Sportlaste toidulisandid Marju Zupsmann MJ110 Mis on toidulisand ? ... toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada. Kui Sinu toidus ei ole piisavalt vajalikke ühendeid, siis tuleks tarvitada lisandeid Erinevad vitamiinid, mineraalid, taimsed lisandid. Toidulisandite kasutamisel on väga tähtis teada, kust läheb piir. Sportlaste toidulisandid Toidulisandite valik on väga suur. Kõige tuntumad sportlaste toidulisandid on spordijoogid. Toidulisandite kasutamine on viimastel aastakümmnetel väga populaarseks muutunud Kreatiin on maailmas kõige müüdavam toidulisand. Eesmärgid, miks toidulisandeid tarvitatakse Kehalise töövõime parandamine. Keha rasvavaba massi kasvu soodustamine Keha rasvamassi vähendamine Tervise tugevndamine. Toidulisandite kasutamine võib olla ka väga ohtlik, kui ei osata piiri pidada. Lisandite kasutamisel on palju reegeleid : v Enne toidulisandi kasutamist tuleb enda toitumist ...
16. aitab vältida haigusi, mis on seotud kaltsiumi väljaviimisega luudest eakatel inimestel, selle üheks põhjuseks on kehaline tegevusetus 17. suurendab vere hemoglobiini ja punaliblede hulka 18. on kasulikuks aktiivseks tegevuseks igas vanuses inimestele 19. on heaks taastumisvormiks pärast lihaste ja liigeste traumasid, sobib füüsiliste puuetega inimestele 20. vähendab organismi kolesteroolisisaldust 21. rahuldab võistlustegevuse vajadust 4. TOIDULISANDID · GLUTAMIIN On väidetud, et glutamiin kiirendab taastumist, tugevdab immuunsüsteemi, hoiab ületreeningu eest ning kaitseb lihasmassi dieedi ja stressi ajal. Pole siis ime, et kulturistid peavad glutamiini iseenesestmõistetavalt toidulisade arsenali kuulujaks. Kas need ilusad väited vastavad aga ikka tõele? Mis on glutamiin? Glutamiin on asendatav (organism on võimeline seda ise tootma) aminohape. Olukordades,
300g valku päevas ning korraga 40-50g. (Hayward, 2010) Müügil on "kiire" vadakukuvalgu- ja "aeglane" kaseiinikontsentraat, paraku praktilist tähtsust seedimise kiirusel ei ole, kui järgida ülaltoodud "3 tunni reeglit". Pidagem meeles, et organismis on alati teatud aminohapete reserv. Mõttetu on seetõttu ka nn. öine söögikord, 7-8 tunnine vahe organismi puhkeajal ei vii meid veel kataboolsesse seisundisse. (Otsus, 2006) 5.GLÜTOMIIN Glutamiin on asendatav (organism on võimeline seda ise tootma) aminohape. Olukordades, kus stressitase on kõrge (näiteks vigastuse, põletiku või intensiivse treeningu korral), organismi glutamiinivajadus suureneb, mõnikord isegi nii palju, et glutamiini kulub rohkem kui organism suudab seda toota. Sel juhul on glutamiin tinglikult asendamatu aminohape, mis tähendab, et puudujääk tuleb korvata. (Greta, 2007) 5.1 ÜLESANDED ORGONISMIS
organisme? NH4+ - koostises. 7. Ammooniumi lülitumine orgaanilistesse molekulidesse toimub põhiliselt kolme tüüpi reaktsioonide abil. Otsustage, milline ensüüm millist reaktsiooni katalüüsib. Reaktsioon Ensüüm A. -ketoglutaraat + NH4++ NADPH glutamaat + NADP+ I. Karbamoüülfosfaadi süntetaas B. HCO3- + NH4+ +2 ATP H2N-COO-PO32- II. Glutamiini süntetaas C. Glutamaat + NH4++ATP Glutamiin + ADP+Pi III. Glutamaadi süntaas 8. Ammooniumi lülitumisel orgaanilistesse molekulidesse on võtmepositsioonis kaks aminohapet. Nimetage, millised ja kirjutage nende struktuurivalemid. Glutamiin (C5H10N2O3) ja glutamaat (C5H9NO4). 9. N tasakaalu tagamiseks organismis peab inimene toiduga saama ööpäevas ~60-70g valke. Mitut proteogeenset aminohapet ei suuda inimese organism piisavas koguses sünteesida ja miks? 10, sest imetajatel puudub vastav ensüüm sünteesimiseks.
Apolaarsed (hüdrofoobsed) aminohapped Leutsiin (Leu,L) Proliin (Pro, P) Alaniin (Ala, A) Valiin (Val, V) Kaks ülemist happelised Aspartaat (Asp, D) Glutamaat, Glu, E) Neli alumist Metioniin, Met, M) Trüptofaan (Trp, W) apolaarsed Fenüülalaniin (Phe, F) Isoleutsiin (Ile, I) Kolm Treoniin (Thr, T) Tsüsteiin (Cys, C) esimest polaarsed, neutr. (laenguta) Türosiin, Tyr, Y) Histidiin (His, H) Kolm viimast aluselised Lüsiin Arginiin (Lys, K) (Arg, R) Biokeemia 3 Loeng 3 N. Samel Polaarsed neutraalsed (laenguta) aminohapped Glütsiin (Gly, G) Seriin (Ser, S) Asparagiin (Asn, N) ...
