2. Kuidas on aju tegevus seotud refleksidega? Aju töötab reflektoorselt. Refleks on vastus "ärritajale". Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. 3. Milliste meetoditega uuritakse aju tänapäeval? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada? Tänapäeva meetodid võimaldavad hämmastava täpsusega kindlaks määrata, milline aju osa on aktiivne mingi konkreetse ülesande lahendamise puhul. 1. Elektroentsefalograafia EEG Tervel täiskasvanul, kes viibib rahulolekus ja suletud silmadega, valitsevad alfalained. Kui inimene silmad avab, asenduvad alfalained beetalainetega. Uinumisel bioelektriline aktiivsus langeb, sügava une korral tekivad väga aeglased deltalained. Lastel on EEG aeglasem ja korrapäratum kui täiskasvanul. 2. Kompuutertomograafia CAT Kitsas röntgenikiir suunatakse läbi uuritava
Assitsiatsiatiivsed väljad on seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega. Aju seos refleksidega: aju töötab reflektoorselt. Erutus reaktsiooni vallandav protsess. Pidurdus aga peatab reaktsiooni. Vasak ajupoolkera: sõnalise info töötlemine, lugemine, arvutamine. Parem ajupoolkera: kujunditega opereerimine, ruumis orienteerumine, mittesõnaliste helide eristamine, äratundmine. Aju uuritakse tänapäeval EEG'ga (elektroentsefalograafia) ja CAT'iga (kompuutertomograafia). Nende abil on võimalik saada teada aju bioelektrilist aktiivsust ning uurida ajuhaigusi. Sootunnuste väljakujunemise määravad kromosoomid (emalt X, isalt X või Y) Vastsündinud oskavad keerata pead inimhääle suunas, tunda ära ema hääle, neil on olemas maitse- ja lõhnatundlikkus. Kaasasündinud refleksid (nt. haaramisrefleks). Poiste ja tüdrukute erinevused kasvatuses ja arengus: Kasvamise suurenemine toimub erinevas vanuses, tüdrukutel varem
Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepetteid tekitavad ained Kepikesed inimese silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, hämaras nägemiseks KNS kesknärvisüsteem. peaaju reguleerib kogu elutegevuse Kofeiin legaalne stimulant. Kokaiin legaalne stimulant, põhjustab energiapuhangu Kolvikesed silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, värvuste nägemiseks
neelamine, hingamine, aevastamine) Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess, mis tekib neuronites väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvate ärrituste tõttu. Pidurdus on reaktsiooni peatav närviprotsess, selle ajal on neuronid nn puhkeseisundis ja nende juhitud lihased ei tööta. 13. Aju uurimiseks on tänapäeval mitmeid erinevaid võimalusi. Kõige olulisemad meetodid on elektroentsefalograafia (EEG), mis põhineb röntgenkiirtel, uuritava isiku peanahale asetatakse elektroodid. Teine väga oluline meetod on kompuutertomograafia (CAT), mida kasutatakse ka ajukasvajate jms diagnoosimiseks. Kolmas oluline meetod positronemissioonitomograafia (PET) võimaldab uurida aju tegevust.
· Plastilisus tähendab aju võimet oma struktuuri ja talitust muuta · Kogemuse põhjal toimuvad muutused neuronitevahelisetes sidemetes · Ajukoore reorganiseerumine korduva kogemuse tulemusel · Uute neuronite tekkimine AJU UURIMISE MEETODID Aju uurimise meetodi: ajukahjustuse tagajärgede uurimine · Aju funktsioonide uurimisega tegeleb neurosühholoogia. Aju uurimise meetodid: aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine · Elektroentsefalograafia e EEG · Aju aktiivsuses tuvastatav kindel rütm · Sündmusega seotud potentsiaal (event-related potential e ERP) · Annab infot selle kohta, millal sündmus ajus aset leidis. Aju uurimise meetodid: neurokuvamine · Kompuutertomograafia
Retseptorid võivad olla paljurakulised, ühel rakul põhinevad, või rakumembraanis olevail retseptorvalkudel põhinevad. Retseptorid paiknevad:nahal, nahaaluses koes, liigestes organismi sisekeskkonnas (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne).Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju.Aju uurimine - inimese aju on uuritud sajandeid. Varem sai teha seda ainult pärast inimese surma, siis tänapäeval tehniliste vahendite abil uuritakse elusorganisme. Elektroentsefalograafia - vastava seadeldise abil mõõdetakse peaaju bioelektrilist aktiivsust. Uuritava isiku peanahale, vahel ka aju pinnale või isegi ajju (loomade uurimisel) asetatakse elektroodid, mis registreerivad aju toodetavaid elektrilaineid. Saadakse elektroentsefalogramm e EEG. Positronemissioonitomograafia (PET) - uuritavale isikule süstitakse radioaktiivset glükoosi, mis imendub keharakkudesse. Kui see jõuab ajju, lastakse sarnasel meetodiga ka siin läbi pea röntgenkiired
