Veri väljub südamest läbi aordi ja pöördub tagasi südamesse 2 õõnesveeni kaudu. II Veresooned Veresoon on torujas elund,mida mööda veri voolab. Arter Veresoon,mis kannab verd südamest eemale.Neil on tugevad seinad. Arterid jagunevad peenemateks arudeks ja neid nim- arterioolideks. Arterite ja arterioolide seintes on silelihased ja enamik kannab neist laiali hapniku rikast verd. Aort arter,mille kaudu veri südamest välja voolab. See on suurim arter kehas. Täiskasvanul on kõige laiemas kohas 2.5 cm. Kapillaar (e. juussoon) kõige peenem veresoon, kapillaarid saavad arterioolidest hapniku rikast verd ning kannavad seda kõikide rakkudeni. Nende seinad koosnevad ühest rakukihist ning võimaldavad lahustunud ainetel kergesti liikuda. Veen veresoon,mis kannab verd südame suunas. Õhemad seinad kui arteritel neis voolab hapniku
Suur vereringe: o Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt ära viia jääkained. o Veri liigub südamest mööda veresooni üle keha laiali (elunditesse ja kudedesse) ning sealt uuesti südamesse. o Selles vereringes muutub arteriaalne Veri venoosseks vereks Kas on raske? Kontrollime! o Mis on arter? o Mis on veen? o Mis on kapillaar? o Millised on inimese kaks vereringet? o Mis on aort? Tublid!!! Aitäh!!! Ilusat päeva jätku!!!
scapula, I kääne f – abaluu – sg gen, sg dat 3. morbi oculorum – silmade haigus, silmade haigused morbus, II kääne, m – haigus – sg gen, pl nom, oculus, II kääne m – silm - pl gen 4. bulbi oculi – silmamuna-, silmamunad bulbus, II kääne, m – sibul/muna – sg gen, pl nom oculus, II kääne, m – silm – sg gen 5. valva aortae – aordiklapp, aordiklapiga valva, I kääne, f – klapp – sg nom, sg abl, aorta, I kääne, f – aort – sg gen, sg dat, pl nom, 6. inflammatio orbitae – silmakoopapõletik inflammatio, ionis, III kääne, f – põletik – sg nom orbita, I kääne, f – silmakoobas – sg gen, sg dat, pl nom, 7. circulationem sanguinis - vereringlust circulatio, onis, III kääne, f – ringlus – sg acc sanguis, inis, III kääne, m – vere – sg gen 8. ossa manus – käelabaluud, käelabaluid os, ossis, III kääne, n, - luu – pl nom, pl acc
Vere- ja lünfiringe 1. Kirjuta vaste numbritele (ja ka kehaosa või piirkond, kus antud elund paikneb) (13p) Märgi numbriga ja nimeta erinevad regionaalsed lümfisõlmed ja rinnajuha V.Cava superior Süda. Cardia. Rindkereõõs Aort Ülemine õõnesveen 4 kopsuveeni Aordiklapp Sinuatriaalsõlm Vasak koda Parem koda Atrium sinister Atriun dextrum Mitraalklapp Kolmhõlmklapp
vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. · Südame paremasse kotta sisenevad 3 suurt veeni (ülemine õõnesveen ja alumine õõnesveen, pärgurge), mis toovad siia kogu keha venoosse vere. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni (2 paremat ja 2 vasakut kopsuveeni), mis toovad südamesse aretriaalset verd. · Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi (sealt edasi parem ja vasak kopsuarter) ning vasakust vatsakesest väljub aort (edasi aordikaar sealt väljuvad ülespoole vasak ühisunearter, vasak rangluualune arter ja õlavarre-peatüvi. Allapoole läheb edasi alanev aort.) · Joonis lk 152 ja 156 + tv joonis 4 ja 5. 109. Südame klapid, klappide liigid, nende ehitus, paiknemine, tähtsus. Südame klappe on kahte liiki: 1) kodade-vatsakeste klapid need ei lase verd vatsakestest kodadesse. 2) poolkuuklapid südamest väljuvate veresoonte alguses.
3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon. Algus: parem vatsake (ventriculus dexter), käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed), lõpp: vasak koda. Funktsioon: gaasidevahetus, soojuse väljaviimine. 4. Koronaarvereringe funktsioon. Koronaarvereringe ülesandeks on südame kõikide kudede, eriti aga südamelihase, varustamine verega. 5. Aordi osade nimetused. Piirkonna järgi jaguneb aort viieks osaks: 1) ülenev aort - aordi algusosa, mille jooksul see suundub ülespoole; 2) aordikaar (arcus aortae) ehk piirkond, mille jooksul aort teeb pöörde ja hakkab liikuma allapoole; 3) alanev aort - aort liigub allapoole; 4) rinnaaort - alaneva aordi osa, mis asub vahelihasest ülevalpool; 5) kõhuaort - alaneva aordi osa, mis asub vahelihasest allpool ja lõppeb aordi hargnemisega. 6
ülesanne Kapillaaride sein on ühekihiline 2/3 keskteljest vasakul ja 1/3 keskteljest paremal Aordikaar, vasak kopsuarter, Väike vereringe vasakud kopsuveenid, vasak koda, vasak vatsake, parem vatsake, aort, alumine õõnesveen, parem koda, ülemine õõnesveen, kopsutüvi, poolkuuklapid Suure vereringe arterite ja veenide Mõlema poole koja ja vatsakese suue üldskeem on suletud hõlmklapiga, mis asuvad kodade ja vatsakeste vahel ning ei lase verd kotta tagasi.
Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakese suudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi Vasakusse kotta suubuvad neli kopsuveeni, vasakust vatsakesest väljub aort 7.Südame seina ehitus Südamesein koosneb kolmest seinast: Sisemine on endokard, õhuke ja elastsetest sidekoe kiududest koosnev endoteeliga vooderdatud kile. Südameklapid on endokardist tekkinud moodustised. Vahelmise moodustab müokard ehk südamelihas, mis koosneb erilisest südamelihaskoe st. Kodade müokardis on kaks lihaskihti, vatsakestes kolm. Vatsakeste sisemine lihaskiht moodustab näsalihaseid, millele kinnituvad südameklapi srvadelt lähtuvad kõõluskeelikud .
puusaluu os coxae küfoos kyphosis Vaba alajäseme luud: Õlaliiges articulatio (art.) humeri Reieluu femur Küünarliiges articulatio cubiti Põlvekeder patella Sääreluu tibia Pindluu fibula Kodarluu-randmeliiges articulatio kopsuveenid vv. pulmonales radiocarpea kopsutüvi truncus pulmonalis aort aorta Vaagen pelvis kopsutüvi truncus pulmonalis Sümfüüs symphysis ülenev aort aorta ascendens Puusaliiges articulatio coxae aordikaar arcus aortae Põlveliiges articulatio genus alanev aort aorta descendens Kontsluu-sääreliiges e. ülemine unearter a. carotis interna hüppeliiges art. talocruralis välimine unearter a.carotis externa Alalõualiiges art
kahehõlmne e. mitraalklapp valva Õlaliiges articulatio (art.) humeri mitralis Küünarliiges articulatio cubiti poolkuu- ehk semilunaarklapp valva Kodarluu-randmeliiges articulatio semilunares radiocarpea kopsuveenid vv. pulmonales kopsutüvi truncus pulmonalis Vaagen pelvis aort aorta Sümfüüs symphysis kopsutüvi truncus pulmonalis Puusaliiges articulatio coxae ülenev aort aorta ascendens Põlveliiges articulatio genus aordikaar arcus aortae Kontsluu-sääreliiges e. ülemine alanev aort aorta descendens hüppeliiges art. talocruralis unearter a. carotis interna Alalõualiiges art. temporomandibularis välimine unearter a.carotis externa Lõgemed e
- kõhrelise toesega elastne toru - algab: kõri alumine serv - lõpp: trahhea kahendhargus – bifurcatio tracheae Skeletotoopia - jagunemine paremaks ja vasakuks peabronhiks – angulus sterni + IV-V rinnalüli kõrgusel Holotoopia - kaelaosa pindmiselt naha ja fastsia all VII kaelalüli ulatuses - rinnaosa sügaval keskseinandi ülaosas Süntoopia - ees ülal: II-IV trahheaalkõhre kõrgusel kilpnäärmekitsus - ees all: suured veresooned: aort, truncus brachiocepalicus, vena brachiocepalica sinistra - külgedel: kilpnäärme sagarad + kaela veresoonte-närvide kimp - taga: söögitoru - fraktsioonikoht sidemega perikardile fikseeritud ligamenta anularia paries membranaceus adventitsiaalkest PEABRONHID – BRONCHI PRINCIPALES - bronchus principalis dexter + bronchus principalis sinister - lahkenvad 70-80 kraadise nurga all - kiil – trahhea valendikku – carina tracheae -> jaotab sissehingatavat õhuvoolu
kopsukapillaaridest voolab läbi kopsuveeni südame vasakusse kotta (→ edasi vasakusse vatsakesse) 3. Mõisted 1) Pulss – tekib vatsakeste kokkutõmbest; on tuntav arterite tuiklemisega; näitab südamelöökide arvu 2) Hüpertoonia – kõrgvererõhutõbi 3) Südame automatism – südame võime tekitada automaatselt (ilma kesknärvisüsteemi sekkumiseta) elektrilist erutust 4) Aort – suure vereringe suurim arter 5) Suur vereringe – vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse 6) Väike vereringe – vere liikumistee südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse 7) Hüpotoonia – madalvererõhutõbi 8) Venoosne veri – hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides 9) Arteriaalne veri – hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites
VERESOONED JA VERERINGE Vereringeelundkonna moodustavad: Kuidas defineerida vereringet? · Vereringe- vere liikumine organismis. · Suletud vereringe. · Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri liigub. ARTERID e. tuiksooned · Veri südamest kudedesse · Paksud elastsed · Suurim aort · O2 küllastunud veri, erand kopsuarter KAPILLAARID e. juussooned · Sein ühest rakkude kihist · Ainevahetus vere ja kudede vahel VEENID e. tõmbsooned · Veri kudedest südamesse · Pehmed ja õhukesed · Klapid VERERÕHK · Rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele · Kõrgemalt rõhult madalamale INFARKT e. ateroskleroos Veresoonte lubjastumine · SÜDA-ARTER- KAPILLAARID-VEENID- SÜDA Väikse ja suure vereringe võrdlus!
Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi Vasakusse kotta suubuvad neli kopsuveeni, vasakust vatsakesest väljub aort 110. Südame klapid, hõlmased, poolkuuklapid, tähtsus - JOONIS! Atrioventikulaarklapp ehk koja-vatsakese klapp parema koja ja parema vatsakese ning vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel. Atrioventikulaarklapp koosneb kolmest hõlmast, mis kinnituvad üht serva pidi koja-vatsakesesuudme piiridele ja ripuvad alla vatsakese õõnde, vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud.
veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied parem ühisniudearter vaagen, parem reis välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube kubemesideme alt Kube, reis reiearter õndlaarter Põlv, säär, reis sääreluu arter säär (tagumine) keskmine/külgmine jalatald tallaarter Peensool – süda veresoon kehaosa v
veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied parem ühisniudearter vaagen, parem reis välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube kubemesideme alt Kube, reis reiearter õndlaarter Põlv, säär, reis sääreluu arter säär (tagumine) keskmine/külgmine jalatald tallaarter Peensool – süda veresoon kehaosa v
kaudu, mis suubuvad paremasse kotta, seejärel paremasse vatsakesse Edasi voolab veri kopsutüvve, sealt kopsuarterite kaudu kopsudesse ja nelja kopsuveeni kaudu südame vasakusse kotta Viimaks liigub veri vasakusse vatsakesse, siis aorti ja sealt kehasse laiali Südame töö Kodade ühine kokkutõmme ja sellele järgnev vatsakeste ühine kokkutõmme moodustab südamelöögi Südames olevad klapid tagavad vere ühesuunalise liikumise Aort ja arterid Aort ja selle peamised harud on elastset tüüpi arterid Arterite seinad on paksud ja lihaselised, sisaldades valku elastiini Kui vasak vatsake vere neisse arteritesse viib, venivad need, summutades kõrge rõhu ja lükates vere edasi distaalsetesse arteritesse, ühtlustades rõhu kapillaaridesse jõudmise ajaks Kapillaarid Kui veri jõuab väiksemate arterite, arterioolide lõppu, on vererõhk umbes 35 mm/Hg ja ühtlane Edasi liigub veri kapillaaridesse
ehk hapnikurikas veri. 27.Milline veri voolab arterites? Kehaarterites arteriaalne ja kopsuarterites venoosne. 28.Võrdle kapillaaride, arterite ja veenide ehitust. Arterid on kõige paksemate ja tugevamate seinega, ja nad on kõige suurema läbimõõduga veresooned. Kapillaaride sein koosneb vaid ühest rakukihist ning nende seinas on klapid. Veenid on pehmed ja õhukesed, nende lihaskiht on õhem kui arteritel. Veenides on klapid. 29.Kujuta skemaatiliselt suur vereringe Vasak vatsake (A)-- aort (A)-- keha arterid(A)-- kappillaarid(A-V)-- kehaveenid(V)-- alumine ja ülemine õõnesveen(V)-- südame parem koda(V) 30.Kujuta skemaatiliselt väike vereringe. Parem vatsake(V)-- kopsu aort(V)--kopsu arterid(V)-- kapillaarid(V-A)-- kopsuveenid(A)-- südame vasak koda(A) 31.Millised on suure vereringe ülesanded? See varustab keha kudesid hapnikurikka verega. 32.Kuidas muutub veri väikeses vereringes? Põhjenda! Hapnikuvaesest verest saab hapnikurikas veri.Sest see voolab kopsu arteritest
Hüpertoonia vererõhu kõrgenemine; kõrgenenud arteriaalne vererõhk. Hüpotoonia madal arteriaalne vererõhk. Hüpertermia ebatavaliselt kõrge kehatemperatuur Hüpotermia ebatavaliselt madal kehatemperatuur EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus. (elektrokardiogramm) Bradükardia frekvents alla 60 korra minutis. Tahhükardia frekvents üle 100 korra minutis Suur vereringe vasak vatsake, aort, arterid, kapillaarid, veenid, õõnesveenid, parem koda Väike vereringe parem vatsake, kopsuarterid, kapillaarid, kopsuveenid, vasak koda Seedeelundkond: Suuõõs cavum oris Neel pharynx Söögitoru oesophagus Magu ventriculus, gaster Peensool intestinum tenue Jämesool intestinum crassum Keel lingua Digestioon seedimine Absorptsioon imamine
Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Sü...
