· MITTEELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus ei sisalda ioone. Mitteelektrolüüdid on paljud org. ained, lihtained ja oksiidid. · ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustamisel vees. ( FeBr Fe + 2Br) · KOLLOIDLAHUS on ebapüsiv lahus ehk pihus, mille keskkond on vedel, aine ise tahke ja osakesed on väiksemad kui suspensioonis.(õunamahl, liim, veri, kissell) · SUSPENSIOON vedelik ja tahke lahustumatu aine. (liiv vees) · EMULSIOON vedelik ja lahustumatu vedelik. (piim, majonees) · VAHT vedelik ja lahustumatu gaas. (vahustatud vahukoor, mannavaht) · TARRE voolavuse kaotanud kolloidlahus. (sült)
HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID -> SOOL HAPPELINE OKSIID + VESI -> HAPE ALUSELINE OKSIID + HAPE -> SOOL + VESI ALUSELINE OKSIID +HAPPELINE OKSIID -> SOOL ALUSELINE OKSIID + VESI -> LEELIS AMFOTEERNE OKSIID + HAPE -> SOOL + VESI AMFOTEERNE OKSIID +ALUS(LEELIS)+ VESI -> KOMPLEKSÜHEND AMFOTEERNE OKSIID + VESI -> EI TOIMU Alus LEELIS + HAPE -> SOOL + VESI LEELIS + HAPPELINE OKSIID -> SOOL + VESI LEELIS + SOOL -> UUS SOOL + UUS ALUS (üks saadustest on sademes) LAHUSTUMATU ALUS + HAPE -> SOOL + VESI LAHUSTUMATU ALUS + HAPPELINE OKSIID -> SOOL + VESI (LAHUSTUMATU ALUS -> vastav oksiid + VESI) AMFOTEERNE ALUS + HAPE -> SOOL + VESI AMFOTEERNE ALUS + LEELIS -> KOMPLEKSÜHEND Hape HAPE + ALUS -> SOOL + VESI HAPE + ALUSELINE OKSIID -> SOOL + VESI HAPE + METALL -> SOOL + VESINIK HAPE + SOOL -> UUS SOOL + NÕRGEM HAPE Sool SOOL + LEELIS -> UUS SOOL + UUS ALUS SOOL + HAPE -> UUS SOOL + NÕRGEM HAPE SOOL + SOOL -> UUS SOOL + UUS SOOL
Süsinik Füüsikalised omadused: Süsinikul on kolm allotroopset(nähtus, kus samal keemilisel elemendil on mitu lihtainet) teisendit: teemant, grafiit, fullereen. Teemant: värvitu, lõhnatu, lahustumatu, halb elektrijuht, hea soojusjuht, kõige kõvem looduslik mineraal, sulamistemperatuur üle 4000kraadi Grafiit: hallikas-must, lõhnatu, poleeritav, rasvase pinnaga, sulamistemperatuur 3750kraadi, elektri pooljuht, halb soojusjuht, kihilise ehitusega Fullereen: C60 molekulaarteisend, must pulber mis leiti tahmas, ei juhi elektrit. Keemilised omadused: *Põleb C+O2 > CO2 süsihappegaas 2C+O2 > 2CO vingugaas *Reageerib metallioksiidiga CuO+C > Cu+CO *Reageerib vesinikuga C+2H2 > CH4
H-side on tugevam kui teised molekulivahelised jõud ja seetõttu kulub tema lõhkumiseks rohkem energiat e. H-side tõstab aine keemistemp. Ühendid, mis on võimelised moodustama vesiniksidemeid, lahustuvad vees paremini, kui need mis ei ole selleks suutelised Mittepol. Kov.side aatomvõre(teemant) Aatomid on omavahel Tahke,kristallne,vees seotud mittepol kov lahustumatu,halvad sidemega, mis on tugev elektrijuhid, head soojusjuhid,väga kõrge sulamis/keemis temp. Mittepol kov side Molekulvõre N2 Molekulides aatomite Madal sulamis/keemis vahel on tugev temp; -+;molekulvõrgu
isopropüülalkohol, propüleenglükool) buta1,3dieen ● gaasiline ● vees ● ebameeldiva lahustumatu lõhnaga ● värvusetu ● polümeerub kergesti isopreen ehk ● värvitu ● vees ● kummi tootmisel 2metüülbuta ● vänge lõhnaga lahustumatu
madalam keemis- ja sulamistemperatuur Triklorometaan CHCl3 Kloroform Värvitu, iseloomulik lõhn, magus Uimastav, Vanasti kasutati põletav maik, tavatingimustel narkootiline, vähki meditsiinis narkoosiks, vedel, vees peaaegu lahustumatu, tekitav mõju plekkide veega võrreldes madalam eemaldamiseks; kuna keemistemperatuur kahjustab tervist, siis on selle kasutamisest
· metall + hapnik (aluseline) oksiid · mittemetall + hapnik (happeline) oksiid · metall + mittemetall sool · aluseline oksiid + vesi leelis · happeline oksiid + vesi hapnikhape · happeline oksiid + aluseline oksiid sool · hape + metallsool + H2 · hape + alus sool + vesi · hape + aluseline oksiid sool + vesi · hape + sool uus sool + nõrgem või lenduvam hape · alus + happeline oksiid sool + vesi · alus + sool sool + lahustumatu hüdroksiid · sool + sool sool + lahustumatu sool · sool + metall metall + sool (pingerida!) · hüdroksiidi lagunemine aluseline oksiid + vesi · hapnikhappe lagunemine happeline oksiid + vesi · soola (karbonaadi) lagunemine aluseline oksiid + happeline oksiid (CO2) 10. Ohutusnõuded hapete j aluste kasutamisel
soolale leelist AlCl3 + NaOH Tina ühendid Tina(IV)oksiid SnO2 Vees praktiliselt lahustamatu Valge värvusega Kasutusalad Keraamilistes glasuurides Poleerimispulbrina Suitsuandurites, vingugaasi tuvastaja Tina(II)kloriid SnCl2 tugev redutseerija Kasutusalad tekstiilimaterjalide viimistlusprotsessides keemilises sünteesis Plii Ühendid Pliimennik Pb3O4 Oranzpunane tahke aine Mürgine Tekib PbO pikemal kuumutamisel Vees lahustumatu Kasutusalad Korrosioonivastaste kruntvärvide koostises Plii(IV)oksiid PbO2 Tugevate oksüdeerivate omadustega Pruunikas Mürgine Vees lahustumatu Kasutusalad Pliiakudes Tuletikkudes pürotehnikas Võrrandid Sn + O2 Sn + HCl Sn + Cl2 Al + O2 Al(OH)3 t° PbCl4 + H2O Pb + SO4 Katsed Al2O3 valmistamine http://www.youtube.com/watch?v=kN3L1aB4MJ8 Al(OH)3 valmistamine http://www.youtube.com/watch?v=vzgdDJiRoU0 Kulla tuvastamine SnCl2 abil http://www.youtube.com/watch?v=CGBrsfn0ouM