Toidulisandid (kas ja millal?) 11.12.14 Toidulisandid Toidulisandid: Vitamiinid Mineraalained muud toitainelise või füsioloogilise toimega ained või mikroorganismid Rasvhapped/aminohapped Kasutamine toitainete saamine, kui toidust ei saa Tavainimestel pole vaja Vitamiinid, mineraalained, rasvhapped Ei tohi asendada tervislikku toitu Tavainimesed ainult siis kui on kindel, et on puudus Põhjamaades soovitatav D vitamiin Muud ained Sportlastele kasulik valgulisandid, kreatiin, aminohapped Valk kui toidust ei saa piisavalt Kreatiin soovitatav, kahjutu, aitab parandada füüsilisi võimeid, 2-5g päevas Ei tohi asendada tervislikku toitu Kokkuvõte Enamustele inimestele pole toidulisandeid vaja Tähtsam on tervislik toitumine Paljud toidulisandid sisaldavad aineid, mis võivad olla tervisele kahjulikud Tarbida ainult usaldusväärsete firmade toidulisandeid Kasutatud materj...
Hüdrofoobne kõrvalahel on alkaan! Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, proliin 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Kõik aluselised aminohapped on tugevalt polaarsed ja seega hüdrofiilsed. Arginiin, lüsiin, seriin, treoniin, asparagiin. 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 1.Asparagiinhape happeline kõrvalahel 2. Glutamiin ei ole happeline 3.Metioniin ei ole happeline kõrvalahel. 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 1. Seriin - Aluseline 2. Glutamiin Aluseline 3. Lüsiin - Aluseline 30. Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiidsildade moodustumine? Tsüsteiini tioolgrupid moodustavad omavahel disulfiid sildasid ehk tsüsteiinijäägid. 31
Molekulaargeneetika põhiprotsessid Kõiki neid protsesse nimetatakse matriitsünteesideks. See tähendab, et uued molekulid toodetakse olemasolevate molekulide järgi. 1. Replikatsioon - DNA tootmine DNA järgi 2. Transkriptsioon - RNA tootmine DNA järgi 3. Translatsioon - Valgu molekuli tootmine mRNA järgi DNA replikatsioon - Toimub rakutuumas enne jagunemist - Vaja on: - Ensüüme (DNA polümeraas) - Vabasid DNA nukleotiide (6 miljardit) - Energiarikkaid ühendeid (ATP jt.) - Toimub vastavalt komplementaarsusele (G≡C, A＝T) - Vaata pilti õpik lk. 17 → AATTGGCC → AATTGGCC Algne → TTAACCGG → Kaks identset DNA → TTAACCGG → AATTGGCC molekuli → TTAACCGG Transkriptsioon (DNA → RNA) - Toimub tuumas interfaasi ajal - Toimub ge...
Molekulaargeneetika põhiprotsessid Kõiki neid protsesse nimetatakse matriitsünteesideks. See tähendab, et uued molekulid toodetakse olemasolevate molekulide järgi. 1. Replikatsioon - DNA tootmine DNA järgi 2. Transkriptsioon - RNA tootmine DNA järgi 3. Translatsioon - Valgu molekuli tootmine mRNA järgi DNA replikatsioon - Toimub rakutuumas enne jagunemist - Vaja on: - Ensüüme (DNA polümeraas) - Vabasid DNA nukleotiide (6 miljardit) - Energiarikkaid ühendeid (ATP jt.) - Toimub vastavalt komplementaarsusele (G≡C, A＝T) - Vaata pilti õpik lk. 17 → AATTGGCC → AATTGGCC Algne → TTAACCGG → Kaks identset DNA → TTAACCGG → AATTGGCC molekuli → TTAACCGG Transkriptsioon (DNA → RNA) - Toimub tuumas interfaasi ajal - Toimub ge...
bioregulatoorne omane hormoonidele Valgud e. Proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude süntees toimub ribosoomides, paiknevad karedapinnalise tsütoplasma võrgustikus. Valgud jaotatakse: lihtvalgud (munavalge); liitvalgud (koosnevad valgulistest ja mittevalgulistest osadest kromosoomid) Valgustruktuurid: Primaar- e. esmane struktuur: alamiin, glutamiin, lüsiin: ühendatud peptiitsidemetega. Sekundaarne struktuur: ühendatud vesiniksidemega. Tertsiaalstruktuur: keraja kujuga gloobul, nt. antikehad, ensüümid. Kvarternaarstruktuur: koosneb mitmest gloobulist, nt. hemoglobiin. Denaturatsioon valgustruktuuride lõhkumine/hävitamine, nt. muna vahustamisel/praadimisel: võib toimuda mehaanilisel teel, kõrge temperatuuriga, geneetilisel teel, kiirguse toimel. Toimub sekundaarses, kertsiaarses ja kvarternaarses struktuuris.
c) Kuidas on nende ensüümide üldnimetus, mis katalüüsivad fosforibosüüli ülekannet N-alusele? Fosforibosüültransferaasid 6. Millised alltoodud valikust on nii puriin- kui pürimidiinnukleotiidide de novo sünteesi lähtesubstraatideks? a. Aspartaat f. Glütsiin b. 5'-fosforibosüülpürofosfaat (PRPP) g. Hüpoksantiin c. Glutamiin h. Atsetaat d. Formüül-tetrahüdrofolaat (formüül HC=O) i. HCO3- e. ATP 7. Pürimidiinnukleotiidide de novo sünteesi keskseks intermediaadiks, millele liitub PRPP, on oroothape e. orotaat . O H N H O O N H O 8. Kuidas toimub nukleosiidmonofosfaatide transformatsioon nukleosiiddi- ja nukleosiidtrifosfaatideks?
