Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"respiratoorne" - 59 õppematerjali

thumbnail
34
docx

Füsioloogia konspekt eksamiks

3) Kontraktsioonivõime - südamelihas on võimeline pidevalt maksimaalselt töötama ("kõik või mitte midagi"-printsiip) 4) Refraktaalsus - vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib; hoiab ära südamelihase kestva kokkutõmbe tekkimise võimaluse Südame rütmimuutused: On füsioloogilised ja seotud emotsionaalse, füüsilise pingega, eaga, kehatemp., hormoonide sisaldusega organismis jne; südamerütm võib muutuda ka haiguste korral 1) Respiratoorne arütmia - väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks 2) Tahhükardia - südamefrekvents üle 100 korra minutis 3) Bradükardia - südamefrekverents alla 60 korra minutis Hemodünaamika: Vere voolamine tekib rõhuerinevuste tõttu vereringe erinevates piirkondades Veri voolab kõrgema rõhu piirkonnast madalama rõhuga piirkonnale Vere voolamisel mängib rolli vere viskoossus, veresoonte arv, läbimõõt ja pikkus Veri voolab sirgjooneliselt...

Anatoomia ja füsioloogia
117 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Hingamiselundid

-alveoolid TartuTervishoiu Kõrgikool 6 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid http://www.daviddarling.info/images/bronchi_lungs.jpg Kopsualveoolid on poolkerakujulised sopised läbimõõduga 0,25 mm. Nad on vooderdatud ühekihilise lameepiteeliga (hingamis- e. respiratoorne epiteel), mis paikneb elastsete kiudude võrgustikul. Väljastpoolt ümbritseb alveoole kapillaaride võrgustik. Alveooli seinas leiduvate elastsete kiudude tõttu on võimalik nende mahu muutumine sisse- ja väljahingamisel. Alveooli ja temaga külgnevate kapillaaride kogupaksus on kokku ligikaudu 5 mikromeetrit. Läbi selle seina toimubki gaasivahetus alveolaarse õhu ja vere vahel. Alveoolide üldarv kopsudes on 300-500 miljoni piires, nende üldpind on u. 100 m2....

Bioloogia
121 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...

Füsioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Algoloogia

Rakusein koosneb: () peridiniinist; () sporopolleniinist; (x) peptidoglüaanist; (mureiin); () tselluloosist; () kitiinist; () räisoomustest; () orgaanilisest ainest plaatidest Gaasivakuoolid on: () mureiinist seinaga; () tselluloosist seinaga; (x) valgulise seinaga; () sisaldavad lipiiditilgakesi; (x) gaase läbilaskva seinaga; () vedelikke läbilaskva seinaga Gaasivakuoolide funktsioon on: (x) tagada raku ujuvust ja selle reguleerimist; () raku energia varu; () sinivetika respiratoorne organell () polüosfaatide varu; () ATP süteesi koht Heterotsütides toimub: (x) lämastiku fikseerimine; () süihappegaasi sidumine; () hapniku tootmine; () fosfori omastamine veest; () heterotroofne toidu seedimine Prochlorophyta e proklorofüüdid 2 Füogneetiliselt kuuluvad: (x) sinivetikate hulka; (x) gram(-) eubakterite hulka; () arhebakterite...

Eesti sisevete ökoloogia
56 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Hingamisteede haigused

e venivadalveoolid olisisene rõhk d on vaja tekitaja, · Veresoo leelistasakaaluhäire e e vaheseinad tõuseb, vaheseinte · T- ülekandemehhanis neseina d, respiratoorne s purunevadkopsue rebenemise lümfotsü m, vastuvõtlik kahjustu atsidoospais mfüseem tagajärjel tekivad üdid organism. s suurenebsuureneb...

Sisehaigused
152 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Foneetika

kilpkõhr häälekurrud hingetoru söögitoru rinnak kopsud diafragma Kõnemoodustus Kõnelejal on mõte midagi öelda. Ajutegevuse tulemusena valminud kõneplaan realiseeritakse kuuldavaks akustiliseks signaaliks kõneorganite abil. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 lihast. · Respiratoorne · Fonatoorne · Artikulatoorne aparaat Respiratoorne kompleks - hingamiselundid Organid: · trahhee e. hingetoru, · bronhid, · kopsud, · vahelihas, · rindkere, · roided Funktsioneerimine Kopsud käsnjad. Vasak kops väiksem kui parem Ülesanne: varustada õhuvooluga Sissehingamine ­ väljahingamine (passiivne) Kõhuhingamine, roidehingamine Jõudehingamine s:v 3:4 Kõnehingamine s:v 1:4 Ekspiratoorne paus. Akustiline paus...

