3) Pendelliigutused Toimuvad pikilihaste kokkutõmbe tõttu. Pikilihased tõmbuvad kokku ning umbes 5-10cm pikkune soolelõik lüheneb. Kokkutõmbunud osa lõõgastub ja pikilihaste kokkutõmme toimub teises kohas. Sedalaadi liigutuste tõttu muutub soolesisaldise asukoht peensoole seina suhtes. Miks tähtis, et seina suhtes muutub? Osa peensoole ensüüme seedivad justnimelt vahetus kontaktis peensoole seinaga seedivat toitu vahetus kontaktis peensoole seinaga, need on peensoole enda ensüümid, mis nii toimivad. Mis peensoole limaskesta rakud produtseerivad. Valendiku keskel aga seedivad toitu kõhunäärme ensüümid.
vedelad ja tahked koostisosad). Lrisisesein on korstnaosa mis koosneb komponentidest mis puutuvad kokku plemissaadustega. Korsten on lri vi lride mbritsevate seinakihist vi seinakihtidest konstruktsioon. Korstnad koosnevad mitmest osadest mida vib kokku monteerida: 1. Moodultellist 2. Eritellimusel ehitatud korsten Korstna osa on korstna mis tahes osa. Korstnalik on plemissaaduse juhtiv sirge osa. Korstnatarvik on korstna osa mis ei juhi plemissaadusi. hekikilise seinaga korsten on korsten mille lri sisesein on korstnaks. Mitmekihilise seinaga korsten, mis paigaldatakse kri siseseinast ja vhemalt hest lisa kihist. Moodul korsten on korsten mille paigaldamisel kasutatakse kokku sobivate korstna osade kombinisatsiooni. Eritellimusel ehitatud korsten on korstna osa korsten mis paigaldatakse vi ehitatakse koha peal kasutades hest vi erinevatest allikadest kokkusobivate korstna osade kombinisatsiooni.
raku perifeerses osas üsikult; () raku keskosas kimpudena Rakusein koosneb: () peridiniinist; () sporopolleniinist; (x) peptidoglüaanist; (mureiin); () tselluloosist; () kitiinist; () räisoomustest; () orgaanilisest ainest plaatidest Gaasivakuoolid on: () mureiinist seinaga; () tselluloosist seinaga; (x) valgulise seinaga; () sisaldavad lipiiditilgakesi; (x) gaase läbilaskva seinaga; () vedelikke läbilaskva seinaga Gaasivakuoolide funktsioon on: (x) tagada raku ujuvust ja selle reguleerimist; () raku energia varu; () sinivetika respiratoorne organell () polüosfaatide varu; () ATP süteesi koht Heterotsütides toimub: (x) lämastiku fikseerimine; () süihappegaasi sidumine; () hapniku tootmine; () fosfori omastamine veest; () heterotroofne toidu seedimine Prochlorophyta e proklorofüüdid 2
Veenusekorv (Euplectella aspergillum) Süstemaatiline kuuluvus RIIK Animalia (loomad) HÕIMKOND Porifera (käsnad) KLASS Hexactinellida (klaaskäsnad) SELTS (Lyssacinosida) SUGUKOND (Euplectellidae) PEREKOND (Euplectella) LIIK Euplectella aspergillum (veenusekorv) 10 30 cm Õhukese seinaga Ränidioksiidist võrkjas kest Sõeljasplaat - heiteava Radiaalsümmeetriline Pooridega Süntsüütiline kude rakkude kogum, kus pole rakupiir määratletud, palju tuumi Räniokised (spiikulad) - kuuekiirelised Kaelusviburrakud ehk choanotsüüdid sõeluvad veest välja toiduosakesi Amöbotsüüdid seedivad toitu, kannavad toitaineid teistele keharakkudele, transpordivad hapnikku Pinakotsüüdid puuduvad Vee liikumine Käsna pind avaneb sissevoolu kanal
liigub õhust hapnik veresoontesse. sisepinnaga kui kahepaiksetel, ka hingamis Lihtsa ehitusega kopsud kus kopsu sisepinna liigutused on tapsemad. sopistused on vaikesed Linnud Imetajad On ohukotid, need on ohu panipaigaks ja Kopsud koosnevad miljonitest soojenemise kohaks. Ohukotid varustavad kopsusombukestest.Need on vaga ohukese kopse varske ohuga nii sisse-kui seinaga uhe avaga kotikesed.Labi ava liigub valjahigamisel.Linnud saavad hapniku ohk sombukestest sisse ja valja rohkem katte kui teised loomad. Kahepaiksete roomajate/ linnu imetaja kala
Tähtsate rollidega raku kasvus, vilja pehmenemisel, juure karvakeste tekkes jpm. Seotud on ka auksiinide tegevusega ja teiste raku hormoonidega nagu: gibberilliin, tsütokiniin. AGP - Arabinoglaktaanvalk PME - Pektiini metüülesteraas PRX - Raku seina peroksüdaas Laccase - Vaske sisaldavad ensüümid, mis oksüdeerivad hüdrokinoonid kinoonideks. Uurimus, mis tehti hiina kapsal (Brassica rapa L.) näitas, et mõningad raku seinaga seotud geenidel on oluline roll kuumakindluse tekkimisel. Mitmed geenid ja kodeerivad valgud XTH perekonnast on ülesreguleeritud, pärast kuumusega kokkupuudet. Teised tabelis väljatoodud ensüümid ja proteiinid olid üles reguleeritud 2-3 kordselt isegi pärast esimest kokkupuudet 37 °C-ga. Kuumus tekitab muutusi raku seina metabolsimis ja see on oluline füsioloogiline mehhanism kuumatolerantsi tekkes
Mo- ühe molekuli mass v¯- molekuli kesk. Kiirus n- molekulide kontsentratsioon(arv ruumalaühikus) E¯- molekulide kesk. kineetiline energia E¯=Mo*V¯ 2 makro parameetrid: p rõhk V- ruumala t temperatuur tihedus m mass oleku parameetrid: p, V, t ideaalne gaas -reaalse gaasi mudel, mis kirjeldab seda üldist mis iseloomustab kõiki gaase. Ideaalse gaasi tunnused: 1)molekulid on punktmassid 2)molekulide põrked anuma seinaga on absoluutselt elastsed 3)molekulid üksteist ei mõjuta Temperatuur Näitab keha soojusastet Temp. On molekulide kesk. keneetilise mõõt Absoluutne 0 temp. madalaim temp. looduses Absoluutse temp.skaala(kelvini skaala) null punktis on abso. null ja kraad vastab Celsiuse skaala kraadiga t=-273°C T= t+273 T=0 K t= T-273 Ideaalse gaasi üles. P*V=m/M*RT M gaasi mass kg M- molaarmass kg/mol P rõhk Pa V- ruumala m³ T- abs.temp. K R- universaalne gaasi kostants R=8,31 J/mol*k P=m*R*T/M*V Isoprotsessid ..., protsessid kus...
