VERI JA IMMUUNSUS Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Vedel sidekude koosneb: - vereplasma: (vesi, mineraalsoolad, hormoonid, vitamiinid jne.) Ülesanne: transpordib toitaineid kudedesse ja kudedest CO2- te kopsudesse. - vererakud: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid Punalibled: - transpordivad O2- te - tekivad punases luuüdis - eluiga 4 kuud (vanad lagundatakse maksas) - ainsad tuumata rakud - kaksiknõgusad - sisaldavad hemoglobiini (Hgb) => Fe <= annab vere punase värvuse Vere Hgb näitab mitu g. Hgb on 1l veres - meestel 150 - naistel 120-130 Vere sete on punaliblede settimiskiirus Valgelibled: - kaitse haigustekitajate eest
Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak- värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest
BIOLOOGIA 2 KONSPEKT 1. Millised on inimese peamised koetüübid? - epiteelkude - sidekude - lihaskude - närvikude 2. Kuidas toimub inimese talituse regulatsioon? Inimese talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. 3. Mis on neuraalne regulatsioon? Regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem 4. Millest koosneb närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju)← Närvisüsteem →Piirdenärvisüsteem (närvid) Skeem 5. Milline on närviraku ehitus? (rakukeha, akson, dentriidid, golgi aparaat, mitokondrid, müeliinkiht, tuum, närvilõpmed) Skeem 6. Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline signaa, mis põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 7. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. 8. Mis on refleksid? Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele. 9...
Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele ning see pärandub liigi kõikidele isenditele. Sellepärast on inimesed immuunsed näiteks koera katku suhtes. Kaasasündinud immuunsus toimib organismis väga kiiresti ning korraga paljudele haigustekitajatele. Mitmesuguste valgeliblede reaktsioone haigustekitajatele nimetatakse immuunvastuseks. Peamised immuunsüsteemi esmases vastuses osalevad valgelibled on õgirakud ja tapjarakud. Kuna nakkuse kohas tekib valgeliblesid ligitõmbavaid aineid, suureneb õgirakkude ja tapjarakkude hulk vigastuskohas kiiresti ning luuüdis hakatakse tootma rohkem valgeliblesid. Et valgelibled jõuaksid sihtkohta, peab suurenema verevool. See põhjustab temperatuuri tõusu, punetust ja valu. Sissetungijaid hävitatakse valimatult: nad süüakse või nad hukkuvad väljapaisatud mürkide tagajärjel. Niisugune mittespetsiifiline immuunvastus tekitabki põletiku
liikumise kiirust ja tagavad selle sihipärasuse. Info läheb dendriididest kehasse, Immuunsussüsteem. Organismi võimalused kaitseks on: higi- ja läbib aksoni ja liigub närvilõpmetest välja. Närvirakke ümbritsevad gliiarakud, mis rasunäärmetega eralduvad ensüümid, kahjutud bakterid nahal, limaskestad, kaitsevad närvirakke ja varustavad neid toitainetega. Närvisüsteem jaguneb kaheks õgirakud, valgelibled ja antigeenid. Kaassündinud immuunsus on pärilik osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Peaaju koosneb peamiselt reageerib uutele ja varemkohatud haigustekitajatele ühte moodi. Omandatud valgeainest (moodustavad aksonid) ja ajukoor peamiselt hallainest (moodustavad immuunsus kujuneb pärast sündi vastavalt inimese elukeskonnale salvestab igast närvirakkude kehad dendriididega)
siseneb mitu väiksemat lümfisoont, väljub aga 2 – 3 suuremat;- lümfisõlmed on ümbritsetud sidekoelise kapsliga, millest lähtuvad sõlme sisse samuti sidekoest vaheseinad – trabeekulid, trabeekulite vahel on õõned – siinused, mis on täidetud lümfikoega, - lümfi voolamisel läbi sõlme takerduvad suuremad rusud ja mikroobid lümfikoe võrgustikku ja fagotsüteeritakse makrofaagide poolt, väiksemaid mikroobe “püüavad” vabalt liikuvad valgelibled. Rinnajuha (ductus thoracicus):- inimkeha suurim lümfisoon;– algab kõhu- ja nimmetüvede liitumisest, alguskohal tihti laiend – piimanditsistern (cisterna chyli), - kulgeb rinnaõõne tagaseinal, suubub vasakusse venoosnurka; - kogub lümfi alakehast ja vasakust ülemisest poolest (3/4 keha lümfist) Parem lümfijuha (ductus lymphaticus dexter): - tekib rinnaõõnes parempoolsete pea-, kaela- ja
BIOLOOGIA I TERMINID ; Bioloogia teadusharu mis uurib elu Tsütoloogia rakuõpetus Morfoloogia teadus mis uurib organismi taset Homöostaas organismide stabiilne sisekeskkond Taksis liikumisviis kus liigutakse välisärritaja poole või kaugenetakse sellest Kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe Vere vormelemendid ehk vererakud ( punalibled , valgelibled ja vereliistakud ) Elund ehk organ Elundkond ühise talitluse alusel moodustavad organid organisüsteemi ehk elundkonna Neuraalne reaktsioon närvisüsteemi ahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse reaktsioon Humoraalne reaktsioon reaktsioon hormoonide ja keemiliste ühendite vahendusel Autotroof organismid , mis väliskeskkonnast hangitud anorgaanilistest ainetest toituvad Heterotroof organismid kes kasutavad teiste poolt sünteesitud orgaanilisi ühendeid
Nimeta ensefaliidi(ajupõletik) sümptomid ja põhjustaja. - Sümptomid: peavalu, uimasus, palavik ja väsimus, krambihood, mäluhäired, hallutsinatsioon - Põhjustaja: viirused, bakterid, algloomad (puuk) Nimeta kesknärvisüsteemi haigusi. - ajupõletik - Lastehalvatus - Dementsus - a) Alzheimeri tõbi - b) Parkinsonism - Insult - Selgroo vigastused Millised on inimese kaitsemehhanismid? - Nahk ja limaskestad, - Valgelibled Kuidas kaitsevad ohutud bakterliigid nahka? - Konkureeruvad ohtlikkega Kuidas kaitsevad nahk ja limaskestad organismi? - Nahal elab ka palju kahjutuid baktereid, mis piiravad võõraste liikide kasvu (konkurents). Ohutud bakteriliigid lõhustavad ka naharasu ning selle tulemusel tekivad rasvhapped. Need hoiavad naha happelisena, mis takistab paljude ohtlike bakteriliikide kasvu. - Limaskestad katavad seedekulglat, hingamisteid, kuseteid ja suguelundeid.