Keeleteadus alused
45 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Leukotsüüt

Tuleb eristada ka veel nn füsioloogilist neutrofiiliat, mida võivad põhjustada tugev füüsiline pingutus, intensiivne emotsioon, adrenaliini manustamine, paroksüsmaalse tahhükardia hoog. Neutropeenia (neutrofiilide arv < 1,8 x 109 /l) põhjused: · viirusinfektsioonid (AIDS, respiratoorne viirusinfektsioon, tsütomegaloviirusinfektsioon, infektsioosne mononukleoos, viirushepatiit); · sepsis, raske kuluga bakteriaalsed infektsioonid; · autoimmunhaigused; · hematoloogilised maliigsed haigused (ägedad leukeemiad), pahaloomulised kasvajad; · perekondlik või idiopaatiline neutropeenia; · alkoholism, foolhappe ja B12 ­ vitamiini defitsiit; · kiiritus, radioteraapia, kehaväline vereringe, ravimid;...

Patoloogia
31 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega

Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni ­ III on kuuldav üksnes lastel. Südamelihase omadused- erutuvus, automaatsus, kontraktsioonivõime ) väsimatult koguaeg töötama) ja refraktaalsus ( vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib). Tahhükardia- südamefrekvents üle 100 korra minutis. Bradükardia- südamefrekvents alla 60 korra minutis. Respiratoorne arütmia- väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks. Refraktaalperiood- periood, mil erutuse kestvuse ajal ei võeta vastu uut erutust. Arterid- hästi paksu seinaga, sisaldavad elastseid kiude. Veri voolab pideva joana. Veenid- õhukese seinaga, elastseid kiude ei sisalda. Veenide sisepinnal on klapid, mis aitavad verel ühes suunas voolata. Vere liikumine veenides tagavad: veene ümbritsevate lihaste kokkutõmme, klappide olemasolu veeni...

Füsioloogia
404 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt

· Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia ­ teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia ­ viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial ­ õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...

Inimese anatoomia ja...
330 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Pleuravedeliku ja astsiidivedeliku analüüs

Kogutud vedelik saadetakse laborisse edasisteks uuringuteks. Enne ja pärast torakotsenteesi on vajalik rindkere röntgeni-pilt teha. Protseduuri järgne röntgen-pilt on vajalik selleks, et välistada tüsistuste teket 4. Võimalikud tüsistused on veritsus, kopsuturse, infektsioon, pneumotooraks ja respiratoorne distress. Tüsistuse esinemise sagedus on harvem, kui protseduuri teostatakse ultraheli kontrolli all. Ultraheli tehakse esimesest aksillaarjoonest kuni paravertebraaljooneni ning vedeliku kogumise koha ülemisest servast kuni alumiseni. Protseduuri käigus on keelatud köhimine, sügavalt hingamine ja liigutamine, kuna sellega võib kaasneda kopsu-vigastus. Proovimaterjal tuleb tuua kohe laborisse peale võtmist. Saata tuleb kogu kättesaadav vedelik...

Arstiteadus
22 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Areng ja õppimine eksam

Südame löögimaht kasvab aasta aastalt: 8 aastasel on südame keskmine löögimaht 25 ml, 13 aastasel 36 ml, 15 aastasel 42 ml ja mittetreenitud täiskasvanul 60 ml. Mida noorem on inimene, seda väiksem on tema südame löögimaht ning seda kiiremini peab verevarustuse tagamiseks töötama tema süda. Keskmine südame löögisagedus on vastsündinul 140 lööki minutis, 8 aastasel 90 l./min., 15 aastasel 76 l./min. ja täiskasvanul 60 l./min. 77. Südametegevuse respiratoorne arütmia. Hingamisarütmia. Füsioloogiline nähtus. Hingates sisse kiireneb südametöö, hingates välja südametöö aeglustub. Selline südametöö kiirenemine on sedastatav vaid kardiogrammil. Hingamisarütmia on ilmekas noortel inimestel. Inimese vananedes see väheneb kuni täieliku kadumiseni. 78. Murdeealise südametegevuse puudulikkuse ilmingud. Väga kahvatu, pea uimane ja käib ringi, äkiline väsimus, pisted südames. 79. Hapniku tähtsus organismis....