hoida plasma pH-d normaalsel tasemel. • Fosfaatioonid seovad endaga vesinikioone • Tekib nõrk hape (dissotseerub vähe) • Fosfaatioone eritatakse neerudega ning nad on oulised vesinikioonide puhvriks • Fosfaadi sekretsiooni reguleerib kõrvalkilpnäärme hormoon–inhibeerides fosfaadi tagasiimendumist ning suurendades väljutamist. AmmooniumI väljutamine •• NH4+ genereeritakse glutamiinist proksimaalses torus. • Esmalt glutamiin deamineeritakse ja tekib glutamaat ja • Glutamaati deamineeritakse edasi glutamaatdehüdrogenaasi poolt ning tekib ja alfa ketoglutaraat. • Tehes vahetust naatriumiga, viiakse neeru toru valendikku. • Järgneb alfa ketoglutaraadi metabolism läbi krebsi tsükli ja NADH läbi elektron-transport-ahela. Seotakse kaks prootonit. Glutamiini deamineerimine. Ammooniumi
LÄMMASTIKU FIKSEERIMISEKS ON VAJA · Ensüüme - NITROGENAASID · Redutseerijaid - NADH, NADPH · Energiat ATP VALGUD TÄISVÄÄRTUSLIKUD JA MITTETÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad kõiki 10 asendamatut e. essentsiaalset aminohapet Vai Leu Me Thr Met Lys Phe Trp Arg His NB! NB! Valgud ei ladestu organismis! NH3 (NH4+) ASSIMILEERIMINE Kõik organismid on võimelised siduma NH4+ orgaanilise aine molekulidesse. Keskset rolli omavad: · GLUTAMAAT (Glu) · GLUTAMIIN (Gln) · KARBAMOÜÜLFOSFAAT PROTEOLÜÜS VALKUDE HÜDROLÜÜS VALK PEPTIIDID AMINOHAPPED Imenduvad verre läbi sooleepiteeli rakkude NB! Kehavõõras valk verre anafülaktiline sokk TÄHTSAMATE LOOMSETE PROTEAASIDE ISELOOMUSTUS Ensüüm Toimekoht Toimespetsiifika Pepsiin magu Phe, Tyr jt.
ei jäta halba järelmaitset nagu mõned teised spordijoogid, mis on tugevalt maitsestatud aromaatse lõhna ja maitsetugevdajate või kunstlike magusainetega. peale traditsiooniliste koostisosade (naatriumi, kaaliumi, fosforit, kloriidid, sahharoos, glükoos, sidrunhape ja selle soolad, di-hydrogenphosphate jne), ainevarustuse tasakaalus hoidmiseks võivad nad sisaldada ka muid toimeaineid, suurendades sellega regulaarse vedelikutarbimise efekti- näiteks karnitiini, glutamiin, tauriin jt. Kui vedel/paks peaks jook olema? Mitte ainult keemiline koostis vaid ka joogi paksus on oluline. See määrab ära, kui kiiresti joogi aktiivsed koostisosad jõuavad läbi vedeliku kehasse imenduda. On teada, et kui inimese sisekeskkonna (näiteks plasma) paksus meie kehas on sarnane joogi paksusega siis jook seguneb keha vedelikega aeglaselt ja järk-järgult. Selliselt imenduvaid spordijooke kutsutakse isotoonilistes jookideks, nad on olulised
III. AMINOHAPPED. PEPTIIDID. 1. Aminohapped: molekuli ehitus, proteogeensete (valkudes esinevate, harilike) aminohapete üldarv, grupid tulenevalt keemilisest ehitusest, struktuurid, nimetused ning ühe- ja kolmetähelised koodid. Milliseid ebaharilikke aminohappeid teate? Aminorühm mis on seotud valgus on tetraeedrilise kujuga. Proteogeenseid aminohappeid on 20, mida peame teadma. Grupeerumine: Apolaarsed ehk hüdrofoobsed: Leutsiin(Leu,L), Proliin(Pro,P), Alaniin(Ala,A), Valiin(Val,V), Polaarsed ehk neutraalsed: Glütsiin(Gly,G), Seriin(Ser,S), Aspargiin(Asn,N), Glutamiin(Gln,Q), alaliigitus: happelised ja H+ loovutajas on Aspartaat(Asp,D), Glutamaat(Glu,E), Jälle apolaarsed: Metioniin(Met,M), Trüptofaan(Trp,W), Fenüülalaniin(Phe,F), Isoleutsiin(Ile,I), jälle polaarsed ehk laenguta: Treoniin(Thr,T), Tsüsteiin(Cys,C), Türosiin(Tyr,Y), ja aluselised ja h sidujad: Histidiin(His,H), Lüsiin(Lys,K), Arginiin(Arg,R). Veel saab grupeerida, nagu b...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Kristel Bauman KASVUHORMOON REFERAAT Klass: 11HC Juhendaja: Urmas Lekk Pärnu 2011 SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 1. Kasvuhormooni määratlus.........................................................................................4 Definitsioon ............................................................................................................... 4 1.2Lühidalt põhiülesannetest.....................................................................................4 2. Kasvuhormooni tootmine...........................................................................................5 1.1Vallandajad...................................................................
A T T T AC G AAG AT G T C G AT C C T AT T C RNA ahel: U A A /A U G C U U C U A C A G C U A G G A /U A A G Valgufragment: Metioniin, leutsiin, leutsiin, glutamiin, leutsiin, glütsiin. V On teada ühe DNA ahela nukleotiidjärjestus, leia teise ahela nukleotiidjärjestus (1p) DNA ahel: C-C-G-A-T-T-A-C-G-T DNA ahel: G-G-C-T-A-A-T-G-C-A VI Selgita järgmisi mõisteid: (7p) translatsioon, transkriptsioon, koodon, initsiaatorkoodon, terminaatorkoodon, aminohape, replikatsioon
Valgud Valgud mõjutavad toidu maitset. On aroomiühendite ja värvuse prekursoriteks. Valkude koostises: 1) Süsinik 4855% 2) Hapnik 2034% 3) Lämmastik 1519,5% 4) Vesinik 57,5% 5) Väävel 0,32,5% Ülesanded inimorganismis 1) Ensümaatiline/biokatalüütiline funktsioon 2) Regulatoorne funktsioon 3) Retseptoorne funktsioon 4) Struktuurne funktsioon 5) Kontraktiilne ehk mehhanokeemiline funktsioon 6) Varuaineline ehk troofiline roll 7) Energeetiline funktsioon 8) Detoksikatsioon 9) Transpordifunktsioon 10)Kaitsefunktsioon 11) Geeniregulatoorsed ülesanded Valkude üldine ainevahetus ja metabolism on lahutamatuses seoses aminohapete omaga. Asendamatuid aminohappeid peab kindalt saama toiduga. Valgud uuenevad pidevalt Oma osa on valkudel ka üldises energeetilises metabolismis. Valgusüntees Seedeensüümid (eriülesandega valgud) lõhustavad toidust saadavad valgud nende ko...