· Täiskasvanud inimeses on ~5-6 liitrit verd VERE PUNALIBLED EHK ERÜTROTRÜÜBID · Transpordivad hapnikku · Tekivad punases luuüdis · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas · Ainsad tuumata rakud inimese kehas · Neid on veres kõige rohkem (täiskasvanud umbes 35 triljonit) · Punase värvuse annab neile hemoglobiin, mis on rauaühendit sisaldav ja hapnikku transportiv valk VERE VALGELIBLED EHK LEUKOTSÜÜDID · Kaitsevad haigustekitajate eest · Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas · Eluiga ligi 2-4 päeva · Tuumaga värvusetud rakud · Õgirakud ja antikehasid tootvad rakud VERE LIISTAKUD EHK TROMBOTSÜÜDID · Osalevad vere hüübimisel · Hemofiilia veerehüübimatus VEREPLASMA · Transpordib toitaineid, jääkaineid ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid.
1.Kirjeldage, mis toimub Juku kaitsesüsteemis, kui pind torkab sõrme ja Juku ei lase pindu eemaldada? Selleks, et ei tekiks verejooksu, püüavad vereliistakud vigastatud kohta parandada ja algab seal vere hüübimisprotsess. Puupinnuga lähevad sisse ka haigustekitajad ehk mikroobid. Vere kaudu tulevad kohale valgelibled ehk leukotsüüdid. Põhilised neist on õgi- ja tapjarakud. Õgirakud haaravad sissetunginud mikroobid enda sisse ning hävitavad selle raku sees olevate ainete abil. Tapjarakud vabastavad mürgiseid aineid, mis hävitavad sissetungjatega nakatunud rakud. Kohalikud koesisesed õgirakud moodustavad esmase sisemise kaitse. Õgirakud on väheliikuvad ja ei suuda hävitada kõiki haigustekitajaid. Nad tagavad kaitse esimese tunni jooksul. Selles nakkuse kohas tekib valgeliblesid
kaitsefunktsioon, mille tagavad erütrotsüüdid märgistatakse Cr ja F vastava lahjenduse põhjal saab veresoonte endoteelis ja · Suhteline stabiilsus rakkudele fagotsütoosivõimelised ja antikehi radioakt isotoobi lahuses, viiakse gradueeritud katseklaasil lugeda trombotsüütides olevad optimaalse moodustavad valgelibled ning tagasi organismi ja määratakse Hb sisalduse. Algul pannakse spetsiifilised valgud (ensüümid),> elukeskkonna tagamiseks vereplasma ensüümid; kaitse nende lahjendusaste klaasi veidi HCl-i lahust, sinna 20 · Ca-ioonid · Isotermia verekaotuse vastu vere 14
Veri. Erütrotsüüdid (punalibled) tuumata rakud (mahutab rohkem hapnikku), sisaldavad hemoglobiini, transpordivad hapnikku. Leukotsüüdid (valgelibled) tuumaga, aktiivse liikumisvõimega. Trombotsüüdid (vereliistakud) tekivad luuüdis, osalevad vere hüübimisel. Hemoglobiin koosneb heemist ja globiinist, heem sisaldab rauda, mis aitab siduda hapnikku. Vere ülesanded: 1) Transpordifunktsioon 2) Miljööfunktsioon 3) Kaitse verekaotuse vastu 4) Kaitsefunktsioon Veregrupid doonor, retsipient. (Reesussüsteem (leiutas: K. Landsteiner)) Veresooned. ARTERID KAPILLAARID VEENID Arteriaalne veri Arteriaalne/venoosne Venoosne veri Hapnik&toitained O2 ja CO2 segunenud veri CO2 ja jääkained Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega Klapid puuduvad ...
Peenikeses õhukeseseinalised veresoomed. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaad ja jääkained rakkudest verre. Veri: Kude, mis koosneb vereplasmast, puna-ja valgeverelivledest ning vereliisakutest. Täiskasvanud inimeses on 5-6 liitrit verd. Vere punalibled ehk erütrotsüüdid: Transpordivad hapnikku. Tekivad luuüdis, eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas, ainsad tuumata rakud inimese kehas. Vere valgelibled ehk leukotsüüdid Kaitsevad hagustetekitajate eest Tekivad luuüdis, lümfisõlmes ja põrnas, eluiga 2-4 päeva. Tuumaga värvusetud rakud . arv kõigub (norm on 4000-9900 rakku mm vere kohta) Vereliistakud ehk tombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel. Hemofiilia verehüübimatus. Vereplasma Transpordib toitaineid, jääkaineid ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid. Koosneb põhiliselt veest(90%), milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained.
