soodusatavad hormooni ertumist, seega uriini vähem. Alkohol inhibeerib hormooni eritust, uriini rohkem! home.scarlet.be/~janson01/imgs/hersenen.JPG HÜPOFÜÜS e AJURIPATS · Hüpofüüsi eessagara hormoonid reguleerivad teiste endokriinelundite ja organite süsteemi: § Kasvuhormoon § Gonadotroopsed hormoonid. § Prolaktiin mõjutab rinnanäärmeid piima tootma § Luteiniseeriv hormoon mõjutab gonaade, ovulatsiooni, meestel testosterooni tootmist § Folliikuleid stimuleeriv hormoon naistel stimuleerib ovulatsiooni, folliikulite kasvu, meestel sperma produktsiooni. · Türoidhormoon mõjutab kilpnääret · Adrenokortikotroopne hormoon stimuleerivad neerupealiste koore stereoid hormoonide produktsiooni. EPIFÜÜS e KÄBIKEHA q Sünteesitavaks hormooniks on melatoniin. q Reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme,
Mürsiku iga Teismeea ehk keskmise kooliea üldiseloomustus Mürsikuiga on (11/12 15/16.a) Sel perioodil toimub organismis palju muutusi, mille tulemusena areneb füüsiline ja seksuaalne küpsus. Füüsiline areng on väga intensiivne, kehapikkuse ja kehamassi juurdekasv Keha omandab vastavalt naiselikud või mehelikud proportsioonid ja arenevad sekundaarsed sugutunnused nagu näiteks karvakasv, tütarlastel rinnanäärmete areng, menstruatsiooni teke. ÜLESANDED: Enesetadvuse ja enese maksmapanemise areng Sõprussuhete ümberhindamine Toimetulek probleemidega isiklikus elus Kohanemine organismis toimuvate muutustega Kohanemine sisemiste ja väliste vastuoludega PÕHIPROBLEEMID: vanemate autoriteet pannakse proovile ja slegub, et nad polegi nii täiuslikud tekivad uute väärtustega sõbrad (mitte alati positiivsed eeskujud) isikliku elu prob...
tõenäolisem, kui vahekorras ollakse tsükli 9.-15. päeval. Lühema või pikema menstruaaltsükli korral toimub ovulatsioon vastavalt varem või hiljem. Ovulatsiooni hetkest kulub järgmise menstruatsioonini 14 päeva, seda mõistagi siis, kui ei toimu rasestumist. Kui menstruatsioonid on ebaregulaarsed või tsükli pikkus püsivalt alla 22 või üle 35 päeva, naisel ovulatsioone enamasti ei toimu. Luteiniseeriv hormoon (S,P-LH) Luteiniseeriv hormoon (LH), nagu folliikuleid stimuleeriv hormoongi (FSH), on hüpofüüsi eessagara gonadotropiin, mis koosneb kahest alaühikust. Neist - alaühik on LH, FSH, türeotropiini (TSH) ja koorioni gonadotropiini (hCG) puhul identne ning ß-alaühik spetsiifiline. LH sekretsiooni reguleerivad positiivselt hüpotalamuse gonadoliberiin (GnRH) ning negatiivselt steroidhormoonid (östrogeenid, androgeenid, progesteroon). Preovulatoorselt on östradioolil LH-le positiivne tagasiside efekt
HORMOON TEKKEKOHT TOIME AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) e. Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib hormoonide moodustumist neerupealiste koores. adrenokortikotropiin == TSH (türotroopne hormoon) e. Türotropiin Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib troksiini moodustumist kilpnäärmes. == STH (somatotroopne hormoon) Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib valgusünteesi rakkudes ja organismi kasvu. somatotropiin e. Kasvuhormoon == Naistel stimuleerib koos LHga munaraku arengut munasarja folliikulis ja FSH (folliikuleid stimuleeriv hormoon) e. Hüpofüüs (eesssagar) östrogeeni sekretsioo...