Südameklapid- sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas Arterid- veresooned, mis viivad verd südamest organitesse Veenid- veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse Venoosne veri- hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides Arteriaalne veri- hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 2. Suur vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded. Vastus: Suur vereringe: vasak vatsake -> aort -> arterid -> kapillaarid (annab ära hapniku ja rikastub süsihappegaasiga) -> veenid -> parem koda *Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkained ära viia *Algab südame vasakust vatsakesest *Veri liigub mööda veresooni läbi keha, sh ka pea *Kehast jõuab venoosne veri südame paremasse kotta 3. Väike vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded. Vastus: Väike vereringe: parem vatsake -> kopsuarterid -> kopsukapillaarid (vabaneb
· trantspordib kaitserakke ja entikehi 2)Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Südat ümbritseb südamepaun. Süda jaotub kaheks pooleks: paremaks ja vasakuks. Mõlemas on koda ja vatsake seega on süda neljaosaline. Vasakuspooles hapnikurikas ja paremas hapnikuvaene veri. · kopsuveenid - toovad hapnikurikka vere vasakusse kotta · vasak koda - veri liigub vasakusse vatsakusse · vasak vatsake - veri liigub aorti läbi kehasse · aort - pumpab vere kehasse · kehaveenid - toovad hapnikuvaese vere paremasse kotta · parem koda - veri liigub paremasse vatsakesse · parem vatsake - pumpab vere kopsuartrite kaudu kopsudesse · kopsuarter - viib vere südamest kopsu Südameklapid kindlustavad ühesuunalise liikumise südames, südamesse ja südamest välja. Südamelöögi sagedus sageneb vajadusel, kui organis vajab rohkem hapnikku , siis löögi sagedus suureneb.
horizontalis- horisontaalne jugularis- kägi- Tunica- kest internus sisemine pharyngeus- neelu- Flexura- painutaja lateralis- külgmine thoracicus- rinna- Urethra- kusejuha major- suur transversus- risti- Conjunctiva- sidekest medialis- keskne I käändkond Corona- kroon medianus- keskpidine Ala, ae f- tiib Ampulla- ampull medius- keskne Aorta- aort Apertura- avaus minor- väiksem Arteria- arter Cellula- rakk profundus- sügav Concha- karbik Fibra- kiud proximalis- lähimine Costa- roie Gingiva- ige sinister- vasak Crista- hari Glandula- nääre superficialis- pindmine Lamina- leste, plaad Retina- võrkkest ventralis- kõhtmine Lingua- keel Palpebra- silmalaug
Vereringe elunkond Vereringeelundkonna moodustavad: süda, veri, veresooned. Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Inimese südames on neli kambrit- kaks koda ja kaks vatsakest. Südame osad: parem koda, vask koda, ülemine õõneseen, aort, kopsuarter, kopsuveenid, hõlmased klapid, poolkuuklapid, vasak vatsake, parem vatsake, alumine õõneseen. Vereringe ülesanded : Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; kannab O2 kopsudest kudedesse; kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned: Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni
7. Mis on perikard ? Südamepaun 8. Südame vasakus pooles voolab a. arteriaalne veri b. venoosne veri Südame paremas pooles voolab a. arteriaalne veri b. venoosne veri 9. Nimetage südame kambrid, lisage sisenevad / väljuvad veresooned * Parem koda siseneb ülemine ja alumine õõnesveen * Parem vatsake väljub kopsutüvi * Vasak koda 4 kopsuveeni siseneb * Vasak vatsake väljub aort Joonistage lihtsustatud skeem südamest ja tähistage sellel * südame kambrid * sisenevad ja väljuvad veresooned * klapid * verevoolu suund ja kas veri on arteriaalne või venoosne 10. Kirjeldage südame klappe (asukoht, hõlmade arv, nimetus) * Mitraalklappasub vasaku koja ja vatsakese vahel, kahehõlmaline.
teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant kahjustavad südame-veresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt. Nende haiguste riskiteguriteks on suitsetamine, väär toitumine, ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus ja pidev stress. Veresoonkond koosneb arteriaalsetest veresoontest (südamest kudedesse), venoossetest veresoontest (kudedest südamesse) ning kapillaaridest (ühendavad artereid ja veene, hästi peened, seinad koosnevad vaid ühest rakukihist). Aort ja arterid on paksude seintega, elastsed, taluvad survet ning nendes liigub veri kiiresti. Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere ühesuunaline liikumine tagatakse klappidega, veri voolab aeglasemalt, veene on kaks korda rohkem kui artereid. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoontele. Ülemine vererõhk on kõrgeim rõhk arterites, alumine vererõhk on kõige madalam vererõhk arterites. Mõõtühikuks on mm/Hg
1) Vereringeelundkond Osad: *) Veri *) Veresooned *) Süda (paneb vere liikuma; asub kopusde vahel ja kaitseb rinnakorv) Tähtsused/Ülesanded: *) Kindlustab pideva ainevahetuse. *) Kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku. *) Osaleb jääkainete eemaldamises. *) Ühtlustab keha temperatuuri. *) Transpordib kaitserakke Südame ehitus: *) 4 osaline (2 vatsakest ja 2 koda). *) Südant ümbritseb südamepaun. *) Vasak ja parem südamepool on eraldatud (vasakus hapnikurikas, paremas hapnikuvaene veri). *) Veri liigub südames kojast vatsakesse. *) Vastupidist liikumist takistavad klapid (koja ja vatsakese vahel on hõlmased klapid, toovad vere sisse; vatsakese ja arteri vahel poolkuuklapid, viivad vere välja). Südametsükkel: *) Kojad 1) kokkutõmbunud 2) lõtvunud 3) lõtvunud *) Vatsakesed 1) lõtvunud 2) kokkutõmbunud 3) kokkutõmbunud *) Klapid 1) lahti, poolkuu kinni 2) kinni, poolkuu...