kahjustavad kudesid, kuna ummistavad kapillaare ja hapnik ei pääse ligi Põhjus ühe aminohappe asendumise hemoglobiini ahelas (Hb koosneb neljast ahelast, (2 and two chain), mis kõik seotud heemiga. Heterosügootuidel mõlema tüüpi punalibled,, haigus suht kerge Tunnus protekteerib heterosügoote malaaria vastu Troopilises Aafrikas heterosügootide levimus kuni 40% Glu = glutamiin hape(happeline a/h negatiivse laenguga) Val = valiin (mittepolaarne a/h, ilma laenguta) Heterosügoodid resistentsed Heteroos või üledomineerimine, sest heterosügoodid teatud tingimustes paremad kui kumbki homosügootidest HbS alleeli levimus Adaptiivsed mutatsioonid Klassikaline näide partidel ja hanedel Anser indicus Pesitseb Aasia steppides
vahetult enne koormust pole kasulik Pärsib energeetikat · Positiivselt mõjub väiksemas koguses spetsiaalsete aminohapete tarbimine · Koormuseelselt parandavad kehalist ja vaimset töövõimet Hargnenud ahelaga aminohapped · Leutsiin, isoleutsiin, valiin Hargnenud ahelaga aminohapped · Leutsiin, isoleutsiin, alaniin Täävõime parandamine · Kasutatakse vahetult lihastest energeetikaks · Pärsib glutamiini lõhustumist Glutamiin aitab ennetada külmetushaigusi Ennetada ületreeningu ohtu · Kestvatel koormustel kasutatakse spetsiaalseid Energiabatoonid Spordijoogid valgusisaldusega Ammoniaak kutsub esile väsimuse · Väsimus lihastes ja ajus · Tasakaaluhäired koormuse lõppfaasis · Kestval ja/või intensiivsel koormusel aitavad amoniaagisisaldust langetada Asparagiinhape, glutamiinhape ja arginiin Võtta kindlasti täpses koguses
kuuluvad aga korraga mõlemisse kategooriasse. Puhtalt ketogeensed: Lüsiin, leutsiin Nii ketogeensed kui glükogeensed: isoleutsiin, treoniin, fenüülalaniin, trüptofaan, türosiin Ülejäänud on glükogeensed. 11. Püruvaadi perekonna aminohapped. Alaniin, valiin, leutsiin. 12. Oksaalatsetaadi perekond. Aspartaat, asparagiin, metioniin, treoniin, isoleutsiin, lüsiin. 13. Fumaraadi perekond. Türosiin, fenüülalaniin. 14. -ketoglutaraadi perekond. Glutamiin, proliin, arginiin. 15. SuktsinüülCoA perekond. 16. AcCoA ja atseetoatsetüülCoA perekond. Lüsiin, leutsiin. 17. Monooksügenaasid ja dioksügenaasid. Hapniku ja glutatiooni roll aromaatsete aminohapete katabolismis. Monooksügenaas liidab substraadiga hapnikuaatomi, dioksügenaas liidab substraadiga hapnikumolekuli. 18. Fenüülketonuuria jt aminohapete metabolismi defektid
alustega kuumutamisel Molekulid võtavad mitmeid sobivaid konformatsioone (vajalikud füsioloogiliste funktsioonide täitmiseks) Proteinogeensed aminohapped: o Neutraalsed: ALA – alaniin MET – metioniin PHE – fenüülalaniin GLY – glütsiin LEU – leutsiin GLN – glutamiin ILE – isoleutsiin CYS – tsüsteiin VAL – valiin THR – treoniin ASN – asparagiin TRP – trüptofaan PRO – proliin TYR – türosiin SER – seriin o Happelised: ASP - asparagiinhape GLU – glutamiinhape o Aluselised:
24. Joonistage -aminohappe üldine struktuur. 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? (kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape negatiivse laenguga( veel on negatiivse laenguga glutamiinhape) b) alaniin 0 c) arginiin positiivne laeng 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin ja proliin 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Asparagiin, glutamiin, histidiin, lüsiin, arginiin, (seriin) 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? Happelise kõrvalahelaga on vaid asparagiin ja glutamiin 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? Histidiin,lüsiin ja arginiin 30. Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiidsildade moodustumine? Tsüsteiini jäägid 31. Kas peptiidside on oma olemuselt? Amiidside 32. . Mitme erineva aminohappe lülitamine valkudesse on geneetiliselt kodeeritud
Liitvalgud (proteiidid) koosnevad nii valgulisest kui mittevalgulisest osast. Valgud koosnevad aminohapetest. Aminohapped jagunevad Asendatavateks organism on võimeline neid ise sünteesima. Asendamatuteks peavad sattuma organismi koos toiduga. (Valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, trüptofaan, fenüülalaniin, metioniin, treoniin, histidiin) Valgud 5 Täpsemalt võib aminohapped jagada: Asendatavad alaniin, glutamiin, proliin, seriin, aspargiinhape, glutamiinhape, glütsiin. Neid suudab organism sünteesida ka teistest ainetest. Asendamatud neid peab organism saama toiduga. Kui puudub kasvõi üks asendamatu aminohape, katkeb valgu biosüntees. Osaliselt asendatavad on täiskasvanute organismis arginiin ja histidiin. Neid kahte saab organism sünteesida, kuid sünteesikiirus ei ole küllaldane, et tagada normaalne valgusüntees.