Teismeea ehk keskmise kooliea üldiseloomustus Tütarlastel algab ja lõpeb murdeiga varem, kui poistel. Sel perioodil toimub organismis palju muutusi, mille tulemusena areneb füüsiline ja seksuaalne kõpsus. Füüsiline areng on väga intensiivne, kehapikkuse ja kehamassi juurdekasv. Keha omandab vastavalt naiselikud või mehelikud proportsioonid ja arenevad sekundaarsed sugutunnused nagu näiteks karvakasv, tütarlastel rinnanäärmete areng, menstruatsiooni teke. Puberteedi vallandajaks on LH (luteiniseeriv hormoon), selle tõus organismis. Puberteedi alguseks loetakse, tütarlastel, rinnanäärmete suurenemist ja poistel, testiste suurenemist. Vanuseliselt loetakse tütarlastel puberteedi alguseks 9.-13. aastat, keskmiselt 11.a. ja poistel 10.-14. aastat, keskmiselt 12.a. Hilinenud puberteediks loetakse, tütarlastel > 13.-14. a., poeglastel >15.-16. a. Seoses kiire ja ebaühtlase kasvuga on sagedased siseelundite funktsionaalsed häired. Murdeeas ägen...
liitub tagasagaraga), pars tuberalis. Adenohüpofüüs toodab troopseid* hormoone: Türeotropiin — kilpnäärme sekretsiooni reguleeriv hormoon. Adrenokortikotroopne hormoon — reguleerib neerupealiste sekretsiooni. Gonadotroopsed hormoonid (reguleerivad suguelundkonna talitlust): o Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) — stimuleerib folliikulite küpsemist munasarjades. o Luteiniseeriv hormoon (LH) — tagab ovulatsiooni teket ja kollaskeha moodustamist. Somatotroopne- ehk kasvuhormoon — stimuleerib valgusünteesi, glükoosi moodustumist ja rasvade lagunemist, tagab organismi kasvuprotsessi. Prolaktiin — reguleerib rinnanäärmete kasvu ja funktsiooni ning kutsub esile laktatsiooni ning järglaste eest hoolitsemise instinkti. *Troopsed hormoonid – hormoonid, mis stimuleerivad näärmete tööd ehk teiste
Hüpotalamuse seosed hüpofüüsi e ajuripatsiga Ajuripatsil on 3 sagarat eesmine, tagumine ja vahesagar. Eesmine sagar näärmehüpofüüs e adenohüpofüüs. Seal produtseeritakse erinevaid hormoone (AKTH adrenokortikotroopne hormoon, FSH folliikulastimuleeeriv hormoon, LH luteiniseeriv hormoon; FSH ja LH on mõlemad gonadotroopsed mõjutavad gonaadide e sugunäärmete (glandula ld k) talitlust; 2. Sisesekretoorsed näärmed, TTH mõjutab kilpnääret, AKTH neerupealiste koort, peale nende 2 efektoorset hormooni, mis mõjutavad organismi talitlust kasvuhormoon STH e somatotroopne hormoon ja prolaktiin, mis mõjutab rinnanäärmete kasvu ja arengu, eriti raseduse ajal ja rinnaga toitmise ajal, stimuleerib piima teket rinnanäärmes). 1
Stiilinäited testi kohta: 1 Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha (a) kopse, (b) aju, (c) südant, (d) peensoolt. sagitaalne kesktasandiga rööbiti kulgev. Mediaalne keha kesktasandi poolne. 2 Aeroobne protsess on (a) glükogenolüüs, (b) rakuhingamine, (c) glükolüüs, (d) ATP süntees. 3 Testosteroon on mehele sama kui naisele (a) luteiniseeriv hormoon, (b) progesteroon, (c) östrogeen, (d) prolaktiin. Arenevad sootunnused. 4 Naha värvus on tingitud (a) melaniinist, (b) karoteenist, (c) hapnikurikkast verest kapillaarides, (d) kõigist loetletust. 5 Epidermis on füüsiliseks barjääris põhiliselt tänu sellele, et sisaldab (a) melaniini, (b) karoteeni, (c) kollageeni, (d) keratiini. 6 Neerudes toodetavat peptiidhormooni nimetatakse adrenaliiniks_ jne Essee Südame verevarustuse iseärasused
kõrvaldab ovulatsiooni tekke. g HÜPOFÜÜS ALUMINE AJURIPATS. Paikneb ajupõhimikul jaguneb ees, kesk ja tagasagaraks. EESSAGAR on dirigendiks endokriinnäärmetele. 1. ADRENOKORTIKOTROOPNE HORMOON ( AKTH ) mõjutab neerupealiste koore keskmist kihti. Suureneb kortisooli sekretsiooni. 2. TÜREOTROOPNE HORMOON (TTH; TSH)- mõjutab kilpnääret. 3. FOLLIIKULEID STIMULEERIV HORMOON (FSH)- stimuleerib munasarjas folliikulite valmimist. 4. LUTEINISEERIV HORMOON (LH)- põhjustab folliikuli ruptuuri e. lõhkemist, ovulatsiooni ja kollakeha mod. Mõlemad hormoonid (FSH ja LH) on oma nime saanud oma funktsiooni järgi naistel. Mõlemad esinevad ka meestel. FSH on oluline funkts. Seemnerakkude valmimisel. LH stimuleerib testostoreeri tootvaid rakke. Eelnimetatud 4 hormooni (AKTH; TTH; FSH; LH) on glandrotroopsed (sihtelundiks on mingi sisesekratsiooni nääre) hormoonid.