Krusta, pindmine kiht, intermediaal kiht, basaalkiht, sidekude SUBLINGVAALNÄÄRE Mukoossed lõpposad (keskel), seroosne külgkompleks (pealtpoolt) KÕRVASÜLJENÄÄRE Näärmerakkude tuumad, seroosed näärmerakud KONNA VERI Erütrotsüüdid, leukotsüüdid LEUKOTSÜÜDID = VALGELIBLED GRANULOTSÜÜDID Basofiil, monotsüüd, lümfotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid, neutrofiil KOHEV SIDEKUDE Rakutuum, kollageensed kiud (all), elastsed kiud (ülal) TIHE SASSISKIULINE SIDEKUDE SÕRMENAHAST Rakud, kollageensete kiudude kimbud TIHE KORRASKIULINE SIDEKUDE KÕÕLUSEST Kollageensete kiudude kimbud, fibrotsüüdid SÜLTJAS SIDEKUDE
Põhiomaduseks erutuvus ja kokkutõmbuvus .Lihaskoed erutuvad impulssidest. Vöötlihaskude on lihastes , mis liigutavad skeletiluid. Närvikude on võimeline erutust vastu võtma ning edasi juhtima . Varustatud närviimpulssi juhtivate jätketega. Sidekude Sidekoe hulka kuuluvad ka rasv-, kõhr-, ja luukude , veri .Põhiülesandeks on teiste kudede omavaheline ühendamine. Palju rakuvaheainet. ERÜTROTSÜÜDID punalibled LEOKOTSÜÜDID valgelibled TROMBOTSÜÜDID vereliistakud Rakuvaheaineks on vereplasma , mis koosneb mitmesugustest vees lahustunud keemilistest elementidest. Koed on koondunud organitesse ehk elunditesse -Vatsakeste ja kudede seintest leiame mitmesuguseid närve. Südant varustavad verega pärgarterid , lähtuvad veresooned. Seest ja väljas poolt on süda kaetud kileja epiteelkoega . Südames on kõik koed olemas. Ühise talitluse alusel moodustavad organid organisüsteeme ehk elundkondi
et järgmine kord olla paremini valmis sama antigeeni rünnakule. B-lümfotsüüdid Kui tõsine jama on käes, siis muudetakse vajadusel suureks õgirakkudeks ehk makrofaagideks. Monotsüüdid Nemad reguleerivad immuunrakkude tööd ja ise hävitavad me endi rakke, mis toodavad valesi valke (näiteks kui on nakatanud viirusega või meie endi rakk on muutunud vähirakuks). T- lümfotsüüdid Kõige levinumad valgelibled, moodustades valgelibledest 54-62%. Nimetakse ka õgirakkudeks. Esimesed rakud, mis jõuavad sissetungijateni. Võitlevad bakterite, seente ja viiruste vastu. Neutrofiilid Antikeha on valk, mida organism kasutab võõrkehade ohutuks muutmiseks; valk, mida organism kasutab võõrkehade äratundmiseks; suur Y-kujuline valk Autoimmuunhaigused on haigused, mille puhul immuunsüsteem hävitab organismi enda kudesid.
Kilpnäärme hormoon on türoksiin, mis reguleerib ainevahetust ja kehatemp. Kõhunääre/pankreas toodab insuliini ja glükagooni. Neerupealised adrenaliini. Adrenaliin kiirendab südamerütmi, suurendab pupille, hingamine kiireneb. Munasarjad östrogeen, munandid testosteroon Platsenta toodab rasedushormoone. Hormoonid on väga aktiivsed keemilised ained, mis liiguvad vere kaudu. Prokestoroon raseduse hormoon. Inimkeha kolm kaitseliini: 1. Nahk ja limaskestad 2. Valgelibled õgirakud, tapjarakud 3. Lümfotsüüdid vastutavad organismi valikulise kaitse eest Autoimmuunhaigused on haigused, mille puhul immuunsüsteem hävitab organismi oma kudesid. Allergia puhul reageerivad kaitsemehhanismid üle. Füüsiline koormus, stabiilsus Neerud reguleerivad happelisust, kusiaine ja vee sisaldust. Kopsud reguleerivad hapniku ja süsinikdioksiidi sisaldust. Maks ja pankreas reguleerivad glükoositaset. Maks ja nahk reguleerivad temperatuuri.
