SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_09.lst SQL> --Moodustage tabel tallede kohta (sünniaeg, sünnikaal, id-number, sugu). SQL> --Kirjutage skript, mis laseb sisestada tabelisse (asendusmuutujate abil) andmeid sündinud tallede kohta. SQL> --Iga looma kohta genereeritakse jada abil id-number; jäär saab paaritu ja utt paarisnumbri. SQL> CREATE TABLE talled ( 2 id NUMBER PRIMARY KEY, 3 sunniaeg TIMESTAMP(0), 4 kaal NUMBER(6,2), 5 sugu CHAR(1)); Table created. SQL> CREATE SEQUENCE jaar_id START WITH 1 INCREMENT BY 2; Sequence created. SQL> CREATE SEQUENCE utt_id START WITH 2 INCREMENT BY 2; Sequence created. SQL> INSERT INTO talled VALUES( 2 CASE '&sugu' 3 WHEN 'J' THEN jaar_id.NEXTVAL 4 ELSE utt_id
Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 µm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sündis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg. Suffolki tõug, pärit Inglismaalt. Tõugude klassifikatsiooni järgi liigitatakse suffolki lambaid nn dauni tõugu kuuluvaks (Down Breed). Dauni tõu rühma loetakse veel oksforddauni, hämpsirdauni, dorsetdauni ja sautdauni tõugu lambaid. Tänapäeval on suffolki lambad suured, heade lihavormidega. Jäärad kaaluvad rohkem kui 110 kg (113-150 kg), uted 80-110 kg. Uttede villa peenus on tavaliselt 30-36 µm, pikkus 7-8 cm, villatoodang 2,5-3 kg. 2001
keskmise peenusega 31 m. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Eesti valgepealiste lammaste aretus-ja tõukarjade 1997-2001.a.jõudluskontrolli keskmiste näitajate põhjal oli eesti valgepealistel uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sündis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg. Tänapäeval on eesti valgepealiste lammaste parandajateks tõugudeks tekseli(head lihavormid), dorset(tailiha palju, hea liha kvaliteet, uttede suur tallede üleskasvatamise võime) dala (kõrge viljakus tallede hea kasvukiirus)ja soome maalambatõug. 4.Teised Eestis aretatavad lambatõud Swifter viljakad lihatõud. Islandilambad (aborigeensed tõud)-võivad aastaringselt õues olla ja iseseisvalt toimetulevad
Heina, silo söötmiseks kasutatakse ümarsõimi, mis vähendavad sööda mahatallamist Silo söötmine väljas (karjamaal) Silo söötmine laudas, silorullid tuuakse lauta, kus need ülessulavad, silo laotatakse söödalavale. Ute kohta peab olema tagatud 0,4 m söödafronti Silo söötmine laudas Skandinaavia tüüpi metallsõim, millest saab sööta lammastele kõiki söötasid Skandinaavia tüüpi metallsõim. Täiskasvanud lammaste ja tallede sõime pääsemise hoiavad ära kaldu paigaldatud metallvardad Skandinaavia tüüpi sõime võib ehitada ka puidust. Seda tüüpi sõimes toimub sööda valimine sõime sees ja söödajäägid jäävad sõime alles ja neid võib kasutada kas allapanuks või teiste loomade söötmiseks Metallist ümarsõim on hea heina, põhu või silo söötmiseks nii laudas kui välitingimustes Aastaringselt on vajalik mineraalsöötade
9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10. Lammaste lihakehade klassifitseerimise SEUROP süsteemi järgi 11. Lammaste piimajõudlus, piimatõud, erinevate piirkondade lambajuustu sordid 12. Lambapiima ja kitsepiima keemiline koostis 13. Kitsepiima eripärad võrreldes lehmapiimaga 14. Eesti kohaliku kitse piima rasvhappeline koostis 15. Lammaste paaritussesoon ja paaritamine 16. Lammaste poegimine (poegimisajad, töökorraldus laudas) 17. Hüpotermiliste tallede sünnijärgne hooldamine 18. Tallede võõrutamine 19. Lammaste ja kitsede talvise söötmise korraldamine (söödad, võimalikud söödaratsioonid) 20. Lammaste karjatamine, karjatamisviisid 21. Lammaste pidamistehnoloogiad ja lambalautade tüübid.
m. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodangug a, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealiste l lammastel. Eesti valgepealiste lammaste aretus-ja tõukarjade 1997-2001.a.jõ udluskontrolli keskmiste näitajate põhjal oli eesti valgepealistel uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sündis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg. Tänapäeval on eesti valgepealiste lammaste parandajateks tõugudeks tekseli(head lihavormid), dorset(tailiha palju, hea liha kvaliteet, uttede suur tallede üleskasvatamis e võime) dala (kõrge viljakus tallede hea kasvukiirus)ja soome maalambatõug.Teised kavatatavad tõud:Suffolki tõug, Oksforddauni tõug;VP: Tekseli lambatõug, Dorseti tõug , Dala tõug Lihajõudluse määrab lammaste toituvus ja kehakaal
Suffolk – lai, sügav rind, arenenud kintsud, viljakad. Oksforddaun – suure tailiha sisaldusega rasked lihakehad, jäme vill (Taani). 2 Eesti valgepealise tõu parandajad: Teksel – suured, väga heade lihaomaduste ja lihavormidega, suur villatoodang ja kvaliteetne vill. Dorset – lihakeha kvaliteedi tõstja tailiha hulga suurenemise läbi, head emaomadused, talledel hea kasvukiirus, pikk innasessioon. Dala (Norra valgepealine) – tallede hea kasvukiirus, uttede kõrgem viljakus, kõrge villajõudlus ja kvalikteetne vill. 5) Lammaste paaritamine, innasesoon. Innasesoon – ajavahemik, mil uted indlevad. Lihalambal 6 kuu pikkune. Seotud valguspäeva pikkusega. Valguspäeva lühenemise tingimustes augusti algusest detsembri lõpuni. Inna tsüklid pikkusega 16-17 päeva. Inna kestvus keskmiselt 36 tundi. Lammaste innasesoon on seotud käbinäärme hormooni melatoniini sisaldusega veres.
3.1. Lammaste talvine söötmine ja pidamine 3.2. Lammaste karjamaad ja karjatamine 3.2.1. Lammaste karjatamisest üldiselt 3.2.2. Karjamaade vajadus: 3.2.3. Karjamaade rajamine 3.2.4. Seemnesegud 3.2.5. Karjatamise läbiviimine 3.2.6. Lambakarjamaade väetamine 3.2.7. Karjatamisviisid 3.2.8. Terviseprobleemid karjatamisel 3.3. Lammaste paaritussesoon ja paaritamine 3.3.1. Lammaste kunstlik seemendus 3.3.1.1. Kunstliku seemenduse viisid: 3.4. Lammaste poegimine 3.5. Tallede võõrutamine ja võõrutatud tallede pidamine 4. Lammaste pidamistehnoloogiad ja lambalaudad 2 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis Lambakasvatus on olnud Eestis veise-ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatus-haruks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma
Vahetult pärast poegimist tuleb utt koos talle/talledega eraldada üheks-kaheks päevaks sulgu, mille mõõtmed lubavad utel vabalt ringi pöörata ning mis asub laudas või ehitises. Sellises sulus tekib ute ja talle vaheline side, tall võetakse ute poolt omaks, ta lakutakse ema poolt kuivaks ning tall saab esimesel päeval kätte tallele vajaliku koguse ternespiima. Külmal ajal saab sellise sulu kohale riputada tallede soojendamiseks spetsiaalsed lambid. Uttede ja tallede eraldamine individuaalsulgu kindlustab tallele suurema elujõulisuse, vähendab orvuks jäävate tallede arvu ja vähendab oluliselt tallede surevust. Vahetult peale talle sündi kontrollitakse, kas utel on ternespiima. Ternespiima vajadus talle kohta sõltub tallede kehamassist. Tall vajab esimesel elupäeval keskmiselt 200 g ternespiima talle 1 kg sünnimassi kohta. Seega 4 kg sünnimassiga tall vajab esimese 18 elutunni jooksul keskmiselt 800 g ternespiima. Kui
määratakse lihassilma pindala ja peki paksus. Seda kasutatakse Eestis alates 2009. aastast. Nii on võimalik teha valikut lihajõudluse suunas. Lihajõudluse hindamine tapajärgselt 1. Lihakehade SEUROP klassifitseerimine lihakuse ja rasvaladestuse alusel Eestis hakkas kehtima alates 2003. a lihatööstustes, kus tapetakse aasta keskmisena üle 500 lamba. Rümbad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse - L alla 12 kuu vanuste lammaste e tallede rühmad (randmeliiges sinakas) - S kõigi teiste lammaste rümbad (randmeliiges punane) Hinnatakse visuaalselt lihakusklasse ja rasvasusklasse. rasvasusklasside osas eristatakse 1 (väherasvane), 2(kergelt rasvane), 3 (keskmiselt rasvane), 4 (rasvane), 5 (väga rasvane). Lihakusklasside osas eristatakse: E(ekstra), U(väga hea), R(hea), O (rahuldav), P (lahja) Lihakeha saab hinnangu, mis templina lüüakse lihakeha külge ning sellest sõltub hind. 2
lamba nime all. Eesti tumedapealise lambatõu aretuse algus 1926 a, lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja šropširi lihalambatõug. Suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid madalama viljakuse ja jämedama villaga. 2010. aastal 3246 utte 19 karjast. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Uttede tiinestumine 84,5%, tallede 100 päeva kehamass 24,2 kg. Eesti valgepealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Aretuse algus 1926. a. Lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja ševioti lihalammas. Väiksema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti tumedapealine lambatõug, kuid veidi kõrgema viljakusega. 2010. aastal 2646 utte 14 karjast. Heade sigimisnäitajatega, uttede tiinestumine oli 89,1 % ning uttede viljakus oli 1,61 talle poeginud ute kohta. Eesti lambatõugude parandajad tõud.
pikk ja sale. Pea kolmnurkse kujuga. Täiskasvanud isendite tüve pikkus on 125 sm, õlakõrgus 75...90 sm , kehakaal 24... 38 kg. Saba on 2...3 sm pikkune ning pole märgatav. Kõrvad on suhtelised suured ja laiad, pikkus kuni 15cm. Isaloomad kannavad sarvi suurema osa aastas. Talvekarvastik on, hallikaspruuni tooniga. Pealiskarvad 5...6cm pikad, jämedad ja murduvad kergesti, sest nad on õhuga täidetud. Õõneskarv aitab säilitada kehasoojust. Peas domineerib halle värvu. Tallede karvkate on esimestel elukuudel kollakaspunane rohkete valgete täppide ja laikudega. Sügisene karvavahetus algab septembris ja lõpeb detsembris kevadine toimub peamiselt mai-juunikuu jooksul. Sarvede mahaajamine algab tavaliselt oktoobris ja kestab novembri-detsembrini. Järgmiseks aastaks kasvavad 2-harulised sarved. Neljandal eluaastal on sokul tavaliselt 3-harulised sarved. Pärast seda sarveharusid enam juurde ei kasva. Sarve pikkus ,kaal ja maht suureneb 8...10 eluaastani
peenusega 31 Nm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Eesti valgepealiste lammaste aretus-ja tõukarjade 1997-2001.a. jõudluskontrolli keskmiste näitajate põhjal oli eesti valgepealistel uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sundis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg Tõufarme 2005 22, 2007 20, lambaid 2005 1630 (43%), 2007 2906 (45%) 4. Eesti lambatõugude parandajad tõud Tumedapealised lihalambatõud: Suffolki tõug, Oksforddauni tõug Valgepealised lihalambatõud: Tekseli tõug, Dorseti tõug, Dala tõug 5. Lammaste paaritamine, innasesoon Innasesoon Lamas indleb innasesoonil, kusjuures võib ühel innasesoonil omada mitut innatsüklit (16-17 päeva pikkusega)
Seda vastupidiselt paljudele muudele maailma riikidele, kus korraliku ja õige saslõki tooraineks on just nimelt lambaliha. Nende ammusest ajast tuntud koduloomade kasvatuses on kõigile eeskujuks Austraalia ja UusMeremaa, kes on ka suurimad lambaliha eksportijad ning paistavad silma liha kõrge kvaliteediga.Positiivne on see, et ka Eestis on lambakasvatus tõusuteel ning lambaliha muutub populaarsemaks. Kahtlemata on sellel valdkonnal tulevikku.Eriti hea on noorte lammaste ehk tallede liha (nooremad kui 12 kuud). Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui lambaliha. Samuti pole sellel nii tugevat lambalihale iseloomulikku maitset. Tallede liha on heledama roosa värvusega, vanemate loomade liha oluliselt tumedam, isegi tumepunase tooniga. Talleliha jaguneb omakorda vanusest ja söödast piimatallede (toitunud vaid emapiimast) ja nuumtallede omaks. Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede
kõikuda paarisajast paari tuhandeni. Arengutsükkel kestab 4-7 nädalat. Lepatriinusid ohustavad siplegad ja ämblikud, samuti mõned linnud ja kiletiivalistest parasitoidid. Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab neist üle 50 liigi . Kasuliku putukakese rahva hulgas tuntuse põhjus on tema ere värvus, mis on andnud talle ka nime: lepp tähendab vanemas eesti keeles verd. Paljude rahvaste arvates aitab lepatriinu ennustada. Tema abil on püütud ette kuulutada nii tiine ute tallede arvu, sõdade tulekut kui ka tulevase kaasa päritolu. Sandra Hints 8.b klass http://et.wikipedia.org/wiki/Lepatriinulased
Saadakse valget peenevillalist lõnga. Suurema kehamassi ning villatoodanguga, kuid samas madalama viljakuse ja jämedama villaga. 3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud emane: eesti maalammas jai sane sevioti lammas Ev parandajad ( liha jõudlust ja kvaliteeti parandavad) Tekseli lihatõug- lihakehad head Dorseti tõug- kõrge tailiha sisaldus, head emaomadust ( piima palju, hoolitseb tallede eest) Dala tõug- tallede kasvukiirus ( 100p mass kõrge) hea uttede viljakus ( 200% ) 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud suffolki tõug, oxforddauni tõug, teksel, dorset , dala 5. Lammaste lihajõudluse hindamine Elusalt: Toitumuse järgi ( 1-5) 3 on normaalne (ombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas.) Uttede toitumust tuleks kontrollida 3korda aastas ( võõrutamisel ( 3,5), tiinuse keskel (3 )ja
Paberi ajalugu Papüürus ...võeti kasutusele ca 3000 a.e.m.a. Egiptuses. Suurte papüürusvarte säsi lõigati pikkadeks ribadeks mis omavahel kokku põimiti ja sileda kiviga tasandati. Nii moodustusid tasase pinnaga ribad, millele kirjutati ja mis hiljem säilitamiseks rulli keriti. Pärgament... ...võeti kasutusele ca 200 a.e.m.a. Valmistati pargitud kitse- või lambanahkadest. Parim pärgament oli tallede nahkadest. Ka pärgamendil kirjutisi hoiti rullides. Paber... ...võeti kasutusele ca 150 a.m.a.j. Hiinas. Hiinlane Tsai Lun leiutas viisi uhtuda taimekiudusid vees ja lisada sinna liim. Puuraamile tõmmatud siidriide abil vormis ta paberipoogna jahvatatud massist. Poogen pressiti ja kuivatati. Paberivalmistamise kunsti hoiti saladuses rohkem kui 600 aastat Araablased õppisid vangistatud hiinlastelt paberivalmistamist, paberivalmistamise edasiarendamise keskuseks muutus Samarkand.
Lambaliha küpsetamise rituaal Sügise süvenedes suureneb isu korralike liharoogade järele. Turul lihakaupmeestega juttu tehes selgub muuhulgas, et oleme hakanud lambaliha rohkem sööma. Hinnas on noorte alla aastaste lammaste ehk siis tallede liha. Välimuselt on talleliha heledama roosa värvusega, vanema lamba liha on märksa tumedam, isegi tumepunase tooniga. Mida vanema looma lihaga on tegu, seda suurem on tõenäosus, et liha ümbritseval rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. Lambarasvale on omane ka kiire hangumine jahtumisel. Seepärast tasub lambalihast road serveerida kuumalt ja soojendatud nõudes. Rasvakihti saab
+ sündinud talled) Lambaid võib ka meie kliimas pidada aastaringselt välitingimustes, kuid eelduseks on lammaste korralik söötmine ja lammaste tuule ja vihma eest varjumise võimalus (varjualused, kergehitised, mets, kadastikud, võsa jm) lume puhul lammaste aastaringsel väljaspidamisel lambad eelistavad viibida söödaplatsi lähedal, seistes sageli samal kohal, kus neid söödetakse Vähendavad söödakulusid, välistavad sööda saastumise, piiravad tallede liikumise oma aedikust välja. Saab paigaldada postide vahele või teisaldatavate jalgadega ettevalmistuseta tasasele pinnale Soojustamata lautades on vajalik külmumiskindlate jooturite kasutamine, fotol elektriga soojendatav veejootur, veetoru tuuakse maa-alt külmumise vältimiseks Lamba eripärad rohusöötade tarbijana Lammas on hea karjamaaloom, keda võimalik aastaringselt väljas pidada (grazing animal) Karjamaarohus eelistab lammas ristikut kõrreliste ees
organismile vajalikke asendamatuid aminohappeid. Kalkuniliha sisaldab vähe rasva, on kergesti seeditav ning rikas B-rühma vitamiinidest ja mikroelementidest. Kalkunilihast armastatakse enim kintsuliha, millest roogade tegemine on laialt levinud. Samuti kasutatakse üsna palju kalkuni poolkoibi ja -pooltiibu. Lisaks veel rinnafileed, mis on alati parim valik kaalujälgijatele (õrn- ja puhas tailiha, rasva alla 1%). Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi. Köögis sobib kasutada ennekõike väikese rasvakihiga liha. Mida vanema lamba lihaga on tegu, seda suurem tõenäosus, et selle rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. See ei tähenda aga liha sobimatust toiduks,
omastamist ja väldib loomse valgutarbe puudust. · Lambalihavalik sisaldab mitmeid asendamatuid aminohappeid rohkem kui veiselihavalik. Temas leidub küsiini, valiini, treoniini, fenüülaniini, metioniini ja trüptofaani. · Lambalihas on mitmeid vitamiine, eriti vitamiini B1 (tiamiin), B2 (nikotiinhape), B3 (pantoteenhape) ja biotiin. · Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. · Võrreldes sea ja veiselihaga on lambalihas märgatavalt rohkem rauda, kaltsiumi ja fosforit Veiseliha · Veiseliha on eelistatud eelkõige gurmaanide seas · Värvilt on veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha. Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha - vasikaliha on roosakas, vanema veise liha aga tumepunane.