pärsivad motoorikat, segane kõne, teadvusekaotus. • Hallutsinogeenid- marihuaana, LSD, meskaliin. 10. Virgatsained Keemiline aine, mille kaudu neuron annab läbi keemilise sünapsi teisele närvirakule edasi närviimpulsi • Dopamiin- mõnutunne, emotsioonid, motivatsioon • Adrenaliin – kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset • Serotoniid – meeleolu, söögiisu, uni • Atsetüülkoliini – skeletilihaste kokkutõmme 11. Aju uurimise meetodid a) (EEG) elektroentsefalograafia- selle abil uuritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust. b) (CAT) kompuutertomograafia-rajaneb röntgeni kiirtel, kolmemõõtmeline ja kihiti c) (PET) positronemissioonitomograafia-võimaldab uurida aju tegevust, saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. 12. Meditatsioon • on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma. Esiteks on olemas kontsentratsiooni tee. Inimene istub
Võivad põhjustada väga ebameeldivaid nägemusi (bad trip). Tarvitamine võib põhjustada nähtust nimega flashback, kus meelepetted taastuvad ootamatult nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem ilma hallutsinogeene tarvitamata. 10. Virgatsained Atsetüülkoliin lihaste kokkutõmme, liigutuste juhtimine (Alzheimeri tõbi) Dopomiin liigutused, tähelepanu õppimine (Parkinsoni tõbi) Serotoniin uni, meeleolu, isu regulaator, tavaliselt pidurdav toime 11. Aju uurimise meetodid Elektroentsefalograafia (EEG) uuritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust Kompuutertomograafia (CAT) mõõdetakse kiiritusintensiivsust Positronemissioonitomograafia (PET) uuritakse aju tegevuses, saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. 12. Meditatsioon Meditatsioon on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides. Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis
teiste funktsioonide poolt, nt ruumisorienteerumisvõime, kehade mõõtmise ja tajumise võime ümbritseva suhtes. Kõnekeskuse ümberpaiknemine ajus ei möödu jälgi jätmata vaimsed võimed ja kõnekultuur on nendel lastel madalamad. Aleksia lugemishäire, seotud sensoorse afaasiaga, Wernicke ala kahjustuse tagajärg Agraafia kirjutamishäire, seotud motoorse afaasiaga Akalkulia arvutamishäire EEG elektroentsefalograafia, meetod, kus registreeritakse aju biovoolu. Närvikude on erutuv kude, mille tegevusega kaasnevad biovoolud. Kasutusele võttis Berger 1929.a. Eristatakse erineaid võnkeid: , , ,. Kõne areng: Laps hakkab oma silpidega häälitsema 6.-7. elukuul, samuti kuulab ta tähelepanelikult täiskasvanu kõnet ja jälgib selle suud. 8.-9. elukuul hakkab kasutama silpide kombinatsioone, luues selliselt oma keele. 9.-10
tundlikkust. c) Oimusagarad. Nendega on seotud kuulmine ja kuulmisega enam seonduvad f-d nagu õppimine, mälu ja emotsioonid. d) Kuklasagar on põhiliselt seotud nägemisf-ga. Otsaju teine rühm oli basaalganglionid nemad on seotud enam liigutuste ehk metoorika regulatsiooniga. Hippocampus, mis jääb ka tegelikult rohkem otsmiku sagarate pk, on seotud mälusalvestusega. Mandeltuum on seotud vegetatiivsete ja endofriivsete reaktsioonide koordineerimisega emotsionaalsete seisundite korral. Elektroentsefalograafia (EEG) Elektroentsefalograafia on aju voolude registreerimise meetod. Erutuvate kudede talitlusele kaasnevad biovoolud. Need on küllaltki nõrgad, nende registreerimiseks biovoole võimendatakse. Aparaati, mille abil kirjutatakse, nim elektroentsefalograafiks. Üleskirjutist ennast nim elektroenetsefalogrammiks. Meetodi võttis 1929. aastal kasutusele Berger. Rgistreerimiseks asetatakse pealaele elektroodid.
..................................................................................6 Kas epilepsia on üksnes inimeste haigus?............................................................................. 6 Epileptilised hood...................................................................................................................... 7 Epilepsia uuringud ja diagnoosimine.........................................................................................9 Elektroentsefalograafia (EEG) ..........................................................................................10 Radioloogilised uuringud.....................................................................................................10 Kompuutertomograafia (KT)...............................................................................................10 Magnetresonantstomograaf (MRT)..................................................................................... 11
Ühtlasi tõestas see avastus, et eri aju osadel on erinevad ülesanded. Aju uurimine Aju on uuritud juba sajandeid ning nüüdseks on välja arenenud väga mitmeid mooduseid, kuidas seda teha. Varem sai aju uurida vaid pärast inimese surma, kuid nüüdisaegne tehnoloogia on niivõrd arenenud, et nüüdseks saab uuringuid läbi viia väga detailselt. Mõned nüüdisaja olulisemad aju uurimise meetodid: Elektroentsefalograafia (EEG) uurib peaaju pinna elektrilisi kõikumisi. Uurimiseks pannakse peanahale 21 metallist elektroodi, mis on ühendatud juhtmetega EEG aparaadi külge ja saadud signaal kirjutatakse kas paberile või arvutisse. Tähelepanu! EEG ajal uuritakse vaid selliseid signaale, mis on peaajus loomupäraselt olemas, uuring on ohutu ja valutu, uuritavat inimest väliselt ei mõjutata. Uurimise ajal inimene istub või lamab kinnisilmi vastavas toolis või voodis; tavaliselt on ta ärkvel, aga
