Piirkonnad/ veresooned, millelt on võimalik palpeerida pulssi: 1) Randme piirkond - kodarluuarter - A. RADIALIS 2) Kaela piirkond - unearter - A. CAROTIS 3) Kubeme piirkond - reiearter - A. FEMORALIS Lümfisüsteem on paraleelne venoossete veresoontega Lümfisoonte ehitus on sarnane veenidega, sest arterites pole klappe Vereloomeelundid: 1) Punane luuüdi 2) Lümfisõlmed 3) Põrn - SPLEN, LIEN 4) Harkelund (tüümus) - THYMUS HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM (respiratoorne süsteem) Hingamiselundite süsteemi elundid: 1) Ninaõõs - CAVUM NASI 2) Kõri - LARYNX 3) Hingetoru - TRACHEA 4) Peabronhid - BRONCHI PRINCIPALES 5) Kopsud - PULMONES Hingamiselundid jaotuvad vastavalt talitlusele: 1) Päris-hingamiselundid - kopsude alveoolid - gaasivahetus õhu ja vere vahel 2) Hingamisteed - ninaõõs, kõri, hingetoru, peabronhid, kopsud - sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine Hingamiselundid jaotatakse kliinilises praktikas:
kilpkõhr häälekurrud hingetoru söögitoru rinnak kopsud diafragma Kõnemoodustus Kõnelejal on mõte midagi öelda. Ajutegevuse tulemusena valminud kõneplaan realiseeritakse kuuldavaks akustiliseks signaaliks kõneorganite abil. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 lihast. · Respiratoorne · Fonatoorne · Artikulatoorne aparaat Respiratoorne kompleks - hingamiselundid Organid: · trahhee e. hingetoru, · bronhid, · kopsud, · vahelihas, · rindkere, · roided Funktsioneerimine Kopsud käsnjad. Vasak kops väiksem kui parem Ülesanne: varustada õhuvooluga Sissehingamine väljahingamine (passiivne) Kõhuhingamine, roidehingamine Jõudehingamine s:v 3:4 Kõnehingamine s:v 1:4 Ekspiratoorne paus. Akustiline paus
-> Aitab liikuda. Kehaõõnsus on tsöloomilaadne e vedelikuga täidetud kehaõõnsus Keha peal 30-100 rõngakest Kaetud köbrukestega Halb liikumisvõime Lont Neel või on sisse tõmmatud Tundub nagu oleks üles paistetanud. Sissetõmmatav Kasutatakse edasiliikumiseks. Londil on kleepuva liimainega toru, mida kasutab saagi püüdmiseks. Selja projektsioonid avalduvad londil Saba Seest õõnes Respiratoorne organ Kemoretseptor Söömine ja seedimine Predaator Toitub bakteritest ja pehmekehalistest selgrootutest. Mõni liik sööb hõljumit. Suus on kutiikulast moodustunud hambad. Täielik seedetrakt- suu, neel, lühike ja sirge magu ning aanus sabaosas. Vere- ja õhuringe Puudub Gaasivahetuse jaoks organeid ei ole. Kuid kehaseinas olevate lihaste kokkutõmme paneb kehas olevad vedelikud ringlema.
· Kõrge R II lülituses vasaku vatsakese hüpertroofia Kontsentriline Ekstsentriline · Lai His'i kimbu vasaku sääre blokk Vasaku vatsakese hüpertroofia nii kontsentriline kui ka ekstsentriline · Sügav S-sakk Parema vatsakese hüpertroofia ET paremale T-sakk · Vatsakeste repolarisatsioon · Võib olla positiivne, negatiiivne, bifaasiline Südame rütm · Siinus rütm igal QRS-kompleksil on oma P-sakk ja igale P-sakile järgneb QRS · Koer siinus rütm, respiratoorne siinus arütmia · Kass siinus rütm Siinus bradükardia · Südame sagedus alla 60 löögi/min · Vaagus närvi toime Siinus tahhükardia · Südamesagedus üle 140 löögi/min · Adrenergilise toonuse ülekaal AV-blokk · 1 astme AV-blokk P-R pikk · 2 astme AV-blokk P-sakid olemas, aga igale ei järgne QRS-i · 3-astme AV-blokk impulss blokeeritakse AV-sõlmes Sekundaarne rütm vatsakese seinast, aeglasem päästelöögid Siinus arrest
Eriti suur tekkeoht on lastel ja vanuritel, sest nende organism on nõrgem, kui täiskasvanutel Sagedasemad tüsistused: sekundaarne bakteriaalne infektsioon, mis võib avalduda sinusiidi (põskkoopapõletiku), keskkõrvapõletiku ja alumiste hingamisteede nakkusena (bronhiit ja kopsupõletik). Vajadusel bakteriaalne uuring. Haigustekitajaks on rinoviirused, kuid paljud juhtumid on ka korona-, paragripi-, RS- viiruste poolt põhjustatud. Rinoviirusinfektsioon on äge respiratoorne haigus, mis kulgeb enamasti nina limaskesta põletiku nähtudega ning väljendub nohuga. Tavaliselt nn. ,,külmetushaigustest" langeb rinoviiruste arvele 30-50%, kuid puhangute perioodil võib ulatada 100%-ni. Parasvöötmes on haigestumine tõusnud enamasti kevadel ja sügisel, kuid suhteliselt kõrge rinoviirusinfektsiooni osakaal on ka suvel. Nakkuse ülekanne toimub 1. Otsesel kontaktil inimeselt inimesele. Käed saastuvad viiruseid sisaldava sekreediga,
Hingamiselundid HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid:
Sümptomid tekivad kuni 24 h peale aspiriini tarvitamist Aspiriin-astma ei ole tõeline allergia, nahatestid negatiivsed Aspiriin blokeerib COX, aga mitte lipoksügenaasi kopsudes hakatakse tootma ülehulgas leukotrieene Leukotrieen C4 bronhospasm Vältida aspiriini, kaaluda aspiriini vahetamist koksiibi vastu Aspiriini toksilisus Täiskasvanutel tinnitus, kuulmislangus Lastel kesknärvisüsteemi kõrvaltoimed Terapeutilises annuses hüperventilatsioon, respiratoorne alkaloos Toksilises annuses tekib hingamiskeskuse depressioon ja respiratoorne atsidoos + neerude kompensatsioonivõme vähenemine metaboolne atsidoos Abinõud Maoloputus, aktiivsüsi Uriini alkaliseerimine, forsseeritud diurees, hemodialüüs Spetsiifiline antidoot puudub Aspiriini toksilisus Aspiriini Toime või sümptom plasmakontsentratsioon < 10 mg/ dL Antiagregantne toime