Liha kvaliteedi määrab liha omadust summa, mis on oluline toiteväärtuse, vastuvõetavuse, inimese tervise ja liha töötlemise seisukohalt (e-ope.khk.ee) Noore looma liha on kvaliteetsem kui suure looma liha. Lamba, kelle vanus jääb alla 12 kuu on tall, lihakehad on kõrgema lihakusega, samuti on tapasaagis suurem talledel, kui täiskasvanud loomadel, 50% ja 45% (pikk.ee). Lisaks on talleliha oluliselt kergem ja hõgum, (bbcgoodfood.com) Lammaste rüpi jaotatakse vanuse järgi, tallede rümbad ja muude lammaste rümbad, tallede lihakeha mass jääb vahemikku 16- 19kg. Lambarümpade lihakuse klasssid on järgmised: S, E, U, R, O, P. Klassi määramiseks tuleb vaadelda rümpa selja poolt. Hinnates lihaste arengut, kuju ja suurust, saab määrata lihakusklassi. Kõige kõrgem on hinne S, ehk super, ning kõige madalam on hinne P ehk nõrk. Lisades 1.on väljatoodud klasside kirjeldused. Samuti määratakse rasvasuse klass, ehk arvud 1 kuni 5ni. Seejuures 1 näitab vähese rasva
METSKITS.................................................................................................................................2 1.Välimus................................................................................................................................ 2 2.Toitumine.............................................................................................................................2 3.Järglaste saamine..................................................................................................................3 3.1 Sigimine.......................................................................................................................... 3 3.2 Areng............................................................................................................................3 4.Sarvekandja ehk isasloom.............................................................................................
vastupidiselt paljudele muudele maailma riikidele, kus korraliku ja õige saslõki tooraineks on just nimelt lambaliha. Nende ammusest ajast tuntud koduloomade kasvatuses on kõigile eeskujuks Austraalia ja Uus-Meremaa, kes on ka suurimad lambaliha eksportijad ning paistavad silma selle kõrge kvaliteediga. Positiivne on see, et ka Eestis on lambakasvatus tõusuteel ning lambaliha muutub populaarsemaks. Kahtlemata on sellel valdkonnal tulevikku. Eriti hea on noorte alla aastaste lammaste ehk tallede liha. Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui lambaliha. Samuti pole sellel nii tugevat lambalihale iseloomulikku maitset. Tallede liha on heledama roosa värvusega, vanemate loomade liha oluliselt tumedam, isegi tumepunase tooniga. Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi
talle ka nime: lepp tähendab vanemas eesti keeles verd. Mõnel pool on lepatriinut kasutatud ka rahvameditsiinis. Põhilised hädad, mille vastu mummuline putukas aitama pidi, olid leetrid ning hambavalu. Paljude rahvaste arvates aitab lepatriinu ennustada. Vadja uskumuste kohaselt ei tohi lepatriinut mingil juhul tappa; triinu laskumine inimese käele tähendab suurt õnne. Tema abil on püütud ette kuulutada nii tiine ute tallede arvu, sõdade tulekut kui ka tulevase kaasa päritolu. Lepatriinud võtavad mõnikord ette hulgirändeid. Teel üle mere võivad putukad väsida ja merre kukkuda. Kaldale uhutud lepatriinusid on rahvauskumustes peetud sõja endeks. Huvitavat · Vangistuses jälgitud lepatriinu sõi enne täiskasvanuks saamist ära 90 täiskasvanud isendit ja 3000 teiste putukate vastset · Kõik lepatriinud pole täpilised. Mõned lepatriinud on ühevärvilised või siis vöödilised
· Nuumsealiha (täiskasvanud) 1. Katekooria 50 65 kg 2. Katekooria 65 80 kg 3. Katekooria 80 100 kg Orikaliha üle 100 kg Liha värvus tumeroosast helepunaseni, konsistents pehme ja õrn. Marmoritaolise mustriga. Nahaalune rasv (pekk) valge või roosakasvalge ja ladestunud paksu kihina. Talleliha · Tihedateralise marmoritaolise struktuuriga · Noorloomade liha roosa, vanade loomade liha tumepunane ja spetsiifilise lõhnaga · Rasv valge · Tallede liha kahvaturoosa ja peeneteraline, hapuka lõhnaga Küüliku/jäneseliha · Küülik ehk kodujänes on karusloom · Optimaalkaal 2,2 2,7 kg (2-5 kg) · Liha valge kuni kahvaturoosa värvusega · Liha peeneteraline ja õrn · Õhukese rasvaladestusega kõhu piirkonnas Liigitus termilise seisundi järgi 1. Värske liha ehk tapasoe liha - Lihaskoe sisemine temperatuur ~34oC, lihal tume värvus ja lõikepind niiske