Tänapäevastes valkudes on 20 Mikrobioloogia I 2017 erinevat aminohapet, Millised võisid olla esimesed valgud? Aastal 2013 sünteesiti kunstlik lihtsa struktuuriga (beta-trefoil ehk ristikheinalehe struktuuriga) valk, mis koosnes 12-st erinevast aminohappest, 80% ulatuses prebiootilistest. Mitteprebiootilistest aminohapetest olid valgus arginiin (R) ja glutamiin (Q). Vaadati, kas selline valk on võimeline voltuma (moodustama sekundaarstruktuuri) ja sooviti teada, milliste omadustega ta võiks olla. Proc.Natl.Acad.Sci.USA (2013) 110: 2135-2139 Mikrobioloogia I 2017 Valkude primaar- ja kõrgemad struktuurid http://en.wikipedia.org/wiki/Protein_folding Primaarjärjestus Sekundaarstruktuur: beeta-ahelad ja alfa-heeliksid
aminohapetel erinev · Valkude koostises esineb 20 aminohapet 6 a) täiesti asendamatud 8 - roheline hernes, sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid , b) osaliselt asendamatud 3 ebapiisavalt sünteesitakse , c) asendatavad aminohapped 9 organism sünteesib neid ise · Valkude tähistamine 3 tähelised lühendid tulnud inglise keelsetest nimetustest alamiin (Ala), glutamiin (Gln) · Valkude süntees toimub ribosoomides ''valguvabrikud'' · Valkude rühmitamine a) lihtvalgud koosnevad ainult aminohappejääkidest (juuksed, küüned, kõõlused) , b) liitvalgud lisaks aminohappejääkidele teisi orgaanilisi aineid · Valkude struktuur a) Esimesejärguline (primaarstruktuur) aminohappejääkide järjestus b) Teisejärgustruktuur (sekundaarstruktuur) aminohappejääkide
NO3- + NAD(P)H + H+ --> NO2- + NAD(P)+ + H2O Kirjutage nitritireduktaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni üldvõrrand Nitriti reduktaas viib läbi nitriti redutseerimist ammoniaagiks. See toimub kloroplastis või muudes plastiidides, sest nt kloroplastis on redutseerimiseks vajalikud elektronid. NO2 + 6e- + 8H+ --> NH4+ + 2H2O Nimetage peamised lämmastiku transportvormid (ühendid) juurtest pealmaaosadesse Ammoniaak, glutamiin, glutamaat Nimetage Eestis kasvavaid putuktoidulisi taimi. Millisel kujul saavad taimed lämmastikku putukatest? Huulheinad, võipätakas, vesihernes Saavad aminohapete kujul. Nimetage 5 väävlit sisaldavat ühendit taimedes Metioniin, tsüsteiin, biotiin, CoA, gluteniin Kirjutage sulfaatiooni assimileerimise üldvalem taimedes. Mitu elektroni on vajalik? O42- + ATP + 8e- + 8H+ --> S2- + 4H2O + AMP + PPS Milline on esimene stabiilne ühend sulfaatiooni assimileerimisel
1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindaks teha mingi aine või funktsionaalse rühma olemasolu uuritavas aines, mida saab jälgida vastava värvi muutusega, hägu tekkimisega või gaasi eraldumisega. Reatsioon ei anna infot aine või rühma kvantitatiivse sisalduse kohta. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest, mis on omavahel ühendatud amiid- ehk peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga, mille käigus eraldub vesi- seetõttu, nimetatakse taolist reaktsiooni ka kondensatsioonireaktsiooniks. Valkude koostises on 20 üldlevinumat aminohapet, mida nim. ka proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile on mõnedes valkudes ka nn ebaharilikke aminohappeid, mis on üldjuhul levinud aminohapete derivaadid. Tuntud on ka aminohapped, mida valkude koostises pole, kuid mis täidavad...
Glutamaadi edasine oksüdatiivne transamiinimine annab NH 4+-i ja -ketoglutaraadi. (Alaniin, tsüsteiin, glütsiin, seriin, treoniin, trüptofaan püruvaadiks). Neljasüsinikulised aminohapped konverteeruvad okaloatsetaadiks (aspartaat ja asparagiin). Viiesüsinikulised aminohapped konverteeruvad -ketoglutaraadiks. Isoleutsiin, leutsiin, trüptofaan atsetüül-CoA-ks Leutsiin, lüsiin, fenüülalaiin, trpptofaan, türosiin atsetoatsetüül-CoA-ks Arginiin, glutamaat, glutamiin, histidiin, proliin -ketoglutaraat Isoleutsiin, metioniin, treoniin, valiin suktsinüül-CoA-ks Aspartaat, fenüülalaliin, türosiin fumaraadiks 12. Kirjeldage puriin- ja pürimidiinnukleotiidide biosünteesi. Nukleiinhappeid ei ole toidus palju ja nad ei ole inimorganismi jaoks toitained. Vajaminevad nukleotiidid saadakse peamiselt lämmastikaluste ja nukleotiidide de novo sünteesi kaudu.
mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid. Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Peptiidside, C ja N teminus, peptiidid ja valgud, dalton. Peptiidside on kovalentne side peptiidides aminohapete vahel. Formeerumisel eraldub vesi. Esineb harilikult trans- konformatsioonis; on iseloomult osaline kaksikside; ~0,133nm pikk (lühem kui üksikside, pikem kui kaksikside); tänu
* ferritiin iseloomustab kaudselt organismi hapnikutranspordi süsteemi võimsust. Ferritiini määramist peetakse üheks parimaks rauapuudusaneemia testiks. Ferritiini kontsentratsiooni languse põhjuseks on rauavaegus ja rauadepoode tühjenemine. Normaalne sisaldus veres: M 30-400 ng/ml; N 23-150ng/ml, tippsportlastel 40-90 ng/ml. *vabad aminohapped (türosiin, leutsiin, alaniin, glutamiin, trüptofaan) 2 VO2 kajastab otseselt lihaste töötamise intensiivsust SLS on praktiline ja universaalne tööintensiivsuse indikaator. 2. Treeningu tulemusel tekkivad biokeemilised muutused sportlase organismis kiirus- ja jõutreeningu tagajärjel. * Lihaskiudude diameetri suurenemine (hüpertroofia):
1. Aminohapped nende liigitamine, polaarsed vs mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Valemid Hüdrofiilsed aminohapped Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped 3. Peptiidside, C-ja N-terminus Peptiidside - kovalentne amiidside aminohapete vahel. Valkude primaarstruktuuri alus. Kondensatsioonireaktsioon, eraldub vesi. . Peptiidside on planaarne,
Valgud ja geenid Loengumaterjal spordibiokeemia kursusele K. Port Milleks hea? · Energiaks (5-10%) · Struktuur (kollageen jmt) · Reaktsioonide läbiviimine (ensüümid) · Funktsioonid (lihase kontraktsioon) · Hormoonid (peptiidhormoonid, insuliin, adrenaliin) Amiinohapped Unikaalne külgahel (R) Karboksüül rühm (COO- ) Amiino rühm (NH3+) e- H+ Peptiidsidemest sild (CO-NH) Amiinohapete ehitus · 20 aminohapet · Ühine struktuur (väljaarvatud tsüklilise ehitusega proliin) · Nn. alfa süsiniku kõik valentsid (peale glütsiini) on seotud erinevate rühmadega siit nimetus: kiraalkeskus · Tekib stereoisomeeria: L ja D · Elusloodus koosneb L- amiinohapetest Amiinohapped ,,Teised" aminohapped (teada ca 300) · Geneetilises koodis kirjeldatud aminohappeid (20+2 ...
24. Joonistage -aminohappe üldine struktuur. Polüpeptiidi struktuur vaadelduna ühe C juures. Iga C juures on mingi ja väärtuste paar. 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? (kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape b) alaniin c) arginiin 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet. V: Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin ja proliin. 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? V: Asparagiin, glutamiin, histidiin, lüsiin, arginiin, (seriin) 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 30. Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiidsildade moodustumine? V: Tsüsteiin 31
9. Jäta meelde, et agari tüüpi tarretid (tarrendite või tarretiste valmistamiseks kasutatavad ained) on polüsahhariidid, aga z elatiin on valguline aine, mida saadakse kollageeni (lk 104) lõhusta- misel. P.S. TRÜKIVIGA: peab olema ,,estagar" 13 13. VALGUD (LK 108109) 1. Happeline: asparagiinhape Aluselised: lüsiin, histidiin Neutraalsed: isoleutsiin, seriin, glutamiin 2. Hüdroksüülrühma sisaldavad seriin, treoniin ja türosiin; kõige rohkem lämmastikku sisaldab arginiin 32%. 3. Esitatud on tripeptiid, mille vesilahus on neutraalne; koosneb isoleutsiini, metioniini ja glütsiini jääkidest; peptiidi moodustumisel eraldub kaks vee molekuli. 4. Aspartaami täielikul hüdrolüüsil moodustuvad asparagiinhape ja fenüülalaniin. Aspartaami molekuli laeng on happelises keskkonnas positiivne, aluselises negatiivne.
(kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape negatiivse laenguga (teine ph=7 juures neg. laenguga on glutamiinhape) b)alaniin 0 c) arginiin pH seitsme juures +laenguga ehk aluseliste omadustega (seob H+) 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet./Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Hüdrofiilse ehk polaarse kõrvalahelaga AHd: glutamiinhape, asparagiinhape, arginiin, histidiin, lüsiin, türosiin, glutamiin, tsüsteiin, seriin, treoniin ja asparagiin. Hüdrofoobse ehk mittepolaarse kõrvalahelaga AHd: valiin, leutsiin, isoleutsiin, alaniin, fenüülalaniin, proliin, trüptofaan ja metioniin 28.(124) Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. Happelise iseloomuga on ainult kaks AHt, mis sisaldavad kõrvalahelas karboksüülrühma: glutamiinhape ja asparagiinhape 29
Mineraalsetest N-allikatest on kõige paremad ammooniumsoolad, sest seal on N oksüdatsiooniaste sama, mis org.molekulides (-3). NH4+ transpordiks kulutavad mikroobid rohkesti energiat. Raku sees moodustub NH3 nitraatide redutseerimisel, õhulämmastiku redutseerimisel ja orgaanilistest ühenditest (nt valkudest) nende hüdrolüüsil. Rakus lülitatakse NH3 kandjamolekulide koosseisu, mida kasutatakse hilisemates biosünteesireaktsioonides. Nendeks kandjamolekulideks on glutamaat, glutamiin ja aspartaat. Põhiline N-kandja on glutamaat sünteesitakse alfa-ketoglutaraadi reduktiivsel amiinimisel. Sünteesitud glutamaati saab edaspidi kasutada teiste aminohapete sünteesil alfo.ketohapete transamiinimise teel. Aminohapete sünteesil toimub transamiinimine, kus ühtede aminohapete või amiidide aminorühmad on doonoriks alfa-ketohapete amiinimisel. Doonoritena saavad toimida glutamaat, glutamiin ja asparagiin.
Kreatiniin pärineb lihaste valguainevahetusest. Ööpäevane kreatiniini hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel. Ammoninium (NH4 +) ja ammoniaak (NH3) on valguainevahetuse ühed tähtsad lõppproduktid. erituvad neerutorukestes. Torukeste rakkudes desamineeritakse aminohape glutamiin glatamaadiks ja siis oksogluteraadiks ja selle käigus tekib üks molekul ammooniumi,. Ühe eritunud ammooniumi molekuli asemele tekib üks molekul bikarbonaati. Lõpliku uriini pH ja erituva ammooniumi vahel on linewaarne sõltuvus. Mida happelisem on uriin, seda rohkem on eritunud ammooniumi, Lämmastikubilanss kui organismi valguAV seisundit iseloomustav näitaja. Kusiaine plasmakontsentratsioon sõltub valgu katabolismi ja glomerulaarfiltratsioonist
Mn Seotud 2-fosfoenoolpüruvaatide taastamisel C 4 ja CAM taimedes. Asendab kaaliumi Na mõningatel funktsioonidel. 4. Grupp ? Toitained, mis osalevad redoksreaktsioonidel Fe Tsütokroomi koostisosa, „nonheme“ raudproteiinide koostisosa, mis on seotud fotosünteesiga. Osaleb N2 sidumisel ja hingamisel. Zn Kuulub alkohol dehüdrogenaasi, glutamiin dehüdrogenaasi, süsinik anhüdraasi koostisse. Cu Komponent aksorbiinhappe oksidaasil, türosinaasil, monoamiin oksidaasil, urikaasil, tsütokroomi oksidaasil, fenolaasi, lakkaasil ja plastotsüamiinis. Ni Osaleb N2- sidumisel, koostisosa hüdrogenaasil. Mo Koostisosa nitrogenaasil, nitraadi redustaasil ja ksantiini dehüdrogenaasil. Elementide puudusest tingitud sümptomid:
CO2 läbib apikaali ja basolateraali membraani – difusiooni ja akvaporiini kanalid (gaas ka sealt läbi). Lõpuks HCO3- imendub tagasi verre ja H+ eritatakse välja uriiniga Filtreeritud fosfaat on ka puhver. Sekreteeritud H + tiitritakse valendiku HPO4-2, tekib H2PO4- - see jääb ka valendikku. Lindudel – valendiku uraadi tiitrimisel H + tekib kusihape. Ei lahustu lipiidides ega vees – nii hape eemaldatakse. Prox toru rakkudes AH glutamiin metaboliseeritakse, et toota NH 4+ ja bikarbonaati - ammoniagenees. Rakusisene NH4+ läheb toru valendikku sek. akt. transpordiga (Na+/H+ vahetaja). Bikarbonaat transporditakse läbi basolatraalse plasmamembraani. Neeru ammoniagenees on võimendatud atsidoosi ajal ja on oluline neeru vastus happe liigsusele. Ülenevas jämedas osas valendiku NH4+ transporditakse rakuvaheruumi, samal ajal K+ läheb valendikku asemele – Na+K+2Cl- kotransporter apikaalis. Tekib rakuvaheruumis kõrge NH3/NH4+ tase
aminohapet? Hüdrofiilse ehk polaarse kõrvalahelaga AHd: glutamiinhape, asparagiinhape, arginiin, histidiin, lüsiin, türosiin, glutamiin, tsüsteiin, seriin, treoniin ja asparagiin. Hüdrofoobse ehk mittepolaarse kõrvalahelaga AHd: valiin, leutsiin, isoleutsiin, alaniin, fenüülalaniin, proliin, trüptofaan ja metioniin
37 Niatsiin 1,3 2,1 Vitamiin B2 800 1444 Vitamiin A 96 131 Rasvad 105 106 valgud 425g 380g Süsivesikud 3100 3506 Energia Taastumist kiirendavad toidulisandid · ENERGEETIKA TAASTUMINE o Süsivesikurikkad ained, kreatiin, aminohapped, · MIKROELEMENID o Magneesium, tsink, seleen, kroom, vitamiin C, omega-6-rasvhapped · ANTIOKSÜDANDID o L-karnitiin, vitamiin E · ANTIKATABOOLSED AINED o Glutamiin, aminohapped, arginiin, ornitiin, süsivesiku valgusegud · IMMUUNSUST TUGEVDAVAD AINED o Punane päevakübar, L-karnitiin, kamilla, arnika, roheline tee Vedeliku tähtsus · Organismis on vedelikku 50 70% kehamassist · Inimene kaotab vedelikku uriiniga, higistamisega, kopsude kaudu, naha kaudu · Keskmiselt vajab mees 2800ml ja naine 2000ml vedelikku päevas
Atmosfääri N 2 taandatakse NH4+'ks nitrogenaasi kompleksi abil. Erinevate reaktsioonide abil viiakse ammoonium edasi orgaanilistesse ühenditesse. Aminohapped Inimesele asendamatud aminohapped on: Arginiin, histidiin, leutsiin, isoleutsiin, metioniin, treniin, valiin, trüptofaan, fenüülalaniin ja lüsiin. Arginiin ja histidiin on asendamatud ainult lastel. Aminohapped jagunevad biosünteesi lähteühendite järgi perekondadesse: · -ketoglutamaat glutamaat, glutamiin, proliin, arginiin, lüsiin · püruvaat alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin · oksaalatsetaat aspartaat, aspargiin, metioniin, treoniin, isoleutsiin, lüsiin · fosfoenoolpüruvaat ja erütroos-4-P fenüülalaniin, türosiin, trüptofaan · 3-fosfoglütseraat seriin, glütsiin, tsüsteiin · 5-fosforibosüül-PP ja ATP histidiin Kõige parem lämmastikudoonor on glutamaat. Aminohapete degradatsioon
Maris Kallus KKS 2010 Inimese organismi keemiline koostis 1. Elusa ja eluta looduse võrdlus: 1) Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2) Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3) Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4) Elusorganismid on võimelise paljunema. 2. Inimese keha ja maakoore atomaatse koostise võrdlus: Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik – osaleb oksüdatsiooniprot...
7 Treoniin Thr T OH 8 Tsüsteiin Cys C HS-CH2- 9 Metioniin Met M CH3-S-CH2-CH2- 10 Aspartaat Asp D HOOC-CH2- H2N-C-CH2 11 Asparagiin Asn N O 12 Glutamaat Glu E HOOC-CH2-CH2- H2N-C-CH2-CH2- 13 Glutamiin Gln Q O 14 Lüsiin Lys K H2N-(CH2)4- NH 15 Arginiin Arg R H2N-C-NH-(CH2)3 16 Fenüülalaniin Phe F CH2- 17 Türosiin Tyr Y HO CH2- 18 Trüptofaan Trp W -CH2- NH 19 Histidiin His H
MLB 6001 Üldbioloogia 1 Ettevalmistus üldbioloogia eksamiks Aine kood: MLB 6001 Ainepunkte: 3 AP Õppejõud: lekt Tõnu Ploompuu Eksam: 25.01.2005 Kell: 11.00 Aud: ? 1. Mitmekesine ja ühtlane elu Bioloogia teadus, mis tegeleb eluga. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekul ained, mis väljaspool organismi ei moodustu, nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhaooed, vitamiinid jt. On keerilise ehitusega. Elusorganismi tunnused: 1) Toimub aine ja energia vahetus (elusorganism on avatud süsteem, vajab keskkonda). 2) Paljuneb paljunemine on omasuguste taastoot...
AKG (α-ketoglutaarhape, 2-oksopentaandihape; joon. 37) on aminohappe Joon. 37 glutamaadi ketoanaloog. NB! Glutamaat on keskseim aminohape C O O- inimorganismis, st ta on aminorühmade põhidoonor transamiinimisel (vt CH2 peatükk 6). AKG on tsitraaditsükli üks võtmemetaboliite. Tema kaudu CH2 G lu ta m a a t lülituvad tsitraaditsüklisse nii glutamaat kui ka viimase amiid glutamiin. H 2N CH C O O- NB! Ketohapete reaktiivsus sõltub funktsionaalsete rühmade paigu- tusest molekulis. Kui funktsionaalsed rühmad on teineteisest tunduvalt eraldatud, säilitab kumbki neist tüüpilise reaktsioonivõime. Kui mõlemad funktsionaalsed rühmad on α-asendis, on nende reaktsioonivõime C O O-
1 “Valgu biosüntees 2012” loengute põhipunktid Valgusünteesi uurimise meetodid Rakuvaba valgusüntees Milliseid komponente peab sisaldama rakuvaba valgusünteesi ekstrakt (mis peab ekstraktis olema ja mida tuleb lisada) On olemas ribosoomid ja translatsiooni faktorid. Rakud lüüsitakse DNaasi juuresolekul, tsentrifuugitakse ja dialüüsitakse. Lisatakse: mRNA või DNA + RNAP (NTP), Aminohapped, ATP, GTP ja energia regeneratsiooni süsteem (PEP/PK, AcP/AK, KrP/KP) S12 puhul ka glükoos vms energia allikas, SH reagent (DTT, 2- ME), Mg2+, K+, Na või NH4+ Mille poolest erinevad bakterite ja eukarüootide rakuvaba valgusünteesi ekstraktid Bakterite lüsaadid saavad produtseerida vaid teatud komplekssusega valke, kuna puuduvad võimalused teatud protsessimisteks ja voltumisteks. Samas kõige kiiremini kasvatatav ...
Kusiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne. Kusiaine eritumine sõltub diureesist. Kreatiniin pärineb lihaste valguainevahetusest. Ööpäevane kreatiniini hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel. Ammoninium (NH4 +) ja ammoniaak (NH3) on valguainevahetuse ühed tähtsad lõppproduktid. erituvad neerutorukestes. Torukeste rakkudes desamineeritakse aminohape glutamiin glatamaadiks ja siis oksogluteraadiks ja selle käigus tekib üks molekul ammooniumi,. Ühe eritunud ammooniumi molekuli asemele tekib üks molekul bikarbonaati. Lõpliku uriini pH ja erituva ammooniumi vahel on linewaarne sõltuvus. Mida happelisem on uriin, seda rohkem on eritunud ammooniumi, Lämmastikubilanss kui organismi valguAV seisundit iseloomustav näitaja: Iseloomustab erinevust organismist tulnud ja organismist väljunud lämmastikkkoguste vahel .Bilanss võib olla:
ehitusainevahetuseks (peamiselt loomse päritoluga valgud). Asendamatud aminohapped: valiin, leutsiin, isoleutsiin, metioniin, lüsiin fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan. 2)Mittetäisväärtuslikud valgud - Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel. Kehalise töö ajal, valkude lõhustumise tulemusena aeroobsel tööl. Asendatavad aminohapped: alaniin, arginiin, asparthape, histidiin, tsüsteiin, glutamiinhape, glutamiin, glütsiin, proliin, seriin, tauriin, türosiin --- Valkude ringkäik looduses: Maksas toimub aminohapete ümbersuunamine. Transamiinimine - ühe aminohappe aminorühm kantakse teisele aminohappele, tekib uus aminohape Desamiinimine - eraldatakse üleliigne aminorühm ja aminohape muudetakse lämmastikuvabaks ühendiks, mis eraldatakse organismist või kasutatakse energeetilistes protsessides Toiduvalkudest saadavate aminohapete kasutamine: MAKSAS :
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
