Jahedal ajal on rohukonn loid, sööb vähe või ei toitu üldse. Konn saab tegutseda ainult siis kui on soe ja niiske. Töntsakamad, kuivema ja krobelisema nahaga konnad on kärnkonnad. Kärnkonnad liiguvad peamiselt kõndides. Kärnkonna mürk võib panna inimese aevastama ja silmi vesistama. Juttselg-kärnkonn ehk kõre elab vaid Eesti lääneosas. Sabakonnalistel on väike pea ja sale nelja jäsemega kere, mis lõpeb pika mõlaja sabaga. Nad arenevad ka moondega. Kahepaiksetel on oluline koht toiduahelates. Roomajad on sarvsoomustega loomad. Nad on soojalembesed loomad, kes elavad valdavalt maismaal. Mõned neist elutsevad vees. Nad on kõigusoojased nagu kahepaiksedki. Roomajate hulka kuuluvad sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad. Eestis elavatest roomajatest on kõige tavalisem arusisalik. Arusisalikul on väike pea ning pikk ja sale kere. Erinevalt kahepaiksetest on roomajatel kael. Sisalike nahk on kuiv, nahapinda katavad väiksed sarvainest soomused.
Regeneratsiooni definitsioon: Regeneratsioon on uuesti tekkiv e. taasteke Spooridbakteritel Tsüstidalgloomadel Seda ei saa pidada paljunemiseks, sest ühest organismist tekib sama palju organisme (st. 1 = 1). 2. Suguline paljunemine: Sugurakkude tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend: Näiteks: loomadel, õistaimedel ja paljasseemnetaimedel Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse kahe raku ühinemisel. 3. Viljastumine: 1. Kehaväline: Kaladel ja kahepaiksetel. 2. Kehasisene: Imetajatel, roomajatel ja lindudel. 4. Suguline paljunemine: On, siis kui järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. 5. Iseviljastumine: Hermafrodiitsetel (Mõlemasoolistel) on emas ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Näiteks: Viinamäetigudel, vihmaussidel ja kaanidel. 6. Portegenees: Erandkorras võib organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda esineb putukaliikidel näiteks: Mesilastel ja lehetäidel 7. Portenogenees:
Bioloogia 8 märts 2010 orgasnimide loote järgne areng Eristatakse otsest ja moondelist arengut - otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu oma vanematega (imetajad, linnud, roomajad) Moondelise arengu korral erineb vastsündinu oma täiskasvanute vanematest ja muutub tema sarnaseks läbi vahestaadiumite. Selgroogsetest loomadest esineb moondeline areng kaladel ja kahepaiksetel. Putukatel eristatakse täis- ja vaevmoondelist arengut. Täismoondelise arengu korral väljub munast vastne kes meenutab ussikest. ussike mingi aeg toitub ja siis nukkub, nuku laktiivne elutegevus puudub , anatoomilised muutused toimuvad nuku sees. nukust väljub valmik Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium, vastsündinu erineb küll täiskasvanud organismidest, kuid kõik muutused toimuvad aktiivse elutegevuse käigus
1. Mis on embrüogenees? Looteline areng 2. Millega algab embrüogenees erinevatel organismidel? Viljastumise ja sügoodiga 3. Millega lõpeb embrüogenees imetajatel, lindudel, roomajatel, kaladel, kahepaiksetel, taimedel? Imetajatel sünniga, lingudel, roomajatel, kaladel ja kahepaiksetel koorumisega ning taimedel seemne küpsemisega. 4. Mis on lõigustumine? Ehk segmentatsioon on jagunemisviis, mis algab sügoodis. Tähtsus: hulkrakkseuse taastamine, tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine 5. Mis moodustub lõigustumise tulemusena? Kobarrakk ehk moorula 6. Kus toimub sügoodi lõigustumine inimesel? Munajuha laiemas osas 7
8) Liigitekke peamised tegurid – 1.geograafiline isolatsioon 2.mutatsioonid 3.geenitriiv 4.individuaalne muutlikkus 5.olelusvõitlus 6.suunav valik 7.kohastumine 8.ristumisbarjäär 9) Inimese evolutsiooni on mõjutanud – pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire, looduslik valik 10) Kohastumise ja kohanemise võrdlus, näited – kohastumine on organismirühmade pöördumatu sobitumine muutunud keskkonnatingimustesse (lõpushingamise asendumine kopsuhingamisega kahepaiksetel), kohastumise tulemusena tekivad organismidel kohastumused (ujunahkade areng kahepaiksetel), kohanemine on organismi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnatingimustele (hemoglobiini sünteesi intensiivistumine kõrgmäestikes), kohanemine seisneb organismi mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohanemise tulemuseks on kohanemus (erütrotsüütide arvu suurenemine nn Alpi majakeses)
Kehavälisel viljastumisel on Roomajatel,lindudel ja sugurakke palju ja Kaladel ja imetajatel on viljastumise kahepaiksetel on kehasisene viljastumine. tõenäosus väike. kehaväline viljastumine. Emaslooma Selleks, et liigid kehas valmivad säiliksid ja elu munarakud ja jätkuks, peavad isaslooma kehas elusolendid seemnerakud
