õõnesveeni süsteemiks. Südameveenid viivad südames süsihappegaasiga küllastunud (venoosse) vere südame paremasse kotta. Ülemine õõnesveen, millesse suubuvad veenid peast, ülajäsemeist ja rinnakorvist, suubub südame paremasse kotta ülevalt, jämedam alumine õõnesveen, kuhu kogutakse veri kõhu, vaagna ja alajäsemete piirkonnast, aga samasse altpoolt. Veenide seinad on pehmed ja suhteliselt õhukesed. Ristipidi läbilõigatult langeb veen kokku. Nende lihaskiht on õhem kui arteritel. Silelihasrakud paiknevad veeniseina keskmises rakukihis. Nende abil toimub veenisisese rõhu säilitamine, mis on vajalik vere voolamiseks. Veenides panevad vere liikuma peamiselt keha lihaste kokkutõmbed. Enamasti kulgevad nad arteritega rööbiti (sageli kaasneb ühe arteriga kaks veeni), mistõttu vere laineline liikumine artereis aitab kaasa vastassuunalisele liikumisele veenides. Veenid asuvad seetõttu peamiselt
veresoon – torujas elund, mida mööda veri liigub/ringleb. arter – veresooned, mis viivad verd südamest kudedesse. veen – juhib verd kudedest südamesse. kapillaar – ühendavad arterid veenidega. arteriaalne veri – hapnikurikas veri. venoosne veri – hapnikuvaene veri. suur vereringe – algab südame vasakust vatsakesest. väike vereringe – veri vabaneb CO2-st ja rikastub hapnikuga. Algab paremast vatsakesest. suletud vereringe – veri voolab koguaeg veresoontes avatud vereringe – veri ei ringle mitte mööda veresooni, vaid vähemalt osaliselt
-Mis paneb vere soontes liikuma- Võtame kõigepelat vererõhu. -Vererõhk ja selle mõõtmine- Vererõhk on rõhk,mida veri avaldub veresoonte seintele. Veresooned avaldavad südame väljapumbatavale verele takistust, mistõttu avaldatakse veresoonte seintele rõhku, mida nimetatakse vererõhuks. See on kõrgeim suurtes arterites, madalaim aga õõnesveenides (allpool atmosfääri rõhku). Süstoli momendil on rõhk arterites kõrgem kui diastoli ajal. Kõrgeimat rõhku nimetatakse süstoolseks ehk maksimaalseks, madalaimat diastoolseks ehk minimaalseks. Vererõhu mõõtmine toimub manomeetriga ühendatud spetsiaalse manseti abil õlavarre arteri kinnipigistamisel verevoolu seiskumiseni. Viimast tähistab kuulatlemisel heli katkemine (see tekib vere voolamisel läbi kokkusurutud arteri). Seejärel mansetti lõdvendatakse ja fikseeritakse manomeetril moment, mil heli taastub (manomeeter näitab süstoolset vererõhku)....
kannab neist laiali hapniku rikast verd. Aort arter,mille kaudu veri südamest välja voolab. See on suurim arter kehas. Täiskasvanul on kõige laiemas kohas 2.5 cm. Kapillaar (e. juussoon) kõige peenem veresoon, kapillaarid saavad arterioolidest hapniku rikast verd ning kannavad seda kõikide rakkudeni. Nende seinad koosnevad ühest rakukihist ning võimaldavad lahustunud ainetel kergesti liikuda. Veen veresoon,mis kannab verd südame suunas. Õhemad seinad kui arteritel neis voolab hapniku vaene veri ,mis annab veenidele sinise värvuse.Vererõhk on madal. Vererõhk on rohk,mida veri avaldab veresoonte seintele. Seda tekitab südamevatsakese kokkutõmme,mis vere arteritesse surub. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna,kus rõhk on madalam. Arterid arteriool kapillaar veen Süda on lihaseline elund,mis paneb soontes vere liikuma
kulgevad, kuhu suubuvad? Mida meditsiinipraktikas määratakse? Kodarluumine nahaveen (Vena cephalica), Küünarluumine nahaveen (Vena basilica) Kus kulgevad: algavad käeseljal atsesevast veenipõimikust. Kuhu suubuvad: suundudes ülespoole, suubub kodarluumine nahaveen kaenlaveeni, küünarluumine nahaveen aga õlavarreveeni. Külgmine käe nahaalune veen (v.CEPHALICA) algab käeseljalt, kust suundub küünarvarre kodarmisele küljele, läheb siis üle õlavarrele, kulgedes kakspealihase külgmist serva mööda lateraalses kakspealihasmises vaos, üleneb rangluuni ja suubub kaenlaveeni. Keskmine käe nahaalune veen (v. BASILICA) algab samuti käeseljalt, kulgeb küünarvarre küünarmisel küljel, asetub siis õlavarrel piki kakspealihase mediaalset serva ja suubub lõpuks õlavarreveeni.
SÜDA 4-osaline, ümberitseb südamepaun (täidetud vedelikuga), lihaseline vahesei lahutab 2'ks, kummaski pooles on koda ja vatsake KODA hõlmaline vaheklapp VATSAKE VATSAKE poolkuuklapp VERESOONED ARTERID: suured veresooned, elastsed seinad süda koed vererõhk kõige kõrgem, vere liikumiskiirus suur VEENID: keskmised, pehmed seinad koed süda vererõhk kõige madalam, liikumiskiirus aeglasem kui arterites KAPILLAARID: peened, õhukesed seinad elundite ja kudede vahele liikumiskiirus väga aeglane, toimub gaasivahetus & toit- ning jääkainete vahetus VERERINGE: kindlustab pideva ainevahetuse kannab laiali toitained ja eemaldab jääkaineid aitab ühtlustada kehatemp., seob tervikuks kõik organismiosad. Vereinge jaguneb suureks(kehavereringe) ja väikeseks(kopsuvereringe) KEHAVERERINGE: vasak vatsake vs parem koda KOPSUVERERINGE: parem vatsake vs vasak koda VERI on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. 5-6 liitrit. koosneb vereplasmast ja s...
kreemidest. Verd vedeldavad geelid takistavad trombide teket. Kõige efektiivsem on hepariini sisaldav geel. Skleroteraapia on efektiivne üksikute väikeste veenikomude korral. Väljakujunenud veenilaiendite korral pole tulemus hea. Skleroseerimisel süstitakse veenilaienditesse ravimit, mis põhjustab veenilaiendi kokkutõmbumise. Operatiivne ravi. Operatsioonil viiakse pikk sond veeni ja tõmmatakse kahjustunud veen sondi peal välja. Samuti eemaldatakse varikoosselt laienenud veenikomud ja seotakse kinni puudulikud ühendusveenid. Operatsioon teostatakse seljasüstiga (spinaalanesteesias) või üldnarkoosis. Enamasti lubatakse patsient sama päeva õhtul või järgmise päeva hommikul koju. Õmblused eemaldatakse 7-10 päeva möödudes. Nii operatiivsele ravile kui ka skleroteraapiale peab järgnema elastsete sukkade või elastsete sidemete kandmine.
Eluliste protsesside mõjutamine kaudne, hormoonide abil Hormoonid-kehas sünteesivad ained, mis mõjutavad organite Tööd. Kaitse-Veres on rakud, mis hävitavad mikroobe.Veres on ained nim. Antikehad, mis hävitavad viiruseid. Veri- Vedel Sidekude, koosneb vereplasmast ja selles kujunevatest vere- Rakkudest.Vererühmad-punased-ja valge vererakud ning vereliistakud. Veresooned- On torujad elundid, kus very liigub kindlas suunas. Tunnus e. kriteerium Arter Veen Soone sein Paksud elastsed,tugev Pehme ja lihaskiht õhuke,lihaskiht on õrnem Klapid puuduvad On olemas Vereliikumine Kiire,südamest Aeglane,kehast kehasse,veri liigub südamesse,very liigub südame kokkutõmmete lihaste kokkutõmbel
kuidas saab seda haigust ennetada ja leevendada juba tekkinud probleemi, samas ka millised on ravivõimalused erinevates staadiumites. MIS ON VEENILAIENDID ? Veenilaiendid ehk varikoos ( ladinakeelsest tähendusest tulenev varix või varicis- laienenud ). Veenilaiendid on laienenud veenid, mis tavaliselt tekivad jalasäärte seesmisel ja tagumisel pinnal, samuti reite sisepindadel. Kõigepealt hakkavad mügarad välja paistma sääre või reie sisekülgedel, kust kulgeb suur nahaalune veen oma harudega, siis aga ilmuvad nähtavale sääre tagakülgedel, kus on väike nahaalune veen. Veenilaiendid võüivad olla piiritletud või ulatuslikumad ning moodustavad viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. On olemas : 1. Pindmised veenilaiendid, kuid nende puhul on probleem rohkem kosmeetiline, aga ka siis tuleb rohkem tähelepanu pöörata oma eluviisile. 2. Süvaveenilaiendid ehk süvaveenitromboos moodustub pigem sügavamates
Vereringeelundkond süda, veri, veresooned (veenid, arterid, kapilaarid), ül. pidev ainevahetus, kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine. Südamelöök südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Arter seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht, südamest eemale, liikuma paneb ...