tropiin sugurakkude produktsiooni sugunäärmetes ja küpsemist munasarjades ja munandites -folliikuleid -soodustab folliikulite valmistumist stimuleeriv munasarjased hormoon -seemnerakkude valmimist testistes FSH (follitropiin) luteiniseeriv -kontsentratsioon tõuseb hüppeliselt hormoon ovulatsiooni ajal LH -soodustab folliikulite purunemist -kollaskeha moodustamist Hüpofüüsi -intermediin kesksagar Hüpofüüsi -antidiureetiline -Vee tagasiimendumise soodustamine tagasagar hormoon distaalsetes neerutorukestes
Produtseerib endokriinnäärmete talitlust stimuleerivaid aineid; osaleb tagasisides; Põhjustab rütmilisi muutusi käitumises; Hüpofüüsi eessagar Kasvu e. somatotroopne hormoon (STH)- mõjustab noorloomade arengut ning toitumiskäitumist; Prolaktiin- reguleerib piimanäärmete arengut; Türeotroopne hormoon (TTH)- reguleerib kilpnäärme talitlust; Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH)- mõjutab glükokortikoidide tootmist; Gonadotroopsed hormoonid- folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH), luteiniseeriv hormoon (LH) Hüpofüüsi tagasagar Oksüdotsiin- kutsub esile silelihaste kontraktsioone, soodustab piima eritumist; Adiureetiline hormoon e. adiuretiin (ADH) (Vasopressiin)- tsentraalse osmoregulatsiooni ülekandja, parandab mälu, soodustab õppimist ning tähelepanu, osaleb stressireaktsioonides; Pineaalnääre Melatoniin- teke sõltub valgusperioodist, põhjustab tsüklilisi ja sesoonseid muutusi käitumises; Kilpnääre Türoksiin (T4), trijoodtüroniin (T3)- stimuleerivad
Suguhormoonide ala- ja ületalitluse etiopatogenees Seotud hormoond • Gonadoliberiin (GnRH) • Follikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) • Luteiniseeriv hormoon (LH) • Androgeenid (testosteroon, DHEA, DHT) • Östrogeenid (östradiool, östroon, östriool) • Progesteroon • Aktiviin (A, AB ja B) • Inhibiin (A ja B) • Anti-Mülleri hormoon • Prolaktiin Hüpotaalamus-hüpofüüs-gonaadid telg Naised Mehed Endocrine Physiology, 4e, 2013 Testosteroon ja östradiool läbi elu Ober, C., Loisel, D.A
täiskasvanulikke jooni, kuni lõpuks viiendas staadiumis on suguline areng lõppenud ja murdeiga läbi saanud. Karvakasv võib küll jätkuda ka peale murdeiga, ent sellel pole sugulise arenguga enam midagi pistmist. Puberteet ehk murdeiga ehk aeg, mil sina arened hormoonidest tingitud muutuste toel lapsest täiskasvanuks. 1 Folliikuleid stimuleeriv hormoon- FSH 2 Luteiniseeriv hormoon- LH 3 Progesteroon 4 Östrogeen 5 Hüpotaalamus 6 Hüpofüüs ehk ajuripats 7 Munasari 8 Rasedus - hCG (Human chorionic gonadotropin) 9 Testosteroon 10 Munand 11 Ergutajad
Muskuspart 70-80 Pärlkana 40-45 Jahifaasan 30-33 6. Muna ehitus ja moodustumine munajuhas. Muna koosneb rebust, munavalgest , koore alusest kiud-ehk lubikestast ning munakoorest. Muna tootmist reguleerib hüpofüüsis toodetavm follikuleid stimuleeriv hormoon. Kana võib elu jooksul muneda 3000-4000 muna, sest follikuli algeid ongi nii palju kanas. Ovulatsiooni põhjustab LH luteiniseeriv hormoon. Muna valmimiseks on on vaja kanal 25h. Realiseerimisaeg kanamunadel 4 nädalat. 7. Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatus- saaduste tootmise soodustegurid: · suur sigivus, · lühike tootmistsükkel, · hea söödaväärindus, · head nuuma- ja lihajõudlusnäitajad, · noorlindude kiire kasv, · munalindude suur toitainete saagis kehamassi ühiku kohta. 8. Põllumajanduslindude sööda- ja veetarve.