süstolis vatsakeste poolt arendavad rõhud. Süstoli ajal tõuseb rõhk vasemas vatsakeses 110- 130 mmHg-ni ja paremas vatsakeses 25 mmHg-ni. Pärast poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk kehavereringes suuhtes arterites 70-80 mmHgni ja kopsuvereringe arterites 8-10 mmHg- ni. Vatsakeste maht diastoli täitumisfaasis suureneb kuni 140-150 ml-ni(lõppdiastoolne maht), süstoli ajal pumpab kumbki vatsake sellest ringesse ~ 70ml( löögimaht). ELEKTROENTSEFALOGRAAFIA ... on meetod ajutegevusega kaasuvate elektriliste potentsiaalide registreerimiseks. EEG lained Sagedus min-1 Amplituud Millal esinevad Alfalained 8-13 50 Ärkveleolek, suletud silmad, pimendatud ruum, vaimne
Phineas Gage'i juhtum (Harlow 1848) Raudtee-ehituste eestööline, kelle ajust tööõnnetuse tõttu paiskus läbi ligi meetripikkune terasvarb. Mees jäi ellu, kuid peaaju otsmikusagara kahjustus muutis tundmatuseni tema iseloomu AJU UURIMINE Inimese aju on uuritud sajandeid. Varem sai teha seda ainult pärast inimese surma, siis tänapäeval tehniliste vahendite abil uuritakse elusorganisme. 1. Elektroentsefalograafia - EEG Vastava seadeldise abil mõõdetakse peaaju bioelektrilist aktiivsust. Uuritava isiku peanahale, vahel ka aju pinnale või isegi ajju (loomade uurimisel) asetatakse elektroodid, mis registreerivad aju toodetavaid elektrilaineid. Saadakse elektroentsefalogramm e EEG. Võnkesageduse järgi jagatakse aju elektrilained: · deltalained () - sagedus 0,5-3 Hz · teetalained () - sagedus 4-7 Hz · beetalained () - sagedus 14-30 Hz
nii, siis nii ja kui naa, siis naa'' `'kui->siis'' meetod. Psüühika ja teaduse neurobioloogilised alused Ilma normaalse mittespetsiifilise aktivatsioonita on aju teadvuseta! Vegetatiivses seisundis patsientide aju infotöötlusvõime demonstreerimine tedvusväline kõrgetasemeline infotöötlus ajus tedvustamine võib pärsitud saada ka ärkvelolekus, virgel inimesel Aju töö tekitab bioelektrilisi signaale, mida on võimalik registreerida ja mõõta elektrokortikograafia ja elektroentsefalograafia abil. Aju tööd saab ka mõjutada transkaniaalse magnetstimulatsiooni abil, uurides seega põhjusliult aju eri piirkondade rolli. Närvisüsteem - Tsentraalne ja perifeerne(piirde) Närvisüsteem- somaatiline(liikumine, aju suunab lihaste tööd) ja vegetatiivne(autonoomne) Vegetatiivne - sümpaatiline ja parasümpaatiline. Protsessid närvisüsteemis - aferentsed(võtavad vastu signaale teisest piirkonnast) ja eferentsed( Protsessid närvisüsteemis - erutus ja pidurdus
Otsaju - suuraju poolkerad (ajukoor) ja nendevahelised ühendused. Môtlemine! Meeleelundite tegevus! Õppimne! Mälu! Sihipärane tegevus. Suuraju poolkerade sagarate ja käärude tôttu on aju pindala ca 2 ruutmeetrit (ca 10- 10 närvirakku). Ajukoore piirkondadel on oma ülesanded: nii eristame nägemis-, kuulmis- vôi artikuleeritud kône ja kirjutamiskeskusi. Ajutegevust on vôimalik iseloomustada närvirakkude aktiivsusega seotud elektriliste potensiaalide registreerimise ehk elektroentsefalograafia kaudu. Elektroentsefalogrammil eristatakse vastavate lainete amplituudi ja sageduse järgi alfarütme - puhkeolekus, ärkvel (madal sagedus, kôrge amplituud), beetarütme - näiteks môtlemisülesande môjul (kôrgem sagedus, madalam amplituud), teetarütme - une, narkoosi vôi haiguslike seisundite korral (väga madal sagedus, väga kôrge amplituud); VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM jaguneb kaheks, sageli vastandliku toimega osaks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks.
ajus toimuvad kõige suuremad muutused nii ainevahetuses kui ka aju vereringes. Võimaldab teha järeldusi aju eri piirkondade funktsioonide kohta eri tegevuste korral. Häired, mis on seotud kõnekeskusega: * aleksia lugemise häire -rohkem seotud Wernicke piirkonna talitluse häirega sensoorse afaasiaga * agraafia kirjutamise häire motoorse afaasiaga seotud ja ka broca ala kahjustusega * acalculia arvutamise häire Elektroentsefalograafia (EEG) meetod aju biovoolude registreerimiseks. Registreerimine toimub nende biovoolude üleskirjutamise teel. Aparaati, mille abil registreeritakse, kutsutakse elektroentsefalograafiks. Pealaele asetatakse eletroot, nendel eletrootidelt lähevad juhtmed aparaati. Aparaat võimendab biovoolu ning kirjutab üles liikuvale paberile (või ekraanile). Üleskirjutist nimetatakse elektroentsefalogrammiks. Elektroentsefalogrammil on näha erineva kuju ja sagedusega laineid