valge pulber · Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O · Tärklis on taimede glükoosivaru · Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud · Koostiselt pole tärklis ühtlane: 20% temast on vees lahustuv amüloos ja 80% amülopektiin Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv Amülopektiin struktuur. See on vees lahustumatu tärklis. · Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amülaasi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks · Ainsuses olev termin "tärklis" ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet · Seega oleks korrektne nimetus "tärklised", viimane pole aga kasutusel pika traditsiooni tõttu Keemilised omadused · Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks
· Tavatingimustel vedel · Veega võrreldes suurem tihedus, madalam keemis ja sulamist°C Diklorometaan Füsioloogilised omadused · Mürgisus · Vähkitekitav ning narkootiline toime Kasutamine · Puhastusvahendina · Lahustina · Kofeiini väljapressimiseks kohviubadest Triklorometaan CHCl3 Kloroform Füüsikalised omadused · Värvitu · Iseloomulik lõhn · Magus põletav maik · Tavatingimustel vedel · Vees peaaegu lahustumatu · Veega võrreldes madalam keemist°C Triklorometaan Füsioloogilised omadused · Uimastav · Narkootiline ning vähkitekitav toime Kasutamine · Vanasti kasutati meditsiinis narkoosiks · Plekkide eemaldamiseks · Kuna kahjustab tervist, siis on selle kasutamisest tänapäeval loobutud Kloroetaan C2H5Cl Etüülkloriid Füüsikalised omadused · Värvuseta · Omapärane lõhn · Tavatingimustel gaasiline · Vees mittelahustuv ·
soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall) Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu 2. Reageerimine hapetega uus sool + uus hape (toimub vaid siis, kui tekib nõrgem hape) Na2S + H2SO4 Na2SO4 + H2S (kui tekib H2CO3, siis ta laguneb tekkemomendil veeks ja süsinikdioksiidik CaCO3 + 2HCl CaCl2 + H2O + CO2) 3. Reageerimine alustega uus alus + uus sool (lähteained peavad olema vees lahustuvad ja saadustest üks lahustumatu) CuCl2 +2NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl 4. Reageerimine sooladega uus sool + uus sool (lähteained peavad olema vees lahustuvad ja saadustest üks lahustumatu) NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Soolade saamine 1. hape + metall sool + H2 2. hape + aluseline oksiid sool + H2O 3. hape + alus sool + H2O 4. hape + sool sool + hape 5. alus + happeline oksiid sool + H2O 6. alus + sool sool + alus 7. sool + metall sool + metall 8. sool + sool uus sool + uus sool
Etaanhape ehk äädikhape- CH3COOH on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hüdroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikaks. Väga ohtlik aine. Tärklis- (C6H10O5)n Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega). Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganism ensüümide toimel.Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tselluloos- (C6H10O5)n Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga polüsahhariid. Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole sulamistemperatuuri, üle 300°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes, kuid leeliste suhtes on püsiv. Tselluloos on kristalne. Glükoos ehk viinamarjasuhkur- C6H12O6 Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid
Etaanhape ehk äädikhape- CH3COOH on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hüdroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikaks. Väga ohtlik aine. Tärklis- (C6H10O5)n Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega). Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganism ensüümide toimel.Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tselluloos- (C6H10O5)n Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga polüsahhariid. Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole sulamistemperatuuri, üle 300°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes, kuid leeliste suhtes on püsiv. Tselluloos on kristalne. Glükoos ehk viinamarjasuhkur- C6H12O6 Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid
võetud happest nõrgem või lenduvam hape. vastava happe sool. ja vesi, toimub alati. 3) Reageerivad sooladega uus 3) Reageerivad alustega uus alus ja uus sool. Vähemalt üks 2) Happelised oksiidid reageerivad: 4) Reageerivad alustega sool ja vesi, sool ja uus hüdroksiid. Üks saadus peab olema lahustumatu. a) alustega happelisele oksiidile vastava happe toimub alati. saadustest peab olema vees 4) Reageerivad sooladega kaks uut soola. Vähemalt üks sool ja vesi. 5) Reageerivad sooladega uus sool ja uus lahustumatu. saadus peab olema lahustumatu. b) veega osiidile vastav hape
Põhireegel: Kokku lähevad ainult positiivne ioon negatiivsega. Reaktsioon kulgeb juhul, kui mõni ioonidest lahkub lahusest: Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape) 1. Tekib gaasiline aine, mis lahusest minema lendab. 2. ( leeliste toimel: NH3 ja hapete toimel:CO2, SO2 , H2S). 3. Tekib vees lahustumatu aine (sade) ja vastavad ioonid lahkuvad lahusest. 4. Kui vähemalt üks tingimustest pole täidetud - reaktsioon ei kulge. 5. Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape). Kontrolli, kas 1 lähteainetest on hape Jah - kirjuta võrrandi parem pool Ei - Kontrolli, kas mõlemad lähteained lahustuvad vees
palju on teda ka atmosfääris.peamised tekitajad on riisipõllud ja ka loomakarjad nt lambakarjad.omadused.värvuseta,maitseta, lõhnata,õhust kergem gaas.vees ei lahustu.raskelt veeldatav.veekogudes moodustab vee molekulidega tahkeid kristallaineid-hüdraate.kasutus.valdav osa kasutatakse kütusena, toodetakse veel metanooli ja ammoniaaki.etaan:leidumine looduses on sama, mis metaanil.omadused:värvuseta, lõhnata, nõrgalt anesteetilise toimega, vees praktiliselt lahustumatu gaas.propaan:leidumine.looduslikus gaasis(sisaldus kuni 15%) ja lahustatuna naftas(töötlmise saadustes 2%).kasutus.segu propeeni ja butaaniga kõrgahju kütusena, segus hapnikuga aga terase lõikamisel ja keevitamisel.segu butaaniga on automootori kütus, mida balloonigaasi nimel kasut. ka koduses majapidamises.gaasigrillid.segu butaani ja isobutaaniga asendab aerosool pakendis osoonikihle ohtilkke freoone.omadused:värvusetu, vees praktiliselt lahustumatu, tugeva
+ SOOL UUS ALUS + UUS SOOL CuCl2 + 2 NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl NB! Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu (sade). lagunemine (to) ALUSELINE OSKIID + VESI Ca(OH)2 (to) CaO + H2O HAPPELINE + VESI HAPE SO3 + H2O H2SO4 OSKIID NB! Ei reageeri SiO2. (mittemetalli + ALUS vaata ALUS + HAPPELINE OKSIID
2) Aktiivne metall + H2O Leelis + H2 b) Nõrgad alused vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid (enamuse metallide hüdroksiidid). Saamine: 1) Sool + Leelis Sool + Hüdroksiid c) Keemilised omadused: 1) Alus + Hape Sool + H2O 2) HapOks + Alus Sool + H2O 3) SoolA + AlusA SoolB + AlusB (toimumiseks AlusA ja SoolA lahustuvad ja AlusB ja/või SoolB lahustumatu) 4) Hüdroksiid (t°) AlOks + H2O (ei toimu IA rühma metallidega) 5. Soolad kristalsed ained, mis koosnevad (aluse) katiooni(de)st ja happeaniooni(de)st. Metallx(happeanioon)y kus x - happeaniooni laeng, y - metalli o.a. (metallikatiooni laeng) a) Saamine: 1) Hape + Alus Sool + H2O (HCl + KOH KCl + H2O) 2) HapOks + Alus Sool + H2O (CO2 + KOH K2CO3 + H2O)
tekib sade. Na + CuCl2 ---> 1. 2Na + 2H20 ---> 2NaOH + H2 2. 2NaOH + CuCl2 ---> Cu(OH)2 + 2NaCl 3. Kokku 2Na + 2H2O + CuCl2 ---> Cu(OH)2 + H2 + 2NaCl Reageerivad hapetega ---> uus sool ja uus hape. Toimub siis, kui tekib võetavast happest nõrgem või lenduvam hape või sade. Na2S + H2SO4 ---> Na2SO4 + H2S H2CO3 laguneb tekkimise hetkel kohe veeks ja CO2-ks. Alustega ----> uus hüdroksiid ja uus sool Toimub siis, kui lähteained lahustuvad ja vähemalt üks saadus on lahustumatu. CuCl2 + 2NaOH ---> Cu(OH)2 + 2NaCl Sooladega ---> Kaks uut soola Mõlemad lähteained peavad lahustuma ja vähemalt üks saadus lahustumatu. NaCl + AgNO3 ---> AgCl + NaNO3 Oksiidide saamine: 1. Lihtainete põlemisel ---> 2H2 + O2 ---> 2H2O 2. Liitainete põlemisel ühinevad tavaliselt kõik liitaine koostisse kuuluvad elemendid hapnikuga. CH4 + 2O2 ---> CO2 + 2H2O 3. Liitainete lagunemisel: a) Hapnikhapete lagunemine H2SO4 ---> H2O + SO3
Tõeline lahus Kolloidlahus Jämepihus Mida suurem osake, seda suurema massiga ning seda kiiremini settib ta gravitatsiooni mõjul. Tõeline lahus ei setti üldse (vt joonis 1). Tõeline lahus Kolloidlahus Jämepihus Suspensioon (vedelik + tahke aine) Emulsioon (vedelik + lahustumatu vedelik) Vaht (vedelik + lahustumatu gaas) Aerosool (gaas + tahke aine/ vedelik) Elektrolüütiline dissotsiatsioon Elektrolüütiline dissotsiatsioon all mõistetakse elektrolüütide lahustumisel toimuvat ioonide eraldumist lahusesse st ainete lahustumine lahustites. Elektrolüüdid on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone ja juhivad seepärast elektrivoolu.
negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Anorgaanilised aineklassid: Alused: aluseid liigitatakse leelisteks ja nõrkadeks alusteks, a) reageerivad happeliste oksiididega- saadused happelisele oksiidile vastav hapesool ja vesi. b) Reageerivad hapetega- saadused sool ja vesi c) Reageerivad sooladega- uus hüdroksiid ja uus sool. !mõlemad lähteained peavad olema vees lahustuvad ja üks saadustest lahustumatu d) Kuumutamisel lagunevad oksiidid- oksiidiks ja veeks va 1A rühma metallide hüdroksiidid. Amfoteersed hüdroksiidid reageerivad nii hapete kui alustega. ALUSTE SAAMINE a) leeliste saamine metall ja vesi- saadused leelis ja vesinik aluseline oksiid ja vesi- hüdroksiid Võrrandid: Mg + H2O -> MgO + H2 P4O10+h2o-> H2PO3 Happed: happeid liigitatakse sooladeks ja hapeteks 1. Reageerivad metallidega -> sool ja vesinik
· Reaktsioon toimub siis, kui tekib reageerivast happest nõrgem või lenduvam hape või kui tekib sade. · Kui tekib hape HCO, siis laguneb ta tekkemomendil veeks ja süsinikdioksiidiks. 9. Hape (lagunemine kuumutamisel) = Happeline oksiid + Vesi · Lagunevad ainult hapnikhapped. 10. Alus + Sool = Uus alus + Uus sool · Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja saadustes peab olema vähemalt üks lahustumatu. 11. Alus (laguneb kuumutamisel) = Aluseline oksiid + Vesi · Ei lagune IA rühma metallide hüdroksiidid. 12. Sool + Metall = Uus sool + Uus metall · Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. · Metallid, mis reageerivad külma veega (IA ja IIA alates kaltsiumist), ei asenda soola koostises vähem aktiivseid metalle, vaid reageerivad veega. Tekkinud
o SO3-tugev oksüdeerija Kasutatakse: Naerugaasina, Nitrona o Söestab orgaanilisi ühendeid, võib nad süüdata NO-lämmastikoksiid Füüsikalised omadused: Värvitu; Terava lõhnaga; Vees lahustumatu; Mürgine o Reageerib veega Keemilised omadused o H2O+SO3H2SO4 o Reageerib õhu hapnikuga o On happeline oksiid, järelikult reageerib aluste ja aluseliste oksiididega o 2NO+O22NO2 (muutub pruuniks) Kasutatakse: üks väävelhappe tootmise vahesaadusi (puhtal kujul kasutamist ei leia(liiga NO2
1. Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole vesinikiooni(H+) n. Na2CO3 e. Pesusooda 2.Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO3 e. Söögisooda. 2. Soolade omadused 2.1. Soolade keemilised omadused 1. Metall+ sool sool + vähem aktiivne metall (nõrgem metall) Reageerivad ainult lahustuvad soolad. Teist metalli ei tõrju välja K Na Ca Ba, kuna reageerivad veega moodustades leeliseid. Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu 2. Sool+ hape nõrgem hape + sool (vesiniksool) Toimub ka lahustumatu soola korral. Ca3(PO4)2 + 3 H2SO4 3 CaSO4 + 2 H3PO4 NaCl + H2SO4 NaHSO4 + HCl 3. Leelised+sool sool + hüdroksiid Reageerivad ainult lahustuvad soolad ning üks saadustest peab olema lahustumatu. 3 NaOH + FeCl3 3 NaCl + Fe(OH)3 4. Sool+ sool sool + sool Lähteühendid peavad olema vees lahustuvad ning vähemalt üks saadustest peab olema lahustumatu ( reaktsioon toimub vesilahustes). Na2CO3 + BaCl2 2 NaCl + BaCO3 2.2 Soolade füüsikalised omadused Elektrijuhtivus
nacl - na+ +cl-
Ioonireaktsioonid
Ioonireaktsioonid on reaktsioonid, mis toimuvad ioonide vahel. Toimuvad ainult juhtumil, kui
ioonde kontsentratsioon väheneb. Selleks on kolm võimalust:
1. Tekib sade-ioond ühinemisel muutub agregaatolek
Reaktsioonid:
a) Soola reageerimine soolaga.
Al2(so4)3 + 3Bacl2 - 2Alcl + 3Baso4⬇ molekulaarne võrrand.