säilitatakse reproduktiivse perioodi vältel. (Breusenko 2012: 36). Hüpotaalamuse-hüpofüüsi-munasarjade süsteem viitab keerulist vastastikmõju hüpotalamuse, ajuripatsi ning munasarjade vahel, mis reguleerivad paljunemistsüklit. Selle süsteemi koostöö põhineb vabanevate hormoonide: gonadotropiini vabastava hormooni (GnRH), gonadotropiinide folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) ja luteiniseeriv hormoon (LH) ja munasarjade steroidsete suguhormoonide, östrogeeni ning progesterooni koosmõjul. Läbi stimuleerivalt pärssiva toime, need hormoonid otseselt ja kaudselt soodustavad munaraku arengut ning ovulatsiooni, emaka limaskesta arengu soodustamiseks embrüooni siirdamist ja menstruatsiooni. (Beckmann 2010: 303) Normis menstruatsiooni tsükli pikkus on 21 kuni 35 päevani. Kõige oprimaalseim pikkus loetakse 28 päeva. Munasarjades gonadotropiliste hormoonide mõjul FSH ning LH
Ca+ ja HCO3- ioonide sissevool rakku, mille tulemusena aktiveeritakse mitmeid signaaliradu, plasmamembraan hüperpolariseerub. Mitmeid valke fosforüleeritakse. Spermide rakumembraanist eemaldatakse kolesterool ja glütserofosfolipiidid, mis aitab akrosomaalreaktsiooni käivitumisele ja ZP- le kinnitumisele kaasa Kuidas toimub spermatogeneesi hormonaalne kontroll? (märksõnad mida teada: testosteroon, inhibiin, folliikuleid stimuleeriv hormoon ja luteiniseeriv hormoon; kus vastavaid hormoone toodetakse, milline on nende roll. testosteroon - toodetud Leydigi rakkude poolt. Aitab kaasa spermatotsüütide meiootilisele küpsemisele, reguleerib Sertoli rakkude funktsionaalsust. Mõjub negatiivselt gonadotropiinide sekretsioonile. inhibiin - toodetud Sertoli rakkude, mingil määral ka Leydigi rakkude ja spermatotsüütide poolt. Mõjub negatiivselt gonadotropiinide sekretsioonile.
2. Hüpofüüsi hormoonid Adenohüpofüüsi hormoonid on valgud. 2.1 Hüposüüsi eessagara (adenohüpofüüsi) hormoonid · STH e GH e somatotropiin e somatotroopne hormoon e inimese kasvuhormoon · ACTH e adrenokortikotropiin e kortikotropiin e adrenokortikotroopne hormoon. · Gonadotropiinid mõjutavad sugunäärmete sisesekretoorset talitlust. FSH e follitropiin folliikuleid stimuleeriv hormoon. LH e lutropiin e luteiniseeriv hormoon. PRL e PROL e prolaktiin · TSH e türotropiin e türeotroopne e türeoidstimuleeriv hormoon. · LPH e lipotropiin rasvkoes lipolüüsi põhjustav hormoon. Peptiid. 2.2 Hüpofüüsi tagasagara hormoonid · ADH e Arg-asopressiin (antidiureetiline hormoon) ja oksotütosiin 2.3Pars intermedia rakkude piptiidhormoonid · MSH melanostimuleerivad · Endorfiinid · Enkefaliinid 3. Käbikeha (epifüüsi) hormoonid
ainevahetust ning ka termoregulatsiooni. _ Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH)- mõjutab glükokortikoidide tootmist ning mõjutab stressireaktsioone. _ Gonadotroopsed hormoonid- toime avaldub suguelundite endokriinse talitluse kaudu. Neil puudub soo- ja liigispetsiifilisus. Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH)- soodustab emasloomadel munasarjades folliikulite kasvu ning isasloomadel spermiogenees. Luteiniseeriv hormoon (LH)- kutsub emasloomadel esile ovulatsiooni ja kollakeha moodustamise ning isastel androgeensete hormoonide sekretsiooni. Luteotroopne hormoon e prolaktiin (LT)- reguleerib piimanäärmete arengut, mõjutab piimatoodangut ja emaslooma käitumist järglaste eest hoolitsemisel. 14. Neerupealiste koore ja säsi hormoonid, mõju käitumisele Neerupealise hormoonid _ Neerupealiste koore hormoonide tootmist kontrollib hüpofüüsi kortikotroopne hormoon.