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse:
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS
Emakeele sünd Mis sa teed Peterson? Ikka keelt ma teen... Varsti lõhkeb mul ajus veen, nii ma töötan, tööd mul on. Käin või jala, Riiga ja tagasi. Ainult oma pagasi, Jätsin vist maha. Keele areng, ei see pole loos, Tööd tuleb teha! Meie keel on püha. Saatuslikuks sai mul tuberkuloos. Birk Sepp
õlavarre-peatüvi, aordikaar, kõhuõõnetüvi, ülemine kinnistiarter, parem neeruarter, munandiarter, alumine kinnistiarter, parem ühisniudearter, sisemine niudearter, välimine niudearter.) · Joonis lk 157 + tv joonis 6 118. Suure vereringe veenide üldskeem. (joonisel: venoosne kägiveen, parem õlavarrepeaveen, ülemine õõnesveen, vasak sisemine kägiveen, vasak eesmine kägiveen, vasak välimine kägiveen, vasak rangluualune veen, vasak õlavarrepeaveen, lisa- poolpaarituveen, vasak neeruveen, poolpaarituveen, vasak ühisniudeveen, vasak sisemine niudeveen, paarituveen, alumine õõnesveen, parem välimine niudeveen, parem reieveen) · Joonis lk 167 + tv joonis 7 119. Ülajäseme arterid. (joonisel: kaenlaarter, õlavarrearter, süva õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, pindmine pihukaar, süva pihukaar, kämblaarterid, sõrmearterid) · Joonis lk 162 + tv joonis 8 120. Ülajäseme veenid.
V.mesenterica superior Vv. jejunales et ilei Tühisoole ja niudesoole veenid 2 Venoosnurk Kaelalünfisõlmed Vasak rangluualune Parem rangluualune veen veen Kaenlalünfisõlmed Rinnajuha Kubemelünfisõlmed Märgi ja nimeta atriaalosa sakk (8) ja intervall (9) Atriaalosa sakk ja intervall P- sakk
jugularis externa) jookseb kaelal naha all, kogub vere näost ja kaelast; -Sisemine ja välimine kägiveen (+ mõned väiksemad) ühinevad rinnaku-rangluu liigese taga sama poole rangluualuse veeniga, ühinemiskoht on venoosnurk (angulus venosus). B. Ülajäseme veenid: -ülajäseme arterite kõrval olevad saateveenid kannavad samu nimesid, mis arteridki; -Samal ajal on ülajäseme nahaaluskoes tihe pindmiste veenide võrk, millest moodustub 2 suuremat veeni – a) peamine veen (v. cephalica) - lateraalküljel ja b) põhimine veen (v. basilica) – mediaalküljel; nende vaheline anastomoos on küünra keskpidine veen (v. mediana cubiti), mis on kõige tavalisem vere võtmise ja veenisüstide tegemise koht. C. Rinnapiirkonna veenid: -enamik veene on arterite kõrval ja samade nimedega; -Rindkere tagaseinal koguneb veri kahte veeni – paaritu veen (v. azygos) paremal ja poolpaaritu veen (v
Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus ...
72. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 13) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 73. Neeru siseehitus: (joonis 13) neeru koor, neeru sambad, neeru säsipüramiidid, neeruvaagen. Neerust väljub kusejuha. Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen. 74. Nefroni ehitus, talitlus, arv: (joonis 13) nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine. Nefronid moodustavadki neeru. 75. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 13) Esmane uriin: esmasuriin tekib vere vedela osa filtreerumisel verekapillaaride päsmakese kihnu
acromion- õlanukk Mandibula- alalõualuu Plica- kurd, volt articulatio- liiges Maxilla- ülalõug Commissura- nide brachium- õlavars Orbita- silmakoobas Glandula suprarenalis- canalis- kanal, toru Raphe (kr.), es- õmblus neerupealis cingulum- vööde Scapula- abaluu clavicula- rangluu Spina- oga, hari coccyx- õndraluu Vena- veen costa- roie Vertebra- lüli dens- hammas Patella- põlvekeder fissura- mulk Sutura- õmblus 1
vee, soolade ja teiste Kusepõis ainete sisaldus. Neeru läbilõige · Paarilised, oakujulised 10 cm pikkused · Ümbritsetud rasvakihiga (kait põrutuste eest) Uriini teke algab neerukehakestes · Neerud koosnevad suurest hulgast üksistest, mida nim nefroniteks Nefronid Arter · Neerudes on ligi miljoni jagu Veen mikroskoopilisi filtreerivaid moodustisi mida nimetatakse nefroniteks. nefroniteks Verekapillaarid · Nefronis on väike karikakujuline neerukehake, neerukehake mille keskel on üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid. · Neerukehakesest tekib neerutoruke, sest selle ümber on samamoodi põimunud palju verekapillaare. · Nende ühinemisel tekivad suuremad veresooned, mille kaudu neufronist veri väljub. kusepõis on lihaseliste
Tänu nendele sekundaarne immuunvastus samale patogeenile on tulevikus kiirem ja tugevam. Sekundaarne immuunvastus ongi see, mis annab immuunsuse mõnede haiguste vastu, mis sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid. 16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal). Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere
Tänu nendele sekundaarne immuunvastus samale patogeenile on tulevikus kiirem ja tugevam. Sekundaarne immuunvastus ongi see, mis annab immuunsuse mõnede haiguste vastu, mis sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid. 16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal). Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere
säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Rahvasuus teatakse neid ka kui krampsooni, veenikomusid ja vaarikseid. Kuidas tekivad veenilaiendid ? Üks võimalus on, et veeniseina elastsus kaob ja samaaegselt tekib hüdrostaatilise rõhu toimel veeni diameetri laienemine: veen muutub looklevaks ning võivad tekkivad kotjad muutused, mille tulemusena veeniklapid ei sulge enam veenivalendikku ja tekib venoosse verevoolu tagasivoolu häire. Teine võimalus on klapihõlmade ehituslik kahjustumine, mis tekib tihtipeale seoses põletikuga. Siin häirub samuti vere tagasivool (valesuunaline vool), mille tulemusena suureneb perifeersema veenisüsteemi rõhk ja areneb varikoos, hiljem krooniline veenipuudulikkus
Vereringeelundkond ülesanded: 1)ainevahetus 2)temperatuuri regulatsioon (vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri) 3)hormonaalne regulatsioon venoosne veri- hapnikuvaene ; arteriaalne veri- hapnikurikas arter- veresoon, mis kannab verd südamest välja ; veen- veresoon, mis kannab verd südamesse Vere liikumine organismis: süda-arterid-kapillaarid-veenid-süda Veresooned: 1) kapillaarid- seinad koosnevad ühest raku kihist- ainevahetus; kõige peenemad; juhivad verd organites rakkudeni; veri voolab väga aeglaselt 2) arterid- arteriaalne veri; lihaselised seinad; tugev kokkutõmbumisvõime; kõrge vererõhk 3) veenid- venoosne veri; seinad pehmed ja õhukesed; veri voolab ühes suunas; varustatud klappidega (tagada ühesuunaline vere liikumine südame suunas) NB! kopsuarteris voolab venoosne veri; kopsuveenis arteriaalne veri. Pulss- arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine Vererõhk- rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgema e...
sisaldab hulgaliselt limanäärmeid. PEABRONHID bronchi principales neid on kaks parem- ja vasak peabronh. Suunduvad vastavasse kopsu, mille väratis jagunevad nad veel sagarbronhideks. Parem peabronh on vasakust lühem ja laiem ning haruneb hingetorust väiksema nurga all. Peabronhid koosnevad kõrgelistest rõngastest, mida ühendavad sidemed ja limaskest. Parema bronhi pikkus on 1-3 cm, vasaku pikkus 4-6 cm. Parema bronhi kohal kulgeb paaritu veen, vasaku kohal aordikaar. KOPSUD pulmones Paiknevad rinnaõõnes pleurakottides. Kujult meenutavad koonust. Kopsu välimine (roidmine) pind on kumer, alumine(vahelihaseline) ja keskseinmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalse pinna keskosas on süvend kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (need sisenevad) ja kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (need väljuvad). Kõik need koos moodustavad ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure.
Veri, vereringe Kontrolltöö 1. Moodusta sobivad paarid. a) Arter f. varustabsüdant hapniku ja toitanietega b) Kopsuarter a. mööda seda pumbatakse hapnikurikas veri kehasse c) Veen b. viib hapnikuvaese vere südame paremast vatsakesest edasi d) Kopsuveen g. kokkutõmbel surutakse veri suurde vereringesse e) Kapilaari d. viib hapnikurikka vere südamesse f) Pärgarter c. toob hapnikuvaese vere kehast südamesse g) Vasak vatsake e. annab ära toitaineid ja hapniku 2. Millised protsessid toimuvad kapillaarides? Kapilaarid on ühe raku kihilised sooned. Kuna seinad on õhukesed imenduvad sealt
hilus värat tuberculum köbruke tuberositas köprus impressio jäljend incisura sälk valva klapp insula saar vas soon isthmus kitsus vena, venae (v.; vv.) veen,veenid vesica põis labium mokk vesicula põieke RT 1 vestibulum esik INIMESE KEHA PÕHIOSAD pea ................................. otsmik ...............
hiatus lahi tuber köber hilus värat tuberculum köbruke tuberositas köprus impressio jäljend incisura sälk valva klapp insula saar vas soon isthmus kitsus vena, venae (v.; vv.) veen,veenid vesica põis labium mokk vesicula põieke RT 1 vestibulum esik INIMESE KEHA PÕHIOSAD pea ................................. otsmik ....................
Seedimine on eusüümide abil suurte toidumolekulide väiksemateks molekulideks lagunemine, et need pääseksid verre ja et rakud saaksid neist kätte eluksvajaliku energia. Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, peensool, jämesool, pärak. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks, sapipõis, kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, neerupealsed. Suuõõnes algab süsivedeliku lagunemine 1. Tärklis > Glükoosiks, süljes sisalduva ensüümi abil 2. Mao ensüüm PEPSIIN lagundab valgud > aminohapeteks 3. 12-sõlmiksool rasvade lagundamine Lipaasi abil rasvhapeteks ja glütserooliks. LK 82 1. Vere glükoosi tase tõseb pärast söömist. Kuna söögi ajal stimuleerib parasümpaatiline närvisüsteem süljeeritust ja sülg on vedel. 2. Järgmine muutus toimub 30min pärast. Kuna ki...
Ladina keele kodune töö 29.09 1. Nimisõna põhivorm koosneb nimisõna algvormist ja omastava käände lõpust ja soost. 2. Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? Ladina keeles on 5 deklinatsiooni.’ 3. Kuidas määrata deklinatsiooni? Ainsuse genetiivi lõpu järgi. 4. Nimetage 1.-5. deklinatsiooni tunnused. 5. Kuidas määrata sugu? Sugu saab määrata sõnalõpu järgi. 1. meessugu – genus masculinum (m) nt sõnad, mille lõpus –us (musculus ‚lihas’, gallus ‚kukk’) või –er (cancer ‚vähk’); 2. naissugu – genus femininum (f) naissoole viitab sõnalõpp –a (vena ‚veen’, gallina ‚kana’ etc); 3. kesksugu – genus neutrum (n) sõnalõpp –um (erratum ‚viga’) NB! kreeka kesksoost laensõnade lõpp –on Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud: sceleton = sceletum ‚skelett’, cranion = cranium ‘kolju’, ...
Vasakusse kotta o Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks Suur vereringe: o Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt ära viia jääkained. o Veri liigub südamest mööda veresooni üle keha laiali (elunditesse ja kudedesse) ning sealt uuesti südamesse. o Selles vereringes muutub arteriaalne Veri venoosseks vereks Kas on raske? Kontrollime! o Mis on arter? o Mis on veen? o Mis on kapillaar? o Millised on inimese kaks vereringet? o Mis on aort? Tublid!!! Aitäh!!! Ilusat päeva jätku!!!
................................................. Sphincter oddi on avaus, mille kaudu pääseb kaksteistõrmiksoolde sappi. Asub kaksteist sürmiksoolel Kõhunäärmenõre osaleb rasva lõhustamisel. Päevas toodetakse nõret ........ L Maks- HEPAR kaalub 1.5kg, asub epigastrumi ülemises osas, diafragmakaare all, paremal pool. Ehituselt on ülemine pind kumer ja sobitub diafragmale, alumine pind on nõgus ja suunatud teiste siseorganite poole. Verervarustuse iseärasused: Maksa siseneb nii veen, kui ka arter. Põhiline vere varustus on veeni kaudu. Arteri ja veen hargnevad maksa sagarikus ja seal toimub vere segunemine. Maksa Funktsioonid: · Laguproduktide ekskretsioon-eemaldab aminohappest lämmastikku ja töötleb seda uureaks, eritub uriiniga. · Energia allikas- muudab insuliini juuresolekul glükoosi glükogeeniks. · Seedetarbainete produktsioon maksarakud toodavad sapi koostisosi(soolad,pigmendidm kolesterooli)
Bioloogia 9.klassi 1.poolaasta mõisted. Mõisted õpiku `'BIOLOOGIA põhikoolile'' järgi kuni peatükk 1.9. Teemad: Inimese keha üldehitus; Nahk katab ja kaitseb; Luude koostis ja ehitus; Luud ja nende ühendused; Lihased tagavad keha liikumise; Vereringeelundkond ja südame ehitus; Veresooned ja vereringe; Veri on vedel kude; Immuunsüsteem kaitseb organismi. 1.Rakk-väikseim organismi ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. 2.Kude-rakud koos rakuvaheainega 3.Elund-e-organ-erinevatest kudedest moodustuv organismi osa. 4.Elundkond-koos ühiseid ülesandetäitev elundite kogum. 5.Marrasknahk-naha pealmine kiht, mille pealmine osa sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja alumine osa elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. 6.Pärisnahk-naha alumine kiht, mis rohkete elastssete kiudude sisaldusega annab nahale veniviuse painduvuse ja sitkuse. 7.Melaniin-Aine mida sünteesitakse nahas ja mis kaitseb ultraviolett...
-ravisukkpükste kandmine. Ravisukad, -põlvikud ja -sukkpüksid vähendavad ja leevendavad jalavaevusi. Kompressioonsukatooted, mis vähendavad verepaisu veenides, mõjuvad leevendavalt tursete ja jalgade valulikkuse korral ning parandavad oluliselt jalgade vereringet. Vastavalt surveastmele eristatakse profülaktilisi ja meditsiinilisi ravisukki. Operatsioon Suurte veenilaiendite ja veenikomude korral tuleb teha operatsioon, see tähendab eemaldada haige veen. Veen eemaldatakse spetsiaalse elastse sondi abil. Opereeritud jalale asetatakse rõhkside, mida on vaja kanda kuu aega. Skleroteraapia Skleroteraapiat tehakse väiksemate veenilaiendite ja nahasiseste e kapillaarsete võrgustike korral jalgadel. Skleroseerimine veenidesse süstitakse ainet, mis tekitab veeniseinas steriilse põletiku, mille tulemusena veeniseinad kokku kleepuvad. Protseduur koosneb 510 peaaegu valutust süstist laienenud veenidesse
Bioloogia Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab: · pideva ainevahetuse · kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku · Osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ülesanded: · Transpordib aineid, toitaineid ( glükoosi, rasvu , valke), gaase (CO2, O2), hormoone · Säilitab keha temperatuuri · Kaitseb organismi hävitades haigusetekitajaid ja hüübides · Seob organismi tervikuks Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. See on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame hõõrdumist. Südameklapid- kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kodade kokkutõmbumisel surutakse veri vatsakestesse. Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse. Rahulikus olekus on nii kui ka vatsakeste lihased lõtvunud. Südame talitluslikku seisundit saab iseloomustada elektridi...
