Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool OP1 Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: OP1 A Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse
4. Pikksilma lahutusvõime. Pikksilma lahutusvõime A=D/1,22*lambda D-läätse läbimõõt, lambda- lainepikkus. 5. Galilei pikksilm. Galilei piksilmas on okulaariks hajutav lääts. 6. Milles seisneb pikksilma teravustamine? Teravsustamine seisneb objektiivi ja okulaari omavahelise kauguse muutmises. 7. Kuidas liigitatakse pikksilmi nende ehituse järgi? Kepleri pikksilm, Galilei piksilm ja meniskteleskoop. 8. Kiirte käik mikroskoobis 12. Mis määrab mikroskoobi suurenduse? Mikroskoobi suurenduse määrab ära objektiivi ja okulaari fookuskaugus ja nende. vaheline kaugus. 13.Kas antud töös kasutatud mikroskoobi suurenduse määramise meetodi korral oleneb resultaat sellest, kui kaugel on mõõtjoonlaud silmast? Oleneb ikka, sest mida kaugemal on joonlaud , seda väiksemaks muutuvad kriipsud. 14.Mikroskoobi lahutusvõime. Mikroskoobi lahutusvõime A=mikroskoobi apretuurarv/0,61*lambda 15.Millisel eesmärgil kasutatakse immersioonivedelikke?
Mikroskoop Valdav osa rakke on mikroskoopiliste mõõtmetega, seetõttu võib pidada rakuteadust ehk tsütoloogia sünniks 17. Sajandi ke skpaika, mil inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Ka tsütoloogia esiasine areng 17.-18. Sajandil seostub eelkõige mikroskoobi täiustamisega, mis võimaldas üha paremini uurida kudede ja rakkude ehitust. Inglise teadlane kirjeldaski oma esimeses vaatluses rakku, vaadeldes seda mikroskoobi abil. Kasutas selleks enda konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ning hilejm 1665. aastal andis korgirakkude esemekirjelduse raamatus "Micrographia". Samuti andsid oma suure panuse mikroskoobi leiutamisele sellised nimekad nimed nagu mezius, Galilei,Lipersheim. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625. aastal (mikros- väike; skopea- vaatama). Algselt oli see siiski läätsedest kombineeritud suurendusvahend.
Mikroskoop Koostaja Vladislav Venediktov Juhendaja: Reelika Kaljumäe Iisaku 2009 Sisukord 1.Mis on Mikroskoop ? 2.Natukene Mikroskoobi ajaloost 3.Mikroskoopide ehitus 4.Kujutise tekkimine 5.Infoallikad Mis on Mikroskoop ? Mikroskoop tuleb Kreeka keelest ,,mikros"-väike ja ,,skopeo"- vaatan. Lihtmikroskoop on luup Liitmikroskoop koosneb kahest läätsest(või läätsede süsteemist) Rohkem kasutatav ValgusMikroskoop Ajalugu Liitmikroskoop Esimese Mikroskoobi tegid Hollandi prillimeistrid Hanz ja Zacharias Janssen 1595 .a.
Esimese liitmikroskoobi meisterdasid 1590.a Hollandis Hans ja Zacharias Janssenid. Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt. Esimesena nägi läbi mikroskoobi baktereid Anton von Leuewentrock. Mikroskoopide tüübid: - valgusmikroskoobid - elektronmikroskoobid - skaneerivad mikroskoobid Mikroskooiga saab väikestest esemetest suuremaid kujutisi. Veel suuremaid suurendusi saadakse teravikmikroskoopide abil, mis võimaldavad näha üksikuid aatomeid. Optilise mikroskoobi põhi osad on statiivi külge kinnitatud tuubus ning selle otstes olevad objektiiv ja okulaar. Valgusallikast tulev valgus koondatakse kondensoriga esemelaual olevale esemele. Statiivi küljes asuvate jäme- ja peenseadekruvidega saab tuubust üles-alla liigutada. Mikroskoobi kasuliku suurenduse määrab lahutusvõime. Osadel mikroskoopidel on kujutise pildistamise võimalus.