Anne Vahtramäe + õpik. AINEVAHETUSE REGULATSIOON 1) Rakud on üksteisega ühenduses MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu ● HORMOONID: levivad vereringe kaudu - Hormoone eritavad elundid: sisesekretoorsed e endokriinsed ● KOEHORMOONID: levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID: erituvad närvilõpmetest 2) Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: antidiureetiline hormoon ● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-tasakaalu mõjutab eelkõige aldosteroon, mille eritumist reguleerib angiotensiin II 4) Happe-leelistasak...
* Türeotroopne hormoon türeotropiin TTH reguleerib kilpnäärme hormoodide produktsiooni * (Adeno-)Kortikotroopne hormoon (adeno)kortikotropiin ACTH stimuleerib glükokortikoidide teket *Gonadotroopsed hormoonid - follitropiin FSH - folliikuleid stimuleeriv hormoonsoodustab naise organismis folliikulite sünteesi, mehel tõstab spermatogeneesi aktiivsust - lutropiin LTH - luteiniseeriv hormoon - * Prolaktiin PRL või PROL * Türeotroopne hormoon türeotropiin - TSH * -Lipoproteiin -LPH rasvkoes lipolüüsi põhjustav valguline hormoon Vaheosa hormoonid * Melanotropiinid -MSH, -MSH - melanostimuleerivad hormoonid * Endorfiinid - * Enkefaliinid Tartu Tervishoiu Kõrgkool 11 Koostanud M. Kolga Biokeemia
Koer esineb aga tavaliselt kaks korda aastas ainult üks ind 81) Munasarjades innatsükli jooksul asetleidvad muutused, munasarjatalitluse hormonaalne kontroll (FSH, LH, estradiool, progesteroon, prostaglandiin F 2). Välised innatunnused. Innatsüklit ja munasarjas toimuvaid muutusi kontrollivad hüpotaalamuse ja hüpofüüsi hormoonid. Hüpotaalamuse GnRH reguleerib FHS ja LH vabanemist hüpofüüsist. GnRH sekretsioon on pulsatoorne. Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FHS) ja luteiniseeriv hormoon (LH) stimuleerivad folliikulite arengut munasarjas, FHS domineerib folliikulite kasvu perioodil, LH indutseerib ovulatsiooni. Valmivad folliikulid produtseerivad östradiooli FSH hüpofüüsis toimuv folliikuleid stimuleeriv hormoon LH ( luteiniseeriv hormoon) toimub hüpofüüsis põhjustab folliikuli lõhkumise ja põhjusatb ovulatsiooni. Estradiool - ? Progesteroon ohjeldab emaka kontraktsioone ja on tiinuse seisukohalt asendamatu. Põhjustab ka piimanäärmete
Verega kokku ei puutu, Ühest eelrakust saadakse ainete ülekanne käib üle vaid üks munarakk, mis biobarjääri. viljastatakse meioosi käigus. Hormoonid Testosteroon Östrogeen Progesteroon Luteiniseeriv hormoon (e kollakeha hormoon) Protsessi kulg Spermatogoon dna DNA kahekordisumine kahekordistunud (92 dna (ovogoon) 92 dna molekuli -> molekuli); jaguneb 2ks jagunemine, 2 rakku a 46dna kummaski 46 dna molekuli; molekuli -> jagunemine: 3 jaguneb veel 2ks (kokku neli) polotsüüti (surevad) ja 1