sooritamisel Segavorm Hemipleegia Dipleegia Tetrapleegia kahjustatud on kõik 4 jäset; pseudopulbaarne paralüüs ei suuda ise normaalselt neelata, süüa, imeda Tripleegia Monopleegia Diagnoosimine arengu jälgimine laboratoorsed analüüsid MRT ehk magnetresonantstomograafia või CT ehk kompuutertomograafia ultraheli EEG (elektroentsefalograafia) Ravivõimalused ja prognoos füsioteraapia massaaz, võimlemine kõne treening kui laps ei räägi korralikult; ilmneb siis, kui laps hakkab rääkima ortopeediline korrigeerimine kui on vaja liigeseid korrigeerida psühhoteraapia antikonvulsandid VAIMNE ALAARENG Vaimne alaareng on intellekti peetunud või puudulik areng, mida iseloomustab oskuste puudulik areng. Vaimse alaarengu põhjused
1890). 14. Tähelepanu liigid: Tahtmatu, Tahteline, Tahtelisjärgne; Suundade järgi: Fokusseeritud, Jagatud ja omadused: Valivus, Maht, Püsivus, Jaotuvus, Ümberlülitatav, Esmasus, Tähelepanu ülerahvastusefekt, Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) 15. Mis on uni? Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus Kuidas seda uuritakse? EEG abil (lühend sõnast elektroentsefalograafia) uurib peaaju pinna elektrilisi kõikumisi. Uurimiseks pannakse peanahale 21 metallist elektroodi, mis on ühendatud juhtmetega EEG aparaadi külge ja saadud signaal kirjutatakse kas paberile või arvutisse. Mis on REM uni? ehk kiirete silmaliigutustega uni. Mis teda iseloomustab? REM uni tekib tavaliselt 70–90 minutit pärast uinumist esimese unetsükli lõpus. Lihastoonus on väga madal, Kiired silmaliigutused, Esineb
500 000, Jaapanis 1 : 600. On ka andmeid, et see haigus esineb perekonniti. 7 POLÜSOMNOGRAAFIA Polüsomnograafia (PSG) on uneaegne organismi füsioloogiliste näitajate uurimismeetod, mis võimaldab registreerida ajutegevuse, hingamise ja südametegevuse uneaegseid parameetreid, samuti uneaegset kehaasendit ja jäsemete liigutusi. Näitajaid registreeritakse kogu uneaja vältel ja hiljem töödeldakse vastavate arvutiprogrammide abil. (Vaata LISA 3'st Foto 3 ja Foto 4) · Elektroentsefalograafia (EEG) abil registreeritakse aju biovoole. EEG alusel on võimalik eristada erinevaid unefaase ja ärkvelolekut ning nende kestust. Korrelatsioonis teiste registreeritud näitajatega on võimalik selgitada nende seost erinevate unefaaside või ärkvelolekuga. · Elektrookulograafia (EOG) registreerib silmamunade liigutusi une ajal. REM- ehk kiirele unele on iseloomulikud kiired silmamunade liigutused, samas on EEGs registreeritud
lihastele ... Formeerub vastus kõnena. Kui inimene oma vastuse paneb kirja, siis peab erutus minema ka sellesse aju piirkonda, mis juhivad käetööd. Aleksia lugemishäire Algraafia kirjutamishäire Akalkuliia arvutamisehäire Kui lastel tekib esimestel eluaastatel ajutrauma, siis kõnekeskus võib ümber paikneda paremalt poolt, see on võimalik kuni 10 eluaastani. Sümmeetriliselt vastaspoolele, see ei jäta mõju talitamata. 12. Elektroentsefalograafia (EEG)t Aparaat, mille abil registreeritakse kutsutakse elektroentsefalograafiks, üleskirjutaja elektroentsefalogrammiks. Selle üleskirjutamise tegemiseks kinnitatakse peanahale elektronid, juukseid maha ei pea võtma. Elektroodid fikseeritakse kas vastava liimiga või pannakse võrgu moodi müts pähe, mis hoiab elektroode kinni. Elektroodid võtavad biovoolud vastu ja juhivad neid aparaati, kus nad võimendatakse. Biovoolud on väga nõrgad.
SCN mõjutab käbinäärmes serotoniinist melatoniini sünteesi – päevased inhibitoorsed GABA ja öised stimuleerivad (glutamaat) signaalid PVN-käbinäärme juhteteele. Melatoniini sekretsioon algab paar tundi enne magamaminekut ning selle kestus sõltub otseselt pimeda perioodi pikkusest. Melatoniin tekitab unisust, alandab kehatemperatuuri. Une mõõtmine POLÜSOMNOGRAAFIA : 1. Elektroentsefalograafia (EEG) 2. Elektromüograafia (EMG) 3. Elektrookulograafia (EOG) 2 unefaasi, aeglane (NREM-uni, SWS) ja REM-uni (paradoksaalne e kiire. Ühe unetsükli pikkus on keskmiselt 90- 110 minutit; 4-6 tsüklit. Und reguleerivad kaks protsessi: 1. Homöostaatiline protsess, mis sõltub kuhjunud unevajadusest ( e eelnevast une ja ärkveloleku kestusest) ning mõjutab eelkõige aeglase une kestust. 2
omab kõige otsesemat seost emotsioonidega. Limbiline süsteem omab otseseid sidemeid hüpotalamusega, mille vahendusel reguleeritakse autonoomse närvisüsteemi talitlust, koordineeritakse vistseraalseid reaktsioone (nagu vererõhku, südame löögisagedust ja pupilli suurust) motivatsiooniliste seisunditega. Ka endokriinsüsteemi kontroll limbilise süsteemi poolt toimub hüpotalamuse vahendusel. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor on jaotatud neljaks sagaraks, millised on seotud erinevate funktsioonide täitmisega. Vaod (sulcus) eristavad kääre (gyrus). Mõnedel aju vagudel on väga püsiv asetus inimese ajus, sellepärast kasutatakse neid aju jaotamiseks neljaks sagaraks. · Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. · Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. · Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. · Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all.
