HEMOLÜÜS Hemolüüs nähtus, kus punalibled purunevad ja hemoglobiin väljub 1) Osmootne hemolüüs põhjuseks erütrotsüütide sattumine hüpertoonilisse lahusesse. 2) Keemiline hemolüüs põhjustajaks on erütrotsüütides membraanis sisalduvate mebraanide lahustumine orgaaniliste lahustite mõjul. Alkohol, atsetüül, bensiin teevad halba. 3) Bioloogiline hemolüüs seda võivad põhjustada madude mürgid. Biol. hemolüüsi hulka kanduvad ka vale veregrupi ülekandel tekkiv hemolüüs. Erütrotsüüdid kleepuvad kokku, hemolüüsuvad. 4) Mehaaniline hemolüüs tekib mehaanilisel hõõrdumisel. Tuleb konservvere transportimisel veri loksub ampullides. Analoogiline situatsioon võib organismis tekkida ülipikkadel jalgsimatkadel, kus häiritud jalgadest venoosne äravool ja osad libled võivad taldades puruneda. 5) Füüsikaline hemolüüs tekib vere külmumisel. Vereplasma külmub, lõhuvad erütrotsüütide membraanid ära. Osa esineb väljaspool organismi konservverega, s...
Aglutiniin - vereplasmas leiduv aglutineeruv antikeha (α või β ) Kui erütrotsüüdid sisaldavad D aglutinogeeni, siis on RH+ ja EI TOHI ANDA VERD RH- le! ~85% inimestest! Kui D aglutinogeen puudub, siis on RH- ˇˇ 15 % inimestest Veregrupp I (0) II (A) III (B) IV (AB) Aglutinoge - A B AB en Aglutiniin alfa, beeta beeta alfa - ... ehk 0 võib anda Ei tohi Ei tohi Võib anda kõigile, nn anda 0 ja anda 0 ja ainult AB universaalsed B A doonorid 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine
(aglutinogeenide) ja plasmas leiduvate antikehade (aglutiniinide) esinemine ja vahekord. Teaduslikes uuringuis arvestatakse kokku ca 40 eri veregrupiga, igapäevases kliinilises praktikas on piisav, kui määratakse grupp ABO süsteemis (4 gruppi), Rh süsteemis (2 gruppi) ja “üldsobivus” muude, nõrgemate süsteemide (MNS, Lewis jne.) suhtes kokku. Veregrupid (jätk) ABO süsteem : A grupp – erütrotsüüdi pinnal aglutinogeen A, plasmas aglutiniin b; B grupp – erütrotsüüdi pinnal aglutinogeen B, plasmas aglutiniin a; AB grupp - erütrotsüüdi pinnal aglutinogeenid A ja B, plasmas pole ei a ega b aglutiniine; O grupp – erütrotsüütides pole ei A ega B aglutinogeene, plasmas nii a kui b aglutiniinid. Rh süsteem: ca 85%-l inimestest on erütrotsüütides Rh (ehk D) antigeen – need on RH+ grupp, muud on Rh-. Kui Rh+ erütrotsüüdid satuvad RH- inimese verre, tekivad nende vastu rh antikehad. Süda Cor Vereringed: A.Suur – e
1 KT FÜSIOLOOGIA KORDAMINE: · Sisekeskkonna mõiste ja homöostaasia. Veri 6 8 % keha massist, 4-6 l. Lümf 2 l / 24 h. Koevedelik ca 11 l. Intratsellulaarne vedelikuruum pole kompaktne, vaid moodustub kõikides organism rakkudes olevate vedelikuruumide summana. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5, ca 11 l on intertitsiaalne e.koevedelik ja 1/5 ca 3 l vereplasma. · Organismi funktsioonide reguleerimine. · Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon, puhveromadused ja ülesanded. Veri on vedel sidekude. Veri on paljudest komponentidest koosnev vedelik. Vereplasma ca 55 % mahust vere vedel osa. Punalibled ca 45 % vererakud. Veri on oma komponentide ajutine kooseksisteerimise koht, kuid tema koostis on väga stabiilne, kõigub kindlates piirides. Hematokrit näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud, normaalselt on meestel 0,4-0,5 l ja 0,36 0,47 l naistel. Funktsioonid: transport; miljöö vere enda koostis ho...