Magneesiumsulfaadil on lahtistav toime. 22. Infektsioonhaiguse määratlus ja infektsioonhaigustele ühised omadused Tekitajast lähtuv (etioloogiline) liigitus: salmonelloos, kolibakterioos, mükoplasmoos, patörelloos, brutselloos, parvoviirus, koronaviirus. Probleemipõhine liigitus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos, hobuse salmonelloosne abort, sigade enzootiline pneumoonia, lindude respiratoorne mükoplasmoos. Hästi määratletav nakkushaigus üks tekitaja, üks haigus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos Halvasti määratletavad nakkused: segainfektsioonid, oportunistlikud tekitajad kopsupõletik, kõhulahtisus, metriit ja mastiit, liigesepõletikud, kuseteede põletik. Ühised omadused: Haigestumise eelduseks on haigustekitaja tungimine peremeesorganismis infitseerumine
Magneesiumsulfaadil on lahtistav toime. 23 .Infektsioonhaiguse määratlus ja infektsioonhaigustele ühised omadused Tekitajast lähtuv (etioloogiline) liigitus: salmonelloos, kolibakterioos, mükoplasmoos, patörelloos, brutselloos, parvoviirus, koronaviirus. Probleemipõhine liigitus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos, hobuse salmonelloosne abort, sigade enzootiline pneumoonia, lindude respiratoorne mükoplasmoos. Hästi määratletav nakkushaigus – üks tekitaja, üks haigus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos Halvasti määratletavad nakkused: segainfektsioonid, oportunistlikud tekitajad – kopsupõletik, kõhulahtisus, metriit ja mastiit, liigesepõletikud, kuseteede põletik. Ühised omadused: Haigestumise eelduseks on haigustekitaja tungimine peremeesorganismis – infitseerumine Mikroorganismi parasiteerimine makroorganismis – infektsioon
Nakkusallikaks on haiged või latentsed viirusekandjad loomad, kes eritavad viirust ninanõre ja roojaga. Levib: Haigelt loomalt tervele, kui haiged paigutatakse tervete hulka, otsene kontakt, kaudne kontak (naaberaedik), horisontaalselt ja vertikaalselt Riskifaktorid: SRRS nakatunud või selle vastu vaktsineeritud loomad, viirusega nakatunud loomad 3km raadiuses, sigade parvoviiruse antikehad, sperma ja kunstlik seemendamine, sigade reproduktiiv- respiratoorne sündroom (SRRS) Riski vähendamine: bioohutus- profülaktiline karantiin, riiete ja jalanõude vahetus, parasiitide tõrje, emiste vaktsineerimine atroofilise riniidi vastu Haigestumus 4-20% Suremus 60-80% PCV-2 põhjustab emistel tiinuse viimasel kolmandikul aborte Diagnoosimine: Abordid tiinuse lõpul, surnult sünnid, loote südame hüpertroofia, ulatuslik müokardiit, viiruse esinemine Viirus on kultiveeritav rakuliinides, kuid ei põhjusta tsütopaatilist efekti. Viiruse kindlaks
Vireemia ajal võib monotsüütides vähesel määral paljuneda.Lümfotsüüti ei lähe sisse, vaid kinnitub selle pinnale, et edasi kanduda. Reaktivisatsiooni: stress, transport, PI-3 superinfektsioon, Dictycaulus viviparus, poegimine, ravi kortikosteroididega. Seroloogiliselt sarnane teiste herpesviirustega. Levik horisontaalne: aerogeenselt, otsese kontaktiga, veneeriliselt, kaudse kontaktiga (sööt, joogivesi, lüpsiseadmed, viirusega kontamineerunud sperma). Sümptomid BHV-1-1 (respiratoorne vorm): anoreksia, palavik (42º C), ninapeegli hüpereemia, riniit, konjunktiviit, salivatsioon, enteriit, piimatoodangu langus, sigimishäired, abort. Sümptomid BHV-1-2 (genitaalne vorm) (BHV-1-2a – respiratoorne haigestumine, BHV-1-2b – vulvovaginiit): pustuloosne vulvovaginiit – tatratera suurused kalkjas-kollased pustulid lõhkevad, balanopostiit, abort. Dif.diagnoos: suu- ja sõrataud, veiste viirusdiarröa/mukooshaigus, paragripp-3, adenoviroos,
44. Kuigi sapp ei sisalda seedeensüüme, on ta väga vajalik: lipiidede seedimiseks ja imendumiseks 45. Tärklis meie söödud leivast imendub: peensooles glükoosina 46. Seedetrakti talitlust reguleerivad seedehormoonid on: gastriin ja sekretiin 47. Toiduga saadavate valkude lõhustumine aminohapeteks algab maos 48. Pankrease nõres sisalduv seedeensüüm trüpsiin: lagundab valke 49. CO2 liigse väljutamise tõttu hüperventilatsioonil võib tekkida respiratoorne alkaloos 50. Esmasuriini produtseeritakse neerudes ööpäevas ligikaudu: 150-200L 57. Kus toimub ovulatsioon: munasarjas 58. Katehoolamiinideks nimetatakse: adrenaliin ja noradrenaliin 59. Kui pärast magustoidu söömist vere glükoosisisaldus tõuseb, siis sellele vastuseks: suureneb insuliini konsentratsioon veres 60. Kasvuhormooni e somatotropiini tekkekoht on: hüpofüüsi eessagar Mis imendub jämesooles? vesi, raud, etanol,…soolad ja ka vett Depolarisatsioon?