Botaanika 2 KT B 1. Epiderm: a) mis kudede hulka kuulub? b) kus paikneb? c) mis on epidermi ülesanne? a) kattekudede hulka b) primaarses kattekoes c) kaitsta taime kuivamise, ülekuumenemise, hapniku puuduse ja muude väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. 2. Korgi e. peridermi ehitus. a) missugustest osadest koosneb? kuidas need osad omavahel paiknevad? Koest: felleemist, fellogeenist ja ja fellodermist Kõige välimine felleem (kork), keskmine fellogeen (korgikambium) ja kõige sisemine felloderm 3. Missuguseid juhtkimpe nimetatakse avatuiks, missuguseid kinnisteks? Missugune põhimõtteline erinevus avatud ja kinniste juhtkimpude vahel tuleneb erinevusest nende ehituses? Avatud - kambium on floeemi ja ksüleemi vahel. Kambiumi tegevuse tulemusena juhtkimp laieneb. Kinnine - juhtkimbus puudub kambium, seetõttu juhtkimp ei kasva. 4. Kollenhüüm: a) mis kudede hulka ta kuulub? missugustest rakkudest kollenhüüm koo...
Viies tase Viies tase Egiptuse vesipiibud. Nende välimus pole küll võrreldav Jahutusega vesipiibud on täiesti uudse disaini ja sisuga Earthy või Spacey kategooria vesipiibud. Nende vaasid on piipudega kuid kvaliteet on kahekordse seinaga. täiesti ok. uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise e Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase
lõigatakse keere. Väliskeerme lõikamise tööriistad- väliskeermelõikur Sisekeerme lõikamise tööriistad- keermepuur, pöördraud Keermesliidete lukustamsvõimalused.. Hõõrdejõu suurendamine liite detailide kontaktpinnal. Piiraja kasutamine, mis takistab detailide suhtelist pöördumist, keermeliim. Keerme mahatuleku vältimine- Õige tugevusega komponentide kasutamine. Piisav keermepaari pikkus. Piisav keerme nimiläbimõõt. Väiksema lõtkuga keermepaari kasutamine. Paksema seinaga mutri kasutamine. Kirjelda meeterkeeret- profiil moodustab võrdkülgne kolmnurk, mille tipp on maha lõigatud. läbimõõdud ja samm millimeetrites. Tähistatakse M ja selle järgneva arvuga, mis näitab keerme läbimõõtu. Sammu suuruse poolest jagatakse jämekeermeks ja peenkeermeks. Kirjelda tollkeeret- . Tipunurga suurus on 550 või 600. Kõik mõõtmed tollides. Tähis on välisläbimõõt tollides. Üks toll võrdub 25,4 mm ja tähistatakse märgiga “. Samm
· Väljakut ümbritsesid hooned, mille fassaade kujundasid korrapärased sammasteread · Väljaku keskel Trajanuse ratsamonument · Väljaku tagaküljel - raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia Fortuna Virilise tempel : (2.saj lõpp eKr) · Kreeka ja etruski ehituskunsti mõjud · Hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt · Samaste paigutus on nagu kreeka peripteeril, kuid naose ette jääb sügav eeskoda · Naose külgedel seinaga liitunud poolsambad Panteon kõikide jumalate tempel : (2. Saj eKr) · Ümar põhiplaan · Sisemus on kui silinder, mida katab poolkera · Kupepel toetub 8le eenduvale müüriosale, mille vahele jäävad süvendid (nisid) · Nisside ette asetatud sambad loovad mulje, et seinad on õhemad ja kuppel kergem kui tegelikult · Betoonist võlv, nelinurksete süvenditega 2.rooma maalikunst: · Põrandamosaiigid, seinamaalid Pompejis
All, keldrikorrusel, võiks olla aurusaun, dussinurk, wc, minu töötuba ja hubane kaminaga ruum, mille seinal oleks suur televiisor ning kus oleks hea sõpradega istuda. Samuti võiks sellel korrusel olla veel majapidamisruum, kuhu oleks paigutatud pesumasin, kuivati ning triikimislaud. Kusagil oleks ka ruum soojuspumba jaoks. Esimesele korrusele viiks puust turvalise käepidemega trepp. Esimesel korrusel oleks esik, avar elutuba, külalistetuba ning suur köök, mis oleks elutoast väikse seinaga eraldatud. Elutoas oleks mugav nurgadiivan, mõned tugitoolid, klaasist diivanlaud ning televiisor. Puidust välisuksest sisse tulles jõuaks suure peegliga esikusse, kus oleks liugustega maast laeni riidekapp. Kuskil esimesel korrusel asuks veel panipaik, kus hoida tolmuimejat ja muid majapidamistarbeid. Ning muidugi ei puuduks ka siit korruselt wc. Teisele korrusele viiks samamoodi puidust trepp. Teisel korrusel oleks kolm magamistuba ja kaks wc-vannituba. Minu magamistoas
9€/9L KOKKU 27.90€ Kokku läheb materjal maksma 125,75€ 1. ruum - vannituba Töökäik Kuna tegemist on vannitoaga, on soovitatav mitte kasutada kipssegusid, olgu nood nii hoolikalt veetõkkematerjalidega töödeldud on ikka oht, et niiskus pääseb kipsini ja hakkab seda lagundama. Vannitoas on kivisein. Ettevalmistus Katta põrand kinni, et mitte määrida seda. Puhastada seinapind tolmust ja muust mustusest, mis võib krohvi nakkumist seinaga mõjutada. Niisutada pinda mitu korda. Kruntimine Kruntida pind krundiga Sakret QG. Pind peab olema kruntimiseks puhast, tugev ja kuiv. Krunt tuleb mitu korda läbi segada. Kanda krunt aluspinnale pintsli ja rulliga ning lasta krundil vähemalt 12 tundi kuivada enne krohvi pealekandmist. Krohvimine Segada valmis krohvisegu ja anda kuivanud pinnale 15mm paksune krohvikiht. Eemaldata üleliigne materjal tasanduslatiga.
9/9L KOKKU 27.90 Kokku läheb materjal maksma 125,75 1. ruum - vannituba Töökäik Kuna tegemist on vannitoaga, on soovitatav mitte kasutada kipssegusid, olgu nood nii hoolikalt veetõkkematerjalidega töödeldud on ikka oht, et niiskus pääseb kipsini ja hakkab seda lagundama. Vannitoas on kivisein. Ettevalmistus Katta põrand kinni, et mitte määrida seda. Puhastada seinapind tolmust ja muust mustusest, mis võib krohvi nakkumist seinaga mõjutada. Niisutada pinda mitu korda. Kruntimine Kruntida pind krundiga Sakret QG. Pind peab olema kruntimiseks puhast, tugev ja kuiv. Krunt tuleb mitu korda läbi segada. Kanda krunt aluspinnale pintsli ja rulliga ning lasta krundil vähemalt 12 tundi kuivada enne krohvi pealekandmist. Krohvimine Segada valmis krohvisegu ja anda kuivanud pinnale 15mm paksune krohvikiht. Eemaldata üleliigne materjal tasanduslatiga.
· Hooldus - Tühjendage pärast suitsuahju jahtumist tuhasahtel ja tulekolle. - Peale kasutamist peske korralikult restid ja vannid. - Puhastage regulaarselt suitsuahju suitsuruumi. - Hoidke ahju vihma ja muu niiskuse eest kaitsva varju all. Ohutusnõuded 1. Ahju võib paigaldada tasasele pinnasele või spetsiaalsele mittepõlevale alusele. 2. Ahju tohib kasutada põlevmaterjalist ehitistest või põlevmaterjalide hoiukohast, välja arvatud mittepõlevast materjalist seinaga eraldatud selle ahju küttematerjalide hoiukoht, mitte lähemal kui 5m. 3. Kasutamise ajal ja pärast kasutamise lõpetamist ei tohi jätta ahju järelvalveta kuni põlevmaterjal (puit, söed vms) on täielikult põlenud või põlemisjäägid veega kustutatud. 4. Ahi tuleb peale kasutamist puhastada põlemisjääkidest. 5. Ahju kütmiseks tohib kasutada vaid kvaliteetset puitu.
Püsikoe rakud (1) ei ole; (2) tekitavad sama koe rakke; (3) erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe; (4) tuum väike; (5) vakuool suur Haavakude e. kallus sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest Initsiaalrakud tüvirakk, ei kasv a kunagi Juurekübar kasvavad Kambium külgmine algkude, mis võimaldab neil teiskasvu. Paikneb taimedel juurtes ja vartes. PÕHIKUDE Vähe diferentseerunud, rakud õhukese seinaga, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Kuuluvad ka: veesäilituskude, aerenhüüm. 1. Klorenhüüm e. assimilatsioonipõhikude selles toimub fotosüntees 2. Säilituspõhikude selles toimub varuainete säilitamine Veesäilituskude kuivade kohtade taimedel Aerenhüüm veetaimedel, taimede lehed on vee peal KATTEKUDE Kaitseb: Ülekuumenemine Liigne jahtumine Vee aurumine Mehhaanilised vigastused Mikroorganismid
K= R/Na......see näitab, kui palju tuleb suurendada iga gaasi molekuli Ek-d sellesks, et gaasi koguse temp, tõuseks 1K võrraBoltzmanni konstant: 1 N A = 6,02 10 23 Avogadro arv (molekulide arv ühes moolis): mol Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus: a) molekulid loetakse punktmassideks; b) molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruste väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund; c) molekulide vahelist vastastikmõju ei arvestata. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyron'i m pV = RT võrrand) µ seob omavahel gaasi ruumala V (m3), rõhu p (Pa) ja temperatuuri T (K) kui gaasi mass m (kg) ei muutu (m=const); m on gaasi molaarmass (kg/mol) ja R on universaalne gaasikonstant (R = 8,31 J/(mol×K).
Jaani kirik Tartus 9. Millise kunstiliigi poolest paistab silma Sainte-Chapelle Pariisis? Vitraazid 10. Kes itaalia kunstnikest seisab gooti ja renessansis stiili piirimail, varaseima nime poolest tuntud kunstnikke keskaja Euroopas? Kes on see populaarne pühak, kellest ta on maalinud rea freskosid? Matthias Grünewald, Isenheim 11. Millised on gooti skulptuurile iseloomulikud jooned? Välja venitatud,seotud seinaga,rõivavoldid peenelt kujutatud,nägudel ilmed 12. Mis on miniatuur ja tahvelmaal? Miniatuur-teksti kaunistav pilt Tahvelmaal-alusele maalitud teos 13. Millise kunstiliigi väljapaistev esindaja on Martin Schongauer? puulõikekunst 14. Millisel maal on hästi säilinud kõrgtasemelised raamatuillustratsioonid ja omapärased rõngasristid? 15. Miks oli Reimsi katedraal teistest tähtsam? Pooleldi gooti ajastus ehitatud 16. Iseloomustage rüütliajastu rõivamoodi
valandis, 3. valandi kristalliseerumise ja jahtumise optimaalse režiimi, 4. et valukanalid võtaksid vormis vähe ruumi, 5. vormitavuse mugavuse. 34) – 35) – 36) on valandi suurem täpsus ja hea pinnakvaliteet, takistamatu kahanemine (vorm kaotab kõrgel valutemperatuuril tugevuse), valandit on kerge vormist eemaldada, vormisegu kulub vähe, protsessi on kerge automatiseerida 37) Sulavmudeltäppisvalu kasutatakse täpsete, keeruka kuju ja õhukese seinaga mõnest grammist kuni 150 kg massiga valandite tootmiseks. 38) 39) Kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu 40) – 41) Kokilli ettekuumutamine ja tööpindade katmine. Tööpindade pinded hoiavad ära valandi kleepumise vormi külge ja neelavad osa vormis olevatest gaasidest. 2. Valandi intensiivne jahtumine tagab peeneteralise struktuuri, kuid ei võimalda saada õhukeseseinalisi valandeid. 3. Puudub praktiliselt kokilli järeleandvus, mis ei võimalda saada keerulise
Jää sulamispunkt 459,67.°R vahel ka °Ra. 5)Réaumuri skaala on R.A.Reamuri poolt kasut.v. piiritustermomeeter, mille t.s. füüsiliseks aluseks on soojuspaisumine. Nullpunkt jää sulamistemp (0) ja vee k.t. võetud võrdseks 80 jaotusega ehk jää sulamistemp ja vee keemistemp vahemik on jagatud 80-ks võrdseks jaotuseks ehk Reaumuri kraadiks.°Re, vahel ka °R.Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus:molekulid loetakse punktmassideks;molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruste väärtus ei muutu, muutub kiiruse suund; molekulide vahelist vastastikmõju ei arvestata.Ideaalse gaasi olekuvõrrand seob omavahel gaasi ruumala V (m3), rõhu p (Pa) ja temperatuuri T (K) kui gaasi mass m (kg) ei muutu (m=const); M on gaasi molaarmass (kg/mol) ja R on universaalne gaasikonstant (R = 8,31 J/(molK). Isoprotsess on gaasi üleminek ühest olekust teise nii, et üks kolmest olekuparameetrist (p,V,T) ei muutu.
ja nende liikumisega, ei ole vahetult mõõdetavad, iseloomustavad ainet molekulaarsena; mass, keskmine kiirus, kontsentratsioon). Mikro-ja makrokäsitlus moodustavad ühtse terviku ja täiendavad üksteist. Ideaalseks gaasiks nimetatakse lihtsaimat gaasi mudelit (moekulid on punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, molekulide vahel ei ole vastastikmõju). Ajaühikus seinale antav impulss on jõud. Põrgete arv seinaga ajaühikus on võrdeline molekulide kontsentratsiooni ja molekulide keskmise kiirusega. Temperatuuriks (lad. k. keskmine e. tasakaaluolend) nimetatakse suurust, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojendamine on keha siseenergia (molekulide kineetilise energia) suurendamine (viies keha kontakti kuumema kehaga, kiirguslikul teel, mehhaanilise töö tulemusena). Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab
Võrdlev Iseloomustus Piia ja Linnea Raamatus ,,Minu ja Jumala vahel on kõik läbi!" oli kaks sõpra Piia ja Linnea, kes küll raamatu algul polnud sõbrad veel. Nad olid väga kiindunud üksteisesse ja olid Need parimad sõbrannad. Linnea oli välimuselt mitte eriti ilus ja pikk. Ta oli praktiliselt rinnatu ja teda mõnitati aeg-ajalt selle eest. Samas, kui Piia oli ka pikk ja suhteliselt rinnatu, ei mõnitatud teda kunagi. Piial ka ilu just kõige suurem asi polnud, aga poisid suutis ta ikka ära võluda ja Linnea oli imestunud selle üle, et kuidas ta seda teeb. Piia seletas Linneale et, tuleb olla sina ise ja posile mitte nii kähku järele anda ja neid rünnata näiteks välja kutsumistega vestluse käigus, nagu ta ise oli teinud seal raamatus. Neile mõlemale meeldisid poisid, kuid Linnea oli armunud ainult ühte Markusesse. Linnea ei olnud kunagi teada saanud kellega Piia käib või muid asju...
fotofilmiga. Film on kaitstud valguse mõju eest ja peale ilmutamist enemine võrdeline saadud doosiga. Geiger-Mülleri loendaja koosneb eseinalisest klaas- või metalltorust, mis on täidetud hõrendatud a ja milles on kaks elektroodi. Ioniseeriva kiirguse toimel ektrilaeng, mis vallandub lugejas impulsi. mpulsid registreeritakse ja need võidakse davaks muuta. Loetud impulsside arv on võrdeline saadud doosiga, saabumise sagedus aga doosikiirusega. el sellistel loendajatel on väga õhukese seinaga aken, treerida veel ka alfa ja beetakiirgust. Geiger-Mülleri loendaja ITSE SULETUD ALLIKATE PUHUL Suletud kiirgusallikaid võib ohutult kasutada, kui rakendatakse järgnevaid kaitsemeetodeid: 1.Kiiritamise aeg Kiiritamine lõpeb siis, kui allikas eemaldatakse, ja piirates sel viisil allika läheduses viibimise aega, saab doosi madalal hoida. Saadud
Briti Muuseum Restaureerimistööd Põhjafassaadi rekonstrueerimine (2005) Stoa Stoa ehk sammaskäik oli Vana-Kreeka arhitektuuris piklik, kitsas eesruum, mis oli enamasti tagaküljelt suletud seinaga ja esiküljel avatud sambareaga. Stoa võis olla ka mitmekorruseline või siis eraldi hoone, kuid enamasti piiras see mõnd suuremat rajatist - templikompleksi või agoraad http://www.youtube.com/watch?v=xhITIoZnnGo Parthenon http://www.youtube.com/watch?v=xP-FsX0QW88 Agoora http://www.youtube.com/watch?v=omhPDrVrvQY Erechtheion http://www.youtube.com/watch?v=vfugtySOIoI Ateena akropol Tänan tähelepanu eest!
Rõhk füüsikaline suurus mis iseloomustab pindalaühikule mõjuvat rõhumisjõudu. Rõhumisjõuks nim. jõudu, mis mõjub risti pinnaga. Siseenergia süsteemi koostisosakeste vastastikmõju energia, osakeste liikumise energia ning süsteemisiseste väljade energia summa. Suletud süsteemi siseenergia on energia jäävuse seaduse kohaselt jääv suurus. Ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel, kus: · Molekule loetakse punktmassideks · Molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund · Molekulide vahelist vastastikmõju ei arvestata
sisehõõre impulsi ülekanne · Osata seletada, mis on temperatuur ja mida see tähendab mikroskoopilisel tasandil - Temp. iseloomustab keha osakeste keskmist kineetilist energiat · Tunda erinevaid temperatuuri skaalasid ja osata üle minna ühelt skaalalt teisele · Teada, mis on rõhk ning millised on rõhu ühikud ning atmosfääri normaalrõhk. atm normaalrõhk on 101300 pa · Teada, mis on ideaalne gaas - Molekulidel ei ole mõõtmeid (punktmassid) · Molekulide põrked anuma seinaga on absoluutselt elastsed kiirus ei muutu, muutub suund · Molekulide vastastikmõju ei arvestata. Soojusmasin - Muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Nt aurumasin TD 1. seadus Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise TD 2. seadus Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale TD 0. seadus Absoluutne nulltemperatuur on saavutamatu
Lainepikkus laine kahe samas faasis võnkuva lähima punkti vaheline kaugus. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem või keha hetkel on. Koherentsus lained, mille käiguvahe ajas on konstant interferents lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. difraktsioon valguslainete paindumine tõkke taha. Ideaalne gaas, selle olek ja oleku muutumine gaasi mudel, kus molekule loetakse punktmassideks, molekulide põrkel anuma seinaga nende kiiruse väärtus ei muutu, muutub suund, molekulide vahelist vastastikmõju ei arvestata. pV/T=const isohooriline, isobaariline, isotermiline. pV/T=Rm/M R=8,31J/(mol*K) Siseenergia keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Temperatuur füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud tema molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. T=273+t Soojushulk soojusülekandel üleantav energiahulk. Q=cmt
kummaski ääres ja nende vahel asub eraldi isolatsioonikiht. 1 Puuriitkonstruktsiooniga seinad võivad olla ise kandvad (kui kasutatakse üleslaotud nurki või lainelist seina) või võivad olla laotud ka püst- ja rõhttalade vahele, mis tugevdavad konstruktsiooni ja sobivad näiteks maavärinapiirkondades kasutamiseks. Kandva puuriitseina puhul lubab puidu ja mördi survetaluvus katusetarindid otse seinaga siduda. Erinevate mördisegude ja isolatsioonimaterjalide puhul on erinev seina üldine R- väärtus ehk soojatakistus ja samuti omasoojusmass ehk sooja/külma salvestamisvõime. Betooni liigitus Betoone liigitatakse tiheduse järgi: · raske üle 2600 kg/m3 · normaalne e harilik, ka tavabetoon 2100....2600 kg/m 3 · kerge 8002100 kg/m3 Normaalne betoon valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik)
● Asukoht - Iirimaa Mulle meeldib see mural, sest mulle meeldivad need värvid, millega tiigrit on kujutatud ning mulle meeldib ka tiigirit ümbritsev must taust ja neoonsed kolmnurgad, mida pildil näha on. ● Pealkiri - “Red squirrel” ● Autor - Bordalo II ● Valmimisaasta - 2017 ● Asukoht - Iirimaa Mulle meeldib see mural, sest ta on oma värvilahenduse poolest suhteliselt lihtne, aga ikkagi väga huvitav mural ning ta sobib ka taga oleva seinaga väga hästi kokku. ● Pealkiri - “Our North is the South” ● Autor - INTI ● Valmimisaasta - 2017 ● Asukoht - Austraalia Mulle meeldib see mural, sest minu arust on see väga salapärane, mulle meeldib selle värvilahendus ning mulle meeldib, kuidas kollane värv muutub sujuvalt lillaks.
vöötme. Väikeseid sooni näha ei ole. 18. Mis on vaigukäigud? Asetsevad rohkem sügispuidu osas. Eristatakse vertikaalseid ja horisontaalseid vaigukäike. Vertikaalsed kulgevad piki tüve, horisontaalsed aga asuvad säsikiirtes. Horisontaalsed vaigukäigud ei on nähtavad ainult mikroskoobiga. Vertikaalsed vaigukäigud esinevad hajutatud valgete täppidena tumedavärvilises sügispuidus. 19. Mis on trahheiidid? Asetsevad nii sügisel kui kevadel kasvanud osas, on õhukese seinaga. Kevadel kasvavas osas on suured, sügisel kasvanud osas on väiksemad ja paksema seinaga. Töötavad mahlajuhtmetena, omavahel ühendatud pooride abil. 20.Mis on trahheed? Juhtkude. Lülilised torukesed, mille seinad on puitunud ja paksenenud ning tsütoplasma surnud. Ristseintes on avad 21. Mis on maltspuit? Ümbritseb lülipuitu, on heledam ja värskelt raiutuna sisaldab rohkem niiskust. Puiduliigid, milledel ei ole mingit vahet sise-ja välisosa värvuses ega
sisaldavad palju kloroplaste. 2) säilituskude juurtes, viljades, seemnetes; ülesandeks on koguda aineid taime või seemnete kasvuks. 3) imikude suudab siduda veest hapniku. Tugikude. Tema annab taimevartele kandejõudu ja paindlikust, lehtedele vastupidavust ja juurtele tõmbekindlust. Tugikude jagatakse: 1) kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud elusatest rakkudest, mis asetsevad epidermi all. 2) niine- ja puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe, puidukiud võivad läbisegi koosneda alus ja surnud rakkudest. 3) skleriidid hoiavad taimeosi koos. Juhtkude. See on selleks, et toiduained ja vesi saaksid taimes liikuda. Ta moodustab koos tugikoega juhtkimpe. Koosneb torukujulistest rakkudest. Puiduosas toimub tõusev vool ja niine osas laskuv vool. Juhtkoes eristatakse järgmisi komponente: 1) trahheiidid on puitunud seinaga pikkadest surnud rakkudest koosnevad
