib
Tingitud reflekside liigid:
 Naturaalsed e. loomulikud – kujunevad tingitud ärritaja püsivaid omadusi iseloomustavatele signaalidele (toidu lõhn, välimus)
 Kunstlikele ärritajatele
 Vahetud tingitud refleksi
 Jälgrefleksid
 Positiivsed
 Negatiivsed
 Kõrgema järgu tingitud refleksid
 Esimese ja teise signaalsüsteemi tingitud refleksid
21.Sünaps
Neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid – ühe neuroni akson liibub vastu teise neuroni dendriiti või keha. Kontakti kahe neuroni vahel nim. sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni aksonilt järgmise neuroni dendriidile või kehale.
22.Erutuse edasikandjaks sünapsis on.........mediaatoraine...........
• Erutuvad neuronid ja sünaps (erutav mediaator – postsünaptilise membraani depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke)
• Pidurdavad neuronid ja sünaps (pidurdav mediaator – postsünaptilise membraani hüperpolarisatsioon – pidurduspotentsiaali teke)
Erutus -> mediaatoraine põiekese membraan läbilaskvaks -> mediaatoraine postsünaptilisele pilule -> erutus- või pidurduspotentsiaal.
23.Närvikeskused.
Moodustuvad hallaine kogumikest.
Erutuse juhtimise iseärasused närvikeskustes:
• Erutuse ühesuunaline juhtivus – aferentselt närvilt eferentsele
• Erutuse juhtivuse aeglustumine – sünaptiline peetus
• Rütmi omandamine
• Närvikeskuste funktsionaalsete omaduste muutumine (vähene kehaline aktiivsus – kehaliselt aktiivsemal inimesel närvikeskused aktiivsemad)
• Jälgnähud KNS-s. Järeltoime. – närvikeskusesse jõudnud impulss ei kao ära, vaid jätab jälje. Mida rohkem jälgi, seda parem mälu.
• Muutuste säilitamine jälgede näol
• Erutuse summeerumine - 24
• Erutuse rütmi transformeerimine - 25
• Erutuse irradiatsioon -26
24.Mis on erutuse summerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb?
Erutuse summeerumine – mitme sama- või erilaadse erutuse liitumine ja seeläbi erutuse tugevnemine
• Ajaline – erutused kulgevad sama teed pidi ajaliste vahedega ja summeeruvad üksteisele järele jõudes
• Ruumiline – erutused kulgevad erinevaid närve pidi ja saavad kokku ühes punktis
25.Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses?
Erutuse rütmi omandamine. Närvikeskusesse saabuvate ja väljuvate impulsside sagedused on erinevad. Rütm sõltuvalt vajadusele.
26.Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes?
Impulss levib üle (mitte läbi) refleksikaare/närvisüsteemi otse lähedal asuvasse närvikeskusesse.
(Toimub väga tugeva ärrituse/erutusimpulsi korral)
---
Pidurdus kesknärvisüsteemis:
• Perifeersete organite või närvikeskuste talitluse aktiivne allasurumine
• Pidurdusega piiratakse erutuse irradiatsiooni kesknärvisüsteemis
• Pidurdus on tähtsaks mehhanismiks reflekside koordineerimisel
• Närvirakkude kaitse kurnatuse eest
• Omapärane tegevuslik seisund, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos
KNS tegevuse koordinatsioon :
• Üksikute reflekside kooskõlastamine
• Erutuse irradiatsioon kindlustab seosed keskuste vahel
• Erutuse ja pidurduse vastastikune induktsioonerutuse ja pidurduse vastastikune tugevdamine
- Samaaegne induktsioon – erinevates KNS osades
- Järgnev induktsioon – samades neuronites
• Lihaste –antagonistide kaasuv innervatsioon
• Ahelrefleks e. Rütmiline refleks - järgneva refleksi kutsub esile eelmine , tingitud refleks
• Ühise lõpptee printsiip – erinevatelt retseptoritelt tulenev info koondub ühte närvikeskusesse ja teostab mingi ühise tegevuse
Dominant
• Ajutiselt valitsev tegevuskolle, mis määrab ära vastusreaktstiooni iseloomu
• Dominantseid koldeid iseloomustab närvikeskuste süsteemi erutus, mis painevad eri korrustel ja töötavd kooskõlastatult, olle omandanud ühise rütmi
---
27.Nimeta seljaaju funktsioonid.
1) Juhtefunktsioon – seljaaju on vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele närvikeskustele. Informatsioon naha-, liigutusaparaadi-, veresoonte-, seedetrakti-, eritus- ja suguelundite interoretseptoritelt.