mis seovad erinevaid luurakke, paiknevad kihtidena rakuvaheaine sees õõnsustes, skeleti põhikomponent.) kiuline sidekue(rakuvaheaine on kiududena rakkude vahel, kõigis organeis moodustab sidemeid.)kohev sidekude(paiknevad hõredalt, rakkude vahel on kiud ja koevedelik)rasvkude(rakud on suured ja rasvarikkad, nahaaluses rasvakihis, mõnede elundite umber)veri(rakuvaheaine on vedel (plasma), vererakke on 3: punalibled (erütrotsüüdid), valgelibled (leukotsüüdid), vereliistakud.Kannab toitaineid, hapnikku, hormoone, jääkaineid.) Lihaskude-võimaldab organismi ja organismisisest liikumist.omapära : rakud kokkutõmbumisvõimelised, piklikud rakud, mis koosnevad lihaskiududest - müofibrillidest, pärast sündi juurde ei teki.Jaotus: silelihaskude(siseorganite lihastes, käävjad rakud; kokku tõmbuvad aeglaselt; ei allu organismi tahtele; kulutavad vähe energiat ;puudub südamel) vöötlihaskude(koosneb lihaskiududest, kokkutõmbed on
· sünapsid reguleerivad impulsi tegevust · sünapsid on elektrilised või keemilised kordamine: · veresooned mis viivad verd kudedest südamesse- veenid · kopsuarterites voolab -venoosne veri · automatism on omane südamelihaskoele · testosteroon -meessuguhormoon · veri on sidekude · nägemiskeskus asub suurte poolkerade- kuklasagaras · sõnaline inf. Kodeeritakse algselt- skundaarsesse mällu · antikehi valmistavad lümfotsüüdid on valgelibled · milliste kudede rakud ei uuene- närvikudede · reasta erituselundkond, alustades organismist kõige rohkem vett eemaldavast elundist- neerud, soolestik, nahk, kopsud
1 Nimi: Rühm: Kuupäev: 1. Organismi vedelikuruumid on vesi, koevedelik, lümf ja vereplasma. 2. Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, veri ja lümf. 3. Sisekeskkonna homöostaas tähendab kõige üldisemas mõttes suhtelist stabiilsust rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. 4. Sisekeskkonna suhteliselt stabiilsete parameetrite hulka kuuluvad kehatemperatuur 5. Veri koosneb: 1)vereplasma 2)vormelemendid punalibled, valgelibled ja vereliistakud 6. Vere põhiülesanded on:1) homöostaas rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine. 2)transpordifunktsioon 3)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid. 7. Vere punaliblede e. erütrotsüütide arv ühes mikroliitris veres on inimesel 4-6; seal 6-8; veisel 6-8; hobusel 7-12.; kanal 2,5-3,2 8. Punaliblede ülesanne on hapniku transport. 9
Humoraalne regulatsioon- Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või aktiveerides. Hormoonid liiguvad vere vahendusel kõikjale organismis. Hormoonide kogus väike ja toime aeglasem kui närvisüsteemil. Negatiivne tagasiside- retseptorrakkude ja meeleelundite kaudu kontrollitakse protsesse sisekeskkonnas. Kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse elundite ja elundkondade talitlust nii, et kõrvalekalle väheneks. 7) Mis on punalibled, valgelibled ja vereliistakud, vereplasma? Punalibled- Väikesed, lühiealised ja kaksiknõgusad. Neil puudub tuum, mitokondrid jt organellid. Sisaldavad hemoglobiini. Uued tekivad tüvirakkudest. Transpordivad hapniku ja süsihappegaasi. Membraan elastne ja võimaldab liikuda läbi kapillaaride. Valgelibled- Punalibledest suuremad, neil on tuum jt organellid. Leidub kudedes, lümfis, lümfisõlmedes. Ülesanne on kaitstaorganismi. Granulotsüüdid- elavad 4-5 päeva, veres vaid mõned tunnid
KLOONIMINE GENEETILISELT IDENTSE JÄRGLASKONNA SAAMINE PALJUNDATAVAST ÜKSIKOBJEKTIST (DNA MOLEKUL RAKK, ORGANISM). KLOON GENEETILISELT IDENTNE JÄRGLASKOND. MERISTEEMPALJUNDUS MERISTEEMIRAKKUDE KASUTAMINE VEGETATIIVSETE JÄRGLASTE SAAMISEKS. MERISTEEM TAIMEDE ALGKUDE. TOTIPOTENTSUS RAKKUDE VÕIME MUUTUDA MIS TAHES TÜÜPI ORGANISMIOMASTEKS RAKKUDEKS JA ARENEDA TERVIKORGANISMIKS. MERISTEEMPALJUNDUSE KASUTAMINE: 1) RASKESTI PALJUNDATAVATE TAIMEDE (ORHIDEED, VILJAPUUD) ISTUTUSMATERJALI KIIRE TOOTMINE; 2) VIIRUSVABADE TAIMEDE TOOTMINE, MISTÕTTU TAIMED ON JÕULISEMA KASUVGA, ÕITSEVAD LOPSAKAMALT JA ANNAVAD RIKKALIKUMAT SAAKI; 3) LOODUSKAITSES HÄVIMISOHUS TAIMELIIKIDE KAITSMINE. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA LEITUTATI MONOKLOONSETE ANTIKEHADE TOOTMISEKS. 1) ANTIGEENIGA IMMUNISEERITUD IMETAJA PÕRGNAST ERALDATUD LÜMFOTSÜÜDID VIIAKSE KOKKU IMETAJA KASVAJARAKKUDEGA LAHUSES, MIS STIMULEERIB RAKKUDE ÜHINEMIST. TEKIVAD HÜBRIDOOMID. RAKKUDE LAHJENDATUD ...
Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele, kõrgem (115-130mm/Hg) näit kohe pärast südamelihaste kokkutõmmet, madalam (70-80mm/Hg) pärast südamelihaste lõõgastumist, kõige parem õlavarrearteris, rõhk sõltub elueast vanadel veresooned ahanevad, emotsioon, verehulk, veresoonte läbimõõt ja elastsusest. Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak-värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest
1. Koed Elundkonnad Epiteelkude 1. hingamiselundkond Lihaskude 2. meeleelundkond Närvikude 3. sisenõrenäärmed Sidekude 4. katteelundkond 5. vereringeelundkond 6. seedeelundkond 7. erituselundkond 8. närvisüsteem 9. immuunsussüsteem 10. tugi- ja liikumiselundkond 11. suguelundkond Homöotaas siseelundkonna tasakaal närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete (hormoonide) abil. 2. Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmed (toodavad hormoone ehk signaale) Parakriinne signaalid mõjutavad lähedust Endokriinne signaalid lähevad ringlusesse Neuraalne regula...
