Taimerakk. Taimeraku põhilisteks iseärasusteks on plastiidide vakuoolide ja rakukesta esinemine. Rakukesta ehitus ja ülesanded . Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne , raku vananedes kest pakseneb. Kesta läbivad poorid , mille kaudu toimub raku ainevahetus. Ülesanded : 1. Tugifunktsioon- seda täidavad tugikoe rakud mis kuuluvad juhtkimpude ehitusse .Juhtkimbud ulatuvad juurtest varte ja lehtedeni ja toestavad kogu taime.Kõrgeim puu on californias kasvav 112m kõrgune ja 2700 aastane ranniksekvoia. 2. Kaitsefunktsioon - Tselluloos on väga vastupidav nii mehaanilistele vigastustele kui ebasoodsatele kliimateguritele.Oluline roll on puitunud varte välispinnal moodustunud kokrkoel , mille rakkudes on tsütoplasma koos organellidega hävinud . Tüve sisemuses gaasivahetuse võimaldamiseks on korkkoes avad- lõved. 3. Transportfunktsioon - Vereringe asemel on taimedel juhtkude ...
k. tuum) · Jätked jagunevad aksoniks ja dendriitideks · Neuronil on alati ainult üks akson, mis viib erutuslaine perikaarüonist eemale · Dendriite (dendron - Kr.k. puu) võib olla mitu, nad on suhteliselt lühikesed ja harulised ning toovad erutuse perikaarüonisse Närviraku ehitus · Tuum paikneb raku keskel Dendriidid ja on tavaliselt suur, ümar Tuum ning sisaldab selgelt Rakukeha esiletulevat tuumakest Aksoni · Tsütoplasma sisaldab Nissli küngas substantsi, Golgi kompleksi, Akson Nissli mitokondreid, substants mikrofilamente, mikrotuubuleid, lüsosoome, lipofustsiini, melaniini, glükogeeni ja lipiidide sisaldisi Spetsiifilised struktuurid tsütoplasmas · Nissli substants · Neurofibrillid ja neurofilamendid
ADH suurendab neerudes vee tagasiimendumist. Oksütotsiin - Emakakaela ja tupe lainemisel sünnitustegevuse käigu. Soodustab imetamist. vere glükoosisisaldus - hüperglükeemia - vere glükoosi sisaldus üle normi hüpoglükeemia - vere glükoosi sisaldus alla normi (tunnused väsimus, nõrkus, nälg). 3. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. 4. Etioloogia mõiste. Patogeense ärritaja mõiste. Haigust soodustavad faktorid. Ns koosneb närvirakkudest e neuronitest. Neis eristatakse rakukeha ja jätkeid. Igal neuronal on 1 pikk jätke e akson ja lühikesed jätked e dendriidid. sümpaatiline närvisüsteem, selle mediaatorid ja aktivaatorid; toitumise põhinõuded ja taimetoitlus; lühi- ja kaugelenägevus ja selle korrigeerimine; maksa fn ja hepatiit, kastriit. Somaatiline ns innerveeib skeletilihasid, nahka ja kõiki meeleelundeid. Autonoomne ns siseelundeid ja veresooni. Neuron rakukeha ja jätked: aksonid ja dendriidid.
(kehaline, vegetatiivne)- koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kehade kogumikest väljaspool kns. Ühikuks on neuron. Närvisüsteemi ülesanne- reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt välisKK muutustele. Võtab väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närviraku anatoomiline ehitus- Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult organismi kasvades. Hallaine- koosneb närvirakkude kehadest. Suuraju koos koosneb hallaines, all paikneb valgeaine. Valgeaine- moodustavad närvirakkude pikad jätked
Piirdenärvisüsteem koosneb närvidest, mis ühendavad KNS kõigi keha piirkondadega. 5. Nimetage 2 tahtelist ja 2 autonoomset tegevust. Autonoomne silmade pilgutamine, hingamine. Tahteline liigutamine, kirjutamine 6. Missugune roll on informatsiooni ülekandes hüpotalamusel? Hüpotalamus on vaheaju põhjas paiknev KNS osa, mis reguleerib suurt osa autonoomsest närvisüsteemist. 7. Kirjeldage närviraku ehitust. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha ehk perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson - pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja. 8. Mis moodustab refleksikaare? Selgitage mõne näite abil, kuidas reflekse jaotatakse. Ärritaja toimel tekib närvilõpmetes (retseptorites) erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi pea- või seljaajju. Sealt liigub erutus eferentse
KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED. ÕPPIMINE. 1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Närviraku peamised ehituslikud osad on rakukeha, dendriidid (lühikesed jätked) ja aksonid (ehk neuriit, pikk jätke). Dendriidi on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liiguberutus rakukeha suunas. Aksonid seevastu juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega rakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Aksonid ja dedriidid moodustavad neuroneid omavahel ühendades keerulisi närvivõrgustikke. Need võrgustikud saavad integreeruda tänu neuronitevahelistele ühendustele, mille tagavad spetsiaalsed mikromehhanismid sünapsid. Rakukeha omakorda koosneb tuumast ja teistest organellidest,mis on vajalikud raku elutegevuseks ja talitluseks. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon?