2) Reflektoorne funktsioon – seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu
Seljaaju refleksid: kõõluse refleksid, kõhurefleks, tallarefleks, urineerimisrefleks, defekatsioonirefleks, sugurefleks
28.Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused.
• Hingamiskeskus
• Südametegevuse regulatsioonikeskus
• Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus
• Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus
29. Milliseid reflekse teostab piklik aju?
• Imemisrefleks
• Mälumisrefleks
• Neelamine
• Oksendamine
• Aevastamine
• Köharefleks
• Pilgutamine
• Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas
30. Nimeta keskaju funktsioonid.
Keskaju koosneb:
1) Nelikküngastiku tuumad
- eesmine osa: primaarne nägemiskeskus. Teostab: optilisi orienteerumisreflekse, pupillireflekse, akommodatsioon, konvergents
- tagumine osa: primaarne kuulmiskeskus. Teostab: akustilisi orienteerumisreflekse.
- “valvsusrefleks”: organismi ettevalmistamine ootamatule ärritusele.
2) Punatuum – korrigeeritakse lihastoonust
3) Silmaliigutaja- ja plokinärvi tuum
4) Mustsubstants – mälumise ja neelamise koordinatsioon, reguleerib plastilist toonust.
31. Millest koosneb ajutüvi ?
Ajutüvi = keskaju + piklikaju
---
• Detserebreerimine - ajutüve läbilõige kõrgemal pool piklikku aju nii, et punatuum on kõrgemal lõiketasapinnast
• Detserebreerimisrigiidsus – kõrgenenud sirutuslihaste toonus detserebreerimise tulemusena
---
32. Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid?
1) Staatilised refleksid – võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis
• Asendi- e. asendi-toonilised refleksid (saavad alguse vestibulaaraparaadi retseptoritelt ja kaelalihaste proprioretseptoritelt ja annavad kehale kindla asendi e. poosi)
• Paigaldus- e. püstumisrefleksid (kindlustavad keha pöörlemise mitteloomulikust asendist loomulikku. Nende sooritamisest võtavad osa labürindi, kaelalihaste ja naharetseptorid)
2) Staatilis-kineetilised refleksid – on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis. Pea ja silmade nüstagm.
33. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis?
-Moodustub närvirakkude kogumikest, mis on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega
- Tähtsus:
• KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine
• Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet
• Avaldab mõju skeletilihaste toonusele
• Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest.
34. Väikeaju funktsioonid?
Koosneb: keskmine osa –USS, kahest poolkerast, kahest külgsagarast
On ühenduses kõigi teiste KNS piirkondadega ja võtab osa kõikide keeruliste liigutusaktide koordinatsioonist.
Väikeaju kaudu reguleeritakse automaatset motoorikat ning tahtlike liigutuste ulatust ja jõudu.
Eemaldamisel staatilisete ja staatilis-kineetiliste reflekside häired, häiruvad tahtlikud liigutused.
35. Mis on desekvilibratsioon ja miks tekib
Tugev tasakaalu häire
Tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega.
36. Mis on ataksia ja miks ta tekib?
Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna, kiiruse ja jõu häired (ei suuda puudutada sõrmega
nina)
Tekib väikeaju kahjustuse korral
37. Mis on astaasia ja miks ta tekib?
Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad)
Tekib väikeaju kahjustuse korral
38. Mis on düstoonia ja miks ta tekib?
Lihastoonuse regulatsiooni häirumine
Tekib väikeaju kahjustuse korral
39. Mis on asteenia ja miks ta tekib?
Kiire väsimuse teke
Tekib kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul
40. Vaheaju koosneb:....................taalamustest (nägemiskühmud) ja hüpotaalamustest (kühmudealune piirkond)............
41. Taalamuse funktsioonid.................kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde; võtab osa aistingute moodustamisest; kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks..............
---
Taalamuse tuumad jagunevad:
1) Spetsiifilised tuumad
• Releetuumad:
– lateraalne põlvikkeha - nägemissignaalide releetuum
– mediaalne põlvikkeha - kuulmistrakti releetuum
– tagumine ventraalne tuum - informatsioon naha- ja proprioretseptoriteltd
• Assotsiatiivsed tuumad:
aavad impulse releetuumadelt ja saadavad need ajukoore assotsiatiivsetele väljadele
2) Mittespetsiifilised tuumad:
• annavad signaale koorealustele tuumadele, milledelt impulsid lähevad erinevatele ajukoore osadele
• on tihedalt seotud retikulaarformatsiooniga
---
42. Kuidas jagunevad suuraju poolkerade koore väljad?
Teostab kortikaalset kontrolli nii motoorsete kui ka vegetatiivsete protsesside üle.
