Mis on seemnejuhade ülesanne? Seemnejuhad juhivad seemnevedelikku sugutisse. Mis on seemnepõiekeste ülesanne? Seemnepõiekesed toodavad seemnevedelikku, milles seemnerakud liiguvad ja valmistab suurema osa seemneplasmadest. Mis on eesnäärme ülesanne? Eesnääre toodab vedelikku, milles seemnerakud liiguvad ja mis moodustab viiendiku spermavedelikust. Mis on suguti ülesanne? Suguti väljastab seemnevedelikku organismist. Kus asuvad Leydigi ja Sertoli rakud? Leydigi ja Sertoli rakud asuvad munandis
munandimanus- epididymis seemnejuha- ductus deferens (kubemekanalis seemneväädi- funiculus spermaticus koosseisus) purskejuha- ductus ejaculatorius lisasugunäärmed- glandula genitalia accessoria: eesnääre- prostata, seemnepõiekesed- vesicula seminalis, bulbouretraalnäärmed ehk Cowperi näärmed- glandula bulbourethralis seu Cowperi meessuguhormoonide üldnimetus - androgeenid konkreetset suguhormooni - testosteroon, androstendioon. Sertoli rakud Sertoli rakud asuvad ääniliste torude seintes, on seotud sugurakkude tootmisega. Sertoli rakkude ülesandeks on hoolitseda seemnerakkude kasvamise, arengu ja küpsemise eest. Leydigi rakud Leydigi rakkude ülesandeks on meessuguhormooni (testosterooni) tootmine. Nad asuvad väänilistes seemnetorukestes rakkude vahel (interstitsiaalselt). Seemneteed. Seemneteed: väänilised seemnetorud- tubuli seminiferi contorti sirged
...............................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, Sertoli rakud, Leydigi rakud, müoidsed rakud. Milline on nende rakkude roll?) Munandid ehk testised vastutavad seemnerakkude tootmise kui ka nende arengut kontrollivate hormoonide eest. Imetajatel on sültuvalt liigist lisaks mitmeid lisasugunäärmeid nagu ampullaarnäärmed, seemnepõiekesed, bulbouretraalnäärmed, eesnääre ehk prostata. Eesmärgiks on: - Produtseerida, säilitada ja transportida sperme, ning seemnevedelikku
hormoonid. Hüpotalamuse GnRH kontrollib LH ja FSH sekretsiooni. Hüpotalamuses on neuroendokriinsed rakud, mis sekreteerivad GnRH-d. Spermatogenees - protsess, mille abil toimub spermide tootmine munandi seemnetorukestes. Toimub 40-60 päeva. Spermatogeneesi käigus luuakse immunoloogiliselt priviligeeritud koht, kus seemnerakke ei hävitata isaslooma immuunsüsteemi poolt. Spermatosoidide küpsemine spermatogeneesis on tuntud kui spermiogeneesiks. Veri-munandi barjäär on oluline, läbi Sertoli rakkude saavad vaid kindlad ühendid läbi (kaitseb sperme immuunrakkude eest). Rasvlahustuvad molekulid saavad läbida (nt steroidhormoonid). Immuunsüsteem arvab, et diferentseerunud rakud on võõrad. Seemnetorukeste vahel esinevad Leydigi rakud, mis toodavad testosteroonid. Testosteroon stimuleerib spermatogeneesi, isaste tunnuste arengut, toetab skeleti ja lihaste arengut (anaboolne reaktsioon – võimendab skeletilihaste ja luude kasvu. Testosteroon stim. lihaste sünteesi ja inhibeerib
Mehe suguelundite ehitus ja talitus seemneplasma seemnevedeliku rakuvaba osa Leydigi ja Sertoli rakud asuvad munandis. 1. Suguelundid · munandid munandikotis olev paariline suguelund · munandimanused munandi tagumise servaga külgnev elund, mis koosneb peast, kehast, sabast; kehas ja sabas paikneb keerdunult kuni 6 meetrine munandimanusejuha, milles seemnerakud liiguvad edasi umbes 2 nädala vältel · seemnejuhad munandimanuse sabaotsast algav umbes ½ meetripikkune lihaseline juha, mis lõpeb purskejuhaga
