3.lehtmetsade peenm-niiske/soe kl soodustab org.aine lagunemist-lehed(OAEBCD) 4.Rohtlate mustm-aurumine=sademed, org aine laguneb aeglaselt, taimedel enamus a-st puhkeper-mulda kuhjub org ainet, mida taimed ei kasut(ABCD) 5.poolkõrbe ja kõrbe hallmullad-aurumine ületab sademed, palju sooli, aluseline reakts, mullateke võimalik kõrgema põhjaveetasemega alal(ABCD) 6.Troopilised puna-ja kollam e ferraliitmullad-1-2mln a, 6-7m, soojas/niiskes kl keem murenemine, huumust ei ladestu mulda, kuhjub Fe ja Al oksiidid, mullal happeline reakts. Muldade degradeerumine-*sooldumine-ariidse kl alal. seda soodustab muldade kastmine. vesi maapinna sisse, lahustab soolasid, aurub maapinna peale, aurab, soolad jäävad järele. Toimub ka looduslikult *erosioon-toimub tänu põllumaj-le, metsandusele. Suurimad pk-vahemere rannik, vihmametsade alad, rohtlad *deflatsioon-ariidse kl alal, kus taimestikku pole. muldade füüs degradeerumine-tallumine
Tänu nendele filmidele on meie kõigi igapäevane elu huvitavam. Kuid firmad kes neid loovad, saavad tänu vaatajaskonnale hiiglaslikult kasumit. Pidevalt mõeldakse välja uued, märuli filmid, mis oleksid huvitavad ja mis kutsuksid inimesi kinno vaatama. Käies kinos, ostes dvd- sid saavad suur firmad raha millega toota uusi filme ning lõbustada inimesi ja enda sisse tulekut kasvatada. See raha mis nad koguvad kuhjub ja kuhjub. Filmi äri tundub olevat kõige lihtsam viis rikastuda. Kuna raha on seal pidevalt. Iga filmi valmides, kinodes tuleb palju raha. Paari kuuga on juba sadu miljoneid saadud. Selliste summadega pumatakse staaride rahakottid lihtsalt täis. Nad teenivad väga palju. Me kes me vaatame filme näeme neid staare näitlemas filmides, paljud üritavad samastada ennast nendega, mõelda kas nad teeniksid sama palju raha.
Kalade silmad on niisked, raskete laugudega ning kiirgavad kummalist valgust. Näojooned on elastsed ja väljendusrikkad ning näos on rohkesti lohukesi ja kortse. Ainult üksikud Kalad on pikakasvulised. Kalad teavad vägagi hästi inimkonna pahupooli, kuid ise eelistavad elada veerikkas, õrnas maailmas, kus kõik on ilus ja kõik tegevused-toimetused meeldivad. Tundes, et elu vintsutab teda tugevasti, ebaõnnestumisi aina kuhjub juurde ning olukord on lootusetu, poeb Kalade märgi all sündinu illusioonide varju, selle asemel et püüda hädaohust väljapääsu leida. Nad lepivad kergesti lüüa saamisega ning süvendavad endas vääraid lootusi ja unistusi. Kalad kalduvad arvama, et nad elavad igavesti, ja sageli nad ka käituvad ja tegutsevad sellele vastavalt. Enda ja oma tervise suhtes on Kalad küllaltki hooletud. Sagedased on käte või jalgade traumad või nende ebanormaalne areng. Sama kehtib ka puusade kohta.
ROHTLAMULLAD KATI AAVIK KP-13B PROTSESSID • SOOSTUMINE- Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse vähenemise, kahjustab mikroorganismide elutegevust. • GLEISTUMINE- Toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas. • TURVASTUMINE- Lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine kuhjub mulla pinnale. KASUTAMINE • Kasutatakse mitmesuguste söödakultuuride kasvatamiseks. TÜÜBID • Harilik • Tüüpiline • Leostunud • Karbonaatne • Lõuna LEVIK • Mustmullad on levinud Euraasia Lõunaosas. • Põhja-Ameerikas on mustmullad USA ja Kanada piiril. • Lõuna-Ameerikas on nad Argentina lõunaosas ha Tšiili lõunaosas eelmäestikutes. TÄNAN!