90 päevani. Tavaliselt kooruvad pojad siiski juulis või augustis. Noored kivisisalikud hajuvad peagi ja hõivavad kõigepealt emalooma territooriumile kõige lähemal asuvad vabad elupaigad. Kivisisalikud saavad suguküpseks 1,5...2 aasta vanuselt ning nende keskmine eluiga ulatub 5 aastani. 6.Siseehitus Lühikesed, pikkade varvastega jäsemed paiknevad sisalikul keha külgedel. Nii toetub kõht liikumisel sageli vastu maapinda. Luustiku ehituses on roomajatel võrreldes kahepaiksetel olulisi erinevusi. Roomajate kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil. Seepärast on roomajate pea liikuvam, kui kahepaiksetel ja nad saavad seda ka pöörata. Selgroolülidele kinnituvad roided. Sisalikel on roided ainult selgroo eesmistel lülidel(rinnalülidel)ja need moodustavad siseelundite kaitseks rinnakorvi. Toitu haaravad sisalikud tervete hammastega, kuid enamasti neelavad saagi tervena või suuremate tükkidena. Suus nad toitu ei peenesta. Hambad asuvad neil nii 7
tasakaalu ja ka liigutuste koordineerimise keskused). Roomajate kuulmine on rühmiti väga erinev: Krokodillid kuulevad suhteliselt hästi, kilpkonni peetakse aga peaaegu kurdiks. Niiluse krokodill Kilpkonn KAHEPAIKSED 4.1 KAHEPAIKSETE ÜLDISELOOMUSTUS Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii maismaal kui ka vees. Enamik kahepaikseid vajab eluks piisavalt niiskust ja (magedat) vett. Kuna kahepaiksetel puudub võime oma keha temperatuuri olulisel määral reguleerida, on nende aktiivsus tihedas seoses keskkonna temperatuuriga, nad on kõigusoojased. Paljudele kahepaiksetele on omane võime ajutiselt ebasoodsate tingimuste üle elamiseks langeda letargiasse (suveuni, talveuni). Kahepaiksete liigiline mitmekesisus on suurim sooja kliimaga aladel, kuid nad peaaegu puuduvad kõrbetes ja ookeanisaartel, sest nad eelistavad niiskeid elupindasid. Eesti on 11 liiki kahepaikseid.
seedida ehitusega, soolestik on suhteliset luhike Nt:hobused, jänesed, metskits,haned,roosarg Nt:hundid,kullid,kakud,sisalikud haug Maks ja kohunaare toodavad seedimiseks vajalikke noresid, mis soolestiku alguossa juhitakse. Hingamine Kahepaiksed Roomajad Naha all on palju veresooni, labi niiske naha Kopsud on sopilisemad ja suurema liigub õhust hapnik veresoontesse. sisepinnaga kui kahepaiksetel, ka hingamis Lihtsa ehitusega kopsud kus kopsu sisepinna liigutused on tapsemad. sopistused on vaikesed Linnud Imetajad On ohukotid, need on ohu panipaigaks ja Kopsud koosnevad miljonitest soojenemise kohaks. Ohukotid varustavad kopsusombukestest.Need on vaga ohukese kopse varske ohuga nii sisse-kui seinaga uhe avaga kotikesed.Labi ava liigub valjahigamisel.Linnud saavad hapniku ohk sombukestest sisse ja valja
7)maim on täiskasvanud kala sarnane 8)täiskasvanud kala 22.Nimeta võimalusi, kuidas Eestis kaitstakse kalu (28-29) 1)Kalapüügiks on kehtestatud kindlad püügiviisid ja püüginormid 2)Kala alammõõdu kehtestamine tagab selle, et enne väljapüüdmist jõuab iga kala anda järglasi 23.Kahepaiksete iseloomulikud tunnused. Kuidas on kahepaiksed kohastunud eluks maismaal ja vees? (39 Ma tean, et.. 1)kahepaiksetel on neli jäset, tagajäsemete varvaste vahel on ujunahad 2)konnadel pole kaela aga on üks kaelalüli, mis võimaldab pead üles-alla liigutada 3)konnadel on kloaak, millesse avanevad tagasool, eritus-ja suguelundite juhad 4)täiskasvanud konn hingab kopsude ja nahaga 5)Süda on kolmekambriline ja jagab verd kopsu ja keha vahel Kohastumused: 1)eluks maismaal on jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine, silmalaud 2)eluks vees on nahahingamine, varvaste vahel ujunahad 24
Lootejärgne areng jaotub kaheks: *Moondega areng Vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist Muutub vanemate sarnaseks vahestaadiumi läbides Selgrootud, kalad, kahepaiksed Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel: viljastatud munarakk- kulles- täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel: a) vaegmoone: muna vastne kestumised valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna vastne nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) valmik N: liblikad, mardikad, mesilased *Otsene areng Vastsündinu üldplaanilt sarnane oma vanematega Täiskasvanust mõõtmed väiksemad Roomajad, linnud, imetajad Lootejärgse arengu etapid: 1
1.Ontogenees? Isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks 2,Partenogenees? Kui uus organism saab alguse viljastamata munarakust nim seda neitsi sigimiseks ehk partenogeneesiks 3,Kehaväline viljastumine(nt)? Kehaväline viljastumine esineb enamikel selgrootutel loomadel ja selgrooksetel kaladel ja kahepaiksetel. Kehavälisel viljastumisel on väga suur sugurakkude arv,sest viljastumine on juhuslik,vaenlaste olemasolu ja ebasootsad keskonna tingimused 4.Kehasisene viljastumine? Kehasisene viljastumine esineb imetajatel,lindudel ,roomajatel ja lülijalgsetel 5.Vaegmoondeline areng? Mõnedel putukatel esinev moondeline areng,mille käigus läbitakse muna,vastse ja valmiku staadiumid esineb nt rohutirtsudel 6.Lootejärkse arengu põhi etappid?
kahepaiksed Roomajad Hingavad kopsudega sarnasused Hingavad kopsudega Hinagvad ka naha abil Kopsud on rohkem erinevused arenenud kui kahepaiksetel 2. Nagu teame saavad kahepaiksed osa vajalikust hapnikust ka naha kaudu. Millised roomajate naha iseärasused ei võimalda neil enam naha kaudu hingata? Roomajatel on kuiv nahk, sellepärast ei saa nad naha abil hingata. 3. Eestis elab 5 liiki roomajaid. Millised? Nastik, rästik, vaskuss, kivisisalik, arusisalik. 4. Kas Eestis elab mõni jalgadeta sisalik? Milline? Vaskuss.. 5. Mida tähendab lahksugulisus?
KAHEPAIKSED - neil on lihtsa ehitusega kopsud, mille sisepinnal on väikesed kurrud (vt joonis õp lk 109). Kuna kopsu sisepind on väike, ei jätku neil kopsudega hangitud hapnikust. Suure osa hapnikku saavad nad ka naha kaudu. Kui konn vees aktiivselt liigub, siis naha kaudu saadavast hapnikust jääb tal väheks ning ta peab tulema maa peale hingama. ROOMAJAD - kopsud on rohkem arenenud, need on sopilisemad ja suurema sisepinnaga. Seetõttu on gaasivahetus parem kui kahepaiksetel. (vt joonis õp lk 121) LINNUD - lindudel kulub lendamiseks väga palju energiat ja seepärast vajavad nad palju hapnikku. Lisaks kopsudele on neil õhukotid, mis on värske õhu panipaigaks ning varustavad lindu lendamise ajal kogu aeg varske õhuga. Lisaks muudavad õhukotid linnud lendamiseks kergemaks. Linnud saavad tänu õhukottidele õhust rohkem hapnikku kätte kui teised loomad. (vt joonis õp lk 138) IMETAJAD - kopsude sisepind on väga suur ja seetõttu on neil kiire gaasivahetus.
Putukad arenesid lülijalgsetest. Kalad oskavad rännata, kuna neil on mälu. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. Esimesed loomad olid selgrootud: ainuõõssed, käsnad, limused (teod, karbid jt.). Okasnahksed on selgrootsete kõige lähemad selgrootutest sugulased. Meriskorpionilised Trilobiidid- kõik nad on välja surnud. Kunagi oli arvatavasti u. 10000 liiki Jäsemed on tekkinud uimedest. Devoni ajastul ei olnud okaspuid. Erinevalt kaladest saavad kahepaiksed hingata maa peal. Kahepaiksetel on kehaväline viljastamine. Kahepaiksete nahk on niiske ja see ei tohi midagi läbi lasta. Kahepaiksetel on võimsam süda, kui kaladel. Kahepaiksed olid kunagi nii suuremõõtmelised, kuna kiskjaid ei olnud. Suured kahepaiksed surid välja, kui kliima kuivemaks muutus (karboni ajastul) Roomajate eelis kahepaiksete ees on nende kõva kestaga munad, mistõttu roomajad saavad muneda ka maismaale. Karboni ajastul olid lülijalgsed suuremad kui praegu, kuna hapnikusisaldus
mäestikutekke protsessid, inimtegevus (linnad, maanteed jms) 2.) tekivad geneetilised iseärasused isolaatides mutatsioonid 3.) Bioloogiline ristumisbarjäär ei saa enam mingil põhjusel ristuda. Liigid tekivad siis, kui enam üksteisega ristuda ei saa. Nt sugurakud ei sobi; taimedel suguelundid ei sobi; käitumise erinevused pulmamängud ja rituaalid enne sigimist; sigimise aeg ja koht võivad olla muutunud taimedel õitsemise ajad, kahepaiksetel kudemisaeg ja koht-ajutised lobid või järved?) 4.) Ökonisi leidmine (peavad leidma suhted teiste liikidega, sobituma keskkonda) NB! Liiki ei teki, kui mõni neist 4st punktist jääb täitmata 5. Mikroevolutsioon - mõiste. Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uute liikide tekkeni. Uute alleelide teke. 6. Makroevolutsioon - mõiste ja geneetilised alused.
7. Päev 70 Konnakulles tagajalgadega. 8. Päev 84 Konnakulles esi-ja tagajalgadega, toimub lõpusekaane rebenemine ja eesjäsemete vabanemine, suuaparaadi ümberkujunemine ja eesjäsemete vabanemine. 9. Päev 84+ Veest kuivale siirdumine. 10. Päev 84+ Noor konn. Viljastumisest : Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse. Sarnaselt kaladega on ka enamikul konnadel kehaväline viljastumine - see toimub kudemisperioodil veekeskkonnas. Kahepaiksetel on valdavalt moondeline areng. Nii koorub konna viljastatud munarakust vastne e. kulles. Alguses lõpustega hingav kulles toitub peamiselt taimedest. Mõne kuu jooksul areneb ta järk-järgult täiskasvanud liigikaaslase sarnaseks. Kapsaliblika areng viljastumisest surmani: SELTS: LIBLIKALISED (LEPIDOPTERA). Suur-kapsaliblikas (Pieris brassicae)
Esineb sugurakkudes ja eostes. 8. Enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. 9. Seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 10. Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 11. Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. 12. Isendi individuaalne areng. 13. Uue organismi areng viljastumata munarakust. 14. Esineb paljudel kaladel ja kahepaiksetel, kelle munarakud viljastuvad vees. Kuna sugurakud ei ole kaitstid väliskeskkonna eest, siis heidetakse vette väga palju sugurakke. 15. Esineb enamikul lülijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. Kuna nende liikide munarakud on tunduvalt paremini kaitstud, siis on munarakkude arv tunduvalt väiksem. 16. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Selle käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid
......................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud elama nii maismaal kui ka vees. Nad on kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad läbi naha ja kopsudega. Kahepaiksetel on niiske, märgatavate soomusteta nahk. Kahepaiksed on konkurentsivõimelisemad olukordades, kus saadaval on vähe toitu võrreldes imetajate ja lindudega, sest kahepaiksetel on hoopis erinev energiareziim. Kolmandik maailma kahepaikseteliikidest on väljasuremisohus [2]. Ohustatud kahepaiksete suur osakaal kõigi Eestis esinevate liikide hulgas on tingitud nii nende leviku iseloomust meil kui ka kahepaiksete väga suurest tundlikkusest keskkonnamuutuste suhtes [1].
Neerupealiste ehitus ja talitlus Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles Glandula suprarenalis või Glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõristusnääre, mis eritab verre teiste elundite talitlust mõjutavaid hormoone. Neerupealised hoolitsevad kehas oluliste stressi- ja suguhormoonide tootmise eest. Neerupealistel võib eristada koort ja säsi. Neerupealiste koores toodetakse palju erinevaid hormoone nagu kortisooli, aldosterooni, androgeene ehk meessuguhormone. Kõigi neerupealiste koores toodetavate hormoonide süntees allub ajuripatsi kontrollile.
Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Ovogenees munaraku areng Ovogoonide paljunemine lõppeb loote eas. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Ovulatsioon Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumine. Ontogenees Ühe inimese areng viljastumisest surmani Partenogenees Kui uus organism on arenenud viljastumata munarakust. Kehaväline viljastumine esineb kõigerohkem kahepaiksetel ja kaladel. Kehasisene viljastumine esineb enamikel lülijalgsetest, roomajatel, lindudel ja imetajatel. Naissuguhormoonid östrogeen, progesteroon Organismide looteline areng. Embrüo loode Ebrüogenees organismi looteline areng Embrüogenees lõppeb elussünnituse korral sünnimomendiga, mil organism alustab oma loote järgset arengut. Moorula kobarloode Blastotsüst Seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest raku kihist.(blastula staadium)
ühendab kerega kael, liikub silmalaug kaitseb silma, ninaavad)... 2.Kirjelda rästiku välimust ja võrdle seda sisaliku omaga. V:Rästikul on kolmnurkne pea, kuid suur suu. Suus on tervavad hambad tahapoole. Ülalõua eesmised hambad on mürdihambad, need on suuremad ja varustatud mürgikanaliga. 3.Mis katab roomajate keha? Võrdle seda kahepaiksete nahaga. V:Sarvestunud nahk on katteks, kahepaiksete nahk on niiske, 4.Mille poolest erineb roomaja kael kahepaiksete omast ? V: Kahepaiksetel on üks kaelalüli, roomajatel on mitu 5.Milline luuline moodustis on roomajatel siseelundite kaitseks? Nimeta veel üks ülessanne, mida see täidab. V:Roided, 6.Missuguse kujuga on sisaliku ja mao keel? Mis on keele ülessanne? V: Keel on kaheharuline ja sellega nad maitsevad, kombivad maad või mingit objekti 7.Millised meeled on sisalikul tähtsad toidu otsimisel? V: Haistmismeel, nägemismeel ja maitsmismeel ka 8.Miks ei saa roomajad hingata naha abil?
kromosoomi kolmekordsusest.Downi sündroom tuleneb 21.kromosoomi lahknemise häiretest meioosis, enamasti ovogeneesis. Mõningatel juhtudel kordistub organismi kogu kromosoomistik.See tuleneb homoloogiliste kromosoomide mittelahknemisets meioosis.Sel juhul tekib vastval organismil polüploidsus.Esineb taimeriigis sagedamini kui loomariigis.Polüploidsetel taimedel on lopsakam kasv.Seda nähtust kasutatatakse sordiaretuses.Loomariigis võib polüploidsus esineda mõnedel selgrootutel,kaladel,kahepaiksetel ja roomajatel.Inimesel on polüploidsus letaalne-see põhjustab loote surma. Millised tegurid põhjustavad mutatsioone? Mutatsioone kutsuvad esile mitmesugused organismisisesed ja väliskeskkonna tegurid. Organismi normaalses elukeskkonnas ,,iseeneslikult" tekkinud mutatsioone nimetatakse spontaalseteks. Spontaalsed mutatsioonid tekivad suhteliselt harva. Eksperimendi käigus kunstlikult esile kutsutud mutatsioone nimetatakse industreerituteks
Leia 3 erinevust. 3p o o o 6. Rühmitage paljunemisprotsessi iseloomustavad tunnused. Märkige tabelisse. 4p B- suur munarakkude hulk C- viljastumine toimub vesikeskkonnas D- viljastumine toimub emasorganismi suguteedes E- esineb imetajatel F- esineb kahepaiksetel G- viljastumise tõenäosus väike H- viljastumise tõenäosus suur Kehasisene viljastumine Kehaväline viljastumine 7. Märgi joonisele, millised ained saadakse joonisel kujutatud protsesside tulemusena. 4p Mille pooles erinevad replikatsioon ja transkriptsioon? Leia 2 erinevust · · 8
Allantonis-sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion-kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel. 27. Mille poolest erinevad täis ja vaegmoone ? Kellel sellised arengutüübid esinevad ? Vaegmoonsal on peale vastet kestumine, kuid täismoonsal nukk. Vaegmone esineb tarakanidel, lutikatel, täidel, sihktiivalistel, kaladel ja kahepaiksetel. Täismoone esineb kahetiivalistel, kirpudel, liblikatel, mardikatel ja kiletiivalistel. 28. Paigutage organismide arengut kujutavale skeemile järgmised arengutüübid : Otsene, moondega, täismoondega, vaegmoondega 28.2 Leidke igale arengutüübile sobiv näide antud organismide hulgast. Prussakas, rohukonn, kapsaliblikas, rästik SELGROOGSED PUTUKAD
narkootilised ained c) Füüsikalised põrutused kitsad riided vibratsioon erinevad kiirgused Postembrüonaalne areng e. lootejärgne areng Areng jaguneb kaheks: otsene (järglased on vanematega ehituse poolest sarnased) ja moondega areng (järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad. Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e
munarakke. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjas ja liikumist munajuhasse nim. ovulatsiooniks Viljastumine Isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Kui uus organism saab alguse viljastamata munarakust nim. seda neitsisigimiseks e. partenogeneesiks (nt. võilill, mesilased). Kus toimub viljastumine? Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Kehaväline viljastumine esineb selgrootutel loomadel, kaladel ning kahepaiksetel. Munarakkude arv on tohutult suur ja see on vajalik kuna viljastumine on juhuslik, vaenlaste olemasolu ja ebasoodsad keskkonna tingimused. Kellel on kehasisene viljastumine? Imetajatel, lindudel, roomajatel ja enamikul lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed). Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseeritusetasemetel. Eriliiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub geneetilistest mehhanismidest ja keskkonna teguritest
Haistmiseks ja maitsmiseks peavad nad toidupala suhu haarama Konnade kuulmiselund asub nii nagu kaladelgi koljuõõnes Täiskasvanud konnal puudub küljejoon, kuid nahk on tundlikum kui kalal, sest sellel puuduvad soomused 14. Miks peavad kahepaiksed lisaks kopsudele ka nahaga hingama ja milline peab olema nahk? Kopsudeks on paarilised seest tühjad kotid, mille pind ei ole suur. Nõrgalt on arenenud ka hingamisteed. Kahepaiksetel on primitiivne surumistüüpi hingamine, mis eraldab neid mitte ainult kaladest, vaid ka ülejäänud maismaaselgroogsetest. Hingamisel tõmmatakse õhk läbi suu või ninasõõrmete suuõõnde, milleks avatakse sõõrmed ja langetatakse suuõõne põhi. Sõõrmed sulguvad, suuõõne põhi tõuseb üles ja õhk surutakse kopsudesse. Kahepaiksetel toimub vere küllastumine hapnikuga ja süsihappegaasi eraldumine kehast mitte ainult kopsudes, vaid ka läbi naha
Ptk. 20 Suletud vereringe on siis, kui veri liigub vaid mööda veresooni. Vere paneb ringlema süda. Kaladel on üks vereringe, mis koosneb vatsakesest ja kojast. Maismaaselgroogsetel on kaks vereringet. Suur vereringe on kehavereringe, milles veri liigub südamest kehasse, annab seal ära hapniku, kogub süsihappegaasi ja suundub tagasi südamesse. Väikeses vereringes liigub veri südame ja kopsude vahet, kus veri võtab hapnikku ja annab ära süsihappegaasi. Kahepaiksetel ja roomajatel on 3-osaline süda, kus liigub segaveri Lindudel ja imetajatel on neljaosaline. Ptk. 21 Kõigusoojased on algsed loomad: kalad, kahepaiksed ja roomajad. Linnud ja imetajad on püsisioojased. Ptk. 22 Raskete aegade üleelamiseks loom varub toitu, pikakarvaline kasukas, lendab lõunasse, magavad talveund, vahetavad karva, varjuvad urgudesse. Loomale on aastaaeg ebasoodne, kui pole toitu või head ilmastikku. Taliuinak on kerge unekas. Enamus, kes
eellasrakk ovogoon(2n) spermatogoon(2n) mitoos looteeas kestab mõndaaega ja lõõpeb looote arengus kuni kõrge v meioos looteeas - jätkub suguküpsusega suguüpsus kõrge vanuseni toimumiskoht munasari munandid tulemus 1munarakk+ 3 viljastamatut 4 spermi 6. Kehasisene ja väline viljastumine, eelised ja puudused, näited liikide näol. Kehaväline-kaladel ja kahepaiksetel (merisiilikud) sugurakkude arv-SUUR võivad hukkuda juba enne seda kui toimub viljastumine ka viljastatud sugurakkude embrüad võivad hukkuda ,selline viljastumine nõujab palju energiat KESKOND-VESI-surevad ja kuivavad õhu käes sellep veekogus VILJASTUMISE TÕENÄOSUS VÄIKE-et viljastuda peavad kohtuma vastaspoole sugurakkudega ,selline kohtumine on juhuslik sellep tuleb keskkonda lasta väga suur hulk sugurakke
• soomuselised. Eesti roomajad kuuluvad kõik seltsi soomuselised (sisalikulised, maolised) Roomajate kolju on suhteliselt kitsas Krokodilliliste kolju on pikenenud, üla ja alalõuas asuvad teravad ja äärmiselt tugevad hambad. Sisalikel on nii ala- kui ka ülalõualuus väikesed teravad hambad. Maolised kasutavad oma hästi arenenud peenikesi hambaid saagi haaramiseks ja söögitorusse lükkamiseks. Roomajate toes on arenenud täiuslikumaks kui kahepaiksetel. Nende keha on liigenenud peaks, kaelaks kereks ja sabaks. Selgroo külge kinnitunud roided on rinnaluuga kokku kasvanud, tekkinud on hingamise ajal laienev ja ahanev rinnakorv. Madudel rinnaluu ja rinnakorv puuduvad. Madudel (ning osadel sisalikel) puuduvad ka jäsemed, liiguvad loogeldes. Samuti puudub madudel selgelteristatav kaelaosa, aga see ei tähenda seda, et tal see puudub. Roomajate jäsemed - kämmal ja pöid on lühenenud ja seetõttu on nad väga liikuvad.
§ Teisene kest/oolemm (sünteesib munasari, oleneb organismi rühmast) § Kolmandas kest/koorin (sünteesib munajuha, oleneb organismi rühmast) • Munaraku jaotus o Rebu hulga järgi § Peaaegu rebuta (nn aktsialased) § Vähese rebuga – ürgimetajatel, kukkurloomadel § Keskmise rebu hulgaga – kahepaiksetel § Suure rebu hulgaga – lindudel, kaladel, putukatel, roomajatel o Rebu paiknemise järgi § Ühtlaselt (pärisimetajatel) § Keskel (lindudel) § Ühes otsas (kahepaiksetel, tigudel) § Kitsa ribana keskosa ja ääre vahel (vesikirnud) • Seemneraku ehitus o Pea § Tihedalt kokkupakitud DNA akrosoomis (ensüümid, mis lagundavad
Erinevalt kaladest on neil silmad enamasti silmalaugudega ja varustatud pisaranäärmetega. Silmade taga paiknevad kuulmiselundid. Kahepaiksete haistmiselund on ühenduses silmadest ettepoole avanevate ninasõõrmetega. Kuidas kahepaiksed sigivad ja arenevad? Enamik kahepaikseid on lahksugulised. Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse. Sarnaselt kaladega on ka enamikul kahepaiksetest kehaväline viljastumine - see toimub kudemisperioodil veekeskkonnas. Kahepaiksetel on valdavalt moondeline areng. Nii koorub konna viljastatud munarakust vastne e. kulles. Alguses lõpustega hingav kulles toitub peamiselt taimedest. Mõne kuu jooksul areneb ta järk-järgult täiskasvanud liigikaaslase sarnaseks. Kui palju on Eestis kahepaikseid? Eestis elab ainult 10 liiki kahepaikseid. Need kuuluvad 2 seltsi ning moodustavad 4 sugukonda. Erinevatest kahepaiksete rühmadest saate ülevaate Eesti kahepaiksete süstemaatilisest nimestikust.
- Ristika varjevärvuse tõttu on ta vaenlastele raskesti märgatav - Triiplutika hoiatusvärvus annab vaenlastele märku halvast maitsest - Kaktusel on välja arenenud mitu kohastumust kuivas kliimas kasvamiseks - lehed on taandarenenud, vars on veevarude säilitamiseks lihakaks muutunud, õhulõhed avanevad öösel Kõik kohastumused on suhteliselt head (ei ole täiuslikud) - Arenguliselt piiratud - Roomajatel: viie varba teke, kahepaiksetel on neli varvast - Vastandikud tegurid - Kaelkirjaku kohastumus - saab puulatvadest hästi toitu kätte, kuid vett juues muutub ta kergelt rünnatavaks jooksmine võtab palju energiat → söövad selle - Antiloobid: väga kiired → taastamiseks pidevalt → kergem saak jahiloomadele, sest nähtavad - Kohastumustel on väärtus ainult selles kindlas keskkonnas
Suhteliselt lihtsa keemilise valemiga on üks varasematest sääsetõrjevahenditest dimetüülftalaat. Loomsed mürgid Loomsed mürgid on iseloomulikumad selgrootutele. Selgroogsetest on mürgised osad kalad, kahepaiksed ja roomajad. Peamiselt on tegu valguliste mürkidega (ämblikud, maod, herilased, mesilased). Paljudel troopikakaladel on mürgised uimekiired ja ogad, kerakalal on mürk (tetrodotoksiin) siseelundites, kuid mitte lihastes. Kahepaiksetel on mürk nahas. Maomürgid (lõgismadu, gürsa, rästikud) on tavaliselt neurotoksiinid, st halvavad närvisüsteemi tegevuse. Toimimiseks peab mürk jõudma verre, ka limaskesti söövitades. Maomürkidest valmistatakse mitmeid ravimeid. Meelemürgid narkootikumid Meelemürkide tarbimine viib mõnutunde, joovastuse ja ümbritseva maailma tajumise moondumiseni, pärast tarbimist on kehalised häired (iiveldus, südametegevuse häired jms), depressiooni- ja sõltuvusnähud
ravimid (antibiootikumid) narkootilised ained c) Füüsikalised põrutused kitsad riided vibratsioon erinevad kiirgused Postembrüonaalne areng e. lootejärgne areng Areng jaguneb kaheks: otsene (järglased on vanematega ehituse poolest sarnased) ja moondega areng (järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad. Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine)
Isevijastumine o Mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. o Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt o Viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Partenogenees o Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust o Esineb mõnedel putukarühmadel (mesilased, lehetäid, vähilaadsed) o Samuti võib esineda mõnedel sisalikudel, kahepaiksetel ja kaladel Paljunemise tähtsus Mittesugulisel paljunemisel Lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvuks järglaskond Suguline paljunemine Järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi Mitoos ehk keha rakkude jagunemine (Kasvamine) Rakutsükkel Raku eluring ühest rakujagunemisest teiste takujagunemise lõpuni. Rakutsükkel: Interfaas Mitoos o Profaas Karüokinees
5. Anatoomia ja füsioloogia peamised muutused, mis on toimunud osalisel üleminekul veeliselt eluviisilt kuivale maale; 1) Uimjäsemed muutunud varvasjäsemeteks, mis võimaldavad keha toetumist aluspinnale ja maad mööda liikuda . 2) Lõpusehingamine asendunud kopsuhingamisega, mille tõttu nad ei ole enam alaliselt veega seotud. Kahepaiksete varvasjäsemed on kohastunud vastavalt nende elupaigale ja eluviisile. Ujumiseks on paljudel kahepaiksetel tagajäsemete varbad ujulestadega ühendatud. Mida maismaalisema eluviisiga liik, seda rohkem on arenenud kopsud ja teisejärgulisem on nahahingamise osa. Näiteks kärnkonna kopsud on palju paremini arenenud kui roheliste konnade omad. Kohastumused eluks vees: nahahingamine, ujunahad tagajäsemetel. Kohastumused eluks maismaal: jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine, silmalaud. 6. Peamised muutused, mis on kaasnenud täielikult maismaalise eluviisiga.