ka nime: lepp tähendab vanapärases pruugis verd. Mõnel pool on lepatriinut kasutatud ka rahvameditsiinis. Põhilised hädad, mille vastu mummuline putukas aitama pidi, olid leetrid ning hambavalu. Paljude rahvaste arvates aitab lepatriinu ennustada. Vadja uskumuste kohaselt ei tohi lepatriinut mingil juhul tappa; triinu laskumine inimese käele tähendab suurt õnne. Täpikirjalise putuka abil on püütud ette kuulutada nii tiine ute tallede arvu, sõdade tulekut kui ka tulevase kaasa päritolu. Liike Kroontriinu Selle lepatriinu keha on ümar ja külgvaates natuke kumer. Tema tundlad ja jalad on lühikesed. Kroontriinu eesselja eesosa on hele. Tema kattetiivad on kollased. Tema pikkus on 4,5-5,5 millimeetrit. Viistäpp-lepatriinu Viistäpp-lepatriinu keha on ümar, külgvaates kumer. Tema tundlad ja jalad on lühikesed. Tema kattetiivad on punakad viie musta tähniga
suure viljakusega lambatõu isasloomi (selliseks lambatõuks sobib hästi Norra päritoluga dala tõug, kelle viljakus oli 2000. a 2,02 talle 100 poeginud ute kohta või Eestis olemasolev soome maalambatõug). Olemasolevaid eesti tumedapealisi või eesti valgepealisi uttesid tuleks esimeses etapis ristata dala või soome maalamba isasloomaga. Nii saadakse pooleverelised ristandtalled, kelle jäärtalled realiseeritakse lihaks aga utt-talled kasvatatakse üles ja viiakse põhikarja tallede tootjateks. Sellistel pooleverelistel F1 ristanduttedel on suur viljakus tänu ristamise heteroosiefektile. Teise variandina võib siin kasutada ka meie põhitõugude, s.t eesti tumedapealise ja eesti valgepealise tõu ristandeid, mis samuti on puhtatõulistest algtõugudest suurema viljakusega. Teises etapis ristatakse saadud F1 uttesid puhtatõuliste lihatõugu jääradega ( eesti tumedapealise tõupuhul suffolki või oksfordauni jääraga, eesti valgepealise tõu
Austraalia ja Uus-Meremaa, kes on ka suurimad lambaliha eksportijad ning paistavad silma selle kõrge kvaliteediga. Positiivne on see, et ka Eestis on lambakasvatus tõusuteel ning lambaliha muutub populaarsemaks. Kahtlemata on sellel valdkonnal tulevikku. 10 Dana Makejenko Toidukaubagrupp Eriti hea on noorte alla aastaste lammaste ehk tallede liha. Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui lambaliha. Samuti pole sellel nii tugevat lambalihale iseloomulikku maitset. Tallede liha on heledama roosa värvusega, vanemate loomade liha oluliselt tumedam, isegi tumepunase tooniga. Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi
andnud talle ka nime: lepp tähendab vanemas eesti keeles verd. Mõnel pool on lepatriinut kasutatud ka rahvameditsiinis. Põhilised hädad, mille vastu mummuline putukas aitama pidi, olid leetrid ning hambavalu. Paljude rahvaste arvates aitab lepatriinu ennustada. Vadja uskumuste kohaselt ei tohi lepatriinut mingil juhul tappa; triinu laskumine inimese käele tähendab suurt õnne. Tema abil on püütud ette kuulutada nii tiine ute tallede arvu, sõdade tulekut kui ka tulevase kaasa päritolu. Lepatriinud võtavad mõnikord ette hulgirändeid. Teel üle mere võivad putukad väsida ja merre kukkuda. Kaldale uhutud lepatriinusid on rahvauskumustes peetud sõja endeks. Uskumuste järgi näitab lepatriinu täppide arv tema vanust. Sellel arvamusel pole mingit tõepõhja. Lepatriinu täppide arv aja jooksul ei muutu. Lepatriinu oli kujutatud telefonioperaatori EMT logol. Lepatriinu on levinud komponent
tähendab vanapärases pruugis verd. Mõnel pool on lepatriinut kasutatud ka rahvameditsiinis. Põhilised hädad, mille vastu mummuline putukas aitama pidi, olid leetrid ning hambavalu. Paljude rahvaste arvates aitab lepatriinu ennustada. Vadja uskumuste kohaselt ei tohi lepatriinut mingil juhul tappa; triinu laskumine inimese käele tähendab suurt õnne. Täpikirjalise putuka abil on püütud ette kuulutada nii tiine ute tallede arvu, sõdade tulekut kui ka tulevase kaasa päritolu. Selts: mardikalised Coleoptera Sugukond: lepatriinulased Coccinellidae Eestis esinevad liigid kuuluvad erinevatesse perekondadesse Seitsetäpp-lepatriinu Coccinella septempunctata kehapikkus 7-8 mm mune 200-1500 · Üks lepatriinu võib elu jooksul ära süüa tuhatkond lehetäid. · Lepatriinud võtavad mõnikord ette hulgirändeid. Teel üle mere võivad putukad väsida ja merre kukkuda
reegel vee taseme tünnis määrab kõige lühem laud. · Bioloogilised väljad: mingisuguse liigi poolt ümber muudetud piirkonda informatsiooniks teistele liikidele. Näiteks koer urineerib postidele, karu küünistab puid (loeb kriipsude kõrgus ehk näitab karu suurust teisele karule, kas on mõtet viibida või mitte) jne. · Põhipopulatsiooni arvukus loendus kevadel enne vasikate, kutsikate sündi. · Potentsiaalne juurdekasv vasikate, tallede, kutsikate loendus. · Kollakeha näitab õnnestunud viljakuse arve, kui mitu kollakeha on (see näitab tõenäoliselt mitu poega järgmine kevad sünnib). · Metskitsede looduslik suremus ligikaudu 10%. · Et looduslikku suremus vähendada: aidata loomi (söödaplatsid), valikküttimine (üritatakse küttida nõrgemad, vanemaid loomi, neid kes nagunii talve üle ei elaks. PRAKTIKA · Eesti ulukitelt on võimalik saada 13 trofeed.