Areng ja õppimine
89 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused vastustega

Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni ­ III on kuuldav üksnes lastel. Südamelihase omadused erutuvus, automaatsus, kontraktsioonivõime ) väsimatult koguaeg töötama) ja refraktaalsus ( vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib). Tahhükardia südamefrekvents üle 100 korra minutis. Bradükardia südamefrekvents alla 60 korra minutis. Respiratoorne arütmia väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks. Refraktaalperiood periood, mil erutuse kestvuse ajal ei võeta vastu uut erutust. Arterid hästi paksu seinaga, sisaldavad elastseid kiude. Veri voolab pideva joana. Veenid õhukese seinaga, elastseid kiude ei sisalda. Veenide sisepinnal on klapid, mis aitavad verel ühes suunas voolata. Vere liikumine veenides...

Füsioloogia
208 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Väikeloomade elektrokardiograafia

· Kõrge R II lülituses ­ vasaku vatsakese hüpertroofia ­ Kontsentriline ­ Ekstsentriline · Lai ­ His'i kimbu vasaku sääre blokk ­ Vasaku vatsakese hüpertroofia nii kontsentriline kui ka ekstsentriline · Sügav S-sakk ­ Parema vatsakese hüpertroofia ­ ET paremale T-sakk · Vatsakeste repolarisatsioon · Võib olla positiivne, negatiiivne, bifaasiline Südame rütm · Siinus rütm ­ igal QRS-kompleksil on oma P-sakk ja igale P-sakile järgneb QRS · Koer ­ siinus rütm, respiratoorne siinus arütmia · Kass ­ siinus rütm Siinus bradükardia · Südame sagedus alla 60 löögi/min · Vaagus närvi toime Siinus tahhükardia · Südamesagedus üle 140 löögi/min · Adrenergilise toonuse ülekaal AV-blokk · 1 astme AV-blokk ­ P-R pikk · 2 astme AV-blokk ­ P-sakid olemas, aga igale ei järgne QRS-i · 3-astme AV-blokk ­ impulss blokeeritakse AV-sõlmes ­ Sekundaarne rütm vatsakese seinast, aeglasem ­ päästelöögid Siinus arrest...

Loomabioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Kordamisküsimused: juuretised ja mikroorganismid

Pärmseened. 1)Pindfermenteerivad(S.cerevisiae), 2)põhjafermenteerivad(S.uvarum, S.carlsbergensis). Sporuleerimine-kaks haploidset rakku ühinevad, modustavad diploidseraku, mis võib omakorda paljuneda punugumise teel.pärmikultuuri inokulatsioon-eelnevalt aereetitud virdesse.vajalik pärmi kasvuks käärituse esimeses faasis, et sünteeside lipiide.Pärmi respiratoorne kasv-etanooli ei teki, Pärmi fermentatiivne kasv-tekib etanool.Kõrvalpoduktid- etanool, atseetaldehüüd, kõrgemad alkoholid, glütserool, estrid, ketoonid. Flokuleerimine-pärmi omadus käärituse lõppfaasis aglomeeruda või adhereeruda üksteise külge , moodustades klompe, mis on võimelised käärituskk. Eralduma.Võõrmikrofloora õlles:valmis linnases kuni 10 astmes kuus bakt./g 10 astmes kolm hallitusi ja 10 astmes 4 pärme. 40...

Mikrobioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Nahahaigused

1. NAHA EHITUS JA NAHA PÕLETIK Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp Nahk (Cutis) on keha väliskate ja kõige suurem organ. Nahal on mitmeid elutähtsaid funktsioone. Ta kaitseb keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis, on vere- depoo, nahk on ka tundeorgan ja lisaks on nahal sekretsioon-, respiratoorne ja aine- vahetusfunktsioon. Nahas moodustatakse päikesevalguse toimel D-vitamiin. Nahk jaotatakse kolme kihti: epidermis e. maarasnahk, dermis e. pärisnahk ja subkuutis e. alusnahk. Naha paksus on 1-4 mm, kogupindala 1,5-2 m² ning kaal 4 kg. Kõige paksem on nahk peopesadel ja jalgadel ning kõige õhem silmalaugudel ja huultel. Erinevad füüsikalised, keemilised, mehaanilised ja bioloogilised tegurid võivad nahal esile kutsuda erinevaid reaktsioone. Nahk on otsekui peegel, mis näitab...