Sektorijaotus e. päikesekiirejaotus - juuksesalgud eraldatakse kolmnurksete jaotustena ümber ühe punkti. Sektorijaotust illustreeriv joonis on pärit raamatust " " Lõikuse jaotus - juuste jaotamine enne juuste kõikamist vastavalt ühele võimalikest lõikusskeemidest. Klassikalist juustejaotust, A-telge, B-telge ja lõikuse jaotust illustreerivad joonised on pärit raaamatust " " Horisontaalne jaotusjoon on põrandaga või laega paralleelne. Vertikaalne jaotusjoon on seinaga paralleelne. Diagonaalseid jaotusjooni on sõltuvalt nurga asetusest kaks erinevat: diagonaal taha ja diagonaal ette. Klassikaline diagonaal on 45 kraadi vertikaalse või horisontaalse eraldusjoone suhtes. Diagonaal taha Diagonaal ette Horisontaalset, vertikaalset ja diagonaalseid jaotusjooni illustreerivad joonised on pärit raamatust "The Scientific Approach to Hair Sculpture: Ladies" Näiteid erinevatest lõikuste jaotusjoontest:
Kõige lihtsamaks viisiks oleks sarikate asetamine nõutavasse kallakusse nende ühendamisega harja juures ning alumiste otste, nn. sarikajalgade toetamisega välisseintele. Seejuures tekiks aga nihkejõud, mis võiks ehitise seinad laiali ajada; selle vältimiseks peab sarikajalad siduma tõmbepuuga, nn. penniga. Sel teel saab kõige lihtsama, staatiliselt selge ning täiesti tugeva nn. kolmnurkseotise. Penni ühendus sarikaga viimases ühendus seinaga on näidatud joonisel. PÜSTKATUSED Kui katusealune ruum sisaldab kandvaid siseseinu ning laetalasid, võib katusekonstruktsiooni otstarbekalt toetada. Selliselt toetatuna kannab sarikas nagu 450 all kahele või mitmele toele asetatud tala ning nihkejõudusid säärane katus ei tekite. Selle ülemist osa võib lugeda vabakandvaks ning asetatuks ülemisele pikiraamistiku, nn. toolvärgi, puule; alumised sarikaotsad toetavad ühelt poolt müürilatile, teiselt poolt toolvärgile. TOOLVÄRK
14 Krüsofüütidele on iseloomulikud rakku katvad ränist soomused. 15 Enamik krüsofüüte on üherakulised või koloonialised. 16 Krüsofüütide viburid on apikaalsed. 17 Krüsofüütidel puudub kinetoplast 18 Krüsofüüdi silmtäpp on valgustundlikust laiendist viburi aluse lähedal. 19 Krüsofüüdi silmtäpp paikneb kloroplasti sees. 20 Statospoorid on krüsofüütidele iseloomulikud puhketsüstid [krüsofüütidele iseloomulikud tsüstid] 21 Krüsofüütide tsüstid on ränist seinaga 22 Krüsofüüdid on sageli miksotroofsed lisaks fotosünteesile neelavad ka partiklilist toitu; 23 Krüsofüütidel on tavaliselt kaks viburit 24 Pruunvetikad on enamasti hulkraksed mereorganismid 25 Enamasti kasvavad pruunvetikad mingile kõvale substraadile kinnitunult 26 Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd 27 Pruunvetikate hulgas on palju makroskoopilisi vetikaid 28 Pruunvetikatele iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin
See oli seisma jäänud ja kell näitas 9.03. See oli täpselt see sama aeg, kui "aeg oli seisma jäänud" ka Mulderil ja Scullyl. Tuli välja, et Peggyl oli ka austaja, kes oli ka samast koolilennust, ja kes oli olnud juba kolm aastat hullumajas. Temas polnud ühtegi elumärki peale selle, et ta hingas ja keha elas. Scully läks teda vaatama, poiss ei vastanud mitte ühelegi küsimusele ja ei rääkinud mitte kellegagi. Scullyl oli tunne, nagu räägiks ta seinaga. Kuid siis märkas ta midagi teki alt väljas oleva jala peal. Nimelt varbaküüne all oli must muld. Scully võttis selle ja läks tagasi motelli. Sealt võttis ta kaasa oma tuha ja kiirustas laboratooriumi. Scully õnneks oli tuhaga koos ka veidi mulda. Ta tegi proovid ja võis olla 100% kindel, et see ühtib poisi varbaküüne all oleva mullaga. Seega ta teadis, et kuigi poiss oli eluvõimetu ja sanitar oli kinnitanud, et see poiss ei ole liikunud
Rakkudel on kolm poolust soon-e. sinusoidaalne poolus - ca 70% maksaraku kogupinnast sekretoorne- e. kanalikulaarne poolus - ca 15% pinnast intertsellulaarne poolus - ca 15% Maksasinusoidid Vooderdatud akendunud endoteeliga; puudub basaalmembraan Disse ruum - endoteeli ja maksarakkude vahel Kupfferi rakud - makrofaagid endoteelirakkude vahel, kuuluvad mononukleaarsete makrofaagide süsteemi Ito rakud tähtjad rasvusalvestavad rakud; lipotsüüdid; vitamiin A Sapipõis Lihaselise seinaga ovaalne põieke Kontsentreerib sappi reabsorbeerides vett Limaskest on kaetud resorptsiooniks spetsialiseerunud kõrge prismaatilise epiteeliga Limaskest moodustab keerukaid kurde
11. Krüsofüüdid on peamiselt levinud peamiselt magevees 12. Krüsofüütidele on iseloomulikud 13. Enamik krüsofüüte on üherakulised või koloniaalsed 14. Krüsofüütide viburid on apikaalsed 15. Krüsofüütidel puudub kinetoplast 16. Krüsofüüdi silmtäpp on plastiidi sees paiknev pigmendi kogum 17. Krüsofüüdi silmtäpp paikneb plastiidikatte sise ja välismembraanivahel 18. Stratospoorid on krüsofüütiddle iseloomulikud puhketsüstid 19. Krüsofüütide tsüstid on ränist seinaga 20. Krüsofüüdid on sageli miksotroofsed lisaks fotosünteesile neelavad ka patiklilist toitu. 21. Krüsofüütidel on tavaliselt kaks viburit 22. Pruunvetikad on enamasti hulkraksed mereorganismid 23. Enamasti kasvavad pruunvetikad mingile kõvale substraadile kinnitunult 24. Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd 25. Pruuvetikate hulgas on palju makroskoopili vetikaid 26. Pruunvetikate iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin 27