pool. Selline kõnekeskuse ümberasetsemine on võimalik ainult kuni 10. Aastaseni. Miks? 1. Kõneks vajalike närviseoste kujunemise võime ajus pärast 10. Eluaastat kaotatakse 2. Need piirkonnad, kuhu kõnekeskus saaks ümber paikneda, hõivatakse teiste ajufunktsioonide poolt. (nt. ruumis orienteerumine, kehade mõõtmine jne.) Kõnekeskuse ümberpaiknemine lapseeas ei kulge siiski ilma kõrvalmõjudeta. Nende laste võimed on teiste lastega võrreldes madalamad. 12. Elektroentsefalograafia. EEG ajubiovoolude registreerimise meetod. Biovoolud on nõrgad, neid on võimalik tugevdada ja üles võimendada. Registr. Asetatakse pealaele elektroobi, need võivad olla erinevad. Elektroensefalogrammil on näha amplituudi ja sagedusega lained. Sarnaste sageduse kuju ja amplituudiga laineid jagatakse tähestiku järgi, viide erinevasse rühma. Sarnased lained esinevad rühmiti ja neid nim. rütmideks. Lained ja rütme on 5: Alfa, beeta, deeta, delta, gamma rütm
põgenemisreaktsioone ning muutusi vegetatiivses sfääris, nagu nt pupilli laienemine, vererõhu, südame löögisageduse ja hingamissageduse tõus, aga samuti süljeeritus, närimisliigutused jm. Hipokambi keemiline ärritamine kutsus katseloomadel esile emotsionaalse labiilsuse suurenemise, kergesti vallandusid raev ja agressiivsus, seetõttu võib vaadelda hipokampi kui aferentsete reaktsioonidega ala. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Suuraju poolkerade pind, mida närvirakkude kiht mantlitaoliselt katab, on liigendatud paljude vagude varal sagarateks ja käärudeks. Sele tõttu on aju pindlala umbes 0,2m2 ja suuraju kaalust moodustab ajukoor umbes kolmandiku. Suurajukoorel eristatakse projektsiooni- ja assotsiatsiooniväljasid. Projektsiooniväljadel, mis võivad olla sensoorsed või motoorsed, tehakse vahet veel primaarsete ja sekundaarsete alade vahel. Sensoorseteks nim proj
Järgneval pildil on kujutatud lihtsustatult peaaju ja mõnede piirkondade funktsioonid. Täpsemad pildid ja funktsioonide detailne kirjeldus on õpikus lk. 24-25 Aju uurimine Võrreldes veel sajanditaguse ajaga, kui inimese aju ja selle funktsioonide uurimiseks tuli aju füüsiliselt eemaldada ja peamine informatsioon saadi peale inimese surma kahjustuste uurimisest (nii avastati nt. kõnekeskused: C. Wernicke ja P. Broca), on tänapäeval võimalik aju jälgida ka reaalajas. EEG ehk elektroentsefalograafia: aju elektrilise aktiivuse mõõtmine, võimaldab uurida une- arkveloleku rütmi, tuvastada epilepsiat ja ajukasvajaid. Samuti toetab ajupoolkerade asümmeetria ideed, st. et paremal ja vasakul poolkeral on erinevad funktsioonid. Kompuutertomograafia: põhineb röntgenkiirtel, võimaldab aju uurida kolmemõõtmeliselt. Trombide, ajukasvajate jt. ajuhaiguste diagnoosimiseks PET e. positronemissioontomograafia võimaldab uurida aju tegevuses, st. millised ajupiirkonnad on
Hoo ajal valu ei tunta. 2) Väikese hoo puhul haige tavaliselt ei kuku. Kui teadvus säilib, tekivad tahtmatud liigutused jäsemetes või näos. Teadvuse säilumise korral mingit muud väljendust ei pruugi olla. Väikest hoogu haiged ise sageli tähele ei pane, see võib märkamatuks jääda ka kaaslastele (eriti lapseeas). Hoo tüübi täpseks määramiseks on vajalik hoo võimalikult täpne kirjeldus (pealtnägijate abi) ja mõningad uuringud elektroentsefalograafia. Epilepsia pole eluaegne haigus. Epileptiline kolle kaotab oma aktiivsuse aastatega iseenesest ja seega lakkavad iseenesest kunagi ka epileptilised hood .See ajavahemik on inimestel väga erinev ja ootamisaja pikkust ühel haigel ennustada on võimatu. Haigestunutest rohkem kui pooltel lakkavad hood umbes kümne aasta jooksul. Paarikümnel protsendil võtab see siiski rohkem aega ja vaid väikesel osal haigetest jääb kolle aktiivsena alles
unekvaliteedi näitajad. Neeluvaatlus + Polüsomnograafia - registreeritakse üheaegselt une staadiumeid, südame tööd, vere hapnikusisaldust, kehaasendit ja ka norskamist. Polüsomnograafia ehk PSG. TÜK Psühhiaatriakliinikus on unehäirete diagnostika (aparaadiga Embla) alates 1998. aastast ja TÜK Kõrvakliinikus (aparaadiga SomnostarPro) alates 2003. aastast. PSG sisaldab: 1. EEG ehk elektroentsefalograafia EOG ehk elektrookulograafia Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks EMG ehk elektromüograafia Need on vajalikud une latentsiaja hindamiseks pindmise, sügava une ja REM-une proportsioonide ja ajalise kestuse väljaselgitamiseks. 2. Suu-nina õhuvoolu registreerimine Rindkere hingamise registreerimine Diafragmaalhingamise registreerimine
