liigub kiiremini, kui veenides. Südamest väljuvad suured arterid harunevad peenemateks. 11. Mis on pulss? Arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine. 12. Milliseid veresooni nimetatakse veenideks? Iseloomusta nende ehitust ja talitlust. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Nende seinad on pehmed, õhukesed ja mitmekihilised., õhem lihaskiht. Keha lihaste kokkutõmbed panevad vere veenides liikuma. Veenides on klapid, veri liigub ühes suunas. 13. Milliseid veresooni nimetatakse kapillaarideks? Iseloomusta nende ehitust ja talitlust. Kapillaarid ühendavad artereid veenidega. Veri voolab väga aeglaselt. Toimub vere ja keharakkude vajel aine vahetus. Sein koosneb ühest rakukihist ja on õhuke. Toimub gaasi, toitainete ja jääkainete vahetus. Võrgustik on väga tihe. 14. Mis on vererõhk, mis seda tekitab ja millistest teguritest sõltub? Rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Selle tekitab südame vatsakeste kokkutõmme, mis vere arteritesse surub
-Veresooni on kolme philist liiki: 1)veeni 2)arterid 3)kapillaarid Veenid * Mda veene liigub veri sdamesse tagasi. * Veenid on hemate seintega kui arterid. * Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. * Veenides voolab veri sisaldab keharakkudest prit olevat ssihappegaasi ja jkaineid. Arterid * Mda artereid liigub veri sdamest eemale. * Arterid on jmedad paksuseinalised ja elastsed veresooned * Arterid hargnevad jrjest peenemateks arteriteks ja lpuks kapillaarideks. * Mda kiki artereid ei voola hapnikurikas veri. Vere liikumine arteris ja veenis * Arteris liigub veri sdame kokkutmmete survel. * Veenides paneb vere liikuma neid mbritsevalt lihaste kokkutmbumine. Kapillaarid - hendavad artereid veenidega. - Peenikesed hukeseseinalised veresooned. - Hapnik ja lahustunud toitained psevad lbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning ssihappegaas ja jkained rakkudest verre. Vererhk * Kindlustab vere liikumise soontes.
Vee omadused Vee omadusi tajume me oma meelte abil. Vesi on läbipaistev ja värvuseta.Vesi on maitsetu ja lõhnatu. Kompimise kaudu teame, et vesi on märg. Teatud kindel kogus vett on alati kindla ruumaalaga. Vesi võtab alati anumi kuju. Oluline vee omadus on voolamine. Vesi märgab Vesi märgab väga paljusid aineid, näiteks paber, puit, puuvillane riie, klaas jne. Rasvaseid ja õliseid esemeid vesi ei märga. Mullas liigu vesi mööda mullapoore. Väga väikeseid poore nimetatakse kapillaarideks. Nii saab vesi mullas liikuda igas suunas. Sademete tähtsus ja vee ringlus Vesi on maal pidevas ringluses. Erinevad sademed langevad maapinnale (vihm, lumi, rahe). Üks osa aurab õhukoostisesse tagasi. Teine osa imbub läbi pinnasekihtide ja moodustab põhjavee. Kolmas osa voolab jõgedesse, järvedesse, merre. Vesi melukeskkonnana Veetaimedel ja loomadel on terve rida kohastumusi eluks vees. Elutingimustes on oluline veetemperatuur, hapnikuhulk, valgus ja vee soolsus Vee taimed ja loomad
Veresooned: Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhilist liigi: veenid, arterid ja kapillaarid. Veenid: Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Arterid: Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad, paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks. Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri. Vere liikumine arteris ja veenis: arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste ümber. Kapillaarid: Ühendavaid artereid veenidega. Peenikeses õhukeseseinalised veresoomed. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaad ja jääkained rakkudest verre. Veri: Kude, mis koosneb vereplasmast, puna-ja valgeverelivledest ning
minimaalne pindala. Def: pindpinevusjõuks nim jõudu, millega kokku tõmbunud vedelik mõjutab teda ümbritsevaid kehi. See jõud mõjub risti pinda piirava piirjoone pikkusühikuga ja vedeliku pinna suhtes puutuja sihiliselt. Pindpinevustegur: Def: pindpinevustegur on füüsik. Suurus, mida mõõdetakse pinda piirava piirjoone ogale pikkusühikule mõjuva pindpinevusjõuga. Valemid: Kapillaarsus. On vedeliku märgamisega seotud nähtus. Kapillaarideks nim. Väga väikese diameetriga torukesi. a) pinda märgav vedelik. Märgav vedelik tõuseb kapillaaris anumas oleva vedeliku pinnast kõrgemale. Kapillaaris vedelik tõuseb nii kaua ja saavutab kõrguse h, kui vedelikusamba raskusjõud mg saab võrdseks pindpinevusjõuga, kus m on sambas oleva vedeliku mass, g on vabalangemise kiirendus ja F on pindpinevusjõud. b) pinda mittemärgav vedelik. Valem : Tahkised.
Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Seda tekitab südame vatsakeste kokkutõmme, mis vere arteritesse surub. Sõltub: aorti paisatava vere hulgast, südame töö sagedusest ja muust. Normaalne vererõhk on 115-130/ 70-80 mm elavhõbedasammast. Suur vereinge on kudede varustamiseks toitainetega ja jääkainete väljutamiseks. See algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Aort on suurim arter. Need jagunevad peenemateks soonteks, kuni lähevad üle kapillaarideks. Kapillaarid varustavad verega kõiki organeid ja kudesid. Läbi kappillaariseinte liiguvad hapnik ja toitained kudedesse, kudedest liiguvad jääkained verre. Arteriaalne hapnikurikas veri muutub venoosseks vereks. Kapillaare läbiv veri liigub edasi peenikesteks ja järk järgult suuremateks veenideks. Kogu kehast tulev venoosne veri suundub lõpuks läbi kahe veeni südame paremasse kotta. Väike vereringe on vere liikumine südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude
Selle protsessi tagasiliikumist takistavad vastavad klapid. Rõhu muutumise veenides põhjustab rindkere liikumine hingates. Sissehingamisel rõhk langeb koguni alla atmosfääri rõhu, väljahingamisel aga tõuseb 2-5mm/Hg. Ka on veenivereringe suure venoosse süsteemi mahtuvusega. Väike vereringe Väike vereringe saab alguse südamest. Sealt paiskab parem vatsake venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad omakorda kapillaarideks. Kopsus toimub difusioon, mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad edasi veenidesse. Suur vereringe Suureks vereringeks nimetatakse vere teekonda südame vasakust vatsakesest keha kõigi elundite arterite, vere kapillaaride ja veenide kaudu kuni südame parema kojani. Vererõhu erinevus veresoonkonna erinevates osades tagab vere katkematu voolamise veresoontes. See tuleneb sellest, et veri
Lihaste kokkutõmme - Südame löök Töötab automaatselt kogu elu 4) Mida võimaldab EKG? V: EKG võimaldab otsustada südametalitluse üle ja avastada südamehaigusi. 5) Millised sooned moodustavad veresoonkonna? V: Arterid, kapillaarid ja veenid. 6) Võrdle artereid, veene ja kapillaare. V: Arterid: Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Areterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks Kalipllaarid: Ühendavad artereid veenidega. Peenikesed õhukeseinalised veresooned Hapnik ja lahutstunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaas ja jääkained rakkudest verre. Veenid: Mööda veene liigub veri südamesse tagasi Veenid on õhemate seintega kui arterid Veeni sintes on klapid mis takistavad vere tagasivoolu Veenides voolav veri sisaldab keharakkudest pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid.