Anatoomia SUGUNÄÄRMED Naisel munasarjad Mehel testised e munandid Sugunäärmeil nii sise kui välissekretroorne funktsioon. Naisel sisesekretsiooniks naissuguhormoonide tootmine - östrogeenid ja gestageenid Välissekretsioon munaraku produktsioonis (toimub munasarjas folliikulis) Mehel sisesekretsioon testosterooni produktsioonis (Leydigi rakkudes - interstitsiaalrakkudes) Välissekretoorne spermatosoidide tootmine (Sertoli rakud) Suguhormoonide funktsioonid: (NUMMERDA SEE!) 1)mõjutada primaarsete sugutunnuste (suguelundid) kujunemist alates embrüonaalperioodist ja lapseeast. Määravaks on vastavad geenid, hormoonid aitavad kaasa. 2) mõju suurem suguküpsuse eas kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused meestel/naistel erinevad (hääletämber - häälepaelte pikkust mõjutab testosteroon, häälemurre esimeseks tunnuseks
Kordamisküsimused: 1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine, transformatsioon. Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Spermi ehitus. Leydigi ja Sertoli rakkude roll. Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon). 2. Oogenees Imetajate oogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine. Kus, millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Mis on oogoonid, ootsüüdid? Munaraku erinevus keharakkudest. Munaraku kestad, nende päritolu. Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe (primaarne-, sekundaarne- ja tertsiaalne ehk Graafi folliikul).
2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja spermide suunamiseks viimajuhadesse.) Vääniliste seemnetorukeste vaheruum Seal paiknevad veresooned, lümfisooned ja närvid. Vastutab munandi immunoloogilise vastuse eest, sisaldab hormoone,
Küpses munarakus on ranskriptsioon peatatud. Oovuleerunud munarakk. Cumuls oophorus: rakukiht munaraku ümber, selle sisenime rakukiht on corona radiata. Rebukest: glükoproteiinkest ootsüüdi plasmamembraani ümber, valgud ZP1, ZP2,ZP3. Sperm peab neid kihi läbima. Plasmamembraani all on kortikaalkiht: mikrofilameendid ja kortikaalgraanulid. Oovuleerunud munarakk on viljasyusvõimeline alla päeva inimesel ja mõne tunni jooksul hiirel. Spermatogeneesi erijoonid. Sertoli rakkude mõjul. Embüonaalsed eellasrakud on pärast paljunemisfaasi mitoosiarestis kuni puberteetideni. Meioosi käivitab retinoolhape. Tüvirakud, rakkude pidev uurimine. Inimes testistes on 1000 spermi sekundis. Eriline terminaalne diferentseerumine spermatosoidiks. Spermatosoidid: kompaktne tuum, kompaktne DNA, tagavad protamiinid histoonideasemel; minimaalne tsütoplasma, viibur liikumiseks, peas - tuum ja akrosoom; RNA polümeraas II TFIID kopleks sisaldab spermi-spetsiifilisi
(VT INSULIINI KONSPEKTE...) Anatoomia SUGUNÄÄRMED Naisel munasarjad Mehel testised e munandid Sugunäärmeil nii sise kui välissekretroorne funktsioon. Naisel sisesekretsiooniks naissuguhormoonide tootmine - östrogeenid ja gestageenid Välissekretsioon munaraku produktsioonis (toimub munasarjas folliikulis) Mehel sisesekretsioon testosterooni produktsioonis (Leydigi rakkudes - interstitsiaalrakkudes) Välissekretoorne spermatosoidide tootmine (Sertoli rakud) Suguhormoonide funktsioonid: (NUMMERDA SEE!) 1)mõjutada primaarsete sugutunnuste (suguelundid) kujunemist alates embrüonaalperioodist ja lapseeast. Määravaks on vastavad geenid, hormoonid aitavad kaasa. 2) mõju suurem suguküpsuse eas kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused meestel/naistel erinevad (hääletämber - häälepaelte pikkust mõjutab testosteroon, häälemurre esimeseks tunnuseks
