NÄGEMISMEEL · Silmamuna ehitus · Pupill · Silmamuna liigutused · Silma kaitsvad struktuurid · Silma optiline süsteem · Fotokeemilised protsessid võrkkestas · Värvuste nägemine · Võrkkesta tsentraallohk · Lääts ja ripskeha · Nägemismeele tsentraalsed teed · Silma reflektsiooni anomaaliad ja uuringud · Nägemismeel on inimese tähtsaim meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2
● Seal tekib esemete selge kujutis vähendatuna ja ümberpööratuna. ➔ Parim nägemine on kollatähni piirkonnas, kus asuvad ainult kolvikesed. 2. Mis on kollatähn? MACULA LUTEA ● Teravaima nägemise piirkond. Ka värvide nägemine on parim. ● Võrkkesta pupilli vastas olev koht, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem. ● Teravaima nägemise piirkond - kollatähni keskel asuv võrkkesta-tsentraallohk. 3. Mis on pimetähn? ● Nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI ● Piirkond võrkkestal, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke. ● Nägemisnärvi väljumise koht, seal on “juhtmed”, seal ei ole retseptorrakke. 4. Nägemiskeskus asub ● suuraju kuklasagaras. 5. Mis on nägemisretseptorid? ● kepikesed (funktsivad juba hämras, kuid ei erista värve - pimedas on kõik kassid hallid) ja
Projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. 8. Kui paks on reetina saagäärise juures, kui paks nägemisnärvipea juures? kus on retina kõige õhem? saagäärise juures: 0,1mm; nägemisnärvipea juures: 0,56mm. Kõige õhem: foveal, 0,05mm. 9. Kui suure läbimõõduga on reetinal nägemisnärvipea, maakula, fovea, foveola? nägemisnärvipea: 1,5mm; fovea (kollatähn): 1,5mm; foveola (tsentraallohk): 0,35mm; maakula (perifovea): 4,5-5,5mm 10. Nimeta reetina 10 kihti: 1. RPE reetina pigmentepiteel; 2. LRC fotoretseptorid; 3. ELM välimine piirikiht; 4. ONL välimine tuumade kiht; 5. OPL välimine põimikkiht; 6. INL sisemine tuumadekiht; 7. IPL sisemine põimikkiht; 8. GCL ganglionaarkiht; 9. NFL närvikiudude kiht; 10. ILM sisemine piirikiht 11. Millises reetina kihis asuvad fotoretseptorite tuumad, millises
värvuse; ripskeha ja soonkest. Lääts Zinni ligamendi võtavad osa lähedale ja kaugelevaatamiseks. 3) võrkkest (reetina) seal paiknevad nägemistundlikud retseptorid (kepikesed ja kolvikesed) Kolvikesed nägemine valges, värvuste vastuvõtmine neid on tihedamini tsentraalselt Kepikesed nägemine pimedas neid on külgmiselt rohkem Võrkkesta taga on koht, kus kolvikeste tihedus on maksimaalne tsentraallohk. Ja veelgi suurema tihedusega kollatähn. Silm fokusseerib kujutise tsentraallohu piirkonda, eriti terava nägemise korral kollatähni piirkonda. Võrkkestas on piirkond, kus rakud puuduvad nägemisnärvi väljumiskoht võrkkestas pimetähn. Silmamunal 6 lihast, mis kuuluvad tserobrospinaalsesse NS-i. Nende abil toimub silmaliigutamine ülemine ja alumine sirglihas, sisemine ja välimine lihas, ülemine/alumine põikilihas
nende ülesanded. 1. valgus sarvkestale (cornea) ning läätsele (lens) 2. seejärel valgus kõvakestalt (sclera) võrkkestal (retina) paiknevatele fotoretseptoitele. 3. Fotoretseptiivsed rakud ühendatud bipolaarsete rakkudega, mis omakorda põhjustavad ganglionrakkudes elektrilise aktsioonipotentsiaali. Kolvikesed - kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks ja on ka värvi retseptoriteks (punane, sinine ja roheline). Asuvad rohkem fooveas (tsentraallohk maculas) piirkonnas. Kepikesed kohanenud liikumise tuvastamiseks, funktsioneerivad ka hämaras. Asuvad hajusalt reetinal, foovea piirkonnas puuduvad 4. Edasi ajju Kuulmine: kuidas helisignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; kuulmisteed . ühe kõrva helisignaalid mõlemasse ajupoolkerra, vastaspoolkerra tugevam Kuulmisnärv piklikaju keskaju alumised kolliikulid (ülemistes olid nägemise vahepealsed keskused)