Süda Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, mis asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Tal eristatakse laia osa - põhimikku, kitsenenud osa - tippu ja kolme pinda - eesmist, tagumist ja alumist. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne ja vasakus pooles arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb kahest kambrist: ülemisest - kojast ja alumisest - vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja-vatsakese - ehk atrioventikulaarsuudme kaudu. Mõlema koja sein moodustab väljasopistise, mida nimetatakse koja kõrvaks. Süda asub südamepaunas ehk perikardis, mille sisepind eritab vedelikku, mis hõlbustab südametööd. Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame...
paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks, mis katavad tihedalt arvukaid kopsusompusid. Siin toimub difusioon , mille käigus verest eraldub süsihappegaas
kihist ehk kestast. Nende ülesandeks on kopsudest saabunud hapnikurikka vere juhtimine kõigisse kehaosadesse. Suurimaks arteriks on südame vasakust vatsakesest alguse saav aort, mille ülaosast (nn aordikaarest) lähtub kolm suurt peasse ja kätesse suunduvat arterit ning kaks südant verega varustavat pärgarterit, alaosast (rinna- ja kõhuaort) aga rindkeret ja alakeha verega varustavad arterid. Arterid hargnevad peenemateks arterioolideks, need omakorda kapillaarideks. üepinge ja ebaõige toitumise tõttu võib arterite sisepindadele ladestuda kaltsiumisooli, mis muudavad arterid jäigemaks ja kitsamaks, halvendades nõnda organismi verevarustust. Seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks. Lõpptulemusena võivad arterid rebeneda või ummistuda seintelt lahtipääsenud trombidega, mis põhjustab verevarustuseta jäänud kehapiirkonna kudede kärbumise. Kui see protsess leiab aset südamelihases, on tegemist infarktiga. See võib põhjustada
Arterid ehk tuiksooned Arterid on veresooned, mille ülesandeks on hapnikurikka vere kandmine südamest kudedesse. Jämedaim arter aort ehk tuiksoon saab alguse südame vasakust vatsakesest. Viimase kokkutõmbel paisatakse aorti keskmiselt 50 60 cm³ kopsudes hapnikuga küllastatud verd. Aordi ülaosast (nn aordikaarest) lähtub kolm suurt peasse ja kätesse suunduvat arterit ning kaks südant verega varustavat pärgarterit, alaosast (rinna- ja kõhuaort) aga rindkeret ja alakeha verega varustavad arterid. Aordi seintes paiknevad erilised närvirakud baroretseptorid osalevad vererõhu regulatsioonis, andes infot piklikajju. Pea ja aju verevarustuse tagavad kummalgi küljel kulgevad unearterid. Kummagi rangluuarteri üks haru viib koljuõõnde, teine (õlavarrearter) aga vastavasse ülajäsemesse. Jalgadesse jõuab veri reiearterite ja sääreluuarterite kaudu. Arterite seinad on paksud ja elastsed, neis on paks lihaskiht. See on vajalik, kuna iga süd...
· Veenid keharakkudest pärit süsihappegaasi ja jääkaineid sisaldav veri liigub tagasi südamesse veene ümbritsevate lihaste kokkutõmbumisel. Õhemate seintega, kui arterid. Seintes klapid, takistamaks vere tagasivoolu. · Arterid veri liigub südame kokkutõmmete survel südamest eemale. Paksuseinalised, jämedad ja elastsed veresooned, mis hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks (mööda kõiki arterid ei voola hapnikurikas veri). · Kapillaarid Peenikesed ja õhukesed veresooned, mis ühendavad arterid veenidega. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaas jääb rakkudest verre. 3. Süda töötab rütmiliselt. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest.