Vahepeal aga oli Leonardo hakkama saanud uue meistriteosega. Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinale maalitud "Püha õhtusöömaaega" peetakse tema peateoseks. Hiigelmõõtmetes (8.8m x 4.6m) maalil on kujutatud hetke, kus Jeesus teatab jüngritele, et üks neist reedab ta. Üleliigsetest detailidest on loobutud, nägudel ja zestides on meisterlikult edasi antud emotsioone. Sümmeetriline kompositsioon liidab kõik 13 tegelast ühtseks tervikuks. Kahjuks kasutas kunstnik seinaga halvasti seonduvat värvisegu ja maal hakkas juba Leonardo eluajal lagunema. Töötanud vahepeal uuesti sõjaväeinsenerina, ja jätkates tegelemist loodusteaduslike uuringutega, sh. laipade lahkamisega, pöördus ta tagasi Firenzesse. Seal lõi Leonardo 1503-05 ilmselt kuulsaima maali kogu kunstiajaloos "Mona Lisa" (ka "La Gioconda"). Keda täpselt see portree kujutab, pole üheselt selgeks tehtud tänapäevani. Samuti on toodud vastukäivaid tõlgendusi naise
post) Barokk Itaaliakeelest tulev sõna tähendab ,,eriskummaline". Euroopas 1500- 1700 levinud kunstistiil. Lähtudes vahetult Itaaliarenessanssist Basiilika Hõimupealike kultuuripidu Ateenas. Ka varakristlik kirik Bastion Kindlustus, kaitsekraav Dansker käimlataoline ehitis Diafragma vahesein, mis annab hoonele jäikuse Diele suure kaldega keskruum talumajas Donjon nelinurkse põhiplaaniga tugev elutorn linnuses Eestugi seinaga seotud püsttugi, kasutati seinte tugevdamiseks, liigendamiseks. Ehisviil vimperg, kõrge, tervav, konstruktiivne viil aknaportaali või nissi kohal. Ematala peatala, mis toetab temaga risti suunalisi või põranda talasid Esplanaat avar väljak tänava või aia ees. Ka lai pargitee Eetik laia tänava trepibarjääri ja istepinkidega platvorm, terass hoone ees. Fassaad hoone esinduslik väliskülg
Et vee all kauem vastu pidada, võtavad nad endaga kaasa väikese õhuvaru, mis paigutatakse kas kattetiibade alla või jääb mullikesena tagakeha tippu. Kahetiivaliste hulka kuuluvate sirelaste vastsetel on tagakeha tipus pikk väljasopistatav sifoon, millega loom saab ka veekogu põhjas tegutsedes veepinnalt hapnikku võtta. Sifooni pikkus võib ulatuda 18 sentimeetrini. Erituselunditeks on putukatel rohked õhukese seinaga torukesed ehk Malpighi sooned. Nad saavad alguse kehaõõnest ning juhivad kehaõõnest eritatavad jääkained tagasoolde, kus need koos tahkete seedimisjääkidega väljutatakse. Nagu ülalpool mainitud, toimub tagasooles vee tagasiimendumine, seepärast on putukate eritised kristallilised. Omaette eritusava putukatel puudub. Kahjulikest jääkainetest vabanemisel on olulised ka kest, millesse aegamööda ladestunud ained kestumisel
Emassuguorganid ja Isassuguorganid Emassuguorganid moodustuvad: 2 munasarjast, 2 munajuhast, emakast ja tupest (sisemised suguorganid) ning tupeesikust ja häbemest (välissuguorganid) Tupp ja tupeesik Vagina et vestibulum vaginae · Tupe ja tupe-esiku piiriks on kusiti välissuue · Koosneb järgmistest kestadest Limaskest: mitmekihiline lameepiteel proopria (sidekoeline, rohkelt elastseid kiude) Lihaskest sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht Adventitsiaalkest organi tagapoolses retroperitoneaalses osas (intraperitoneaalses osas on välimiseks kestaks serooskest) Erinevused Lehmal tupes ja tupeesikus epiteel kahte tüüpi: mitmekihiline lameepiteel (kaudaalses osas) mukoidsete rakkudega kaetud epiteel (enamus alast) proopria rakurohke Lihaskest: Siga, koer, kass kolmekihiline (lisaks sisemine longitudinaalkiht) Muutused tupe sarvestumata lameepiteelis Koduloomadel toimuvad muutused epiteelis ovariaaltsükli faasidega võrreldes hiljem Ü...
Munand (testis): (tähtsaim!) mehe sugunääre, ca 20 g kaaluv paariline organ, asub munandikotis, koosneb sagarikest, milledes on väänilised seemnetorukesed – nende seinarakkudest tekivad uued seemnerakud e. spermatosoidid, torukeste vahel sidekoes on rakud, mis toodavad meessuguhormoone. Munandimanus (epididymis): väike (ca 5 cm) elund munandi ülapinnal, sees peenike toru (5 m!), milles seemnerakke säilitatakse. Seemnejuha (ductus deferens): ca 50 cm pikkune paksu, lihaselise seinaga toru, suguühte ajal “pumpab” spermatosoidid munandimanusest kusitisse. Abisugunäärmed: a) eesnääre e. prostata – kastanimuna suurune nääre põie alapinnal, ümber mehe kusiti. Toodab nõret, mis lisandub spermale. Haigused (kasvajad jne.) siin võivad sulgeda kusiti! b)Seemnepõiekesed: kaks sgarikulist nääret põie tagaseinal, juhad ühinevad seemnejuhaga, toodab aluselist nõret, mis aitab moodustada spermat ja muudab spermatosoidid liikumisvõimeliseks.
NRd = mAfk / M , kus tegur m määratakse joonisel 4.2. toodud diagrammi abil Roome ekstsentrilisus ek võetakse null kõikidele seintele, kui seina saledus (h) on suurem kui 15 ja kõikidele seintele mis on tehtud savitellistest või looduskividest. Ekstsentrilisuste ehm ja ehi väärtusi ei rakendata, kui nad vähendavad vastavalt ekstsentrilisusi em ja ei. 6.2.3. Seina arvutuslik kõrgus. Kandevseina arvutusliku kõrguse määramisel arvestatakse seinaga seotud konstruktsioonielementide suhtelist jäikust ja sidemete efektiivsust. Seina arvutusliku kõrguse määramisel peaks vahet tegema seina kinnitustingimustes (kinnitatud kahest, kolmest, neljast servast või vabaltseisev sein). Vahelagesid, sobivalt paiknevaid põikseinu ja muid seinaga seotud sama jäiku konstruktsioonielemente võib vaadelda seina kinnitusena ja neid arvestada konstruktsiooni üldstabiilsuse kontrollimisel. Seina jäik kinntus.