(hapnik, toitained ja laguproduktid) läbi veresoonte seina. Imendumine toimub vaid teatud veresoonkonna osas – lõikudes, kus veresoonte seinad on üliõhukesed (kapillaarid). Südame- ja veresoonkonna funktsioonid: Südame-veresoonkonna ülesandeks on kõige üldisemalt “transpordi” funktsioon. See tähendab, et veresoontest juht-teede abil kantakse mööda keha laiali või korjatakse ühte kohta kokku erinevaid elukorraldusega seotud aineid. Arteriaalse vereringe veresooned – Aort, arterid, arterioolid, kapillaarid, kopsuveen. Mida? Kannab hapnikurikka ehk arteriaalset verd. Aort: südame vasakust vatsakeses arterisse Arter: südamest kudedesse. Arterioolid: algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse. Kapillaarid: arteriooli lõpust kudedesse Kopsuveen: kopsudest tagasi südame vasakusse kotta. Venoosse vereringe veresooned – Õõnesveev, veenid, veenulid, kopsuarter. Mida? Kannab hapnikuvaest ehk venoosset verd.
Veri kannab need sealt veenidesse. Kapillaarivõrk on äärmiselt tihe. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Seda tekitab südame vatsakeste kokkutõmme, mis vere arteritesse surub. Sõltub: aorti paisatava vere hulgast, südame töö sagedusest ja muust. Normaalne vererõhk on 115-130/ 70-80 mm elavhõbedasammast. Suur vereinge on kudede varustamiseks toitainetega ja jääkainete väljutamiseks. See algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Aort on suurim arter. Need jagunevad peenemateks soonteks, kuni lähevad üle kapillaarideks. Kapillaarid varustavad verega kõiki organeid ja kudesid. Läbi kappillaariseinte liiguvad hapnik ja toitained kudedesse, kudedest liiguvad jääkained verre. Arteriaalne hapnikurikas veri muutub venoosseks vereks. Kapillaare läbiv veri liigub edasi peenikesteks ja järk järgult suuremateks veenideks. Kogu kehast tulev venoosne veri suundub lõpuks läbi kahe veeni südame paremasse kotta.
Pulss- arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine Vererõhk- rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgema ererõhuga alalt (arteritest) liigub madalamasse vererõhu alasse (kapillaaridesse) 1. Väike vereringe e. kopsuvereringe • parem vatsake- pumpab kopsuarterisse- kopsud (alveoolid)- süsihappegaas antakse ära ja vastu võetakse hapnik- kopsuveen- vasak koda. 2. Suur vereringe e. kehavereringe • vasak vatsake- aort: poolkuuklapid (takistavad vere valgumist tagasi südamesse)- kapillaarid- ainevahetus- kapillaarid koonduvad veenideks- parem koda. Vereplasma 55% • valkude vesilahus (vett 92%; valke 6-8%) • kannab laiali toitained • viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse Vererakud 45% : ➔ punased vererakud: • punased; ei sisalda tuuma; 90% moodustab hemoglobiin; kettakujulised; ei liigu; eluiga 120päeva e. 4Kuud
Koosneb erilisest lihaskoest südamelihasest, mis töötab automaatselt Südame vasakus pooles on hapnikurikas (arteriaalne), paremas pooles hapnikuvaene (venoosne) veri Neljaosaline Südametegevust reguleerib närvisüsteem koos hormoonidega (adrenaliin) Südameklapid tagavad vere ühesuunalise liikumise · Veresooned Südamest väljuvad suur veresoon aort ning kopsuarterid, mis viivad hapnikuvaese vere kopsudesse Aort jaguneb südame läheduses kolmeks arteriks Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest kudedesse ning sisaldavad hapnikurikast verd, v.a. kopsuarterid. Veri voolab südamelihase kokkutõmmete survel, on väga kõrge rõhu all. Lihaseline tugev elastne mitmekihiline sein Veenid on veresooned, mis viivad verd kudedest südamesse ning sisaldavad
Vereringeelundkond süda, veri, veresooned (veenid, arterid, kapilaarid), ül. pidev ainevahetus, kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine. Südamelöök südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Arter seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht, südamest eemale, liikuma paneb ...