Õige Imetavaid emiseid peetakse? Individuaalsulus Kas hea söötmis-pidamistingimuste juures on võimalik saada ühelt emiselt kolm pesakonda aastas? Jah Sead saavutavad majandusliku varavalmivuse keskmiselt? 6-7 kuuga Kas on tarvis poeginud utt koos talle(dega) paigutada peale poegimist üksiksulgu? Jah Uttede kehamass on jõudluskontrolli järgi kõrgem...? Eesti tumedapealisel lambatõul Miks on vaja talledele manustada sünnijärgselt E-vitamiini ja seleeni? Et vältida tallede valgelihastõbe Milline peaks olema kvaliteetse liha saamiseks noorlammaste kehamass enne lihaks realiseerimist Eesti tingimustes? 40-45 kg Millisel loomaliigil kodustatud vorm puudub? Filipiini pühvel Mis on konditsioon? Toitumus Kuna saavad veised keskmiselt suguküpseks? 6-8 kuuselt Kaua kestab (keskmiselt) lehma tiinus? 280 päeva Millal on optimaalne esmapoegimise iga? 24-26 kuud Kui suur on Eesti veisetõugude (keskmine) tapasaagis? 45-55% Miks ei tohi piima sattuda antibiootikume
vastupidiselt paljudele muudele maailma riikidele, kus korraliku ja õige saslõki tooraineks on just nimelt lambaliha. Nende ammusest ajast tuntud koduloomade kasvatuses on kõigile eeskujuks Austraalia ja Uus-Meremaa, kes on ka suurimad lambaliha eksportijad ning paistavad silma selle kõrge kvaliteediga. Positiivne on see, et ka Eestis on lambakasvatus tõusuteel ning lambaliha muutub populaarsemaks. Kahtlemata on sellel valdkonnal tulevikku. Eriti hea on noorte alla aastaste lammaste ehk tallede liha. Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui lambaliha. Samuti pole sellel nii tugevat lambalihale iseloomulikku maitset. Tallede liha on heledama roosa värvusega, vanemate loomade liha oluliselt tumedam, isegi tumepunase tooniga. Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi
mikroelementidest. Väga oluline !!!! Salmonelloosiohu tõttu ei tohi termiliselt töötlemata (s.t toorest) linnuliha lasta kunagi teiste toiduainetega kokku puutuda. Samuti tuleb kõik töövahendid pärast kasutamist hoolega puhastada. Linnuliha tuleb alati põhjalikult pesta ja läbi küpsetada Lambaliha Lambaliha on kergesti äratuntava maitsega Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui lambaliha. Samuti pole sellel nii tugevat lambalihale iseloomulikku maitset. Tallede liha on heledama roosa värvusega, vanemate loomade liha oluliselt tumedam, isegi tumepunase tooniga. Lõhna eemaldamiseks võib leotada liha erinevates toiduvedelikes ja marinaadides. Liha kulinaarne kasutamine Eeltöötlemine : Külmutatud liha sulatamine Soolaliha leotamine Liha lõikamine Vasardamine/ kobestamine Vormimine Hakkliha Naturaalne hakkmass- hakkliha,vesi ja maitseained Lihthakkmass- hakkliha, vesi, maitseained, leotatud sai, (muna)
Karjatatakse lambaid enamasti kultuurrohumaadel, kuid ka poollooduslikel ja looduslikel karjamaadel. (Luik H., Piirsalu P., Vahejõe K. 2011, lk 23) Päevane tarbitav karjamaarohu kogus sõltub looma east, kehamassist, rohu värskusest. Põhikarja 60 kg utt tarbib päevas keskmiselt 7 kg, 70 kg utt 8 kg ja 80 kg utt 9 kg karjamaarohtu päevas. Seega võib arvestada ute päevaseks karjamaarohu söömiseks keskmiselt 7-8 kg karjamaarohtu. Tallede tarbitavad rohu kogused sõltuvad eelkõige talle suurusest. Näiteks10 kg elusmassiga talle söömus on 1-2 kg, 20 kg tallel 2,5 kg, 30 kg tallel 3,5 kg, 40 kg tallel 5 kg ja 50 kg tallel 6 kg karjamaarohtu päevas. Kui arvestada kultuurkarjamaa rohu söödavuseks 80%, karjatamisperioodi pikkuseks 170 päeva ja uttede poolt tarbitava karjamaarohu päevaseks koguseks 7 kg, võib arvestada karjatamiskoormuseks keskmiselt 8-10 utte hektaril
nimetatakse oinaks (teadmisi talupidamisest 2009; 14) Veebruarist märtsini toimub lammaste poegimine, mis võib algata erinevatel aastatel juba varem. See sõltub emase lamba indlemise ajast. Enamasti poegivad lambad iseseisvalt ja abi ei vaja. Joonisel 9 on tehtud foto laudas olevast ühekuusest tallest. Harva võib juhtuda, et tall on liiga suur või lambaema liiga nõrk ja tuleb abi osutada. Aprilli ja mai keskel pügatakse lambad ja tehakse parasiitide vastu tõrje. Samuti toimub tallede nummerdamine ja sorteerimine. Lambad viiakse suvisele karjamaale ja hooldatakse talvine koppel. Toimub sõnniku väljavedu laudast. Juunis saab alguse heinategu ja toimub ka suvise kopli hooldus järjepidevalt. Juulis kestab jätkuvalt heinategu, ja toimub noorlammaste (oinaste) müük ning jätkub karjatamine. Septembris tuuakse loomad suviselt karjamaalt lauta. Toimub lammaste sorteerimine (vanad ja jõuetud oinad korjatakse välja). Lambapügamine on lambakasvataja jaoks tähtis töö
Kordamisküsimused 1. Etoloogia j põllumajandusloomade etoloogia mõisted Etoloogia- teadus, loomade käitumisest ja selle põhjustest Loomade käitumine- sisemiselt suunatud talitluste süsteem, mis soodustab homöostaasi ja loob eeldusi liigi püsimiseks. Käitumine on kujunenud evolutsiooni käigus loodusliku ja kunstliku valiku tagajärjel ning on liigiomane Põllumajandus-loomade etoloogia- rakendusteadus, mis uurib põllumajandusloomade elulaadi ja tegevust, mis on suunatud bioloogiliste vajaduste rahuldamisele ja avaldub erineva aktiivsuse kujul inimese poolt organiseeritud loomapidamise süsteemides 2. Kodustamise mõju loomade käitumisele _Vähem aktiivsed _ Nõrgemad alarmreaktsioon Rahulikumad Vähem arglikud _ Sotsiaalselt sallivamad Valik on toimunud territoriaalsuse vähenemise suunas _ Muutused kehakujus, karvkatte värvuses jne _ Kiirem kasv ja suurem toodang _ Muutunud sigimistsükkel 3. Käitumise uurimise vajalikkus veterinaarias ja ...
