c)pärissoonkest kõige sisemine võrkkest ehk reetina. Võrkkestas paiknevad nägemisretseptorid ehk sensorid, need on kepikesed ja kolvikesed. Kepikestel ja kolvikestel on erinev funktsioon. *Kepikesed seotud nägemisega hämaras ja pimedas. Kepikesed on paigutatud perifeersemalt, ehk külgedel. *Kolvikesed - seotud nägemisega valges. Kolvikesed on paigutatud tsentraalsemalt. Kõige rohkem kolvikesi on tsentraallohu(foveo centralis) piirkonnas. Silma optiline aparaat fikseeribki kujutise sellisena, et ta langeks tsentraallohu piirkonda. Võrkkestas on üks koht, kus üldse nägemisretseptoreid ei ole. See on nägemisvälja väljumiskoht ehk pimetähn. 2. Nägemismeele tsentraalsed juhteteed. Nägemisaistingu teke. Kujutis vaadeldavast esemest langeb normaalse nägemise korral silma võrkkestale ja on kõige teravam siis kui ta langeb tsentraallohu piirkonda
Läätse ees on see vedelam, läätse taga aga sültjas, moodustades klaaskeha, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, nimetatakse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Soonkest sisaldab rikkalikult veresooni
Pupill- reguleerib silma langeva valguse hulka Silmalääts- murrab valguskiiri nii, et need koonduvad ühte punkti võrkkestal Võrkkest valgustundlikud rakud võtavad vastu valgusärritusi Pimetähn- nägemisnärvi seostumine silma võrkkestaga 2. Valgustundlikud rakud kepikesed ja kolvikesed. 1) Kolvikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kolme tüüpi (punase, kollase ja sinise jaoks) 2) Kepikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad eristada musta valgest (ka objektide heledust/tumedust). Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed. 3. Pimetähn ja kollatähn. 1) Pimetähniks nimetatakse seda piirkonda võrkkestal kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke.
valguskiiri - silma valgust murdev süsteem. ● Silma sattunud valguskiired fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta. ● Seal tekib esemete selge kujutis vähendatuna ja ümberpööratuna. ➔ Parim nägemine on kollatähni piirkonnas, kus asuvad ainult kolvikesed. 2. Mis on kollatähn? MACULA LUTEA ● Teravaima nägemise piirkond. Ka värvide nägemine on parim. ● Võrkkesta pupilli vastas olev koht, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem. ● Teravaima nägemise piirkond - kollatähni keskel asuv võrkkesta-tsentraallohk. 3. Mis on pimetähn? ● Nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI ● Piirkond võrkkestal, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke. ● Nägemisnärvi väljumise koht, seal on “juhtmed”, seal ei ole retseptorrakke. 4. Nägemiskeskus asub ● suuraju kuklasagaras. 5
ning jõudma võrkkestale. Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Pimetähn ja kollatähn Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. · valgus langeb sarvkestale · õhu ning sarvkesta piirpinnal toimub valguse põhimurdumine SILMALÄÄTS · elastne · Lähedale vaatamisel surumesilmaläätse · toimub valguse kumeramaks murdumine (väga väike) fookuskaugusväheneb
punarohepimeduse. 3.Tekkepõhjused Enamasti on värvipimedus kaasasündinud, harvem tekib traumade, silma võrkkesta ning nägemisenärvi haiguste korral tüsistusena. Silmamuna taga paikneb silma võrkkest ehk reetina. Võrkkestas on peamiselt kahte liiki rakke, mis osalevad nägemiseprotsessis: kepikesed ning kolvikesed. Viimased on tundlikud värvide suhtes ning eristatakse omakorda punaseid, rohelisi ning siniseid kolvikesi. Erinevad kolvikesed reageerivad erineva lainepikkusega valgusele (punane, roheline, sinine). Daltonism tähendab, et inimesel on raskusi punaste ning roheliste toonide eristamisega ehk tal on liiga vähe vastavaid kolvikesi või on nende töövõime langenud. Üldjuhul on värvipimedus kaasasündinud haigus, mis pärandub X-kromosoomi vahendusel. Seetõttu haigestuvad sagedamini mehed (naistel on kaks X-kromosoomi ning kui üks neist kannab haigust, siis
• Silma läätsele langevad silmaava läbinud valguskiired. • Võrkkestale suunab ja koondab lääts klaaskeha läbinud valguskiired. • Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajju. VALGUSTUNDLIKUD RAKUD • Valgustundlikut rakud ehk kolvikesed ja kepikesed. • Silmas on kepikesi ligikaudu 100 miljonit, korvikesi 7 miljonit. • Kepikesed võimaldavad näha hämaras. • Kepikesed on tundlikud valguse heledusel tumedusel, aga mitte värvuse suhtes • Kolvikesi on kolme liiki ühed reageerivad sinisele valgusele , teised rohelisele ja kolmandad punasele valgusele SILMAAVA JA SELLE KÄITUMINE ERINEVA VALGUSHULGAGA • Inimese silm võtab vastu – punast, rohelist ja sinist valgust. • Nende valguste erinevad kombinatsioonid võimaldavad näha kõiki spektrivärvusi • TÄNAN KUULAMAST