• Ajukoore sensoorsed väljad
• Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad- Suuraju poolkerade koore osad, kus ühendatakse erinevaid funktsionaalseid välju. Kujundatakse tahe ja emotsioonid.
• Ajukoore motoorsed väljad
---
Limbiline süsteem:
– Emotsioonide ja naudingukeskus
– Seotud ka mälu, õppimise ja motivatsiooniga
– Hõlmab kesk-, vaheaju ja suuraju koore erinevaid piirkondi
---
NÄRVI-LIHASAPARAAT
1. Mis on liigutusaparaat? .................organite ja kudede süsteem, mis moodustavad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest......................
Ta koosneb:
a......motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest.............
b......skeleti vöötlihastest......................
c.......skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega.....................
2. Mis on motoorne ühik ja millest koosneb?
- Närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element
- Koosneb: motoneuronist ja tema poolt innerveeritavast lihaskiudude grupist
3. Nimeta lihaskiu müofilamendid:
a. ......peenikesed, antiinfilamendid............ (võime liikude, mille tulemusena lihas lüheneb)
b. ........jämedad, müosiinfilamendid...... (võime moodustada energiat)
4. Mis on sarkolemm ?
Elastne rakumembraan , mis ümbritseb lihaskiudu
5. Mis on sarkoplasma ?
Lihaskiu sisemuses olev tsütoplasma
---
• Sarkoplasmaatiline maatriks - Vedelik, milles on lahustunud valgud, glükogeeni graanulid , rasva tilgad , teised molekulid ja ioonid ning kus asuvad ka müofibrillid
• Sarkoplasmaatiline retiikulum - Kotikeste ja torukeste süsteem, mis asub müofibrillide vahel paralleelselt viimastega
---
6. Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil?
Ca- ioonid. (Ca2+)
7. Kuidas toimub lihaskontraktsioon?
Ärrituse toimel tungivad Ca-ioonid müosiinniitide vahele käivitades kokkutõmbe lihases
8. Lihaskontraktsiooni režiimid on:
a. ............... isomeetriline ................
b................. isotooniline ..............
c. ................ auksotooniline ..........
9. Mis on isomeetriline kontraktsioon?
Lihas ei lühene, muutub ainult lihase pinge
10. Mis on isotooniline kontraktsioon?
Lihase pinge muutumatu, muutub ainult lihase pikkus
11. Mis auksotooniline kontraktsioon?
Muutub nii lihase pikkus kui ka pinge
12. Kuidas jagunevad lihaskiud?
1) Punased
2) Valged
13. Iseloomusta punaseid lihaskiude
Aeglased, vastupidavad, palju mitokondreid, palju müoglobiini(O2), aeroobne energiatootmine
14. Iseloomusta valgeid lihaskiude
Kiired, väsivad kiiresti, toodavad energiat anaeroobsel teel
15. Mis on lihase hüpertroofia?
Lihase paksenemine
16. Mis on sarkoplasmaatiline lihase hüpertroofia?
Sarkoplasma mahu suurenemise arvel peamiselt aeglastes kiududes:
• Mittekontraktiilsed valgud
• Metaboolne reserv
• Kapillaarvõrgustik
• Paraneb vastupidavus
• Ei parane absoluutne jõud
17. Mis on lihase müofibrilliline hüpertroofia?
Müofibrillide hulga ja mahu suurenemise arvel peamiselt kiiretes kiududes:
• Kontraktiilsed valgud
• Paraneb absoluutne jõud
• Ei parane vastupidavus
18. Mis on summaarne kontraktsioon?
Tekib siis kui lihaskius järgnevad teineteisele mitu ärritust, mille tulemusena saadakse maksimaalsest üksikkontraktsioonist tugevam kontraktsioon.
(Ükiskkontraktsioon – vastus lihase enese või lihase juurde viiva närvi ärritamisel)
19. Mis on teetanus ja kuidas jaguneb:
- lihaskrampidega kulgev äre bakteriaalne haigus
- Jaguneb:
• Hambuline – tekib kontraktsioonide osalisel summeerumisel
• Sile – tekib kontraktsioonide täielikul summeerumise
20. Lihase jõud ja seda mõjutavad tegurid
Lihase jõud sõltub:
• Üksikute lihaskiudude kontraktsioonijõust
• Kiudude hulgast lihases
• Lihase lähtepikkusest närvimõjutuste iseloomust
• Mehhaanilistest tingimustest lihaste jõus luukangidele