Teised anaboolse toimega ained (klenbutreool, seranool jt.) soodustavad lihasmassi kasvu sarnaselt anaboolsetele steroididele, kuid ei kuulu viimaste hulka, kuna neil puudub androgeenne toime. Meditsiinis kasutatakse neid ainerid hingamisteede haiguste ravis. Kahjulikest kõrvamõjudest võib nimetada südamekloppimist ja rütmihäireid, vererõhu tõusu, peavalu ja ringlust, iiveldust, lihasekrampe, unehäireid ning ärevuse kasvu. Valguainevahetust juhivad meessuguhormoonid, ajuripatsi ja kilpnäärme hormoonid. Anaboolsetest hormoonidest on kõige enam väljaspool meditsiinilisi näidustusi (kuri)tarvitamist leidnud meessuguhormoonid ja organismis mitteleiduvad nn. anaboolsed steroidid, mis on oma toimelt valguainevahetusele ca 10 korda tugevamad. Meessuguhormoone toodavad mehel munandid ja neerupealsed; naisel munasarjad ja samuti neerupealsed, kusjuures täiskasvanud mehe organismis on nende hormoonide hulk veres enam kui 100% korda kõrgem kui naistel
Kokkuvõte: Sugunäärmed · Mehe sugunaarmetes ehk munandites sunteesitakse meessuguhormoone ja seal valmivad ka isassugurakud ehk spermid. · Spermide valmimine algab suguküpsuse saabumisega ja uusi sperme moodustub elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks vajalik kehasoojusest veidi madalam temperatuur ning spermid ei tohi otseselt verega kokku puutuda. · Naise sugunäärmetes ehk munasarjades sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. · Munarakud moodustuvad juba looteeas ja uusi munarakke naise organismis elu jooksul juurde ei teki. · Sugukupsuse saabudes hakkavad munarakud ukshaaval valmima ning nende valmimine lõpeb 45-50 aasta vanuses. · Viljastamata munarakk havib ning koos sellega eraldub ka emaka limaskest.
Mehe sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Munandid sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e. spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Spermi arengu tingimused: *madalam temperatuur; *ei tohi verega kokku puutuda (vere kaitserakud hävitavad spermi, otsesel kokku puutel). Ühe spermi arengutsükkel kestab u. 80 päeva. Sperme valmib alates murdeeast kuni elu lõpuni. Korraga valmib tuhandeid sperme. Küpsed spermid talletatakse munandimanustes. Naise suguelundid: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Emakas lihaseline õõneselund, mis on seotud tupega ning munajuhade kaudu munasarjadega. Naissugunäärmed munasarjad asetsevad kahel pool emakat, mis täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, nind siin valmivad ka naissugurakud e. munarakud. Munasarjad hakkavad talletama sugukõpsuse saabudes 11-14 a....
Munand- Mehe sugunääre, milles moodustuvad isassugurakud ehk spermid ja meessuguhormoonid. Sperma- Meesugunäärmete nõre koos spermidega. Munasari- Naise sugunääre, mis sisaldab arenevaid munarakke ja kus sünteesitakse naissuguhormoonid. Ovulatsioon- Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast. Menstruaaltsükkel- Naise suguelundites toimuvad perioodilised muutused, mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks. Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad,
testosteroonitase on võrreldav täiskasvanu mehe omaga 0-1 imikuiga 1-3 maimikuiga 7-12/14 kainiku etapp kriis elu kriis surm 20.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed Munandid- 25-30g, kaetus valkja tihedast sidekoest valkjaskestaga TUNICA ALBUGINEA. Tavaliselt on 3 väänilist seemnetorukest. Seemnetorukeste kogupikkus on umbes 250m Tekivad spermid ja meessuguhormoonid- androgeenid. TESTOSTEROON Pärast sündi kuni teismeeani on minimaalne produktsioon. Saavutab maksimumi 20-30 aastasena. Munandites ja natuke neerupealiste kooreosas. Selle defitsiit on üks peamine südamelihase infarkti põhjus noorte meeste seas. Seemnejuha- 50cm, paariselund. Ülessanne- sperma välja juhtimine. Seemnepõieke- VESICULA SEMINALIS- näärme funktsioon, vedeldab spermat et oleks aktiivselt liikuv. Eesnääre POSTATA 4-4,5 cm, 20-25g (kastanimuna) läbib kusiti
3. Nim meeste välissuguelundeid. sisemised munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre välimised munandikott ja suguti 4. Kuidas valmivad naiste sugurakud? Munasarjad toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning siis valmivad naissugurakud. 5. Mille poolest erinevad seemnerakkude ja munarakkude valmimine? Munarakud nõristuvad verre, seemnerakud aga mitte. 6. Missuguseid muutusi organismis põhjustavad meessuguhormoonid? Sugurakkude valmimine, karvakasv, häälemurre, õlad laienevad, keha muutub pikemaks. 7. Missuguseid muutusi organismis põhjustavad naissuguhormoonid? Häälemurre, karvakasv, rindadekasv, puusad laienevad 8. Kuidas ravida viljatust? katseklaasi lapsed, hormoonravi 9. Missugused haigused on ohtlikud raseduse ajal? punetised, toksoplasmoos 10. Nim rasestumisvastaseid vahendeid. pillid, minipillid, steriliseerimine, kondoomid, spiraalid, sos-pillid, implandaadid 11. Mõisted:
Mehelikku küpsemist soodustab: Sport ja liikumine mittesuitsetamine hoidumine sõltuvusainetest ja kemikaalidest piisav ja tasakaalustatud toit. Mis hormoonid puberteedieas möllavad? Hormoone toodetakse keha sisenõrenäärmetes ja nad vastutavad mehe või naise sugutunnuste arengu eest. Tüdrukutel on arengu käivitajaks kaks erinevat hormoonide rühma: östrogeenid ehk naissuguhormoonid, mis vastutavad näiteks rindade kasvu ja seesmiste suguelundite arengu eest, ning androgeenid ehk meessuguhormoonid, mis tekitavad karvakasvu häbemepiirkonnas ja kaenlaalustes. Poistel vastutavad soolise arengu eest põhiliselt androgeenid, millest olulisemad on testosteroon ning selle vahehormoon DHT ehk dihüdrotesto- steroon. Nagu näha, leidub mehe kehas ka naissuguhormoone ja naise kehas meessuguhormoone. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja tüdrukust naise (loe ka Armastuse alkeemia, Kuidas ennast uurida, meestearst, masturbatsioon).