Vee ja e peedisuhkur-levinud klorofülli sisaldavates taimedes. tsentromeeri ja teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas: mineraalsoolade konsentratsioon, püsisoojasus Laktoos-piimasuhkur, lehmapiimas kuni 5%); kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele. imetajatel ja lindudel, kõigusoojasus kaladel, Polüsahhariidid: makromolekulid,koosnevad Telofaas: kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad kahepaiksetel, roomajatel. 7.) reageerimine monosahha, mis omavahel ühendatud keemilise lahti, tekivad tuumakesed, sünteesitakse uued ärritustele. Ainuraksed kasutavad välismembraanis sidemega. Nt tärklis-varuaineks taimedes, hüdrolüüsub tuumamembraanid, toimub tsütoplasma jagunemine. olevaid molekule, hulkraksed kasutavad närvisüsteemi kergesti glükoosiks
Seega läbitakse ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. 1.2Organismide lootejärgne areng Postembrüonaalne areng e. lootejärgne areng Areng jaguneb kaheks: otsene (järglased on vanematega ehituse poolest sarnased) ja moondega areng (järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad. Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e
· Kromosoomid, mis sisaldavad sugu määravaid geene nimetatakse sugukromosoomideks. · Kromosoomid, mis ei sisalda sugu määravaid geene on autosoomid. · Inimesel on 22 paari autosoome ja 1 paar sugukromosoome. · Organismid, kellel on sugukromosoomid ühesugused on homogameetsed, kel erinevad on heterogameetsed. Imetajatel, kaladel, taimedel on heterogameetsed mehed e sugukromosoomid on erinevad. Naissugu on homogameetne e sugukromosoomid on ühesugused. Vastupidi on lindudel, osadel kahepaiksetel, liblikatele. Imetajatel (m)XY XX(n), lindudel (m)ZZ ZY(n) · Karüotüüp on korrasatud järjestatud kromosoomistik. Downi sündroom 3 21st kromosoomi · X-kromosoom sisaldab lisaks naissoogeenidele veel geene ja neid nimetatakse suguliitelisteks geenideks. Y-kromosoomis on ainult sugutunnuseid määravaid geene. Kui geenid(mis x-is leiduvad) määravad ära haigused, siis on tegu suguliiteliste haigustega.
- Räim - kevadräim ja sügisräim (omavahel ei ristu) Kohastumused Kohastumine Kohastumised on organismirühmade omadused, mis aitavad ellu jääda ja paljuneda antud keskkonnas Kõik kohastumused on suhteliselt head (ei ole täiuslikud) - Arenguliselt piiratud - Roomajatel: viie varba teke, kahepaiksetel on neli varvast - Vastandikud tegurid - Kaelkirjaku kohastumus - saab puulatvadest hästi toitu kätte, kuid vett juues muutub ta kergelt rünntavaks - Antiloobid: väga kiired → jooksmine võtab palju energiat → söövad selle taastamiseks pidevalt → kergem saak jahiloomadele, sest nähtavad - Kohastumustel on väärtus ainult selles kindlas keskkonnas
Sõnajalametsad kadusid ning niiskuslembeste algeliste eostaimede (sõnajalgade, algas 280 milj. osjade ja koldade) asemele tulid paljasseemnetaimed a. eest ja lõppes - okaspuud ja hõlmikpuud. perm kestis 50 milj. a 230. milj. a. Uutes kuivusetingimustes tuli niiskusega harjunud tagasi kahepaiksetel kohaneda - soomustest tekkis paks sarvnahk ja loomad hakkasid munema. Niisugused munad ei vajanud enam arenemiseks vett, vaid selle võis peita sooja liiva sisse, kus päike muna välja haudus. Tekkis uus loomarühm - roomajad. Keskaegkond
Komodo varaan. Kehaväline viljastumine sugurakkude arv - suur (suure hulga tootmine võtab aga palju aega ja on enrgiarikas) keskkond - vesi (õhu käes kuivaksid ära, peavad vees sigima) viljastumise tõenäosus - väike (peab keskkonda laskma suurel hulgal sugurakke ning vastasgupool ei pruugi leida üles) haiguste ülekandumise tõenäosus - väike (ei toimu otsekontakti ning kehavedelike vahetamist - Kaladel, kahepaiksetel, mereselgrootutel Kehasisene viljastumine sugurakkude arv - väike (sugurakud väliskeskkonna eest paremini kaitstud ning ei ole vaa nii palju toota) keskkond - emaslooma keha (keha sees, sugurakud on kaitsutudärakuivamise eest) viljastumise tõenäosus - suur (munarakk ja seemnerakk satuvad lähestikku) haiguste ülekandumise tõenäosus - suur (tihedalt kokkupuutumine ning kehavedelike vahetamine) - Putukatel, lindudel, imetajatel
b) munarakku isel. varuainete kogum ehk rebu, jagatakse hulga alusel - 1. minimaalselt rebu - pärisimetajad (platsentaga), k.a inimene 2. väga vähe rebu - kukkurloomad 3. keskmine rebuhulk - kahepaiksed 4. väga palju rebu - need, kelle mune süüakse - kalad, linnud, roomajad ja putukad paigutuse alusel - 1. rebu ühtlaselt üle kogu raku - imetajatel 2. rebu munaraku keskel - linnud, roomajad 3. rebu munaraku ühes otsas - kahepaiksetel, molluskitel 4. rebu munaraku kesk- ja ääreosa vahel - vesikirpudel Viljastamine See on spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb tuumade seostumine ja genoomide (haploidne kromosoomistik) kombineerumine. Jaotatakse: 1. Kehasisene 2. Kehaväline Koht Energeetilised kulud Tõenäosus Näited Kehasisene Emase Väiksed (sugurakke Suur Imetajad, linnud, suguteedes vähe, eriti munarakke) roomajad
Limustel ripsepiteel. Trahheed - võimalik hingata ainult õhus, harunevate torude süsteem, tekkinud kattekoest. Trahheed esinevad kakanditel, küüsikloomadel, ämblikulaadsetel, putukatel. 7. Gaasivahetus selgroogsetel Lõpused kaladel nt (keha sisepinna väljasopistised) Mudahüpik kasutab hingamiseks nahka. Gaasivahetuspinnad paiknevad keha sees, õhku liigutatakse. Hingamisteed ja epiteelid hoitakse alati niiskena. Kopsud (sissepoole tunginud või sisse sopistunud kehapind). Kahepaiksetel kopsud algelised, nahahingamine. Lindudel alveolaarset ehitust. Trahheed pikemad kui imetajatel + 5paari õhukotte. Õhukotid ei osale gaasivahetuses. Kopsud ühesuunalised. Imetajatel alveolaarne ehitus, väga suur hingamispind. 8. Loomorganismide energeetika (ainevahetuse tase, E bilanss, produktsioon) Ainevahetuse tase ehk kalorimeetria: mõõta otseselt ja kaudselt (mõõtes kas hapnikutarbimise taseme või süsihappegaasi produktsiooni, saame hinnata ainevahetuse taset.