OP-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2017 Akromatopsia Inimese võimetus eristada värve; Esineb sageli eurooplastel, harva asiaatidel ja aafriklastel; Umbes 1 inimesel 30 000-st Enamasti kaasasündinud, harvem traumade või silmahaiguste tagajärjel; Värvipimedus on X-kromosoomiga päritav haigus, mis avaldub valdavalt meestel; Värvide nägemine 3 eri liiki kolvikesi, mis reageerivad valgusele: sinine, punane, roheline; Akromatopsia korral kolvikesed ei registreeri valgust; Inimene näeb maailma halli varjundites; Väike nägemisteravus. Akromatopsia jaotus Täielik Mittetäielik akromatopsia akromatopsia Täielik võimetus Samad sümptomid, eristada värve, kuid vähesemal väga väike määral; nägemisteravus, Silmatõmblus ja silmatõmblused, valguskartus ei
Vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevad inimesed peavad nägemise parandamiseks kandma kumerate ehk plussklaasidega prille. Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmasena. Kujutis moodustub võrkkesta ette. Lühinägelikel tuleb nägemise parandamiseks kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille. Värviliselt näeme tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse- punase, kollase,sinise- jaoks. On ka selliseid inimesi, kes ei suuda mõningaid värvusi eristada, tavaliselt rohelist ja punast. Need on värvipimedad ehk daltoonikud. Hästi saab värve eristada vaid heas valguses, sest kolvikeste talitlemiseks on vaja küllaltki tugevat valgust. Parim valgus silmadele on päevavalgus. Tänapäeval mõjutab õpilaste silmade tervist üha rohkem ka arvutiga töötamine. Iga
võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. Kui objekt asub silmale lähedal, ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Paljas silm on kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud
Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Võrkkestal on valgustundlikud rakud Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed - , mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest (ka objektide heledust ja tumedust), kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähniks on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte.Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi
on vaid osaliselt kahjustatud. 4 TEKKEPÕHJUSED Geneetiline värvipimedus Kaasasündinud vorm, mis pärandub X-kromosoomi vahendusel. Silmamuna taga paikneb silma võrkkest, kus on kahte liiki rakke, mis osalevad nägemisprotsessis. Need on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on tundlikud teated lainepikkustega valguse ehk erinevate värvide suhtes. Eristatakse punaseid, rohelisi ja siniseid kolvikesi, mis värvile reageerivad. Värvipimeduse puhul on vastavaid kolvikesi liiga vähe või on nende töövõime langenud. Geneetiline värvipimedus võib olemas olla juba sündides, aga võib ka hiljem esile tulla. Omandatud värvipimedus See võib olla põhjustatud silma-, närvi- või ajukoorekahjustusest või kokkupuutest teatud kemikaalidega. Nendeks võivad olla traumad, mis põhjustavad aju tursumist otsmikuosas või näiteks ultravioletse valguse poolt põhjustatud silmakahjustused
Inimene näeb ruumiliselt. Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvaid esemeid hägusena, sest lähedale vaadates tekib kujund võrkkesta taha. Tuleb kanda kumerate ehk plusskraadidega prille. Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed näivad ähmastena. Lühinägevuse korral murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja kujutis moodustub võrkkesta ette. Tuleb kanda nõgusate ehk miinuskraadidega prille. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse, s.o punase, kollase ja sinise jaoks. Nägemishäireks on ka värvipimedus. Värvipimedad ehk daltoonikud ei suuda tavaliselt eristada rohelist ja punast värvi. Nägemine halveneb: halb valgus, ebaõige kehaasend, arvuti, teler, suitsetamine. Sobiv lugemis- ja kirjutamiskaugus on 30-35 cm. Iga 45 min, tagant peaks silmi arvutiekraanilt puhkama.