Milles see avaldub Sinu kehas? Füüsilisel pingutusel vajavad lihased kiiremini rohkem hapnikurikast verd. Süda peab hapnikurikast verd kiiremini pumpama, et lihased ei jääks hapnikuvaesusesse. Vererõhk – tõuseb, sest arteriaalne veri liigub kiiremini ja rõhk suureneb Löögisagedus – südame töö intensiivistub ja pulss suureneb Löögimaht – süda pumpab kiiremini hapnikurikast verd (lihastele) 5. Keha ainuke veen, mis toob südamesse arteriaalset verd – kopsuveen 6. Tunnused, mis iseloomustavad veene: Seinad on lihaselised Seintel on klapid Viivad verd südamesse Kõige väiksem vererõhk 7. Milline tähtsus on vererõhu erinevustel veresoonkonna eri osades? Millistes veresoontes on rõhk suurim, kus väikseim? Vererõhk südame lähedal on suurem, mida kaugemal südamest seda madalam. Vererõhu erinevus veresoontes paneb nendes vere katkematult liikuma
P Fe Chol Lipeemia · Muudab - TP Ca P Bil Gly Triglütseriidid Amülaas Proovide külmutamine · Spetsiaalne konteiner laborisse saatmiseks · Koagulatsioonifaktorid · ACTH · Parathormoon Veenipunktsiooni eesmärk · Vereproovide kogumine · Ravimite manustamine · 20,22 G nõelad · Vakutainersüsteem Veenipunktsioon · Kõige olulisem on looma korrektne fikseerimine · vältida liigset jõudu!!! · Veresoon peab olema nähtav Vereproovi võtmise tehnika 1. Veen komprimeerida verevõtukohast ülevaltpoolt. 2. Vajadusel pügada karvad 3. Nahk desinfitseerida alkoholiga Lasta aurustada. 4. Veresoon fikseerida sõrmedega 5. Torge läbi naha ja veresooneseina nii, et nõel jääks soone sisse. 6. Esimene tilk verd lasta kukkuda tampoonile 7. Kas koguda veri esemeklaasile, teha äiged, lasta veri valguda nõelast otse katseklaasi mööda selle seina, lasta verel voolata vaakumkatsutisse 8. Eemaldada zgutt 9. Seejärel soonest nõel 10
( tüümain, küüslaauk ) et peletada eemale halbu hingi. o Traditsioonide kohaselt viskab pruut kimbu üle selja naiskülaliste sekka. Pruudikleit o Valge pruudikleit sümboliseerib puhtust ja naiselikkust. o Traditsioon sai alguse Inglismaal 1840´ndatel, pärast kuninganna Victoria pulma. Abielusõrmused o Alguses saanud Egiptuses juba 300 ekr. o Sümboliseerib kestvat armastust. o Usutakse, et 3. sõrmes jookseb armastuse veen. o Tavaliselt kas plaatiumist, kullast või hõbedast. Pruutneitsi o Pruutneitsi on tavaliselt noor naine või pruudi lähedane sõber. o Pruutneitsi oli traditsioonide kohaselt kümme, kandsid sarnaseid riideid nagu pruutki. o Et segadusse ajada halbu vaime. Isamehed o Isamehi võib olla vastavalt soovile. o Kunagi toimubsidki pulmades pruudiröövid, pruudil silma peal hoidma on jäänud nad tänapäevani. Riisi viskamine
Millist infot vahendavad? Väikesed e. parvorakud saavad signaale üksikutelt kolvikestelt foveas vahendavad värvide ja kontrastide signaale. Suuremad magno. e. parasoolrakud reageerivad peamiselt liikumise peale. Saavad infot laiemalt alalt ja retseptiivväli on suurem. Neid on palju vähem, kui parvorakke. 15. Millest koosneb nägemisnärv ja millisteks osadeks jaotub? Nägemisnärv lahkub reetinalt nägemisnärvi pea kaudu. Keskelt tungivad läbi reetina tsentraalne arter ja veen. Nägemisnärvi pead nim. pimetähniks, seal puuduvad nii kepikesed kui kolvikesed. Jaotub: silmasisene, silmakoopa sisene, kanalisisene, ajusisene. 16. Kuidas korraldab nägemisristmik infot? Joonista. Välimised reetina närvikiud jõuavad nägemisristmikuni ilma ristumata, lõppedes samapoolses LGN- s. Ninapoolsed närvikiud ristuvad, nim. poollõikumiseks. Fiksatsioonipunkt vasakul pool projekteerub paremasse ajupoolkerra ja vastupidi. 17. Mitu kihti on LGNis
Hingetoru pikkus u.10cm ja ümbermõõt 2,5cm ja asub kaela eespinnal, mis on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) Põhimikuga toetuvad kopsud diafragmale, kopsu tipp ulatub ca 2 cm üle rangluu. Kopsu välisehitus: kopsu tipp, kopsu põhimik, roidmine pind, kopsu värat, mida läbib kopsujuur, milles on peabronh, arter, veen, lümfisooned. 90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid) Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti-sagarikud-alveoolid 91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) Peabronh jaguneb: Parem Vasak 3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Joonis 14,91
Hingetoru pikkus u.10cm ja ümbermõõt 2,5cm ja asub kaela eespinnal, mis on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) Põhimikuga toetuvad kopsud diafragmale, kopsu tipp ulatub ca 2 cm üle rangluu. Kopsu välisehitus: kopsu tipp, kopsu põhimik, roidmine pind, kopsu värat, mida läbib kopsujuur, milles on peabronh, arter, veen, lümfisooned. 90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid) Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti-sagarikud-alveoolid 91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) Peabronh jaguneb: Parem Vasak 3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92
Breslauer. Khrushchev and Brezhnev as leaders: building authority in Soviet politics. London: Allen & Unwin, 1982, lk. 247. 10 V. Shlapentokh. A normal totalitarian society, lk. 75. 11 Glenn E. Curtis. Russia: A Country Study. The Brezhnev era: The Economy under Brezhnev. Washington: GPO for the Library of Congress, 1996. [http://countrystudies.us/russia/14.htm] 12 Ibid. 13 Martin McCauley. The rise and fall of the Soviet Union. Harlow: Pearson/Longman, 2008, lk. 351-353, 361. 14 Hans-Joachim Veen. From Brezhnev to Gorbachev: domestic affairs and Soviet foreign. Leamington Spa: Berg, 1987, lk. 22-23. Liidu suurus, mis peitis endas suuri maavarasid, mida aina avastati. 1970. aastal toodeti naftat 31 miljonit tonni, 10 aastat hiljem juba 312 miljonit tonni. 15 Maavarades müümine aitas kindlasti Nõukogude Liidu majanduslikku kriisi leevendada ning samal ajal ka edasi lükata vältimatut süsteemi lagunemist. Siinkohal peab nõustuma Lauri Vahtrega, kes väidab, et
PLANEEDID Kr isti Villo Mis asi on planeet? Planeediks nimetatakse taevakeha, mis: tiirleb ümber päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida keralähedast kuju, ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud pinnale väiksemad kehad enda orbiidi ümbruses. Päikesesüsteemi planeedid M er k u u r Veen u s M aa Click to edit Master text styles Second level M ar ss Third level J u p i t er Fourth level Fifth level S at u r n U r aan N ep t u u n MERKUUR Päikesele kõige lähim planeet. Kõige väiksem planeet päikesesüsteemis. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuuril on faasid nagu ka kuul. Päikesesüsteemi tumedaim planeet. Merkuur on kollast või tumehalli vär...
Verd vedeldavad geelid takistavad trombide teket. Kõige efektiivsem on hepariini sisaldav geel. Hepariini sisaldus peab olema vähemalt 300 ühikut ühe grammi geeli kohta. Skleroteraapia on efektiivne üksikute väikeste veenikomude korral. Väljakujunenud veenilaiendite korral pole tulemus hea. Skleroseerimisel süstitakse veenilaienditesse ravimit, mis põhjustab veenilaiendi kokkutõmbumise. Operatiivne ravi. Operatsioonil viiakse pikk sond veeni ja tõmmatakse kahjustunud veen sondi peal välja. Samuti eemaldatakse varikoosselt laienenud veenikomud ja seotakse kinni puudulikud ühendusveenid. Operatsioon teostatakse seljasüstiga (spinaalanesteesias) või üldnarkoosis. Enamasti lubatakse patsient sama päeva õhtul või järgmise päeva hommikul koju. Õmblused eemaldatakse 7-10 päeva möödudes. Nii operatiivsele ravile kui ka skleroteraapiale peab järgnema elastsete sukkade või elastsete sidemete kandmine. Õigeaegselt ja korrektselt
Veresooned ja vereringe Ursula Potivar 9.A klass Tamsalu Gümnaasium Veresooned. Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, veenid, kapillaarid. Veri liigub südamest artereisse, nendest kapillaaridesse ja lõpuks veenidesse, mis viivad vere tagasi südamesse. Arterid. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse. Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri. Arterites liigub veri südame kokkutõmmete survel. Iga kokkutõmbega paiskab süda artereisse suure rõhu all verd. Et süda pumpab verd arteritesse suure survega, liigub veri seal kiiremini, kui veenides. Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte tu...
Veenilaienditeks ehk varikoosiks nimetatakse laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Kuidas tekivad veenilaiendid? 1) Veeniseina elastsus kaob ja samaaegselt tekib hüdrostaatilise rõhu toimel veeni diameetri laienemine: veen muutub looklevaks ning võivad tekkivad kotjad muutused, mille tulemusena veeniklapid ei sulge enam veenivalendikku ja tekib venoosse verevoolu tagasivoolu häire. 2) Klapihõlmade ehitus kahjustub, mis tekib tihtipeale seoses põletikuga. Siin häirub samuti vere tagasivool (valesuunaline vool), mille tulemusena suureneb perifeersema veenisüsteemi rõhk ja areneb varikoos, hiljem krooniline veenipuudulikkus. Varikoos võib tekkida ka mõne teise haiguse tüsistusena
suunduvad vastavasse kopsu, mille väratis jagunevad nad sagarabronhideks. Parem peabronh on vasakust lühem ja laiem ning haruneb hingetorust väiksema nurga all. Peabronhide ehitus on analoogiline hingetoru ehitusele, kuid koosneb kõhrelistest rõngastest ja neid ühendavatest sidemetest ja limaskestast. Parema peabronhi pikkus on 13 cm, vasakul 46 cm. Parema peabronhi kohal kulgeb paaritu veen, vasaku kohal aordikaar. 10. Kopsud lad. k. pulmones Parem kops koosneb (mitmest?) 3 sagarast ja vasak kops koosneb (mitmest? 2 sagarast. Kopsude asend: paiknevad rindkereõõnes pleurakottides Kopsude ehitus Kopsud kujult meenutavad koonust, mille alumine laiem osa põhimik toetub vahelihasele ja ümardunud ülemine ots tipp ulatub kaela piirkonda 23 cm rangluust kõrgemale. Kopse on 2
Õigeaegselt ja korrektselt opereeritud veenilaiendid üldjuhul ei kordu. Kõige efektiivsemaks ja patsiendisõbralikumaks meetodiks peetakse siiski haigete veenide sulgemist laseri abil. Endovenoosne laserravi on uusim meetod veenilaiendite kõrvaldamiseks ja võimaldab veenide ravi ilma neid kõrvaldamata. Kohaliku tuimestuse all viiakse veeni peenike sond, mille otsas asuv laser kuumutab veeni sisekesta, misjärel puuduliku funktsiooniga veen tõmbub kokku ja sulgub. Ära jäävad operatsiooniga kaasnevad nahaalused hematoomid ja patsiendi taastumine on kordi kiirem. Endovenoosne laserravi kõrvaldab varikoosi põhjuse vere ebanormaalse kogunemise ja tagasivoolu jalgades, ilma üldnarkoosi vajaduseta see on patsiendile ohutum ning ennetab narkoosi ebasoovitavaid kõrvalmõjusid pearinglust ja iiveldust. Hepariin Hepariinid on verd vedeldavad ravimid, mida kasutatakse tromboosi profülaktikaks ja raviks
vääte. Rahvasuus teatakse neid ka kui krampsooni, veenikomusid ja vaarikseid. Veenilaiendeid esineb 10-20% maailma rahvastikust. Sõltumata vanusest on ohustatud nii mehed (10-15%) kui naised (20- 25%). Sagedamini esineb neid siiski naistel, sest soodustavad tegurid on nii ealised muutused kui rasedus. Kuidas tekivad alajäsemete veenilaiendid ehk varikoos? Üks võimalus on, et veeniseina elastsus kaob ja samaaegselt tekib hüdrostaatilise rõhu toimel veeni diameetri laienemine: veen muutub looklevaks ning võivad tekkivad kotjad muutused, mille tulemusena veeniklapid ei sulge enam veenivalendikku ja tekib venoosse verevoolu tagasivoolu häire. Teine võimalus on klapihõlmade ehituslik kahjustumine, mis tekib tihtipeale seoses põletikuga. Siin häirub samuti vere tagasivool (valesuunaline vool), mille tulemusena suureneb perifeersema veenisüsteemi rõhk ja areneb varikoos, hiljem krooniline veenipuudulikkus. Varikoos võib tekkida ka mõne teise haiguse tüsistusena
olid Jan ja Pieter Appelmans. Kuigi tegu on gooti stiilis katedraaliga, siis on seda renoveeritud ja uuesti sisustatud korduvalt, selle tõttu on mõjutusi ka renessanssist, rokokoost, barokist ja veel mõnestki teisest stiilist. Ehitust alustati aastal 1352. Esimene ehitus lõpetati aastal 1521, aga katedraal pole sellegi poolest siiamaani veel päriselt valmis saanud. Katedraalis on esindatud ka tähtsate kunstnike teoseid- Peter Paul Rubens, Otto van Veen, Jacob de Backer ja Marten de Vos. Katedraal on kantud ka muinsuskaitse alla. 1 1.1 Meie leedi Katedraalil on ka teine nimi, The Cathedral of Our Lady ehk ``meie leedi katedraal``, kes on ühtlasi nii Antwerpeni linna kui ka katedraali patroon. Antwerpeni katolikud on teda austanud praeguseks juba rohkem kui tuhat aastat. Paigal, kus katedraal praegu asub, oli enne väike kabel, mis pärineb 9. sajandist. Kabel oli seal 12. sajandini, kuni selle asemele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