Leeuwenhoek valmistas õhtuti oma klaase ning lihvis neid hoolikalt lihvimiskettal. Ja päeval võttis uue, äsjavalmistatud mikroskopiumi, ise istus aga akna juures, vaatas läbi tillukese avause ja kirjutas ning joonistas üles kõik, mis ta nägi. Mikroskopiumid olid vahendid, mille abil ta rajas endale teed elava looduse salakambritesse. Hooke nägi mikroskoobis ainult rakkude kesti. Aga Leeuwenhoek'i avastatud kambrikestes polnud sisu ehk tõelist rakukeha. Raku sisu nähti alles palju aastaid hiljem taimede ja loomade elavates osades. 3 Rakkude avastamisest Väga ammu, peaaegu kolmesaja aasta eest elas Inglismaal õpetlane, kes esimesena nägi taimerakku. Tema nimi oli Robert Hooke. Ta oli füüsik. Hooke tegeles optika probleemidega ja ehitas mikroskoobi selleks, et uurida mitmesuguste füüsikaliste kehade silmale nähtamatut ehitust.
Tunnetuspsühholoogia. Küsimused ja vastused. I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel kiiremini kesknärvisüsteemist lihasteni jõuda. Neuriidi lõpu ülesanded jagunevad kaheks pikendamine ja harunemine
*siseelundite seinte lihased !aeglane, ei allu tahtele. VÖÖTLIHAS: rakud pikad, kiud, palju tuumi, vöödilised. *skeletilihased !kiired+ tugevad, alluvad tahtele. Südamekude: rakud lühemad, hargnevad. *südame sein !automaatne, ei allu tahtele Närvikude: rakud tähtjad, harunenud. *närvid *ajud, !ärrituvad, juhivad ärritust 4) Neuroni joonis+ nimetused Närvirakk, kannab edasi närviimpulsse. Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. 5) Loomade elundid+ elundkonnad+ mõiste, elundite kuulumine elundkondadesse Elundkond: kudedest moodustunud organimi osa, millel on kindel ülesanne. Sama ülesandega elunditest moodustunud elundkond. Katteelundkond: nahk, rakukiht, limaskest, küüned, kabjad, sarved, soomused
o trombotsüüdid (vereliistakud) vererakud, mis on vajalikud vere hüübimiseks o veri vedel sidekude, millel on transpordi-, toite- ja kaitsefunktsioon o vöötlihaskude kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades. Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest neuroblastidest. Inimese süstemaatiline kuuluvus Riik: looma Hõimkond: Keelikloomad Klass: imetajad
Apraksia- Võimetus teha kindlas järjekorras õpitud või uusi liigutusi. Frenoloogia- On pseudoteadus, mis põhineb ideel, et psüühika erinevad moodulid ja funktsioonid asuvad erinevates aju osades. Närvirakk-Motoorne- Viivad närviimpulsse peaajust lihastesse. Kannavad edasi efferentseid signaale, mis võimaldavad ajul lihaseid juhtida.Sensoorne-;Interneuron- Närvirakud, mis pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid viivad informatsiooni ühest neuronist teise. Dendriidid: On rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. Ehk nii-öelda neuroni harunenud osad, mis võtavad vastu impulsse ja juhivad need rakukeha poole. Rakukeha: Neuroni osa, mis sisaldab raku elus püsimiseks ja funktsioneerimiseks vajalikku metaboolset masinavärki. Akson: Aktsionid juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega tema suhtes eferentsed närvikiud. (neuroni osa, mis saadab impulsse näärmetssse, lihastesse või teistesse närvirakkudesse.