vedelikuga. Läätse ees on vedelam, läätse taga sültjas moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suudab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt . Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Kepikesed ja kolvikesed võrkkesal võtavad vastu valgusärritusi. Kokku u 150miljonit kepikest ja 7 milj. Kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõigerohkem keskosas, äärealadel rohkem kepikesi. Pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda nim, kollatähniks. Nägemisteravus on seal kõige suurem. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldavad nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad rohkem valgust, sp inimene hämaras eriti ei eristi värvusi. Kohta, kus nägemisnärv seob silma võrkkestaga ,nim pimetähniks. Seal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on nimetus õigustatud
Protanoopia (protanomaalia) Võimetus tajuda punast, oranzi ja kollast. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Deuteranoopia (deuteranomaalia) Võimetus eristada punast ja rohelist. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Tritanoopia (tritanomaalia) Võimetus tajuda sinist ja kollast (esineb harva). VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Akromatopsia Täielik värvitaju puudumine (esineb harva). TEKKEPÕHJUSED Geneetiline värvipimedus kaasasündinud vorm pärandub Xkromosoomi vahendusel värvile vastavaid kolvikesi on liiga vähe või on nende töövõime langenud Omandatud värvipimedus põhjustatud silma, närvi või ajukoorekahjustusest või kokkupuutest teatud kemikaalidega (nt peatraumad, UVkiirguse kahjustus) SÜMPTOMID Olenevalt vormist on häiritud teatud värvide nägemine ja eristamine. Omandatud värvipimeduse korral võivad esineda ka muud ilmingud vastavalt põhjusele. LEVIK Levinud eelkõige eurooplastel (aafriklastel ja asiaatidel väga haruldane).
· Kulmukarvad kaitse vee ja higi eest. · Ripsmed kaitse tolmu ja võõrkehade eest. · Silmalaud kaitsevad silmamuna eestpoolt. · Pisaravedelik niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest. Silma siseehitus Pimetähn ja kollatähn Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju.
Nägemismeel on meelteist tähtsam , kuna selle kaudu saame kõige rohkem infot väliskeskkonnast .Vikerkest - paikneb silmamuna soonkesta eesotsas , tema värvus oleneb vävri pigmendi hulgast. Silmaava ehk pupill reageerib valgusvoo tugevust , hämaras valguses pupiil muutub suuremaks , ereda valguses väiksemaks .Lääts koondab valgust niiet vaadeldavast objektist tekiks selge kujutis.Võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud , u 120 mlm kokku .Kepikesi on vaja hämaras nägemiseks , kolvikesi valguste nägemiseks .Kollaatähn võrkkesta keskosa( kõige tundlikum valguse suhtes ). Pimetähn võrkkestas asuv punkt , mis on valgustundlikuseta ja mille juurest väljub nägemisnärv .John Dalton (1766-1844) avastas daltanismi , mis on nähtus , kus inimene ei suuuda eritsada mingeid kindalid värve teisest (nt: puasta värvi rohelisel taustal). Oimusagar peaajupunkt kus lkujunevad lõplikult vlja lõhna kui ka maitseaisting .Maitsmine 4 keeleeripiirkonda ,
ÕDE II 5. rühm Mis on värvipimedus? Värvipimeduseks nimetatakse haigust, mille korral ei suuda inimene eristada teatud värve. Värvipimedus võib olla kaasasündinud, ent see võib tekkida ka silma, närvi või ajukahjustuse tõttu, samuti ka kokkupuutel kemikaalidega. Kõige sagedamini esineb punarohelist värvipimedust, mis tähendab, et inimesel on raskusi punaste ning roheliste toonide eristamisega ehk tal on liiga vähe vastavaid kolvikesi (rakud, mis on tundlikud värvide suhtes) või on nede töövõime langenud. Värvipimedus on väga sage Eurooplaste seas, seda põeb nimelt 8% meestest. Pilt sellest, kui erinevalt värvipimedad tavapäraseid toone näha võivad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
ühtlane liikumine-Liikumine mille käigus keha kiirus ei muutu mitteühtlane liikumine-Liikumine, mille käigus keha kiirus muutub suhteline liikumine-Liikumine mille käigus on liikuv keha ruumis ühe keha suhtes paigal, teise keha suhtes liikuv sirgjooneline liikumine-Liikumine mööda sirget trajektoori kõverjooneline liikumine-Liikumine mööda kõverat trajektoori 2. miks me näeme kehi värvilisena? Silma võrkkestal on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesi on 3 liiki, ühed erutuvad punase, teised sinise ja kolmandad rohelise valguse mõjul. Nt. kui silma võrkkestale langeb punane valgus, siis reageerivad need kolvikesed, mis erutuvad punase valguse mõjul. 3. kuidas me näeme värvilisi läbipaistvaid kehi? Värvilised läbipaistvad kehad, ehk valgusfiltrid lasevad endast läbi vaid seda värvi valgust, mis värvi nad ise on. Nt. Läbi punase klaasi vaadates, laseb punane klaas läbi vaid punase
ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Seal asuvad valgustundlikud rakud nagu kolvikesed ja kepikesed. Kepikesed ja kolvikesed- valgustunlikud rakud, mis võtavad vastu valgusärritusi. Nendes moodustuvad närviimplusid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. Kepikesed- ( 150 mil. )- eristavad musta valgest, objektide heledust ja tumedust. Kolvikesed (7 mil.)võimaldavad tajuda värvusi. Kollatähn- võrkkestal pupillil vastas olev koht, kus kolvikesi on kõige rohkem, see on kõige teravama nägemisega piirkond. Pimetähn- võrkkesta piirkond, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke. Valgusliikumine Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva silmaava ehk pupilli. Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. SARVKEST- SILMAAVA-LÄÄTS-KLAASKEHA-VÕRKKEST. Kui objekt asub silmale lähedal
KOLVIKESED JA KEPIKESED Valgustundlikud rakud Asuvad võrkkestas Kepikesed eristavad musta valgest (heledust ja tumedust) rohkem võrkkesta äärealadel Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi rohkem võrkkesta keskosas, kollatähnis. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke pole DALTONISM EHK VÄRVIPIMEDUS Punased, rohelised ning siniseid kolvikese d erinevad kolvikesed reageerivad erineva lainepikkusega valgusele. Liiga vähe vastavaid kolvikesi või on nende töövõime langenud. Enamjaolt kaasasündinud haigus, mis pärandub X-kromosoomi vahendusel Harvemini silma võrkkesta ning nägemisnärvi haiguste tüsistused https://www.youtube.com/watch?v=E8kj_y9Zic0 Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise NÄGEMINE · Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest · Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised
Taju - peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult, koosneb aistingutest kuid pole nende lihtne summa. Tajus peegelduvad nii ärritajad kui ka ärritajate vahelised suhted 22. Aistingud liigitatakse: välisaistingud (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) ja siseaistingud (tasakaal, valu). Taju liigitatakse: ümbritsevate objektide taju, liikumistaju, ajataju ja ruumitaju 23. Võrkkestas asuvaid kepikesi on vaja hämaras nägemiseks, kolvikesi värvuste nägemiseks. 24. Kuulmisaistingu tekkimine: Helilained panevad võnkuma trummikile, kust edasi liiguvad lained kuulmeluukestele. Kuulmeluud edastavad need teole, kus retseptorid muudavad helivõnked närviimpulssideks. Impulsid liiguvad oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting. Nägemisaistingu tekkimine: Valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes erutus, mis liigub närviimpulssidega peaaju kuklasagara nägemiskeskusse,
Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ja vähendatud kujutise. Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestal on valgustundlikud rakud-kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. 1.4 Värvide eristamine Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. On ka mõned inimesed kes ei suuda mõningaid värvusi eristada, tavaliselt roheline ja punast. Need on värvipimedad ehk daltoonikud. 5 1.5 Elu pimedana
klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi
ripslihas 6. klaaskeha koostisosa! On silmamuna toeseks - tagumine kõvakest, millele kinnituvad silma lihaste kõõlused ja eesmine 57. mis tähtsus on kiudkestal? läbipaistev sarvkest, mis sisaldab palju närvilõpmeid 58. mis tähtsus on soonkestal? Sisaldab arvukalt veresooni, mis toidavad võrkkesta ja tekitavad vesivedelikku. Sisaldab valgustundlikke elemente - kolvikesi (valguses ja värvide nägemine) ja kepikesi (hämar 59. mis tähtsus on võrkkestal? valgus) 60. mis on akommodatsioon? Ripslihase abil silmaläätse kuju muutmine Page 2 of 5 61. mis ülesannet täidab Niisutab ja puhastab silmamuna pisaravedelik? 62. mis tähtsus on silmalaugudel ja
Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest -> Silmaava -> Lääts -> Klaaskeha -> Võrkkest Võrkkestale tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Värvide eristamine Meie silmad eristavad värve tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, s.o punase, kollase ja sinise jaoks. Ülejäänud värvid kujunevad nende põhivärvuste segunemisel. Lühi- ja kaugelenägevus Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugele asuvaid esemed paistavad ähmasena. Lühinägevust põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Sellisel juhul murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja kujutis moodustub võrkkesta ette.