rakke ühendavad plasmasillad. Spermi ehitus. Sperm koosneb peast, kaelast, vaheosast ja sabast. Spermis on muutunud tsütoplasma-tuuma suhe: 1:1. Pead katab akrosoom ning peas paikneb tuum. Kaelaosas on moondunud distaalne tsentriool, millest kasvab välja viburi toes – aksoneem Kaelas on tsentrioolid. Vaheosas paiknevad mitokondrid. Sabas on aksiaalne filament, mis sisaldab mikrotuubuleid. Leydigi ja Sertoli rakkude roll. Leydigi rakud toodavad androgeene, nt. testosterooni. Sertoli rakud suunavad meessugurakkude arengut. Samuti tekitavad Sertoli rakud barjääri, mis laseb spermil ainult valendiku poole liikuda. Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon). Regulatsioon algab hüpotalamusest, kust sekreteeritakse GnRH. GnRH stimuleerib ajuripatsis (hüpofüüsis) FSH ja LH sekreteerimist. LH reguleerib testosterooni sünteesi Leydigi rakkudes, testosterooni hulk omakorda inhibeerib LH ja GnRH tootmist. Osa
Kuu aja pärast, kui lootel kõhus tekib rohkem ruumi, on sooled liikunud nabanöörist tagasi kõhuõõnde. Arenev närvisüsteem on juba nüüd ühenduses lihastega. (Rasedus sünnitus vastsündinu,Uriko) Kaheksandast nädalast alates hakatakse nimetama embrüod looteks. Hakkavad arenema välised suguelundid. Poisslapse gonaadidest eritub aineid, mis kutsuvad esile maskuliinse fenotüübi. Nendeks aineteks on interstitsiaalrakkude eristatav testosteroon ja Sertoli rakkudest erituv Mülleri juha atrofeeruv peptiid ehk MIS. Mõlemad mõjutavad ka munadite alla laskumist. Lootel on moodustunud kõik peamised siseorganid. Süda lööb korrapäraselt. Loode on umbes 4 sentimeetri pikkune. Üheksanda nädala lõpuks arenevad välja väliskõrvad. Praegu paiknevad kõrvad väga madalal, kuid pea kasvades nihkuvad kõrvad õigele kohale pea külgedel. Lapsel arenevad välja ka silmad. Põhiline optiline struktuur on juba paigas ja silmi, mis paiknevad ikka veel
toota spermatosoide (loom on steriilne) Seemnevääntuubulid - tugevasti väänlevad mittehargnevad torukesed, mis moodustuvad kinnise lingu, mille mõlemad otsad avanevad munandi võrgustikku (rete testis) Kõikide vääntuubulite kogupikkus mõlemas testises on kuldil, pullil kuni 6 km valendikku vooderdab spermatogeenne epiteel, mis sisaldab spermatogeense rea rakuvorme (spermatogoonid, primaarsed ja sekundaarsed spermatotsüüdid, spermatiidid ja spermatosoidid) ning tugirakke e. Sertoli rakke Testise interstitsiaalne kude Interstitsiaalses koes paiknevad testosterooni tootvad rakud - Leydigi e. interstitsiaalsed rakud Munandivõrgustik (rete testis) omavahel seostuvate kanalikeste süsteem, mis paikneb munandi keskseinandis; valendikku vooderdab ühekihiline kuupepiteel, mille rakud omavad valendikupoolsel pinnal mikrohatte ja ühte pikka tsentraalset ripset (flagellum) Viimajuhakesed (ductuli efferentes)
häired Klinefelteri sündroom • XY -> XXY • Kõige sagedasem kaasasündinud hüpogonadismi põhjus (1:500 – 1:1000) Turneri sündroom Andropaus Mean +/- SD Testosteroon nmol/L = ng/dl x 0,0347 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3146796/ Vaba testosteroon pmol/L = pg/mL * 3,47 LH Leydigi rakud – testosteroon Theca rakud – androgeenid Naistel ovulatsioon FSH Sertoli rakud – inhibiin Granuloosa rakud - inhibiin Otsing amenorrhea ja review • The pathophysiology of amenorrhea in the adolescent. • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18574222 • Approach to the patient with hypogonadotropic hypogonadism. • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23650335 • Endocrine consequences of anorexia nervosa. • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24731664 • Autoimmune primary ovarian insufficiency. • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24418305