· keskaju · vaheaju ainevahetus 2) seljaaju (45 cm,selgrookanalis) · 31 paari närve · hallollus ja valgeollus(liblikas) · vahendab infot · tingimatud refleksid 1. Piirdenärvisüsteem: - kehanärvid - vahendab infot keskkonna ja seljaaju vahel (põletus->kehanärv->seljaaju->peaaju->otsus->seljaaju->kehanärv->lihasele) - elektervoog 100 m/s närviimpulssil - närv = nagu lilleke. Õied rakukeha (dendriit), vars neuriit, juured retseptor. 1. Kehaline närvisüsteem · Allub tahtele · skeletilihased 2. Vegetatiivne närvisüsteem · Ei allu tahtele · Ainevahetus · Hingamine Refleksid vastus väliskeskkonna ärritusele 1. tingitud · elojooksul omandatud · ohuolukord 2. tingimatud · pärilikud (neelamine, põlverefleks)
Vali üks vastus. a. elektriliselt ja keemiliselt b. keemiliselt c. elektriliselt Õige Selle esituse hinded 1/1. Question3 Punktid: 1/1 Otsmikusagar ei ole ajuosa. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1/1 Millised on antud neuroni osade funktsioonid? dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas akson juhib erutust rakukehast väljapoole Õige Selle esituse hinded 1/1. Question5 Punktid: 1/1 Millised on inimese aju uurimise meetodid? Vali üks vastus. a. kliiniline vaatlus b. loomkatsed c. magnetresonants tomograafia d. positronemissioontomograafia e. kasutatakse kõiki eelpool mainitud meetodeid Õige Selle esituse hinded 1/1.
Närvirakk e neuron ... on NSi kõige väiksem osa. Inimese NS koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on lühikesed ja hargnevad, meenutades puuoksa (kr dendron -puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on üksainus pikk jätke. Neuronite mõõtmed on erinevad: · väiksemate rakukeha Ø 7...8 mikromeetrit · suurematel kuni 100 mikromeetrit Kui arvestada ka jätkeid (mõne raku akson on 1,5m), siis on neuronid organismi suurimad rakud. Erutus saabub närvirakku dendriitide kaudu. Läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit kas järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile). Dendriididrakukehaakson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid. Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas:
Psühholoogiakursuse raames on oluline õppida ka kesknärvisüsteemi (KNS), kuna selles toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Erutuse levik neuronis: erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu, läbib rakukeha ning liigub mööda aksonit edasi neuronile/lõppelundile (nt lihasele). Sünaptiliseks ülekandeks nimetatakse sünapsi edasikandumist. Närvisüsteemi jagunemine: Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine)
Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. 1. Lühimälu a. Sensoorne – Info meeleelunditest b. Primaarne – Sensoorse mälu ümbersõnastamine; sõnad ja sümbolid 2. Püsimälu a. Sekundaarne – Primaarsest mälust kordamise ja harjutamise teel b. Tertsiaalne – Info, mis üldjuhul ei unune nt. nimi Närvirakud a) Dendriit – lühike jätke f) Neuriit – pikk jätke (terve kollane) b) Rakukeha Refleksid Tingimatud – kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleksid Tingitud – Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid ( silmapuppilide ahenemine) Sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs a. Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. b. Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut. c
*piirde närvisüsteem. Piirde- ehk perifeerse närvisüsteemi moodustavad närvid , mis ühendavad pea-ja seljaaju kõigi kehapiirkondadega. Piirde narvisysteemi kuuluvad tundenärvid (tsentripetaalsed), närvipõimikud(Gangioonid), liigutusnärvid (tsentrifugaalsed), seganärvid (tunde-ja liigutusnärvid). Närnirakk Närvirakk(Neoron) on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks.Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades. Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest neuroblastidest. 2).Ajud, nende ehitus, nende tähtsus. Peaaju.... ..