võrkkestast ettepoole lühinägevus (MÜOOPIA) (kasutatakse nõgusaid prille, viib kujutise tahapoole, et langeks täpselt võrkkestale) Lühinägevus noores eas Zinni ligament lõdvem Kaugnägevus kujutis tekib võrkkesta taha, (kasutatakse kumeraid prille kujutis tuuakse ettepoole) Vanematel inimestel lääts muutub vähem elastsemaks vaja prille! Värvuste nägemise seletamiseks 3 liiki kolvikesi: 1) sinise 2) rohelise 3) punase Teisi värve nähakse erineva valgustundlikkuse retseptori tagajärjel värvused sõltuvad lainepikkusest, tekib vastava värvuse aisting. Värvipimedus e daltonism häiritud kas mõne või kõikide värvide nägemine. Kepikesed pimedas nägemiseks, toimub rodopsiini nägemiseks. Toimub vitamiin-A, nägemisel suureneb võrkkesta tundlikkus, võtab teatud kohanemisaja, tänu rodapsiini muutustele tekib retseptorites aktsioonipotentsiaal e
vahendusel. Enamikul värvipimedatest isikutest on siiski see haigus vähehäiriv. Olenevalt värvipimeduse vormist on häiritud erinevate värvide nägemine/eristamine Värvipimedus võib avalduda väga erinevate vormide ning raskusastmetega. Kõige sagedamini esineb puna-rohelist värvipimedust, mis tähendab, et inimesel on raskusi punaste ning roheliste toonide eristamisega ehk tal on liiga vähe vastavaid kolvikesi või on nende töövõime langenud. Värvipimeduse pildid Vasakul pildil näeb inimene värve nii, kui tal pole värvipimedust. Paremal aga on kujutatud värvid nii nagu neid näevad värvipimeduses olevad inimesed. Diagnoos ja ravi Kaasasündinud värvipimedust ravida ei saa. Omandatud juhtudel ravitakse seda põhjustanud haigust/traumat. Värvipimedust saab diagnoosida vastavate jooniste/piltide alusel. Piltidel on
(Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 70.) Võrkkestal on valgustundlikud rakud ,,Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed - , mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest (ka objektide heledust ja tumedust), kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse 3 kollatähniks. Kollatähniks on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses.
Reageerimine võtab natukene aega, sellepärast inimene ei näe hästi kui ta astub kas väga pimedasse või väga heledasse ruumi. Lääts ehitus sarnaneb luubile. Ripslihas muudab läätse kuju (ümbritseb läätse). Klaaskeha sültjas moodustis, valgus liigub mööda seda võrkkestale Võrkkest valgustundlikud rakud (kepikesed ja kolvikesed). Kepikesed eristavad heledat tumedast, kolvike eristab värve. Kollatähn asub täpselt pupilli vastas, seal on kõige rohkem kolvikesi. Pimetähn koht kuhu kinnitub silmanärv. x o Soonkest seal asuvad veresooned. Vajalik sellejaoks, et silma jõuaksid toitained ja hapnik. Kõvakest ümbritseb silma tagaosa. (2) Kuidas liigub valgus läbi silma? Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva pupilli. Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. (3) Kuidas, milline ja kuhu tekib kujutis? Lühinägelikel tekib võrkkesta ette ümberpööratud kujutis.
Ganglionirakud Amakriinrakud Biopolaarrakud Horisontaalsed rakud Fotoretseptorid (kepikesed, kolvikesed) Pigmentepiteel Pigmentepiteel: neelab reetina läbinud valguse Fotoretseptorid: valgustundlikud rakud, mille elektriline signaal lakkab (!) valguse mõjul * Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik, reageerivad valgusele vs valguse puudumisele) * Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus) Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist
pimedaks. Väljast on võrkkest kaetud epiteeli pigmendikihiga, mis külgneb soonkestaga. Võrkkest koosneb histoloogiliselt 10 rakkude kihist. Olulisemad on kepikeste ja kolvikeste kiht, bipolaarsete ja ganglionirakkude kiht. Võrkkesta ehitus ei ole kogu ulatuses ühesugune, tema tsentraalses osas oleva kollatähni piirkonnas asuvad ainult kolvikesed. Ülejäänud võrkkesta osas, mida enam perifeersemale, seda vähem kolvikesi ning üha suureneb kepikeste arv. Võrkkestas on kolvikesi ~6 miljonit ja kepikesi ~115-120 miljonit. Nägemisnärvi väljumiskohta nim. nägemisnärvi diskiks ja see koosneb ainult närvikiududest. Kepikesed ja kolvikesed selles piirkonnas puuduvad ja seda nimetatakse pimetähn. Silmamuna sisu Selle moodustavad vesivedelik (kambrivedelik), silmalääts ja klaaskeha. Kõik need moodustised on normaalselt läbipaistvad, murravad valguskiiri, mistõttu neid nim. silma läbipaistvateks ja valgustmurdvateks keskkondadeks
silmaava pääseb valgus silma Vikerkest annab silmadele värvi. reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka.Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks.Lääts - silmasisene lääts fokusseerib valguskiired võrkestale Klaaskeha sültjas veresooni sisaldav moodustis. Võrkkest kõige seesmine silma kest. Koosneb fotoretseptorite kihist, mis võtavad vastu valgust ja kannavad impulssid ajju.Võrkkestale tekib vaadeldavast esemest ümberpööratud kujutis.meelerakke kepikesi ja kolvikesi. Kolvikesed- paiknevad võrkkesta keskosas, näeme värve. Kepikesed-nägema nõrgas valguses. kollatähn-nägemisteravuse ja värvide tuvastamise punkt. Nägemisnärv-edastab informatsiooni võrkkestast ajju.Aju nägemiskeskus tõlgendab võrkkestale moodustunud kujutist õiget pidi.Kulmud - kaitsevad silmi mööda laupa allavalguva vedeliku (näit