e venivadalveoolid olisisene rõhk d on vaja tekitaja, · Veresoo leelistasakaaluhäire e e vaheseinad tõuseb, vaheseinte · T- ülekandemehhanis neseina d, respiratoorne s purunevadkopsue rebenemise lümfotsü m, vastuvõtlik kahjustu atsidoospais mfüseem tagajärjel tekivad üdid organism. s suurenebsuureneb
põletik kopsu kaitsevõime väljendunud ning haigused. hingamispuudulikkus alveolaartasandil nõrgenemine, vanus sageli ei õnnestu • Täiskasvanute haigustekitajaid ehk kopsu alla kahe või üle 65 Hospitaliseeritu respiratoorne rutiinsöötmel parenhüümis. eluaasta, alkoholism, kultiveerida. d patsientidel disstressi sündroom suitsetamine, Tüüpilisele alustatakse (ARDS) vaegtoitumine, bakteriaalsele antibakteriaals • Äge
Regulatoorsed ensüümid TKT talitluses ATP/ADP/AMP, GTP/GDP/GMP, NADPH/NADH/NAD, sukstinüül-CoA, Ca2+, atsüül-CoA, hormoonid TKT kontrollpunktid Tsitraadi süntaas- ATP, NADH, sukstinüül-CoA ja atsüül-CoA allosteeriline inhibeerimine Isotsitraadi DH- ATP ja NADH allosteeriline inhibeerimine. (Mg ja Ca defitsiit-> ensüümi töö) AKGDH-(3 ensüümi+ 5 vitamiini)- ATP, NADH, GTP ja sukstinüül-CoA allosteeriline inhibeerimine TKT respiratoorne kontroll NAD ja FAD pidev varustamine hingamisahela poolt Oksüdatiivse fosforüülimise sõltuvus ADP/ATP suhest TKT anaboolne (biosünteetiline) tähtsus Tsitraat- rasvhapete ja steroolide süntees AKG- Glu, Gln, Pro süntees Sukstinüül-CoA- heemi süntees OAA- Glc, Ser, Asp, Asn süntees Glükoosi biosüntees Glükoneogenees Glükoosi süntees mittesahhariidsetest ühenditest (laktaat, püruvaat, glütserool, glükogeensed aminohapped, Ala ja Asp) maksas (90%) ja neerukoores (10%).
põletik kopsu kaitsevõime väljendunud ning haigused. hingamispuudulikkus alveolaartasandil nõrgenemine, vanus sageli ei õnnestu · Täiskasvanute haigustekitajaid ehk kopsu alla kahe või üle 65 Hospitaliseeritu respiratoorne rutiinsöötmel parenhüümis. eluaasta, alkoholism, kultiveerida. d patsientidel disstressi sündroom suitsetamine, Tüüpilisele alustatakse (ARDS) vaegtoitumine, bakteriaalsele antibakteriaals · Äge
eksogeensed kemikaalidest või ravimitsest; · äge hemorragia; · pahaloomuline kasvaja; · kortikosteroidravi. Tuleb eristada ka veel nn füsioloogilist neutrofiiliat, mida võivad põhjustada tugev füüsiline pingutus, intensiivne emotsioon, adrenaliini manustamine, paroksüsmaalse tahhükardia hoog. Neutropeenia (neutrofiilide arv < 1,8 x 109 /l) põhjused: · viirusinfektsioonid (AIDS, respiratoorne viirusinfektsioon, tsütomegaloviirusinfektsioon, infektsioosne mononukleoos, viirushepatiit); · sepsis, raske kuluga bakteriaalsed infektsioonid; · autoimmunhaigused; · hematoloogilised maliigsed haigused (ägedad leukeemiad), pahaloomulised kasvajad; · perekondlik või idiopaatiline neutropeenia; · alkoholism, foolhappe ja B12 vitamiini defitsiit; · kiiritus, radioteraapia, kehaväline vereringe, ravimid;
KEHALISE AKTIIVSUSE, FITNESSI JA TERVISE MÄÄRAMINE. Vahendid varieeruvad suuresti kohaldatavuse poolest epidemioloogilistele uuringutele, kliinilistele uuringutele ning individuaalseks mõõtmiseks. Mõõtmise juures tekib probleem sellega, et kehaline aktiivsus on väga kompleksne ja sellele kulub 15-40 % isiku kogu energiakulust. Määramise metoodikad: 1. KALORIMEETRIKA - otsene soojusvahendus (spetsiaalsed kambrid) - kaudne (respiratoorne) 2. FÜSIOLOOGILISED MEETODID - SLS monotooring - radioaktiivne vesi - MHT määramine (max. aeroobne võimekus) 3. MEHAANILISED JA ELEKTROONILISED SEADMED - pedomeetrid (sammulugejad) - jalale asetatavad andurid - elektroonilised liigutuste registraatorid - aktseleromeetrid 4. INIMESTE KÄITUMISE JÄLGIMINE 5. TOIDUST SAADAVA ENERGIA FIKSEERIMINE 6. TÖÖ JA VABA AJA KEHALISE AKTIIVSUSE FIKSEERIMINE - tööde klassifikatsioon - eneseraportid - küsimustikud
tekkinud süsinikdioksiid. Õhu paneb kopsude ja atmosfääri vahel liikuma rõhugradient, mis luuakse rindkere mahu muutmisega. Kopsud iseseisvalt avarduma ei ole võimelised, see toimub tänu hingamislihaste kontraktsioonile. Hingamislihaste lõõgastumisel saavutab kops esialgse mahu. Õhk liigub nagu veri vereringes, suurema rõhuga piirkonnast väiksema rõhuga piirkonda; õhuvool väheneb takistuse suurenemisel. Respiratoorne süsteem: Koosneb: hingamislihastest, hingamisteedest, gaasivahetuspinnast (kopsualveoolid). funktsioonid: gaasivahetud atmosfääri ja vere vahel, vere pH reguleerimine, kaitse sissehingatud patogeenide eest, vokalisatsioon. Õhku juhtivad hingamisteed: soojendavad õhku, niisutavad õhku, puhastavad õhu tolmust ja bakteritest. Hingamise etapid: 1. Gaasivahetus atmosfääri ja kopsualveoolide vahel 2. Hingamisgaaside vahetus alveolaargaasi ja vere vahel 3. Hingamisgaaside transport
Vesine diarröa ilma vere või põletikuliste muutusteta, millele on eelnenud respiratoorse haigestumise nähud ühe nädala jooksul, on enam iseloomulik tavalisele sesoonselt esinevale inimesegripile. Alumiste hingamisteede haigusnähtude manifesteerumine leiab aset juba varases haigusstaadiumis. Düspnoe teke on registreeritud keskmiselt 5 päeva pärast haigestumist (kõikudes 1 kuni 16 päevani). Tavalised on respiratoorne distress, tahhüpnoe ja inspiratoorsed räginad. Rögaeritus on varieeruv ja röga võib olla ka verine. Pea kõikidel patsientidel on 7 päeva pärast palaviku tõusu diagnoositud pneumoonia, mis röntgeniülesvõttel on nähtav difuussete, multifokaalsete muutuste või infiltraatidena, samuti interstitsiaalsete infiltraatidena.[5] Tavaline on ka mitme organi samaaegne kahjustus (neeru- ja