Diestrus uue kollakeha funktsioneerimise ja algava taandarengu periood; algab folliikulite kasv. Kestus koduloomadel: Hobune 21-30 päeva Lammas 16-17 päeva Kass 13-15 päeva Koer esineb aga tavaliselt kaks korda aastas ainult üks ind 81) Munasarjades innatsükli jooksul asetleidvad muutused, munasarjatalitluse hormonaalne kontroll (FSH, LH, estradiool, progesteroon, prostaglandiin F 2). Välised innatunnused. FSH hüpofüüsis toimuv folliikuleid stimuleeriv hormoon LH ( luteiniseeriv hormoon) toimub hüpofüüsis põhjustab folliikuli lõhkumise ja põhjusatb ovulatsiooni. Estradiool - ? Progesteroon ohjeldab emaka kontraktsioone ja on tiinuse seisukohalt asendamatu. Põhjustab ka piimanäärmete näärmerakkude kasvu. prostaglandiin F 2 - emaka limaskesta kontraktsioon Välised innatunnused: Iseloomulik on loomade rahutus, isutus, teisele loomale peale hüppamine või teise looma enda peale hüppamise sallimine (paigalseisu refleks), limavool tupest
põimuvad üksteisest läbi ja avalduvad kõikide organismi funktsioonide juhtimise juures. Hüpofüüs jaguneb erineva funktsiooniga ees-, kesk- ja tagasagaraks. Adenohüpofüüs moodustab 70...80% kogu näärme massist ning produtseerib mitteglandotroopseid hormoone (somatotroopne ehk kasvuhormoon ja prolaktiin) ja teiste endokriinsete näärmete tööd stimuleerivaid ehk glandotroopseid hormoone (adrenokortikotroopne, türeotroopne, folliikuleid stimuleeriv ja luteiniseeriv hormoon). Neurohüpofüüsis kuulub tekkelt närvisüsteemi juurde ja kujutab endast hüpotalamuses asuvate neuronite aksonite lõpmete kogumikku, seda vaadeldakse kui hüpotalamuse neurohormoonide depood. Hüpotalamuse tuumades tekkivateks hormoonideks on adiuretiin ehk antidiureetiline hormoon (ADH) ehk vasopressiin ja oksüdotsiin. Hüpofüüsi tagasagarasse jüuavad need hormoonid närvikiudu pidi toimuva (aksonaalse) transpordi teel. 18. Eritumise füsioloogia
Endokriinsüsteem: *Endokriinnäärmed produtseerivad ja eritavad verre hormone, *Veri kannab hormoone organismis kõikjale, *Hormoonid mõjutavad sihtrakkude talitlust retseptorite kaudu Hüpofüüsi eessagara hormoonid:*Glandotroopsed horm(Adrenokortikotroopne hormoon ACTH Neerupealise koor, Türeoidnääret stimuleeriv hormoon TSH Kilpnääre, Folliikuleid stimuleeriv hormoon FSH Sugunäärmed, Luteiniseeriv hormoon LH Sugunäärmed)*mitteglandotroopsed horm (Kasvuhormoon GH Kõik keha rakud, Prolaktiin PRL Rinnanäärmed, sugunäärmed) Hüpofüüsaar-adrenokortikaalsüsteem: mood hüpotalamus+adenohüpofüüs+neerupealise koore kimbutsoon, *Peamine funkts: glükokortikoidide sekretsiooni intensiivistamise teel organismi ressursside mobilieerimine ja üldiste kohanemisreaktsioonide algatamine stressisituatsioonis
kiiresti ja aktiivselt toota RNA-d. Munasari: ploteeniblokis ümbritsetakse imetajatel primaarsed ootsüüdid somaatiliste follikulaar-rakkudega (granuloosarakud), millel on munaraku arengut toetav funktsioon (interakteeruvad jätketega läbi ZP munaraku membraaniga, aukliidused toitainete ja signaalmolekulide transpordiks) Küpsemine: Alates puberteedist jätkavad perioodiliselt primaarsete ootsüütide rühmad pooleli jäänud meioosi. Luteiniseeriv hormoon (LH) ajuripatsist vabastab ootsüüdi diploteeniblokist cAMP/cGMP tase langeb MPF võimendub (Maturation-promoting factor), mistõttu saab meioos jätkuda. 1 domineeriv folliikul iga kuu areneb ovulatoorseks folliikuliks, kus sees olev munarakk ovuleerub. Toimub I meiootiline jagunemine, mille käigus tekib väikene I polaarkeha ja suur sekundaarne ootsüüt, mis pärib enamuse tsütoplasmast. Sekundaarne ootsüüt asub II meiootilisse jagunemisse, kuid meioos