(Kepikesed ... 2009) Kolvikesed ehk koonusrakud silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, mis on seotud värvuste nägemisega ja ruumilise lahutusvõimega toimivad hea valgustatuse korral (väike valgustundlikkus). (Kolvikesed ... 2009) Kõige sagedamini esineb puna-rohelist värvipimedust, mis tähendab, et inimesel on raskusi punaste ning roheliste toonide eristamisega ehk tal on liiga vähe vastavaid kolvikesi või on nende töövõime langenud. (Color Vision ... 2013). 3 AJALUGU Esimesena kirjeldas värvipimedust Inglismaalt pärit keemik, meteroloog, füüsik ja nüüdisaegse aatomiõpetuse rajaja John Dalton, kelle nimest pärineb ka sõna daltonism. 1794. aastal avaldas ta sellel teemal esimese uurimuse pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta." Temal endal oli selline värvipimeduse vorm nagu deuteranoopia
Teos toimuv vedeliku liikumine deformeerib basilaarmembraani a stimuleerib karvarakke, mis toimivad heliretseptoritena. Helilaine amplituud (detsibellid) = heli valjus Helilaine sagedus (herts) = heli kõrgus < 20 Hz infrahelid 20 – 20 000 Hz (inimkõrva kuulmisvahemik) > 20 000 Hz ultrahelid Nägemine Stiimul – valgus. Võrkkestal on kahe tüüpi retseptorrakke – kepikesi (pimedas nägemise retseptorid) ja kolvikesi (aitavad päevase nägemisega). Vasakust nägemisväljast tulenev informatsioon jõuab paremassenägemiskeskusesse ja paremast nägemisväljast tulenev info saadetakse vasakusse nägemiskorteksisse. Valguslaine pikkus = värv Valguslaine amplituu = heledus 700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) 400 -700 nm – inimsilmaga nähtav valguslainete vahemik >700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus)
jõuavad, aktiveeritakse kuulmisretseptorid. Retseptorid kutsuvad esile neuraalse reaktsiooni, mis jõuab ajusse, tekitades kuulmisaistingu Nägemine - võrkkestal muundatakse füüsikalise stiimuli energia närviimpulsiks. Kaks tüüpi retseptorrakke: kepikesed(reageerivad nõrgemale valgusele, kutsuvad esile värvusetuid aistinguid) ja kolvikesed(reageerivad tugevamale valgusele, kutsuvad esile värvilisi aistinguid). Kolvikesi on rohkem fooveal, kepikesi üldse mitte. 9. Milles seisneb sensoorne adaptatsioon ja miks ilmneb kõikides sensoorsetes süsteemides? Sensoorne adaptatsioon - protsess, mille käigus tundlikkus stiimuli vastu väheneb, kui sama stiimulit esitatakse pikema aja jooksul. Oluline on muutus meie aistingu kujundamisel 10. Mida ütleb valu väravakontrolli teooria valuaistingu tekke ja blokeerimise kohta? väravakontrolli teooria - teooria, mille kohaselt peavad valuaistingud ajuni
NÄGEMISRETSEPTORID - kepikesed ja kolvikesed KEPIKESED - nägemine hämaras, videvikus ● KANAPIMEDUS - kui hämaras hästi ei näe, nägemispurpuri sünteesi häire ● RODOPSIIN - nägemispurpur, mis laguneb valguse mõjul ja taastub pimeduses, a-vitamiin aitab moodustada KOLVIKESED - päevane nägemine, eristavad värve, ei funktsioneeri hämaras ● JODOPSIIN - reageerib valgusele, värvid! ● võrkkestas 3 liiki kolvikesi, mis reageerivad ka punasele, rohelisele või violetsele ● DALTONISM - värvipimedus, kui ei suuda eristada mõnda värvi 3 NÄGEMISTERAVUS ehk VIISUS - silma võime eraldada 2 punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. SILMA ADAPTSIOON - silma võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel
võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras
tumedat varju vaateväljas. 4. võrkkest - kõige seesmine silma kest. Koosneb fotoretseptorite kihist, mis võtavad vastu valgust ja kannavad impulsid kiudude mööda ajju. Võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse
inimene ei taju. Lihtvalgus koosneb ühest värvilisest valgusest, liitvalgus koosneb mitmest. Päikese valgus on valge valgus. Ultravalgus (UV) e ultravioletkiirgus. Infravalgus (IV) e infrapunakiirgus.Valgusfilter laseb läbi iseenda värvi valgust, teised värvid neelduvad. Värviline pind peegeldab vaid iseenda värvi valgust, ülejäänud neelduvad. Silmaava ehk pupilli abil reguleerib organism silma sattuva valguse hulka. Kepikesed näevad valgust, kolvikesed värve. Kolvikesi on kolme liiki: sinised, rohelised ja punased. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, mitteühtlases kõverjooneliselt. Valguse kiirus õhus ja ka õhuta ruumis on 300 000km/s. Valgusaasta on vahemaa, mille läbib valgus ühe aasta jooksul. Vari on ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. Esemetel on vari, sest valgus levib sirgjoonelisel ja seetõttu ei levi ta keha taha. Vari jaguneb täisvarjuks ja poolvarjuks.