väljahingatud, või pärast maksimaalset väljahingamist sissehinatud õhu ruumala. Tiffenenau`indeks forsseeritud ekspiratoorse sekundimahu suhe vikaaalkapsiteetiga protsentides. Boyle´i- Mariotte`i seadus- kui gaasi temp hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. Vasakus vatsakeses on hapnikurikas veri, paremas vatsakeses hapnikuvaene veri. Kapillaarides on ühendumine. Kopsudes on alveoolid, milles on respiratoorne membraan, millekaudu toimub hapniku omastamine. Hüperpnoe- sügav, kiire hingamine nt füüsilise pingutuse korral Düspnoe- raskendatud hingamine Apnoe- õhuvoolu seiskumine hingamisteedes Tahhüpnoe-kiire hingamine( süsihappe gaasi liigne eraldumine Hüperventilatsioon- olukord, kus sisse hingatakse rohkem õhku kui keha vajab. Põhjustab organismis madalat Co2 taset. Hüpoksia- hapniku puudus kudedes või organismis( põhjuseks vüivad olla alkohol, suitsetamine jne)
us jaan-märts Inkup.periood 1-3(5)päeva 2-6 päeva 4-14 päeva. 5 päeva Keskmiselt 5-7 päeva Esinemine Endeemia ja Äge respiratoorne ja Paljude inimeste Ülemaailmselt pandeemiana ülemaailmselt levinud kollektiiv A-gripp epideemia 2- 3 a möödumisel B-gripp epideemiaid harvem 3-6 a. Möödumisel C-gripp sporaadilised haigusjuhud NA Haige inimene Reservuaariks on haiged Haige inimene, Haige inimene.
TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus. spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening. esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö. sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu
oküdats toimub hapniku kaasabil. Teades tarbitud hapniku hulka ja hapniku soojusväärtust, saame leida produtseeritud energia hulga. 12. Hapniku kalorekvivalent? E hapniku soojusväärtus (kJ/lO2) on soojushulk, mis vabaneb 1 l O2 kasutamisel bioloogilisel oksüdatsioonid. Selle arvuline väärtus sõltub oksüdeeritavast substraadist. 13. Hingamiskvotsient e. hingamissuhtarv? Selle üle, mida oksüdeeritakse, saab otsustada oksüsatsioonireakts-d tek CO2 ja kasut O2 suhte põhjal respiratoorne kvotsient e hingamissuhtarv (RQ=VCO2/VO2). Süsivesikute oksüdatsioonil RQ=1,00 2 Lipiididel RQ=0,71 Valkudel RQ=0,84 14. Toitainete energiaekvivalendid? Teades substraadi oksüdatsioonil vabanenud energiahulka saab leida 1 g antud aine oksüdatsioonil vabanenud energia hulga. 1 g mingi toitaine oksüdatsioonil vabanenud soojushulk on toitaine energiaekvivalent.
Rakusein koosneb: () peridiniinist; () sporopolleniinist; (x) peptidoglüaanist; (mureiin); () tselluloosist; () kitiinist; () räisoomustest; () orgaanilisest ainest plaatidest Gaasivakuoolid on: () mureiinist seinaga; () tselluloosist seinaga; (x) valgulise seinaga; () sisaldavad lipiiditilgakesi; (x) gaase läbilaskva seinaga; () vedelikke läbilaskva seinaga Gaasivakuoolide funktsioon on: (x) tagada raku ujuvust ja selle reguleerimist; () raku energia varu; () sinivetika respiratoorne organell () polüosfaatide varu; () ATP süteesi koht Heterotsütides toimub: (x) lämastiku fikseerimine; () süihappegaasi sidumine; () hapniku tootmine; () fosfori omastamine veest; () heterotroofne toidu seedimine Prochlorophyta e proklorofüüdid 2 Füogneetiliselt kuuluvad: (x) sinivetikate hulka; (x) gram(-) eubakterite hulka; () arhebakterite
· keskkond [külm, kuivsoe, niiske õhk allergeenid] · hingamisteede infektsioonid · kehakaal ülekaalulistel lastel FEV 1 langus enam väljendunud võrreldes normosteeniliste lastega Diagnoosimise probleemid Ei tunnistata Ebatüüpilised kaebused · valus südames (luu- ja lihaskonnaprobleemidest tingitud) · ebamugavustunne rinnus on põhjustatud hüperventilatsioonist ja hüpokapniast CO 2 madal tase veres e. Respiratoorne alkaloos Diagnoosimine 1. hingamismahtu mõõdetakse 2. vabatahtlik eukapniline hüperventilatsioon 3. provokatsioonitestid metakoliini, mannitooli ja 4,5%-lise NaCl Häälepaelte düsfunktsioon häälepaelte paradoksaalne adduktsioon sissehingamisel 80% naised, 80% saanud GK ravi Vali hingamine sümptomiks Peamine vallandaja füüsiline koormus 21 a, ärritajad [teravad lõhnad, vürtsid] 21 a Ravi hingamistehnika, kõneteraapia Dgn larüngoskoopia Pingutusastma ravi:
3. kontraktsioonivõime s.o. südamelihas on võimeline pidevalt maksimaalselt töötama ("kõik või mittemidagi" printsiip). 4. refraktaalsus s.o. vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib. See hoiab ära südamelihase kestva kokkutõmbe tekkimise võimaluse. Südame rütmimuutused Osa südame rütmimuutusi on füsioloogilised ja seotud emotsionaalse, füüsilise pingega, eaga, kehatemperatuuriga, hormoonide sisaldusega organismis jne. 1. Respiratoorne arütmia väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks. 2. Tahhükardia südamefrekvents üle 100 korra minutis 3. Bradükardia südamefrekvents alla 60 korra minutis. Lisaks füsioloogilistele rütmimuutustele võib südamerütm muutuda rea haiguste korral. A.Vahtramäe 2011 6 Hemodünaamika Vere voolamine tekib rõhuerinevuste tõttu vereringe erinevates piirkondades.
rpohkelt mittevalgulist lämmastikku, eriti kergestiseeduvate süsivesikute vähesuse korral. Ülekaalu saavad koli- ja roisubakterid. Ohtlik on ka saastunud sööt, valgurikkale silole karbamiidi lisamine, karjatamise algus proteiinirikka haljassöödaga. Vatsavedeliku pH tõuseb > 7.5. Enamik vatsavedeliku infusooridest on surnud. Vatsavedelik on hallikaspruuni värvusega, roisulise lõhnaga. Esiplaanil on seedehäired, kõhulahtisus. RESPIRATOORNE ALKALOOS Tekkepõhjused alveolaarventilatsiooni tõus e. hüperventilatsioon, mille põhjuseks võib olla aktiivne hüperventilatsioon (liikvori atsidoos, hüpokseemia, valu) või passiivne hüperventilatsioon (kopsude juhitv hingamine). Esmane häire pH > 7,40; PCO2 < 35 mmHg; HCO3 - normis. Sekundaarne renaalne kompensatsioon H+ ekskretsiooni ja HCO3 - tagasiresorbtsiooni langus neerudes. Kompenseeritud häire pH 7,40 7,45; PCO2 < 35 mmHg; HCO3 - < 20 mmol/l METABOOLNE ALKALOOS
üldmassist. Südame löögimaht kasvab aasta aastalt: 8 aastasel on südame keskmine löögimaht 25 ml, 13 aastasel 36 ml, 15 aastasel 42 ml ja mittetreenitud täiskasvanul 60 ml. Mida noorem on inimene, seda väiksem on tema südame löögimaht ning seda kiiremini peab verevarustuse tagamiseks töötama tema süda. Keskmine südame löögisagedus on vastsündinul 140 lööki minutis, 8 aastasel 90 l./min., 15 aastasel 76 l./min. ja täiskasvanul 60 l./min. 77. Südametegevuse respiratoorne arütmia. Hingamisarütmia. Füsioloogiline nähtus. Hingates sisse kiireneb südametöö, hingates välja südametöö aeglustub. Selline südametöö kiirenemine on sedastatav vaid kardiogrammil. Hingamisarütmia on ilmekas noortel inimestel. Inimese vananedes see väheneb kuni täieliku kadumiseni. 78. Murdeealise südametegevuse puudulikkuse ilmingud. Väga kahvatu, pea uimane ja käib ringi, äkiline väsimus, pisted südames. 79. Hapniku tähtsus organismis.
Austraalia. Nikliga puutuvad inimesed kokku hingamise, vee joomise, söömise ja suitsetamise kaudu. Naha kauda imendub kokkupuutel reostatud pinna või veega ning juveelidega. Väikestes kogustes on nikkel tähtis element, kuna ta on mitmetes ensüümides aktiivse osana. Suurtes kogustes muutub mürgiseks: suureneb erinevte hingamisteede vähi võimalused, iiveldus ja oksendamine kokkupuutel nikli gaasiga, kopsu emboolia, respiratoorne puudulikkus, sünnidefektid, astma, bronhiit, allergeensed nähtused(lööved, villid, jne) ja südame häired. Allergia tekkimisel, jääb tundlikus kogu eluks. Naistel on suurenenud tundlikus nikli vastu. Lahustumatud osakestena nikkel siseneb selgroogsete rakkudes fagotsütoosi teel, karbonüül nikkel on lahustuv lipiidides ja jääb plasmamembraani püsima. Lahustuv nikkel viiakse rakkudesse sisse diffusiooni või
nii madalaks, et bikarbonaadi eritamine on halvenenud, sest pole piisavalt Cl - valendikus, et vahetada see rakusisese HCO 3- vastu (Cl-/HCO3- vahetaja). Vähenenud bikarbonaadi eritamine annab panuse metaboolse alkaloosi tekkimisele ja säilitamisele, kui Cl- puudus jätkub – sellised olukorrad on, kui on toimub mao kiire tühjenemine (nt sõi loom mürki), gastrointestinaale takistus, diureetiline ravi või kõhulahtisuse kindlad vormid. Respiratoorne atsidoos – alveolaarne ventilatsioon on pärssunud * hingamise pärssimine – ravimid, infektsioonid, KNS trauma * hingamisteede obstruktsioon (emfüseem, astma) * CO2 sissehingamine * hingamislihaste funktsiooni häire Respiratoorne alkaloos – alveolaarne ventilatsioon on suurenenud * hüperventilatsioon * maksahaigused 7.6. Neerude osa happe-leelise tasakaalu säilitamisel. Neerude osa – filtraadis on bikarbonaati, fosfaati – nende abil puhverdavad H +.
Virde koostises pärmide kasvuks vajalikud ained-:fermenteeruvad suhkrud, aminoapped, lipiidid, vitamiinid, anorgaanilised ühendid. Pärmseened. 1)Pindfermenteerivad(S.cerevisiae), 2)põhjafermenteerivad(S.uvarum, S.carlsbergensis). Sporuleerimine-kaks haploidset rakku ühinevad, modustavad diploidseraku, mis võib omakorda paljuneda punugumise teel.pärmikultuuri inokulatsioon-eelnevalt aereetitud virdesse.vajalik pärmi kasvuks käärituse esimeses faasis, et sünteeside lipiide.Pärmi respiratoorne kasv-etanooli ei teki, Pärmi fermentatiivne kasv-tekib etanool.Kõrvalpoduktid- etanool, atseetaldehüüd, kõrgemad alkoholid, glütserool, estrid, ketoonid. Flokuleerimine-pärmi omadus käärituse lõppfaasis aglomeeruda või adhereeruda üksteise külge , moodustades klompe, mis on võimelised käärituskk. Eralduma.Võõrmikrofloora õlles:valmis linnases kuni 10 astmes kuus bakt./g 10 astmes kolm hallitusi ja 10 astmes 4 pärme. 40
Nõela asukoha kontrolliks tuleb süstlaga natuke aspireerida kui tuleb vedelik, siis nõel on pleuraõõnes. Kogutud vedelik saadetakse laborisse edasisteks uuringuteks. Enne ja pärast torakotsenteesi on vajalik rindkere röntgeni-pilt teha. Protseduuri järgne röntgen-pilt on vajalik selleks, et välistada tüsistuste teket 4. Võimalikud tüsistused on veritsus, kopsuturse, infektsioon, pneumotooraks ja respiratoorne distress. Tüsistuse esinemise sagedus on harvem, kui protseduuri teostatakse ultraheli kontrolli all. Ultraheli tehakse esimesest aksillaarjoonest kuni paravertebraaljooneni ning vedeliku kogumise koha ülemisest servast kuni alumiseni. Protseduuri käigus on keelatud köhimine, sügavalt hingamine ja liigutamine, kuna sellega võib kaasneda kopsu-vigastus. Proovimaterjal tuleb tuua kohe laborisse peale võtmist. Saata tuleb kogu kättesaadav vedelik
sünteesi häire põhjustab hüperammoneemia. See on KNS häirete (entsefalopaatiad) domineeriv põhjus, kestev hüperammoneemia põhjustab maksatsirroosi. Karbamiidi sünteesiga seotud häired: N-atsetüülglutamaadi defitsiit – selle süntees ja lõhustumine tagab CPSI tegevuseks vajaliku N-atsetüülglutamaadi õige taseme. N-atsetüülglutamaadi süntetaasi defitsiit tekitab vastsündinutel kiiresti hüpetammoneemia ja üldise hüperaminoatsiduuria. Võib tekkida respiratoorne alkaloos (ammoniaak stimuleerib hingamist). Normaalset lämmastiku metabolismi aitab hoida madala valgusisaldusega toit vüi N-atsetüülglutamaadi analoogide manustamine. CPSI defitsiit – samad sümptomid mis eelmisel OTC defitsiit – on X-kromosoom-seoseline. Iseloomulikud jooned on Gln taseme tõus veres, seljaajuvedelikus ja uriinis; hüperammoneemia, neuroloogilised häired ja orootatsiduuria. Tuleb vältida valgurohket toitu.
uuringud, sealhulgas ehhokardiograafia. (Kallas jt 1999, Uibo 2010.) Arütmia – eale mitte vastav südame rütm (Coyne jt 2010). Tahhükardia – kiire südametegevus. Pulsifrekvents ületab eakohast normi. (Blagdon jt 2007.) Bradükardia – aeglane südametegevus. Pulsifrekvents on alla eakohase normi. (Blagdon jt 2007.) Galopprütm – kolme või enama südametooni kuuldavus kahe löögi asemel(Coyne jt 2010). Ekstrasüstol – lisalöök (Kallas jt 1999). Respiratoorne arütmia – on füsioloogiline. Sagedamini esineb eelkooli- ja koolieas. Kindlakstegemiseks hinnatakse seost hingamisfaasidega: sissehingamisfaasis südamerütm sageneb ja väljahingamisfaasis aeglustub. (Kantero jt 2005, Aylott 2006, Hockenberry & Barrera 2007.) Areteriaalne pulss - tekib südame vasaku vatsakese süstoli järgselt tekkinud rõhulaine levikust südamest aorti ja sealt mööda arterite seinu edasi, põhjustades arteri seinte
väikseid lapsi. 1. NAHA EHITUS JA NAHA PÕLETIK Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp Nahk (Cutis) on keha väliskate ja kõige suurem organ. Nahal on mitmeid elutähtsaid funktsioone. Ta kaitseb keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis, on vere- depoo, nahk on ka tundeorgan ja lisaks on nahal sekretsioon-, respiratoorne ja aine- vahetusfunktsioon. Nahas moodustatakse päikesevalguse toimel D-vitamiin. Nahk jaotatakse kolme kihti: epidermis e. maarasnahk, dermis e. pärisnahk ja subkuutis e. alusnahk. Naha paksus on 1-4 mm, kogupindala 1,5-2 m² ning kaal 4 kg. Kõige paksem on nahk peopesadel ja jalgadel ning kõige õhem silmalaugudel ja huultel. Erinevad füüsikalised, keemilised, mehaanilised ja bioloogilised tegurid võivad nahal esile kutsuda erinevaid reaktsioone
nakatunud inimene asümptomaatiline. Spoorid võivad jääda latentseteks ninakäikudes või jõuda alumistesse hingamisteedesse, kus alveolaarmakrofaagid nad alla neelavad ja transpordivad keskseinandi lümfisõlmedesse. Lõplik kliiniline pilt on mittespetsiifiline – lihasnõrkus, palavik, köha ja ebamugavustunne. Haiguse teine faas on dramaatilisem, palavik tõuseb järsult, keskseinandi lümfisõlmed on suurenenud, järgneb respiratoorne defitsiit ja sepsis. Kopsupõletikku tavaliselt ei teki. Peaaegu kõik juhud lõpevad šoki ja surmaga 3 päeva jooksul pärast sümptomite teket. (Murray et al., 2012). Antimikroobsel ravil on väike efekt kutaanse antraksi korral, kuid ennetab haiguse levikut. Peaaegu kõik Bacillus anthracis’e tüved on penitsilliinile, doksütsükliinile ja tsiproflokatsiinile 8 tundlikud
kuulmekanalis või vedeliku olemasolu keskkõrvas Milles seisnevad EA neuroloogilised probleemid? EA on ohustatud kognitiivsest defitsiidist, sellele lisanduvatest õpiraskustest ning madalamast akadeemilisest võimekusest ● Sünnivigastused: HIE – hüpoksilis-isheemiline ajukahjustus, IVH – intraventrikulaanre hemorraagia. ● Epilepsia, tserebraalparalüüs, vaimne mahajäämus Milles seisnevad EA hingamisprobleemid? · RDS – respiratoorne distress-sündroom – hingamishäirete sündroom · Progresseeruv hingamispuudulikkus · Kopsude ebaküpsus Mis on RDS? Respiratoorne distress-sündroom ehk hingamishäirete sündroom. See on sünni järgselt tekkiv äge hingamispuudulikkus, mille põhjusteks on enamasti enneaegse lapse ebaküps kops ja surfaktandi puudulikkus. RDS on kõige sagedasem haigusseisund enneaegsetel vastsündinutel. Sünni järgselt on näha, et laps teeb hingamiseks tugevat tööd
pulsi võrdlemisel maksimaalse pulsiga või võrdlemisel pulsiga aeroobsel ja anaeroobsel lävel (%SLSmax, %AL, %AnL). Maksimaalne pulss näitab, kui kõrgele tõuseb SLS maksimaalse kehalise koormuse sooritamisel. Treeningu pulsiandmete analüüsi eelduseks on sportlase testimine (pulss rahuolekus, aeroobse läve tasemel, anaeroobse läve tasemel, SLSmax) ning andmete põhjal intensiivsustsoonide paika panemine. (Ibid) 1.4. Aeroobne töövõime Aeroobse töö eest vastutavad peamiselt respiratoorne süsteem (võime ventileerida), südame- veresoonkond (võime hapnikku transportida) ja lihaskond (võime energiat ökonoomselt kasutada) (Jürimäe, Mäestu 2011). Kuna sportlase aeroobsest töövõimest sõltuvad intensiivsusläved on individuaalsed näitajad, siis on järgnevalt välja toodud lävedele vastavate pulsisageduste normatiivid väga laias vahemikus. 1.4.1. Aeroobne lävi Aeroobne lävi (AL) on intensiivsus, millest alates ületatakse organismis rasvade oksüdatsiooni
Kopsupõletiku määratlus, tekkepõhjused ja kaks peamist avaldumisvormi (lobaarne ja koldeline kopsupõletik). Kopsupõletik on kopsukoe nakkuslikku päritolu põletik. Etioloogia: Streptococcus pneumoniae (sagedasim) Staphylococcus aureus Haemophilus influenzae Klebsiella Mycoplasma pneumoniae Chlamydia pneumoniae Proteus, E. coli Viirused – gripiviirus, adenovirus, respiratoorne viirus jt. Patogeensed seened Tekitaja satub tavaliselt kopsu bronhogeenselt õhust ja ninaneelust. Harva hematogeenselt või aspiratsiooni teel. Soodustab: Külmetus Organismi vastupanuvõime langus Suitsetamine Ülepinge Kliinilise kulu ja morfoloogilise leiu alusel jaguneb kopsupõletik: A. Sagaraline ehk lobaarne ehk krupoosne kopsupõletik. B. Koldeline ehk bronhopneumoonia. C. Interstitsiaalne kopsupõletik.
10. Vere puhversüsteemid. Puhversüsteemi talitlus (vesinikkarbonaatpuhvri näitel). Atsidoosi ja alkaloosi mõisted ning võimalikud tekkepõhjused. Vere pH hoiavad stabiilse vere puhversüsteemid: a)karbonaatpuhversüsteem kasutab vere abil transporditavat süsihappegaasi. Kopsud säilitavad CO2 ja neerud HCO3- stabiilse sisalduse. b)fosfaatpuhversüsteem c)vere valkude puhversüsteem ·atsidoos vere pH kiire muutumine happelisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne atsidoos põhjus kopsualveoolide hüpoventilatsioonis ja CO2 kuhjumises verre ( N: pikliku aju hingamiskeskuse vigastus, mürgistus, kopsupõletik, kopsuvigastused). Metaboolne atsidoos põhjuseks happeliste ainevahetusjääkide kuhjumine või aluseliste ioonide ülemäärane kehast väljaviimine ( neerude kajhustused, diabeet, hapete sissesöömine, äge kõhulahtisus, ülemäärane füüsiline pingutus). ·alkaloos vere pH nihkumine aluselisuse suunas. Jaguneb :
eellane. 10. Vere puhversüsteemid. Puhversüsteemi talitlus (vesinikkarbonaatpuhvri näitel). Atsidoosi ja alkaloosi mõisted ning võimalikud tekkepõhjused. Vere pH hoiavad stabiilse vere puhversüsteemid: a)karbonaatpuhversüsteem kasutab vere abil transporditavat süsihappegaasi. Kopsud säilitavad CO2 ja neerud HCO3- stabiilse sisalduse. b)fosfaatpuhversüsteem c)vere valkude puhversüsteem ·atsidoos vere pH kiire muutumine happelisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne atsidoos põhjus kopsualveoolide hüpoventilatsioonis ja CO2 kuhjumises verre ( N: pikliku aju hingamiskeskuse vigastus, mürgistus, kopsupõletik, kopsuvigastused). Metaboolne atsidoos põhjuseks happeliste ainevahetusjääkide kuhjumine või aluseliste ioonide ülemäärane kehast väljaviimine ( neerude kajhustused, diabeet, hapete sissesöömine, äge kõhulahtisus, ülemäärane füüsiline pingutus). ·alkaloos vere pH nihkumine aluselisuse suunas. Jaguneb :
poolkuuklappide sulgumisest.Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel. Südamelihase omadused erutuvus, automaatsus, kontraktsioonivõime ) väsimatult koguaeg töötama) ja refraktaalsus ( vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib). Tahhükardia südamefrekvents üle 100 korra minutis. Bradükardia südamefrekvents alla 60 korra minutis. Respiratoorne arütmia väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks. Refraktaalperiood periood, mil erutuse kestvuse ajal ei võeta vastu uut erutust. Arterid hästi paksu seinaga, sisaldavad elastseid kiude. Veri voolab pideva joana. Veenid õhukese seinaga, elastseid kiude ei sisalda. Veenide sisepinnal on klapid, mis aitavad verel ühes suunas voolata. Vere liikumine veenides
Oposición – la relación que existe entre dos fonemas conmutables. /p/ se opone a /b/ Neutralización – cuando en ciertas posiciones dos fonemas pierden su función distintiva se neutralizan. Archifonema – cuando dos fonemas quedan neutralizados, se pueden sustituir por un fonema que tenga como caraterística principal el rasgo común a ambos; este fonema resultante es el archifonema. Producción del sonido articulado El tracto vocal 1) Cavidades infraglóticas o aparato respiratorio Respiratoorne kompleks e hingamisaparaat Pulmones (Kopsud ) Bronquios (Bronhid ) Tráquea (Trahhea e hingetoru ) Inspiración y espiración (Sissehingamine ja väljahingamine) 2)Cavidad laríngea (glótica) o aparato fonador Fonatoorne kompleks Laringe (Kõri ) Cuerdas vocales (Häälepaelad e häälekurrud ) Glotis (Häälepilu) 3)Cavidades supraglóticas - o cavidades resonantes (No podríamos percibir los sonidos sin las cavidades resonantes que amplifican los sonidos. Las cavidades
