Teised anaboolse toimega ained (klenbutreool, seranool jt.) soodustavad lihasmassi kasvu sarnaselt anaboolsetele steroididele, kuid ei kuulu viimaste hulka, kuna neil puudub androgeenne toime. Meditsiinis kasutatakse neid ainerid hingamisteede haiguste ravis. Kahjulikest kõrvamõjudest võib nimetada südamekloppimist ja rütmihäireid, vererõhu tõusu, peavalu ja ringlust, iiveldust, lihasekrampe, unehäireid ning ärevuse kasvu. Valguainevahetust juhivad meessuguhormoonid, ajuripatsi ja kilpnäärme hormoonid. Anaboolsetest hormoonidest on kõige enam väljaspool meditsiinilisi näidustusi (kuri)tarvitamist leidnud meessuguhormoonid ja organismis mitteleiduvad nn. anaboolsed steroidid, mis on oma toimelt valguainevahetusele ca 10 korda tugevamad. Meessuguhormoone toodavad mehel munandid ja neerupealsed; naisel munasarjad ja samuti neerupealsed, kusjuures täiskasvanud mehe organismis on nende hormoonide hulk veres enam kui 100% korda kõrgem kui naistel
Kokkuvõte: Sugunäärmed · Mehe sugunaarmetes ehk munandites sunteesitakse meessuguhormoone ja seal valmivad ka isassugurakud ehk spermid. · Spermide valmimine algab suguküpsuse saabumisega ja uusi sperme moodustub elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks vajalik kehasoojusest veidi madalam temperatuur ning spermid ei tohi otseselt verega kokku puutuda. · Naise sugunäärmetes ehk munasarjades sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. · Munarakud moodustuvad juba looteeas ja uusi munarakke naise organismis elu jooksul juurde ei teki. · Sugukupsuse saabudes hakkavad munarakud ukshaaval valmima ning nende valmimine lõpeb 45-50 aasta vanuses. · Viljastamata munarakk havib ning koos sellega eraldub ka emaka limaskest.
Mehe sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Munandid sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e. spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Spermi arengu tingimused: *madalam temperatuur; *ei tohi verega kokku puutuda (vere kaitserakud hävitavad spermi, otsesel kokku puutel). Ühe spermi arengutsükkel kestab u. 80 päeva. Sperme valmib alates murdeeast kuni elu lõpuni. Korraga valmib tuhandeid sperme. Küpsed spermid talletatakse munandimanustes. Naise suguelundid: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Emakas lihaseline õõneselund, mis on seotud tupega ning munajuhade kaudu munasarjadega. Naissugunäärmed munasarjad asetsevad kahel pool emakat, mis täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, nind siin valmivad ka naissugurakud e. munarakud. Munasarjad hakkavad talletama sugukõpsuse saabudes 11-14 a....
Munand- Mehe sugunääre, milles moodustuvad isassugurakud ehk spermid ja meessuguhormoonid. Sperma- Meesugunäärmete nõre koos spermidega. Munasari- Naise sugunääre, mis sisaldab arenevaid munarakke ja kus sünteesitakse naissuguhormoonid. Ovulatsioon- Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast. Menstruaaltsükkel- Naise suguelundites toimuvad perioodilised muutused, mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks. Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre ning välimise on munandikott ja suguti. Meessuguhormoonide süntees ja spermide moodustumine munandites algab suguküpsuse saabumisega ja võib jätkuda elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks on vaja kehasoojust veidi madalamat temperatuuri, ka ei tohi spermid otseselt verega kokku puutuda. Naise peamised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp, mis paiknevad keha se...
TERVE MEES 19.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv Kuni viienda rasedusnädalani arenevad mees- ja naisloode enam-vähem ühtemoodi 12. rasedusnädalal algab munandite laskumine munandikotti 14. rasedusnädalaks on sooline diferentseerumine lõppenud ja loote testosteroonitase on võrreldav täiskasvanu mehe omaga 0-1 imikuiga 1-3 maimikuiga 7-12/14 kainiku etapp kriis elu kriis surm 20.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed Munandid- 25-30g, kaetus valkja tihedast sidekoest valkjaskestaga TUNICA ALBUGINEA. Tavaliselt on 3 väänilist seemnetorukest. Seemnetorukeste kogupikkus on umbes 250m Tekivad spermid ja meessuguhormoonid- androgeenid. TESTOSTEROON Pärast sündi kuni teismeeani on minimaalne produktsioon. Saavutab maksimumi 20-30 aastasena. Munandites ja natuke neerupealiste kooreosas. Selle defitsiit on üks peamine südamelihase infarkti põhjus noorte meeste seas. Se...
3. Nim meeste välissuguelundeid. sisemised munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre välimised munandikott ja suguti 4. Kuidas valmivad naiste sugurakud? Munasarjad toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning siis valmivad naissugurakud. 5. Mille poolest erinevad seemnerakkude ja munarakkude valmimine? Munarakud nõristuvad verre, seemnerakud aga mitte. 6. Missuguseid muutusi organismis põhjustavad meessuguhormoonid? Sugurakkude valmimine, karvakasv, häälemurre, õlad laienevad, keha muutub pikemaks. 7. Missuguseid muutusi organismis põhjustavad naissuguhormoonid? Häälemurre, karvakasv, rindadekasv, puusad laienevad 8. Kuidas ravida viljatust? katseklaasi lapsed, hormoonravi 9. Missugused haigused on ohtlikud raseduse ajal? punetised, toksoplasmoos 10. Nim rasestumisvastaseid vahendeid. pillid, minipillid, steriliseerimine, kondoomid, spiraalid, sos-pillid, implandaadid 11. Mõisted:
Mehelikku küpsemist soodustab: Sport ja liikumine mittesuitsetamine hoidumine sõltuvusainetest ja kemikaalidest piisav ja tasakaalustatud toit. Mis hormoonid puberteedieas möllavad? Hormoone toodetakse keha sisenõrenäärmetes ja nad vastutavad mehe või naise sugutunnuste arengu eest. Tüdrukutel on arengu käivitajaks kaks erinevat hormoonide rühma: östrogeenid ehk naissuguhormoonid, mis vastutavad näiteks rindade kasvu ja seesmiste suguelundite arengu eest, ning androgeenid ehk meessuguhormoonid, mis tekitavad karvakasvu häbemepiirkonnas ja kaenlaalustes. Poistel vastutavad soolise arengu eest põhiliselt androgeenid, millest olulisemad on testosteroon ning selle vahehormoon DHT ehk dihüdrotesto- steroon. Nagu näha, leidub mehe kehas ka naissuguhormoone ja naise kehas meessuguhormoone. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja tüdrukust naise (loe ka Armastuse alkeemia, Kuidas ennast uurida, meestearst, masturbatsioon).
Haapsalu Kutsehariduskeskus Õnne Hõbe HT13 AKNE Akne ehk vinnid on naha rasunäärmete krooniline põletikuline haigus. Rasunäärmejuhade ummistusest tingituna tekivad näole, kuklale, rinnakule ning seljale rasupunnid ehk komedoonid, punetavad sõlmekesed ja mädavistrikud. Raskematel juhtudel võib haiguskoldes areneda sõlmed ja mädaõõnsused ehk tsüstid, mis hiljem armistuvad. Akne algab tavaliselt puberteedieas, kuid võib esineda ka imikutel ja täiskasvanuil. Tüüpiliselt esinevad akne korral samal ajal erinevad lööbed. Akne tunnused: Rasune nahk Komedoonid e. ummistunud poorid o Avatud komedoonid o Suletud komedoonid Põletikulised muutused o Pindmine põletik: o Sügav põletik ...
Glükokortikoidid: Kortisoolsoodustab glükoneogeneesi, reguleerib põletikuprotsesse, reguleerib ainevahetusprotsesse, käivitab organismi kohanemisreaktsiooni stressiolukordades. Kortikosteroonsoodustab glükoneogeneesi, reguleerib põletikuprotsesse, reguleerib ainevahetusprotsesse, käivitab organismi kohanemisreaktsiooni stressiolukordades. Suguhormoonid ja nende toime Meessuguhormoonid: Testosteroonstimuleerib mehel suguorganite arengut ja mõjustab sugulist aktiivsust ja käitumist. Intensiivistab ta ka valkude sünteesi. Naissuguhormoonid Östradiool E2Geenide regulatsioon, suguelundite arenemine, sekundaarsed sugutunnused, formeerib menstruaaltsüklit Östroon E1Geenide regulatsioon, suguelundite arenemine, sekundaarsed sugutunnused, formeerib
HORMOON TEKKEKOHT TOIME AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) e. Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib hormoonide moodustumist neerupealiste koores. adrenokortikotropiin == TSH (türotroopne hormoon) e. Türotropiin Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib troksiini moodustumist kilpnäärmes. == STH (somatotroopne hormoon) Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib valgusünteesi rakkudes ja organismi kasvu. somatotropiin e. Kasvuhormoon == Naistel stimuleerib koos LHga munaraku arengut munasarja folliikulis ja FSH (folliikuleid stimuleeriv hormoon) e. Hüpofüüs (eesssagar) östrogeeni sekretsioo...
meessuguhormone. Kõigi neerupealiste koores toodetavate hormoonide süntees allub ajuripatsi kontrollile. Kortisool osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning aitab organismil haiguste ja stressiga toime tulla. Valkude lõhustamine toimub peamiselt skeletilihastes. Aldosteroon tagab elektrolüütide ja vee õige tasakaalu organismis, vähendab naatriumi eritumist neerudest. Soodustab kaaliumi väljaviimist organismist. Androgeenid ehk meessuguhormoonid on looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid. Androgeene leidub nii emaste kui isaste selgroogsete loomade rakkude tuumades. Isastel sünteesitakse androgeenid munandites ja neerupealisekoores kolesteroolist. Neerupealiste säsi koosneb kromofiinsetest rakkudest ja eritab katehhoolamiine (adrenaliini, noradrenaliini, dopamiini), mis seedekanali talitlust pärsivad, nad on insuliini antagonistideks. Seega veresuhkru tase veres tõuseb ja toimub rasvkoe lipofüüs. Lüpofüüsil
1. David Fincheri film “Gone Girl“ Metaandmed: Pealkir: Gone girl Osatäitjad: Ben Affleck , Rosamund Pike, Neil Patrick Harris, Tyler Perry, Kim Dickens, Missy Pyle, Patrick Fugit, Sela Ward, Scoot McNairy Lavastaja: David Fincher Stsenaariumi autor: Gillian Flynn Tootja: 20th Century Fox Žanr: Draama, thriller, mystery Levitaja: Estonian Theatrical Distribution OÜ Kirjeldus: 149 minutit Ilmuimisandmed: 3.10.2014 USA-‐s Informatsioon: Päeval, mil nad oleks pidanud tähistama oma viiendat pulma-‐aastapäeva, annab Nick Dunne teada oma kauni abikaasa Amy ootamatust kadumisest. Juhtumi ümber kihama lööv meediatsirkus ja üha kahtlustavam s...