Mikroskoope on ju palju erinevaid tüüpe. Mõnega saab uurida veidi pealiskaudsemalt, mõnega saab aga lausa uurida keha või aine üksikuid aatomeid. Niisiis otsustasingi natuke uurida mikroskoopide ajalugu ja erinevaid tüüpe. Mikroskoop 15. saj esimesed valgusmikroskoobid leiutas Galileo Galilei. Esimese liitmikroskoobi meisterdasid 1590.a Hollandis Hans ja Zacharias Janssenid. Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt. Esimesena nägi läbi mikroskoobi baktereid Anton von Leuewentrock. Mikroskoopide tüübid: - valgusmikroskoobid - elektronmikroskoobid - skaneerivad mikroskoobid Mikroskooiga saab väikestest esemetest suuremaid kujutisi. Veel suuremaid suurendusi saadakse teravikmikroskoopide abil, mis võimaldavad näha üksikuid aatomeid. Optilise mikroskoobi põhi osad on statiivi külge kinnitatud tuubus ning selle otstes olevad objektiiv ja okulaar
jne. Siit on näha, et ..., s.t. heledad ja tumedad rõngad vahelduvad. Antud töö ülesandeks on tasakumera läätse kõverusraadiuse määramine Newtoni rõngaste mõõtmise kaudu. Selleks asetatakse klaasplaat ja lääts mõõtemikroskoobi lauale nii nagu joonisel 36 ning teravustatakse mikroskoop õhukihi ülemisele pinnale, s.t. läätse sfäärilisele pinnale. Valguse juhtimiseks õhukihile on mikroskoobi objektiivi ja uuritava läätse vahele asetatud 45o nurga all vaatesihi suhtes tasaparalleelne klasplaat P. Valgusallikast tulnud kiired peegelduvad plaadilt P läätsele. Sealt tagasi peegeldunud kiirtest satub osa läbi plaadi P mikroskoobi objektiivi ning seetõttu on mikroskoobis näha tugevalt suurendatud Newtoni rõngaste kujutised. Mõõtemikroskoopi (või tema alust) saab nihutada horisontaalsihis kruvinihuti abil ning sel teel mõõta suure täpsusega kas heledate
u 200-kordse suurenduse. Helevälja-valgusmikroskoobis kasutatakse illuminatsiooniallikana valgust. 3. Millistest peamistest osadest koosneb helevälja- valgusmikroskoop? Vt joonist lehelt ! Mehaaniline osa vs Optiline osa. Mehaanilise osa: Statiiv, tuubus, revolver, makro- ja mikrokruvi, esemelaud Optiline osa: elektrilamp, diafragma, kondensor, objektiivid, okulaarid. 4. Mis on helevälja-valgusmikroskoobi peamiste osade funktsioon? Statiiv mikroskoobi stabiilsus (jalg + tuubusehoidik) Tuubus temaga on ühendatud okulaarid ja objektiivid. Revolver tema külge on ühendatud 2-4 objektiivi. Vastavalt vajadusele saab keerata vajamineva onjektiivi ette. Makro-ja mikrokruvi abil saab preparaati fokuseerida Esemelaud sellele asetataks epreparaat, mida mikroskopeeritakse. Elektrilamp annavad valguse Diafragma reguleeritakse preparaadile laskuvat valgust. Kondensor koosnevad mitmest läätsest, mis peegeldavad valgusallikalt
Töölaua pöör- denurk on ±5°, samba kallutusnurk ±10°, mõõtemääramatus ±0,003mm. 1 alus 7 nõjase hammaslattmehanism 2 ristnihkekruvik 8 nõjase pidur 3 töölaud 9 sammas 4 tsenter 10 samba kalde seadmise käsiratas 5 nõjas 11 - valgusti 6 optiline pea 12 pikinihkekruvik 13 töölaua pööramise kruvi Mikroskoobi optikaskeem 1 hõõglamp 8 objektiiv 2 kondensaatori lääts 9 prismade süsteem 3 valgusfilter 10 limbiga okulaarvõrk 4 diafragma 11 okulaar 5 pööratav peegel 12 lugemismikroskoop 6 lääts 13 minutiskaala 7 töölaud 14 okulaar
..........2 Mis segab taevatähtede eristamist teleskoobiga?........................................................................3 Miks on difraktsiooniribad ümmarguse ava korral rõngakujulised?...........................................3 Mida teha tähtede paremaks vaatlemiseks?................................................................................4 Maailma võimsaim optiline mikroskoop suudab piiluda viirusi?...............................................4 Kuidas hinnata optilise mikroskoobi lahutusvõimet?.................................................................4 Kasutatud materjal:.....................................................................................................................6 Mis on lahutusvõime? Lahutusvõime tähendab vähimat kaugust kahe punkti vahel, millal need punktid on veel nähtavad. Kas mikroskoobis võib näha aatomeid? Mikroskoobiga vaadeldakse väikesi objekte, selliseid, mida palja silma ja luubiga ei näe,
Lõime-ja koelõngad ei erine üksteisest ja on hea keerduvusega. Seega on kangas natuke elastne. Lõngad on väikse jämedusega ja päris tugevad. Foto 3. Miskoobi foto kolmandast kangast 1.2. Kangaste kiulise koostise uurimine I kangas Lõime- ja koelõngad on sarnase paksuse, tiheduse ja keerduvusega. Kui lõng lahti kiududeks harutada, on näha, et tegemist on staapelkiududest lõngaga. Lõngad koosnevad vaid ühest kiu liigist. See tuli välja ka mikroskoobi all kiude uurides. Kangas on üheliigilise kiukoostisega. Peale kanga vaatlemist ja kiulise koostise uurimist arvan, et tegu on villase kangaga. Lõngad koosnevad lambavilla kiududest (Foto 4). 6 Foto 4. Mikroskoobi pilt esimese kanga kiududest II kangas Tegemist võib olla keemiliste kiududega, kuna kiud on suhteliselt pikad. Valge niit on läikiv, mis on
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Tõnis Liiber Teostatud: 13.oktoober 2011 Õpperühm: AAVB-11 Kaitstud: Töö nr. 12A OT NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, ajamõõtja, keerdvõnkumisest. tehnilised kaalud. Töö teoreetilised alused. Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nulliga, siis pinnakihi molekulile mõjuv summaarne jõud on nullist erinev. Pinnast ühele ja teisele poole jäävate keskkondade erinevusest tingitud jõud tõmbavad pinnamolekule vedeliku sisse. Seetõttu on uute molekulide tootmiseks p...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 28 OT Pindpinevus Töö eesmärk: Töövahendid: Vee pindpinevusteguri määramine Katseseade, vesi, mõõteskaala, tehnilised tilga meetodil. kaalud. Skeem 1. Pipett 2. Kraan 3. Anum 4. Mõõtemikroskoop 5. Nihutatav tuubus Töö teoreetilised alused. Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nul...