liiki: veenid, arterid ja kapillaarid. Veenid Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenides voolab veri sisaldab keharakkudest pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid. Arterid Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks. Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri Vere liikumine arteris ja veenis Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine. http://www.istockphoto.com/file_closeup/?id=372911&refnum=387890 Kapillaarid Ühendavad artereid veenidega. Peenikesed õhukeseseinalised veresooned. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning
· Veenid on õhemate seintega kui arterid. · Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu, · Veenides voolav veri sisaldab keharakkudest pärit olevat CO2 ja jääkaineid . · Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmme. Arterid · Mööda artereid liigub veri südamest eemale. · Arterid on jämedad, paksuseinalised ja elastsed. · Arterid hargnevad järjest peenemateks erteriteks ja lõpuks kapillaarideks. · Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. Kapillaarid · Ühendavad artereid veenidega. · Peenikesed, õhukeseseinalised veresooned. · Hapnik,lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaarideseinte keharakk'sse ning CO2, jääkained rakk'st verre. Vererõhk (2 arvu: kõige nõrgem(südamelihaste kokkutõmme), alumine (südamelihaste lõõgastumine) · Kindlustab vere liikumise soontes. · Tekib südame vatsakeste kokkutõmbel, mis vere arterisse suunab.
liiki: veenid, arterid ja kapillaarid. Veenid Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenides voolab veri sisaldab keharakkudest pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid. Arterid Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks. Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri Vere liikumine arteris ja veenis Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine. http://www.istockphoto.com/file_closeup/?id=372911&refnum=387890 Kapillaarid Ühendavad artereid veenidega. Peenikesed õhukeseseinalised veresooned. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning
(glomerulus) ja b) päsmakese kapsel (capsula glomeruli) (ka Bowmani kapsel). 2.Nefronitoruke (tubulus nephroni): jaguneb kolmeks: a) lähem toruke, b)keskosa (ka Henle ling) ja c) kaugem toruke. Neeru vereringe: Neeruarteri harude harud muutuvad lõpuks püramiidide ümber kaarduvateks kaararteriteks, neist lähtuvad sagarikuarterid, nendest hargnevad toomasooned glomerulustesse. Pärast glomeruluse läbimist läheb veri viimasoontesse, mis hargnevad edasi kapillaarideks nefronitorukeste ümber. Kapillaaridest kogunevad kokku veenid (sagarikuveenid, kaarveenid jne), mis lõpuks moodustavad neeruveeni. Diurees (uriini tootmine): glomeruluse kapillaaridest väljub hulk vereplasmat, glomeruluse kapsel suunab selle edasi nefroni torukestesse, millede sein imeb tagasi ca 99% veest ja eritab veel jääke juurde. Jukstaglomerulaaraparaat: Glomeruluse juures - toomasoone, lähema torukese ja viimasoone vahel, paikneb mitu gruppi aktiivseid
Täieliku märgamise puhul püüab vedelik mööda alust takistamatult laiali voolata, nurk on 0°. Pindpinevustegurit kasutatakse erinevate vedelike pindpinevuse iseloomustamiseks (1 N/m; F = l). Pesemisvahendite üheks omaduseks ongi see, et nad vähendavad vee pindpinevustegurit ja suurendavad märgamisvõimet. Kapillaarnähtusteks nimetatakse märgamisega seotud nähtusi peentes torudes (märgav aine tõuseb, mittemärgav langeb). Kapillaarideks nimetatakse peeni torusid, milles tuleb arvestada kapillaarnähtustega (ka taimede vartes). Mida peenem toru on, seda enam püüab vedelik saada toru seintega kokkupuudet ja seda suurem on kapillaarsus. Difusioon leiab aset tunduvalt aeglasemalt kui gaasides, sõltub temperatuurist, tihedusest ja põrgete vahelisest teepikkusest. Soojusjuhtivus on vedelikel tänu tihedusele ja erisoojusele suurem kui gaasidel
-Kindlustab pideva ainevahetuse -Osaleb jääkainete eemaldamises -Ühtlustab keha temperatuuri Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veene mööda liigub veri südamesse. Veenid on õhemate seintega, kui arterid ja nende seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Artereid mööda liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad peenemateks arteriteks ja siis kapillaarideks. Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine. Kapillaarid ühendavad artereid veenideega. Vererõhk kindlustab vere liikumise soontest. Suur vereringe algab südame vasakust vatsekesest, mis paiskab vere aorti. Aordist viivad vere arterid kõikidesse kehaosadesse. Südamesse tagasi kantakse veri 2 suure veeni kaudu-ülemise ja alumise õõnesveeniga.
Tihke ehitusega Elastsed ja paksud Veenid- vere transport südamesse tagasi Suurema läbimõõduga kui arterid Õhukesed, lõdva seinaga On varustatud klappidega Kapillaarid- ainevahetus vere ja koerakkude vahel Ülipeenikesed Moodustavad võrgustiku kudedes 11) Kirjelda suurt vereringet. Saab alguse vasakust vatsakesest- kokkutõmbumisel pumbatakse arteriaalne veri aorti aort jaguneb alanevaks, ülenevaks, edasi arteriteks, arterioolideks ja kapillaarideks nende kaudu kulgeb veri mööda keha laiali. Arteriaalne veri annab kudedele hapniku ja võtab vastu a/v lõppproduktid ja süsihappegaasi- kudedest suundub venoosne veri mööda veene paremasse kotta. Südame kokkutõmbumise suunatakse veri paremasse vatsakesse. 12) Kirjelda väikest vereringet. Saab alguse paremast vatsakesest , liitub kopsuarteritüvega(vasak ja parem kopsuarter) mööda kopsuartereid liigub venoosne veri kopsudesse- kopsu alveoolides eraldub verest
Kui ei kasva kinni, siis selle lapse aju areng kannatab kõvasti. Sama lugu ja botallo-joaga. Loote ja vastsündinu süda on ümmargune, alles hiljem muutub südamekujuliseks, tipuga allapoole. Vatsakeste muskulatuur on sama paks kui kodade oma. Alles 18.eluaastaks saavutab süda sama seisukorra täiskasvanuga. 2. Suur ja väike vereringe. SUUR VERERINGE saab alguse vasakust vatsakesest, vasakust vatsakesest suundub veri aorti, aort hargneb edasi arteriteks, need arterioonideks, edasi kapillaarideks (kõige peenemad veresooned, mille vahendusel toimub toitainete minek kudedesse), kapillaaridele järgnevad peenikesed veenid, kui arterites voolab hapinkurikas veri, siis kapillaarides gaasivahetuse tagajärjel vere koostis muutub (CO2 rikas veri venoosne veri). Veenulid koonduvad suurema läbimõõduga veenideks, need omakorda alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks., mõlemad õõnesveenid suubuvad paremasse kotta (suur vererigne lõpp)
kontraheeruvad korraga ja maksimaalse jõuga (kas kõik või mitte ükski). Seega sõltub lihase kontraktsioonijõud samaaegselt kontraheeruvate neuromotoorsete ühikute arvust. Neuromootoorsete ühikute tegevusse rakendamise võime sõltub palju ka treenitusest. Lihase koosseisu kuulub tihti tuhandeid neuromotoorseid ühikuid (õlavarre kakspealihas sisaldab 1-2 miljonit lihaskiudu) Lihaste varustamine verega. Lihastesse sisenevad arterid, mis jagunevad kapillaarideks, milledest saavad alguse veenulid ja need omakorda ühinevad veenideks. Töö puhul veresooned lihastes laienevad ja seega suureneb kogu lihase paksus. Lihaste talitlus Lihase alguskoht paikneb lähemale lülisambale või kerele. Kinnituskoht asetseb lihase vastasotsas. Dünaamilise kontraktsiooni puhul lihase algus- ja kinnituskoht lähenevad teineteisele, alguskoht jääb liikumatuks. Staatilise kontraktsiooni ajal lihaskiud ei lühene ja
04.10.2013 Punaliblede teke toimub punases luuüdis. Selleks on vaja rauda, mida saadakse toiduga seedetraktist. Rauda sisaldub juba ka valmispunalibledes. *EPO hormoon-sünteesitakse neerudes(tekib hapnikuvaeguse tõttu, teadlikult saab seda tekitada hõredas õhus-nt. mäkke ronides). *Kogu veri ei ole korraga pidevalt ringluses(nii on vaid väga suure füüsilise pingutuse korral), veri võib olla ka depoodes-maksas, põrnas, punases luuüdis või lihastes. *Seal, kus on hapnikku rohkem vaja, laienevad veresooned. Verd saab juurde võtta maksast või põrnast. Kui maks verest tühjaks jookseb, tekib piste(äkilise koormuse suurenemise korral-nt. ilma varema soojenduseta trenni tehes). Et pistet ei tekkist, tuleb enne sportimist teha soojendusharjutusi. Veregrupid *Punaliblede pinnal ja vereplasmas on olemas väikesi moodustisi, mida kutsutakse aglutinogeenideks(üldnimetus-antigeen). Nad paiknevad punaliblede membraanide peal. Vastava...
- müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata. VERESOONED Organismis olevad veresooned jaotuvad: Arteriteks e tuiksoonteks, Veenideks e tõmbsoonteks, Kapillaarideks e juussoonteks. Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest elunditesse. Arterite seinad on tugevad ja elastsed ning kannatavad suurt survet. Südamest kaugenedes arterid hargnevad ning moodustavad tiheda kapillaaride võrgustiku. Veenideks nimetatakse veresooni, milles veri voolab elunditest südame suunas. Veenides liigub veri südame suunas tunduvalt aeglasemini ja ka vererõhk on madalam kui arterites, sellest tuleneb tõsiasi, et veenide seinad on tunduvalt õhemad
- müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata. VERESOONED Organismis olevad veresooned jaotuvad: Arteriteks e tuiksoonteks, Veenideks e tõmbsoonteks, Kapillaarideks e juussoonteks. Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest elunditesse. Arterite seinad on tugevad ja elastsed ning kannatavad suurt survet. Südamest kaugenedes arterid hargnevad ning moodustavad tiheda kapillaaride võrgustiku. Veenideks nimetatakse veresooni, milles veri voolab elunditest südame suunas. Veenides liigub veri südame suunas tunduvalt aeglasemini ja ka vererõhk on madalam kui arterites, sellest tuleneb tõsiasi, et veenide seinad on tunduvalt õhemad
kas täielikuks või osaliseks rikke likvideerimiseks. Mõned kaasasündinud rikked võiva lapse arenedes ja kasvades loomulikul teel paraneda. Teatud hulk rikkeid on nii väikeses mõjuga, et ei vaja mingisugust aktiivset ravi ja lapsed on võimelised elama oma normaalset eakohast elu. 2. Suur ja väike vereringe. SUUR VERERINGE saab alguse vasakust vatsakesest, vasakust vatsakesest suundub veri aorti, aort hargneb edasi arteriteks, need arterioonideks, edasi kapillaarideks (kõige peenemad veresooned, mille vahendusel toimub toitainete minek kudedesse), kapillaaridele järgnevad peenikesed veenid, kui arterites voolab hapinkurikas veri, siis kapillaarides gaasivahetuse tagajärjel vere koostis muutub (CO2 rikas veri venoosne veri). Veenulid koonduvad suurema läbimõõduga veenideks, need omakorda alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks., mõlemad õõnesveenid suubuvad paremasse kotta (suur vererigne lõpp). Paremast kojast
südames erilaadsed lihasekiud, mis on kohanenud erutuslaine edasijuhtimiseks südamekodadest tipu suunas ja mis on omavahel koondunud südame erutusjuhtesüsteemi moodustavateks sõlmjateks või kimpjateks moodustiteks. Erutusjuhtesüsteemi tõttu jätkab süda töötamist ka siis, kui ta seos südant innerveeriva uitnärvi ja kiirendajanärviga on katkenud. 39. Veresoonte jaotus Klassifikatsioon. Veresooned jagunevad ehituse, jämeduse ja kulu põhjal arteriteks, veenideks ja kapillaarideks. Arter on veresoon, mida mööda veri voolab südamest eemale. Arterites(v.a.kopsuarter) voolab hapnikurikas ja CO2 vaene veri. Veen on veresoon, mida mööda veri voolab südame suunas. Veenides(v.a. kopsuveen) voolab CO2, kuid väratiringe soontes ka toitainetest küllastunud veri. Peenimad veenid kannavad veenulite nimetust. Kapillaarid paiknevad võrgustikena arterite ja veenide vahel. Lääbimõõt on 5-15µm. Kapillaarides täidab veri oma vahendavat funktsiooni. 40