Anatoomia
71 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika

22. Infektsioonhaiguse määratlus ja infektsioonhaigustele ühised omadused Tekitajast lähtuv (etioloogiline) liigitus: salmonelloos, kolibakterioos, mükoplasmoos, patörelloos, brutselloos, parvoviirus, koronaviirus. Probleemipõhine liigitus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos, hobuse salmonelloosne abort, sigade enzootiline pneumoonia, lindude respiratoorne mükoplasmoos. Hästi määratletav nakkushaigus ­ üks tekitaja, üks haigus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos Halvasti määratletavad nakkused: segainfektsioonid, oportunistlikud tekitajad ­ kopsupõletik, kõhulahtisus, metriit ja mastiit, liigesepõletikud, kuseteede põletik. Ühised omadused: Haigestumise eelduseks on haigustekitaja tungimine peremeesorganismis ­ infitseerumine...

44 allalaadimist
thumbnail
25
doc

INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON

ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate ajuosade"osavõtuta on teatud ulatuses võimlaik elutähtsate funktsioonide säilimine. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla p...

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
21
doc

MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED

Alumiste hingamisteede haigusnähtude manifesteerumine leiab aset juba varases haigusstaadiumis. Düspnoe teke on registreeritud keskmiselt 5 päeva pärast haigestumist (kõikudes 1 kuni 16 päevani). Tavalised on respiratoorne distress, tahhüpnoe ja inspiratoorsed räginad. Rögaeritus on varieeruv ja röga võib olla ka verine. Pea kõikidel patsientidel on 7 päeva pärast palaviku tõusu diagnoositud pneumoonia, mis röntgeniülesvõttel on nähtav difuussete, multifokaalsete muutuste või infiltraatidena, samuti interstitsiaalsete infiltraatidena.[5] Tavaline on ka mitme organi samaaegne kahjustus (neeru- ja südamepuudulikkus, sh südame dilatatsioon ja supraventrikulaarsed tahhükardiad)...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Füsioloogia praktikumi KORDAMISKÜSIMUSED

Teades tarbitud hapniku hulka ja hapniku soojusväärtust, saame leida produtseeritud energia hulga. 12. Hapniku kalorekvivalent? E hapniku soojusväärtus (kJ/lO2) on soojushulk, mis vabaneb 1 l O2 kasutamisel bioloogilisel oksüdatsioonid. Selle arvuline väärtus sõltub oksüdeeritavast substraadist. 13. Hingamiskvotsient e. hingamissuhtarv? Selle üle, mida oksüdeeritakse, saab otsustada oksüsatsioonireakts-d tek CO2 ja kasut O2 suhte põhjal ­ respiratoorne kvotsient e hingamissuhtarv (RQ=VCO2/VO2). Süsivesikute oksüdatsioonil RQ=1,00 2 Lipiididel RQ=0,71 Valkudel RQ=0,84 14. Toitainete energiaekvivalendid? Teades substraadi oksüdatsioonil vabanenud energiahulka saab leida 1 g antud aine oksüdatsioonil vabanenud energia hulga. 1 g mingi toitaine oksüdatsioonil vabanenud soojushulk on toitaine energiaekvivalent....

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Füsioloogia praktikum

Tiffenenau`indeks ­ forsseeritud ekspiratoorse sekundimahu suhe vikaaalkapsiteetiga protsentides. Boyle´i- Mariotte`i seadus- kui gaasi temp hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. Vasakus vatsakeses on hapnikurikas veri, paremas vatsakeses hapnikuvaene veri. Kapillaarides on ühendumine. Kopsudes on alveoolid, milles on respiratoorne membraan, millekaudu toimub hapniku omastamine. Hüperpnoe- sügav, kiire hingamine nt füüsilise pingutuse korral Düspnoe- raskendatud hingamine Apnoe- õhuvoolu seiskumine hingamisteedes Tahhüpnoe-kiire hingamine( süsihappe gaasi liigne eraldumine Hüperventilatsioon- olukord, kus sisse hingatakse rohkem õhku kui keha vajab. Põhjustab organismis madalat Co2 taset. Hüpoksia- hapniku puudus kudedes või organismis( põhjuseks vüivad olla alkohol, suitsetamine jne)...

Bioloogia
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun