2. Kuidas on aju tegevus seotud refleksidega? Aju töötab reflektoorselt. Refleks on vastus "ärritajale". Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. 3. Milliste meetoditega uuritakse aju tänapäeval? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada? Tänapäeva meetodid võimaldavad hämmastava täpsusega kindlaks määrata, milline aju osa on aktiivne mingi konkreetse ülesande lahendamise puhul. 1. Elektroentsefalograafia EEG Tervel täiskasvanul, kes viibib rahulolekus ja suletud silmadega, valitsevad alfalained. Kui inimene silmad avab, asenduvad alfalained beetalainetega. Uinumisel bioelektriline aktiivsus langeb, sügava une korral tekivad väga aeglased deltalained. Lastel on EEG aeglasem ja korrapäratum kui täiskasvanul. 2. Kompuutertomograafia CAT Kitsas röntgenikiir suunatakse läbi uuritava
Psühholoogiakursuse raames on oluline õppida ka kesknärvisüsteemi (KNS), kuna selles toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Erutuse levik neuronis: erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu, läbib rakukeha ning liigub mööda aksonit edasi neuronile/lõppelundile (nt lihasele). Sünaptiliseks ülekandeks nimetatakse sünapsi edasikandumist. Närvisüsteemi jagunemine: Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsa...
Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepetteid tekitavad ained Kepikesed inimese silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, hämaras nägemiseks KNS kesknärvisüsteem. peaaju reguleerib kogu elutegevuse Kofeiin legaalne stimulant. Kokaiin legaalne stimulant, põhjustab energiapuhangu Kolvikesed silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, värvuste nägemiseks
neelamine, hingamine, aevastamine) Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess, mis tekib neuronites väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvate ärrituste tõttu. Pidurdus on reaktsiooni peatav närviprotsess, selle ajal on neuronid nn puhkeseisundis ja nende juhitud lihased ei tööta. 13. Aju uurimiseks on tänapäeval mitmeid erinevaid võimalusi. Kõige olulisemad meetodid on elektroentsefalograafia (EEG), mis põhineb röntgenkiirtel, uuritava isiku peanahale asetatakse elektroodid. Teine väga oluline meetod on kompuutertomograafia (CAT), mida kasutatakse ka ajukasvajate jms diagnoosimiseks. Kolmas oluline meetod positronemissioonitomograafia (PET) võimaldab uurida aju tegevust.
· Plastilisus tähendab aju võimet oma struktuuri ja talitust muuta · Kogemuse põhjal toimuvad muutused neuronitevahelisetes sidemetes · Ajukoore reorganiseerumine korduva kogemuse tulemusel · Uute neuronite tekkimine AJU UURIMISE MEETODID Aju uurimise meetodi: ajukahjustuse tagajärgede uurimine · Aju funktsioonide uurimisega tegeleb neurosühholoogia. Aju uurimise meetodid: aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine · Elektroentsefalograafia e EEG · Aju aktiivsuses tuvastatav kindel rütm · Sündmusega seotud potentsiaal (event-related potential e ERP) · Annab infot selle kohta, millal sündmus ajus aset leidis. Aju uurimise meetodid: neurokuvamine · Kompuutertomograafia
Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Psüühiline tegevus on sõltuv sisesekretsiooninäärmete tegevusest, mis omakorda on seotud aju teatud kindla osa hüpotaalamusega. Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. Närvisüsteem (NS) jaguneb: somaatiline NS (kr soma - keha) ja autonoomne NS (toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine; tahtele allumatu). Soomatiline NS jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Kesknärvisüsteem (KNS) koosneb seljaaju ja peaaju. Seljaaju asub lülisambakanalis, mis kaitseb seljaaju. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju põhiline ülesanne on vahendada infot keha ja peaaju vahel. Vahel liigub info ainult seljaaju vahendusel. Nt käe kõrvetamisel tõmbate käe kiiresti pliidist eemale, ...
1. Aju poolkerade erinevus. • Vasak ajupoolkera-paremakäelisus, loogika, kõnelemine, kirjutamine, arvutamine, teadus, analüütiline infotöötlus. • Parem ajupoolkera-vasakukäelisus, emotsioonid, musikaalsus, kunstimeel, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid, sünteetiline infotöötlus. 2. Olulisemad aju osad – kõrgem närvitegevus a)Piklikaju - seljaaju jätk koljuõõnes, vastutab elutähtsate- ja kaitsereflekside eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu b)Tagaaju - toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. c)Keskaju- asuvad automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste orienteerumisreflekside keskused. d)Vaheaju- paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus, reguleerib emotsionaalset käitumist, mälu, õppimine, motivatsioon. e)Otsaju-koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühenda...
Psühholoogia KT 1. Aju poolkerade erinevus Ülesanded: Vasak: info analüütiline töötlemine, teadvus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus Parem: süsteetiline töötlemine, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus 2. Olulisemad aju osad kõrgem närvitegevus Otsaaju Koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Vaheaju Hüpotalamus: Kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi, samuti emotsioone, valu jms. Tundlikkuskeskus: Selle keskuse kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev info ajukoorde. Keskaju Automaatsete liigutuste keskus aju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse üle lihastele Tagaaju Ajusild: Reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne; Väikeaju: Koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Piklikaju Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitser...
teiste funktsioonide poolt, nt ruumisorienteerumisvõime, kehade mõõtmise ja tajumise võime ümbritseva suhtes. Kõnekeskuse ümberpaiknemine ajus ei möödu jälgi jätmata vaimsed võimed ja kõnekultuur on nendel lastel madalamad. Aleksia lugemishäire, seotud sensoorse afaasiaga, Wernicke ala kahjustuse tagajärg Agraafia kirjutamishäire, seotud motoorse afaasiaga Akalkulia arvutamishäire EEG elektroentsefalograafia, meetod, kus registreeritakse aju biovoolu. Närvikude on erutuv kude, mille tegevusega kaasnevad biovoolud. Kasutusele võttis Berger 1929.a. Eristatakse erineaid võnkeid: , , ,. Kõne areng: Laps hakkab oma silpidega häälitsema 6.-7. elukuul, samuti kuulab ta tähelepanelikult täiskasvanu kõnet ja jälgib selle suud. 8.-9. elukuul hakkab kasutama silpide kombinatsioone, luues selliselt oma keele. 9.-10. kuul hakkab ütlema esimesi sõnu ning saab ise aru mõnekümnest lihtsamast sõnast
õppimine, mälu ja emotsioonid. d) Kuklasagar on põhiliselt seotud nägemisf-ga. Otsaju teine rühm oli basaalganglionid nemad on seotud enam liigutuste ehk metoorika regulatsiooniga. Hippocampus, mis jääb ka tegelikult rohkem otsmiku sagarate pk, on seotud mälusalvestusega. Mandeltuum on seotud vegetatiivsete ja endofriivsete reaktsioonide koordineerimisega emotsionaalsete seisundite korral. Elektroentsefalograafia (EEG) Elektroentsefalograafia on aju voolude registreerimise meetod. Erutuvate kudede talitlusele kaasnevad biovoolud. Need on küllaltki nõrgad, nende registreerimiseks biovoole võimendatakse. Aparaati, mille abil kirjutatakse, nim elektroentsefalograafiks. Üleskirjutist ennast nim elektroenetsefalogrammiks. Meetodi võttis 1929. aastal kasutusele Berger. Rgistreerimiseks asetatakse pealaele elektroodid. Nende arv võib olla erinevatel masinatel erinevad ..
..................................................................................6 Kas epilepsia on üksnes inimeste haigus?............................................................................. 6 Epileptilised hood...................................................................................................................... 7 Epilepsia uuringud ja diagnoosimine.........................................................................................9 Elektroentsefalograafia (EEG) ..........................................................................................10 Radioloogilised uuringud.....................................................................................................10 Kompuutertomograafia (KT)...............................................................................................10 Magnetresonantstomograaf (MRT)..................................................................................... 11
Ühtlasi tõestas see avastus, et eri aju osadel on erinevad ülesanded. Aju uurimine Aju on uuritud juba sajandeid ning nüüdseks on välja arenenud väga mitmeid mooduseid, kuidas seda teha. Varem sai aju uurida vaid pärast inimese surma, kuid nüüdisaegne tehnoloogia on niivõrd arenenud, et nüüdseks saab uuringuid läbi viia väga detailselt. Mõned nüüdisaja olulisemad aju uurimise meetodid: Elektroentsefalograafia (EEG) uurib peaaju pinna elektrilisi kõikumisi. Uurimiseks pannakse peanahale 21 metallist elektroodi, mis on ühendatud juhtmetega EEG aparaadi külge ja saadud signaal kirjutatakse kas paberile või arvutisse. Tähelepanu! EEG ajal uuritakse vaid selliseid signaale, mis on peaajus loomupäraselt olemas, uuring on ohutu ja valutu, uuritavat inimest väliselt ei mõjutata. Uurimise ajal inimene istub või lamab kinnisilmi vastavas toolis või voodis; tavaliselt on ta ärkvel, aga
Füsioloogia praktikum Erütrotsüütide arv- 25-30 x 1012 ( ¼ täiskasvanud organismi kõikidest rakkudest) 1 l veres on meestel 4,5-1012, naistel 4,5 x 1012 Erütrotsüüdid sisaldavad karboanhüdraasi, mis kiirendab süsihappe teket. Erütrotsüütide keskmine eluiga on 120 päeva. 1l veres on 4-10x109 leukotsüüti. Leukotsütoos e valgeliblede arvu tõus, leukopeenia- nende vähenemine. Tuumaga rakud. Agranulotsüüdid-(terakaseta tsütoplasma) lümfotsüüdid(25- 40%) ja monotsüüdid(4-8%). Tekivad luuüdis ja lümfisõlmedes. Valgeliblede loome- leukopoeesia. Hemoglobiin koosneb 4st polüpeptiidahelast, milles igaühes on 1 prosteetiline rühm-heem ehk tsentralse kahevalentse rauaaatomiga protoporfüriin. Molmass-64500. Olulisim transport O2 transport, samuti osaleb ta CO2 transpordis ja puhversüsteemina vere happe-leelise tasakaalu säilitamisel. 1 HB mol seob endaga 4 molekuli O2- oksügenatsioon. Tekkinud ühend Hb(O2)4 oksühemoglobiin. Hb konts meestel on 140-...
Phineas Gage'i juhtum (Harlow 1848) Raudtee-ehituste eestööline, kelle ajust tööõnnetuse tõttu paiskus läbi ligi meetripikkune terasvarb. Mees jäi ellu, kuid peaaju otsmikusagara kahjustus muutis tundmatuseni tema iseloomu AJU UURIMINE Inimese aju on uuritud sajandeid. Varem sai teha seda ainult pärast inimese surma, siis tänapäeval tehniliste vahendite abil uuritakse elusorganisme. 1. Elektroentsefalograafia - EEG Vastava seadeldise abil mõõdetakse peaaju bioelektrilist aktiivsust. Uuritava isiku peanahale, vahel ka aju pinnale või isegi ajju (loomade uurimisel) asetatakse elektroodid, mis registreerivad aju toodetavaid elektrilaineid. Saadakse elektroentsefalogramm e EEG. Võnkesageduse järgi jagatakse aju elektrilained: · deltalained () - sagedus 0,5-3 Hz · teetalained () - sagedus 4-7 Hz · beetalained () - sagedus 14-30 Hz
nii, siis nii ja kui naa, siis naa'' `'kui->siis'' meetod. Psüühika ja teaduse neurobioloogilised alused Ilma normaalse mittespetsiifilise aktivatsioonita on aju teadvuseta! Vegetatiivses seisundis patsientide aju infotöötlusvõime demonstreerimine tedvusväline kõrgetasemeline infotöötlus ajus tedvustamine võib pärsitud saada ka ärkvelolekus, virgel inimesel Aju töö tekitab bioelektrilisi signaale, mida on võimalik registreerida ja mõõta elektrokortikograafia ja elektroentsefalograafia abil. Aju tööd saab ka mõjutada transkaniaalse magnetstimulatsiooni abil, uurides seega põhjusliult aju eri piirkondade rolli. Närvisüsteem - Tsentraalne ja perifeerne(piirde) Närvisüsteem- somaatiline(liikumine, aju suunab lihaste tööd) ja vegetatiivne(autonoomne) Vegetatiivne - sümpaatiline ja parasümpaatiline. Protsessid närvisüsteemis - aferentsed(võtavad vastu signaale teisest piirkonnast) ja eferentsed( Protsessid närvisüsteemis - erutus ja pidurdus
ERUTUVAD KOED Erutuvus on võime vastata ärritusele. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. Lihaskude iseloomustab lisaks sellele veel kontraktsioonivõime (kokkutõmbevõime). Närvirakk ja närvikude Närvirakke on inimesel ca 10 miljardit. Nad koosnevad kehast, dendriitidest (toovad erutuse neuronini ) ja aksonist (viib erutuse järgmise neuronini vôi talitleva elundi rakkudeni ). Närvirakkude jätked on tavaliselt kaetud müeliinkestaga (rasvataoline aine), mis tunduvalt suurendab erutuse liikumise kiirust mööda kiudu (sellest edaspidi). Närvikoe osaks loetakse ka neurogliia: jätkelised ja hargnenud rakud neuronite ümber, millel on toite- ja kaitsefunktsioon. Membraanipotentsiaal Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga. Selline polarisatsioon rakumembraani välis- ja sisepinna vahel ongi puhkepotentsiaal. Selle pôhjustab ioonide er...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (27.09.2013) Peaaju koore keskused (jätk) Motoorsed keskused juhivad liigutusi : * Somatomotoorne keskus (soma keha) keskus, mis juhib tahtelisi liigutusi See keskus asub otsmikusagarates, eesmises tsentraalkäärus (pildil punane ala) Sealt juhitakse lihaste tahtelisi liigututusi; vasakult ajupoolkeralt paremale poole, paremalt ajupoolkeralt juhitakse liigutusi vasakule poole. Vahet tehakse nendel kahel käärul tsentraal- vaoga, mis lahutab üksteisest otsimikusagarat (somatosensoorne keskus) ja kiirusagarat (somatosensoorne keskus). Eesmisest tsentraalkäärus tööjaotus neuronite vahel. Osad need, mis juhivad keele liigutusi. Ebaproportsionaalne neuronite kogus näol ja labakäel tänu arvukale närvirakkude hulgale saab labakäsi sooritada mitmesuguseid liigutusi ja töid. Näo mitmekesine miimika on võimalik tänu suure närvirakkude esindatusele. Labaj...
ERIVAJADUSTEGA ÕPPIJA Lapsel on hariduslikud erivajadused, juhul kui tal on märkimisväärselt suuremad raskused õppimisel, võrreldes eakaaslastega; tal on raskused, mis takistavad sellele eale iseloomulike õpivõimete kasutamist tavakoolis. HEV laps erineb nn tavalapsest (eakohaselt arenenud laps) vaimsete omaduste poolest sensoorsete võimete poolest neuromuskulaarsete või kehaliste võimete poolest sotsiaalse või emotsionaalse käitumise poolest kommunikatsioonivõimete poolest liitpuuete poolest Hariduslikud erivajadused hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs). arengulised erivajadused toimetulekupiirangud kui palju abi vajab, kuidas toime tuleb psüühilised ja kehalised erivajadused Kui HEVga isikuid tuleb siiski teataval määral märgistada, siis tuleks eelistada nimetusi, mis osutavad m...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus...
500 000, Jaapanis 1 : 600. On ka andmeid, et see haigus esineb perekonniti. 7 POLÜSOMNOGRAAFIA Polüsomnograafia (PSG) on uneaegne organismi füsioloogiliste näitajate uurimismeetod, mis võimaldab registreerida ajutegevuse, hingamise ja südametegevuse uneaegseid parameetreid, samuti uneaegset kehaasendit ja jäsemete liigutusi. Näitajaid registreeritakse kogu uneaja vältel ja hiljem töödeldakse vastavate arvutiprogrammide abil. (Vaata LISA 3'st Foto 3 ja Foto 4) · Elektroentsefalograafia (EEG) abil registreeritakse aju biovoole. EEG alusel on võimalik eristada erinevaid unefaase ja ärkvelolekut ning nende kestust. Korrelatsioonis teiste registreeritud näitajatega on võimalik selgitada nende seost erinevate unefaaside või ärkvelolekuga. · Elektrookulograafia (EOG) registreerib silmamunade liigutusi une ajal. REM- ehk kiirele unele on iseloomulikud kiired silmamunade liigutused, samas on EEGs registreeritud aju elektriline aktiivsus sarnane ärkveloleku aktiivsusega
lihastele ... Formeerub vastus kõnena. Kui inimene oma vastuse paneb kirja, siis peab erutus minema ka sellesse aju piirkonda, mis juhivad käetööd. Aleksia lugemishäire Algraafia kirjutamishäire Akalkuliia arvutamisehäire Kui lastel tekib esimestel eluaastatel ajutrauma, siis kõnekeskus võib ümber paikneda paremalt poolt, see on võimalik kuni 10 eluaastani. Sümmeetriliselt vastaspoolele, see ei jäta mõju talitamata. 12. Elektroentsefalograafia (EEG)t Aparaat, mille abil registreeritakse kutsutakse elektroentsefalograafiks, üleskirjutaja elektroentsefalogrammiks. Selle üleskirjutamise tegemiseks kinnitatakse peanahale elektronid, juukseid maha ei pea võtma. Elektroodid fikseeritakse kas vastava liimiga või pannakse võrgu moodi müts pähe, mis hoiab elektroode kinni. Elektroodid võtavad biovoolud vastu ja juhivad neid aparaati, kus nad võimendatakse. Biovoolud on väga nõrgad.
SCN mõjutab käbinäärmes serotoniinist melatoniini sünteesi – päevased inhibitoorsed GABA ja öised stimuleerivad (glutamaat) signaalid PVN-käbinäärme juhteteele. Melatoniini sekretsioon algab paar tundi enne magamaminekut ning selle kestus sõltub otseselt pimeda perioodi pikkusest. Melatoniin tekitab unisust, alandab kehatemperatuuri. Une mõõtmine POLÜSOMNOGRAAFIA : 1. Elektroentsefalograafia (EEG) 2. Elektromüograafia (EMG) 3. Elektrookulograafia (EOG) 2 unefaasi, aeglane (NREM-uni, SWS) ja REM-uni (paradoksaalne e kiire. Ühe unetsükli pikkus on keskmiselt 90- 110 minutit; 4-6 tsüklit. Und reguleerivad kaks protsessi: 1. Homöostaatiline protsess, mis sõltub kuhjunud unevajadusest ( e eelnevast une ja ärkveloleku kestusest) ning mõjutab eelkõige aeglase une kestust. 2
omab kõige otsesemat seost emotsioonidega. Limbiline süsteem omab otseseid sidemeid hüpotalamusega, mille vahendusel reguleeritakse autonoomse närvisüsteemi talitlust, koordineeritakse vistseraalseid reaktsioone (nagu vererõhku, südame löögisagedust ja pupilli suurust) motivatsiooniliste seisunditega. Ka endokriinsüsteemi kontroll limbilise süsteemi poolt toimub hüpotalamuse vahendusel. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor on jaotatud neljaks sagaraks, millised on seotud erinevate funktsioonide täitmisega. Vaod (sulcus) eristavad kääre (gyrus). Mõnedel aju vagudel on väga püsiv asetus inimese ajus, sellepärast kasutatakse neid aju jaotamiseks neljaks sagaraks. · Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. · Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. · Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. · Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all.
pool. Selline kõnekeskuse ümberasetsemine on võimalik ainult kuni 10. Aastaseni. Miks? 1. Kõneks vajalike närviseoste kujunemise võime ajus pärast 10. Eluaastat kaotatakse 2. Need piirkonnad, kuhu kõnekeskus saaks ümber paikneda, hõivatakse teiste ajufunktsioonide poolt. (nt. ruumis orienteerumine, kehade mõõtmine jne.) Kõnekeskuse ümberpaiknemine lapseeas ei kulge siiski ilma kõrvalmõjudeta. Nende laste võimed on teiste lastega võrreldes madalamad. 12. Elektroentsefalograafia. EEG ajubiovoolude registreerimise meetod. Biovoolud on nõrgad, neid on võimalik tugevdada ja üles võimendada. Registr. Asetatakse pealaele elektroobi, need võivad olla erinevad. Elektroensefalogrammil on näha amplituudi ja sagedusega lained. Sarnaste sageduse kuju ja amplituudiga laineid jagatakse tähestiku järgi, viide erinevasse rühma. Sarnased lained esinevad rühmiti ja neid nim. rütmideks. Lained ja rütme on 5: Alfa, beeta, deeta, delta, gamma rütm
põgenemisreaktsioone ning muutusi vegetatiivses sfääris, nagu nt pupilli laienemine, vererõhu, südame löögisageduse ja hingamissageduse tõus, aga samuti süljeeritus, närimisliigutused jm. Hipokambi keemiline ärritamine kutsus katseloomadel esile emotsionaalse labiilsuse suurenemise, kergesti vallandusid raev ja agressiivsus, seetõttu võib vaadelda hipokampi kui aferentsete reaktsioonidega ala. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Suuraju poolkerade pind, mida närvirakkude kiht mantlitaoliselt katab, on liigendatud paljude vagude varal sagarateks ja käärudeks. Sele tõttu on aju pindlala umbes 0,2m2 ja suuraju kaalust moodustab ajukoor umbes kolmandiku. Suurajukoorel eristatakse projektsiooni- ja assotsiatsiooniväljasid. Projektsiooniväljadel, mis võivad olla sensoorsed või motoorsed, tehakse vahet veel primaarsete ja sekundaarsete alade vahel. Sensoorseteks nim proj
Järgneval pildil on kujutatud lihtsustatult peaaju ja mõnede piirkondade funktsioonid. Täpsemad pildid ja funktsioonide detailne kirjeldus on õpikus lk. 24-25 Aju uurimine Võrreldes veel sajanditaguse ajaga, kui inimese aju ja selle funktsioonide uurimiseks tuli aju füüsiliselt eemaldada ja peamine informatsioon saadi peale inimese surma kahjustuste uurimisest (nii avastati nt. kõnekeskused: C. Wernicke ja P. Broca), on tänapäeval võimalik aju jälgida ka reaalajas. EEG ehk elektroentsefalograafia: aju elektrilise aktiivuse mõõtmine, võimaldab uurida une- arkveloleku rütmi, tuvastada epilepsiat ja ajukasvajaid. Samuti toetab ajupoolkerade asümmeetria ideed, st. et paremal ja vasakul poolkeral on erinevad funktsioonid. Kompuutertomograafia: põhineb röntgenkiirtel, võimaldab aju uurida kolmemõõtmeliselt. Trombide, ajukasvajate jt. ajuhaiguste diagnoosimiseks PET e. positronemissioontomograafia võimaldab uurida aju tegevuses, st. millised ajupiirkonnad on
Hoo ajal valu ei tunta. 2) Väikese hoo puhul haige tavaliselt ei kuku. Kui teadvus säilib, tekivad tahtmatud liigutused jäsemetes või näos. Teadvuse säilumise korral mingit muud väljendust ei pruugi olla. Väikest hoogu haiged ise sageli tähele ei pane, see võib märkamatuks jääda ka kaaslastele (eriti lapseeas). Hoo tüübi täpseks määramiseks on vajalik hoo võimalikult täpne kirjeldus (pealtnägijate abi) ja mõningad uuringud elektroentsefalograafia. Epilepsia pole eluaegne haigus. Epileptiline kolle kaotab oma aktiivsuse aastatega iseenesest ja seega lakkavad iseenesest kunagi ka epileptilised hood .See ajavahemik on inimestel väga erinev ja ootamisaja pikkust ühel haigel ennustada on võimatu. Haigestunutest rohkem kui pooltel lakkavad hood umbes kümne aasta jooksul. Paarikümnel protsendil võtab see siiski rohkem aega ja vaid väikesel osal haigetest jääb kolle aktiivsena alles
unekvaliteedi näitajad. Neeluvaatlus + Polüsomnograafia - registreeritakse üheaegselt une staadiumeid, südame tööd, vere hapnikusisaldust, kehaasendit ja ka norskamist. Polüsomnograafia ehk PSG. TÜK Psühhiaatriakliinikus on unehäirete diagnostika (aparaadiga Embla) alates 1998. aastast ja TÜK Kõrvakliinikus (aparaadiga SomnostarPro) alates 2003. aastast. PSG sisaldab: 1. EEG ehk elektroentsefalograafia EOG ehk elektrookulograafia Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks EMG ehk elektromüograafia Need on vajalikud une latentsiaja hindamiseks pindmise, sügava une ja REM-une proportsioonide ja ajalise kestuse väljaselgitamiseks. 2. Suu-nina õhuvoolu registreerimine Rindkere hingamise registreerimine Diafragmaalhingamise registreerimine
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakes...
Uneapnoe diagnoosimiseks tehakse polüsomnograafika (PSG) standarduuring, mille käigus registreeritakse üheaegselt une staadiumeid, südame tööd, vere hapnikusisaldust, kehaasendit, suu-nina õhuvoolu, rindkere hingamist, diafragmaalhingamist ja ka norskamist. See uuring on vajalik selleks, et välja selgitada, milline on uni ja kui raske on uneapnoe. PSG sisaldab: 1. EEG ehk elektroentsefalograafia EOG ehk elektrookulograafia EMG ehk elektromüograafia Need on vajalikud une latentsiaja hindamiseks pindmise, sügava une ja REM-une proportsioonide ja ajalise kestuse väljaselgitamiseks. 2. Suu-nina õhuvoolu registreerimine Rindkere hingamise registreerimine Diafragmaalhingamise registreerimine
taset. Aju ja psüühika suhted arengu käigus muutuvad. Eksperimentaalne: Loomkatsed – aju anatoomia erinev. Metakognitsioon? Teadvus olemas mõlemal. Inimkatsed – Wada test (süst unearterisse, toime pole päris lateraliseeritud). Kallosotoomia (mõhkkeha läbilõikamine). Ajukoore stimuleerimine (inimene peab olema teadvusel; magnetväljaga stimulatsioon võib funktsioneerimise välja lülitada – kahjustus). Arvutistimulatsioonid. Psühhofüsioloogia: Elektroentsefalograafia (EEG) – 5 erinevat. Algselt kirjeldas aju struktuuri mõju ajukoorele. Üksikuid neuroneid liiga palju, et eraldi uurida (ajus 16 miljardit). Kompuutertomograafia (CT) – elusal inimesel ajust piltide tegemine. Positron emissioontomograafia (PET). Magnetresonantstomograafia (MRT). Neuroanatoomia: ka rakutase. See, kuidas omavahel suhestuvad, määravad teatud piirangud. Ontogeneesi uurimine: individuaalse arengu uurimine. Müeliniseerimine – ilma rakud 100
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põ...