2Al3+ + 3so4 2- + 3ba2+ +6cl- - 2al3+ +6cl- + 3baso4
TEISI VÕIMALUSI SOOLADE SAAMISEKS 1) sool + alus uus sool + uus alus NB! Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu! CuCl2 + 2NaOH 2NaCl + Cu(OH)2 SOOLAD + H2O 2) sool + hape sool + hape MetxHappeanioony NB! Reaktsioon toimub juhul kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade. FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S Na2CO3
TEISI VÕIMALUSI SOOLADE SAAMISEKS 1) sool + alus uus sool + uus alus NB! Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu! CuCl2 + 2NaOH 2NaCl + Cu(OH)2 SOOLAD + H2O 2) sool + hape sool + hape MetxHappeanioony NB! Reaktsioon toimub juhul kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade. FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S Na2CO3
teemant · kõik on tahkena rabedad · on kas molekul või aatomvõre Üldised keemilised omadused: kõik mittemetallid (va. 8A) reageerivad metallidega, vesinikuga ja enamus ka hapnikuga Fe+Cl2 FeCl3 VESINIK tal on kolm isogeeni hüdrorgeenium, deuteerium (raske vesinik, radioaktiivne, kasutatakse vesinikupommis), tritium(üliraske vesinik, radioaktiivne) Füüsikalised omadused (H2): värvitu lõhnatu vees lahustumatu toatemperatuuril õhust 14,5korda kergem gaas kõige kergem gaas maapeal heelium on vesinikust 2 korda raskem puhas vesinik on väga tuleohtlik, mistõttu teda enam õhupallis ei kasutata keemistemperatuur -253 kraadi C Keemilised omadused (H2): põleb, ehk reageerib hapnikuga 2H2+O2 2H2O kui see võrrand on suhtel 2:1, nimetatakse seda paukgaasiks reageerib halogeenidega, tekivad vesinik-halogeniidid H2+Cl2=HCl (vees väga hästi lahustuv gaas)
3 Aluste ehk hüdroksiidide keemilised omadused 1) alus + happeline oksiid sool + vesi + - II -II 2+ - + 2- III -II 3+ 2- 2HCl + BeO BeCl2 + H2O 3H2SO4 + In2O3 In2(SO4)3 + 3H2O 2) alus + hape sool + vesi Neutraliseerimisreaktsioon + - + 2- + 2- 3+ - + - 3+ - 2RbOH + H2SO4 Rb2SO4 + 2H2O Cr(OH)3 + 3HCl CrCl3 + 3H2O 3) alus + sool uus alus + uus sool Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja saadustes peab olema vähemalt üks aine lahustumatu ehk sade. Kui lähteaines on sade, siis reaktsiooni ei toimu. Kui saadustesse ei teki sadet, siis reaktsiooni ei toimu. 2+ - 2+ - 2+ - 2+ - Ba(OH)2 + MnI2 Mn(OH)2 + BaI2 2+ - + - Zn(OH)2 + NaCl Reaktsiooni ei toimu, sest lähteaines on sade + - 2+ - + - 2+ - 2NaOH + Sr(NO3)2 2NaNO3 + Sr(OH)2 Reaktsiooni ei toimu, sest saadustes puudub sade. 4) Aluste lagunemine kuumutamisel aluseline oksiid + vesi Kuumutamisel ei lagune enamik I A rühma metallide hüdroksiide.
Mõisted Across 3. haiguste raviks või nende vältimiseks määratud kindel toitumisviis 5. kõige peenemad veresooned 7. inimese kõige suurem nääre 9. vedel sidekude 11. kõhunäärme hormoon 13. organismi väiksemad ehitusosad 14. naha alumine osa Down 1. piklikus ajus asuv keskus 2. söömishäire, mida iseloomustavad õgimissööstud ja kaalu kõikumine 4. neerudes toodetav vedelik 6. neerupealsete hormoon 8. maksast sünteesitud nõre 10. lahustumatu valk 12. elund, mis katab inimese keha VASTUSED: Across 3.dieet 5.kapillaarid 7.maks 9.veri 11.insuliin 13.rakud 14.pärisnahk Down 1.hingamiskeskus 2.buliimia 4.uriin 6.adrenaliin 8.sapp 10.fibriin 12.nahk
Isoleeritud polüsahhariidide kasutamine: 1) Paksendajad või geeli-moodustavad ained (tärklis, alginaat, pektiin, guaraan kummi) 2) Stabiliseerijad emulsoonidele ja disperisoonidele 3) Kilesid moodustavad ja katvad ained (saab kaitsta tundlikke toiduaineid ebasoovitavate muutuste eest) 4) Inertsed täiteained suurendamaks seedimatu ballastaine huka toiduaines Polüsahhariidide funktsioonid (baseerumisega erinevatel omadustel): 1) Lahustumatu vorm (tselluloos) 2) Hea paisumisvõime (tärklis, guaraan kumm) 3) Lahustuvus nii kuumas kui ka külmas vees 4) Väga madal viskoossus väga kõrgetel kontsentratsioonidel (kummi-araabik) 5) Kõrge viskoossus madalatel kontsentratsioonidel (guaraan kumm) 6) Madalatel temperatuuridel moodustavad temperatuur-pööratava geeli 7) Kõrgenatud temperatuuril enamus geele sulab 8) Mõned tselluloosi derivaadid just geelistuvad Lahustuvus