- ülemine osa puudutab maksa moodustunud pealispind - alumine osa paremat neeru Sapphapped jäävad esialgu soolevalendikku ja imendauvad aktiivselt - alumise ja üleneva osa ees on arteria et vena mesenterica peensoole lõpposas - alumise ja üleneva osa taga on aort ja vena cava inferior Külomikronid suhteliselt suured rasvatilgakesed TÜHI- JA NIUDESOOL Soolenäärmed glandulae intestinales - Tühisool jejenum 2/5 Duodeen - Niudesool ileum 3/5 - Brunneri näärmed pikad tubuloalveolaarsed mukoosnäärmed
16.11.Pankreas on sisenõrenääre, mis nõristab ensüümi lipaas Õige 16.12. Inimese lämmastikuainevahetuse jääkprodukt on UUREA Õige 16.13 Naha ja kopsude kaudu väljub umbes 350 cm3( s.t enam-vähem sama kogus ) vedelikku Õige 16.14. Seedekulgla pikim osa on pimesool Vale; Seedekulgla pikim osa on peensool. 16.15 Jämesoole bakterid on kasulikud, sest valmistavad B- vitamiini ja aitavad läbi viia seedeprotsesse Õige 16.16. Aort on Sinu keha suurim nääre Vale; Aort on Sinu keha suurim arter. 16.17. Lüsotsüüm on seedenõre, mis toimib ainult sahhariididele Õige 16.18. Südametegevuse keskus asub piklikus ajus Õige 16.19.Naha ja kopsude kaudu väljub sama kogus vett Õige 16.20. Seedekulglas hävitatakse baktereid ainult maos Vale; Seedekulglas hävitatakse mikroobe ainult maos. 17. Mis on antud loetelus hormoonid ja mis ensüümid? Millega on tegemist ülejäänud mõistete puhul? Hormoonid: türoksiin, testosteroon, adrenaliin, östrogeen
16.11.Pankreas on sisenõrenääre, mis nõristab ensüümi lipaas Õige 16.12. Inimese lämmastikuainevahetuse jääkprodukt on UUREA Õige 16.13 Naha ja kopsude kaudu väljub umbes 350 cm3( s.t enam-vähem sama kogus ) vedelikku Õige 16.14. Seedekulgla pikim osa on pimesool Vale; Seedekulgla pikim osa on peensool. 16.15 Jämesoole bakterid on kasulikud, sest valmistavad B- vitamiini ja aitavad läbi viia seedeprotsesse Õige 16.16. Aort on Sinu keha suurim nääre Vale; Aort on Sinu keha suurim arter. 16.17. Lüsotsüüm on seedenõre, mis toimib ainult sahhariididele Õige 16.18. Südametegevuse keskus asub piklikus ajus Õige 16.19.Naha ja kopsude kaudu väljub sama kogus vett Õige 16.20. Seedekulglas hävitatakse baktereid ainult maos Vale; Seedekulglas hävitatakse mikroobe ainult maos. 17. Mis on antud loetelus hormoonid ja mis ensüümid? Millega on tegemist ülejäänud mõistete puhul? Hormoonid: türoksiin, testosteroon, adrenaliin, östrogeen
Esimestel eluaastatel ei talu laps suuri koormusi(vatsakeste muskulatuur on nõrgem). Kui lapse südamelihas on koormatud, siis ei suuda süda verd südamest välja paiskuda(dilatatsioon). *Südame kasv ja areng toimub 18.-20. eluaastani. Klapirikkeid ravitakse operatsiooni teel, ovaalaknale pannakse protees, botallo juha lõigatakse lahti. Suur ja väike vereinge *Suurt vereringet kutsutakse arteriaalseks vereringest. Algab vasakust vatsakesest, sealt läheb arteriaalne veri aorti. Aort hargneb omakorda peenemateks arteriteks-üks osa viib verd pea suunas; teine, ehk aordi alanev osa viib verd kehasse ja jalgadesse. Arterid hargnevad veelgi peenemateks arterioolideks. Arterioolid hargnevad omakorda aga kapillaarideks. *Kapillaarides toimub gaasivahetus. Hapnik läheb läbi kapillaari seina kudedesse ja asemele tuleb CO2. Kapillaarid muutuvad vereringes veenuliteks. 2 suurt õõnesveeni-alumine toob kehast verd, ülemine peast ja kaelast
Kodade kokkutõmbumine toimub P saki juures ning veri surutakse siis vatsakesse. 7. Milliste EKG sakkide juures toimub vatsakeste kokkutõmbumine? Kuhu siis veri surutakse? QRS kompleks. Veri surutakse kopsudesse / kehasse 8. Milliste EKG- sakkide juures on nii kodade kui ka vatsakeste lihased lõtvunud? Mis südames sellisel juhul toimub? T sakkide. Süda lõõgastub, veri voolab kodadesse. 9. Millest osadest koosneb südame töötsükkel? Südameklapid, veri, aort, ülemine ja alumine õõnesveen, kojad, kopsuveen, vatsakesed, kopsuarterid 10. Kasutades eelnevalt saadud teadmisi selgita, kui suur on tavaline pulsisagedus ja milline võis see olla Petsil pärast pallimängu? Tavaline pulsisagedus on 60-90 lööki minutis. Inimene suudab rääkida pulsisagedusega 110-140 lööki min., Pets hingeldas ning pidi puhkama, sellepärast arvan, et pulsisagedus võis tal olla kindlasti üle 150 löögi minutis.