Rakud ja koed Biomolekulid BIOKEEMIA, Rakk TSÜTOLOOGIA, Kude HISTOLOOGIA, Elund- ANATOOMIA, Elundsüsteem ANATOOMIA, Organism ANATOOMIA Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!...
aluskude. Nahal on kaitse- ja eritusülesanne ning ta talitleb meeleelundina. Nahatekised on küüned, juuksed, karvad ning piimanäärmed. Veri koosneb vereplasmast ning selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasmal on tähtis osa nii toitainete organismis laialikandmises kui ka kudedes moodustunud süsihappegaasi transpordis kopsudesse. Punalibled e. erütrotsüüdid transpordivad hapniku kopsudest kudedesse, valgelibled e. leukotsüüdid kindlustavad organismi kaitsesüsteemi töö ning vereliistakud e. trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel. Vere ülesanded on ainete transport, organismi kaitse, termoregulatsioon e. kehatemperatuuri ühtlustamine ning organismi sidumine ühtseks tervikuks. Diagnoos on lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta, sümptomid on haigusele iseloomulikud haigusnähud. Vaktsineerimine seisneb vaktsiini viimisel organismi
· raku suurust · kuju · värvust · omavahelist paiknemist Otsene mõõtmine: PCV Hemoglobiin Erütrotsüütide hulk MCV Leukotsüütide arv Plasma proteiinid (refraktomeeter) Trombotsüütide arv Keskmine tromotsüütide suurus Mikroskopeerimne: Diferentsiaal valgeliblede arv Punaliblede morfoloogia Trombotsüütide morfoloogia ja kontroll Retikulotsüüdid (aneemia) Kalkuleerimine Erütrotsüütide indeksid (MCHC, RDW) Absoluutarv valgelibled Absoluutarv retikulotsüüdid · Retikulotsüüdidebaküpsed vererakud. · Erivärving identifiteerimiseks. Retikulotsüüdid: · Lugeda 1000 erütrotsüüti ning jagada norm. rakkudeks või retikulotsüütideks · RBC/L x % Retikulotsüüdid= Retikulotsüüdid /L Verehüübimise testid: trombotsüütide arv aktiveeritud hüübimisaeg veritsusaeg (limaskest) lisateste kasutatakse vastavalt vajadusele Erütrotsüütide hindamine-aneemia Aneemia: erütrotsüütide massi vähenemine · Hkr
Haigus on organismi elutegevuse häire. Haiguse järgud on nakatumine, peitejärk (haigustunnused ei ilmne), eeljärk (üldised haigusnähud), väljakujunenud haiguse järk (vastavale haigusele iseloomulikud tunnused), haiguse lõppjärk (haigusnähud) ning täielik või osaline paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viir...
Kordamisküsimused kudede, luude ning liigeste ehituse ja tüüpide kohta: 1. Mis ülesanne on epiteelkoel? Katteepiteel (moodustab naha pindmise kihi), Näärmeepiteel nõrede valmistamiseks, sensoorne epiteel ärrituste vastuvõtmiseks. 2. Mis ülesanne on närvikoel? Anda erutus närviimpulssidena edasi. Neurogliiarakkude ülesanne tugi- kaitse ja toitefunktsioon. 3. Mis ülesanne on luukoel? Luukoest moodustunud skelett kaitseb ja toetab keha. Luukude hoiustab ka mineraalained. 4. Mis ülesanne on rasvkoel? Energia hoiustamine, keha soojustamine, 5. Mis ülesanne on kõhrkoel? Tugifunktsioon 6. Mis ülesanne on verel? Hapniku ja toitainete transport kudedesse, kaitsefunktsioon (tõrjub verre sattunud tõvesid), hormoonide transport 7. Mis ülesanne on retikulaarsel sidekoel? Võimalus muutuda teisteks rakuvormideks 8. Mis tüüpi rakkudest koosneb veri? ...
veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e. vere valgelibled – tuumaga värvusetud rakud mis kaitsevad haigustekitajate eest trombotsüüt, e. vereliistakud osalevad vere hüübimisel fibriin, - vere hüübimist soodustav aine immuunsus, Organismi võime muuta kahjutuks haigustekitajaid, teisi kehavõõraid rakke ning kehavõõraid ühendeid omandatud immuunsus, kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel kaasasündinud immuunsus, Pärandub vanematelt järglastele.
Veri Kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. · Täiskasvanud inimeses on 5-6 liitrit verd. Vere punalibled ehk erütrotsüüdid Transpordivad hapnikku · Tekivad punases luuüdis · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas · Ainsad tuumata rakud inimese kehas · Neid on veres kõige rohkem (täiskasvanul umbes 35 triljonit) Neile annab punase värvuse hemoglobiin, mis on rauaühendit sisaldav ja hapnikku transportiv valk. Vere valgelibled ehk leukotsüüdid Kaitsevad haigustekitajate eest · Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas · Eluiga ligi 2-4 päeva · Tuumaga värvusetud rakud · Arv kõigub (norm on 4000- 9900 rakku mm3 vere kohta) Õgirakud ja antikehasid tootvad rakud. Õgirakk hävitab haigustekitajaid baktereid Vereliistakud ehk trombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel Hemofiilia - verehüübimatus Vereplasma Transportidib toitaineid, jääkained ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid
· Südameklapi rikked. Veri kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. ( täiskasvanul 5-6 liitrit ) LK 41 ÕPIKUST Vere punalibled e erütrotsüüdid - Transpordivad hapniku (hemoglobiin) · Tekivad punases luuüdis. · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas. · Ainsad tuumata rakud inimese kehas. Kõige rohkem ( u 35 triljonit) Hemoglobiin rauaühendit sisaldav, hapniku transportiv valk. Vere valgelibled e leukotsüüdid - Kaitsevad haigustekitajate eest. · Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. · Eluiga u 2-4 päeva, tuumaga, värvusetud rakud, arv kõigub ( 4000-9900 rakku mm3 kohta ) Trombotsüüdid vereliistakud, mis osalevad vere hüübimises. Immuunsüsteem - Kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest. Elundid on : · Lümfisõlmed veri rikastub lümfotsüütidega, hävitatakse kehasse sattunud mikroobid.