esinemine, naissugu, Alzheimeri esinemine perekonnas, Downi sündroom. Alzheimer ei ole ravitav. Haiguse süvenedes teevad haiged tavaliselt paljusid asju endiselt iseseisvalt, kuid nad võivad vajada abi kognitiivselt kõige nõudlikumate tegevuste juures. Muutused ajus vananemisel: aju kaal langeb, ajuvatsakesed laienevad, jne. Kortikaalsed funktsioonid ja nende häired 4. NÄRVISÜSTEEMI UURIMISMEETODID Neurofüsioloogia: EEG ja ENMG põhimõtted Elektroentsefalograafia (EEG) - ajukoore bioelektrilise aktiivsuse uurimine. Ajukoore neuronite sünaptiliste potentsiaalide summa. Registreeritakse peanahalt kümne elektroodiga, mis paiknevad mõlemal poolkeral ja kõigil sagaratel. Kõige olulisem meetod epilepsia diagnoosimiseks. Elektroneuromüograafia (ENMG) - lihaste biovoolude ja närvide juhtekiiruse registreerimine. elektromüograafia - lihaste biovoolud registreeritakse puhkeolekus ja kontraktsioonil nõel- ja pinnaelektroodidega
Uneapnoe diagnoosimiseks tehakse polüsomnograafika (PSG) standarduuring, mille käigus registreeritakse üheaegselt une staadiumeid, südame tööd, vere hapnikusisaldust, kehaasendit, suu-nina õhuvoolu, rindkere hingamist, diafragmaalhingamist ja ka norskamist. See uuring on vajalik selleks, et välja selgitada, milline on uni ja kui raske on uneapnoe. PSG sisaldab: 1. EEG ehk elektroentsefalograafia EOG ehk elektrookulograafia EMG ehk elektromüograafia Need on vajalikud une latentsiaja hindamiseks pindmise, sügava une ja REM-une proportsioonide ja ajalise kestuse väljaselgitamiseks. 2. Suu-nina õhuvoolu registreerimine Rindkere hingamise registreerimine Diafragmaalhingamise registreerimine
taset. Aju ja psüühika suhted arengu käigus muutuvad. Eksperimentaalne: Loomkatsed – aju anatoomia erinev. Metakognitsioon? Teadvus olemas mõlemal. Inimkatsed – Wada test (süst unearterisse, toime pole päris lateraliseeritud). Kallosotoomia (mõhkkeha läbilõikamine). Ajukoore stimuleerimine (inimene peab olema teadvusel; magnetväljaga stimulatsioon võib funktsioneerimise välja lülitada – kahjustus). Arvutistimulatsioonid. Psühhofüsioloogia: Elektroentsefalograafia (EEG) – 5 erinevat. Algselt kirjeldas aju struktuuri mõju ajukoorele. Üksikuid neuroneid liiga palju, et eraldi uurida (ajus 16 miljardit). Kompuutertomograafia (CT) – elusal inimesel ajust piltide tegemine. Positron emissioontomograafia (PET). Magnetresonantstomograafia (MRT). Neuroanatoomia: ka rakutase. See, kuidas omavahel suhestuvad, määravad teatud piirangud. Ontogeneesi uurimine: individuaalse arengu uurimine. Müeliniseerimine – ilma rakud 100
ja agressiivsus, on seotud afektsete reaktsioonidega. Limbilise süsteemi ja hüpotalamuse vahendusel reguleeritakse siseelundite aktiivsust ja sisenõrenäärmete tööd, selle kaudu homöostaasi. Seotud on ka emotsioonid-rõõm, mure, lõbu- ja norutunne,viha, hirm. On seotud vegetatiivsete reaktsioonidega seoses emotsioonidega (higistamine, kahvatumine jne). 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Suurajukoor- sellega on seotud teadvus, mõtlemine, mälu, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine. Suuraju poolkerade pind on liigendatud sagarateks ja käärudeks. Selle tõttu on aju pindala 0,2m2. Suurajukoorel eristatakse projektsiooni- ja assotsiatsiooniväljasid. Sensoorsed on projektsiooniväljad, kuhu saabuvad aferentsed impulsid meeleelunditelt, motoorsed need alad, kus suurajukoores paiknevatelt neuronitelt algavad tahtlike liigutustega
vererõhku, südame löögisagedust ja pupilli suurust) motivatsiooniliste seisunditega. Ka endokriinsüsteemi kontroll limbilise süsteemi poolt toimub hüpotalamuse vahendusel. limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor on jaotatud neljaks sagaraks, millised on seotud erinevate funktsioonide täitmisega. · Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. · Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. · Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. · Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all. Peale selle on veel kaks ajukoore piirkonda, millised on võrreldavad nende sagaratega. Need on insulaarne ja limbiline koor
vererõhku, südame löögisagedust ja pupilli suurust) motivatsiooniliste seisunditega. Ka endokriinsüsteemi kontroll limbilise süsteemi poolt toimub hüpotalamuse vahendusel. limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor on jaotatud neljaks sagaraks, millised on seotud erinevate funktsioonide täitmisega. Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all. Peale selle on veel kaks ajukoore piirkonda, millised on võrreldavad nende sagaratega. Need on insulaarne ja limbiline koor. Mõnikord nimetatakse limbilist