vasaku vatsakese ja aordi vahel ja teised poolkuu klapid paiknevad kopsu arteri ja parema vatsakese vahel. Nende klappide funktsioon on takistada vere tagasivoolu aordist tagasi vasakusse vatsakesse ja kopsuarterist paremasse vatsakesse.(teiste sõnadega tagasivoolu südamesse takistada). TEEEE SKEEEM!!!!!!!!!!!!!! SUUR VERERINGE saab alguse vasakust vatsakesest, vasakust vatsakesest suundub veri aorti, aort hargneb edasi arteriteks, need arterioonideks, edasi kapillaarideks (kõige peenemad veresooned, mille vahendusel toimub toitainete minek kudedesse), kapillaaridele järgnevad peenikesed veenid, kui arterites voolab hapinkurikas veri, siis kapillaarides gaasivahetuse tagajärjel vere koostis muutub (CO2 rikas veri venoosne veri). Veenulid koonduvad suurema läbimõõduga veenideks, need omakorda alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks., mõlemad õõnesveenid suubuvad paremasse kotta (suur vererigne lõpp)
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
Seedeelunkond SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõn...
CENTRALIS ● Maksa verevarustus on eriline: - sinna siseneb nii värativeen VENA PORTAE - kui ka maksaarter ARTERIA HEPATICA - põhilise verevarustuse saab veeni kaudu. - mõlemad sisenvad maksa maksavärati PORTA HEPATICA kaudu - maksas nad hargnevad järjest peenemateks harudeks, kuni sagarike vahelisteks arteriteks ja veenideks. - need omakorda hargnevad maksa sagariku sees kapillaarideks, milles toimub arteriaalse ja venoosse vere segunemine. - kapillaarid koonduvad sagariku keskel asuvasse tsentraaveeni, millega algab maksa venoosne äravoolusüsteem - kõik veenid maksas koonduvad lõpuks 2-3 maksaveeniks, mis väljub maksaväratist - nad suubuvad kohe alumisse õõnesveeni VENA CAVA INFERIOR - igas sagarikus on lümfoidkude ja lümfisoonte süsteem. Bilirubiin - erütrotsüütide hemolüüsi produkt
2 funktsioneerivat südant lingustumine - protsess, mille käigus algne südametoru anterio- posterioorne polaarsus asendub vasak-parem polaarsusega; selle lõpptulemusena tekivad anterioorsesse ossa kojad ja posterioorsesse vatsakesed Mis on vaskulogenees? veresoonte arengu protsess; veresoonte võrgustiku moodustumine külgplaadi mesodermist mis on angiogenees? veresoonte arengu protsess; esmase veresoontevõrgustiku modelleerimine arteriteks, veenideks, kapillaarideks Mõisted: Hemangioblastid - vere ja veresoonte rakkude ühine eellane Angioblastid - veresoonte eellasrakud Veresaarekesed - moodustuvad hemangioblastidest ja angioblastidest Kuidas olemasolevate veresoonte baasil tekivad uued veresooned? olemasoleva veresoone keskele tekivad 'sambad', mis järjest suurenevad; tekib 2 uut veresoont Kuidas ja millistes anatoomilistes struktuurides toimub hematopoees?