teel. Sinist, punast ja kollast omavahel segades saame kõiki teisi värve. 38. Mis on osaline ja täielik värvipimedus, kui tihti esinevad? (Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid.). Kindlal värvil on kindel laine pikkus, kui aju ei suuda ära tuvastada seda lainepikkust ei suuda ta seda värvi näha. Silma võrkkestas asuvad värviaistingu rakud KOLVIKESED, mis reageerivad erineva lainepikkusega valgusele (punane-roheline- sinine). Kui mingit sorti kolvikesi on liiga vähe või nende töövõime on langenud, ei suuda inimene eristada mingeid värve. 39. Ultra-ja infravalgus, millised kehad tekitavad? Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel, , kuid suurem kui röntgenikiirgusel. Päikeselt tuleb UV-kiirgus. infrapunavalgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse ja mikro - lainekiirguse lainepikkuste vahele. Seda kasutatakse näiteks info
ganglionrakkudest, mille aksonid moodustavad optilise närvi. Kaks teist rakutüüpi - horisontaalrakud ja amakriinrakud - võimaldavad lateraalset (külgsuunalist) vastastikmõju (machi triibud). Kepikesed - nõrk valgus (hea hämaras nägemiseks), värvusetud aistingud. Kolvikesed - tugevam valgus, kromaatilised (värvilised) aistingud. Foovea - võrkkesta keskel asuv piirkond, kus on rohkelt kolvikesi ja nägemisteravus on suurim. Kepikesi seal ei ole, need on võrkkesta külgedel. Optiline närv - närvisõlm, mis jookseb kummastki võrkkestast Stiimuliks on valgus. Nägemine on kõige tähtsam meel, infot võetakse kõige tõesemana (kui see seda ka tegelikult pole). ajusse. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab?
valguskiiri, et võrkkestale tekiks teravalt fokuseeritud kujutis. Võrkkest koosneb kolmest kihist. Kepikestest ja kolvikestest; bipolaarsetest rakkudest ja ganglionrakkudest, mille aksonid moodustavad optilise närvi. Kaks teist rakutüüpi - horisontaalrakud ja amakriinrakud - võimaldavad külgsuunalist vastastikmõju. Kepikesed hämaras nägemiseks, värvusetud aistingud. Kolvikesed - tugevam valgus, värvilised aistingud. Võrkkesta keskel asub piirkond, kus on palju kolvikesi ja nägemisteravus on suurim. Seal kepikesi ei ole, need on võrkkesta külgedel. Optiline närv on närvisõlm, mis jookseb kummastki võrkkestast Stiimuliks on valgus. Nägemist peame me ise kõige tähtsamaks ja võtame seda informatsiooni ajusse kõige tõesemana ( kuigi see vahel ei pruugi nii olla ja nägemine võib meid petta). Küsimus: Millisest meeleelundist tulevat informatsiooni peab aju kõige tõesemaks? 1. Haistmismeelest 2. Maitsemeelest 3
Nägemine _ Silmade asetsemine koljus _ Monokulaarne nägemine- ühe silma nägemisväli _ Binokulaarne nägemine- kahe silma nägemisväli _ Nägemisteravus- nägemise, eriti kujundite nägemise selgus _ Värvide eristamine _ Monokromaasne e. ühe värvi e. mustvalge nägemine. Võrkkestal esinevad ainult ühte tüüpi nägemisretseptorid (kepikesed), mis reageerivad valguse puuduse tingimustes _ Ööloomad _ Värvide eristamine- sõltub sellest mitut tüüpi nägemisretseptoreid (kolvikesi) silma võrkkestas asub _ Dikromaasia- nt. kassid, koerad _ Trikromaasia- nt. inimesed _ Tetrakromaasia ja pentakromaasia- nt. linnud, kalad Haistmine _ Lõhn on suhteliselt kauakestev ja on tuvastatav ka siis kui selle jätja on juba lahkunud _ Lõhn jääb kohtadesse, kus sama või erineva liigi isendid on viibinud _ Lõhn on suhteliselt aeglane info vahetamise moodus _ Toidu otsimine _ Vaenlase asukoha väljaselgitamine _ Märgistatud territooriumi tuvastamine