Hooke nägi mikroskoobis ainult rakkude kesti. Aga Leeuwenhoek'i avastatud kambrikestes polnud sisu ehk tõelist rakukeha. Raku sisu nähti alles palju aastaid hiljem taimede ja loomade elavates osades. 3 Rakkude avastamisest Väga ammu, peaaegu kolmesaja aasta eest elas Inglismaal õpetlane, kes esimesena nägi taimerakku. Tema nimi oli Robert Hooke. Ta oli füüsik. Hooke tegeles optika probleemidega ja ehitas mikroskoobi selleks, et uurida mitmesuguste füüsikaliste kehade silmale nähtamatut ehitust. Paljude esemete hulgas, mida Hooke vaatas ja uuris, oli üheks kõige huvitavamaks kork, korgitamme koor. See, mida õpetlane nägi, oli hämmastav. Ta silmadele avanes pilt, mida Hooke teisi kehi mikroskoobiga uurides polnud varem näinud. Korgi aine oli poorne nagu tavaline käsn. Kuid erinevalt käsnast olid korgi poorid mikroskoopiliselt väikesed ja korrapärase kujuga
Veenduge, et klaasplaat on (vt joonist 14.2) valguskiirte suhtes ca 45o nurga all. Kui see nii ei ole, siis tuleb klaasplaat vastavasse asendisse pöörata silma järgi. Jälgige, et klaasplaadilt peegeldunud valgus satuks mõõtemikroskoobi lauale kohas, mis asub otse objektiivi all. 3. Teravustage niitristi kujutis okulaari nihutamise või keeramisega. 4. Asetage mõõtemikroskoobi aluslauale tükk millimeetripaberit ning teravustage mikroskoop sellele objektiivi pööramisega või mikroskoobi toru nihutamisega. Hiljem peavad umbes samas tasapinnas tekkima Newtoni rõngad. 5. Eemaldage millimeetripaber ning asetage mõõtemikroskoobi lauale juhendaja poolt antud komplekt (klaasplaat + lääts). Komplekti nihutamisega mikroskoobi laual püüdke leida asend, kus on näha Newtoni rõngad. 6. Kruvinihuti (kruviku) keeramisega viige niitrist rõngaste tsentri kohale, kontrollides ühtlasi, kas niitristi vertikaalne joon liigub paralleelselt ringide tsentrit läbiva püstsirgega
Rakk Kõik organismid koosnevad rakkudest. Kõik organismid koosnevad rakkudest ja et uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena, on üks olulisemaid avastusi bioloogiateaduse ajaloos. Organismide rakuline ehitus avastati tänu mikroskoobi leiutamisele. Bioloogia haru, mis käsitleb raku ehitust, arenemist ja talitlust, nimetatakse rakuõpetuseks ehk tsütoloogiaks. Raku avastas 1665. aastal inglane R. Hooke. Omavalmistatud kaheläätselise mikroskoobiga õhukest korgitükki vaadates nägi ta selle rakulist ehitust. Esimeseks silmapaistvaks rakkude ja mikroobide uurijaks peetakse aga R. Hooke`i kaasaegset A.van Leeuwenhoeki, kes kasutas omavalmistatud üheläätselisi mikroskoope.
Bioloogia KT loomarakk 1. Tsütoloogia on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 2. Seoses mikroskoobi leiutamisega sai võimalikuks raku avastamine 3. Rakuteooria 3 põhiteesi: 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega 2) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 4. Rakuõpetuse kujundajad Hans ja Zacharias Janssen – esimese liitmikroskoobi leiutajad; 1590.a Robert Hook – valgusmikskooi leiutaja; 17. saj keskel Anton van Leeuwnhoek – uuris ainaeid, avastassbakrid; 17
arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Löögimaht-70ml
Kraani asendit järgnevate katsete tegemisel jääb muutumata. 4. Asetan anum pipeti alla ja kogun sinna juhendaja poolt etteantud arv N tilka. Määran anuma mass koos veega 0 m m1 . Arvutage ühe tilga mass m. 5. Mõõdan tilga kaela läbimõõtu . Selleks teravustan pipeti otsa kujutis mõõtemikroskoobis. Lisan pipetti vett nii, et veesamba kõrgus oleks sama kui katse käigus. Määran tilga eraldumise momendil tema kaela väikseim läbimõõt mikroskoobi skaalajaotistes. Arvestades d d m a . Tulemused mõõtemikroskoobi skaala jaotise väärtust a , leian tilga kaela läbimõõt kannan tabelisse 2. 6. Suuruste m ja d kaudu leian pindpinevustegur ja tema määramatus. Tabel 1 Mõõtemikroskoobi skaalajaotise väärtuse määramine. Katse nr.
(1665). Robert Hooke'i "Micrographia". Hooke'i saavutused Hooke oli ekspert astronoomias, bioloogias, füüsikas, mehaanikas, mikroskoopias, paleontoloogias ja arhitektuuris. Ta vaidles Isaac Newtoniga valguse olemusest ja raskusest ning nende kauaks väldanud vaidlemine muutis nad kibestunuks teineteise suhtes. Hooke'i uuringud vedrude ja elastsusega viisid ta Hooke'i seaduse avaldamiseni. Ta leiutas ka peegeldava mikroskoobi, palju erinevaid kellasid baromeetreid ja optikaseadmeid. Hooke nimetati peale Londoni suurt tulekahju 1666 aastal linna ülesehituse eestvedajaks, sest ta oli üks Inglismaa paremaid arhitekte. Surm Oma elu viimastel aastatel halvenes Hooke'i tervis kiiresti. Ta kannatas unetuse, tursunud jalgade ja pideva peavalu käes ning tal olid ka tugevad valud rinnus. Lõpuks jäi ta ka pimedaks. Teadlased on arvanud tal oli ka gangreen
Valgusmikroskoop Valgusmikroskoop kujutab endast kahte suurendusläätse, mis üksteist sobivale kaugusele paigutatuna suurendavad kujutist kahel korral – esiteks suurendab objektiiv – s.t. Objektile lähemal olev lääts – kujutist 4-100x ja seejärel suurendab okulaar (ehk silma juures olev lääts) objektiivi poolt tekitatud tõelist kujutist veel kõige tüüpilisemalt 10x. See tähendab omakorda, et mikroskoopi vaadates ei näe kasutaja mitte oma objekti, vaid suurendatud kujutist objektist. Ja kujutise suurendusaste arvutamiseks tuleb korrutada läbi objektiivi suurendus ja okulaarisuurendus, et saada mikroskoobi kogusuurendus.
jahe suvel ja soe talvel, ei lase läbi tuult, hingav materjal ja ei erita lõhna, mitteärritav isegi kõige õrnemale nahale, masinpestav Vill on looduslik kiud, millele teadus ei ole seni leidnud võrdset kunstmaterjali, mis oleks samaväärne mitmekülgsuselt, praktilisuselt ja sobivuselt inimesele. Vill on hingav materjal, nii nagu ka inimese keha, seega pakub soojust talvel ja imab keha niiskust suvel. Pilt mikroskoobi alt, mis näitab villakiu keerukust. Erinevate materjalide kiud läbi mikroskoobi 4 Viimasel aastakümnel on välja mõeldud järjest enam kiude ja materjale. Igaüks neist väidetavalt parem kui eelmine. Ükski suur keemiafirma ei ole leiutanud materjali, mis oleks oma keerukuselt ja funktsionaalsuselt võrdne looduslikuga. Ja ükski neist ei suuda
Galileo Galilei Patrik 8a Sündinud 15.02 1564 Pisas Surnud 8.01.1642 Arceti Galileo sündis peres, kus isa oli muusik Itaalia astronoom, filosoof, füüsik Matemaatika ja loodusteaduse eraõpetaja 2 tütart, 1 poeg, kes jätkas isa leiutiste edasi arendamist. Biograafia Esimese hariduse andis isa, kodus õpetades Vallombroosa kloostrikool, mungaõpe (1575) Pisa ülikool, meditsiin (1581- 1585) 1853 vaimustus matemaatikast 1856 viis läbi oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse 1952 Padova ülikooli matemaatikaprofessor Hariduslik käik. Galileo Galilei avastas, et maa liigub ümber päikese. Avastas Jupiteri kaaslased, Neptuuni Päikesel on plekid Veenus ilmutab faase. erineva raskusega asjad kukuvad erineva kiirusega. Avastused Galileoleiutas teleskoobi. termoskoobi pendelkella. kompassi. Mikroskoobi. Leiutised Vaba langemise seadus on Galileo poolt sõnastatud Galileo termomeeter- läbipaistva vedelikuga ...
Rakuteooria kujunemine Rakud on mikroskoopiliste mõõtmetega. Tsütoloogia sünniks loetakse mikroskoobi sündi. Esimese mikroskoobi leiutas Robert Hook (valgusmikroskoop). Edasine tsütoloogia areng on võrdelises seoses mikroskoobi täienemisega. 1831. aastal jõuti arusaamani, et igas rakus on tuum ja see on raku oluline koostisosa. Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel jaotatakse kogu elusloodus kaheks: · Üherakulised · Hulkraksed Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (0,1 0,3 m). ta on nii väike, et teda valgusmikroskoobis näha ei õnnestu. Üherakulised rakud on nii väikesed, sest neil toimub aine-, energia- ja infovahetus keskkonnaga rakumembraani vahendusel
langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4) Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Arstiteadus: 1676. aastal oli hollandlane Anthony van Leeuwenhoek avastanud mikroskoobi abil bakterid, kuid läks veel kaua aega, enne kui tuldi mõttele, et bakteritel võib olla mingi seos haigustega. Varem kasutasid arstid ühtesid ja samu tööriistu, ilma et oleks neid peale ühe patsiendi ravimist pesnud või desifitseerinud. Desifitseerimisele pani aluse inglise kirurg Joseph Lister. Olles alustanud 1852. aastal arstipraksist, puutus ta kokku küsimusega, miks haavad mädanema lähevad.Probleem oli
1. Rakuteooria kujunemine. Rakuteooria põhiseisukohad on: Kõik organismid on rakulise ehitusega; Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel; Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria sai alguse kui Rober Hook leiutas 17 sajandil mikroskoobi. Mikroskoope hakati sellest ajast täiustama ja saadi iga uue täiustusega midagi rohkem teada. Rakuteooria sai kirja siis kui Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria (Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.) Samuti avastati nelja tüüpi kudesid: Epiteelkude, näiteks nahk; Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude, samuti veri; Lihaskude, näiteks silelihaskude
Nad on kaheosalised ja neil puudub membraan. -) Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud bakteritoksiine. -) Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. -) Rakumembraan koosneb põhiliselt valkudest ja fosfolipiididest. -) Kõik seened on eukarüootsed, sest sarnaselt looma- ja taimerakkudele paikneb nende tsütoplasmas üks või mitu rakutuuma. -) Mikroskoobi kõige olulisem osa optiline süsteem ehk läätsede süsteem on esindatud okulaari ja objektiividega. -) Kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranzi ja punase värvuse. -) Kromosoomid koosnevad valkudest ja DNA molekulidest. -) Elektroonmikroskoopilise pildi alusel eristatakse kareda- ja siledapinnalist endoplasmaatilist retiikulumi. -) Mikroskoobi kõige olulisem osa on optiline lääts.
AAP-11 2012 Sisukord · Mis on kloor ? · Milline ta välja näeb ? · Milleks teda kasutatakse ? · Kus teda leidub ? · Viited Mis on kloor ? · Kloor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element · Kloor on mittemetall · Kloori järjenumber on 17. · Kloori aatommass on 35,453 Milline ta välja näeb ? · Kloor on raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes, alates mikroskoobi abil eristatavatest bakteritest kuni suurte loomadeni. Milleks teda kasutatakse ? · Esmakordselt kasutati kloori meditsiinis (laipade desinfitseerimiseks) · Keemiliste ühendite valmistamisel soolhappe, kloorlubja, hüpokloriitide jne. tootmisel. · Kangaste ja tselluloosi pleegitamiseks paberi ja tekstiiltööstuses Kus teda leidub ? · Suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu kloori looduses lihtainena. Ühenditena on ta aga väga levinud
Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Avastati tänu mikroskoobi leiutamisele. Põhiteadmiste hulka kuuluvad väited et kõik organismid koosnevad rakkudest, uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Kõigis eeltuumsetes rakkudes on rakutuum eristunud. Rakutuum on nähtav vaid valgusmikroskoobiga. Rakutuuma ümbritseb tuumamembraan. Selles asuvad kromosoomid, mis on nähtavad raku jagunemise ajal. Kromosoomides sisalduva pärilikkuseaine tõttu on järglased vanemate sarnased
Esineb silmi kus on see võrkkesta taga või ees. Esimesel juhul on tegemist kaugnägeva ja teasel lühinägeva silmaga. Kumer klaasidega prillid + klaasid võivad parandada kaugnägevust ja nõgusad lühinägevust prillid. Prillide läätsed toovad võrkkestale kujutise. Mikroskoop. Suurte suurenduste saamiseks kasutatakse mikroskoope. Tavaline luup suurendab u 10 korda siis erinevate mikroskoopide abil saavutatakse suurendusi saja- tuhande- ja miljonikordseid. Mikroskoobi objektiivi poolt tekitatud kujutist vaadatakse läbi okulaari. Määratakse valemiga kus d on parima nägemis kaugus f1 objektiivi fookuskaugus f2 okulaari fookuskaugus. F1 ja f2 vaheline kaugus nim. Mikroskoobi tuubuseks.
Optika on füüsika haru, mis käsitleb valgust ning valguse ja aine vastastikust toimet. Tuntakse kolme põhilist seadust: 1. Valguse sirgjooneline levimine, 2. Valguse peegeldumisseadus, 3. Valguse murdumisseadus. Valgus levib valgusallikast ja langeb ümbritsevatele kehadele. Korpuskularatsiooniks nim. Valgus mille järgi on igas suunas levivate osakeste voog. Selle teooria rajas Newton. Teine teooria oli on Huygensi teooria, mille järgi on valgus lainete voog. Tegelikult on valgusel kahene ehk dualistlik joon. Geom. Optika uurib valguse levimist vaakumis ja keskkondades, peegeldumist ja murdumist keskkondade lahutuspindadel ning valguse interferentsi ja difraktsiooni nähtusi. Valgusallikateks nim. Kehi, mis ise kiirgavad ümbritsevasse ruumi valgust. Valgusallikad on loomulikud(Päike ja tähed) ja kunstlikud(lambid, küünlad, tuletikud). Valguse suund määratakse kiirtega. Valgust iseloomustab 3 põhilist suurust: Valgusvoog(fii) valgusenerg...