Komedoonakne Sõlmelis-mädasõlmeline akne Tsüstiline akne Kuigi akne seost toitumisega ei ole veenvalt tõestatud, soovitatakse hoiduda vürtsidest, rasvasest toidust ning alkoholist. Ainus söögiga saadav akne ägestaja on jood, seega jodeeritud söögisoola ei tohiks ülemääraselt kasutada. Akne tekkimisel on oluline koht suurenenud rasuproduktsioonil, rasunäärmete sarvestumishäirel, hormonaalsed nihkel ja bakteritel. Rasunäärmete talitlust kontrollivad meessuguhormoonid – andogeenid. Stress ei ole uute aknekollete tekke põhjuseks, küll aga tekitab akne ise stressi. Aknelöövet tekitavad, soodustavad või ägenemist põhjustavad tegurid: Suure rasvasisaldusega kosmeetika- või päikesekaitsevahendite liigne kasutamine Naha hooletu puhastamine Liigne päevitamine Menstruatsioonitsükkel Viibimine kuumas ja niiskes keskkonnas Pikaajaline hormoonsalvide, -kreemide või -tablettide kasutamine
Glükokortikoidid: Kortisoolsoodustab glükoneogeneesi, reguleerib põletikuprotsesse, reguleerib ainevahetusprotsesse, käivitab organismi kohanemisreaktsiooni stressiolukordades. Kortikosteroonsoodustab glükoneogeneesi, reguleerib põletikuprotsesse, reguleerib ainevahetusprotsesse, käivitab organismi kohanemisreaktsiooni stressiolukordades. Suguhormoonid ja nende toime Meessuguhormoonid: Testosteroonstimuleerib mehel suguorganite arengut ja mõjustab sugulist aktiivsust ja käitumist. Intensiivistab ta ka valkude sünteesi. Naissuguhormoonid Östradiool E2Geenide regulatsioon, suguelundite arenemine, sekundaarsed sugutunnused, formeerib menstruaaltsüklit Östroon E1Geenide regulatsioon, suguelundite arenemine, sekundaarsed sugutunnused, formeerib
Koos LHga kutsuvad esile emaka limaskesta Progesteroon (naissuguhormoon) kollakehas. Raseduse paksenenise. Progesteroon domineerib menstruaaltsükli teisel poolel ning ajal ka platsentas. raseduse ajal, toetades emaka limaskesta ja piimanäärmete valmisolekut. Androgeenid (meessuguhormoonid), eriti Peamiselt munandite Aktiviseerivad sekundaarsete sugutunnuste arenemist (nt. habeme kasvu) testosteroon interstitsiaalrakkudes puberteedieas. Seedeelundid (eriti Gastriin == Stimuleerib maomahla sekretsiooni. maolukuti rakud)
meessuguhormone. Kõigi neerupealiste koores toodetavate hormoonide süntees allub ajuripatsi kontrollile. Kortisool osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning aitab organismil haiguste ja stressiga toime tulla. Valkude lõhustamine toimub peamiselt skeletilihastes. Aldosteroon tagab elektrolüütide ja vee õige tasakaalu organismis, vähendab naatriumi eritumist neerudest. Soodustab kaaliumi väljaviimist organismist. Androgeenid ehk meessuguhormoonid on looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid. Androgeene leidub nii emaste kui isaste selgroogsete loomade rakkude tuumades. Isastel sünteesitakse androgeenid munandites ja neerupealisekoores kolesteroolist. Neerupealiste säsi koosneb kromofiinsetest rakkudest ja eritab katehhoolamiine (adrenaliini, noradrenaliini, dopamiini), mis seedekanali talitlust pärsivad, nad on insuliini antagonistideks. Seega veresuhkru tase veres tõuseb ja toimub rasvkoe lipofüüs. Lüpofüüsil
ravimvormidest ja ravimite manustamise viisidest (vegetatiivsesse närvisüsteemi, südame-‐veresoonkonda ja hingamiselunditesse toimivad ravimid, põletikuvastased ravimid); antakse ülevaade ravimitest ja mürkidest ning nende tarbimisega kaasnevatest ohtudest inimorganismile (dopinguained, nais-‐ ja meessuguhormoonid ja nende antagonistid, psühhotroopsed ained, ravimitoksikoloogia ja ravimiallergia). Teadmised: Inglise keelne, pehmete kaantega raamat, tegemist on õpikuga 4. Maja Jaani tn 8 Metaandmed: Mälestise nimi: Vanglahoone Tartus Jaani 8, 17-‐19.saj.
naiselikumad vormid, tugevneb karvakasv kaenla ja suguelundi piirkonnas, 12-13a. 3. Munarakk: moodustavad kõik looteeas, valmivad perioodiliselt enamasti ühekaupa alates puberteedist, ei valmi elu lõpuni Seemnerakk: moodustuvad pidevalt kogu elu, vajavad kehatemperatuuriist madalamat temp. 4. Mehe välimised ja sisemised suguelundid: kusepõis, seemnepõiekesed, eesnääre, seemnejuhad, kusiti, suguti, munandimanused, munandid 5. Munandis moodustuvad meessuguhormoonid, puberteedieas hakkavad areneme spermid. 6. Spermid vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri. 7. Sperma on meessugunäärmete nõre koos spermidega. 8. Naise suguelundid: munasarjad, munajuha,emakas, tupp 9. Munasarjad toodavad viljakal perioodil suguhormoone ning neis valmib munarakk. 10. Emakat vooderdav limaskest hakkab vohama ja paksenema pikkus 21-35päeva 11. kuna naistel on juba sündides olemas kõik munarakud mis võivad siis viga saada 12
ejakulatsiooni ajal seemnerakkudele ja muudab need aktiivseks Eesnääre · Kastanimuna suurune mehe sugunääre · Ümbritseb kusepõie kaela · Eesnääre on liitnääre, mille juhad ahenevad kusitisse · Eesnäärme lihaskude (tugev) pressib ejakulatsiooni ajal sekreeti kusitisse, mis koos seemnepõiekeste sekreediga muudab seemnerakud aktiivseks Spermatogenees · Toimub seemnekannalites androgeenide (meessuguhormoonid) mõjul · Spermatogeneesi protsess kestab umbes 70 päeva · Munandites valminud spermatotsüüdid ei ole veel liikumis võimelised · Munandimanuse pikkades juhades kujuneb välja nende liikumis- ja viljastumise võime (5-12 päeva) · Valmis seemnerakud salvestataksee seemnejuhades ja ampullides, nad on viljastamisvõimelised mitu kuud · Seemnerakud saavad liikuda oma pika viburi abil · Happelises keskkonnas langevad nad happe tardumusse
-kolmeteistkümneselt kiirendab kasvamist ja tekitab segadust -neljateistaastaselt paneb piire katsuma ja meeste maailma välja murdma Poisid, kelle teststeroonitase on kõrge, vajavad eriabi, et arendada endast juhimadusi ja suunata oma energia heale eesmärgile -Seksuaalselt hoolivaks isiksuseks saamiseks peavad poisid õppima kaastunnet ning õrnade tunnete väljanäitamist -Testosteroon annab elujõudu. Sooerinevuse, mida tingivad meessuguhormoonid ja geenid: Poisid on vastuvõtlikud üksildusele ja ängile---näita üles sama suurt kiindumust kui tüdrukute suhtes. Testosteroon teeb poisid sageli vaidlushimuliseks ja rahutuks--- lahenda konflikt rahumeelselt, ära karju ega ründa. Mida isad saavad teha? -Võta isaksolemiseks aeg -Tegele võsukestega aktiivselt- räägi, mängi, meisterda, käi matkamas -Mõnikord on keskendumishäire põhjuseks isa tähelepanu defitsiit -Jaga partneri vaateid distsipliinile
Milline mõte on meioosil toimuval kromosoomide ristsiirdel? Tunne jooniselt, kas on tegemist meioosi või mitoosiga, põhjenda. Meioosi teel paljunevad gameetilised rakud. Meioosiga kaasneb sugurakkude küpsemine ning eoste moodustumine. Kromosoomide ristsiirdega kaasneb geenivahetus, mis on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Ristsiire toimub profaasis. 5.Nimeta inimese paljunemiselundid, leia need joonisel, tea nende ülesandeid. Mees Munandid (tekivad spermid ja meessuguhormoonid), munandimanused (valminud seemnerakkude talletamine), seemnejuha (kuse-seemnejuha), eesnääre ja seemnepõieke (spermid sperma) Naine Munasarjad (tekivad munarakud ja naissuguhormoonid), munajuha (munarakk liigub, viljastamiskoht), emakas, tupp (spermid liiguvad, menstruatsioon). 6.Milline on kromosoomide ülesanne paljunemisel? Kuidas on seotud kromosoomid ja DNA? Mis juhtub DNA-ga enne rakkude jagunemist ja miks? Viljastumisel ühinevad spermi ja munaraku
1.Kirjelda mehe suguelundeid ja nende talitust. Mehe suguelundid jagunevad sisemisteks ja välimisteks. Sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välimised on munandikott ja suguti. Munandid on sugunäärmed, kus moodustuvad meessuguhormoonid. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Seemnejuhasid mööda liiguvad seemnepurske ajal manustest välja paiskunud spermid kusitisse. 2.Kirjelda naise suguelundeid ja nende talitust. Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp ning need paiknevad kõhuõõnes. Munasarjad on sugunäärmed, mis toodavad suguhormoone ning kus valmivad ka munarakud. Munajuha mööda liigub munarakk emakasse ning seal toimub ka munaraku viljastamine. Emakas on
organismi oma kudesid. - Immuuns�steemi vigadel v�ib olla mitu p�hjust: m�ne bakteri antigeenid v�ivad olla organismi oma valkudega liiga sarnased. Siis r�ndab organism nii baktereid kui ka neid rakke, mille pinnal on bakteritesarnaseid valke. - Ka viirusnakkused v�i ravimid v�ivad muuta rakumembraanide valke, nii et organism peab oma rakke v��rasteks sissetungijateks. - Naiste seas levinumad, kui meeste seas (kindel p�hjus teadmata), v�imalikuks p�hjuseks on meessuguhormoonid. Sellisel juhul on mehed k�ll �helt poolt paremini kaitstud autoimmuunhaiguste eest, kuid vastuv�tlikumad nakkushaigustele. Mida t�hendab allergia? - Ebatavaliselt �ge immuunvastus ainetele, mis tavaliselt toalist reaktsiooni esile ei kutsu. - Tavalised allergiat esile kutsuvad tegurid ehk allergeenid on tolmuk�bemed, loomade k��m, hallitusseente eosed, �ietold ja m�ned toiduained. - Organismi kaitsereaktsioonid on ebameeldivad ja m�nikord isegi eluohtlikud.
Mehe kusiti-kõverdnud, kuni 23cm pikk torujas. Algus: eesnääre, sugutikäsnakeha, avaneb välimise kusitisuudmena. Kusitisulgur-lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit. Mehe sisesuguelundid-munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnäärme, sugutisibulanäärmed. Välissuguelundid-suguti, munandikott. Naise sisesuguelundid-munasarjad, emakas, munajuhad, tupp. Välissuguelundid-suured, väikesed häbememokad, kliitor. Munandid-mehe sugurakud, meessuguhormoonid. Munandimanus-spermide valmimine. Seemnejuha-sperma väljajuhtimine. Seemnepõieke-seemnerakud aktiivsed. Eesnääre-soodustab nõre väljapaiskamist. Sugutisibulanäärmed-näärmete nõre lisandub seemnevedelikule. Suguti-uriini, seemnevedeliku väljutamine. Munandikott-munandid, manusest. Munasari-naissugurakud, naissuguhormoonid. Munajuha-munaraku väljastamine. Emakas-menstruatsioon, rasedus. Suured häbememokad-piiravad häbemepilu. Väikesed häbememokad-piiravad tupeesikut.
ja toitumise paranemine, võibolla ka keskkonnatingimuste mõju. Näiteks laplastel, kelle elutingimused 1870-1930 ei muutunud, ei täheldatud ka poiste varasemat küpsemist. Hormoonid Hormoone toodetakse keha sisenõrenäärmetes ja nad vastutavad mehe või naise sugutunnuste arengu eest. Tüdrukutel on arengu käivitajaks kaks erinevat hormoonide rühma: östrogeenid ehk naissuguhormoonid, mis vastutavad näiteks rindade kasvu ja seesmiste suguelundite arengu eest, ning androgeenid ehk meessuguhormoonid, mis tekitavad karvakasvu häbemepiirkonnas ja kaenlaalustes. Poistel vastutavad soolise arengu eest põhiliselt androgeenid, millest olulisemad on testosteroon ning selle vahehormoon DHT ehk dihüdrotesto- steroon. Nagu näha, leidub mehe kehas ka naissuguhormoone ja naise kehas meessuguhormoone. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja tüdrukust naise. Murdeeas esinevad enamikul noormeestest märjad unenäod ehk pollutsioonid, need on
ja üks või enam Ykromosoomi. Sündroom avaldub vaimse alaarengu ja naiseliku kehaehitusena, see on kaasasündinud geneetiliselt ehk pärilikkuse infoga määratud. Vastsündinud poisslapse kohta esineb sagedusega 2,2:1000. Üks üleliigne naissugu ehk Xkromosoom on põhjuseks. Ta määrab lapse sootunnuste väljaarenemise. Sellest tingituna kaasnevad psüühikahäired ja vaimne alaareng ja poisid on alates puberteedieast naiseliku kehaehitusega. Meessuguhormoonid on selle raviks. Sagedusega 2,2:1000 esineb haiged vastsündinud poisslapse kohta. Üleliigne naissugu ehk Xkromosoom on selle põhjuseks. Sünnirisk suureneb haige lapse puhul ema vanusega. Seetõttu kui mõnda rakku satub rohkem Xkromosoome, kui normim, siis ilmneb häire munaraku või spermatosoidi tekkel. Tervel inimesel on igas rakus 46 komosoomi, mis koosnevad pärilikkuseainest, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele. Inimese
segunenud. Enesetõhususe teoorias käsitletakse probleemi, kuidas on omavahel ühenduses inimeste arusaamad endast ja nende soov oma eesmärke saavutada. Kui see on kõrge, oleme kindlad, et suudame eesmärke saavutada siis ka pingutame rohkem ning eesmärgini jõudmine on tõenäolisem. Kui me hindame seda madalalt, on ka pingutused nõrgemad. Enesetõhusust tõstab reaalselt saavutatavate eesmärkide seadmine. Meestel on meessuguhormoonid ehk androgeenid, naistel naissuguhormoonid ehk östrogeenid, mõlemad suunavad sootunnuste väljakujunemist ja mõjutavad seksuaalihasid. Esmased sootunnused kujunevad 2. ja 3. kuu vahel. Siis algab suguhormoonide eritumine, mis kontrollivad lapse edasist arengut: reguleerivad tema organismis kulgevaid protsesse ja ka ühtlasi genitaalide arenemist. Naise anatoomiliseks arenguks pole vaja naissuguhormoone, oluline on vaid, et meessuguhormoonide mõju puuduks. Niisiis osutub teatav sookohane
välissekretoorne funktsioon. Spermatogenees sertoli rakkudes, sisesekretoorne on tsetosterooni produktsioon (meessuguhormoon), produtseeritakse testistes Leydigi rakkudes ehk interstitasiaal rakud. Naissugunäärmeteks on munasarjad, nende välissekretoorseks funktsiooniks on munaraku produktsioon ning sisesekretoorseks naissuguhormoonide produktsioon: 1. Östrogeenid- östradiool, östroon, östriool. 2. Gestageenid- progesteroon Meessuguhormoonid. Testosterooni vallandumine toimub vastavalt tema enda tasemele veres. · Taseme langusel stimuleeritakse hüpotaalamust produtseerima gonadoliberiine, need omakorda stimuleerivad hüpofüüsi eessagaras LH (luteiniseeriva) hormooni produktsiooni. · LH toimib omakorda Leydigi rakkkudele testistes, mis produtseerivad testosterooni. · Testosterooni taseme tõus hakkab negatiivse tagasiside mõjul pidurdama hormooni produktsiooni
Higieritumine reguleeritakse sümpaatiliste närvisüseemiga. Ööpäevas eritub umbes 700-1300 ml. higi. Samuti higierituse intensiivsus sõltub väliskeskkonna temperatuurist ning üldiselt organismi seisundist. Kui temperatuur ning füüsiline aktiivsus tõuseb, siis suurendab higieritumine organismis. Maksimaalne higieritumine algab puberteedi eas. Pärast 25 aastast rasv ja higinäärmete aktiivsus langeb. (Pokryshkina 2013: 116-117) Puberteedi eas hakkavad funktsioneerima rasunäärmed. Meessuguhormoonid, mis sisalduvad naise organismis, eritavad rasvanäärmeid. Rasu ülesandeks naha peal on kaitsa organismi. Murdeeas, kui eritub suur hulk rasvu, siis rasu naha peal ummistab nahapoorid. Ning naha peal tekib komedoonid –tumedad täpikesed. Naha peal hakkavad arenema vinnid ehk akne. Akne see on rasumäärme põletik, mis on põhjustatud bakteritest. (Haldre 2007: 17) Vinnid tavaliselt esinevad näol, rinna peal ning selja peal. Kui hakkab esinema akne, siis kindlasti
välissekretoorne funktsioon. Spermatogenees sertoli rakkudes, sisesekretoorne on tsetosterooni produktsioon (meessuguhormoon), produtseeritakse testistes Leydigi rakkudes ehk interstitasiaal rakud. Naissugunäärmeteks on munasarjad, nende välissekretoorseks funktsiooniks on munaraku produktsioon ning sisesekretoorseks naissuguhormoonide produktsioon: 1. Östrogeenid- östradiool, östroon, östriool. 2. Gestageenid- progesteroon Meessuguhormoonid. Testosterooni vallandumine toimub vastavalt tema enda tasemele veres. Taseme langusel stimuleeritakse hüpotaalamust produtseerima gonadoliberiine, need omakorda stimuleerivad hüpofüüsi eessagaras LH (luteiniseeriva) hormooni produktsiooni. LH toimib omakorda Leydigi rakkkudele testistes, mis produtseerivad testosterooni. Testosterooni taseme tõus hakkab negatiivse tagasiside mõjul pidurdama hormooni produktsiooni. Negatiivne tagasiside
stimuleerivad ka rakkude pooldumist ja luustumist. Folliikuli küpsedes soodustavad emaka limaskesta proliferatsiooni (vohamist) ja kolla(s)keha säilitamist, tugevdavad ainevahetuslikke protsesse. Folliikuli küpsedes tekib kolla(s)keha, mis produtseerib progesterooni. Viimane kindlustab viljastatud munaraku kinnitumise emaka limaskestale ja loote arengu raseduse esimesel poolel. Hiljem produtseerib progesterooni juba platsenta, mis sünteesib ka kooriongonadoptroopset hormooni. Meessuguhormoonid ehk androgeenid näiteks testosteroon, androsteroon jt. - tekivad testistes. Nad stimuleerivad suguorganite ja sekundaarsete sugutunnuste arengut, ainevahetusprotsesse. Meessuguhormoonid tõstavad valkude sünteesi aktiivsust, ariti lihastes, mille tulemusena need suurenevad mahult, aktiveerivad luude kasvu. Suguhormoonide lagundamisel maksas tekivad ühendid, mis seostatakse glükuroon- ja väävelhappega ning erituvad neerude, osalt ka naha kaudu. Platsenta hormoonid
Füüsiline areng lapsel võib olla aeglasem. Hormoonid ja suguhormoonid Hormoonid · on väga aktiivsed keemilised ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes e.endokriinnäärmetes. · Need mõjutavad meid väga väikestes kogustes. · Hormoone toodetakse ajuripatsis, kilpnäärmes, neerupealistes, kõhunäärmes, munasarjades ja munandites (vt.allolevat pilti). Suguhormoonid · meessuguhormoonid e. androgeenid · naissuguhormoonid e. östrogeenid · nii meeste kui naiste organismis toodetakse meesja naissuguhormoone, kuid meestel on ülekaalus meessuguhormoonid ja vaid vähesel määral on naissuguhormoone ning naistel vastupidi. Meessuguhormoonid Mõjutavad: · mehe suguelundite arenemist, spermatsoidide tekkimist.
