Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Füsioloogia kordamisküsimused-vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas leitakse?
  • Millest sõltub nende suurus?
  • Kuidas jaguneb millest sõltub?
  • Millest koosneb?
  • Millist informatsiooni saab valgu ainevahetuse kohta?
  • Kuidas jaguneb rasv organismis?
  • Miks kasutab organism esmase energiaallikana süsivesikuid?
  • Millised muutused tekivad erutunud koes?
  • Kuidas jagunevad äritajad?
  • Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi?
  • Mis kutsub esile erutuse läviärritus 9 Mis on kronaksia?
  • Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus?
  • Mis on hallollus?
  • Mis on valgeollus?
  • Kuidas jagunevad kõik refleksid?
  • Mis on refleksikaar?
  • Mis on erutuse summerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb?
  • Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses?
  • Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes?
  • Milliseid reflekse teostab piklik aju?
  • Millest koosneb ajutüvi?
  • Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid?
  • Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis?
  • Mis on ataksia ja miks ta tekib?
  • Mis on astaasia ja miks ta tekib?
  • Mis on düstoonia ja miks ta tekib?
  • Mis on asteenia ja miks ta tekib?
  • Kuidas jagunevad suuraju poolkerade koore väljad?
  • Mis on liigutusaparaat?
  • Mis on motoorne ühik ja millest koosneb?
  • Mis on sarkolemm?
  • Mis on sarkoplasma?
  • Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil?
  • Kuidas toimub lihaskontraktsioon?
  • Mis on isotooniline kontraktsioon?
  • Mis auksotooniline kontraktsioon?
  • Kuidas jagunevad lihaskiud?
  • Mis on lihase hüpertroofia?
  • Mis on sarkoplasmaatiline lihase hüpertroofia?
  • Mis on lihase müofibrilliline hüpertroofia?
  • Mis on summaarne kontraktsioon?
Vasakule Paremale
Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #1 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #2 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #3 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #4 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #5 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #6 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #7 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #8 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #9 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #10 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #11 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #12 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #13 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #14 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #15 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #16 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #17 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #18 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #19 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #20 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #21 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #22 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #23 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #24 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #25 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #26 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #27 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #28 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #29 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #30 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #31 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #32 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #33 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #34 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #35 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #36 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #37 Füsioloogia kordamisküsimused-vastused #38
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 38 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 238101 Õppematerjali autor
Põhjalik konspekt kordamisküsimuste vastustega natukene lisainformatsiooni.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
78
doc

Exami küsimused 2005

FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk ­ 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon ­ vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused ­ on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude plasma puhversüsteem 4

Inimese anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
11
doc

Inimese füsioloogia

Aktiveeriv toime. Soodustab koevalkude, lihasvalkude sünteesi. Produktsioonid lihasrakkude kasvu ja jõuharjutused on omavahel seotud. Naissuguhormoonid. Östrogeenid ja progesteroon. Toodetakse tsüklitena. Östrogeenid. Mõjutavad suguorganite kasvu ja arengut, mõjutavad ainevatusprotsesse, rohkem süsiveskute ja rasvade, vähem valkude. Ovulatsioon-munaraku vabanemine. Progesteroon. Tagada loote normaalne kasv ja areng, ettevalmistada munaraku viljastumine. Erutuvuse füsioloogia erutuvus. Võime erutuda, kõikide elusorganismide põhiomadus. Organismi rakkudel on võime üle minna erutusseisundisse. Talitluslik seisund, mis avardub närviimpulsside tekkel ja edasiandmisel, tekib vastusreaktsioon. Talitluse pidur. Peab olema mõjur, organismi väised, sisesed muutujad, valgus, heli, keem. üh. Ühine toimimine erutunud koes tekkivad. Muutub koe ainevahetus. Suureneb soojuse teke. Muutub koe elektriline seisund. Lihasekokkutõmbes

Inimese anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
29
doc

Füsioloogia

ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised ­ temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised ­ hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised ­ osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ­ ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse

Füsioloogia
thumbnail
33
doc

Füsioloogia

tuvastas need kopsudes. Pani punkti Harvey vereringe põhimõttele. 1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres. RENE DESCARTES (1569 ­ 1660) ­ prantslane. Uuris reflektoorset olemust. TÜ omaaegsete füsioloogide panus F arenemisesse. *H.A.A. SCHMIDT (1831 ­ 1894) ­ formuleeris teooria verehüübimise kohta. *F.H. BIDDER (1810 ­ 1894) - kirjutas koos eelnimetatuga 1852 "Seedemahlad ja ainevahetus". Tegi kindlaks, et inimese maomahl sisaldab soolhapet. II AINEVAHETUSE FüSIOLOOGIA · Ainevahetuse olemus ja üldine regulatsioon. Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus. AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolismil moodustuvad toitainete omastamise e. assimilatsiooni (orgaaniliste ainete süntees)

Anatoomia
thumbnail
8
doc

Füsioloogia - veri, vereringe, hingamine

Kordamisküsimuste vastused 1. Südame anatoomilised näitajad ja funktsioon Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund. Võib kaaluda 250-350 grammi, umbes rusikasuurune, asetseb eesmises keskseinandis, 2/3 keha keskteljest vasakul pool, 1/3 paremal. Südamepõimik on suunatud tahapoole üles ja paremale; südame tipp alla, ette vasakule. Eristatakse kahte pindmikku: tagumine alumine vahelihasmine pindmik ja eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik. 2 koda ja 2 vatsakest. Nende vahel koja-vatsakese klappid ja kõõluskeelikud. Enne aorti ja kopsutüve asetsevad poolkuuklappid. Südamesse suubuvad.... paremasse kotta: pärgurge, ülemine ning alumine õõnesveen (keha venoosse vere). Vasakusse kotta: 2paremat+2vasakut kopsuveeni (arteriaalne veri). Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev vere ühesuunaline ringlus

Füsioloogia
thumbnail
7
docx

Inimese f�sioloogia I KT kordamisk�simused vastustega

ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti ­ endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas ­ südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varas

Inimese anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
23
docx

Ainevahetus, veri, vererakud, sisesekretsioon

KONTROLLTÖÖ III Veri. Süda ja vereringe. Ainevahetus. Hormoonid AINEVAHETUS Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus: AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja aine. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse organismiomaste ainete ehitamiseks

Füsioloogia
thumbnail
8
docx

Inimese füsioloogia I KT

ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti ­ endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas ­ südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun