TALLINNA TEENINDUSKOOL TESTOSTEROON Liisi Peterson 011PK Juhendaja: K. Tiits Tallinn 2009 Keemiline valem: C19H28O2 Testosteroon on peamine meessuguhormoon, mis kuulub steroidide hulka. See esineb nii meeste kui naiste organismis (naistel reeglina umbes 10 korda vähem). Testosterooni sünteesitakse kolesteroolist. Testosterooni puudus võib ilmneda, kui munandid ei funktsioneeri piisavalt, või ei funktsioneeri üldse. Testosterooni puudus võib tekkida ka juhul, kui häiritud on hüpofüüsi talitlus (hernesuurune nääre kolju alaosas), kuna see nääre toodab hormoone, mis panevad munandid testosterooni tootma.
Testosteroon Testosteroon on peamine meessuguhormoon, mis keemiliselt olemuselt kuulub steroidide hulka.Testosterooni nimetatakse ka ,,edukuse hormooniks". Teadlaste kinnitusel hävitab kehas olev liiga suur testosterooni hulk ajurakke. Testosteroon mängib rakkude arengus ja kasvamises tähtsat rolli ning seda hormooni leidub nii naiste kui ka meeste kehades, meestel on seda 20 protsenti rohkem ja naistel 10 protsenti vähem. Testosteroon tekib meestel munandites, naistel maunasarjades ja neerupealsetes. Mõjutab mehe suguelundite arenemist, stimuleerib sighting, suurendab karvakasvu, teeb hääle madalamaks ja kasvatab lihasmassi ning rasvkudet. Samuti parandab juuste kasvu, suurendab higi eritumist ja spermatsoidede tekkimist. Soodustab juuste väljalangemist, tugevndab viha ja agressiivsust, parandab füüsilist vastupidavust. Põhjustab ka eesnäärme liigset suurenemist, mis raskendab urineerimist
objektile, teistsugune reaktsioon. · F agressiivsust toetav, mitte tootev seisund Naiteks: vett ei ole, aga habemevaht näos Hüpotees: frustratseerunud inimene on aldis vägivaldseks käitumiseks. Frustratsiooniga hakkama saamine on enesekontrolli puhul oluline. Tähtis on tunda ära frustratsioon! Tuleks vältida igasuguseid negatiivseid emotsioone, endas positiivsust suurendada Nii inimesets kui ka olukorrast sõltuv, oluline, kuidas olukord näha. Testosteroon ja agressiivsus B.Olweus vastavalt eluperioodedele on erinev agressiivsuse soodumus. B.Olweus vastavalt eluperioodedele on erinev agressiivsuse soodumus. Õpitud agressiivsus · Instrumentaalne õppimine: agressiivsuse positiivsed väljundid/kinnitused · Jäljendav õppimine. A. Bandura katsed Bobo nukuga · Väheagressiivsed ühiskonnad: isolatsionism, naudingud, pehme rollijaotus · Agressiivsus ja rahva elutsükkel. Lev Gumiljovi passionaarsuse hüpotees Bandura!
Suguhormoonide ala- ja ületalitluse etiopatogenees Seotud hormoond • Gonadoliberiin (GnRH) • Follikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) • Luteiniseeriv hormoon (LH) • Androgeenid (testosteroon, DHEA, DHT) • Östrogeenid (östradiool, östroon, östriool) • Progesteroon • Aktiviin (A, AB ja B) • Inhibiin (A ja B) • Anti-Mülleri hormoon • Prolaktiin Hüpotaalamus-hüpofüüs-gonaadid telg Naised Mehed Endocrine Physiology, 4e, 2013 Testosteroon ja östradiool läbi elu Ober, C., Loisel, D.A., Gilad, Y., 2008, Nat Rev
-Tähtis, et oleks üks või kaks võtmeisikut, kes armastaksid ning tähelepanu keskpunktis olek mõne aasta(sisemise turvatune arenemiseks, suhtlemiseks, armastamises ja dialoogi pidamiseks) 6-13 eluaastat -Emotsionaalselt isa kõige tähtsam -Loevad pisiasjad(jalutuskäigud, grillimine jne) -Naudi, kui poeg tahab sinuga koos olla) -Ära heitu, kui poeg mängib vintsket selli 14 ja edaspidi -Poisid vajavad täiskasvanud mentorit-inimest, kes aitaks laia maailmaga kohaneda Testosteroon -Tagab nooruki kiire kasvu, tekitab tahte midagi saavutada, õhutab teistega konkureerima, tekitab vajadust kindlakäelise suunamise ja turvalise, hästi korraldatud keskkonna järele Vallandab märkimisvääresed muutused: -nelja-aastaselt õhutab aktiivsele tegevusele ja poisilikkusele -kolmeteistkümneselt kiirendab kasvamist ja tekitab segadust -neljateistaastaselt paneb piire katsuma ja meeste maailma välja murdma
Mis on nende üldine ülesanne? Iseloomulikke jooni? Näited 2 C12H14N2O2 Hormoonid On sisenõrenäärmetes toodetavad keemilised ained, mille ülesandeks on organismi ainevahetuse regulatsioon. Iseloomulikku: Vajatakse väikestes kogustes Väga aktiivsed Erinev toimeaeg Kindel ülesanne Näited: insuliin, adrenaliin, testosteroon, östrogeen. 3 ÖSTROGEEN Inimese sisesekretsiooninäärmed 4 ENDOKRIINNÄÄRMED nimekiri ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised, sugunäärmete endokriinne osa.
Kõrvalmõjud: Valud emakas, iiveldus, oksendamine, diarröa. Dinoprost võib põhjustada hüpotensiooni. Väikses doosis misoprostooli saab kasutada abordiks ja kõrvalmõjud on vöiksemad. •Tungaltera alkaloidid (tänapäeval vähese kliinilise tähtsusega) –Verejooksude ravi ja profülaktika pärast sünnitust •Pg-d –Kontraktsioonid –Sünnitegevuse stimulatsiooniks PgE2 –Abordi esile kutsumiseks misoprostool K. Vahenõmm 2018 - Meessuguhormoonid (testosteroon, dihüdrotestosteroon) Androgeensete hormoonide süntees ja füsioloogiline roll. Sünteetilised androgeenid (metüültestosteroon). Sünteetiliste ja looduslike androgeenide võrdlev farmakokineetika, kasutaminäidustused ja kõrvaltoimed. Testosteroon on peamine looduslik androgeen. Seda sünteesitakse peamiselt testiste interstsiaalsetes rakkudes ja väiksemal määral munasarjades ja adrenaalkorteksis. AKTH mõjutab androgeenide produktsiooni. Androgeene toodetakse kolesteroolist
Nyberg, 2012, Karolinska U): depressioon, bipolaarsus, agressiivsus, enesetapud etc Neerupealsed · Säsi ad-renaliin (epi-nefriin) fight-or-flight Stardieelne seisund · Koor zona glomerulosa (väline kiht) · Mineralokortikoidid (aldosteroon) zona fasciculata (keskmine) · Glükokortikoidid (kortisool) zona reticularis (sisemine) · Anaboolsed steroidid (testosteroon) Tasakaal 10 9 8 7 T/K suhtarv 6 5 Testosteroon 4 Kortisool 3 2 1 Trenn 0 Enne Pärast Taastumine
Perioodilisus Pidev protsess – ei ole Tsükliline tsükliline Arengutsükli pikkus 75-80 päeva 21-36 päeva (28 päeva keskmiselt) 2. Munasarjade ülesanded 1) Toodab suguhormoone (östrogeen ja progesteroon) 2) Valmivad sugurakud 3. Seemnesarjade ehk munandite ülesanded 1) Toodab suguhormoone (testosteroon) 2) Toodab sperme 4. Idulase ja loote võrdlus Idulane Loode Idulane on inimese algne arengu etapp, kus Loode on inimese arengu etapp, kus on sisemisest rakukogumist areneb inimalge. sarnasus inimesega olemas (alates 3. kuu). Esimese elukuu lõpuks kujuneb esmane Kolmanda kuu lõpuks on loorel kõige suurem
Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas Ribonukleaas (RNA- (DNA-aas) aas) Ülesanne Päriliku info säilitamine Päriliku info ja edasikandmine realiseerimine valgusünteesi käigus Nt nr 1: Määrake aineklass võimalikult täpselt: a) maltoos b) fruktoos c) hemoglobiin d) tselluloos e) glükogeen f) vaha g) testosteroon h) fibrinogeen i) mRNA j) laktoos · Maltoos Linnasesuhkur Oligosahhariidid Idanevad seemned · Fruktoos - Puuviljasuhkur Monosahhariid · Hemoglobiin Neljandat järku ehk kvanternaarstruktuurne valk · Tselluloos Polüsahhariid taimede rakkudes · Glükogeen Polüsahhariid Lihaste varuaine, leidub maksas ja seentes · Vaha Lihtlipiid · Testosteroon Hormoon - Meessuguhormoon
2.käbikeha Melatoniin Regul ööpäevaseid rütme 3.kilpnääre Türoksiin Regul. Ainevahet. Kiirust,kasvamist,arengut 4.kõrvalkilpnääre Parathormoon Regul kaltsiumi ja fosfori ainevahet 5.kõhunääre Insuliin Reg glükoosi imendumist organismi,sünteesib glükogeeni 6.neerupealised Adrenaliin Laiendab veresooni,kiirendab ainevahetust ja südametööd 7. munandid Testosteroon Toota seemnerakke ja meesugu tunnuste teke 8.munasarjad Östrogeen Toodavad munarakke ja naissoo tunnuste teke
Anaboolsed steroidid. Meessuguhormoonid ja doping. Noored ja jõusaalide ohud. Anaboolsed ained on saanud oma nimetuse sellest, et need suurendavad lihasmassi. Spordis on keelatud nii anaboolsed androgeensed steroidid (testosteroon, nandroloon, stanosolool jt) kui ka teised anaboolse toimega ained. Anoboolsed androgeensed steroidid ( tuntud ka nimetustega ,,anaboolsed steroidid" ja ,,sterodid") on meessuguhormoonile ehk testosteroonile sarnased ained. Nende peamist toimet on anaboolne toime ehk skeletilihaste kasvatamine ning androgeenne toime ehk meessuguelundite välja-arenemine. Testosterooni esineb nii mehe, kui ka naise kehas, kuid selle hulk on meestel palju suurem.
Seemnepõieke valmistab suurema osa seemnevedeliku rakuvabast osast seemneplasmast ning millele lisanduvad ka seemnepõiekestest,eesnäärmest ja kusitisibulanäärmest erituvad nõred. Sperma koosneb u 5% spermatosoididest, ligikaudu 30% eesnäärmesekreedist ja 70% seemnepõiekeste toodetud sekreedist. Ühes seemnepurskes on umbes 300 000-400 000 spermatosoidi. Sperma sisaldab: Suhkruid Fruktoos, sorbitool, inositool Hormoone Testosteroon, progesteroon Mineraale Fosfor, tsink, magneesium, kaltsium, kaalium Vitamiine Vitamiin C, vitamiin B12 Proteiinie ja aminohappeid Glutatioon, deoksüribonukleiinhape (DNA), kreatiin Jääkained Kusihape, lämmastik, piimahape Kasutatud allikad: http://wikipedia.org/ 2.11.2015 http://Forums.fitness.ee/ 2.11.2015 http://Annaabi.ee/millestkoosnebsperma144348.html 2.11.2015
● Karvakasv on normaalne ● Väiksed ning väljaarenemata munandid ● Suguvõime tihti normaalne ● Põdejatel azoospermia Tekkimine ● Meioosi 1. Profaasis rekombineerub DNA puudulikult ● Jagunemisel anafaasis liigub kromosoomipaar samale poolusele Sagedus ● Üks kõige sagedasemaid kromosoommutatsioone ● 1:500 - 1:1000 ● Vanem ema suurendab riski Ravi ja ennetus ● Teha lootevedelikuproov ● Otsest ravi pole olemas ● On võimalik teha hormoonravi ● Testosteroon aitab madaldada häält, suurendada lihasmassi ● Luud muutuvad tugevamaks ● Eluiga sarnane normaalse inimesega Allikad http://www.kliinikum.ee/geneetikakeskus/images/stories/47XXY.jpg http://img.webmd.com/dtmcms/live/webmd/consumer_assets/site_images/media/medical/hw/h9991414_001.jpg https://lugedestargemaks.blogspot.com.ee/2012/01/klinefelteri-sundroom.html http://www.kliinikum.ee/geneetikakeskus/tsuetogeneetika/sugukromosoomide-arvu-muutused https://ghr.nlm.nih
testosteroonitase on võrreldav täiskasvanu mehe omaga 0-1 imikuiga 1-3 maimikuiga 7-12/14 kainiku etapp kriis elu kriis surm 20.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed Munandid- 25-30g, kaetus valkja tihedast sidekoest valkjaskestaga TUNICA ALBUGINEA. Tavaliselt on 3 väänilist seemnetorukest. Seemnetorukeste kogupikkus on umbes 250m Tekivad spermid ja meessuguhormoonid- androgeenid. TESTOSTEROON Pärast sündi kuni teismeeani on minimaalne produktsioon. Saavutab maksimumi 20-30 aastasena. Munandites ja natuke neerupealiste kooreosas. Selle defitsiit on üks peamine südamelihase infarkti põhjus noorte meeste seas. Seemnejuha- 50cm, paariselund. Ülessanne- sperma välja juhtimine. Seemnepõieke- VESICULA SEMINALIS- näärme funktsioon, vedeldab spermat et oleks aktiivselt liikuv. Eesnääre POSTATA 4-4,5 cm, 20-25g (kastanimuna) läbib kusiti
Välissekretoorne spermatosoidide tootmine (Sertoli rakud) Suguhormoonide funktsioonid: (NUMMERDA SEE!) 1)mõjutada primaarsete sugutunnuste (suguelundid) kujunemist alates embrüonaalperioodist ja lapseeast. Määravaks on vastavad geenid, hormoonid aitavad kaasa. 2) mõju suurem suguküpsuse eas kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused meestel/naistel erinevad (hääletämber - häälepaelte pikkust mõjutab testosteroon, häälemurre esimeseks tunnuseks puberteedi saabumise kohta; karvakasvu omapära habe, kehakarvad, häbemekarvad (naistel kolmnurakujuline, meestel rombikujuline), juustekasvu mõjutavad naissuguhormoonid klimakteeerilisel perioodil hakkavad juuksed hõrenema. ) Menopausis juuste väljalangemine jätkub; skeleti omapära ja rasva ladestumine (naistel ladestub rasv puusade/rindade piirkonda, meestel ei pea rasva olema)
jätked, mis võimaldavad impulsside liikumist; liiguvad vaid ühes suunas. Töö aluseks on refleksikaar Sisenõresüsteem (õpik lk 71) Kõhunääre e. pankreas- Tagavad hormoonide insuliin,glükagool humoraalse regulatsiooni Sugunäärmed- östrogeen,testosteroon ELUNDKONNAD Sigimiselundkond Naine-munasari, munajuha, Tagada järglaste saamine emakas, tupp Mees-munandid
Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). Tsüklilised lipiidid - steroidid Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Hormoonid Vitamiinid Kolesteriid Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon (naissuguhormoon) neerupealiste hormoonid Dvitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Toidulipiidid Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused jt.
Kordamisküsimused: 1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine, transformatsioon. Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Spermi ehitus. Leydigi ja Sertoli rakkude roll. Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon). 2. Oogenees Imetajate oogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine. Kus, millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Mis on oogoonid, ootsüüdid? Munaraku erinevus keharakkudest. Munaraku kestad, nende päritolu. Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe (primaarne-, sekundaarne- ja tertsiaalne ehk Graafi folliikul). Oogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, östrogeen, progesteroon). 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik)
COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Hormoon ehk sisenõre on ühend, mis reguleerib ainevahetust. Hormoonid on: · Testosteroon (meessuguhormoon) · Östrogeen (naissuguhormoon) · D-vitamiin (seda sünteesib meie keha päikesevalguse abil) · Neerupealiste hormoonid Küllastunud rasvhapped on rasvhapped, kus süsinikevahelised sidemed on kõik üksiksidemed. Lipildide abil omastatakse rasvlahustuvaid vitamiine ning päevasest toiduenergiast peaksid nad andma --30 %. Kui tarbida liiga vähe /ipiide, siis hakkab organism kasutama vajaliku
hüdrofoobne. Lipiidide funktsioon organismis: Ehitusmaterjal rakumembraan Varuaine rasvad (loomne), õlid (taimne) Ainevahetus metaboolse vee teke Kaitse madala temperatuuri eest (loomadel), märgumise eest (linnud), ära kuivamise ja liigse UV- kiirguse eest (taimed) Lahusti rasvlahustuvate vitamiinide jaoks (K, A, D, E, Q) Energiaallikas lõhustumisel vabaneb palju energiat Signaalmolekul testosteroon, östrogeen Lipiidid/rasvad Fosfolipiid Hormoonid, vitamiinid kolesteriid Lanoliin e villavaha (VAHAD) Steroid Päevalilleõli (ÕLID) Kolesterool kuulub loomade rakumembraani koostisesse, tagab membraani voolavuse ja läbitavuse, vajalik mõndade hormoonide, sapphapete ja D-vitamiini sünteesiks, liigne kolesterool põhjustab ateroskleroosi
Hormoonid - humoraalne regulatsioon. Teadused: Anatoomia ja füsioloogia. Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. · Ajuripats - kasvuhormoon. Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. · Kilpnääre - Reguleerib ainevahetuse kiirust · Kõhunääre (pankreas) - insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. · Neerupealised - adrenaliin, mis kiirendab südame tööd. · Munasarjad - östrogeen, progesteroon ehk naissuguhormoonid. · Munandid - testosteroon. Organism = isend = indiviid Enamus organisme ei saa üksinda hakkama. On vaja paarilist, loomadel ka organiseeritud tegevust saagi püüdmisel ja kaitsel. 9. Bisofääri tase Päikese energia arvel elab kogu biosfäär. Biosfäär on kõrgeim elu organiseerituse tase. Ökoloogia, evolutsiooniteooria. Organismide jaotus: Bakterid, protistid(Ainuraksed taimed, loomad ja seened), seened(rakukestad), loomad,
kiirendab) Kõrvalkilpnääre parathormoon Suureneb Ca sisaldus veres, Ca ja P ainevahetus (hüperfunktsioonil Ca sisaldus veres tõuseb, hüpofunktsioonil langeb) Sugunäärmed testosteroon Mõjutab meeste suguorganite arengut, sugulist aktiivsust, käitumist, valkude sünteesi (lihaste kasv) östrogeenid Naiste suguorganite areng, rinnanäärmete areng, naisetlik
isane. Suguorganid ei hakka lootel arenema enne, kui tiinusest on möödas 15%. Selles faasis hakkavad primitiivsed gonaadid arenema, kas siis munasarjades või munanditeks. Sugu-määrav geen (SRY) Y- kromosoomis annab teate gonaadidele hakata munanditeks. Emastel ei ole SRY geeni ning nende gonaadid arenevad munasarjadeks. Kui munandid arenevad, siis nad hakkavad sekreteerima 2 hormooni: testosterooni ja antimüllerihormooni (AMH). Kui need hormoonid on olemas, siis areneb isane. Testosteroon konverdib Wolffi juha seemnejuhaks. Hiljem testosteroon konverteeritakse dihüdrotestosterooniks, arenevad välised sugutunnused (peenis ja munandikott). AMH põhjustab Mülleri juha taandarengu ja maskuliinse diferentseerumise. Emastel Wolff juha taandareneb ja Mülleri juhast arenevad munajuhad ja emakas. Kui AMH ja testosterooni pole, areneb emane. 3. Isassugurakud e. spermid 3.1. Spermatogenees ja selle etapid. 3.2. Spermatogeneesi regulatsioon. 3.4
kopsudest väljahingatava õhuga 15. Kuse-elundkonna osad: neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 16. Inimese sisenõrenäärmeid(ül + hormoon)- 1) kilpnääre- intensiivistab rakuainevahetus(türoksiin) , 2) ajuripats vähendab vee hulka uriinis (antidiureetiline hormoon), 3) kõhunääre- vähendab glükoosi sisaldust veres ( insuliin) , 4)sugunäärmed- mõjutavad sugutunnuste välja kujunemist (N östrogeen ; M- testosteroon) 17. Protsesse, millele kulun energia puhkaval inimesel- ainevahetus,kasv, metaboolne energiakadu,väljaheited,uriin 18. Protsesse, mis kindlustavad organismis füüsilise pidevuse- ATP, mis lihaskoes; ATP, mis tekib glükoosi käigus; Aeroobsel hingamisel sünteesitav ATP 19. Toitained, millest saab organism energiat füüsilise pingutuse korral: glükoos, rasvad, valgud 20. Inimese vananemisega kaasnevaid muutusi: juuste hõrenemine, kuulmise
Hormoone toodetakse keha sisenõrenäärmetes ja nad vastutavad mehe või naise sugutunnuste arengu eest. Tüdrukutel on arengu käivitajaks kaks erinevat hormoonide rühma: östrogeenid ehk naissuguhormoonid, mis vastutavad näiteks rindade kasvu ja seesmiste suguelundite arengu eest, ning androgeenid ehk meessuguhormoonid, mis tekitavad karvakasvu häbemepiirkonnas ja kaenlaalustes. Poistel vastutavad soolise arengu eest põhiliselt androgeenid, millest olulisemad on testosteroon ning selle vahehormoon DHT ehk dihüdrotesto- steroon. Nagu näha, leidub mehe kehas ka naissuguhormoone ja naise kehas meessuguhormoone. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja tüdrukust naise (loe ka Armastuse alkeemia, Kuidas ennast uurida, meestearst, masturbatsioon). Murdeeas esinevad enamikul noormeestest märjad unenäod ehk pollutsioonid, need on iseeneslikud seemnepursked öösiti. See on täiesti normaalne nähtus. Kui plekid voodis muret
Sisenõrenäärmed Näärmed, mis toodavad hormoone, et reguleerida organismi talitlust. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetab. Veri kannab hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, väga aktiivsed, igal hormoonil on oma kindel ülesanne, erinev toimeaeg, mis ei ole väga pikk. Osa hormoone reguleerib lühiajalist muutust, teised pikemaajalisi protsesse. SNN 1) Ajuripats ehk hüpofüüs kõige tähtsam snn. Paikneb peaajus ning juhib koos närvisüsteemiga teiste snn talitlust. Sünteesib kasvuhormoone (liiga vähene hulk põhjustab kääbuskasvu ning liiga suur hulk põhjustab hiidkasvu ehk gigantismi), ning üle kümne erineva teise hormooni ka. 2) Käbikeha asub peaajus, hormoonid reguleerivad ööpäevaseid rütme (ärkvelolekut ja und) ning mõjutavad naha pigment...
insuliin. ainevahetuses organismis. puudumisel osalejad. Nõre tekib diabeet. tootmine seedimiseks. 6. Östrogeen, Sugunäärmed Sugurakkude Kahesoolisus Nt: testosteroon tootmine. hüpogonadism. 3. Feromoonide jaotus imetajatel, tähtsus taime- ja loomariigis. Feromoonid inimestel: androstenol, androstenone, androstadienone ja anderosterone. 4. Kuidas ja kus toodetakse feromoone? Feromoone toodavad kaenlaaluste piirkondades asuvad rasvanäärmed ja need erituvad koos higiga. 5. Allomoonide erinevus feromoonidest, nende tähtsus?
3)Liitlipiidid (fosfolipiidid)- üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraan koostisesse. Moodustavad kahekihilise struktuuri- membraani (vt.8 küsimus) 4)Tsüklilised lipiidid (steroidid). Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Nt · kolesterool- on vajalik loomarakkuse mambraanide ehituses: annab tugevuse (vt. 8 küsimus) · hormoonid- i. testosteroon (meessuguhormoon), ii. östrogeen (naissuguhormoon), iii. progesteroon (naissuguhormoon). iv. neerupealiste hormoonid. v. D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Kokkuvõte- liipide funktsioonid Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu
Kõhunääre ehk pankreas toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni. Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.) Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks.
RNA 1)üksikahelas mRna Liitlipiidid: Fosfolipiidid 2)üksikahelad vahelduvad rakumembr koostises, vajalik D- kaksikahelat; mRNA inf RNA, cop vitam sünteesiks. geneetilise info ja viib Tsüklilised lipiidid: Kolesteriid rakutuumast ribosoomidesse tRNA loomaraku membr koostises, D- transport, amh transport rakus vitamiin ühend, sünt sapi rRNA ehituslik ül. Riboos. koostisosi Hormoonid Toit= kiudained, vitamiinid, testosteroon- lihasmass; mineraalained Eesmärk energia, Progesteroon- naistel. aatomid organismi Valgu ehit: 1)peptiidsid, amh ülesehitamiseks, vaj piisav järjestus 2)Amh ahel keerdub vedelikutarbimine. spiraal v volditakse kokku Süsivesikud- apaatia, kõhu ja 3)seotud vesiniksideme, tekib jalalabade paistetamine. kerakujuline gloobul v Lipiidid- rasvlahustuvate pulgakujuline fiibrill, vitamiinide puudus, hormoonid. Ei
–COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Hormoon ehk sisenõre on ühend, mis reguleerib ainevahetust. Hormoonid on: Testosteroon (meessuguhormoon) Östrogeen (naissuguhormoon) D-vitamiin (seda sünteesib meie keha päikesevalguse abil) Neerupealiste hormoonid Küllastunud rasvhapped on rasvhapped, kus süsinikevahelised sidemed on kõik üksiksidemed. Lipildide abil omastatakse rasvlahustuvaid vitamiine ning päevasest toiduenergiast peaksid nad andma —30 %. Kui tarbida liiga vähe /ipiide, siis hakkab organism kasutama vajaliku
· Normaalselt on XX naine ja XY mees. XO on naissoost ja XXY meessoost isendid. (Y chr on akrotsentriline chr). · Y chr-s p- õlas asub SRY geen, mis kodeerib testiste arengut määravat valku TDF · TDF on regulaatorvalk (transkriptsioonifaktor), mis seondudes DNA-ga kontrollib testiste arenguks vajalike geenide avaldumist · testiste formeerumisel embrüos algab hormoon testosterooni sekretsioon · testosteroon määrab isassoo ja meessoo omaduste tekke · testosteroon seondub paljude rakkude retseptoritega ja kannab signaali tuuma, mis tingib raku diferentseerumise · rakkude diferentseerumisega tagatakse primaarne soo määramine munasarjade või testiste kujunemisega gonaadide algmetest. · hiljem ka sekundaarsete sugutunnuste (habe, hääl, lihased jt) areng, mis
5. Neerupealsied a. Toodavad hormooni adneraliin. b. Ergutab südametegevust, kiireneb hingamissagedus, tõstab vererõhku jne. c. Adneraliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. 6. Sugunäärmed a. Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). b. Östrogeen ja progesteroon on naissuguhormoonid c. Testosteroon on meessuguhormoon. 7. Kõhunääre ehk pankreas a. Toodab hormooni insuliin. b. Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. c. Suhkrutõbi ehk diabeet i. Kui kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini põeb inimene suhkruhaigust. ii. Sel juhul ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada. iii. Suhkruhaiguse raviks tuleb haigele süstida insuliini.
4) Retseptorite hulk määrab hormooni küllastusmõju 5) Mõjutab ensüümide hulka ja aktiivsust (toime vahendatult läbi ensüümide), ise hormoon ainevahetust ei muuda (Tähtis, eksitakse sageli) 6) Süntees on mitmeti tagasiside printsiibil kontrollitav Hormoonide jaotus: 1) Aminohapete teisendid. NT: kilpnäärmehormoonid (türoksiin) 2) Peptiidid, valgud. NT: kasvuhormoon (peptiid), insuliin (valk) 3) Steroidhormoonid. NT: suguhormoonid (testosteroon, östrogeen) Teine jaotus lähtub toimest: 1) Hormoon mõjutab rakku, millest ta ise on sünteesitud 2) Hormoon mõjutab naaberrakke a) mõjutab närvirakke b) mõjutab tavalisi keharakke Hormoone sünteesivad näärmed: 1) Puhtakujulised- tegelevad ainult sellega a) hüpofüüs (ajuripats)- kasvuhormoon (ühest näitest piisab) b) käbikeha- melatoniin (ööpäevaste rütmide seadistamine) c) kilpnääre (suurim puhtakujuline hormooninääre)- türoksiin (ainevahetuse kiirendamine)
organismi lümfotsüüdid toodavad vaktsineerimise järgselt sobilikud antikehad Mittespetsiifiline immuunsus on kaasasündinud; sissetungijad hävitatakse valimatult Valgelibled on spetsiaalsed rakud, mis teostavad immuunvastust; rühm värvituid rakke, kuhu kuuluvad mitmed erineva tööpõhimõttega vererakud Antigeen on molekul, mis kutsub esile antikehade tootmise; organismile võõras molekul; molekul, mis kutsub esile immuunvastuse Kasvuhormoon Kasvu reguleerimine Testosteroon Meeste sekundaarsete sootunnuste arenemine Insuliin Glükoosi eraldamine vereringest ja talletamine lihastes Glükagoon Maksa glükoosivarude lagundamine glükoosiks Adrenaliin Vastupidavuse suurendamine koormuse ja stressi ajal Oksütotsiin Rinnapiima eritumine pärast sünnistamist Östrogeen Naise sekundaarsete sootunnuste arenemine Sterioidhormoonid Peptiidhormoonid
Jõutreeningu algul saavutatakse kiire edasiminek: · Oluliselt on see tingitud närvisüsteemi ja lihase paranevas koostöös · Tunduvalt paremini suudetakse rakendada agonistide, sünergistide tööd liigutusse ei kaasata tarbetuid lihaseid e. lihastöö muutub oluliselt targemaks ratsionaalsemaks. Lihastest ja kõõlustest tuuakse ajusse tagasisidet. Lihase hüpertroofia algpõhjuseks on valgusüntees, mille mõjutamine toimub anaboolsete meessuguhormoonidega testosteroon. Muutused lihases vastupidavustreeningu tagajärjel: · Vastupidavusalade sportlaste lihase väliskuju mõõtmed erinevad kiirus jõualade sportlaste lihastest. · Vastupidavusalade treeningu põhieesmärk on lihaskiu ainevahetuse energeetika areng. Geneetiline eelsoodumus domineerivad lihaskiud · Jõualadel valged kiired lihaskiud · Vastupidavusaladel tumedad aeglased lihaskiud Aeglased lihaskiud kontraheeruvad 2x aeglasemalt kui kiired
Hormoonid toimivad aeglaselt, kuid mõju on pikemaajalisem kui närvidel. Hormoone toodavad sisenõrenäärmete rakud. Ajuripats ehk hüpofüüs: toodab kasvuhormooni, õnnetunnet. Kilpnäärme hormoon on türoksiin, mis reguleerib ainevahetust ja kehatemp. Kõhunääre/pankreas toodab insuliini ja glükagooni. Neerupealised adrenaliini. Adrenaliin kiirendab südamerütmi, suurendab pupille, hingamine kiireneb. Munasarjad östrogeen, munandid testosteroon Platsenta toodab rasedushormoone. Hormoonid on väga aktiivsed keemilised ained, mis liiguvad vere kaudu. Prokestoroon raseduse hormoon. Inimkeha kolm kaitseliini: 1. Nahk ja limaskestad 2. Valgelibled õgirakud, tapjarakud 3. Lümfotsüüdid vastutavad organismi valikulise kaitse eest Autoimmuunhaigused on haigused, mille puhul immuunsüsteem hävitab organismi oma kudesid. Allergia puhul reageerivad kaitsemehhanismid üle. Füüsiline koormus, stabiilsus
tegevusi(hingam,südameteg) Keskaju: närviimpuls-de liikumine pea-jaseljaaju vahel ning tagab lihase toonuse e pingeseis. Sünaps- närvirakkusevaheline ühendus.mille kaudu erutus liigub ühelt närvirakult teisele. 1)Elektriline sünaps- laeng kandub edasi. 2)Keemiline sünaps- teist rakku ärritatakse ülekandeaine abil. Hüpotalamus- Mõõdab ja hindab vere koostist(O2,CO2,veresuhkur, Hb, soola sisaldus, temperatuur). Sisenõrenäärmed: 1)Munandid- (testosteroon)- sihtorgan: paljud elundid, seemnerakkude teke,mehe sekundaar sugutunnuste arenemine. 2)Neerupealis(säsi)- (Aldesteroon, adrenaliin)-paljud organid, füüsilise vastupidavuse suurenemine koormuse ja stressi ajal. 3)Munasarjad(Östrgeen),menstruaal tsükkel, emaka ja piimanäärmete funktsiooni säilitamine. Naiste sekundaarsete sugutunnuste arenemine. 4)Kõhunääre(insuliin) –maks, lihased, rasvkude, tõhustab glükoosi liikumise vereringest rakkudesse, eriti rasva-ja lihasrakkudesse
stimul. hormoone, prolaktiin, oksüdotsiin, ADH; käbikeha - melatoniin; kilpnääre - joodi sisald. horm. (türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin); kõrvalkilpnäärmed - parathormoon; harkelund - lümfotsüütide arengut ja antikehade mood. stim. hormoonid (tümosiin, tümopoetiin); pankreas - glükagoon, insuliin; neerupealised - min.- (aldosteroon), glüko- (kortisool, kortisoon), androgeensed (suguhorm. - testosteroon) kortikoidid, adrenaliin, noradrenaliin; munasarjad - östrogeenid, progesteroon, munandid - testosteroon ül: kasvuhormoon - kudede kasv., valkude sünt., rasvhapete kas. energiaks; prolaktiin - piimanäärmete areng, piima tootm., piimasünt. käiv. ja käigus hoidm.; ADH - neerude talitl., vererõhu tõus, väljut. vee hulga vähend.; oksüdotsiin - emaka kontrakt. sünnit., piima väljut.; melatoniin - ööpäevane rütm; türoksiin,
närviimpulsi edasi järgmisele rakule · sünapside kaudu toimub info töötlemine närvisüsteemis · signaal liigub neutronist neutronisse ühes suunas · sünapsid reguleerivad impulsi tegevust · sünapsid on elektrilised või keemilised kordamine: · veresooned mis viivad verd kudedest südamesse- veenid · kopsuarterites voolab -venoosne veri · automatism on omane südamelihaskoele · testosteroon -meessuguhormoon · veri on sidekude · nägemiskeskus asub suurte poolkerade- kuklasagaras · sõnaline inf. Kodeeritakse algselt- skundaarsesse mällu · antikehi valmistavad lümfotsüüdid on valgelibled · milliste kudede rakud ei uuene- närvikudede · reasta erituselundkond, alustades organismist kõige rohkem vett eemaldavast elundist- neerud, soolestik, nahk, kopsud
Säsi rakud toodavad adrenaliini. Kõhunäärme sisesekretoorsed saared – Asukoht on kõikides näärme osades. Neil on olemas alfa- ja beetarakud. Alfarakud toodavad hormoon glükagooni, beetarakud insuliini. Osalevad mõlemad süsivesikute ainevahetuses. Munasari – Östrogeenid ja gestageenid. Munasarjaväratis on väike arv rakke, mis produtseerivad meessuguhormoone. Munand – Produtseeritakse meessuguhormoone ehk androgeene. Testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandites seemnetorukeste vahelises sidekoes paiknevad näärmerakud. Nende ülesandeks on primaarsete ja sekundaarsete sootunnuste väljakujundamine, kasvamine ja arenemine. Käbikeha – Käbikehas produtseeritakse organismi ööpäevarütmikat, sealhulgas und reguleerivat hormooni melatoniini. Neil on seos teiste sisesekretoorsete näärmetega, näiteks sugunäärmetega. Käbikeha hormoon pidurdab sugunäärmete enneaegset arengut.
Toodavad hormoone, mis väljutatakse vereringesse. Hüpotalamus reguleerib ajuripatsi hormoonieritust Hüpofüüs ehk ajuripats kasvuhormoon, lutropiin, follitropiin, prolaktiin Käbikeha melatoniin Kilpnääre türoksiin, trijoodtüroniin Kõrvalkilpnäärmed parathormoon Neerupealis adrenaliin, aldosteroon, kortisool Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid testosteroon Munasarjad östrogeen, progesteroon 24. Mille poolest erineb negatiivne ja positiivne tagasiside? Too näiteid. Negatiivne tagasiside saadakse signaalid organismis halbade kõrvalekallete kohta, nt kehatemperatuuri regulatsioon, organismi veetase (kehatemp liiga kõrge higistamine kehatemp langeb); muudetakse elundite talitlust, et kõrvalekalle väheneks Positiivne tagasiside kõrvalekalde võimendamine, nt sünnitamine ja vere
Progesteroon domineerib menstruaaltsükli teisel poolel ning ajal ka platsentas. raseduse ajal, toetades emaka limaskesta ja piimanäärmete valmisolekut. Androgeenid (meessuguhormoonid), eriti Peamiselt munandite Aktiviseerivad sekundaarsete sugutunnuste arenemist (nt. habeme kasvu) testosteroon interstitsiaalrakkudes puberteedieas. Seedeelundid (eriti Gastriin == Stimuleerib maomahla sekretsiooni. maolukuti rakud) Stimuleerib Oddi sulguri avanemist, sapipõie kokkutõmbeid ja sapi
· Suurendab stressi korral vere glükoosisisa ldust Sugunäärmed · Östrogeen(naised) · Steroidid · Naiste · Testosteroon(mehed) · Steroidid sugutunnust e väljakujune mine · Soodustab seemnerakk ude tootmist
munand- orchis, testis munandimanus- epididymis seemnejuha- ductus deferens (kubemekanalis seemneväädi- funiculus spermaticus koosseisus) purskejuha- ductus ejaculatorius lisasugunäärmed- glandula genitalia accessoria: eesnääre- prostata, seemnepõiekesed- vesicula seminalis, bulbouretraalnäärmed ehk Cowperi näärmed- glandula bulbourethralis seu Cowperi meessuguhormoonide üldnimetus - androgeenid konkreetset suguhormooni - testosteroon, androstendioon. Sertoli rakud Sertoli rakud asuvad ääniliste torude seintes, on seotud sugurakkude tootmisega. Sertoli rakkude ülesandeks on hoolitseda seemnerakkude kasvamise, arengu ja küpsemise eest. Leydigi rakud Leydigi rakkude ülesandeks on meessuguhormooni (testosterooni) tootmine. Nad asuvad väänilistes seemnetorukestes rakkude vahel (interstitsiaalselt). Seemneteed. Seemneteed: väänilised seemnetorud- tubuli seminiferi contorti sirged
rasvhappejäägid. 7. kolesteriidid · kolesterool + rasvhape · kuulub loomraku membraani koostisesse · kolesteroolist sünteesitakse: hormoone, vitamiin D ühendeid. · Sapi koostisosa · Liigne kolesterool võib soodustad ateroskleroosi kuna ladestub veresoonte seintele. · Võib põhjustada infarkti kuna häirib verevarustust ja võivad tekkida trombid. 8. hormoonid · testosteroon (meessuguhormoon) kasutatakse ka dopinguainena · östrogeen (naissuguhormoon) · progesteroon (naissuguhormoon) · neerupealiste hormoonid · D-vitamiin hormoon mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. 9. Toidulipiidid · Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest. · Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused · Energeetiline funktsioon - Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised
LIPIIDIDE ÜLESANDED ORGANISMIS 1. Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained 2. Varuaine- Taimedel õlidena seemnetes/viljades, loomadel naha all 3. Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid 4. Temperatuuri hoidmine 5. Kaitse- Lipiidid kogunevad siseorganite ümber ja moodustavad põrutuste eest kaitsva kihi 6. Lahusti- Rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine 7. Signaalmolekulid- nt testosteroon ja östrogeen 8. Lähteaine- Toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad. VALGUD Valkude töös seisneb elu Igal valgul on oma ülesanne VALGUD ehk proteiinid on POLÜMEERID mille koostisosadeks on AMINOHAPPED Erinevaid aminohappeid on 20 Nii palju erinevaid valke saab olla sest aminohapped on erinevas järjjestused ja neid on ka erinev arv valgumolekulis
sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Hormoonid Vitamiinid Kolesteriid Kolesteriid kolesterool + rasvhappe Kuulub loomaraku membraani koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse: Hormoone Vitamiin D ühendeid Sapi koostisosi Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse. Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid. Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon (naissuguhormoon) neerupealiste hormoonid D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Toidulipiidid Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused jt. Asendamatute rasvhapete defitsiit põhjustab dermatiite ja energiadefitsiiti.
Elu omadused Bioloogia teadus elusolenditest 1) Paljunemine: 1) a) mittesuguline toimub ilma sugurakkudeta nt. Pooldumine (bakterid) b) eoseline paljunemine nt. Seened, sõnajalg c) kloonimine imetaja areng mõnest keha rakust 2)suguline paljunemine algab viljastamise e. muna-ja seemneraku ühinemisega (esineb ka õistaimedel) 2)Ainevahetus: 1)Autotroofne ainevahetus: rohelised taimed neil on olemas klorofüül (fotosüntees) 2)Heterotroofne ainevahetus: peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet. 3)Rakuline ehitus Kõik elusolendid koosnevad rakkudest 1)prokarüootne e. eeltuumne rakk 2)eukarüootne e. tuumaga rakk 4)Reaktsiooni võime ärritajatele Taimedel: kroonlehtede liikumine valguse poole Inimesel: nt: tunned kui keegi puudutab sind 5)Kõikidel elusolenditel on stabiilne sisekeskkond Nt: Keha temperatuur, veresuhkru tase 6)Elusolendeid iseloomustab areng e. teatud täiustu...
annaabi.ee 