müokard (lihaskest) - südamelihaskude, kodadel 2, vatsakestel 3 kihti; epikard (välim. kest) - põhimikul mood. südamepauna; epikardi ja südamepauna vahel südamepauna õõs. Pärgvereringe -- vasak ja parem pärgarter, südameveenid. talitlus -- südametsüklid (60-70x/min) 1. kodade kokkutõmme - veri -> vatsake=> kodade lõõg. 2. vatsakeste kokkutõmme - veri -> aort (v. vats.), kopsuarter (p. vats.) => vatsakeste lõõg. 3. paus sinuatriaalsõlm p. koja vaheseinas (kodade kokkutõmme) -> atrioventrikulaarsõlm (koda-vatsake) -> His'i kimp ja sääred vatsakeste vaheseinas -> Purkinje kiud vatsakeste müokardis (võrgustik) 1. toon - atrioventrikulaarklappide sulgumine - süstoolne väärtus 2. toon - poolkuuklappide sulgumine - diastoolne väärtus
Anatoomia ( ladina keeles - anatomia, kreeka keeles - anatome) on õpetus organismi ehitusest ja erinevate ehituslike üksuste omavahelistest suhetest. Füsioloogia (ladina keeles - physiologia, kreeka keeles - physis - loodus, logos - õpetus) on õpetus organismide elulistest talitlustest. Vistseraalne pleura - leste, mis ümbritseb kopse Parietaalne pleura - leste ,mis katab rinnaõõne seina Vistseraalne perikard - leste,mis katab südant Parietaalne perikard - leste, mis on vastu rinnaõõne seina Õpetus luudest osteoloogia Õpetus luude ühendustest sündesmoloogia Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs. Luuümbris e.periost kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid. Osteoblastid luud tekitavad rakud. Osteotsüütid luurakud. Endost õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside...
Stiilinäited testi kohta: 1 Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha (a) kopse, (b) aju, (c) südant, (d) peensoolt. sagitaalne kesktasandiga rööbiti kulgev. Mediaalne keha kesktasandi poolne. 2 Aeroobne protsess on (a) glükogenolüüs, (b) rakuhingamine, (c) glükolüüs, (d) ATP süntees. 3 Testosteroon on mehele sama kui naisele (a) luteiniseeriv hormoon, (b) progesteroon, (c) östrogeen, (d) prolaktiin. Arenevad sootunnused. 4 Naha värvus on tingitud (a) melaniinist, (b) karoteenist, (c) hapnikurikkast verest kapillaarides, (d) kõigist loetletust. 5 Epidermis on füüsiliseks barjääris põhiliselt tänu sellele, et sisaldab (a) melaniini, (b) karoteeni, (c) kollageeni, (d) keratiini. 6 Neerudes toodetavat peptiidhormooni nimetatakse adrenaliiniks_ jne Essee Südame verevarustuse iseärasused Diastoli ajal on südame õõned täidetud verega ja süstoli ajal surutakse südamest ver...
Teistest kehaosadest tulev hapnikuvaene veri kantakse paremasse kotta, kust ta liigub parema vatsakese kaudu edasi kopsudesse. Vasakusse kotta tuleb aga hapnikurikas veri kopsudest, kust see vasaku vatsakese kaudu üle keha laiali kandub. Kui inimene sisse hingab, liigub õhk kopsudesse. Kopsud varustavad hapnikuga kogu keha. Veri kannab hapniku kopsust rakkudeni. 4 Tähtsaim ning ka suurim arter südames ja ka kogu kehas on aort, mis transpordib kogu arteriaalse vere üle kogu keha laiali. Aort algab paremast vatsakesest ning moodustab siis laskuva kaare, mida nimetatakse aordikaareks, seejärel kulgeb mööda rindkeret kui rinnaaort. See siirdub läbi diafragma, minnes üle kõhuaordiks, mis vaagnaõõne lähedal haruneb ühisteks niudearteriteks, mis varustavad verega keha allosa. Aordiklapp on kolmest poolkuuklapist koosnev klapp, mis asub aorti ja vasakut vatsakest ühendavas
Südame tööd kiirendab pingutus. Inimese süda asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv.Südant kahjustavad südameveresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt. Nende haiguste riskiteguriteks on suitsetamine, väär toitumine, ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus ja pidev stress. Veresoonkond koosneb arteriaalsetest veresoontest, venoossetest veresoontest ning kapillaaridest. Aort ja arterid on paksude seintega, elastsed, taluvad survet ning nendes liigub veri kiiresti. Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere ühesuunaline liikumine tagatakse klappidega, veri voolab aeglasemalt, veene on kaks korda rohkem kui artereid. Mõju hingamisaparaadile Kui inimene tegeleb spordiga tal ei ole õhupuudust. Inimene saab rahulikult joosta,
). Üldiselt südamest: Asukoht: paikneb rindkereõõnes, keskseinandi alumises-keskmises osas; 2/3 vasakul, 1/3 paremal pool keskjoonest. Mõõtmed: kaal ca 300g, suurus vastab ca inimese enda lõdvalt kokkupandud rusikale. Välised orientiirid: kujult tüvikoonus – ülal lame põhimik (basis), all kumera otsaga tipp (apex). Tiputõuge tunda 5-6 roidevahemikus. Põhimiku piirkonnas väljuvad ja sisenevad suured veresooned – eespool kopsutüvi, selle taga aort, veel tagapool veenid. Südame ümber on perikard, mis sarnaneb peritoneumi ja pleuraga. Südame seina ehitus: A.Endokard – südame sisekest, kaetud endoteeliga (õhuke sisemine rakukiht, sarnaneb siseelundite epiteeliga); endoteeli all on elastse sidekoe kiht, mis moodustab ka klapid. B.Müokard – südame lihaskest, kodade seintes 2-kihiline, kuni 3mm paks; vatsakeste seintes 3-kihiline, paremal ca 5mm, vasakul ca 15mm paks. Kodade ja vatsakeste lihased on eraldi ja töötavad ka eraldi! C