TEISI VÕIMALUSI SOOLADE SAAMISEKS 1) sool + alus uus sool + uus alus NB! Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu! CuCl2 + 2NaOH 2NaCl + Cu(OH)2 SOOLAD + H2O 2) sool + hape sool + hape MetxHappeanioony NB! Reaktsioon toimub juhul kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade. FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S
Butaan. Butaani (C4H10) struktuurivalem on CH3CH2CH2CH. Ta on nelja süsiniku aatomiga alkaan. keemistemperatuur on -0,5 °C, tahkumistemperatuur -138,3 °C. Butaan on üks alkaanide tuntumaid esindajaid. Teda leidub nii looduslikus gaasis kui ka lahustununa naftas. Ta on värvusetu, lõhnatu, vees lahustumatu, õhust raskem gaas, mis suhteliselt kergesti veeldub. Butaani lisatakse bensiinile lenduvuse tõsmiseks. Ta on ka lähteaineks mitmete polümeeride tootmisel. Butaan on laialdaselt kättesaadav kui välgumihkligaas. Butaan leiab noorte seas tarvitamist rekreatiivsetel eesmärkidel, põhjustades eufooriat. Samas on gaasi sissehingamine ohtlik, takistades tarvitamise järel hapniku normaalset omastamist õhust. Hapnikuvaeguse ja muude kõrvalmõjude tagajärjed võivad olla eluohtlikud. 15
Ehitus: Hargnenud ahel ja lineaarne ahel. valem: (C6H10O5)n Füüsikalised omadused: valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees. maitsetu. Keemilised omadused: hüdrolüüsumine toimub kas lahjendatud hapete või ensüümide mõju etapiviisiliselt. 5. Tselluloosi molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused ja kasutamine. Ehitus: valem: (C6H10O5)n, kus n (elementaarlülide arv) on 7000-15000. Füüsikalised omadused: tahke, ei lahustu vees, põleb, tugev. Keemilised omadused: vees lahustumatu, puudub sulamistemp, hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes. Kasutamine: paber ja papp, lõhkeaine (nitrotselluloos), tapeediliim (karboksümetüültselluloos) 6. Osata võrrelda tärklise ja tselluloosi molekuli ehitust. Tuua võrdlevalt näiteid nende sarnasuste ja erinevuste kohta. Sarnasused: sama valem C6H10O5 Erinevused: 7. Osata võrrelda tärklise ja tselluloosi füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Tuua võrdlevalt näiteid nende sarnasuste ja erinevuste kohta. TÄRKLIS:
(polüsahhariid) puudub, keemiatööstusele, laguneb 300°C kütused, glükoos (piiritus) Tärklised (C6H10O5)n Puhtal kujul Igasugused muud lahustumatu,lõhnatu, tärklised toidus maitsetu valge pulber
ALKEENID JA ALKÜÜNID Propeen Propeen on värvuseta ja vees lahustumatu gaas ning ta kuulub alkeenide aineklassi. Keemistemperatuur on -47,6 C Sulamistemperatuur on -185,2 C Keemiline valem on C3H6 Eteen Eteen on normaaltingimusel värvitu gaas. See on lihtsaim alkeen. Molekulvalem on C2H4 Sulamistemperatuur -169.1 °C Keemistemperatuur -103.7 °C Buta-1,3-dieen Isopreen ehk 2-metüülbuta-1,3dieen Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend.
Monomeer -glükoosi jääk Tselluloos Vesiniksidemed seovad molekulid kimpudeks Sulamistemperatuur puudub, 300°C juures laguneb Hüdrolüüsub väävelhappe juuresolekul ja moodustab glükoosi Hüdroksüülrühmade asendamisel tselluloosi estrid ja tselluloosi eetrid Tselluloos+HNO3(mono-/di-/)trinitrotselluloos (lõhkeaine) Tärklis Taimede glükoosivaru (C6H10O5)n Vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber Koosneb amüloosist ja amülopektiinist (glükoosi polümeerid) Monomeer -glükoos (vähempüsiv) Ahel hargneb (iga 8-9 glükoosijäägi järel) Tänan tähelepanu eest!
1. aluseline oksiid + hape sool + vesi 2. aluseline oksiid + vesi leelis 3. happeline oksiid + alus sool + vesi 4. happeline oksiid + vesi hape 5. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 6. lihtaine + hapnik oksiid 7. alus(veeslahustumatu temp. aluseline oksiid + vesi 8. vesinik + element vesinikühend 9. metal + hape sool + vesinik( lahjendatud hapetega reageerivad pingereas vasakul pool olevad metallid, paremal pool olevad mitte) 10. alus + hape sool + vesi 11. sool + hape sool + hape ( reaktsioon toimub kui tugevam hape tõrjub nõrgema happe soolast välja) 12. veeslahustumatu hüdroksiid temp. aluseline oksiid + vesi 13. leelis + sool veeslahustumatu alus + sool(ainult leelised reageerivad sooladega) 14. aktiivne metall + vesi leelis + vesinik 15. metall + sool metall + sool(aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema soolast välja, vastupidi ei toimu) 16. sool + hape sool + hape 17...