(Meditsiiniliselt on väga olulised veregrupid.) Normaalne hemoglobiini sisaldus vere 120-160 g/l. See on valguline struktuur, millesolev raud seob hapnikku.1 hemoglobiini molekul seob 4 O2 molekuli. Kui hemoglbiini on liiga palju, siis muutub veri viskoosseks ja südamel on raske seda ringipumbata. Erütrotsüüdid sisaldavad aineid, mida nimetatakse aglutinogeenideks. Need võivad olla A või B. Kui nt vereülekandel puutuvad kokku ühenimelised aglutingeen ja aglutiniin (A+α või B+β), siis toimub aglutinatsioon e erütrotsüütide kokkukleepumine. VEREGRUPP I (0) II(A) III (B) IV (AB) Aglutinogeen - A B AB Aglutiniin ? αβ β α - Universaalne Võib anda II ja Võib anda II ja Universaalne doonor – võib IV IV retsipient – ise
· Karboanhüdraas II Päritolu: parotiid- ja submandibulaarnääre Roll: bikarbonaatide tootmine pH tasakaalu hoidmiseks · Karboanhüdraas VI Roll: kaariese-vastane kaitse, keemiliste reaktsioonide katalüüs (H HCO3) · Immunoglobuliinid (sIgA, IgG, IgM) Roll: mikroobide kinnitumise ja tungimise takistamine suu mikrofloora homeostaasi hoidmiseks · Prolaktiin Päritolu: labiaalsed süljenäärmed Roll: katepsiinide ekspressiooni tõstmine · Aglutiniin Roll: bakterite aglutinatsioon ( S.mutans, S.sanguis, S,salivarius) , veregruppi antigeeni kandmine, HIV-1 nakatumise inhibeerimine gp120 seostumisega Põhiklassid: kõrgmolekulaarsed glükoproteiinid, sIgA, lüsosüüm, beeta- mikroglobuliin, fibronektiin HAMBAKATT Makromorfoloogia: kollakasvalge ladestus hamba- ja igemepindadel Mikromorfoloogia: pellikli kaudu hambale kinnituv rakuvälise maatriksi bakterite
1. Looma sisekeskkond ja selle 2. Transpordifunktsioon · imetajatel tuumata · lindudel, - ja kaks -ahelat, ning iga kollageeniga. Aktiivne faktor XII homeostaas. Mõiste ja · toitaineid seedetraktist rakkude ja reptiilide ja amfiibidel sisaldavad ahelaga liitunud heemist, mis aktiveerib järgmise mehhanism. salvestusorganiteni · jääkaineid tuuma· kuju on muutuv, sisaldab kahevalentse raua aatomit. hüübimisfaktori, see omakorda Organismi sisekeskkond:· erituselunditesse (neerud, kopsud, deformeeruvad vastavalt soone ·Hemoglobiini unikaalseks järgmise jne. Koevedelik · veri · Lümf · higinäärmed) · hapnikku kopsudest läbimõõdule· d...
Rauda saab punasest toidust. Kui hemoglobiini hulk laneb alla 100 , siis organismis tekib väga tugev hapnikkupuudus. Ülemine piir on 170 , veri läheb liiga paksuks. Vere grupid avatastati 1901 aastal, punaverelibled võivad sisaldada aglutinogeeni, vere kokkukleepimine, a ja b. Aglutiniin jag alfa ja beeta aglutinatsioon vere kokkukleepimine, tekib siis kui doonori aglutinationigeen puutub kokku aglutiiniga, sama, tekib vere kokkukleepimine. 0 veregrupp- mõlemad aglutiniin, universaalsed doonorid a veregrupp, universaalsed retsitentsid b veregrupp ab veregrupp d aglutionigeen, 1955, 56 avastati, nim reesuspos, kelle veres on, kellel ei ole reesusneg. Tekivad anikehad, mis hakkavad võõra vere vastu tegutsema, tekiv vereosakeste kokkukleepimine. Leukotsüüdid ehk valgedverelibled, antikehade tootmine, võõrkehade vastu võitlemine. Tuumaga rakud. 1 osa granülotsüüdid, 2osa monotsüüdid. Igal liigil erinev ül täita.
6. Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus Meestel 130-160 g/l, naistel 120 160 g/l. Molekulis neli alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini. Igas heemis üks Fe aatom, mis seob ühe O 2 molekuli. (ül ongi hapniku transport). 7. Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor Veregrupi määramise pm seisneb aglutinogeeni (A või B) esinemises veres. 0 veregrupil aglutinogeen puudub, aglutiin nii alfa kui beeta. A veregrupis A aglutinogeen, aglutiniin beeta jne. Reesusfaktor on valguline D antigeen, kui erütrotsüüfif seda sisaldavad, on Rh+ 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine 1mm3 veres 200 000 400 000 tk (sõltuvalt elu ja töö rütmist). Trombotsütoos on trombotsüütide hulga suurenemine. Ülesanne on vere hüübimise tagamine. Hüübimine seisneb vere plasma valgu fibrinogeeni füüsikalis-keemiliste omaduste muutumises, mille tulemusel tekib fibriin. Saab alguse vereliistaku purunemisest. 9
on hapniku transport. 6. Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus Meestel 130-160 g/l, naistel 120 160 g/l. Molekulis neli alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini. Igas heemis üks Fe aatom, mis seob ühe O 2 molekuli. (ül ongi hapniku transport). 7. Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor Veregrupi määramise pm seisneb aglutinogeeni (A või B) esinemises veres. 0 veregrupil aglutinogeen puudub, aglutiin nii alfa kui beeta. A veregrupis A aglutinogeen, aglutiniin beeta jne. Reesusfaktor on valguline D antigeen, kui erütrotsüüfif seda sisaldavad, on Rh+ 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine 1mm3 veres 200 000 400 000 tk (sõltuvalt elu ja töö rütmist). Trombotsütoos on trombotsüütide hulga suurenemine. Ülesanne on vere hüübimise tagamine. Hüübimine seisneb vere plasma valgu fibrinogeeni füüsikalis-keemiliste omaduste muutumises, mille tulemusel tekib fibriin. Saab alguse vereliistaku purunemisest. 9
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge ...
FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude ...
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