Inimestel on ka erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis- ja nägemismälu. Noorematel domineerib tavaliselt nägemismälu. Seljaaaju Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi). Närvirakud Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. Närvirakkude kehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine. dendriit neuriit rakukeha Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidega 100 m/sek Piirdenärvisüsteem (PNS) Närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb: · kehaline ehk somaatiline Juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) · vegetatiivne Tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) Refleksid tingimatud Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks
MIS ÜLESANNE ON NÄRVISÜSTEEMIL? REGULEERIB JA KOORDINEERIB ORGANISMIS KÕIKIDE ELUNDITE TALITLUST JA KOHANDAB SEDA SISE- JA VÄLISKESKKONNA MUUTUSTELE. MILLINE ON NEURONI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE? EHITUS: KOOSNEB RAKUKEHAST NING 2 LIIKI JÄTKETEST (DENDRIIDID, AKSON); TÖÖPÕHIMÕTE: ERUTUS KULGEB NEURONISSE MÖÖDA DENDRIITE, LÄBIB RAKUKEHA JA VÄLJUB SEALT AKSONI KAUDU; IMPULSID LIIGUVAD NEURONITE AHELAS KINDLASUUNALISELT: PERIFEERIAST MÖÖDA TUNDENÄRVIKIUDE KNS'I JA KNS'IST MÖÖDA MOTOORSEID NÄRVIKIUDE PERIFEERIASSE. MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM (PEAAJUNÄRVID JA SELJAAJUNÄRVID); KONTROLLIB KOGU ELUTEGEVUST, REGLUEERIB LIIKUMISELUNDITE TÖÖD, SAAB INFOT VÄLISMAAILMAST; AUTONOOMNE: SÜMPAATILINE
liikuda ning osalevad mäluprotsessides. Hippokampus... on väga tähtis mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu osas. Emotsionaalne õppimine on tihedasti seotud ...mandelkeha....... ehk ....amügdala.... talitlusega. Silmatorkavaim inimaju osa on kääruline ..uuem ajukoor....ehk.....neokorteks...., mis laseb meil mõistusepäraselt käituda. Närviraku ehitus ja talitlus Täitke lüngad. Närvikude on erutuv kude. .....Dendriidid... on jätked, mis kannavad närvierutust....rakukeha.. poole. Neuronil on üks ...akson....-jätke, mis kannab erutust teiste närvirakkudeni. .....Akson....võib hargneda ja ulatub teiste närvirakkudeni oma...närvilõpmetega... ......Sünaps... on koht, kus toimub närvierutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele. 1
LIHASKUDE : VÖÖTLIHASKUDE, lihaskiud: kiired ja aeglased. SILELIHASKUDE: soolestiku seintes, nahas, veresoonte seintes jm, kontraheeruvad automaatselt. SÜDAMELIHAS, rakud veidi suuremad. Lihaskoes on vähe rakuvaheainet, enamiku moodustavad lihasrakud. NÄRVIKUDE: 1.NEURON närvikoe rakk 2.NÄRVIIMPULSS annavad edasi närvikoe rakud 3.SOOMA- närviraku keha 4.AKSON tavaliselt 1, kannab impulssi rakukehast eemale 5.DENDRIIT tavaliselt mitu, kannavad impulsse rakukeha suunas 6.SÜNAPS kahe närviraku seos ehk "kohtumispaik" 7.GLIIARAKUD närvikoe tugirakud SÜNAPS Keemiline aine:Atsetüülkoliin,serotoniin jpt . Sünapsipilu
Ta sisaldab DNA niiti. See niit kujutab endast suletud ringi ja seda nimetatakse bakteriaalseks kromosoomiks. 9. Viburitest Viburid on bakteri liikumisorganiteks. Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt. 10. Narmatest Narmad ehk karvad (pili) on torujad moodustised, mis esinevad paljudel bakteritel. Narmad ei põhjusta raku liikumist. Narmaste abil kleepub mikroorganism seente, taimede, loomsete rakkude külge, seedekulgla hingamisteede jne epiteelile. 11. Kapselist (kihn) Kapsel on limaaine, mida produtseerib ja kihistab rakk oma pinnale. Kapsel
BIOLOOGIA 2 KONSPEKT 1. Millised on inimese peamised koetüübid? - epiteelkude - sidekude - lihaskude - närvikude 2. Kuidas toimub inimese talituse regulatsioon? Inimese talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. 3. Mis on neuraalne regulatsioon? Regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem 4. Millest koosneb närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju)← Närvisüsteem →Piirdenärvisüsteem (närvid) Skeem 5. Milline on närviraku ehitus? (rakukeha, akson, dentriidid, golgi aparaat, mitokondrid, müeliinkiht, tuum, närvilõpmed) Skeem 6. Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline signaa, mis põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 7. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. 8. Mis on refleksid? Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele. 9
suureneb higistamine ja vererõhk. Parasümpaatiline juhib organismi taastamist Keha autonoomne närvisüsteem jaguneb üldjoontes kaheks sümpateetiline (võitlemine või põgenemine) ja parasümpaatiline (söömine ja puhkamine) närvisüsteem, mis nii konkureerivad omavahel kui ka täiendavad teineteist. Neuron. Akson. Dendriit Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järkjärgult ka organismi kasvades. Neuriit ehk akson ehk närvikiud on närviraku (neuroni) suhteliselt pikk jätke, mis juhib rakukehast