Ora serrata – selgelt piiritletud üleminek reetina optilise ja pimeosa vahel. Eesmine osa koosneb tsiliaarjätkest (pars plica), millele kinnituvad ripsvöötme kiud, tagumine osa on jätketeta (pars plana). M. ciliaris, kahekihiline pigmenteerunud ja pigmenteerumata tsiliaarepiteel, tsiliaarstrooma melanotsüütide ja veresoontega. Ripskeha osaleb akommodatioonil ja vesivedeliku (humor aquosus) tootmisel. 37. Sertoli rakud: paiknemine, ehitus ja funktsioon Sertoli rakk on follikulaarse päritoluga suur alusega basaalmembraanile toetuv spermatogeneesis olevate rakkude vahel asetsev rakk. Sertoli rakul on eokromatiinne tuum, suur tuumake. Ta toetab spermatogeneesi toitumuslikult, produsteerib östrogeene (naissuguhormoone). Sertoli rakud fagotsüteerivad ka suurema osa spermi tsütoplasmast. 38. Kollageensed kiude ehitus kollageensed kiud koosnevad kollageenist, tõmbetugevus, vähe venitatavus. On ebamäärase pikkuse ja eri jämedusega
teevad. Mis mehhanismid, ise vaadata! · Stomatostatiin reguleerib insuliini ja glükagooni vastastikust reaktsiooni? · Polüpeptiid pidurdab kõhunäärme välissekretsioon- kõhunäärme nõre ja selles sisalduvate komponentide ehitust. Suguelundite ja sugunäärmed, suguhormoonid. Sugunäärmed paiknevad meestel testistes, seal toimub spermatogenees, mis on välissekretoorne funktsioon. Spermatogenees sertoli rakkudes, sisesekretoorne on tsetosterooni produktsioon (meessuguhormoon), produtseeritakse testistes Leydigi rakkudes ehk interstitasiaal rakud. Naissugunäärmeteks on munasarjad, nende välissekretoorseks funktsiooniks on munaraku produktsioon ning sisesekretoorseks naissuguhormoonide produktsioon: 1. Östrogeenid- östradiool, östroon, östriool. 2. Gestageenid- progesteroon Meessuguhormoonid. Testosterooni vallandumine toimub vastavalt tema enda tasemele veres.
Insuliin ja glükagoon- vere glükoositaseme regulatsiioon- mis neid vallandab, mis teevad. Mis mehhanismid, ise vaadata! Stomatostatiin reguleerib insuliini ja glükahooni vastastikust reaktsioon? Polüpeptiid pidurab kõhunäärme välissekretsioon- kõhunäärme nõre ja selles sisalduvate komponentide ehitust. Suguelundite ja sugunäärmed, suguhormoonid. Sugunäärmed paiknevad meestel testistes, seal toimub spermatogenees, mis on välissekretoorne funktsioon. Spermatogenees sertoli rakkudes, sisesekretoorne on tsetosterooni produktsioon (meessuguhormoon), produtseeritakse testistes Leydigi rakkudes ehk interstitasiaal rakud. Naissugunäärmeteks on munasarjad, nende välissekretoorseks funktsiooniks on munaraku produktsioon ning sisesekretoorseks naissuguhormoonide produktsioon: 1. Östrogeenid- östradiool, östroon, östriool. 2. Gestageenid- progesteroon Meessuguhormoonid. Testosterooni vallandumine toimub vastavalt tema enda tasemele veres. Taseme langusel