Ajuripats ehk HF. HF eessagar ehk adenohüpofüüs on 70-80% HF massist, prdutseerib mitteglandotroopseid ja teiste endokriinsete näärmete tööd stimuleerivaid glandotroopseid aineid. Mitteglandotroopsed on nt kasvuhormoon(kõikide kudede kasv), prolaktiin(piimanäärmete kasv, areng, töötamine). Glandotroopsed on nt adrenokortikotroopne AKTH( neerupealste hormoonide teke, regulatsioon nende kaudu), folliikuleid stimuleeriv hormoon FSH(munaraku valmimine, stimuleerib suguhormoonide teket), luteiniseeriv hormoon LH( kutsub naisel esile ovulatsiooni, folliikuli muutumise hiljem kollakehaks, meestel testosterooni produktsiooni. HF tagsagar ehk neurohüpofüüs.Kuulub tekkelt Ns juurde.On kui HT neurohormoonide depoo. Tagasagaras tekivad antidiureetiline hormoon (ADH)- oluline neerude talitluse ja soolade regulatsioonis, suureneb vee tagasiimendumine. ADH teine nimetus on vasopressiin, sest ADH kõrge konts. Võib põhjustada veresoonte ahenemist ja sellega kaasneb arteriaalse vererõhu tõus
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
Ajuripats ehk HF. HF eessagar ehk adenohüpofüüs on 70-80% HF massist, prdutseerib mitteglandotroopseid ja teiste endokriinsete näärmete tööd stimuleerivaid glandotroopseid aineid. Mitteglandotroopsed on nt kasvuhormoon(kõikide kudede kasv), prolaktiin(piimanäärmete kasv, areng, töötamine). Glandotroopsed on nt adrenokortikotroopne AKTH( neerupealste hormoonide teke, regulatsioon nende kaudu), folliikuleid stimuleeriv hormoon FSH(munaraku valmimine, stimuleerib suguhormoonide teket), luteiniseeriv hormoon LH( kutsub naisel esile ovulatsiooni, folliikuli muutumise hiljem kollakehaks, meestel testosterooni produktsiooni. HF tagsagar ehk neurohüpofüüs.Kuulub tekkelt Ns juurde.On kui HT neurohormoonide depoo. Tagasagaras tekivad antidiureetiline hormoon (ADH)- oluline neerude talitluse ja soolade regulatsioonis, suureneb vee tagasiimendumine. ADH teine nimetus on vasopressiin, sest ADH kõrge konts. Võib põhjustada veresoonte ahenemist ja sellega kaasneb arteriaalse vererõhu tõus
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
Seks ja seksuaalkäitumine... Ühes ejakulatsioonis 500 miljoni naise jaoks spermatosoide, Munarakke palju vähem Naistest Menstruaaltsükkel ca 28 päeva: Follikulaarfaas, Ovulatsioonifaas, Luteaalfaas Maters ja Jonson 1966: 1.Erutusfaas, 2.Platoofaas, 3.Orgasmi faas, 4.Lahenduse faas Veel hormoonidest... Androgeenid –östrogeenid: 10:1 suhe Meestel hüpotalamuse mediaalne preoptiline ala: GTRH Naistel ventromediaalne hüpotalamus: GRTH Meestel luteiniseeriv hormoon vallandab testosterooni Leydigi rakkude kaudu Naistel kontrollib ovulatsiooni Meestel folliikuleid-stimuleeriv hormoon: sperma tootmine Naistel: munarakkude ovulatsiooniks ette valmistamine Armumisest Evolutsioon on andnud meile armastuse, mis on teiseks mehhanismiks, mis aitab keskenduda ühele partnerile, kellega korduvalt seksuaalvahekorras olla? Fenüületüülalaniini kontsentratsioon kehas hakkab kahe-kolme aasta pärast peale maksimumi alanema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