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) ...
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentn...
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioo...
Elusorganismis on lihase kontraktsioonid tetaanilised, ehk lihaskiud aktiveeritakse järjestikuste aktsioonipotentsiaalide poolt. Vastavalt impulsile tekkisid sile kontraatiline ja tentaaniline kontraktsioon. graafik ül5. Lihasväsimuse uurimine Korduvad ja pikaajalised kontraktsioonid põhjustavad lihase väsimuse, mille tagajärjel lihase kokkutõmbeamplituud väheneb või ülde enam ei lühene. 6. Kesknärvisüsteemi füsioloogia. Refleksid. Elektroentsefalograafia (EEG). EEG - aju elektrilise aktiivsuse mõõtmiseks. Mõõdab närvirakkudest lähtuvate ioonvoolude tekitatavaid pingekõikumisi. Peanahk on elektriväli, mille on tekitanud närvirakud. Ajukoore pindmiste kihtide närvirakkude, tipmiste dendriitide sünaptiline aktiivsus tekitab elektrivälja. Püramidaalneuronite osa signaalis on suurim. Need neuronid on korrapärase paigutusega ja laenglevad koos. Elektrilaineid iseloomustab: sagedus, amplituud
seotud afektsete reaktsioonidega. Limbilise süsteemi ja hüpotalamuse vahendusel reguleeritakse siseelundite aktiivsust ja sisenõrenäärmete tööd, selle kaudu homöostaasi. Seotud on ka emotsioonid-rõõm, mure, lõbu- ja norutunne,viha, hirm. On seotud vegetatiivsete reaktsioonidega seoses emotsioonidega (higistamine, kahvatumine jne). 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor jagatakse neljaks sagaraks, mis on seotud erinevate fnide täitmisega: otsmiku, oimu, kiiru ja kuklasagaraks. + insulaarne ja limbiline koor. Sensoorsed alad (sensoorse info töötlemine) ja motoorsed alad (motoorne kontroll). Sensoorsed alad jaotatakse primaarseteks, sekundaarseteks ja tertsiaalseteks. Primaarsed saavad info mõne ümberlülituse vahendusel sensorilt. Sek. Ja terts saavad info prim. Alalt. Assotsiatsioonialad
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
sama suursüsteemi vahendusel paljusid erinevaid ülesandeid. NS-i üheks peamiseks funktsiooniks on pidev valik süsteemi sisendis (afarentsetes allsüsteemides) ja väljundis (eferentsetes lülides). Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Kuklaosas esmane nägemiskeskus; laubaküljel kõnekeskus; meelekohas kuulmiskeskus jne. Laiapiirilisemad keskused sisaldavad kitsamate ülesannetega alapiirkondi. Kaasaegne elektroentsefalograafia (EEG)- aju bioelektriliste protsesside registreerimine ja mõõtmine ning eelkõige selle mikroelektroodide kasutav variant on võimaldanud kindlaks teha ka agressiivsus, hirm, nauding, rahuldus jne ruumilise asukoha ajus. Positronide emissiooni tomograafia (PET)- võimaldab luua arvutipildi sellest, kuidas erinevate tegevuste ajal või erinevate psüühikahäirete korral aju erinevad osad erinevalt aktiveeruvad ja pidurduvad.