naiselikumad vormid, tugevneb karvakasv kaenla ja suguelundi piirkonnas, 12-13a. 3. Munarakk: moodustavad kõik looteeas, valmivad perioodiliselt enamasti ühekaupa alates puberteedist, ei valmi elu lõpuni Seemnerakk: moodustuvad pidevalt kogu elu, vajavad kehatemperatuuriist madalamat temp. 4. Mehe välimised ja sisemised suguelundid: kusepõis, seemnepõiekesed, eesnääre, seemnejuhad, kusiti, suguti, munandimanused, munandid 5. Munandis moodustuvad meessuguhormoonid, puberteedieas hakkavad areneme spermid. 6. Spermid vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri. 7. Sperma on meessugunäärmete nõre koos spermidega. 8. Naise suguelundid: munasarjad, munajuha,emakas, tupp 9. Munasarjad toodavad viljakal perioodil suguhormoone ning neis valmib munarakk. 10. Emakat vooderdav limaskest hakkab vohama ja paksenema pikkus 21-35päeva 11. kuna naistel on juba sündides olemas kõik munarakud mis võivad siis viga saada 12
Naiste suguelundid Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast, emakast ja tupest. Munasari · Kujult ploomikivi · Mõõtmed 4x2x1cm · Kaalub 5g · Kinnitub vaagnaõõne külg seinale ja emaka tagumisele seinale · Munasarjas valmivad munarakud, mis munasarjast siirduvad munajuha kaudu emakasse Munasarjanääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: · Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid · Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid · Tertsiaal folliikul ehk põisnääps Põisnääps 6mm, kasvab kuni 2cm läbimõõduga nääpsuks Nääps lõhkeb ja munarakk paisatakse koos folliikulvedelikuga kõhukelme õõnde - ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, tekib verevalum, mis paraneb Munajuha · 10 - 12cm pikk torujas organ · Ühendab kõhukelme õõnt emakaõõnega · 2/3 munajuha pikkusest võ...
-kolmeteistkümneselt kiirendab kasvamist ja tekitab segadust -neljateistaastaselt paneb piire katsuma ja meeste maailma välja murdma Poisid, kelle teststeroonitase on kõrge, vajavad eriabi, et arendada endast juhimadusi ja suunata oma energia heale eesmärgile -Seksuaalselt hoolivaks isiksuseks saamiseks peavad poisid õppima kaastunnet ning õrnade tunnete väljanäitamist -Testosteroon annab elujõudu. Sooerinevuse, mida tingivad meessuguhormoonid ja geenid: Poisid on vastuvõtlikud üksildusele ja ängile---näita üles sama suurt kiindumust kui tüdrukute suhtes. Testosteroon teeb poisid sageli vaidlushimuliseks ja rahutuks--- lahenda konflikt rahumeelselt, ära karju ega ründa. Mida isad saavad teha? -Võta isaksolemiseks aeg -Tegele võsukestega aktiivselt- räägi, mängi, meisterda, käi matkamas -Mõnikord on keskendumishäire põhjuseks isa tähelepanu defitsiit -Jaga partneri vaateid distsipliinile
1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Esinevad suguta ja suguline paljunemine. Suguta paljunemine jaguneb vegetatiivseks ja eoseliseks. SUGULINE SUGUTA Uus organism saab alguse viljastunud munarakust Uus organism pärineb ühest vanemast Tulemuseks on mitmekesine järglaskond Järglaskond on ühesugune Segunevad erinevad geenid Sorditunnused säilivad Paljunemine toimub suguorganite abil Toimub taime kasvuorganite abil Toimub pikema aja jooksul Lühikese aja vältel saadakse suur hulk uusi isendeid Saadakse järglasi Mõlemal juhul antakse geene edasi 3.Millised rakud, miks ja millal paljunevad inimesel mitootiliselt? Tunne ära mitoosi faasid, tea mitoosi tulemust. Mitootiliselt paljunevad soma...
1.Kirjelda mehe suguelundeid ja nende talitust. Mehe suguelundid jagunevad sisemisteks ja välimisteks. Sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välimised on munandikott ja suguti. Munandid on sugunäärmed, kus moodustuvad meessuguhormoonid. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Seemnejuhasid mööda liiguvad seemnepurske ajal manustest välja paiskunud spermid kusitisse. 2.Kirjelda naise suguelundeid ja nende talitust. Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp ning need paiknevad kõhuõõnes. Munasarjad on sugunäärmed, mis toodavad suguhormoone ning kus valmivad ka munarakud. Munajuha mööda liigub munarakk emakasse ning seal toimub ka munaraku viljastamine. Emakas on
organismi oma kudesid. - Immuuns�steemi vigadel v�ib olla mitu p�hjust: m�ne bakteri antigeenid v�ivad olla organismi oma valkudega liiga sarnased. Siis r�ndab organism nii baktereid kui ka neid rakke, mille pinnal on bakteritesarnaseid valke. - Ka viirusnakkused v�i ravimid v�ivad muuta rakumembraanide valke, nii et organism peab oma rakke v��rasteks sissetungijateks. - Naiste seas levinumad, kui meeste seas (kindel p�hjus teadmata), v�imalikuks p�hjuseks on meessuguhormoonid. Sellisel juhul on mehed k�ll �helt poolt paremini kaitstud autoimmuunhaiguste eest, kuid vastuv�tlikumad nakkushaigustele. Mida t�hendab allergia? - Ebatavaliselt �ge immuunvastus ainetele, mis tavaliselt toalist reaktsiooni esile ei kutsu. - Tavalised allergiat esile kutsuvad tegurid ehk allergeenid on tolmuk�bemed, loomade k��m, hallitusseente eosed, �ietold ja m�ned toiduained. - Organismi kaitsereaktsioonid on ebameeldivad ja m�nikord isegi eluohtlikud.
Mehe kusiti-kõverdnud, kuni 23cm pikk torujas. Algus: eesnääre, sugutikäsnakeha, avaneb välimise kusitisuudmena. Kusitisulgur-lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit. Mehe sisesuguelundid-munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnäärme, sugutisibulanäärmed. Välissuguelundid-suguti, munandikott. Naise sisesuguelundid-munasarjad, emakas, munajuhad, tupp. Välissuguelundid-suured, väikesed häbememokad, kliitor. Munandid-mehe sugurakud, meessuguhormoonid. Munandimanus-spermide valmimine. Seemnejuha-sperma väljajuhtimine. Seemnepõieke-seemnerakud aktiivsed. Eesnääre-soodustab nõre väljapaiskamist. Sugutisibulanäärmed-näärmete nõre lisandub seemnevedelikule. Suguti-uriini, seemnevedeliku väljutamine. Munandikott-munandid, manusest. Munasari-naissugurakud, naissuguhormoonid. Munajuha-munaraku väljastamine. Emakas-menstruatsioon, rasedus. Suured häbememokad-piiravad häbemepilu. Väikesed häbememokad-piiravad tupeesikut.
ja toitumise paranemine, võibolla ka keskkonnatingimuste mõju. Näiteks laplastel, kelle elutingimused 1870-1930 ei muutunud, ei täheldatud ka poiste varasemat küpsemist. Hormoonid Hormoone toodetakse keha sisenõrenäärmetes ja nad vastutavad mehe või naise sugutunnuste arengu eest. Tüdrukutel on arengu käivitajaks kaks erinevat hormoonide rühma: östrogeenid ehk naissuguhormoonid, mis vastutavad näiteks rindade kasvu ja seesmiste suguelundite arengu eest, ning androgeenid ehk meessuguhormoonid, mis tekitavad karvakasvu häbemepiirkonnas ja kaenlaalustes. Poistel vastutavad soolise arengu eest põhiliselt androgeenid, millest olulisemad on testosteroon ning selle vahehormoon DHT ehk dihüdrotesto- steroon. Nagu näha, leidub mehe kehas ka naissuguhormoone ja naise kehas meessuguhormoone. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja tüdrukust naise. Murdeeas esinevad enamikul noormeestest märjad unenäod ehk pollutsioonid, need on
Tallinna Teeninduskool Referaat Pärilikud ja mitte pärilikud haigused Allan Part 011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Pärilikud haigused 3. Klienfelteri sündroom 4. Downi sündroom 5. Turneri sündroom 6. Pärilike haiguste ennetamine 7. Pärilike haiguste ravi 8. Mittepärilikud haigused 9. Kasutatud allikad 1. Sissejuhatus Haigused eksisteerivad: mittepärilikud, pärilikud või päriliku eelsoodumusega. Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Nakkushaigused on mittepärilikud haigused. 2. Pärilikud haigused Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Näiteks kurtus, hemofiilia, lühinägelikkus, daltonism. Daltonism ehk värvipimedus. On eriti levinud eurooplastel(ca 8% meestest). Värvipimeduse vormist olenevalt on häiritud erinevate värvide n...
segunenud. Enesetõhususe teoorias käsitletakse probleemi, kuidas on omavahel ühenduses inimeste arusaamad endast ja nende soov oma eesmärke saavutada. Kui see on kõrge, oleme kindlad, et suudame eesmärke saavutada siis ka pingutame rohkem ning eesmärgini jõudmine on tõenäolisem. Kui me hindame seda madalalt, on ka pingutused nõrgemad. Enesetõhusust tõstab reaalselt saavutatavate eesmärkide seadmine. Meestel on meessuguhormoonid ehk androgeenid, naistel naissuguhormoonid ehk östrogeenid, mõlemad suunavad sootunnuste väljakujunemist ja mõjutavad seksuaalihasid. Esmased sootunnused kujunevad 2. ja 3. kuu vahel. Siis algab suguhormoonide eritumine, mis kontrollivad lapse edasist arengut: reguleerivad tema organismis kulgevaid protsesse ja ka ühtlasi genitaalide arenemist. Naise anatoomiliseks arenguks pole vaja naissuguhormoone, oluline on vaid, et meessuguhormoonide mõju puuduks. Niisiis osutub teatav sookohane
jämedaks · häiritud naisele omane sugufunktsioon- menstruatsioon võib täielikult lakata, järglasi ei saa. Naissuguhormoonid. · Munasarjades produtseeritakse kahesuguseid hormoone- östrogeene ja gestageene (ÕISis!!) · Follikel- koht kus munarakk hakkab küpsema. Theka ja granulosa ümbritsevad folliiklit. Karvade paigutus naistel ja meestel erinevad. · Ektragenitaalsed toimed- naistel juuste parem kasv, meestel juuksekasvu meessuguhormoonid ei stimuleeri. Suguelundite piirkonnas erinev- naistel kolmnurkne, meestel rombikujuline. Endomeetirum- kõige sisemine emaka kiht. Müomeetrium- keskmine emaka kiht. Emakakaela kanalile avanev mõju- naissuguhormoonide tõus. Happeline kk takistab spermatosoidide liikumist, seepärast peab olema aluseline kk, kui toimub viljastamine. Sõnajalalehe fenomen- tekivad enne ovulatsiooni, tupe limaskesta raku kuju, nähatavad mikroskoobi preparaadis
Higieritumine reguleeritakse sümpaatiliste närvisüseemiga. Ööpäevas eritub umbes 700-1300 ml. higi. Samuti higierituse intensiivsus sõltub väliskeskkonna temperatuurist ning üldiselt organismi seisundist. Kui temperatuur ning füüsiline aktiivsus tõuseb, siis suurendab higieritumine organismis. Maksimaalne higieritumine algab puberteedi eas. Pärast 25 aastast rasv ja higinäärmete aktiivsus langeb. (Pokryshkina 2013: 116-117) Puberteedi eas hakkavad funktsioneerima rasunäärmed. Meessuguhormoonid, mis sisalduvad naise organismis, eritavad rasvanäärmeid. Rasu ülesandeks naha peal on kaitsa organismi. Murdeeas, kui eritub suur hulk rasvu, siis rasu naha peal ummistab nahapoorid. Ning naha peal tekib komedoonid –tumedad täpikesed. Naha peal hakkavad arenema vinnid ehk akne. Akne see on rasumäärme põletik, mis on põhjustatud bakteritest. (Haldre 2007: 17) Vinnid tavaliselt esinevad näol, rinna peal ning selja peal. Kui hakkab esinema akne, siis kindlasti
jämedaks · häiritud naisele omane sugufunktsioon- menstruatsioon võib täielikult lakata, järglasi ei saa. Naissuguhormoonid. Munasarjades produtseeritakse kahesuguseid hormoone- östrogeene ja gestageene (ÕISis!!) follikel- koht kus munarakk hakkab küpsema. theka ja granulosa ümbritsevad folliiklit. Karvade paigutus naistel ja meestel erinevad. Ektragenitaalsed toimed- naistel juuste kasv parem, meestel juuksekasvu meessuguhormoonid ei stimuleeri. Suguelundite piirkonnas erinev- naistel kolmnurkne, meestel rombikujuline. Endomeetirum- kõige sisemine emaka kiht, müomeetrium- keskmine emaka kiht. Emakakaela kanalile avanev mõju- naissuguhormoonide tõus . happeline kk spermatosoidide liikumist, seepärast peab olema aluseline kk, kui toimub viljastamine. Sõnajalalehe fenomen- tekivad enne ovulatsiooni, tupe limaskesta raku kuju, nähatavad mikroskoobi preparaadis.
Folliikuli küpsedes tekib kolla(s)keha, mis produtseerib progesterooni. Viimane kindlustab viljastatud munaraku kinnitumise emaka limaskestale ja loote arengu raseduse esimesel poolel. Hiljem produtseerib progesterooni juba platsenta, mis sünteesib ka kooriongonadoptroopset hormooni. Meessuguhormoonid ehk androgeenid näiteks testosteroon, androsteroon jt. - tekivad testistes. Nad stimuleerivad suguorganite ja sekundaarsete sugutunnuste arengut, ainevahetusprotsesse. Meessuguhormoonid tõstavad valkude sünteesi aktiivsust, ariti lihastes, mille tulemusena need suurenevad mahult, aktiveerivad luude kasvu. Suguhormoonide lagundamisel maksas tekivad ühendid, mis seostatakse glükuroon- ja väävelhappega ning erituvad neerude, osalt ka naha kaudu. Platsenta hormoonid hPL inimese platsenta laktogeen (kooriomammotropiin) hCG - inimese kooriongonadotropiin ACTH (vaata hüpofüüs) Relaksiin toodetakse kollakehas Inhibiin folliikulites produtseeritav
Füüsiline areng lapsel võib olla aeglasem. Hormoonid ja suguhormoonid Hormoonid · on väga aktiivsed keemilised ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes e.endokriinnäärmetes. · Need mõjutavad meid väga väikestes kogustes. · Hormoone toodetakse ajuripatsis, kilpnäärmes, neerupealistes, kõhunäärmes, munasarjades ja munandites (vt.allolevat pilti). Suguhormoonid · meessuguhormoonid e. androgeenid · naissuguhormoonid e. östrogeenid · nii meeste kui naiste organismis toodetakse meesja naissuguhormoone, kuid meestel on ülekaalus meessuguhormoonid ja vaid vähesel määral on naissuguhormoone ning naistel vastupidi. Meessuguhormoonid Mõjutavad: · mehe suguelundite arenemist, spermatsoidide tekkimist.
Tallinn Regulatsioonimehhanismid: 99. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: regulatsioonimehhanismid koosnevad kahest poolest: neruaalne ja humoraalne pool. Neuraalne regulatsioon toimub läbi närviimpulsi ja seda protsessi viib läbi närvisüsteem tervikuna. Humoraalne regulatsioon toimub aga läbi vere keemilise koostise, hormoonide ning laktaadi. Viimane määrab kehalise aktiivsuse. Neuraalne regulatsioon toimub ülikiiresti, suisa momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi. Humoraalne regulatsioon toimub aga aeglaselt, kuid toimuv muutus on suhteliselt stabiilne. 100. Hormooni ja sisesekretoorse näärme mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. Sisesekretoorne nääre ehk endokr...
1. Ontogenees-Üksikorganismi arengutee, mis algab munaraku vilj-st ja lõpeb bioloogilise surmaga. 2. Ontogeneesi kulgu mõj. 2 põhitegurit. *areng *vananemisest põhjustatud taandareng 3. Organismi arengut mõj. välistegurid: *georaafiline keskkond *toitumine *kehaline aktiivsus *keskkonna saastatus *tervis *nauteainete tarvitamine 4. *Bioloogiline vanus on määratletud kindlale vanuseperioodile is. tunnustega nt. esimese menstruatsiooni saabumine, sekundaarsete sootunnuste ja täiskasvanule omaste kehaproportsioonide väljakujunemine jne. *Pasportaalne vanus on sünnidaatumiga määratletud vanus, mis sõltuvalt indiviidi individuaalsest arengust ei lange tihti kokku bioloogilise vanusega. 5. Akseleratsioon: Arengu kiirenemine, jag-b individuaalseks ja sekulaarseks. Indiv. A on indiviidi arengu ette jõudmine vastavale rahvale või geograafilisele iseloomulikest vastava vanuseastme keskmistest arengunäitajatest. Sekulaarne A on hilisemate põlvkond...
Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse 2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi se...
Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on va...
· sugunääre sootunnuste mõjutamine - eritavad hormoone otse verre, pole juhasid 13. SIGIMISELUNDKOND. LOOTE ARENG NAISE SUGUNÄÄRMED · moodustuvad looteeas · uusi elu jooksul juurde ei teki · munarakud hakkavad valmima murdeeas · valmimine lõppeb 45-50 aasta vanuses · viljastumata munarakk hävib · ja eraldub koos emaka limaskestaga MEHE SUGUNÄÄRMED · ehk munandid · meessuguhormoonid ja spermid · valmimine algab suguküpsuse saabumisega · valmistamine toimud kogu elu jooksul · moodustumiseks tarvis kehasoojusest veidi madalamat temperatuuri · ja ei tohi verega kokku puutuda LOOTE ARENG · idulane arengujärk, kus sarnasust inimesega lootel pole · moodustuvad rakkude kogumid, mis on tulevaste organite algmeteks · kolmanda kuu alguseks olemas toimivad kehaosad · erinevatel kehaosadel erinev arengu kiirus
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal annab 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartulist saab polüsahhariide, tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60 % peaks olema süsivesikud 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes olev - amülaas alustab tärklise ja teiste süsivesikute lagundamist juba suus, ning saadusteks on maltoos. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peaks saama toiduga 25 35 g kiudaineid, kuna lisavad soolesisaldisele mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde. kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad...
Kõrvalmõjud: Valud emakas, iiveldus, oksendamine, diarröa. Dinoprost võib põhjustada hüpotensiooni. Väikses doosis misoprostooli saab kasutada abordiks ja kõrvalmõjud on vöiksemad. •Tungaltera alkaloidid (tänapäeval vähese kliinilise tähtsusega) –Verejooksude ravi ja profülaktika pärast sünnitust •Pg-d –Kontraktsioonid –Sünnitegevuse stimulatsiooniks PgE2 –Abordi esile kutsumiseks misoprostool K. Vahenõmm 2018 - Meessuguhormoonid (testosteroon, dihüdrotestosteroon) Androgeensete hormoonide süntees ja füsioloogiline roll. Sünteetilised androgeenid (metüültestosteroon). Sünteetiliste ja looduslike androgeenide võrdlev farmakokineetika, kasutaminäidustused ja kõrvaltoimed. Testosteroon on peamine looduslik androgeen. Seda sünteesitakse peamiselt testiste interstsiaalsetes rakkudes ja väiksemal määral munasarjades ja adrenaalkorteksis. AKTH mõjutab androgeenide produktsiooni. Androgeene toodetakse
Pärmseen toitub naharasust, lõhustades selle endale seeditavateks vabadeks rasvhapeteks, mis omakorda kahjuks ärritavad nahka ja tekitavad põletikku. Seborroilise nahapõletikuga inimestel näib olevat langenud ka resistentsus Pityrosporum ovale´le. Seborroiline dermatiit imikutel tekib kuni 6. elukuuni ja esineb harilikult nn. titekõõma ehk gneissi kujul, kuid võib haarata ka nahavoldid, eeskätt kaenla aukude ja kubeme piirkonnad. Seborröadermatiidi kulgu mõjutavad androgeenid ehk meessuguhormoonid. Vastsündinute haigestumise põhjus on tõenäoliselt emalt saadud hormoonid. Kui emalt saadud androgeenide toime lõpeb, muutuvad rasunäärmed 9-12 aastaks inaktiivseteks ning selles vanuses seborröadermatiiti ei esine. Meestel, kellel meessuguhormoone toodetakse vähe, haigust ei teki. Naistel paraneb naha seisund raseduse ajal. Haigust ägestavad faktorid Nahalööve võib tekkida igal ajal ja näiliselt mingi põhjuseta, kuid pole kahtlust, et on olemas
Hüperplaasia võib toimuda olemasolevate rakkude pikisuunalisel jagunemisel ja/või rakkude tekkel tüvirakkudest (satelliitrakkudest). 19.HÜPERTROOFIA MÕISTE, TEKKIMISE TINGIMUSED.Hüpertroofia olemasolevate lihaskiudude (-rakkude) suuremaks muutmine. Hüpertroofia aluseks on valgusüntees ribosoomides. Suunavad/mõjutavad tegurid: pärilikkus ja treeninguvälised tegurid (toitumine, hormoonide sisaldus veres), aga ka anaboolsed steroidid, meessuguhormoonid (nt testosteroon). 20.SELGITAGE MÕISTED: LIHASED AGONISTID, SÜNERGISTID, ANTAGONISTID, FIKSAATORID Agonistid lihased, mis sooritavad antud liigutuse, liikumise. Antagonistid lihased, mis sooritavad agonistidele vastandliigutuse (nt küünarliigest sirutavad lihased). Sünergistid lihased, mis kontraheeruvad agonistidega üheaegselt ja väldivad liigutusi, mis ei ole soovitud liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi.
etapis:esiteks liiguvad verest neerukehakeste õõnsusse vesi ja selles lahustunud jääkained ning mitmesugused organimsile vajalikud ained(nt glükoos).Teises etapis imenduvad vajalikud ained ja suurem osa veest verre tagasi.see toimub peenikestes torukestes.üleliigne vesi koos jääkainetega, nt liigsete sooladega.moodustab uriini. SUGUELUNDKOND Munandites moodustuvad meessuguhormoonid ja alates puberteedieast arenevad spermid. Munandites on peenikesed väänilised seemnetorukesed mille sisemises rakukihis arenevadki spermid. Munandites talletuvad valminud spermid. Kusiti juhib sperma välja.
N on valkude molekulis valkudele spetsiifiline, saab otsustada valkude ainevahetuse üle, seda saab mõõta. Lämmastikku viiakse välja higi, rooja ja uriiniga. Lämmastiku bilansiga otsustatakse valgu omastamise ja väljastamise üle. Kui on tasakaalust väljas- positiivne kui negatiivne. · Positiivne on siis, kui saadakse N rohkem kui välja viiakse. Võib muuutuda postiivseks raseduse ajal, siis on sünteesi protsessid ülekaalus. Meessuguhormoonid on samuti positiivseks mõjuks. Tavaliselt on täiskasvanul bilanss tasakaalus. Muutub positiivseteks ka pärast nälgimist, rasketest haigusest taastumisel. · Negatiivne on siis, kui välja viiakse rohkem kui toiduga saadakse. Nälgimise korral, valgu vaese toidu korral. Rasked nakkushaigused, raske, kurnava füüsilise töö/treeninugu korral. Valgu miinimum ja optimum, mõiste ja suurus.
(Akne erinevad..., 2015) Terje Kuke sõnul on peale eelnevate kolme põhilise aknevormi olemas ka erivorme: ·imikuea akne, ·troopika akne, ·steroidakne. ·psühhogeenne akne. 1.3. Akne tekkepõhjused Akne on päriliku eelsoodumusega haigus. Lapsel on suurem oht haigestuda, kui vähemalt ühel vanemal on esinenud akne. (Akne, 2018) Üks peamisi akne põhjustajaid on kindlasti hormoonid. Enne puberteeti on rasunäärmed väikesed ja seetõttu aknet enamasti ei teki. Puberteedieas meessuguhormoonid ehk androgeenid stimuleerivad rasunäärmete kasvu ning rasueritust. Rasunäärmete rakkude lagunemisel tekib erinevaid rasvhappeid sisaldav rasu. Ulatusliku akne põhjuseks on liigselt rasune nahk. Normaalse nahaga inimestel on rasunäärmed ja rasueritus väiksemad kui aknehaigetel. (Akne, 2018) 6 Aknet võivad esile kutsuda ka järgmised tegurid (Kroom, 2009): ·suukaudsed rasestumisvastased vahendid,
Inimese füsioloogia kuidas organism funktsioneerib. Täiskasvanud in on 70% vesi organismis. Kudedevahelises, rakkude vahelises koostises. Organismi vesi on vesilahus. Sisekeskkond- veri, lümf, koevedelik. Kindel koostis. Veri on sidekude. Koostis jag kaheks- vererakk, vereplasma. Kindel ül. Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained. Rasvad lümfi. Vereplasma kaudu trasporditakse veres sinna kus organism neid kõige rohkem vajab. Hormoonid reguleerivad kogu organismi talitlusi ja reguleerivad organismis toimuvat. Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid. Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku. ka. Hingamisfunktsioon (transport. Hapniku laiali). 2. miljöö- vere koostis võib muutuda, säilitada sisekeskkonda teatud kindlates piirk. Ei toh...
taastub emaka limaskest (üleminek sekretsioonifaasi). Laktogeenid e. Piimahormoonid. Gestageenid: kutsutakse veel ka kollaskehahormoonideks. Olulisemaks gestageeniks on progesteroon, mis kutsub esile sekretsioonifaasi. Ohjab emaka kontraktsioon, seega on raseduse oluline säilitaja. Intensiivistab ka üldist ainevahetust. Nad on naissuguhormoonid, ovulatsiooni pidurdajad. Androgeenid e. meessuguhormoonid, kutsutakse ka steroidideks. Tähtsaim meessuguhormoon on 2 testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandite vaherakud. Testosteroon mõjutab seemnerakkude moodustamist munandites ja sekundaarsete sootunnuste ilmnemist. Tüümus e. harkeelund Asetseb rinnaõõnes rinnakupideme taga. Tal eristatakse 2 sagarat, mis on ühendatud sidekoe varal
Steffi Miitel Nahahaigused Õpimapp 2014-2015 Sügelised Sügelised ehk scabies on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Haigus levib nahakontaktil. Nakatuda võib igas vanuses. Noored täiskasvanud nakatuvad kõige sagedamini seksuaalvahekorra ajal. Sügelised võidakse saada ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad Sügelised ei levi loomade kaudu. Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. Teised tavalised kohad on kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, talla-alused, rindadealused voldid. Lööve võib levida ka mu...
emakalimaskesta proliferatsiooni. Soodustavad loote pesastumist, nende mõjul taastub emaka limaskest (üleminek sekretsioonifaasi). Laktogeenid e. Piimahormoonid. Gestageenid: kutsutakse veel ka kollaskehahormoonideks. Olulisemaks gestageeniks on progesteroon, mis kutsub esile sekretsioonifaasi. Ohjab emaka kontraktsioon, seega on raseduse oluline säilitaja. Intensiivistab ka üldist ainevahetust. Nad on naissuguhormoonid, ovulatsiooni pidurdajad. Androgeenid e. meessuguhormoonid, kutsutakse ka steroidideks. Tähtsaim meessuguhormoon on testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandite vaherakud. Testosteroon mõjutab seemnerakkude moodustamist munandites ja sekundaarsete sootunnuste ilmnemist. Tüümus e. harkeelund- Asetseb rinnaõõnes rinnakupideme taga. Tal eristatakse 2 sagarat, mis on ühendatud sidekoe varal. Sagarad koosnevad sagarikest, milles leidub 1
Kortikosteroidid neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid reg. süsivesikute ainevahetust Mineralokortikoidid reg. naatriumi ja kaaliumi ainevahetust Meessuguhormoonid Adrenaliin ja noradrenaliin sarnaneb autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjuga 66 SUGUNÄÄRMED munasarjades ja munandites Östrogeen ja Gestageen naissuguhormoonid Androgeen ja Testosteroon meessuguhormoonid, ülesandeks on primaarsete ja sekundaarsete sootunnuste väljakujundamine, organismi üldine kasvamine ja arenemine, normaalse seksuaalelu tagamine. NÄRVISÜSTEEM 120) Närvikoe ehitus? Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliirakkudest. 121) Närviraku ehitus (jätkete ülesanded)? Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest
regulatsioon). Hüpofüüsi eessagara somatotroopne H suurendab rakumembraani läbilaskvust aminohapete suhtes ja tõstab valgu sünteesi intensiivsust. KilpnäärmeH-d türoksiin ja trijodotüroniin stimuleerivad valgu sünteesi ja soodustavad kudede diferentseerumist. Neerupealise glükokortikoidid hüdrokortisoon ja kortisoon suurendavad valgu lammutamist kudedes, eriti lihastes, maksas tõstavad nad valgu sünteesi taset. Meessuguhormoonid omavad anaboolset funktsiooni. Nii insuliin kui kasvuhormoon võimaldavd aminohapete transporti rakkudesse. Insuliin suurendab rakutuumas DNA transkriptsiooni, kiirendab proteiinide sünteesi. Süsivesikute ainevahetus. Süsivesikud on loomorganismidele peamised energeetilised materjalid. . Ööpäevasest energiakulust
7. Vaegused: · Fe vaegus · Asendamatute aminohapete vaegus · Asendamatute rasvhapete vaegus · Vitamiinide vaegus c) Ema haiguslikud seisundid: · Diabeet (I tüüpi) · Kilpnäärme üle- või alatalitlus · Epilepsia · Nakkushaigused (AIDS) 8. Keemilised teratogeenid a) teatud keemilised elemendid: hambaplommid (Hg), patareid (Li) b) ravimid: eriti antibiootikumid c) meessuguhormoonid d) rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimine: (D-vitamiin näo väärarengud, A- nõrgamõistuslik) e) olmekemikaalid: kodukeemia, putukamürgid, paljundusaparaat (eritab osooni) 9. Füüsikalised teratogeenid a) kiirgused: radioaktiivne (kõige ohtlikum), röntgenkiirgus, äärmuslikud infrapunakiirgus väärtused. b) Traumad: kukkumised, põrutused, vibratsioon c) Tubakasuits: loote vere O2 sidumisvõime kahaneb, labiilne närvisüsteem, sündides
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles ...
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest e...
küpsemist ja tegevust, antikehade teket. Neerupealis 2 tükki parem ja vasak, kaal 20 g kumbki. Väljaspool on neerupealise koor, sees neerupealise säsi. Koor koosneb mitmest tüüpiliste näärmerakkude kihist ja toodab suurt hulka hormoone. Neerupealise koore e korteksi hormoonid: · mineralokortikoidid vee ja soolade bilanss organismis · glükokortikoidid valkude, rasvade, süsivesikute, põletikureaktsioonide takistamine · androgeensed kortikosteroidid meessuguhormoonid, mis on olulised liikumisaparaadi arenemise ja lihastöö reguleerimisel Neerupealise säsi hormoonid: · adrenaliin ja noradrenaliin tugevdavad ja pikendavad ANS-i sümpaatilise osa toimet · katehhoolamiinid Neid nimetatakse ka stressihormoonideks, sest nende toime on eriti selgelt väljendunud stressireaktsioonide käivitumisel ja algfaasides. Stressireaktsiooni 3 faasi: 1. kiire reaktsioon, kus sümpaatikuse ja katehhoolamiinide toimel tõuseb vererõhk, südame töö
3g on hemoglobiinis. Rauda on ka lihaste müoglobiinis ning kõigi rakkude hingamisensüümides. Ülejäänud 1 g rauda on depondeerunud valkudesse, peamiselt maksa ja makrofaagisüsteemi rakkudesse.Mehe päevane vajadus u. 1 g, naistel 2g. Hormoonid bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mille ülesandeks on paljurakulises organismis erinevate rakkude ja kudede talitluse kooskõlastamine, kuuluvad valkude ja lipiidide hulka, retseptoriteks on valgud. steroidhormoonid:*androgeenid e. meessuguhormoonid, *östrogeenid ehk naissuguhormoonid *progestiinid ehk kollaskehahormoonid *neerupealise kooreosa hormoonid ehk kortikosteroidid Mees: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre, suguti-testosteroon Naine: munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, häbememokad, kõdisti.-östrogeen ja progesteroon Menstruaaltsükkel: naise organismis toimuv naissugurakkude perioodiline ja korduv arenemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