5.2 Charles Darwin · Charles Darwin avaldas 1859. a oma peateose `'Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel'', milles väitis, et arengu aluseks on looduslik valik: ellu jäävad tugevamad ja need, kes kohanevad muutuvate elutingimustega. · 1871. Darwin avaldas teose, milles väitis, et inimene on tekkinud loomariigist pikaajalise arengu evolutsiooni teel. 6. Desinfitseerimine · 1676. hollandlane Antony van Leeuwenhoek avastas mikroskoobi all bakterid. 1852. inglise kirurg Joseph Lister pani aluse desinfitseerimisele(Märkas, et kinnised luumurrud paranevad kiiremini, s.o need, mis ei puutu kokku õhuga. Ta järeldas, et õhus leidub midagi, mis satub haava ning põhjustab mädanemist ja surma). · 1865. Louis Pasteur esitas teooria, et haigused on seotud bakteritega. Sellest järeldatuna hakkas Lister haavu puhastama 6.1 Steriliseerimine · Kuna karboolhappega haava puhastamine
Kloor Kloor Kloori järjenumber on 17. Kloori aatommass on 35,453. Kloor on raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes, alates mikroskoobi abil eristatavatest bakteritest kuni suurte loomadeni. Kloor Kloor Kloori kõige enamlevinud ühendiks on keedusool. Lahustunud olekus on soola mineraaljärvedes, soolaallikates ja jõgedes. Kloori aktiivsus "hävitas" ka kloori enda. Looduses ei ole vabas olekus kloori. Kloori ajalugu Keedusool avab klooriühendite ja ka kloori kunstliku saamise ajaloo. Selle perioodi algus on seotud aastaga 1648, mil saksa keemik ja arst Johann
Rakuorganellid Janely Kaljura, Caspar Sepp 11A 2015/16 Organellid on “rakkude organid” • Kindlaid ülesandeid täitvad allüksused • Eraldab fosfolipiidne membraan • Mikroskoobi abil vaadeldavad • Tuumaga rakkudes palju organelle Ribosoomide iseloomustus • Rakuorganell; • Ühes rakus miljoneid ribosoome; • Ribosoome on eluslooduses kõikjal; • On ka mitokondrites ja kloroplastides; • Mida rohkem valke üks rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on Ribosoomide ehitus • Väikesed kaheosalised rakuorganellid; • Ribosoomides puuduvad membraanid; • Koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu
RAKK Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, mille on kõik elu tunnused. Rakku uurimisega tegelev haru on tsütoloogia. Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakkude sünd ning surm toimub igapäevaselt ja see on üheks elu tunnuseks. Vennad Janssenid leiutasid mikroskoobi ( 1595 aastal ) ning tänu sellele sai võimalikuks väiksemate objektide uurimine. Rakke liigitatakse järgmiselt · Loomrakk · Taimerakk · Seenerakk · Bakterirakk Rakkude arvu alusel liigitatakse organisme järgmiselt · Ainuraksed ( organism, mis koosneb ainult ühest rakust. Näiteks bakter,- algloom ) · Hulkraksed ( organism, mis koosneb suurest hulgast rakkudest. Näiteks taimed, selgroogsed loomad )
· Nahakontakti kaudu inimeselt inimesele · Seksuaalkontakti teel või ühes voodis magamisel. Välimus · Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste, sügelevate kühmukestena · Asukoht: · randmed, sõrmede vahed, küünarnukkid, mehe suguti, kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, · Harva näol Diagnoos · Enamus juhtudel diagnoosidatkse tüüpiliste nahalöövete järgi · Diagnoosi saab kinnitada nahakaape materjali uurimisega mikroskoobi all. · Lest/munad leitakse 50% juhtunutel · Viltpliiatsi test: Joon tõmmatakse üle lööbe, puhastatakse piiritusega, sügelis käigud jäävad nähtavale · Sügelisi on mõnikord raske eristada nahapõletikust või nõgestõvest, samuti putuka hammustustest. Ravi · Õige diagnoosi korral on ravi üldiselt väga efektiivne. · Raviks kasutatakse sügelislesta hävitavaid preparaate. · Eestis on saadaval: · 5% permetriin Nix kreem · Spregal aerosool · 20% benzylbenzoat salv
lisatakse ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutatakse kuni tahked ained on lahustunud. Segusid kuumutatakse veevannis, aegajalt loksutades. Seejärel jahutatakse jäävannis. Kui osasoonid on hakanud juba moodustuma, pole vaja segu enam loksutada. Moodustunud osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Tulemus: Valisin taandavateks suhkruteks arabinoosi ja maltoosi. Kahjuks ei õnnestunud maltoosi kristallide kuju läbi mikroskoobi vaadata. Lisaks ei saaks öelda, et katse õnnestus, sest korralikke kristalle ei tekkinud. Laboratoorse töö käigus sain aga vaadata läbi mikroskoobi glükoosi ja arabinoosi osasoone: glükoos arabinoos Lisan siia veel eraldi pildi, sest kõikide suhkrute kristallise osasoone ei õnnestunud laboris vaadata. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest
Rakuõpetus Rakuõpetus ehk rakuteadus ehk _________ on bioloogiateadus , mis uurib raku ehitust ja talitlust.Rakuteadusega tegelevat teadlast nimetatakse _________. _________ leiutamine 1595. aastal võimaldas näha mikroskoopilist elu ja hiljem ka uurida lähemalt rakke.Loomorganismide,sealhulgas ka inimese ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi : _________ , _________ , ________ ja _________. Üldise ehitusplaani alusel saab eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks : ___________ ja ___________ organismideks. Vastavalt __________ esinemisele rakus jaotatakse kõik organismid kahte rühma : eeltuumsed ehk __________ ja päristuumsed ehk ___________. Iga rakk on ümbritsetud ___________, kuid taimerakul esineb lisaks sellele ka __________.Raku sisemus on täidetud poolvedela aine - ___________ , mis seob organellid ühtseks tervikuks.Tuumasisest plasmat nimetatakse ___________. Tuuma olulisemad osad...
väheolulised. Põhjused, miks sündroom meessoost isikute puhul õige pisut prevaleerib, pole teada. 4 2 Millest on Downi sündroom tingitud Downi sündroomi tekkepõhjuste mõistmiseks peame kõigepealt uurima väiksemaid osi, millest inimkeha koosneb: rakud, geenid ja kromosoomid. Inimese keha koosneb paljale silma nähtamatutest tibatillukestest rakkudest, mida on võimalik näha mikroskoobi abil. Kõik keharakud on alguse saanud ühestainsast rakust, mis moodustus ema munaraku ja isa seemneraku ühinemisel. Iga raku keskmes asub tillukene tuum, millest võib mõelda, kui geneetilise materjaliga e pärilikkusainega (geenid) täidetud pisikesest kotikesest, mille inimene on saanud päranduseks oma vanematelt. Igas tuumas on ligikaudu 100 000 geeni. Igaüks neist kontrollib teatud proteiini valmimist ning määrab seega ära ühe kehalise tunnuse kujunemise
kemolaserid pooljuhtlaserid Rubiinlaser Laserid meditsiinis Laserid elektroonikas Laserid elektroonikas Kuidas see töötab ? Laserid meelelahutuses Laserid biofüüsikas laserpintsetid Ehk optilised näpitsad, suhteliselt uudne tehnika. Esmademonstratsioon aastal 1970. Laseri poolt tekitatud valgusvälja õhku kasutatakse erinevate mikroobjektide hoidmiseks ja manipuleerimiseks mikroskoobi all. James Bond filmitrikid ? Industrial laser piisavalt võimas laser, et jätta jälg kuule. Lõikab ka läbi metalli. Kuid laserkiir ise oli optiline illusioon. Industrial satellite laser Seda laserit aktiveeriti sadade teemantitega, et saada piisavalt tugev laserkiir, et hävitada näiteks allveelaevu ja muid sihtmärke. Rolex Wristwatch James Bondi käekell, mis oli varustatud väikese laserkiirega, mis suutis läbi
Üherakulised (nt: bakterid, algloomad, pärmseened jt) mikroskoopiliste mõõtmetega. harilikult iseloomuliku väliskujuga. aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Hulkraksed (nt. selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened) iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. § Rakud jagunevad mitoosi teel (keharakud, ainuraksed) vi meioosi teel (sugurakkude moodustumine). Tähtsat saavutused Ø Esimese mikroskoobi valmistasid 1595.a. hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Janssen Ø Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. ja võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. Ø Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. Ø Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Ø
See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut, vaid peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta. Teiseks suuremaks haruks geenitehnoloogiaga tegelemisel on osutunud kloonimine. Paljud teadlased väidavad et see on täiesti ohutu ja naturaalne tegevus, aga paljud inimesed on selle vastu, nii ateistid kui ka usklikud. Kloonimise protsessi jooksul eraldatakse suvalisest keharakust mikroskoobi all rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Kloonimisel on kaks suuremat probleemi. Esimene probleem on see, et looted surevad kas enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnituse järgselt. Teine suur probleem on see, et looma sündides kannatavad need sageli erinevate tervisehädade käes.
vastseteks. Vastsed tungivad läbi sooleseina ning liiguvad edasi vöötlihastesse, kus nad kapselduvad. Nakatumine: Inimene nakatub väheküpsetatud sealiha söömisel. Oluline on hoolikas isiklik hügieen, sealiha piisav küpsetamine ja juurviljade pesemine. Inimene on peremeesorganismiks ning kodu- või metssiga on vaheperemeheks. Siga on nakkustekitaja. Haigusnähud: Inimestele tekitavad nad seedehäireid ja valusid kõhus. Diagnoosi kinnitamine: Et kinnitada diagnoos otsitakse mikroskoobi all nookpaelussi mune või segmente. Ravi: Ravitakse antibiootikumidega, piisab ühest annusest. Kasutatud kirjandus: http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/parasiitussid.pdf http://endla.joosu.ee/index.php?id=5 http://mapyourinfo.com/wiki/et.wikipedia.org/nookpaeluss/ http://et.wikipedia.org/wiki/Nookpaelusst%C3%B5bi http://www.vet.agri.ee/static/files/942.EESTI%20ZOONOOSIDE%20ARUANNE %202010.pdf
väävelhapet. 2) Osasoonide saamine I katseklaas: 2 ml Reaktsioonisegusid hoidsin 40 maltoosi , II minutit keeval veevannil ja katseklaasi glükoosi. jahutatakse jäävannil. Mõlemasse Tulemuseks pidi mõlemasse katseklaasi 0,1 g katseklaasi tekkima kristallid, fenüülhüdrasiini ja mida sai mikroskoobi all 0,2 g vaadata. Osasoonid kristalluvad naatriumatsetaati. lahustest hõlpsasti, kusjuures kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud ja võimaldavad seda
t 4. Ferriit Perliit Alaeutektoidterased (hypoeutectoid steel), C<0,8%. Struktuur koosneb ferriidist ja perliidist (joon. 2.10a). C-sisalduse 0,2% korral on ferriidi ja perliidi koguste suhe (F)/(F+T)=(0,8-0,2)/(0,2-0,02) = 3:1. Teiselt poolt kasutatakse ferriidi ja perliidi koguste suhet terase C-sisalduse määramiseks, kuna see on mikroskoobi abil suhteliselt kergesti eristatav. Suurematel jahtumiskiirustel, mil austeniidi lagunemine ei toimu täielikus vastavuses tasakaaluolekule, moodustub struktuuri rohkem perliiti, kui seda näeb ette tasakaal. See viib C-sisalduse arvutamisel suuremate väärtusteni. Samas suunas mõjutavad terases esinevad lisandid; 5. C sisaldus 2,5% (Alaeutektmalm). · Valatavus hea sest sulamistemperatuur ei ole väga kõrge ja lividusjoone ja solidusjoone vahe on küllaltki suur.
PÕHIIDEE: Esitada ülevaade, mis on tsütoloogia ning kuidas ja mis põhjustel algas selle uurimine ja kaugele see on arenenud. Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust ning avastati 17.sajandil. Rakuteaduse areng käis käsikäes mikroskoobi arenguga, tänapäeval kasutatakse uurimiseks ka muid bioloogia teadusarhusid Rakuteooria järgi on kõik organismid rakulised. Iga rakk saab paljuneda üksnes olemasolevast rakust, mis tähendab, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Mikroskoobid on arenenud alates 15.sajandist. Mida aeg edasi seda täiusklikumad mikroskoobid on leiutatud. Rakkude uurimiseks kasutatakse mitmeid erinevaid mikroskoope,mikrotoome ja radioaktiivseid isotoope.
o Keha ei ole lõpmatuseni jaotatav. 2. Aineosakesed. o Kui suured nad on? o kuidas mõõdetakse suurust.? o Kuidas tõestada, et kõik osakesed ei ole ühesuurused? 3. Aineosakeste vaheline jõud. o Kuidas tõestada selle olemasolu? o Missugused jõud esinevad o Kui suured need jõud on?. 4. Soojusliikumine (mõiste, millal se toimub). o mida uuriti ja mida avastati Browni katses. o Miks avaldub efekt ainult mikroskoobi all. 5. Kiiruste jaotus. o Mida näitab jaotuse diagramm (näited igapäevasest elust) o Aineosakeste liikumiskiirus erinevatel temperatuuridel o Kuidas erinevad aineosakeste kiiruste jaotused erinevate temperatuuride juures 6. Kas kõigi ainete osakesed liiguvad ühesuguse kiirusega. 7. Aine olekud. Iga oleku iseloomustus, põhilised omadused. (ka amorfne aine) 8. aineosakeste käitumine erinevates olekutes
Rakkude mitmekesisus 1. Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? Teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2. Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Raku avastamine sai võimalikuks mikroskoobi abil. 3. Sõnasta rakuteooria 3 põhiteesi. 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 4. Kuidas jaotatakse rakku rakutuuma ehituse alusel. Näited.
Hapnik,süsinik,vesinik Ka lämmastik, fosfor, väävel Makro- suur mikri-väike Ülivähe- cu, Z I F jne Orgaanilisi aineid 18% 1.vesi Hea lahusti, seega ainuvõimalik reaktsioonide tomumise keskond. 2. Katioonid organismides KjaNa-ioonid: närviimpulssi liikumiseks vaja Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes Insuliin muudab liigse glükoosi veres peale seedimist glükogeeniks. Lipiidid ülesanded: 1 energia varuaine, Rakk Robert Hooke mikroskoobi vend Inimese kehas suurima läbimõõduga rakkudeks munarakud (K.E.von BAER) Pikemad lihasrakud Kõigeväiksemad rakud on bakterid (mükoplasmad) Suurimad rakud on lindude munarebud Rakud Prokarüoodid (eektuumsed) Eukarüoodid (päristuumsed) Bakterid Loomad Taimed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