Veri Kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. • Täiskasvanud inimeses on 5-6 liitrit verd. Vere punalibled ehk erütrotsüüdid Transpordivad hapnikku • Tekivad punases luuüdis • Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas • Ainsad tuumata rakud inimese kehas • Neid on veres kõige rohkem (täiskasvanul umbes 35 triljonit) Neile annab punase värvuse hemoglobiin, mis on rauaühendit sisaldav ja hapnikku transportiv valk. Vere valgelibled ehk leukotsüüdid Kaitsevad haigustekitajate eest • Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas • Eluiga ligi 2-4 päeva • Tuumaga värvusetud rakud • Arv kõigub (norm on 4000- 9900 rakku mm3 vere kohta) Õgirakud ja antikehasid tootvad rakud. Õgirakk hävitab haigustekitajaid baktereid Vereliistakud ehk trombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel Hemofiilia - verehüübimatus Vereplasma Transportidib toitaineid, jääkained ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ46 Marina zaharenko SIDEKUDE Referaat anatoomias Jühendaja: K.Murt Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude moodustab keha toese ja kaitseb organismi vigastuse eest. Siia kuuluvad luukude ja kõhrkude, millest koosneb skelett, ning mitmed muud koeliigid, mis kaitsevad ja toetavad elundeid. Sidekude esineb kogu kehas,ühendab teisi kudesid omavahel.Paljud sidekoe rakud tekitavad kollageen- ja elastiinkiude, mis annavad koele elastsuse ja tugevuse. Sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma: toite-(troofilise) funktsiooniga sidekoed (veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude ja luukude). Nende ülesandeks on täita eri elundite vahelisi vahesid (kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sid...
6.Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus- Punavereliblede massist on kuni 30% hemoglobiini, mis seob endaga ja transpordib hapniku. Hemoglobiini molekulis 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini.Igas heemis on üks Fe aatom , mis seob 4 hapniku molekuli.Naistel hemoglobiini veres 120-160g/l ja meestel 130-160g/l. Alla 100 g/l kehvasti, st pidevat hapnikuvaegust organismis, üle 160g/l läheb veri paksuks( kõrgmäestikes tõuseb kuna õhk hõre)! Äkksurmaoht! 7.Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor- 1901 K.Landsteiner kirjaldas 4 põhilist veregruppi, mis moodustavad ABO-süsteemi. Jaotuse aluseks on erürtotsüütide pinnal esinevad A ja B-antigeenid ( aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad ( aglutiniinid( alfa ja beeta)). Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni .AGLUTINA...
Ribosoomid väikesed organellid Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud põiekesed (0,25 0,5 µm), mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme 7) Lihased: 3 liiki lihased Skeletilihased ehk vöötlihased alluvad inimese tahtele Südamelihased ei allu meie tahtele Silelihased ei allu meie tahtele (kokkutõmme on aeglane) 8) Veri Veri on vedel kude, mis koosneb vereplasma ja vererakkudest. Veres on 3 tüüpi vererakke: punalibled, valgelibled ja vereliistakud 9) Piirdenärvisüsteem Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks : somaatiliseks Moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid vegetatiivseks juhib tahtele allumatut siseelundite jne talitlust 10) Neerupealised, käbikeha, kilpnääre, kõhunääre, sugunääre Käbikeha asub peaajus, vähe arenenud nääre
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26-1 Inna Netsai SIDEKUDE Referaat õpetus inimese ehitusest ja elutalitlustest I õppeaines Juhendaja: K.Mitt Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude on peamine toetav ja kaitsev organismi kude, alus tema kõigi ühendusi- ja tugistruktuurid. Laiemas mõistes see on mitu erinevaid kudesid, mis moodustavad sidekoelisi struktuure- luud, kõõlused, sidemed, liigesed, dermis ja veresooned, aga tegelikult sidekoe juurde kuulub ainult rakuväline aine, mis täidab ruumi organite sees ja nende vahel. Nimelt ta määrab kõiki organite ja struktuuri füüsilisi omadusi. Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvahe...
Moodustavad nahaaluse rasvakihi, mis kaitseb siseelundeid, vähendab organismi soojakadusid ja talletab varuaineid. ● Luu-ja kõhrkoe moodustavad haralise kujuga luukoe rakud, mille rakuvaheaines on suurel hulgal mineraalsoolasid, täidavad tugi-ja kaitsefunktsiooni. ● Veri on vedel sidekude, mille rakuvaheaineks on vereplasma. 1) punalibled ehk erütrotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on transportida hapnikku. 2) valgelibled ehk leukotsüüdid on tuumaga rakud, mis kaitsevad organismi nakkuste ja võõrkehade eest. 3) vereliistakud ehk trombotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on panna vajaduse korral veri hüübima. Rakk: Membraan - eraldab rakud sisemuse väliskeskkonnast. Selleks, et rakk püsiks eluvõimeline, peab rakumembraan aineid läbi laskma, seal asuvate valkude abil tunneb organism ära omad ja võõrad rakud.