kukla - e. nägemine oktsipitaalsagar Question 6 Punktid: 1/1 Milline on neuroni ülesehitus? Vali üks vastus. a. Neuron koosneb dendriitidest, rakutuumast ja aksonist koos närvilõpmetega. b. Neuron koosneb rakutuumast, aksonist ja närvilõpmetest. c. Neuron koosneb dendriitidest ja aksonist. Õige Question 7 Punktid: 1/1 Millised on antud neuroni osade funktsioonid? akson juhib erutust rakukehast väljapoole dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas Question 8 Punktid: 1/1 Millised ülesanded seostuvad vegetatiivse ja millised kesknärvisüsteemiga? tahteliste tegevuste juhtimine kesknärvisüsteem organismi talitlusvõime tagamine vegetatiivne närvisüsteem Question 9 Punktid: 1/1 Otsmikusagar ei ole ajuosa. Vastus: Õige Vale Question 10 Millised on inimese aju uurimise meetodid? Vali üks vastus. a. kliiniline vaatlus b. loomkatsed c. magnetresonants tomograafia d
KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED Tunnetuspsühholoogia Pirko Tõugu Närvisüsteemi elemendid: neuron Dendriidid Aksoni · Neuroneid arvatakse inimajus olevat lõpmed sada miljardit Ranvier' · Igaüks neist on ühendatud 50 000 Rakukeha soonis teise rakuga e sooma · Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt neuronitelt · Akson saadab närviimpulsse teistele neuronitele
iseseisvalt paljuneda ja kasvada · Bakterid on looduses väga tähtsal kohal Bakterite paljunemine · Bakterid paljunevad pooldumise teel, kus ühest rakust saab kaks tütarrakku Väliskuju järgi jaotatakse bakterid kuude põhitüüpi: 1. kerabakterid e. kokid (coccus) kerakujulised 2. pulkbakterid e. batsillid (bacillus) pulkjad, ka niitjad 3. spiraalsed bakterid e. spirill (spirillum) nõrgalt keerdunud, pulgasarnane bakter, mille rakukeha teeb ümber kesktelje 1 - 2 tiiru. 4. keeritsbakterid e. spiroheedid (spirochaetum) tugevalt keerdunud 5. punguvad ja jätketega bakterid 6. niitjad bakterid Spooride moodustumine · Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoore · Spoorid on mitme kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud; taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi (kõrged ja madalad temperatuurid, kuivus, niiskus)
3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4. närvikiududest (eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse 5. reageerivast organist tingitud refleks omandatakse elu jooksul, ei pärandu järglastele. tingimatu refleks kaasasündinud ehk pärilik. Osa pärilikest refleksidest säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. Dendriit - lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas neuriit - pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Väikeaju - asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu sellele kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Keskaju - edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust. Vaheaju selles asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju - ühendab peaaju seljaajuga ning juhib ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi - hingamist ja südametegevust.
Väga oluline oli, et ta rõhutas seksuaalsuse vajalikkust ka isiksuse normaalse arengu puhul. 9. Närvisüsteem, ehitus, talitlus (neuron, närvisüsteemi ülesanded, jaotus ja kirjeldused) Närvisüsteemi ülesanne- reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. Neuron- kõige väiksem närvirakk, ülesandeks on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Koosneb järgnevatest osadest: · Dendriidid- rakukeha jätke, nende kaudu levib erutus neuronisse. Võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt. (dendron- kr. keeles puu ; rododendron) · Akson- Tavaliselt on neuronil 1 pikk akson, mis juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas · Müeliinkest- Närviraku sisene erutuse levik on elektriline, seega ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt, muidu tekiks nii-öelda lühis. Selle eest kaitseb
5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib). 23. Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingitud: kaitse ja käitumisrefleksid. Tingimatud: neelamis ja imemisrefleks, pupillide ahenemine. 24. Kuidas jaotatakse närvisüsteemi? Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea ja seljaaju. 25. Oska joonistada närvirakku (rakukeha, tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest)! 26. Milliseid erinevaid mäluvorme eristatakse? Sensoorne, primaarne, sekundaarne, tertsiaalne. 27. Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada? Pideva kordamise ja harjutamise teel. 28. Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid. Peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon, hormoonid.