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
alas. Kahjustusel tekib mõne nädala pikkune afaasia. o Kõne mehhanism: Wernicke alast läheb signaal mööda kaarkimbu närvikiude Brocka alasse. Seal tekib vastuse neuraalne kuju, edasi sekundaarsele lokaliseerimisalale, kus toimub kõne kujundi edastamine nendele närvirakkudele, mis viivad selle sõna helilise tekitamisele häälepaeltele, keelele, suulae ja kõri lihastele. 8. Elektroentsefalograafia kui aju talitluse uurimismeetod. EEG rütmide iseloomustus. Meetod aju biovoolude registreerimiseks. Objektiivne näitaja ajukoore talitlusest. Meetodit kasutatakse 1. füsioloogilistes, psühhofarmakoloogilistes uuringutes ja ka psühholoogia alastes uurimustes. 2. Kliiniline diagnostika – aju tegevuse häirete kindlakstegemiseks: epilepsia läbipõetud ajutraumad (juhul, kui sellest jäi mingisugune püsimuutus) Ajukasvajad
- Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste potentsiaalide sünkroonsust - MRI - TMS – transkraniaalne magnetstimulatsioon – võimaldab põhjuslikke seoseid üsna hästi mõõta - Mõned on paremad ajas ja mõned on paremad ruumis Kognitiivse süsteemi mudeli parameetrid: - Meelde ei saa jääda rohkem kui… (see mis on nägemisväljast kaugemal nt) - Järeldusi saab teha ja kuid see ei pruugi
c. teisane ehk sekundaarne motoorne ala, paikneb eesmises tsentraalkäärus Broca alas. Kahjustusel tekib mõne nädala pikkune afaasia. o Kõne mehhanism: Wernicke alast läheb signaal mööda kaarkimbu närvikiude Brocka alasse. Seal tekib vastuse neuraalne kuju, edasi sekundaarsele lokaliseerimisalale, kus toimub kõne kujundi edastamine nendele närvirakkudele, mis viivad selle sõna helilise tekitamisele häälepaeltele, keelele, suulae ja kõri lihastele. G. Elektroentsefalograafia kui aju talitluse uurimismeetod. EEG rütmide iseloomustus. Meetod aju biovoolude registreerimiseks. Objektiivne näitaja ajukoore talitlusest. Meetodit kasutatakse: 1. füsioloogilistes, psühhofarmakoloogilistes uuringutes ja ka psühholoogia alastes uurimustes. 2. Kliiniline diagnostika – aju tegevuse häirete kindlakstegemiseks: epilepsia läbipõetud ajutraumad (juhul, kui sellest jäi mingisugune püsimuutus) Ajukasvajad
Tsirkadiaanse perioodika ostsillaatorid asuvad hüpotalamuse suprahiasmilistes (nägemisristmiku pealsetes) tuumades. Informatsioon ööpäevarütmi säilitamiseks tuleb valge ja pimeda aja vaheldumisest nägemise kaudu. Seda tagavad võrkkestalt hüpotalamuse ülalnimetatud tuumadesse suunduvad retinohüpotalaamilised aksonite kimbud. Aju elektrilise aktiivsuse rütmid Aju elektrilise aktiivsuse uurimisele panid aluse Hans Bergeri tööd ajavahemikus 1929 1938. Tulemuseks oli elektroentsefalograafia (EEG) meetodi loomine ja laialdane kasutuselevõtt. Esmasteks avastusteks elektroentsefalograafias oli alfarütmi (a 10 Hz) leidmine silmade sulgemisel ja beetarütmi (b 14 - 30 Hz, keskmiselt 20 Hz) teke nende avamisel. Une uurimisel kasutatakse lisaks EEG-le ka lihaste elektrilise aktiivsuse mõõtmist elektromüograafiat (EMG) ning silade liikumise registreerimiseks elektrookulograafiat (EOG). 3. Uni
Psüühikahäired, aga ka intelligentsus ja isiksuseomadused Nt. “ kaksikute meetod” –– disügootsed, monosügootsed, koos või eraldi kasvavad Evolutsioonipsühholoogia –teoreetiline suund uurib psüühikafenomenid loodusliku valiku kontekstis Sotsiobioloogia ––teoreetiline suund uurib sotsiaalsed fenomenid loodusliku valiku kontekstis. Erinev vanemlik investeering Inimesel on peaajunärve 12 paari, seljaajunärve 31 paari; Elektroentsefalograafia (EEG) on aju elektriliste protsesside registreerimine kolju pinnale paigutatud elektrootidega. Bioloogilise psühholoogia meetodite hulka kuuluvad ajukahjustusega patsientide psüühika uurimine, aju elektriliste kogupotentsiaalide mõõtmine ja moodsad ajukuvamismeetodid. Käitumise ja psüühika eelduseks on närvirakkude vaheline kommunikatsioon. Teave levib närvierutusena ühe neuroni piiridest elektrilise protsessina ja neuronite vahel virgatsaine vahendusel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