amiiloplast Plastiidide üleminekud TAIMEKOED Algkoed igas taimes asuvad juure, varre ja punga kasvukuhikutes rakud väikesed ja ümarad püsivalt poolduvad Kattekoed Epiderm - noortel taimedel - ühekihiline - rakuvahruumideta - läbipaistvad rakud - rakkude vahel õhulõhed Korkkude e. periderm - puitunud taimedel epidermi asemel Põhikude e. parenhüüm asub epidermi all elusad tselluloosse seinaga rakud rakud sisaldavad kloroplaste – sammas- ja kobekude paikneb juurtes ja säilitusorganites – säilituskude paikneb õhujuures, veetaimedes – aerenhüüm Juhtkoed Floeemis - sõel ja saaterakud - pikenenud elusrakud Ksüleemis - surnud rakud - trahheed – pikad torujad rakud - trahheiiidid – eelmisest lühemad torujad Tugikoed Kollenhüüm - ebaühtlaselt paksenenud seintega rakud
külgmisest kõrgem, külglöövis aknad 7. templid- *Fortuna Virilise tempel · kõrgel alusel · trepp ühest kitsamast küljest · sammaste paigutus nagu kreeka periteeril · naose ees sügav eeskoda e portikus · naosel on seinaga liitunud poolsambad seina liigendamiseks ja kaunistamiseks *Panteon · ümar põhiplaanigatäiuslikumaid keppelehitisi maailmas · kõigi jumalate tempel · traditsiooniline sammastele toetuv kolmnurkse
kohtades (haavakambium). Püsikoed. Kattekude. Jaguneb epidermiks ja peridermiks. Epiderm: noorte/üheaastaste taimede kattekude, puitumata, ühekihiline, rakuvaheruumideta, rakkude vahel on õhulõhed. Periderm e korkkude: puitunud taimedel epidermi asemel. Surnud, puitunud, korgistunud, mitmekihiline. Põhikude e parenhüüm. Asub peridermi all. Rakud on elusad, tselluloosse seinaga. Jaguneb vastavalt asukohale: Assimilatsioonikude – taime maapealsetes rohelistes osades, koosneb sammas- ja kobekoest (vastavalt tihedalt ja hõredalt), fotosünteesi toimumise koht. Säilituskude – plastiidideks leukoplastid, asub nt juurtes, mugulates jm. Aerenhüüm – sisaldab ka gaasivakuoole, asub nt õhujuurdes ja veetaimedes Juhtkude. Floeem (juhtkimbu niineosa) – pikad ja torujad elusrakud – sõeltorud ja saaterakud.
· KAHETUBA / KAHENE TUBA / double room DBL- üks voodi · KOLMETUBA / KOLMENE TUBA / triple room- kolmele · NELJATUBA / NELJANE TUBA / quad room- neljale · SUURE VOODIGA KAHETUBA / double-double room DBL-DBL- kahetuba kahe laiema voodiga, hõivatud ühe või enama inimese poolt. Kasutusel enamasti kui äri või luksusklassi twin-tüüpi tuba · JUUNIORSVIIT / mini suite, junior suite- suurem kahetuba, elutoa istumisnurk ja kööginiss , mõttelise seinaga · SVIIT / suite SUI- sviitnumber, salong + 1 või mitu magamistuba, sageli on kuninga ja kuningannavoodid · KUNINGANNA-VOODIGA TUBA / queen size bed room- ühene/kahene tuba , voodi 180x210 · KUNINGA-VOODIGA TUBA / king size bed room- ühe/kahetuba, 200x210 · INVATUBA / handicapped room- erivajadustega inimestele ( laiemad uksed, kahel kõrgusel uksesilm, -kett, lülitid madalal, vannitoas spetsiaalsed abivahendid Külalistsükkel:
Tema oli soomusrongide ehitamisel eestvedajaks ja organiseerijaks. Pitka eestvedamisel toodi Narva jõest välja sinna sakslaste poolt uputatud kahurid. Seejärel alustas ta soomusrongide ehitamist tavalistest raudtee kaubavagunitest Tallinna tehastes ja oma töökojas. Nende ehitamiseks pidi ta sageli kasutama ka enda raha. Soomusrongid olid soomustatud liivakottidega vagunid, mille vahele oli jäetud laskeavad. Osad soomusrongid olid veel kahkordse seinaga vagunid, mille seinte vahel oli liiv, ning mõnet vagunid olid veel kaetud raudplaatidega. Rongiplatvormidel olid kahurid ning rongid olid varustatud kuulipildujatega. Esimene soomusrong valmis 27.novembril 1918. Esimene soomusrong polnud eriti kaitset pakkuv ning see tõttu järgmiseid soomusronge täiendati. Seinte vahel ei kasutatud enam lahtist liiva, mis sõidu ajal välja pudenes vaid kasutati seinte vahel liivakotte, osa vaguneid kaeti lehtrauaga. Hiljem hakati
Ordu juhi elamu - Läti ordu juht(P-Läti) Cesis e. Võnnu- restaureeritud. - Balkanil rohkem kastell-kindlusi (Türklaste pealetungi tõttu) nt. Brani kindlus. III Gooti kujutav kunst (maal&skulptuur) - valitsevaks skulptuur, tähtsust kogus ka maal Lääne-Euroopa 13.saj. - seinamaali tase paraneb - vitraazkunsti ja miniatuurmaalide õitseaeg Skulptuur - uueks nähtuseks ümarskulptuur, seotud ehitiste seintega - Chartes'i läänefassaadil skulpt. Vähem seotud seinaga, õnnis ilme, realistlik ja isikupärane käsitlus - Reimsi ja Ameinsi katedral- rõivad ei mõju tühjana, katavad kogu keha, - Gooti poos- S tähte meenutav - Bambergi ratsanik- vabafiguur, rüütliideaalBambergi toomkirikus, Saksamaal. - Naumbergi toomkirikus 10kond suurfeodaalide kuju - esialgu olid värvilised - Reaalsete nimeste kujut. takistas katolikuk. (peeti edevuseks) - Portreekujusid ei tohtinud inimesed endast teha va. Karl Suur
süsteemi- kahe läänetorni asemel ehitati üks, loobuti kabelitepärjast, trifooriumist, kimppiilarid asendati ümmarguste või kaheksatahuliste piilaritega jms. Basiilikatele hakati eelistama kodakirikuid. Saksa hiligootika ilusaim näide on Püha Anna kirik Annabergis. Gooti skulptuuri algus on jälgitav Chartres`i katedraali läänefassaadil, kus kuigi enamiku figuuride kehad on veel täiesti tinglikud, silindritaolised ja jäigad, on nad juba vähem seinaga seotud. Gootilik on aga nende nägude realistlik ja isikupärane käsitlus ning nende õnnis ilme. Gooti stiil soosis kunstis looduse jäljendamist. Ornamentika nii ehitistel kui ka esemetel kujutab näiteks taimelehti väga loodustruult. Kõrggootikat näitavad Reimsi ja Amiens`i katedraali figuurid. Erinevates poosides kujutatud peaaegu vabafiguurid. Nende rõivad ei mõju enam tühjana, kuid katavad kogu keha. Kuna keskaegsele kunstnikule oli esmatähtis nägu ja selle ilma, siis