1-Dendriidid on lühikesed ja hargnenud jätked,mis võtavad vastu signaale(ärritusi) ja juhivad neid edasi rakukeha poole.2-Neuriit e akson on pikk ja otsast hargnenud.Koos ümbritseva müeliintupega moodust neuriit närvikiu.Viib erutuse rakust välja.3-Müeliintupe tekitavad närvikiu ümber neurogliiarakud.See toimib isoleerkihina ümber neuriidi,kiirendab impulsi kulgemist ja aitab kahjustunud aksonil taastuda.4-Rakukehas paiknevad tuum ja organellid.5-Neuriitide laienenud otsad moodust närvilõpmeid.*Närviraku ül on tekitada ja juhtida närvi impulsi.*Närviimpuls põhineb
1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk koosneb rakukehast, dendriitidest ja aksonitest. Dendriite pidi liigub erutus rakukeha suunas. Aksonid juhivad erutuse impulsse rakukehast eemale. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on närvikiude kattev valge rasvaine. Muudab närvikiude sisaldavad kesknärvisüsteemi osad valgeks ja palja silmaga nähtavaks. 3. Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Põhilised virgatsained on atsetüülkoliin(õppimine, mälu, ärkvelolek), dopamiin(üldine
ülesandeid täita. Gliiarakud jagunevad: · Oligodendrotsüüdid, mis moodustavad taksonite ümber müeliintupe. · Astrotsüüdid, mis kaitsevad veresooni ja osalevad hematoentsefaalse barjääri loomises · Mikrogliiarakud ehk õgirakud. Närviraku ehitus: Pikk jätke igal neuronil on neuriit, seda mööda liigub impulss teisele rakule või vöötlihaskoele. Lühemad jätked on dendriidid, mis juhivad impulsi rakukeha suunas. Kahe närviraku vaheline ühendus on sünaps (võib olla ka vöötlihaskoe ja närviraku vaheline ühendus). Närvirakkude tuumaga osad paiknevad kesknärvisüsteemi hallaines ja ganglionides (ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum). Ülejäänud kehaosades paiknevad närvirakkude jätked (,,närvikiud"), millest on suur osa kaetud erinevate lipiidsete gliiarakkudega (sh müeliiniga), muutes värvuse valgeks -> valgeaine. Sünaps jaguneb:
suunas); 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs); 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse); 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib). 33) Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine); Tingitud: omandatakse elu jooksul nagu kaitseja käitumisrefleksid, käimine, jooksmine. 34) Närviraku ja närvi ehitus. Oska joonistada närvirakku (rakukeha, tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest). Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. a dendriit, b närvirakukeha, c raku tuum, d neuriit e. akson, e müeliinkest, *f Schwanni rakk, *g Ranvier´i soonis, h presünaps. Närvirakk
, ainevahetus, nälg. Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused. Kukla e. oktsipitaalsagar nägemine Oimu e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine Kiirusagar info, mis tuleb seljaajust, selle vastuvõtmine Otsmiku e frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja. Mis on teadvus? Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid? Mida kujutab endast eneseteadvus? Teadvus välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegusest teadlik olemine. Teadvuse omadused Kvalitatiivsus, subjektiivsus, omavaatelisus,
Psühholoogia uurimismeetodid jaotuvad kolmeks: kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 891ffda0na muutustele. Psüühika ja bioloogia vahelisi seaduspärasusi uurib psühhobioloogia. Närvirakk ehk neuron tekitab ja juhib närviimpulsse. Neuron koosneb rakukenast ning 2 liiki jätketest: dendriitidest ja aksonist. Erutus kulgeb neuronisse mööda dendriite, läbib rakukeha ja väljub sealt aksoni kaudu. Närviimpulsid liiguvad neuronite ahelas kindlasuunaliselt: perifeeriast mööda tundenärvikiude kesknärvisüsteemi ja kesknärvisüsteemist mööda motoorseid närvikiude perifeeriasse. Närviimpulsid on elektrokeemilised protsessid. Nende kiire ja sihipärase liikumise tagab aksonit ümbritsev müeliinkest. Närviimpulsside ülekandekohta nimetatakse sünapsiks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete - virgatsainete vahendusel
1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Mis on närviraku sees? Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Koosneb: aksonid-juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas Dendriidid-võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt Rakukeha(tuum jms) Neuron lõpeb sünapsiga Eri tüüpi neuronid: Motoorne(seonudvad lihastega-saab liigutada), sonsoorne, interneuronid(kerged) Morfoloogiliselt erinevad neuronud: erinevad selle poolest, kuidas on seotud Neuroneid tekib elu jooksul juurde 2. GLIIA. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Mis on Schwanni rakkude ja oligodendrotsüütide erinevus? Müeliin on aksonit kattev rasvarikas isoleeriv kiht-annab värvuse