+ happeline oksiid = sool + vesi * Alus + sool = uus alus + uus sool (lähteained peavad vees lahustuma, vähemalt üks saadustest mitte) t° = aluseline oksiid + vesi (lahustub va. NaOH ,KOH ) Soolad +hape = uus hape + uus sool (uus hape peab olema nõrgem või uus sool lahustumatu) +alus = uus sool + uus alus Sool (mõlemad l-a peavad lahustuma ja üks saadus mittelahustuma) +sool = uus sool + uus sool(lähteained peavad lahustuma, vähemalt 1 saadus mitte) +metall = uus sool + uus metall (uus metall peab olema tagapool reageerivast metallist, sool peab lahustuma vees. Ära vali K, Na, Ca, Ba, Li)
Mistaplekid, mis vees ei lahustu. Lahustuvad aga pesuaine hüdrofoobses osas, kus need hüdrofiilse osa kaudu tõmmatakse pestavalt esemelt mustusetilgakestena lahusesse. Keskkonnasõbralik, ei sobi ta pesemiseks ei karedas ega happelises vees. Ebasobivaks võib osutuda isegi vihmavesi, kui see on liialt happeline. Esmalt tekkivad vees lahustumatud soolad, mille puhul seep ei vahuta ega pese. Happevihmas pesemisel eraldub vees lahustumatu rasvhape. Seebid kui nõrga happe ja tugeva aluse soolad hüdrolüüsuvad vees, mistõttu seebivesi tundub tekkinud naatriumhüdroksiidi tõttu alati libedana. Aluseline keskkond pole just kõige sobivam villase või siidesemete pesemiseks nind seda eriti kõrgemal temperatuuril, kus tavalise seebi pesevad omadused on kõige paremad.
ühest raua ja ühest hapniku aatomist. Omadused: Molekulivalem FeO Molaarmass 71,844 g / mol Välimus Mustad kristallid Tihedus 5,745 g / cm 3 Sulamispunkt 1377 ° C (2511 ° F; 1650 K)[ 1 ] Keemispunkt 3414 ° C (6177 ° F; 3687 K) Vees Mittelahustuv Lahustuvus lahustumatu leelise , alkohol lahustub happes Murdumisnäitaja (n D) 2.23 Keemilised ohud: Aine võib süttida kokkupuutel kuumutamisel üle 200°C õhuga. Aine oksüdeerub kergesti õhu toimel ja absorbeerib süsinikdioksiidi. Esinemine looduses: Raud (II) oksiidi moodustab umbes 9% Maa vahevööst. See võib olla elektri juht, mis võib selgitada miks Maa pöörlemine on häritud. Kuid selles ei ole arvestatud aktsepteeritud mudelite vahevöö omadusi.
Sipelghapet leidub kõrvenõgestes ja sipelga mürgis. Ilmutab ka aldehüüdide omadusi. Etaanhape ehk äädikhape CH3COOH kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Pole mürgine. Kasutatakse tööstuses lahustina ning paljude keemiasaaduste valmistamiseks. Etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH mürgine aine. Leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbis mitte küll ohtlikes kogustes, kuid tuleb siiski arvestada, et kaltsiummetaandiaat (kaltsiumoksalaat) on vees lahustumatu. Seepärast vähendab oblikhapperikaste toitude tarvitamine organismi kaltsiumivarusid nind soodustab neerukivide tekkimist. Benseenkarboksüülhape e. bensoehape lihtsaim aromaatne hape. Tema molekulis sisaldub aromaatne benseenitsükkel. Bensoehape on valge kristalne aine, mida kasutatakse keemiatööstuses, samuti toiduainetööstuses säilitusainena.
Aerosool-süsteem mille tahke aine või vedelik on pihustatud gaasi;esimesel juhul on suitsu tüüp aerosool,teisel juhul udu tüüpi aerosool Emulgaator-aine,mis muudab emulsiooni püsivamaks Emulsioon-veselik,millesse on pihustatud selles lahustumatu vedeliku tilgad Hüdratatsioon-lahustunud aineosake ümbritsemine ja sidumine vee molekulidega Kolloidlahus-vedelik, milles pihustunud aine osakesed on suurusega 10:-7 Küllastumata lahus-lahus mille antud tingimustel võib veel ainet lahustuda Küllastunud lahus-lahus milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu Lahus-lahustist ja lahustunud ainest koosnev ainete ühtlane kogum Lahusti-aine millesse lahustunud aine jaotub ühtlaselt Lahustumissoojus-aine lahustumisega kaasnev soojusefekt
Tärklis on kõrgmolekulaarne aine ehk polümeer looduses moodustub rohelistes taimedes fotosünteesil. 6CO2+6H2O->C6H12O6+6O2 C6H12O6->n(C6H10O5)+ nH2O Tähtsaim keemiline omadus: 1) Mineraalhapete või ensüümide toimel hüdrolüüsib n(C6H10O5)+ nH2O -> n C6H12O6 (seedimine) Seedekulglas: n(C6H10O5) -> glükoos -> veres, maksas, rasvad Füüsikalised omadused: Tahke, valge, pulbriline aine, lahustumatu Kasutamine: toiduaine nt kartul ja jahu, tooraine -> glükoos meditsiinis, tärklisest toodetakse etanooli Valgud on orgaanilised ained mille koostises on põhielemendiks C, H, O + N, S, P ning mõningad teised. Orgaanilised ained, mis on ülesehitatud alfa aminohapetes polüpeptiidselt. (polükondensatsiooni protsess) C=O-NH vahel on peptiidside polüpeptiidid -> valgud Keemilised omadused: 1) Amfoteersed omadused a) hapetega
PROPEEN Propeen on värvuseta ja vees lahustumatu gaas ning ta kuulub alkeenide aineklassi. Sulamistemperatuur on -185,2 C Keemistemperatuur on -47,6 C Keemiline valem on C3H6 Molaarmass on 42,08 g/mol Propeeni monomeer Propeeni polümeer Katalüsaatorite toimel moodustub propeenist polüpropeen , mis on kerge, keemilistele mõjutustele vastupidav ja heade dielektriliste omadustega materjal. Alkeenid on küllastumata süsivesinikud. Alkeene nimetatakse mõnikord ka olefiinideks . Laboratoorselt saadakse alkeene alkoholide dehüdratatsioonil (vee eraldamisel): CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel CH3-CH2-CH3 H2 + CH3-CH=CH2 (propeen). Umbes pool propeeni maailmatoodangust läheb polüpropeeni valmistamiseks, millest saadakse plasttorusid, kiudaineid, taarat agressiivsete materjalide jaoks. Ülejäänud osa kulutatakse mitmete tähtsate orgaaniliste ainete sünteesimise...