mis reguleerivad ainevahetust ja närvisüsteemi erutuvust. Harknääre paikneb hingetoru hargnemise kohal, pidurdab enneaegset sugulist küpsemist ning on väga võimas lapseeas (istub trahhea kohal). Harknäärmes aktiviseeritakse antikehad. Neerupealised istuvad neerude kukil, moodustavad kaks struktuuri koor ja säsi. Koores toodetakse hormoone, mis reguleerivad süsivesikute ja mineraalainete ainevahetust ning omavad ühtlasi ka sugufunktsioone (nais-, meessuguhormoonid). Säsis toodetakse adrenaliini, mis stimuleerib südame tööd, lihaskontraktsiooni ning hingamist, ent pärsib seedimist. Pankreas asetseb kõhuõõnes, mao taga, seal reguleeritakse kahe süsivesikuga glükoosi taset. Nimelt glükoos muudetakse insuliini abil glükogeeniks ning glükogeeni muudab glükoosiks tagasi glükagoon. Munandid neis toodetakse paralleelselt spermidega ka meessuguhormoone androgeene
kinnistumist mälust üleliigse kõrvaldamise teel. Unustamine on passiivne protsess, mis öösel toimub aeglasemalt kui päeval. 56. Hormooni mõiste. Kus produtseeritakse organismis hormoone.? Hormoonid on keemilised infokandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes näärmerakkudes ja saadetakse verre ning vere kaudu sihtelundisse. 57. Hormoonid saadetakse otse verre, mille abil jõuavad nad sihtelundisse. 58. Suguhormoonid kuuluvad: steroidhormoonide hulka ning jagunevad: 1. androgeenid -meessuguhormoonid 2. östrogeenid naissuguhormoonid 59. Androgeenide füsioloogiline toime. 60. Puberteediperioodi olemus. Sigimisvõime väljakujunemise periood. 61. Tüdrukute puberteediperioodi vanusepiirid: 8-9 kuni 14-15 aastat. 62. Poiste puberteediperioodi vanusepiirid: 11-12 kuni 16-18 aastat. 63. Tüdrukute puberteediperioodi kõrgpunkti iseloomustab menstruatsiooni algus, selle tekke vanusepiirid: 12-13 aastat 64. Poiste puberteediperioodi kõrgpunkti iseloomustab spermatogenees, selle tekke
Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid.
Mehel kujunevad suguelundid välja lõplikult samuti puberteedi perioodil, suguküpsusega kaasnemisel, testosterooni mõjul, samuti ka sekundaarsed sugutunnused. Naissugunäärmeteks on munasarjad, nende välissekretoorseks funktsiooniks on munaraku produktsioon ning sisesekretoorseks naissuguhormoonide produktsioon: 1. Östrogeenid- östradiool, östroon, östriool. 2. Gestageenid- progesteroon 17. Suguhormoonid - nende funktsioon ja eritumise regulatsioon. Meessuguhormoonid. Testosterooni vallandumine toimub vastavalt tema enda tasemele veres. · Taseme langusel stimuleeritakse hüpotaalamust produtseerima gonadoliberiine, need omakorda stimuleerivad hüpofüüsi eessagaras LH (luteiniseeriva) hormooni produktsiooni. · LH toimib omakorda Leydigi rakkkudele testistes, mis produtseerivad testosterooni. · Testosterooni taseme tõus hakkab negatiivse tagasiside mõjul pidurdama hormooni produktsiooni
· sugunääre sootunnuste mõjutamine - eritavad hormoone otse verre, pole juhasid 13. SIGIMISELUNDKOND. LOOTE ARENG NAISE SUGUNÄÄRMED · moodustuvad looteeas · uusi elu jooksul juurde ei teki · munarakud hakkavad valmima murdeeas · valmimine lõppeb 45-50 aasta vanuses · viljastumata munarakk hävib · ja eraldub koos emaka limaskestaga MEHE SUGUNÄÄRMED · ehk munandid · meessuguhormoonid ja spermid · valmimine algab suguküpsuse saabumisega · valmistamine toimud kogu elu jooksul · moodustumiseks tarvis kehasoojusest veidi madalamat temperatuuri · ja ei tohi verega kokku puutuda LOOTE ARENG · idulane arengujärk, kus sarnasust inimesega lootel pole · moodustuvad rakkude kogumid, mis on tulevaste organite algmeteks · kolmanda kuu alguseks olemas toimivad kehaosad · erinevatel kehaosadel erinev arengu kiirus
rasvkoes. · Ehituslik roll: biomembraanide kaksikkiht nt. rakumembraan ja rakutuuma membraan. · Mehhaaniline kaitsefunktsioon: rasvad moodustavad siseorganite ümber amortiseeriva kihi · Transpordifunktsioon: lipoproteiinid kannavad veres ringi rasvhappeid ja rasvlahustuvaid vitamiine · Termoisolatsioon: nahaalune rasvakiht kaitseb kehatemperatuuri kõikumiste eest · Lipiidid on eelühendid nt. Prostaglandiinide (meessuguhormoonid) sünteesil · Lahustid: rasvkoes ladestuvad kehavõõrad ained (nt. raskemetallid) · Närvirakkude müeliintupe koostises toimivad isolaatoritena signaaliülekande effektiivsuse suurendajatena. · Sapiväljutajad: söödud lipiidid stimuleerivad sapi tootmist, sapp omakorda soodustab lipiidide seedimist, sest toimib emulgaatorina. · Metaboolse vee tekitamine, organismis tekkib ööpäevas ca 300 ml vett metabolismi e. ainevahetuse käigus. 4
Kõrvalmõjud: Valud emakas, iiveldus, oksendamine, diarröa. Dinoprost võib põhjustada hüpotensiooni. Väikses doosis misoprostooli saab kasutada abordiks ja kõrvalmõjud on vöiksemad. •Tungaltera alkaloidid (tänapäeval vähese kliinilise tähtsusega) –Verejooksude ravi ja profülaktika pärast sünnitust •Pg-d –Kontraktsioonid –Sünnitegevuse stimulatsiooniks PgE2 –Abordi esile kutsumiseks misoprostool K. Vahenõmm 2018 - Meessuguhormoonid (testosteroon, dihüdrotestosteroon) Androgeensete hormoonide süntees ja füsioloogiline roll. Sünteetilised androgeenid (metüültestosteroon). Sünteetiliste ja looduslike androgeenide võrdlev farmakokineetika, kasutaminäidustused ja kõrvaltoimed. Testosteroon on peamine looduslik androgeen. Seda sünteesitakse peamiselt testiste interstsiaalsetes rakkudes ja väiksemal määral munasarjades ja adrenaalkorteksis. AKTH mõjutab androgeenide produktsiooni. Androgeene toodetakse
Pärmseen toitub naharasust, lõhustades selle endale seeditavateks vabadeks rasvhapeteks, mis omakorda kahjuks ärritavad nahka ja tekitavad põletikku. Seborroilise nahapõletikuga inimestel näib olevat langenud ka resistentsus Pityrosporum ovale´le. Seborroiline dermatiit imikutel tekib kuni 6. elukuuni ja esineb harilikult nn. titekõõma ehk gneissi kujul, kuid võib haarata ka nahavoldid, eeskätt kaenla aukude ja kubeme piirkonnad. Seborröadermatiidi kulgu mõjutavad androgeenid ehk meessuguhormoonid. Vastsündinute haigestumise põhjus on tõenäoliselt emalt saadud hormoonid. Kui emalt saadud androgeenide toime lõpeb, muutuvad rasunäärmed 9-12 aastaks inaktiivseteks ning selles vanuses seborröadermatiiti ei esine. Meestel, kellel meessuguhormoone toodetakse vähe, haigust ei teki. Naistel paraneb naha seisund raseduse ajal. Haigust ägestavad faktorid Nahalööve võib tekkida igal ajal ja näiliselt mingi põhjuseta, kuid pole kahtlust, et on olemas
Hüperplaasia võib toimuda olemasolevate rakkude pikisuunalisel jagunemisel ja/või rakkude tekkel tüvirakkudest (satelliitrakkudest). 19.HÜPERTROOFIA MÕISTE, TEKKIMISE TINGIMUSED.Hüpertroofia olemasolevate lihaskiudude (-rakkude) suuremaks muutmine. Hüpertroofia aluseks on valgusüntees ribosoomides. Suunavad/mõjutavad tegurid: pärilikkus ja treeninguvälised tegurid (toitumine, hormoonide sisaldus veres), aga ka anaboolsed steroidid, meessuguhormoonid (nt testosteroon). 20.SELGITAGE MÕISTED: LIHASED AGONISTID, SÜNERGISTID, ANTAGONISTID, FIKSAATORID Agonistid lihased, mis sooritavad antud liigutuse, liikumise. Antagonistid lihased, mis sooritavad agonistidele vastandliigutuse (nt küünarliigest sirutavad lihased). Sünergistid lihased, mis kontraheeruvad agonistidega üheaegselt ja väldivad liigutusi, mis ei ole soovitud liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi.
etapis:esiteks liiguvad verest neerukehakeste õõnsusse vesi ja selles lahustunud jääkained ning mitmesugused organimsile vajalikud ained(nt glükoos).Teises etapis imenduvad vajalikud ained ja suurem osa veest verre tagasi.see toimub peenikestes torukestes.üleliigne vesi koos jääkainetega, nt liigsete sooladega.moodustab uriini. SUGUELUNDKOND Munandites moodustuvad meessuguhormoonid ja alates puberteedieast arenevad spermid. Munandites on peenikesed väänilised seemnetorukesed mille sisemises rakukihis arenevadki spermid. Munandites talletuvad valminud spermid. Kusiti juhib sperma välja.
N on valkude molekulis valkudele spetsiifiline, saab otsustada valkude ainevahetuse üle, seda saab mõõta. Lämmastikku viiakse välja higi, rooja ja uriiniga. Lämmastiku bilansiga otsustatakse valgu omastamise ja väljastamise üle. Kui on tasakaalust väljas- positiivne kui negatiivne. · Positiivne on siis, kui saadakse N rohkem kui välja viiakse. Võib muuutuda postiivseks raseduse ajal, siis on sünteesi protsessid ülekaalus. Meessuguhormoonid on samuti positiivseks mõjuks. Tavaliselt on täiskasvanul bilanss tasakaalus. Muutub positiivseteks ka pärast nälgimist, rasketest haigusest taastumisel. · Negatiivne on siis, kui välja viiakse rohkem kui toiduga saadakse. Nälgimise korral, valgu vaese toidu korral. Rasked nakkushaigused, raske, kurnava füüsilise töö/treeninugu korral. Valgu miinimum ja optimum, mõiste ja suurus.
(Akne erinevad..., 2015) Terje Kuke sõnul on peale eelnevate kolme põhilise aknevormi olemas ka erivorme: ·imikuea akne, ·troopika akne, ·steroidakne. ·psühhogeenne akne. 1.3. Akne tekkepõhjused Akne on päriliku eelsoodumusega haigus. Lapsel on suurem oht haigestuda, kui vähemalt ühel vanemal on esinenud akne. (Akne, 2018) Üks peamisi akne põhjustajaid on kindlasti hormoonid. Enne puberteeti on rasunäärmed väikesed ja seetõttu aknet enamasti ei teki. Puberteedieas meessuguhormoonid ehk androgeenid stimuleerivad rasunäärmete kasvu ning rasueritust. Rasunäärmete rakkude lagunemisel tekib erinevaid rasvhappeid sisaldav rasu. Ulatusliku akne põhjuseks on liigselt rasune nahk. Normaalse nahaga inimestel on rasunäärmed ja rasueritus väiksemad kui aknehaigetel. (Akne, 2018) 6 Aknet võivad esile kutsuda ka järgmised tegurid (Kroom, 2009): ·suukaudsed rasestumisvastased vahendid,
Na ja k tasakaalu hoidmine veres, lihas ja süda toimiksid normaalselt. Kui läheb paigast ära, häirib lihaste normaalne talitlus. Aktiivne töötamise järel on k puudus suurem kui na puudus organismis. K on südamelihase tööseisukohas hästi vajalik. Vererõhu säilitamisel. Glükokortikoidid. Soodustavad glükoosi lõhustamist, mõjutavad põletiku protsesse. Kasut väga laialadaselt põletike raviks. Aitavad mobiliseerida stressolukorda. Tõstavad üldist kohanemisvõimet. Meessuguhormoonid. Toodetakse neerupealiste koortes. Ei mõjuta soodumist ja teket, soolist käitumist. Mõjutavad ja tugevdavad lihasvalgu sünteesi, lihasmass suureneb. Kaltsiumiladestumist luukoes, luudekasvu. Androgeenid. Mõjutavad lihaste valgusünteesi, lihasmassi kasvu. Sugunäärmed. Toodavad sugurakke ja suguhormoone. Testosteroon e meesuguhormoon. Suguorganite stimuleerimine. Aktiveeriv toime. Soodustab koevalkude, lihasvalkude sünteesi. Produktsioonid lihasrakkude kasvu ja jõuharjutused on
taastub emaka limaskest (üleminek sekretsioonifaasi). Laktogeenid e. Piimahormoonid. Gestageenid: kutsutakse veel ka kollaskehahormoonideks. Olulisemaks gestageeniks on progesteroon, mis kutsub esile sekretsioonifaasi. Ohjab emaka kontraktsioon, seega on raseduse oluline säilitaja. Intensiivistab ka üldist ainevahetust. Nad on naissuguhormoonid, ovulatsiooni pidurdajad. Androgeenid e. meessuguhormoonid, kutsutakse ka steroidideks. Tähtsaim meessuguhormoon on 2 testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandite vaherakud. Testosteroon mõjutab seemnerakkude moodustamist munandites ja sekundaarsete sootunnuste ilmnemist. Tüümus e. harkeelund Asetseb rinnaõõnes rinnakupideme taga. Tal eristatakse 2 sagarat, mis on ühendatud sidekoe varal
Suguhormoonide toimel suureneb rasueritus ja rasunäärmete ummistumise tulemusena tekivad rasukorgid e. Komedoonid. Propionibacterium acnese - aknet teket soodustava bakteri vohamisel lisanduvad põletikulised sõlmed ja mädakolded. Pärilikkus. Noorukitel, kelle vanemad põdesid noorena aknet on suurem tõenäosus haigestuda. Pärilik on ka armide teke. Hormoonid. Enne puberteeti on rasunäärmed väikesed ja akne ei saa tekkida. Puberteedis meessuguhormoonid e. androgeenid stimuleerivad rasunäärmete kasvu ja rasueritust. Rasunäärmete rakkude lagunemisel tekib rasu, mis sisaldab erinevaid rasvhappeid. Mida rohkem rasu, seda ulatuslikum akne. Mõlemal sool on piisavalt androgeene, et tagada peaaegu maksimaalne näärmete aktiivsus. Peaaegu kõigil aknehaigetel on rasunäärmed ja rasueritus suuremad kui normaalse nahaga inimestel. Anaboolsetel steroididel, mida kasutatakse lihasmassi kiireks kasvatamiseks, on samuti
emakalimaskesta proliferatsiooni. Soodustavad loote pesastumist, nende mõjul taastub emaka limaskest (üleminek sekretsioonifaasi). Laktogeenid e. Piimahormoonid. Gestageenid: kutsutakse veel ka kollaskehahormoonideks. Olulisemaks gestageeniks on progesteroon, mis kutsub esile sekretsioonifaasi. Ohjab emaka kontraktsioon, seega on raseduse oluline säilitaja. Intensiivistab ka üldist ainevahetust. Nad on naissuguhormoonid, ovulatsiooni pidurdajad. Androgeenid e. meessuguhormoonid, kutsutakse ka steroidideks. Tähtsaim meessuguhormoon on testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandite vaherakud. Testosteroon mõjutab seemnerakkude moodustamist munandites ja sekundaarsete sootunnuste ilmnemist. Tüümus e. harkeelund- Asetseb rinnaõõnes rinnakupideme taga. Tal eristatakse 2 sagarat, mis on ühendatud sidekoe varal. Sagarad koosnevad sagarikest, milles leidub 1
KÕHUNÄÄRME SISESEKRETOORSED SAARED 0,1-0,2mm läbimööduga rakukogumikud mida leidub näärme kõikides osades. Glükagoon ja Insuliin osalevad süsivesikute ainevahetuses. NEERUPEALISED paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal, mass ligi 12g. Kortikosteroidid neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid reg. süsivesikute ainevahetust Mineralokortikoidid reg. naatriumi ja kaaliumi ainevahetust Meessuguhormoonid Adrenaliin ja noradrenaliin sarnaneb autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjuga 66 SUGUNÄÄRMED munasarjades ja munandites Östrogeen ja Gestageen naissuguhormoonid Androgeen ja Testosteroon meessuguhormoonid, ülesandeks on primaarsete ja sekundaarsete sootunnuste väljakujundamine, organismi üldine kasvamine ja arenemine, normaalse seksuaalelu tagamine.
regulatsioon). Hüpofüüsi eessagara somatotroopne H suurendab rakumembraani läbilaskvust aminohapete suhtes ja tõstab valgu sünteesi intensiivsust. KilpnäärmeH-d türoksiin ja trijodotüroniin stimuleerivad valgu sünteesi ja soodustavad kudede diferentseerumist. Neerupealise glükokortikoidid hüdrokortisoon ja kortisoon suurendavad valgu lammutamist kudedes, eriti lihastes, maksas tõstavad nad valgu sünteesi taset. Meessuguhormoonid omavad anaboolset funktsiooni. Nii insuliin kui kasvuhormoon võimaldavd aminohapete transporti rakkudesse. Insuliin suurendab rakutuumas DNA transkriptsiooni, kiirendab proteiinide sünteesi. Süsivesikute ainevahetus. Süsivesikud on loomorganismidele peamised energeetilised materjalid. . Ööpäevasest energiakulust
7. Vaegused: · Fe vaegus · Asendamatute aminohapete vaegus · Asendamatute rasvhapete vaegus · Vitamiinide vaegus c) Ema haiguslikud seisundid: · Diabeet (I tüüpi) · Kilpnäärme üle- või alatalitlus · Epilepsia · Nakkushaigused (AIDS) 8. Keemilised teratogeenid a) teatud keemilised elemendid: hambaplommid (Hg), patareid (Li) b) ravimid: eriti antibiootikumid c) meessuguhormoonid d) rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimine: (D-vitamiin näo väärarengud, A- nõrgamõistuslik) e) olmekemikaalid: kodukeemia, putukamürgid, paljundusaparaat (eritab osooni) 9. Füüsikalised teratogeenid a) kiirgused: radioaktiivne (kõige ohtlikum), röntgenkiirgus, äärmuslikud infrapunakiirgus väärtused. b) Traumad: kukkumised, põrutused, vibratsioon c) Tubakasuits: loote vere O2 sidumisvõime kahaneb, labiilne närvisüsteem, sündides
rakumembraan ja rakutuuma membraan. Rasvad on vajalikud, kuid õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras. Mehhaaniline kaitsefunktsioon: rasvad moodustavad siseorganite ümber amortiseeriva kihi Transpordifunktsioon: lipoproteiinid kannavad veres ringi rasvhappeid ja rasvlahustuvaid vitamiine Termoisolatsioon: nahaalune rasvakiht kaitseb kehatemperatuuri kõikumiste eest Lipiidid on eelühendid nt. Prostaglandiinide (meessuguhormoonid) sünteesil Lahustid: rasvkoes ladestuvad kehavõõrad ained (nt. raskemetallid) Närvirakkude müeliintupe koostises toimivad isolaatoritena signaaliülekande effektiivsuse suurendajatena. Sapiväljutajad: söödud lipiidid stimuleerivad sapi tootmist, sapp omakorda soodustab lipiidide seedimist, sest toimib emulgaatorina. Metaboolse vee tekitamine, organismis tekkib ööpäevas ca 300 ml vett metabolismi e. ainevahetuse käigus. 4
G. Stanley Hall (1904) M. Mead (1928) K. Lewin (1939) A. Bandura (1964) Offer & Offer (1975) Füüsiline areng · Primaatsed ja sekundaarsed sootunnused tüdrukutel varem kui poistel · Esimene menstruatsioon 8. ja 16. eluaasta vahel · Füüsilise arenguga rahulolu poistel suurem kui tüdrukutel; halvim liiga vara küpsevatel tüdrukutel ja liiga hilja küpsevatel poistel NAISSUGUHORMOONID: östrogeen jt. MEESSUGUHORMOONID testosteroon jt. SIGMUND FREUD (1856-1939) · PRELATENTNE PERIOOD Sünd - 6-7 a. · ORAALNE PERIOOD Sünd - 1 a. · ANAALNE e. SADISTLIK e. MUSKULAARNE PERIOOD 1 a. - 2.5 a. · FALLOSLIK PERIOOD 2.5 a. - 6-7 a. · LATENTNE PERIOOD 6-7 - 10.5 a. MURDEIGA10.5 a. - täisiga * PUBERTEEDI - EELNE PERIOOD * PUBERTEET * PUBERTEEDIJÄRGNE PERIOOD Kognitiivne areng · Piaget' formaalsetes operatsioonides mõtlemise periood
küpsemist ja tegevust, antikehade teket. Neerupealis 2 tükki parem ja vasak, kaal 20 g kumbki. Väljaspool on neerupealise koor, sees neerupealise säsi. Koor koosneb mitmest tüüpiliste näärmerakkude kihist ja toodab suurt hulka hormoone. Neerupealise koore e korteksi hormoonid: · mineralokortikoidid vee ja soolade bilanss organismis · glükokortikoidid valkude, rasvade, süsivesikute, põletikureaktsioonide takistamine · androgeensed kortikosteroidid meessuguhormoonid, mis on olulised liikumisaparaadi arenemise ja lihastöö reguleerimisel Neerupealise säsi hormoonid: · adrenaliin ja noradrenaliin tugevdavad ja pikendavad ANS-i sümpaatilise osa toimet · katehhoolamiinid Neid nimetatakse ka stressihormoonideks, sest nende toime on eriti selgelt väljendunud stressireaktsioonide käivitumisel ja algfaasides. Stressireaktsiooni 3 faasi: 1
3g on hemoglobiinis. Rauda on ka lihaste müoglobiinis ning kõigi rakkude hingamisensüümides. Ülejäänud 1 g rauda on depondeerunud valkudesse, peamiselt maksa ja makrofaagisüsteemi rakkudesse.Mehe päevane vajadus u. 1 g, naistel 2g. Hormoonid bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mille ülesandeks on paljurakulises organismis erinevate rakkude ja kudede talitluse kooskõlastamine, kuuluvad valkude ja lipiidide hulka, retseptoriteks on valgud. steroidhormoonid:*androgeenid e. meessuguhormoonid, *östrogeenid ehk naissuguhormoonid *progestiinid ehk kollaskehahormoonid *neerupealise kooreosa hormoonid ehk kortikosteroidid Mees: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre, suguti-testosteroon Naine: munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, häbememokad, kõdisti.-östrogeen ja progesteroon Menstruaaltsükkel: naise organismis toimuv naissugurakkude perioodiline ja korduv arenemine
annaabi.ee 