Lambakasvatajate Seltsi kodulehelt (www.lammas.ee). Noorkitsede ja sikkude söötmisnormidest kirjutame edaspidi. Vabade ja algtiinete kitsede summaarsed tarbenormid on antud kolmele raskuskategooriale (40, 50 ja 60 kg) ja nende väljatoomisel on arvestatud nii elatustarvet kui ka kehamassi juurdekasvu tarvet. Käesolevas artiklis on esitatud piimakitsede söötmisnormid vaid 50 kg raskustele emaskitsedele (tabelid 1, 2). Pärast tallede võõrutamist on emaskitsed tavaliselt lahjunud, mistõttu tuleb neile planeerida sööta ka kehamassi juurdekasvuks. Toodud normid on mõõdukalt lahjunud emaskitsedele kus ööpäevaseks kehamassi juurdekasvuks on arvestatud 50 g. Kui on tegemist tugevasti lahjunud emaskitsedega, siis peaks neile planeerima 100 g ööpäevast massi-iivet, väga tugevasti lahjunud emaskitsedele aga 150 g. Sellest tulenevalt tuleks toodud tarbenormidele lisada metaboliseeruvat energiat vastavalt 3
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Lende Saluvee EKL1-kõ TALUPOJA ELU KESKAJAL Referaat Juhendaja: Priit Raudkivi Tallinn 2010 SISSEJUHATUS Keskaeg (medium aevum) on ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele (476). Humanistide arvates oli see vahesein antiigi ja renessansi vahel, vaheaeg kultuuri arengus, "pimedad aastasajad". Lõplikult juurdus keskaja mõiste nn valgustusajal, XVIII sajandil, mil sellega tähistati samuti antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ning ebakultuurseks peetud ajajärku. Seega sai keskaja mõiste juba oma tekkest peale küllalt halvustava tähenduse. Tänapäeval ei ole niisugusel eelarvamuslikul ja mõistmatul suhtumisel keskaega enam õigustusi. Seda perioodi võib pidada praeguse Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt ülimalt oluliseks, viljakaks ja looming...
Võiks öelda, siin oli otse viirastusi ning unenägusid. Siin oli isandaid, kes ometi polnud isandad. Oli võõraid koeri, hobuseid ja linde, kes ainult näisid olevat. Ja siin oli roogi, mis ei äratanud kellegi isu. Nende olemus oli niisama tühine ja petlik kui unenägudes. Nad olid nimelt seintel, lõuendil, kestendavais kuldraames. Siin olid pildid, mis esitasid seinu, täis roogitud loomi, sisikondi, kopse, keeli, päid ja nahku. Siin olid lauad tallede, hanede, luikede, kalkunite, haugide, forellide, lutsude, angerjate ja merivähkide virna all. Ja siin olid korvid nagu küllussarved, täis tomateid, peterselli, küüslauku, spargleid, artishokke, kõrvitsaid ja lillkapsast. Kuid siin olid ka veel pildid viinakobarate, kabjuliste faunide ning põgenevate nümfidega. Ja seinavaip esitas jahti: noormehed mandoliinide ja neitsid tuilindudega, õhus paabulinnud ning papagoid.