teevad. Mis mehhanismid, ise vaadata! · Stomatostatiin reguleerib insuliini ja glükagooni vastastikust reaktsiooni? · Polüpeptiid pidurdab kõhunäärme välissekretsioon- kõhunäärme nõre ja selles sisalduvate komponentide ehitust. 16. Suguelundite ja sugunäärmete üldiseloomustus. Sugunäärmed paiknevad meestel testistes, seal toimub spermatogenees, mis on välissekretoorne funktsioon. Spermatogenees sertoli rakkudes, sisesekretoorne on tsetosterooni produktsioon (meessuguhormoon), produtseeritakse testistes Leydigi rakkudes ehk interstitasiaal rakud. Suguelundite kujunemine algab juba embrüonaalfaasis. Edasine areng toimub lapseeas ja üleminek puberteedieas. Naise suguelunditeks on munasarjad, need produtseerivad munarakku, mis on nende välissekretoorne funktsioon ja suguhormoone, mis on nende sisesekretoorne funktsioon. Veel on naiste suguelunditeks emakas ja tupp
küpsemist ja parameetreid, mille abil on võimalik hinnata spermatogeneesi efektiivsust. Spermatogenees on spermide arenemine. Jaguneb neljaks: paljunemine, kasvamine, küpsemine ja transformatsioon. Paljunemisperioodil toimub mitootiline jagunemine. Küpsemine on meioos, kus kahe järjestikuse jagunemisega saadakse haploidsed tütarrakud – spermatiidid. Nendest transformeeruvad viburiga varustatud spermid. Seda nim spermiogeneesiks ja see toimub sertoli raku rüppes. Idurakud migreeruvad gonaadi ja meioosi lähevad puberteedi eas, tänu hormonaalsele signaalile ja hakavadki tekkima seemnerakud. Toimub seemnetorukestes. Edasi satuvad spermid munandimanusesse, kus toimub järelküpsemine. Seemnetorukeste vahelises ruumis paiknevad Leidigi rakud, mis toodavad testosterooni. Mikrosoopiliselt uuritakse kontsentratsiooni, liikuvust, morfoloogiat ja tsütoloogiat. Kontsentratsioon on seemnerakkude arv ühes
liikuvuse. · Spermid küps/ väljaarenenud isassugurakk. Spermi ehitus: Keskosa on mitokondritega; saba on mikrotorukestest koosnev vibur. Akrosoom on Golgi päritolu. Tuum on tugevamini kokku pakitud kui som.rakkudes. Aksoneemi süntees algab tsentrioolist ja see on kõik 1 rakk. Tuum kaelaosa (tsentriool) keskosa (mitokondrid) saba lõpuosa Leydigi rakud toodavad testosterooni (seemnetorukeste vahel) Sertoli rakud tugirakud; ümbritsevad küpsevaid sperme; toidavad ja suunavad neid (spermatogeneesi); mööda nende külge toimub kogu spermatogeneesi protsess. Väga harunenud kujuga. Ei jagune, tema tuumas on näha tuumake. Moodustavad vahel tiheliiduseid ja jagavad spermatogeense epiteeli basaalseks (spermatogoonid) ja atluminaalseks osaks (spermatotsüüdid ja spermid). Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon). 2. Oogenees
HÜPOTALAMUSE-HÜPOFÜÜSI-GONAADI TELG Naissool: GnRh pulsatsioon sõltub menstruaaltsüklist, enne ovulatsiooni on taseme tõus Meessool: GnRh pulsatsioon 1,5-3 tunniste intervallidega. GnRh pursked kestavad 10-15 min. LH poolestusaeg on 50 min, FSH on see 4x pikem Spermatogeneesi reguleerib hüpofüüsis toodetud lutropiin e luteniseeriv hormoon(LH). LH seondub Leydigi rakkude retseptoritega stimuleerides testosterooni produktsiooni. Testosteroon omakorda indutseerib Sertoli rakkusid edendama spermatogeneesi. Spermatogeneesi soodustab ka follitropiin e folliikuleid stimuleeriv hormoon(FH), mis seondub otse Sertoli rakkudega stimuleerides rakusiseste andrigeensete retseptorite sünteesi. MEESSUGUHORMOONID Meesuguhormoonid ehk androgeenid(steroidid) valmivad munadites, neerupealisekoores ja naistel mõnel määral ka munasarjades. Olulisim meessuguhormoon on testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandite vaherakud.