Arterid- * Tugeva silelihaskestaga * Väiksema valendikuga * Jaguneb väiksemateks arterioolideks (20 miljonit) * Voolukiirus 13-6 cm/sek * Keskmine rõhk 90 mm/Hg * Silelihased sümpaatilise närvisüsteemi kontrolli all * Hapnikurikka vere transport (va. Kopsuarter), takistusveresooned Arterioolid- * Tugeva silelihaskestaga * Jaguneb kapillaarideks (1,7 miljardit) * Voolukiirus 0,3 cm/sek * Keskmine rõhk 50 mm/Hg * Sfinkterveresooned,verevoolu ja rõhu kontrollimine Kapillaarid- * Ühekihiline endoteel, ei kontrahheeru * Ühineb veenuliteks (130 miljonit) * Voolukiirus 0,05 cm/sek *Keskmine rõhk 18 mm/Hg * Vahetusveresooned (difusioon, filtratsioon) Veenulid- * Väiksemad endoteeliga, suuremad silelihaskoega * Õhukese seinaga
* Transporttee,jaotusfunktsioon,summutusfunktsioon Arterid- * Tugeva silelihaskestaga * Väiksema valendikuga * Jaguneb väiksemateks arterioolideks (20 miljonit) * Voolukiirus 13-6 cm/sek * Keskmine rõhk 90 mm/Hg * Silelihased sümpaatilise närvisüsteemi kontrolli all * Hapnikurikka vere transport (va. Kopsuarter), takistusveresooned Arterioolid- * Tugeva silelihaskestaga * Jaguneb kapillaarideks (1,7 miljardit) * Voolukiirus 0,3 cm/sek * Keskmine rõhk 50 mm/Hg * Sfinkterveresooned,verevoolu ja rõhu kontrollimine Kapillaarid- * Ühekihiline endoteel, ei kontrahheeru * Ühineb veenuliteks (130 miljonit) * Voolukiirus 0,05 cm/sek *Keskmine rõhk 18 mm/Hg * Vahetusveresooned (difusioon, filtratsioon) Veenulid- * Väiksemad endoteeliga, suuremad silelihaskoega * Õhukese seinaga
14 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks 2.Suur ja väike vereringe. Suur vereringe saab alguse vasakust vatsakesest. Sealt suubub veri aorti. Aort omakorda jaguneb arteriteks, need veelgi peenemateks arterioolideks ning need kapillaarideks (kõige peenemad veresooned). Kuni kapillaarideni voolab suures vereringes hapnikurikas veri. Läbi õhukeste kapillaaride seinte antakse hapnik kudedele ära ja asemele tuleb CO2. Edasi voolab suures vereinges CO2 rikas veri. Kapillaarid hakkavad koonduma veenuliteks, need suuremateks veenideks. Lõpuks 1) keha piirkonnast tulevad veenid koonduvad alumisse õõnesveeni ja 2) pea piirkonnast tulevad veenid ülemisse õõnesveeni. Mõlemad õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta.
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toru...
Nefronis tekkinud uriin satub kogumistorude kaudu neerukarikatesse, neeruvaagnasse ja sealt kusejugade kaudu põide. Neerud on rikkaliku verevarustusega (hulgaliselt veresooni). Neeru suubub lai arter neeruarter- jaotub organismis väikesteks soonteks. Viimased, jaotudes kapillaaride võrguks, moodustavad Malpighi kehakesi. Kapillaarid koonduvad arteriaalseks viimasooneks, mis teistkordselt hargneb kapillaarideks, varustades verega nefroni torukeste süsteemi. Neerude verevarustuse üheks üldiseks iseärasuseks on, et iga päsmakese juurde tuleva toomasoone valendik on suurem kui viimasoonel. See tingib päsmakeste kapillaarides kõrge rõhu, mis on vajalik filtratsiooni kindlustamiseks. Nefronid funktsioneerivad periooditi, kindlustamaks neerude, kui tähtsa erituselundi pideva talitluse. Adrenaliini mõjul töötavate päsmakeste arv väheneb, kofeiin ja kusiaine suurendavad nende arvu
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks ...
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