Kui veri jõuab kehast südamesse, on see vähese hapniku sisalduse ja suure süsihappegaasi sisaldusega – venoosne veri (tumepunane); suure hapniku sisaldusega veri – arteriaalne veri (helepunane). Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb ainult ühes suunas. Veresooni on kolm tüüpi: arterid, veenid ja kapillaarid. Südamest väljuv aort (arter) haruneb aina peenemateks arteriteks, millest liigub veri kapillaaridesse. Kapillaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel ehk läbi kapillaari õhukese seina liiguvad hapnik ja toitained (nt glükoos) verest kudedesse ja jääkained (nt süsihappegaas) aga siirduvad kudedest verre. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse. Veri liigub arterites südame kokkutõmmete survel ja veenides neid ümbritsevate lihaste
süstoolset vererõhku). Edasisel lõdvendamisel heli kaob, sel momendil fikseeritakse diastoolne vererõhk (veri läbib arterit ka diastoli ajal). -Arterid,Veenid,Kapillaarid- -Arteritest- on tihke ehitusega elastsed ja paksud torukesed, mille sein koosneb kolmest kihist ehk kestast. Nende ülesandeks on kopsudest saabunud hapnikurikka vere juhtimine kõigisse kehaosadesse. Suurimaks arteriks on südame vasakust vatsakesest alguse saav aort, mille ülaosast (nn aordikaarest) lähtub kolm suurt peasse ja kätesse suunduvat arterit ning kaks südant verega varustavat pärgarterit, alaosast (rinna- ja kõhuaort) aga rindkeret ja alakeha verega varustavad arterid. Arterid hargnevad peenemateks arterioolideks, need omakorda kapillaarideks. üepinge ja ebaõige toitumise tõttu võib arterite sisepindadele ladestuda kaltsiumisooli, mis muudavad arterid jäigemaks ja kitsamaks, halvendades nõnda organismi verevarustust. Seda
Arterid ehk tuiksooned Arterid on veresooned, mille ülesandeks on hapnikurikka vere kandmine südamest kudedesse. Jämedaim arter aort ehk tuiksoon saab alguse südame vasakust vatsakesest. Viimase kokkutõmbel paisatakse aorti keskmiselt 50 60 cm³ kopsudes hapnikuga küllastatud verd. Aordi ülaosast (nn aordikaarest) lähtub kolm suurt peasse ja kätesse suunduvat arterit ning kaks südant verega varustavat pärgarterit, alaosast (rinna- ja kõhuaort) aga rindkeret ja alakeha verega varustavad arterid. Aordi seintes paiknevad erilised närvirakud
Bioloogia INIMENE I. Inimesele iseloomulikud tunnused 1. Riik loomad * 3 tüüpi hambaid 2. Hõimkond keelikloomad * Karvkate 3. Klass imetajad *Sugurakud küpsevad aastaringselt, Loode areneb emakas 4. Selts primaadid * Imetamine 5. Sugukond inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele 6. Perekond inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht 7. Liik arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu NEOTEENIA Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng) II. Epiteelkude katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed, vooderdab õõnes elundeid, võõrkehade väljutamine (ripsepiteel ninas) Sidekude kõhr-ja luukude: tugiülesanne, Veri transpordi ül, rasvkude, kõhr-ja ...
Tervis- organismi loomulik seisund, mis avaldub kehalise ja vaimse heaoluna. Haigus- organismi elutegevuse häire. Sümptom- haigusnähud, nende põhjal on võimalik haigust kindlaks teha ehk diagnoosida. Diagnoos- lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Haiguste põhjused: Liigitatakse mitmel viisil. 1)Organismivälised ja organismisisesed . Organismivälised jagunevad füüsikalisteks(kiirgused, mehaanilised tegurid), keemilisteks(keemilised ühendid) ja bioloogilisteks (bakterid, viirused). Organismisisesed on näiteks pärilik soodumus. 2)Nakkushaigused ja mittenakkushaigused. Nakkushaigused (katk, rõuged, koolera). Mittenakkushaigus (kopsuvähk). Tekkeviisilt : Elu ajal kujunenud haigused ja kaasasündinud haigused. Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk. Epiteemia- nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. Tüsistus- põhihaigusele võib lisanduda organismi nõrgenemise tõttu mingi uus haigus e. tüsistu...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Väikeses vereringe on kopsuvereringe 2. Suures vereringe on kehavereringe 3. Veenid toovad verd südamesse, veenides on klapid mis tagavad vere ühesuunalise voolu. 4. Arterid viivad verd südamest välja, suurim arter on aort. Pärgarter varustab verega südamelihast 5. Kapillaarid ühendavad arterid veenidega. Seinad koosnevad ühest rakukihist. Neis toimub nii gaaside kui ka toit- jääkainete vahetus. 6. Kaelalahase paigaldamise vajadus: lülisamba vigastuse korral või selle kahtlustamise korral. 8Kui inimene on kukkunud kõrgelt või kuskilt ja kahtlustatakse kaela vigastust) 7. luumurru tunnused: Jäse (või murru koht) võib olla ebaloomulikus
minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid 9. vasak vatsake 10. parem vatsake Südame ehitus: Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame- klapid veri ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