Kordamisküsimused 1.Millistest osadest koosneb närvirakk jam is on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk e. neuron jaguneb: sensoorne, motoorne, interneuron, koosneb: · dendriidid, mis hargnevad välja rakukehast · rakukeha (tuum ja mud organellid) · aksonid e. närvilõpmed (aksoni küngastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) Närviimpulss tekib aksonikungastikul ja kulgeb mööda aksonit presunaptilisse aksonilõpmesse Info ulekanne uhelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sunapsi 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid aksoneid
Mis on neurogliia? Selle ülesanded? 1. Milline on närvi ehitus, miks? Hästi palju jätkeid, tuum (nende kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) Kaetud erilise isoleeriva müeliinkihiga (suurendab signaalide edasiandmise kiirust) Neuriit e akson (peenike ja pikem närviraku jätke, mille kaudu liigub erutus närviraku kehast eemale) Müeliinikiht teatud intervallide tagant katkeb Rakukeha Schwanni rakud Dendriit (lühike ja hargnev närviraku jätke, mille kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) 1 kuni mitu. Närviteedel olevad väiksed ümarikud moodustised, tekivad närvirakkude kehadest NEURONI PÕHI ÜL Võtab vastu ja edastab elektrilisi signaale NEUROGLIIA neurogliia on närvisüsteemi kude. Neid on erinevaid: Oligodendrotsüüdid moodustavad neuriidi ümber müeliinkesta
Närvirakk e neuron ... on NSi kõige väiksem osa. Inimese NS koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on lühikesed ja hargnevad, meenutades puuoksa (kr dendron -puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on üksainus pikk jätke. Neuronite mõõtmed on erinevad: · väiksemate rakukeha Ø 7...8 mikromeetrit · suurematel kuni 100 mikromeetrit Kui arvestada ka jätkeid (mõne raku akson on 1,5m), siis on neuronid organismi suurimad rakud. Erutus saabub närvirakku dendriitide kaudu. Läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit kas järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile). Dendriididrakukehaakson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid. Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas:
Rakud, koed, nahk Nimeta pildil olevad rakud ja nende ülesanded. 1. Neuroni rakukeha. Edastada impulssi 3. kapillaar ühekihiline lameepiteelkude 4. akson närvirakk Gliiarakkude ül - isolaator ja toestus Nimeta pildil olevaid gliiarakke ja nende ülesandeid. 2. Oligodendrotsüüt- moodustavad müoliin katte. 5. astrotsüüt- vahendab toitaineid, valikuliselt laseb läbi. 6. Ependüümirakud- vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju
z sünaptiline pilu rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab seal z postsünaptilise närviraku teise neuroni membraani potentsiaali membraan (dendriit või { Teise neuroni pinnal tekivad rakukeha pind) elektrokeemilised muutused on uue { Keemilise närviülekande närviimpulsi teket soodustavad ehk erutavad olemus - virgatsaine või pärssivad ehk pidurdavad mõju teise närviraku { Uue närviimpulsi tekkimine oleneb erutava ja
2. Parasümpaatiline närvisüsteem- talitab puhkeseisundis, kontrollib seedimist „ puhka ja seedi“ Närviraku ehitus Närv koosneb närvikiududes, närvitoest e gliiarakkudest, sidekoest ja veresoontest. Dendriidid- enamasti lühikesed ja väga hargnenud jätked, mis võimaldavad vastu võtta signaale ning juhivad nad edasi rakukeha poole. Neuriit e akson- pikk ja otsast hargnenud. Seda on alati üks. Koos müeliintuppega moodustab neuriit närvikiu. Neuriitide laienenud otsad moodustavad närvilõpmed Müeliintupp-valkudest ja lipiiditest koosnev isoleerkiht, mis kiirendab impulsi kulgu. Rakukeha- tuum ja organellid
24. Kuidas jaotatakse närvisüsteemi? Kesknärvisüsteem- juhib kogu organismi tegevust, koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteem närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb: kehaline e somaatiline juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased); vegetatiivne tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed). 25. Oska joonistada närvirakku (rakukeha, tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest)! 26. Milliseid erinevaid mäluvorme eristatakse? 27. Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada? Vaimne ja füüsiline aktiivsus, hea kopsu funktsioneerimine. 28. Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid. Mäluhäireid võivad tekitada peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoskikatsioon, hormoonid.