II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest.Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel. Südamelihase omadused- erutuvus, automaatsus, kontraktsioonivõime ) väsimatult koguaeg töötama) ja refraktaalsus ( vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib). Tahhükardia- südamefrekvents üle 100 korra minutis. Bradükardia- südamefrekvents alla 60 korra minutis. Respiratoorne arütmia- väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks. Refraktaalperiood- periood, mil erutuse kestvuse ajal ei võeta vastu uut erutust. Arterid- hästi paksu seinaga, sisaldavad elastseid kiude. Veri voolab pideva joana. Veenid- õhukese seinaga, elastseid kiude ei sisalda. Veenide sisepinnal on klapid, mis aitavad verel ühes suunas voolata. Vere liikumine veenides tagavad: veene ümbritsevate lihaste kokkutõmme, klappide olemasolu veeni
moodustades interlobulaarseid sapijuhakesi (ductus interlobularis biliferus). Koos interlobulaararteri (a. interlobularis) ning interlobulaarveeniga (v. interlobularis) moodustub maksatriaad (trias hepatis). 14. Alveolaarpuu ehitus Alveolaarpuu osades toimub gaasivahetuse vere ja õhu vahel. Alveolaarpuu seintes paiknevad alveoolid ja läbi nende õhukese seina toimub erütrotsüütide rikastumine ja süsihappegaasi difundeerumine verest alveolaarõhku. Alveolaarpuu osad: 1. Respiratoorne bronhiool 2. Alveolaarjuhad 3. Alveolaarkotikesed 4. Kopsualveoolid 15. Seemnejuha ehitus Seemnejuha (ductus deferens) iseloomulik tunnus on tähekujuline valendik, mis on tingitud limaskesta pikikurdudest. Limaskesta katva kaherealise silinderepiteeli all paikneb sidekoeline proopria. Limaskestale järgnev lihaskest on seemnejuhas hästi arenenud ja koosneb kolmest kihist: sisemisest ja välimisest piki- ja keskmisest ringkihist. Kõige välimise kesta moodustab veresooni ja
komponendist. Vere pH – oluline ensümaatiliste reaktsioonide normaalseks kulgemiseks. pH on negatiivne kümnendlogaritm vesinikioonide kontsentratsioonist. 2.5.4.2. Happe-leelise tasakaalu hälbed: atsidoos ja alkaloos. atsidoos – vere pH kiire muutumine happelisuse suunas alkaloos – vere pH nihkumine aluselisuse suunas. 2.5.4.3. Happe-leelisseisundi hälvete respiratoorsed ja metaboolsed põhjused. Atsidoos – respiratoorne: kui hingamine tõkestub (põhjused: ravimid, intoksikatsioon, trauma ja haigused - astma, bronhiit). Metaboolne: mittelenduvate hapete kuhjumine (ketoatsidoos, laktatsidoos, neerupuudulikkus), kõhulahtisus (vesinikkarbonaadi kaotus maosooltraktist), tekib füüsilise pingutuse korral, mürgitus (salitsülaadid). Alkaloos – kopsude hüperventilatsioon (CO2 eemaldatakse organismist normist /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 3
(esinemissagedus) kui löögimahu suurenemise arvel, vereringe kiirus kasvab ja vererõhk tõuseb, töötavate lihaste läbivoolutus paraneb. Nii südamest kui väljastpool südant lähtuvate impulsside mõjul vallanduvad kohanemisreaktsioonid. Reaktsioonide tulemusel muutub ka veresoonte läbimõõt ja nenede takistus. Hingamise mõju südametsüklite keskustele avaldub selles, et sissehingamisel südame löögisagedus kiireneb ja väljahingamisel aeglustub, mis on respiratoorne arütmia. Suurajukoore, limbilise süsteemi ja hüpotalamuse erutuvuse tõusul väheneb parasümpaatikuse mõju südamele ja ülekaalu saab sümpaatikus.-südame löögisagedus tõuseb. 17 Psüühilise pinge seisundisga kaasub sümpaatikuse erutuvuse tõus, neerupealise säsi hormoonide produktsiooni suurenemine, mis kutsub esile südame töö kiirenemise, vererõhu
närvisüsteemile kui ka perifeerse närvisüsteemi gliiarakud (Schwanni rakud, ganglioni sateliitrakud, telogliia) tekivad neuraalharjast. PNS-i neuronid lisaks ka ektodermaalsetest plakoodidest. Seljakeelikust ei arene närvisüsteem ja seljaaju! Ja mõisted ektoderm ja endoderm kipuvad segi minema! Endoderm Mis endodermist tekivad? aitab indutseerida mesodermaalsete kudede arengut, moodustab sisevooderduse 2 torujale organsüsteemile - respiratoorne toru (kopsud) ja seedetoru (seedesüsteem, maks, sapipõis, kõhunääre); moodustab epiteliaalse vooderduse mitmetele näärmetele, nt kilpnääre, kõrvalkilpnääre, tüümus ja struktuuridele, nt trummiõõs, kuulmetõri, kusepõis, kusiti Primitiivne edoderm ja selle funktsioonid kujuneb blastotsüstis ja annab aluse vistseraalsele endodermile, millest enamus rakke moodustab toitefunktsiooniga rebukoti Definitiivne endoderm: asendab gastrulatsiooni käigus vistseraalse
Puhvervalkude hulka kuuluvad nii plasmavalgud, eriti albumiin, kui ka intraerütrotsütaarne hemoglobiin. *Hemoglobiini puhveromadused - Peaosa puhverdusvõimest langeb hemoglobiinile, kuna tema konsentratsioon on kõrge ja histidiini sisaldus suhteliselt suur. Atsidoos on happe-aluse tasakaalu nihe happelisuse tõusu suunas keha vedelikes: vere pH<7,35 Alkaloos on happe-aluse tasakaalu nihe aluselisuse tõusu suunas keha vedelikes: vere pH>7,45 Respiratoorne atsidoos: *seotud CO2 ja H2CO3 kuhjumisega organismi, *Respiratoorse atsidoosi otseseks põhjuseks on raskendatud CO2 väljutamine kopsude kaudu (ajutüves paikneva hingamiskeskuse kahjustus,takistused hingamisteedes, norm funkts alveoolide arvu vähenemine (kopsupõletik, emfüseem) Metaboolne atsidoos: *põhjustatud mitterespiratoorsete hapete kuhjumisest organismi ja/või aluste ulatuslikust
annaabi.ee 