trummiastrik 176. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte. TV20 sisekõrva retseptoorsed rakud-kuulmisnärv-siöd- suuraju poolkerade oimusagara koor(kuulmiskeskus) 177.Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte Tasakaaluretseptorid paiknevad kotikeses ja ampullides-tasakaalunärv-sild-väikeaju ja seljaaju motoneuronitele. 178. Silmamuna ehitus TV21 Raamat163 Kõvakest, soonkest, võrkkest, pimetähn, nägemisnärv, tsentraallohk, klaaskeha, ripskeha, vikerkest, lääts, pupill, tagakamber, eeskamber, sarvkest 179. Kirjeldage valguskiirte teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni Sarvkest-esikamber-lääts-klaaskeha-võrkkest 180. Mille abil toimub silma läätse kuju muutmine? Selgitage Lääts kumerdub lihaste abil, kaugele lihased lõtvuvad, lähedale lihased pingul. 181. Mille abil toimub silma pupilli suuruse muutmine? Selgitage Pupill võimaldab valgust muuta. 182. Silma abielundid, nende lühiiseloomustus
Silmamuna on kaetud tugeva kaitsekihi kõvakesta e. skleeraga, mille eesmine läbipaistev epiteelkiht kannab sarvkesta e. kornea nime. Pisaranäärmed toodavad pidevalt vähesel hulgal pisaravedelikku, mis hoiab ära sarvkesta kuivamise, ja on määrdeks silmamuna ja laugude vahel. Silma sisemine osa on vooderdatud veresooni ja pigmenti sisaldava soonkestaga (koroidea). Sellest seespool paikneb fotoretseptoreid sisaldav võrkkest e. reetina. Võrkkestal on silma optilise telje kohal tsentraallohk, mis on päevavalguses kõige teravama nägemise paigaks. Tsentraallohust nasaalselt paikneb nägemisnärvi väljumiskoht, optiline papill, ning seal valgusretseptorid puuduvad. Seepärast kannab see piirkond pimetähni nime. Silmaava moodustab vikerkest e. iiris. Vikerkest on pigmenteerunud struktuur, mis sisaldab lihaskiude pupilli ava reguleerimiseks. Valgus satub kõigepealt vesivedelikuga täidetud silma eeskambrisse ja sealt läbi vikerkestas oleva silmaava e. pupilli, vesivedelikuga
Silmamuna on kaetud tugeva kaitsekihi kõvakesta e. skleeraga, mille eesmine läbipaistev epiteelkiht kannab sarvkesta e. kornea nime. Pisaranäärmed toodavad pidevalt vähesel hulgal pisaravedelikku, mis hoiab ära sarvkesta kuivamise, ja on määrdeks silmamuna ja laugude vahel. Silma sisemine osa on vooderdatud veresooni ja pigmenti sisaldava soonkestaga (koroidea). Sellest seespool paikneb fotoretseptoreid sisaldav võrkkest e. reetina. Võrkkestal on silma optilise telje kohal tsentraallohk, mis on päevavalguses kõige teravama nägemise paigaks. Tsentraallohust nasaalselt paikneb nägemisnärvi väljumiskoht, optiline papill, ning seal valgusretseptorid puuduvad. Seepärast kannab see piirkond pimetähni nime. Silmaava moodustab vikerkest e. iiris. Vikerkest on pigmenteerunud struktuur, mis sisaldab lihaskiude pupilli ava reguleerimiseks. Valgus satub kõigepealt vesivedelikuga täidetud silma eeskambrisse ja sealt läbi vikerkestas oleva silmaava e
tajuks. 41. Kuklasagara ehitus ja funktsioonid. Aju kõige suurem osa on otsmikusagar, kõige väiksem kuklasagar. Kuklasagar jääb kiiru-kuklavaost tahapoole. Kuklasagaras toimub visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine, mis kõik on seotud nägemisega. Kuklasagaras asub primaarne nägemisregioon ja selles olevad nägemisvälja osad. Silma võrkkesta tsentraallohu projektsioonialaks on ligi pool nägemiskorteksist. Tsentraallohk on küll väike, kuid sellel on palju retseptorrakke ja nendest mõnedel on oma tee visuaalkorteksisse. Kuidas aju konstrueerib maailma läbi informatsiooni sensorite ja kuidas ta toob selle teadvusesse? Optiliste aistingute ja tajude kujunemine. Visuaalne taju omab sarnasust kaamera tööga. Nagu kaamera lääts, nii ka silmalääts fokusseerib ümberpööratud kujutise võrkkestale. See sarnasus ei anna aga vastust kuidas terve süsteem tegelikkuses toimib. Mis loob
annaabi.ee 