veresoontega moodustab lootekesta ehk koorioni. Koorioni hatustik koos emaka limaskesta muutunud väliskihiga moodustab loote toitumiseks vajaliku organi, platsenta. Trofoblasti arenedes emaka kude järk järgult hävib Gonadotropiini mõju naisele-reguleerib naise soolist arengut ja nende paljunemist Millal algab inimese elu ja miks-Elu algab sel hetkel kui on viljastatud munarakk, sest just siis algab munaraku arenemine lõpuks inimeseks. Androgeenide toimed mehele indutseerib Sertoli rakkusid sünteesima spermatogeneesi Östrogeenide toimed naisele arenevad primaarsed soo tunnused, sekundaarsed soo tunnused(puusad, habeme puudumine, häbemekarvade piir jne) Oksütotsiini mõju naisele-suurendab ema hoolt, usaldust ja vähendab hirmu ning soodustab monogaamset paarisuhet. Prolaktiini funktsioonidnaisele-soodustab piimanäärmete arengut, käivitab piima sünteesi Missugused muutused toimuvad imiku vereringega peale sündi- lootel on kaks ühendusteed
paiknevad munandid koos manustega ja seemneväädi algusosa. Temperatuud munandikotis on 2-3 kraadi madalam kehatemperatuurist. Munandikott on toetav struktuur munandite jaoks. Munandid Munandites paljunevad ja valmivad seemnerakud ning toodetakse androgeene. Munandid on ovaalsed paarisnäärmed, millest kumbki kaalub 10-15 grammi. Osaliselt katab munandeid seroosmembraan. Seemnetorukestes on rakud, millest toodetakse sperma ja Sertoli rakud (toetavad spermatogeneesi). Seemnetorukeste vahele jäävad Leydigi rakud, mis eritavad testosterooni. Munandimanus Külgneb munandi tagumise seinaga, on pikliku kujuga. Siin valmivad seemnerakud ja see on nende hoiustamise koht. Spermarakk 60 mikromeetrit pikk, koosneb peast (selles tuum 23 kromosoomiga, katteks akrosoom) ja sabast, mis jaotub kaelaosaks (sisaldab tsentrioole, need moodustavad mikrotuubuleid, mis jäävad
parathormooni antagonist. · Sugunäärmed. Munandid ja munasarjad. Mees- ja naissuguhormoonid. Oviaar-menstruaaltsükkel Steroidid, mis moodustuvad mehe ja naise sugunäärmete spetsialiseerunud rakkudes. *Mees- sugunäärmeteks on munandid e. testised, milles esineb erinevaid ülesandeid täitvaid rakkude kogumeid, põhifunktsiooniks seemnerakkude e. spermatosoidide tootmine. Testistes on Leydigi interstitsiaal- e vaherakud (sisesekretoorse funkts), milles tekkiv testosteroon mõjutab Sertoli rakke. Testeosterooni retseptorid on teistes kudedes üle organismi. T funkts. on mehe sugunäärmete arengu ja sekund. sootunnuste väljakujunemine ja teistel androgeenidel anaboolne e. valgusünteesi soodustav toime(meestel suurem lihasmass). Androgeenid stimuleerivad erütropoeesi, T seostatakse ka psüühika erijooni(agressiivsus).T produkts. suureneb hüppeliselt puberteedieas(kõrge suht. kõrges eas). *Naine-sugunäärmed on munasarjad e
Väänilise tuubuli sein koosneb sidekoelisest proopriast ja spermatogeensest epiteelist (epiteeli moodustavad isassugurakkude erinevaid arenguvormid). Kõige alumises reas paiknevad spermatogoonid (lähterakud), mis paljunevad mitootiliselt. Järgmises reas paiknevad prim. spermatotsüüdid (epiteeli suurimad rakud). Prim jagunevad meiootiliselt, tekivad sek. spermatotsüüdid ja seejärel spermatiidid. Spermiogeneesi käigus muutuvad spermatiidid spermatosoidideks. Lisaks on epiteelis Sertoli rakud (tugirakud). Torukestevahelises sidekoes asuvad testosterooli tootvad Leidigy rakud. 66. Seemnejuha. Seemnejuha (ductus deferens) pumpab spermatosoidid munandimanusest kusitisse. Seemnejuha valendik on tähekujuline, sest limaskest on pikikurruline. Limaskesta katab prismaatiline epiteel, mille alla jääb proopria. Epiteelis võivad paikneda ka basaalrakud. Limaskestale järgneb paks lihaskest, mis on hästi arenenud ja koosneb silelihaskoest. Välimiseks kestaks on serooskest. 68