Kordamisküsimused histoloogias 1. Histoloogia-alased mõisted Histoloogia- teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitusest Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe o Kude koosneb rakkudest ja nende tekistest- rakuvaheaine ja koevedelik, mis on toodetud rakkude poolt ja rakkude vahelisse ruumi eritatud 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed Sidekoed e tugikoed o Troofilised koed- veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed- tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed- silelihaskude, skeletilihaskude, südamelihaskude Närvikoed- närvikude 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded Iseloomustus o Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe o Epiteelid ei sisalda teiste kud...
Sümpaatiline NS reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loodb valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. 28. Neuron. Akson. Dendriit. Neuron ehk närvirakk on NS-i struktuurseks osiseks. Akson juhib erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega tema suhtes eferentsed närvikiud. Dendriit rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. 29. Limbiline süsteem. Limbiline süsteemi ajupiirkondade ja struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalamuse ja tüpotalamuse piirkonnas, on emotsioonide oluliseks aparaadiks. 30. Aju vanim osa. Ajutüvi on aju vanim osa. Kuni reptiilideni, Sensoorne taju, südamelöögid ja keha temperatuur. 31. Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid. Vasak: · Seotud parema kehapoolega. Parem:
Lihaskoed -tihe sidekude -silelihaskude -kõhrkude -vöötlihaskude e.skeletilihaskude -luukude -südamelihaskude Närvikude - närvikude kitsamas mõttes -neurogliia 2.NÄRVIKUDE Närvikude areneb neuroektodermist ja osaliselt mesenhüümist(mikrogliia) Närvikoe funktsioonid: organismi reageering välis- ja sisekeskkonna tingimustele. MÕISTEID: Neuron- närvirakk – rakukeha(soma) + jätked Rakukeha- soma e.perikaarüon Jätked – dendriit + neuriit Neuriit- akson e.telgsilinder Närvikiud – närviraku jätke koos gliiaga Neurofibrill – koosneb kokkukleepunud neurofilamentidest ja nerotuubulitest(artefakt) Müeliintupp – moodustunud Schwanni rakkude poolt Schwanni rakk – neurolemmotsüüt Neurolemm – kest Ranvier soonis – Aksonil olev kahe Schwanni raku vahel olev sälk. Närvikude koosneb närvirakkudest e
• Interneuron- Närvirakud, mis pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid viivad informatsiooni ühest neuronist teise. • Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala, hüpotalamuse ja hipokampuse. Närvirakk Pilt pärineb: http://www.slideshare.net/biodigi/15nrvisstee-nrvissteemi-ehitus-ja- talitus-33126619 12 13 Dendriidid: On rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. Ehk nii-öelda neuroni harunenud osad, mis võtavad vastu impulsse ja juhivad need rakukeha poole. Rakukeha: Neuroni osa, mis sisaldab raku elus püsimiseks ja funktsioneerimiseks vajalikku metaboolset masinavärki. Akson: Aktsionid juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega tema suhtes eferentsed närvikiud. (neuroni osa, mis saadab impulsse näärmetssse, lihastesse või teistesse närvirakkudesse.
võõrkehasid. 1. Milline on närvi ehitus, miks? Hästi palju jätkeid, tuum (nende kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) Kaetud erilise isoleeriva müeliinkihiga (suurendab signaalide edasiandmise kiirust) Neuriit e akson (peenike ja pikem närviraku jätke, mlle kaudu liigub erutus närviraku kehast eemale) Müeliinikiht teatud intervallide tagant katkeb Rakukeha Schwanni rakud Dendriit (lühike ja hargnev närviraku jätke, mille kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) 1 kuni mitu. Närviteedel olevad väiksed ümarikud moodustised, tekivad närvirakkude kehadest HALLOLLUS närvirakkude kehad, rohkesti neurogliiarakke VALGEOLLUS närvirakkude jätked, värvi annab müeliinkesta valge värv
Ainult sümpaatilise või ainult parasümpaatilise NS poolt on innerveeritud näiteks veresooned, põrn, silma silelihased, mõned eksokriinsed näärmed, karvanääpsu silelihased. Ka metaboolsed efektid, nagu glükogenolüüs ja lipolüüs alluvad ainult sümpaatilise NS regulatsioonile. 28. Neuron. Akson. Dendriit. Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades. Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest neuroblastidest
annaabi.ee 