● http://www.spyghana.com/mtn-foundation-honoured-highest-corporate-blood-donor/ (03.12.14) ● Tänapäeval on vereülekande põhimõtteks, et haigele kantakse üle vaid seda verekomponenti, mis tal puudu on. ● Vere lahutamine komponentideks võimaldab kasutada verd otstarbekamalt. ● Täisverest moodustavad umbes 45% vererakud, ülejäänud 55% vereplasma. ● Vererakud on punalibled ehk erütrotsüüdid, vereliistakud ehk trombotsüüdid ja valgelibled ehk leukotsüüdid. Kes võivad olla doonorid, vere andmise sagedus, veredoosid ● Doonor peab olema terve, vähemalt 50 kg kaaluv 18-65 aastane inimene, kes on Eestis elanud 1 aasta ● Vahe kahe vereandmise vahel peaks olema: -meestel vähemalt 60 päeva ja -naistel 90 päeva. Soovitavalt võivad naised verd loovutada 3 ja mehed 4 korda aastas. ● Võetav verekogus ei kahjusta doonori tervist. Plasma kogus taastub 24 tunni jooksul, rakulised
(ülemine) väänilised torukesed, Henle link (millel on alanev ja ülenev säär), teise järgu väänilised (distaalsed) torukesed ja kogumistorukesed. 2. Esmas- ja lõpliku uriini teke. 1. Esmase uriini teke toimub filtratsiooni teel, kusjuures veri filtreerub päsmakeste veresoontest kapsli e kihnu õõnde. Kihnu õõs jääb kihnu e kapsli sisemise ja välimise lestme vahele. Uriin erineb vere poolest selle tõttu, et ei sisalda vormelemente (punalibled, valgelibled, erütrotsüüdid). Filtratsiooni rõhk(F) : F= A-(B+C) 25=70-(30+15) A vere rõhk päsmakese veresoontes (inimesel on see u 70mmHg) neerupuudulikkus tekib, kui rõhk alla 60 mmHg. Glomeerul veresoonte päsmake ja Bowmani kapsel kokku B vereplasma valkude rõhk e onkootne rõhk (normaalselt u 25-30 mmHg) - neerupuudulikkus tekib, kui rõhk üle 30 mmHg C vedeliku rõhk kihnuõõnes e hüdrostaatiline rõhk (normaalselt u 15 mmHg)
Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 28. Veri ( paks, vedel, puna- ja valgelibled, kuidas nimetatakse) Veri - on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Lisaks veel vererakud: Vereliistakud, punalibled, valgelibled. 29. Nahk (udar) Udar - põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat
RAKUÕPETUS Tsütoloogia ehk rakuõpetus on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust (näiteks rakkudes esinevaid protsesse, rakkude paljunemist ja omavahelist infovahetust). Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ning rakkude poolt moodustatud rakuvaheainest. Arvatakse, et inimese keha koosneb 1014 rakust. Erinevate rakkude suurus varieerub 5 - 120 µm vahel. Rakkude suurus on määratud rakumembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala suhetega. See on oluline normaalse aine- ja energivahetuse jaoks, mis omakorda limiteerib rakkude suurust. Suurim rakk on jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 grammi ning väikseim rakk on mükoplasma (ainurakne bakter 0,1 - 0,3 µm, mis võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi). Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt. Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele ...
1. Mis on ainevahetus ja kuidas ta jaguneb? Ainevahetus on füsioloogiline protsess, kus organismid muudavad toitainetega saadavat energiat bioloogilise oksüdatsiooni teel ehk sisemisel hingamisel elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Jaguneb anabolismiks ja katabolismiks. 2. Mis on adenosiintrifosfaat ja milline on tema tähtsus inimese organismis? ehk ATP on universaalne bioloogiline energia talletaja ja ülekandja inimese organismis, mis osaleb kõigi rakkude ainevahetuses. ATP on inimese organismis makroergiline ühend, mida toodetakse mitokondrites ja millesse salvestatud energiat on vaja: • makromolekulide sünteesiks; • lihaste kontraktsiooniks ja südame tööks; • närviimpulsside liikumiseks; • rakkude jagunemiseks 3. Millest sõltub inimese organismi ööpäevane toiduenergia vajadus? Inimese ööpäevane toiduenergia vajadus sõltub: • soost ja vanusest; • kehamassis ja pikkusest; • ainevahetuse eripärast ja endokriinsete näärmete t...
Bioloogia kordamine 3 1. Organismi regulatsioon Närvisüsteem – elektrilisi signaale juhtiv võrgustik, mis koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Ülesandeks on võtta väliskeskkonnast vastu infot ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Koosneb pea- ja seljaajust Sisenõrenäärmed – üle kogu keha paiknevad näärmed, mis toodavad hormoone ja reguleerivad organismi talitust. 1. Käbikeha 2. Ajuripats 3. Kilpnääre 4. Harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. Rakk – Kude – Elund – Elundkond – Organism Organism koosneb 60 000 miljardist rakust ja täiskasvanul on rakke üle 200 erineva tüübi. Erinevad rakutüübid moo...
Kiireimaks efektiivseks ravivõtteks on siiani flebotoomia. Loomulikult tuleks edasiseks raviks võimalusel eemaldada erütrotsütoosi algne põhjus Hüperleukotsüütiline leukemia Haigus kätkeb endas valgete vereliblede hulga tõusu. Umbes 5% leukeemiahaigetel patsientidel on lisaks valgete vereliblede rohkusele ka sümptomid, mis viitavad mingile veresoone takistusele kopsus, ajus, reetinas ja vahel ka muus organis. Lichtman on oma katsetes näidanud, et valgelibled võivad mõjutada vere viskoossust samuti nagu erütrotsüüdidki, vastavalt sellele, kui suurt mahtu nad omavad suspensioonis. Kuna nad on vähem võimelised deformeeruma kui erütrotsüüdid siis on ka nende mõju rohkem väljenduv ja viskoossuse suurenemist võib täheldada kui nende konsentratsioon ületab 0,15. Kuid selleks peab leukotsüütide hulk olema 300 000/µl akuutse või kroonilise müeloidleukeemia korral ja 800 000/µl kroonilise lümfotsüütilise leukeemia puhul.