Küllastumata lahus antud tingimustes on ainet veel võimalik lahustada. Kristallhüdraat kristalseid aineid, mille koostisse kuuluvad vee molekulid. Kolloidlahus on üliväikeste aineosakeste segu pihustatuna teises aines, milles nad ei lahustu. Kui pihustunud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest ning on mõõtmetega vahemikus 1100 nm, on tegemist kolloidlahusega. Emulsioon jämepihus, kus vedelik on pihustunud vedelikku. Vedelik+lahustumatu vedelik (vesi+õli). Suspensioon jämepihus, kus tahke aine on pihustunud vedelikku. Vedelik+tahke lahustumatu aine (vesi+kriit). Aerosool jämepihus, kus tahke aine või vedelik on pihustunud gaasi. Gaas+tahke aine või vedelik (õhk+tolm või vesi). Vaht jämepihus, kus gaas on pihustunud vedelikku või tahkesse ainesse. Vedelik+lahustumatu gaas (seebivesi+õhk). Vee karedus kaltsiumi ning magneesiumisoolade sisaldus vees.
Klenbuterool Keemiline nimi: klenbuterool vesinikkloriid Keemiline valem: C 12 H18 Cl 2 N2 O Molekulmass: 277,19 Struktuur valem: Välimus: värvitu mikrokristallne pulber (Merck Index) Valge pisut kollakas aine (sponsor) Sulamistemperatuur: 174-175,5 ° C (Merck Index) 170-176°C (sponsor) Lahustuvus: Väga hästi lahustuv vees, metanoolis ja etanoolis, kergesti lahustub kloroformis, lahustumatu benseenis. Kasutamine: Klenbuterooli kasutatakse loomadel näiteks hingamiselundite haiguste ja sünnituskomplikatsioonide puhul. Soovitav ravi kogus on 0,8 mg/kg kohta kaks korda päevas. Maksimaalne ravi kestvus on 10 päeva. Manustada võib suukaudu või süstimise teel. Klenbuterool satub toitu siis, kui loomadel antakse klenbuterooli, mille tagajärel toimub toidu saastumine. Näiteks 2006 aasta septembris sai üle 330 inimese Hiinas mürgistuse süües
Cl2 + H2=2HCl Soolhape on hapnikuta hape ja üheprootoline,mis eraldab happejäägina lihtaniooni Cl.Soolhape on veest tihedam.Soolhape on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus. Vesinikkloriidhape on kõikide metallkloriidide lähtehape.Soolhape eraldub lahusest kergesti.Kontsentreeritud vesinikkloriidhape sisaldab 37% HCl. See on väga terava lõhnaga,värvusetu,õhus suitsev,sööbivate omadustega vedelik. NaCl + AgNO = AgCl + NaNO Cl + Ag = AgCl Hõbekloriid-on hapetes praktiliselt lahustumatu, reageerib suhteliselt kergesti ammoniaagi vesilahusega.Sulamistemperatuur on -114,8 (Puhas Hcl).Vesinikkloriidhape seguneb veega.Vesinikkloriidhappega saab lahustada benseeni.Hcl on ärritava toimega.Vesinikkloriidiga saab ka küttepindadelt katlakivi kõrvaldada ja metallipindasi puhastada.
Omadused • PEAMISED! -Tärklis on süsivesik, mis koosneb paljudest üksteisega liitunud glükoosi osakestest. - Keemiliselt omaduselt ja ehituselt kuulub taimedes olev tärklis polüsahhariidide hulka. - Tema keemiline valem on (C6H10O5)n, seega on tärklise põhiliseks koostisosaks glükoosi jääk C6H10O5. - Tärklise põhiomadus on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. - Tärklis on puhtal kujul külmas vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valget värvi amorfne pulber. - Tärklis lahustub soojas vees (pundub), moodustades kolloidlahuse, mis jahtumisel muutub geeliks. See võimaldab tärklist kasutada paksendina (stabilisaatorina), mis tagab kreemidele, jogurtitele jne püsiva struktuuri. - Tärklis sisaldab eluliselt vajalikke sahhariide, mistõttu on tal oluline osa nii loomade söödas kui inimese toidus.
põletikuvastase ne rühm: toimega uue Põletikuvastased klassi ained, kortikosteroid kortikosteroidid. Toime avaldub Kasutatakse: manustamiskoha Lotemax, 0,5% l silmatilgad Lotemax 0,5% KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Suspensioon Sisaldab: 0,5% (= vedelik + loteprednooletabona tahke ati (5 mg/ml). lahustumatu Iga tilk sisaldab 0,19 aine) mg loteprednooletabona ati Teadaolevat toimet omav abiaine: Bensalkooniumklorii d (0,01%) Näidustused Silmaoperatsioon Annustamine: i järgse põletiku Täiskasvanud ja eakad: ravi 1-2 tilka 4x päevas al. Manustamisviis: 24h möödumisest
annaabi.ee 