igast primaasest spermatotsüüdist moodustub kaks sekundaarset spermatotsüüti, igast sekundaarsest kaks spermatiidi Spermatiidid on väiksed rakud mis enam ei jagune, vaid muutuvad spermiogeneesi käigus spermatosoidideks Spermatosoidid epiteelis kõige valendikupoolsemad rakud Peale spermatogeense rea rakkude leidub spermatogeenses epiteelis veel tugirakke e sustentotsüüte (Sertoli rakud) Tsütoplasmarohked, rakud ulatuvad basaalmembraanilt valendikuni, pikliku kujuga tuum ja eristatav tuumake SPERMATOSOIDI EHITUS Valminud spermis eristatakse pead, kaela ja saba – saba jaguneb vaheosaks, põhiosaks ja lõpposaks Spermi pead kattev akrosoom sisaldab ensüüme, mis on vajalikud munarakku ümbritsevate katete – kiirpärja ja läbipaistva tsooni, läbimiseks SEEMNEJUHA
algab raku diferentseerumine. tüviraku tüüp niši asukoht niši rakulised komponendid soole tüvirakud krüptide sopistised panethi rakud, MSC epidermis (nahk) epidermise basaalkiht naha fibroplastid sperm testis sertoli rakud hematopoeetilised luuüdi veresoone epiteel tüvirakud aju tüvirakud subventrikulaarpiirkond, ependüümirakud, subkranulaarpiirkond veresoonte epiteel skeletilihase basaalkihi ja lihaskiudude lihaskiud tüvirakk vahel 80. Miks on oluline õige tasakaal tüviraku jagunemise ja diferentseerumise vahel?
vaagnasidemeid vahetult enne sünnitust. 79) Spermatogeneesi põhietapid. Spermide liikumine emassuguteedes ja kapatsitatsioon. Spermide eluiga emassuguteedes. Spermatogenees on spermide moodustumise protsess, 2 faasi. Spermatsütogenees = spermatogoon -> spermatotsüüt -> spermatiid (haploidne rakk) Spermiogenees = ümar spermatiid -> saba moodustumine -> liigispetsiifiline kuju -> vabanemine seemnetorukese valendikku; Sertoli rakkude toodetava vedeliku abil transport munandimanusesse. Kokku 40-60 päeva Spermide liikumine spermid liiguvad ATP energia arve kiirusega 4-5mm/min. Liikumisel emaslooma munajuhasse aitavad emaslooma suguteede kontraktsioonid (stimuleerivad seemnevedeliku prostaglandiinid). Spermide eluiga emaslooma suguteedes on kuni 48h. Spermide kapatsitatsioon protsesside kogum, mis muudab spermi viljastamisvõimeliseks. Eemaldatakse ensüüme
antagonist. · Sugunäärmed. Munandid ja munasarjad. Mees- ja naissuguhormoonid. Oviaar-menstruaaltsükkel Steroidid, mis moodustuvad mehe ja naise sugunäärmete spetsialiseerunud rakkudes. *Mees-sugunäärmeteks on munandid e. testised, milles esineb erinevaid ülesandeid täitvaid rakkude kogumeid, põhifunktsiooniks seemnerakkude e. spermatosoidide tootmine. Testistes on Leydigi interstitsiaal- e vaherakud (sisesekretoorse funkts), milles tekkiv testosteroon mõjutab Sertoli rakke. Testeosterooni retseptorid on teistes kudedes üle organismi. T funkts. on mehe sugunäärmete arengu ja sekund. sootunnuste väljakujunemine ja teistel androgeenidel anaboolne e. valgusünteesi soodustav toime(meestel suurem lihasmass). Androgeenid stimuleerivad erütropoeesi, T seostatakse ka psüühika erijooni(agressiivsus).T produkts. suureneb hüppeliselt puberteedieas(kõrge suht. kõrges eas). *Naine-sugunäärmed on munasarjad e. ovaariumid, mis asuvad väike-vaagnas ja neis
annaabi.ee 