osadest eri organite areng) Viljastumine Ontogenees- indiviidi areng sünnist surmani Kollakeha toodab naishormooni, mis soodustab limaskesta paksenemist ja takistavad uue munaraku küpsemist (östrogeen, progesteroon) Viljastumine munarakk väljub munajuhasse umbes 14. Päeval pärast menstruatsiooni, -kehaväline viljastumine enamasti vees, vette palju sugurakke, kohtumine juhuslik, sugurakud hävivad kiiresti, neid ohustavad teised liigid nt. kaladel, kahepaiksetel, enamik selgrootuid -kehasisene viljastumine toimub munajuhas ovulatsiooni ajal munarakk liigub emakasse 4-5 päeva, selleks ajaks on see kas viljastunud ja osaliselt jagunenud või hävinud Organismide looteline areng Sügoot hakkab mitoosi teel jagunema, moodustub embrüo ehk loode, sellega algab ebrüogenees, lõpeb sünniga. (taimedel idu moodustumisega seemnes). Sügoot hakkab jagunema, lõigustumine (inimesel täielik, kõik rakud korraga), moodustub
rakukihi voltumine või rullumine on seotud osade rakkude kuju muutusega) 3) Rakkude migratsioon 20. Rebu sisalduse erinevused loomadel Loomadel, kelle embrüo areneb väljaspool emaorganismi, võib rebu moodustada rohkem kui 95% munaraku mahust Pärisimetajatel, kelle embrüod arenevad emaüsas ja toidetakse ema poolt, leidub väga vähe rebu munarakus Rebuvalke toodavad teised organid, nagu maks (imetatel, lindudel, kahepaiksetel) ja rasvkeha (putukatel), mis transporditakse verevooluga munarakuni 21. Muna suurused ja kuju Muna mõõtmed võivad olla väga erinevad, vaalhail 30x14cm, jaanalinnul 15x13cm, võrrelduna tüüpilise somaatilise rakuga. Tüüpiliselt on munad keraja, munaja või silinderja kujuga. Ainupilulistel, munevatel ürgimetajatel on väiksed munad. Pärisimetajatel on munarakud väikesed, inimesel ca 0.1mm Muna = Munarakk + munakestad 22. Munakestad Primaarne e esmane munakest
- maisamaal tõukavad keha - paljudel varvaste vahel edasi jäsemetega ujulestad 54 Roomajad: - tõelised kuivamaa loomad - munadel tihe ja kõve koor, palju rebu - naha pealmised kihid sarvestunud - väga liikuvad, jäsemed hästi arenenud - kopsud paremini arenenud kui kahepaiksetel - enamus munejad CL roomajad + linnud reptilia SubCL kilpkonnad anapsida O kilpkonnalased testudines LIIKIDE ARV: 270 liiki EHITUS: - keha kaitseks kilp - kael pikk ja liikuv - hambaid pole, lõualuude servad teravad - hingamine sarnane kahepaiksetele ANATOOMIA JOONIS: SubCL diapsida (linnud, krokodillid, sisalikud, ussid ja sugulased)
Läänemere veevahetus ookeaniga). 8. Õhkkeskkond Õhkkeskkonnas elavad organismid peavad nö arvestama õhu koostisega (ca 78% N2, 20,6% O2, 1% Ar, 0,03% CO2), ja selle liikumisega (tuule tugevus). Õhuniiskus oleneb veeauru sisaldusest, selle tase oleneb aurumisest (nii veekogudest kui organismidelt) ja kondenseerumisest ning külmumisest. Eriti ilmekas on õhuniiskusest sõltuvus kahepaiksetel, kes mäletatavasti hingavad (lisaks kopsudele) läbi naha. Valgustingimused on seotud päikese intensiivsuse ja valguse langemisnurgaga, pilvisuse ja õhkkeskkonna läbipaistvusega, aga ka valguse peegeldumisega maapinnalt ja veelt või organismidelt. Sageli muudavad valgustingimusi teised organismid (nt puud varjavad rohttaimedeni jõudvat valgust). Organismidel on palju kohastumusi liigse või vähese valguse ja temperatuuriga (jm)
annaabi.ee 