Entsefaliit- ajupõletik, mida põhjustab puukide levitatav haigus Epilepsia- hooti tekkiv aju üle aktiivsus Dementsus- ajurakkude hävimise tulemusel kujunev vaimsete võimete vähenemine Insult- aju verevarustuse häire, mis põhjustab rakkude hävimise Poliomüeliit- viiruslik haigus, mis kahjustab motoorseid neuroneid ja põhjustab halvatust ja lihasnõrkust 3.8 Inimkeha kolm kaitseliini 1. Kaitseliin- nahk ja limaskestad 2. Kaitseliin- valgelibled Valged verelibled*- immuunvastust teostavad veres rinflevad rakud Nemad alustavad kohe lahingut, algatavad verhüübimis protsessi Valgelibled on õgirakkud ja tapjarakkud. Õgirakud haaravad sissetunfija enda sisse ning hävitavas selle raku sees olevate ainete abil. Tapjarakud vabastavad mürgised ained, mis hävitavad sissetungija nakatanud rakud. Nende hävitus tegevuse tagajärjel tekib põletik. 3. Kaitseliin- lümfotsüüdid
granulotsüüdid ja monotsüüdid, mille eluiga vältab mõnest päevast mõne nädalani. Lümfotsüüdid etendavad olulist osa keha kaitsevõimes. Enamik lümfotsüüte toodab antikehi, mida immuunsüsteem kasutab bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude hävitamiseks. Lümfotsüüdid kujunevad lõplikult välja lümfaatilistes elundites (põrn), nende tekkepaik on luuüdi. Nad ei ringle mitte ainult veres, vaid tungivad ka teistesse kudedesse. Granulotsüüdid on valgelibled, mille tsütoplasma sisaldab graanuleid. Granulotsüüdid tekivad punases luuüdis ning nad esimesed, kes hakkavad bakterite vastu võitlema. Paljud granolutsüüdid tegutsevad fagotsüütidena, st et kuju muutes haaravad nad võõrosakesed endasse ja hävitavad neid. Monotsüüdid on segmenteerimata tuumaga valgelibled. Põletikukolle meelitab kohale suurel hulgal monotsüüte. Siin kasvavad nad suuremaks, muutudes rändavateks
viirused.Ta kujutab endast nõrgalt aluselise reaktsiooniga ja soolaka maitsega punast vedelikku. Uusi vererakke toodetakse punases luuüdis,lümfisõlmedes ja põrnas. Verel on organismis täita äärmiselt tähtis ülesanne - kindlustada sisemise tasakaalu ehk homöostaasi säilimine sise- ja väliskeskkonna pidevalt muutuvates tingimustes. Igal vererakul on organismis oma funktsioon ja sellest tingitud iseärasused. Leukotsüüdid ehk valgelibled On tuumaga varustatud rakud, mille läbimõõt pole püsiv, sest neil on aktiivne liikumisvõime, millega kaasneb kuju muutumine. Osadel leukotsüütidel on tsütoplasma sõmeraline, osadel mitte. Sellest tulenevalt jaotatakse neid gronulotsüütideks ja agranulotsüütideks. Leukotsüüte toodetakse punases luuüdis ja lümfisõlmedes. Nende põhiülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Lümfotsüüt ühinedes antigeeniga vallandab immuunreaktsiooni.
ja ühendab kõik koed ühtseks tervikuks. Rasvkude on selline sidekoe liik, mille rakud on võimelised endasse rasva koguma. Rasvrakud moodustavad nahaaluse rasvakihi, mis kaitseb siseelundeid, vähendab organismi soojakadusid ja talletab varuaineid. Luu-ja kõhrkoe moodustavad haralise kujuga luukoe rakud. Elastne kõhrkude ja kõva luu kude täidavad tugi ja kaitsefunktsiooni. Veri on vedel sidekude. Veres on kolme tüüpi rakke: Punalibled transpordivad hapnikku. Valgelibled on tuumaga rakud ja kaitsevad organismi nakkuste ja võõrkehade eest. Vereliistakud on ilma tuumata rakud ja panevad vajadusel vere hüübima. Rakud saavad oma tooraine keskkonnast. Rakkude tootmisprotsessis tekib jääkaineid, millest osa sobib mõne teise toote tooraineks, osa on rakule kasutuskõlbmatud või lausa kahjulikud ja rakk eemaldab need. Kõiki rakke ümbritseb rakumembraan Kõikide organismide rakke ümbritseb membraan, mis eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast
Haigus on organismi elutegevuse häire. Diagnoos on lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Epideemia on nakushaiguse laiaulatuslik puhang. Nahk, tema ehitus ja ülesanded Ülesanded: kaitseb, meeleelund, keha temperatuuri reguleerimine, erituselund, kaitseb UV kiirguse eest, D-vitamiini valmistamine päikese mõjul. Veri Koostis: vereplasma, vesi, valgud, mineraalsoolad, toitained. Vererakud: punalibled, valgelibled, vereliistakud. Immuunsus: kaasasündinud, omandatud eluaja jooksul. Inimest tõvestavad viirused ja bakterid Viirused on bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Viiruste paljunemine: iseseisev paljunemisvõime puudub, paljunemiseks on vajalik peremees rakk. Paljunemis viisid: · viiruse pärilikkuse aine + rakukromosoomid = rakkude kahekordistumisel jaguneb ka viirusaine · viiruse pärilikkuse aine tungib raku tuuma ning paneb rakutuuma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