keskel, mille kaudu valgus siseneb silma; Lääts: läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale; Reetina: valgustundlik kude silma põhjas(~0.2 mm paks) Nägemisnärv: närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse signaali reetinalt ajusse * Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik, reageerivad valgusele vs valguse puudumisele) * Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus) Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist
Seda tagab läätse kumeruse muutlikkus. Nt kui inimene vaatab kaugel asetsevaid objekte, siis on lääts õhuke (pingul), lähedal paiknevate objektide vaatlemisel aga kumeram. Läätse kuju muutub teda ümbritseva ripskeha kokkutõmbumisel ja lõdvenemisel. · Võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud: umbes 120 miljonit kepikest ja umbes 6 miljonit kolvikest. Kepikesi on vaja hämaras nägemiseks ja kolvikesi värvuste nägemiseks. Valguse suhtes kõige tundlikumat võrkkesta osa nim kollatähniks. Võrkkestas asub valgustundlikkuseta pimetähn, mille juurest väljub nägemisnärv. Värvinägemise häired: värvipimedus, daltonism. Värvinägemise häired on pärilikud või tekkinud haiguste/vigastuste tõttu. Pärilikud häired kanduvad edasi kromosoomidega, neid esineb sagedamini meestel. Täiesti värvipimedaid on ~0,01% inimese kogu populatsioonist. Näevad
http://www.tahvel.ee/wiki/images/a/a4/Silm.jpg Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga, mis on sültjas ning nimetatakse klaaskehaks. Lääts koondab valguskiired võrkkestale, mis asub silmamuna tagaosas. Võrkkestale tekib objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud: kepikesed ja kolvikesed. Kepikesed eristavad musta valgest ja kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas. Veresooned asuvad silma ümbritsevas keskmises kestas, mida nimetatakse soonkestaks. Silmaava vastas asuvad ainult kolvikesed, seda kohta kutsutakse kollatähniks. Kollatähnis on inimese nägemisteravus kõige suurem. Pimetähn on koht võrkkestas, kust siseneb nägemisnärv, selles piirkonnas pole nägemisrakke. Nägemine. Inimesel on tänu kahele silmale ruumiline nägemine. Ruumiline nägemine võimaldab hinnata esemete
Fotoretseptorid Horisontaalsed rakud ja Amakriinrakud Pigmentepiteel: reetina läbinud valguse neelamiseks Fotoretseptorid: valgustundlikud rakud, mis annavad pimedas elektrilisi signaale. Valguse mõjul signaal lakkab. * Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik, reageerivad valgusele vs valguse puudumisele) * Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus) Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist
Seda tagab läätse kumeruse muutlikkus. Nt kui inimene vaatab kaugel asetsevaid objekte, siis on lääts õhuke (pingul), lähedal paiknevate objektide vaatlemisel aga kumeram. Läätse kuju muutub teda ümbritseva ripskeha kokkutõmbumisel ja lõdvenemisel. Võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud: umbes 120 miljonit kepikest ja umbes 6 miljonit kolvikest. Kepikesi on vaja hämaras nägemiseks ja kolvikesi värvuste nägemiseks. Valguse suhtes kõige tundlikumat võrkkesta osa nim kollatähniks. Võrkkestas asub valgustundlikkuseta pimetähn, mille juurest väljub nägemisnärv. Värvinägemise häired: värvipimedus, daltonism. Värvinägemise häired on pärilikud või tekkinud haiguste/vigastuste tõttu. Pärilikud häired kanduvad edasi kromosoomidega, neid esineb sagedamini meestel. Täiesti värvipimedaid on ~0,01% inimese kogu populatsioonist.
22 mm) • nägemisnärv-närvikiududekimp, mis kannab visuaalse signaali reetinast ajusse Pigmenteel- neelab reetina läbinud valguse Fotoretseptorid – valgustundlikud rakud, mille elektriline signaal lakkab valguse mõjul Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik, reageerivad valgusele vs valguse puudumisele) Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus) Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist
annaabi.ee 