Võiks öelda, siin oli otse viirastusi ning unenägusid. Siin oli isandaid, kes ometi polnud isandad. Oli võõraid koeri, hobuseid ja linde, kes ainult näisid olevat. Ja siin oli roogi, mis ei äratanud kellegi isu. Nende olemus oli niisama tühine ja petlik kui unenägudes. Nad olid nimelt seintel, lõuendil, kestendavais kuldraames. Siin olid pildid, mis esitasid seinu, täis roogitud loomi, sisikondi, kopse, keeli, päid ja nahku. Siin olid lauad tallede, hanede, luikede, kalkunite, haugide, forellide, lutsude, angerjate ja merivähkide virna all. Ja siin olid korvid nagu küllussarved, täis tomateid, peterselli, küüslauku, spargleid, artishokke, kõrvitsaid ja lillkapsast. Kuid siin olid ka veel pildid viinakobarate, kabjuliste faunide ning põgenevate nümfidega. Ja seinavaip esitas jahti: noormehed mandoliinide ja neitsid tuilindudega, õhus paabulinnud ning papagoid. Ja siin oli pilt kirikute,
· võimalik trummelkuivatus. Vill ... on looduslik ehk loomne kiud. Villa saamiseks kasutatakse erinevate loomade karvu pea kõikidelt loomadelt, kelle karva pikkus võimaldab seda töödelda lõngaks. Enam levinud ja hinnatumad villad: · lambavill (WO) on lambalt pügamise teel saadud vill, · meriinovill merinolambalt saadud meruunovill, peente ja elegantsete esemete jaoks, · tallevill kuni 6 kuu vanuste tallede vill -eriti pehme ja siidine, · angooravill (WA) angooraküülikute vill, · kasmiirvill (WS) kasmiirkitse vill on kõige luksuslikum vill - segatakse tihti mohäärvillaga, · mohäärvill (WM) - angoorakitse vill ei vildistu ja hoiab hästi soojust, · kaameli (WK), laama (WL), alpaka (WP) vastupidavad villad pärinevad kaamelilt ja tema suguseltsi kuuluvatelt loomadelt. Omadused:
Kui imelik ta oli, kui seal kükitas: nägu vastu puuri pulki ja kaks kõhna kätt Siin olid pildid, mis esitasid seinu, täis roogitud loomi, sisikondi, kopse, keeli, välja sirutatud, nagu vana naine, kes kangast seab. päid ja nähku. Popi vaatas pilusilmil oma seltsilise poole, pea maha painutatud. Ta silmad Siin olid lauad tallede, hanede, luikede, kalkunite, haugide, forellide, lutsude, käisid Huhuu käte järel. Kes on Huhuu? küsis ta eneselt mitmendat korda. angerjate ja merivähkide virna all. Ta tundis ennast - ta oli Ise. Ta teadis ja tundis ka Isandat. Ta teadis ka teisi Ja siin olid korvid nagu küllussarved, täis tomateid, peterselli, küüslauku, võõraid koeri ja võõraid isandaid. Aga kes oli Huhuu?
Kui imelik ta oli, kui seal kükitas: nägu vastu puuri pulki ja kaks kõhna kätt Siin olid pildid, mis esitasid seinu, täis roogitud loomi, sisikondi, kopse, keeli, välja sirutatud, nagu vana naine, kes kangast seab. päid ja nähku. Popi vaatas pilusilmil oma seltsilise poole, pea maha painutatud. Ta silmad Siin olid lauad tallede, hanede, luikede, kalkunite, haugide, forellide, lutsude, käisid Huhuu käte järel. Kes on Huhuu? küsis ta eneselt mitmendat korda. angerjate ja merivähkide virna all. Ta tundis ennast - ta oli Ise. Ta teadis ja tundis ka Isandat. Ta teadis ka teisi Ja siin olid korvid nagu küllussarved, täis tomateid, peterselli, küüslauku, võõraid koeri ja võõraid isandaid. Aga kes oli Huhuu?
Taimsetes toiduainetes sisalduv raud imendub halvemini. Raud osaleb ensümaatilistes protsessides ja katalüüsib Hb sünteesi. Koobalt on vajalik B12-vitamiini sünteesil. Mangaan osaleb ensümaatilistes protsessides ja on hädavajalik vereloomes. Jood on vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesil. Tsink on vajalik valkude ja nukleiinhapete sünteesil, kuulub ensüümide koostisse, võtab osa vereloomeprotsessist, insuliini sünteesist, osaleb redoksreaktsioonides. Seleen väldib vasikate ja tallede lihaste väärastust (valgelihastõbi) ja on antioksüdant, elimineerides organismile ohtlikke vabu radikaale Vesi on: 1) lahusti; 2) substraat hüdrolüüsireaktsioonides; 3) hea soojusjuht - ühtlustab rakusisest ja kogu keha temperatuuri; 4) valkude stabiliseerija valgumolekule ümbritseb hüdraatvee kiht. Vitamiinid on biokatalüsaatoritena toimivad mitmekesise keemilise struktuuriga ained, mida organismid vajavad kas valmiskujul või provitamiinidena väikestes kogustes. 1
Taimsetes toiduainetes sisalduv raud imendub halvemini. Raud osaleb ensümaatilistes protsessides ja katalüüsib Hb sünteesi. Koobalt on vajalik B12-vitamiini sünteesil. Mangaan osaleb ensümaatilistes protsessides ja on hädavajalik vereloomes. Jood on vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesil. Tsink on vajalik valkude ja nukleiinhapete sünteesil, kuulub ensüümide koostisse, võtab osa vereloomeprotsessist, insuliini sünteesist, osaleb redoksreaktsioonides. Seleen väldib vasikate ja tallede lihaste väärastust (valgelihastõbi) ja on antioksüdant, elimineerides organismile ohtlikke vabu radikaale Vesi on: 1) lahusti; 2) substraat hüdrolüüsireaktsioonides; 3) hea soojusjuht - ühtlustab rakusisest ja kogu keha temperatuuri; 4) valkude stabiliseerija valgumolekule ümbritseb hüdraatvee kiht. Vitamiinid on biokatalüsaatoritena toimivad mitmekesise keemilise struktuuriga ained, mida organismid vajavad kas valmiskujul või provitamiinidena väikestes kogustes. 1
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond S...
Loomade massi-iibe määramine on vajalik: loomade üleviimisel ühest vanuse rühmast teise ja üleandmi ühelt talitajalt teisele. Loomade kaalumise tulemused kantakse loomade kaalumise lehele, millised täidetakse eraldi iga talitaja ja talle kinnist iga looma rühma kohta. Loomade üleviimisel 1t rühmast 2 vormist loomade üleviimise aktiga üleviimise päeval, kus näidat talitaja, kes üle annab, kes vastu võtab-loomad loetakse individuaalselt või rühmiti. See akt koost ka põrsaste, tallede ja varssade võõrutamisel ja noor- nuumloomade, lindude ümber paigut ühest laudast teise. Müümisel- noor ja nuumlooma müümisel lihatööstustele koostat iga lähetatud loomade koorma kohta saateleht, vormis loomade saatja nt farmijuhataja (3 exemp), Loomad kirjut saate lehele vanuserühmade järgi näidat loomade arvu, mass. tõuloomade müümel tõutunnist. Saatelehtede juurde kuuluvad ostjale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