haigusi, mille sümptomid on sageli sarnased PCI-ga. MRT ehk magnetresonantstomograafia või CT ehk kompuutertomograafia tehakse kõigile PCI-lastele, et tserebraalparalüüsi diagnoosis kindel olla ja selgitada võimalikult täpselt aju kahjustuse olemus. Imikueas, kui lapse pealõge on veel avatud, on võimalik ajukudet ja vedelikuruume jälgida ultraheli abil. Krampide esinemisel tehakse aju biovoolude uuring ehk EEG (elektroentsefalograafia), mille abil võib samuti selgitada ajukahjustuse täpsemat kohta. Kirjelda PCI ravipõhimõtteid. Ravi valimisel on oluline lähtuda personaalselt igast lapsest eraldi – tuleb kokku panna tasakaalustatud ja parim kombinatsioon füsioteraapiast, medikamentidest ja kirurgilisest sekkumisest. Ravi eesmärk on arendada kehalist liikuvust ja lihaskonda nii, et laps iseseisvalt oma igapäevase eluga hakkama saaks. Ravi on kompleksne
Elusorganismis on lihase kontraktsioonid tetaanilised, ehk lihaskiud aktiveeritakse järjestikuste aktsioonipotentsiaalide poolt. Vastavalt impulsile tekkisid sile kontraatiline ja tentaaniline kontraktsioon. graafik ül5. Lihasväsimuse uurimine Korduvad ja pikaajalised kontraktsioonid põhjustavad lihase väsimuse, mille tagajärjel lihase kokkutõmbeamplituud väheneb või ülde enam ei lühene. 6. Kesknärvisüsteemi füsioloogia. Refleksid. Elektroentsefalograafia (EEG). EEG - aju elektrilise aktiivsuse mõõtmiseks. Mõõdab närvirakkudest lähtuvate ioonvoolude tekitatavaid pingekõikumisi. Peanahk on elektriväli, mille on tekitanud närvirakud. Ajukoore pindmiste kihtide närvirakkude, tipmiste dendriitide sünaptiline aktiivsus tekitab elektrivälja. Püramidaalneuronite osa signaalis on suurim. Need neuronid on korrapärase paigutusega ja laenglevad koos. Elektrilaineid iseloomustab: sagedus, amplituud
seotud afektsete reaktsioonidega. Limbilise süsteemi ja hüpotalamuse vahendusel reguleeritakse siseelundite aktiivsust ja sisenõrenäärmete tööd, selle kaudu homöostaasi. Seotud on ka emotsioonid-rõõm, mure, lõbu- ja norutunne,viha, hirm. On seotud vegetatiivsete reaktsioonidega seoses emotsioonidega (higistamine, kahvatumine jne). 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor jagatakse neljaks sagaraks, mis on seotud erinevate fnide täitmisega: otsmiku, oimu, kiiru ja kuklasagaraks. + insulaarne ja limbiline koor. Sensoorsed alad (sensoorse info töötlemine) ja motoorsed alad (motoorne kontroll). Sensoorsed alad jaotatakse primaarseteks, sekundaarseteks ja tertsiaalseteks. Primaarsed saavad info mõne ümberlülituse vahendusel sensorilt. Sek. Ja terts saavad info prim. Alalt. Assotsiatsioonialad
Talitluste lokalisatsioon suuraju koores sensoorsed alad, kus töödeldakse naharetseptoritelt pärinevaid puute-, valu-, sooja- ja külmaimpulsse, ninaja suu limaskestalt lähtuvaid haistmis- ja maitsmisimpulsse, kuulmis- ja nägemisimpulsse. Igal analüsaatoril on ajukoores tuum, kus toimub peenanalüüs ja selle ümber perifeerne ala, kus teostatud analüüs on robustsem. Limbiline süsteem - reguleerib kõiki vegetatiivseid funktsioone ning osaleb emotsioonide tekkes Elektroentsefalograafia -- EEG EEG amplituud ja sagedus sõltub looma NS seisundist: uni või ärkvelolek, rahulik olek või intensiivne motoorne või sensoorne talitlus. Amplituud ja sagedus sõltuvad sellest, kui suur hulk neuroneid on korraga erutusseisundis. Kui nad erutuvad juhuslikult erinevatel aegadel, siis amplituud on väike ja sagedus suurem. -rütm (8-13 Hz) amplituud 50 V (puhkeolek) -rütm (13-30Hz) amplituud 20-25V (motoorne v. sensoorne aktiivsus) -(teeta)( 4-7 Hz) 250-300V (uni, narkoos, hüpoksia)
sama suursüsteemi vahendusel paljusid erinevaid ülesandeid. NS-i üheks peamiseks funktsiooniks on pidev valik süsteemi sisendis (afarentsetes allsüsteemides) ja väljundis (eferentsetes lülides). Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Kuklaosas esmane nägemiskeskus; laubaküljel kõnekeskus; meelekohas kuulmiskeskus jne. Laiapiirilisemad keskused sisaldavad kitsamate ülesannetega alapiirkondi. Kaasaegne elektroentsefalograafia (EEG)- aju bioelektriliste protsesside registreerimine ja mõõtmine ning eelkõige selle mikroelektroodide kasutav variant on võimaldanud kindlaks teha ka agressiivsus, hirm, nauding, rahuldus jne ruumilise asukoha ajus. Positronide emissiooni tomograafia (PET)- võimaldab luua arvutipildi sellest, kuidas erinevate tegevuste ajal või erinevate psüühikahäirete korral aju erinevad osad erinevalt aktiveeruvad ja pidurduvad.
Talitluste lokalisatsioon suuraju koores sensoorsed alad, kus töödeldakse naharetseptoritelt pärinevaid puute-, valu-, sooja- ja külmaimpulsse, ninaja suu limaskestalt lähtuvaid haistmis- ja maitsmisimpulsse, kuulmis- ja nägemisimpulsse. Igal analüsaatoril on ajukoores tuum, kus toimub peenanalüüs ja selle ümber perifeerne ala, kus teostatud analüüs on robustsem. Limbiline süsteem - reguleerib kõiki vegetatiivseid funktsioone ning osaleb emotsioonide tekkes Elektroentsefalograafia -- EEG EEG amplituud ja sagedus sõltub looma NS seisundist: uni või ärkvelolek, rahulik olek või intensiivne motoorne või sensoorne talitlus. Amplituud ja sagedus sõltuvad sellest, kui suur hulk neuroneid on korraga erutusseisundis. Kui nad erutuvad juhuslikult erinevatel aegadel, siis amplituud on väike ja sagedus suurem. -rütm (8-13 Hz) amplituud 50 V (puhkeolek) -rütm (13-30Hz) amplituud 20-25V (motoorne v. sensoorne aktiivsus) -(teeta)( 4-7 Hz) 250-300V (uni, narkoos, hüpoksia)
alas. Kahjustusel tekib mõne nädala pikkune afaasia. o Kõne mehhanism: Wernicke alast läheb signaal mööda kaarkimbu närvikiude Brocka alasse. Seal tekib vastuse neuraalne kuju, edasi sekundaarsele lokaliseerimisalale, kus toimub kõne kujundi edastamine nendele närvirakkudele, mis viivad selle sõna helilise tekitamisele häälepaeltele, keelele, suulae ja kõri lihastele. 8. Elektroentsefalograafia kui aju talitluse uurimismeetod. EEG rütmide iseloomustus. Meetod aju biovoolude registreerimiseks. Objektiivne näitaja ajukoore talitlusest. Meetodit kasutatakse 1. füsioloogilistes, psühhofarmakoloogilistes uuringutes ja ka psühholoogia alastes uurimustes. 2. Kliiniline diagnostika – aju tegevuse häirete kindlakstegemiseks: epilepsia läbipõetud ajutraumad (juhul, kui sellest jäi mingisugune püsimuutus) Ajukasvajad
- Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste potentsiaalide sünkroonsust - MRI - TMS – transkraniaalne magnetstimulatsioon – võimaldab põhjuslikke seoseid üsna hästi mõõta - Mõned on paremad ajas ja mõned on paremad ruumis Kognitiivse süsteemi mudeli parameetrid: - Meelde ei saa jääda rohkem kui… (see mis on nägemisväljast kaugemal nt) - Järeldusi saab teha ja kuid see ei pruugi
c. teisane ehk sekundaarne motoorne ala, paikneb eesmises tsentraalkäärus Broca alas. Kahjustusel tekib mõne nädala pikkune afaasia. o Kõne mehhanism: Wernicke alast läheb signaal mööda kaarkimbu närvikiude Brocka alasse. Seal tekib vastuse neuraalne kuju, edasi sekundaarsele lokaliseerimisalale, kus toimub kõne kujundi edastamine nendele närvirakkudele, mis viivad selle sõna helilise tekitamisele häälepaeltele, keelele, suulae ja kõri lihastele. G. Elektroentsefalograafia kui aju talitluse uurimismeetod. EEG rütmide iseloomustus. Meetod aju biovoolude registreerimiseks. Objektiivne näitaja ajukoore talitlusest. Meetodit kasutatakse: 1. füsioloogilistes, psühhofarmakoloogilistes uuringutes ja ka psühholoogia alastes uurimustes. 2. Kliiniline diagnostika – aju tegevuse häirete kindlakstegemiseks: epilepsia läbipõetud ajutraumad (juhul, kui sellest jäi mingisugune püsimuutus) Ajukasvajad
Psühholoogidele on avaraks tööpõlluks vegetatiivsete funktsioonide tahtlikule kontrollile allutamise õpetamine. Viimasel põhinevad arvukad keha üle kontrolli omandamise tehnikad stressi alandamiseks: biotagasiside, autogeenne treening, meditatsioon, progresseeruv lihaslõdvestus jpt. Aju uurimise meetodid Aju uurimiseks on kaasajal palju keerukad meetodeid. Aju funktsioonide mõõtmine kannab neuromeetria nimetust. Aju summaarsete elektriliste protsesside registreerimine kannab elektroentsefalograafia (EEG) nime. Kui aju elektriline aktiivsus kajastatakse graafiliselt aju eri piirkondade aktiivsusena, on tegemist EEG uuema rakenduse ehk aju elektrilise aktiivsuse kaardista- misega (BEAM). Mitmed meetodid seisnevad elusa aju skaneerimises temast detailsete piltide saamiseks. Komputeriseeritud aksiaaltomograafia (CAT) põhineb pöörataval röntgenikiirel. Tuumamagnetresonantstomograaafia (NMT) näitab aju aktiivsust aatomituumade magnetiliste omaduste kaudu.
Psüühikahäired, aga ka intelligentsus ja isiksuseomadused Nt. “ kaksikute meetod” –– disügootsed, monosügootsed, koos või eraldi kasvavad Evolutsioonipsühholoogia –teoreetiline suund uurib psüühikafenomenid loodusliku valiku kontekstis Sotsiobioloogia ––teoreetiline suund uurib sotsiaalsed fenomenid loodusliku valiku kontekstis. Erinev vanemlik investeering Inimesel on peaajunärve 12 paari, seljaajunärve 31 paari; Elektroentsefalograafia (EEG) on aju elektriliste protsesside registreerimine kolju pinnale paigutatud elektrootidega. Bioloogilise psühholoogia meetodite hulka kuuluvad ajukahjustusega patsientide psüühika uurimine, aju elektriliste kogupotentsiaalide mõõtmine ja moodsad ajukuvamismeetodid. Käitumise ja psüühika eelduseks on närvirakkude vaheline kommunikatsioon. Teave levib närvierutusena ühe neuroni piiridest elektrilise protsessina ja neuronite vahel virgatsaine vahendusel.
annaabi.ee 