2. HVR inhibeerivad CK, mis pidurdab ATPaaside aktiivsust 3. Väheneb ATPaasidega seotud MM-CK ekspressioon Isheemiline/hüpoksiline pöörduv kahjustus verevool peetub lühikeks perioodiks Tunnused: ATP ja PCr ja glükogeeni langus, anaeroobne glükolüüs on suurem, rakuturse, triglütseriidide hulk tsütoplasmas on suur, polüsoomide dissotsiatsioon tsütoplasmas Meh-d: fosforüülimine pidurdub kiirelt, PCr väheneb, aktiveerub glükogenolüüs ja glükolüüs, ATPaasid inhibeerivad (Ca kuhjub tsütoplasmas), pidurdub valgsüntees Isheemiline/hüpoksiline pöördumatu kahjustus kestva isheemia tulemusel Tunnused: mitokondrite vakuolisatsioon, plasmamembraani purunemine, lüsosoomide turse/ purunemine, muutused tuumas/membraanis, tsütoplasmatiliste valkude väljumine rakkudest Mehhanismid: megakanalid, rakumembraani fosfolipaaside kadu, tsütoskeletti kahjustus, HVR kahjustav toime, lipiidide laguproduktide kuhjumine Reperfusioonikahjustus isheemiajärgsel koe verevarustuse
Kogunevad hapniku vabad radikaalid, mis osalevad paljudes patoloogilistes protsessides. Näiteks tekib valkude modifitseerumine, mis põhjustab ensüümidekahjustust. 4 Rakumembraani lipiididega reageerides tekib lipiidperoksiid ja membraanikahjustus. Samuti tekitavad DNA-ga reageerides mutatsioonid. Näideks atrofeeruvates rakkudes lüsosomaalsed ensüümid ei seedi enam lipiide ja nende näol kuhjub lipofustsiin, mis on seedimatu materjal. Näide kaks: Omandatud kemikaalidest ja ravimitest põhjustatud lüsosomaalsed ladestushaigused, nagu müopaatia, mille puhul akumuleerub lüsosoomides liiga palju glükogeeni ja fosfolipiide. Näide kolm: Pärilikud lüsosomaalsed ladestushaigused e. tesaurismoosid, mille põhjus võib olla geenidefektis ja sealt edasi mingi lüsosomaalse ensüümi puuduses. Näide kolm: Omandatud kemikaalidest ja ravimitest põhjustatud (iatrogeensed)
Popper pakkus teaduslikkuse kriteeriumina välja falsifikatsiooniprintsiibi, mille kohaselt teooria peab olema ümber lükatav. Teadusliku teadmise kumulatiivse kuhjumise vastu vaidles veelgi enam Thomas Kuhn, kelle arvates teadust mõjutavad nii ühiskondlik taust kui psühholoogilised tegurid. Teadlased töötavad teineteist mõjutades teatava paradigma raames, üritades uuritavat paradigmasse suruda ning jättes tähelepanuta paradigma välised nähud. Ühel hetkel kuhjub paradigma välist aga sedavõrd palju, et teaduses toimub revolutsioon ja paradigma vahetatakse välja. Kuhn läks veelgi kaugemale, öeldes, et maailma mõistmine ja katsete ja vaatluste läbiviimine on alati teooriast koormatud. Me näeme maailma alati läbi teoreetiliste prillide ja tõde ei ole paradigmade eristamisel alati võimalik esile tuua. Veelgi kaugemale läks teadusfilosoofiline dadaist ja anarhist Paul Feyerabend, kes argumenteeris selle kasuks, et lõplikult ei
tavaliselt aluselist laavat, mis võrreldes ränirikaste laavadega on tunduvalt vedelam. Tänu sellele saab laava voolata kraatrist kaugemale, moodustades lameda kilpvulkaani. Tänu sellele on kilpvulkaanid tavaliselt märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Neid on ka Islandil ja Uus-Meremaal. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Laava on vähevoolav ja kuhjub lõõri lähedale, moodustades valdavalt suhteliselt suure koonilise kujuga vulkaani. Pikaealised. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan on kõrge ja koonilise kujuga vulkaan, mis tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Kihtvulkaan on järsunõlvalisem kui kilpvulkaan, sest väljapaisatav materjal on happeline, ränirikas ja vähem voolavam. Ränirikkus toob kaasa plahvatuslikkuse, sest väheneva rõhu tõttu magmast vabanevad gaasid
Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises üldine ● Tänapäeval on liustikega kaetud ligikaudu 10% maismaast ● Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,6milj km2 ● Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest tekkepõhjused ● Sademeid peab olema piisavalt ● Temperatuur peab olema alla 0 kraadi ● Soojal perioodil ei tohi kogu lumi/jää ära sulada ● Mandriliustiku kuju ei sõltu pinnamoest ● Mandrijää kuhjub keskosas, ülemiste jääkihtide survel hakkavad alumised kihid keskosast väljapoole liikuma Kasutatud materjal ● et.wikipedia.org/wiki/Suur_Karujärv ● et.wikipedia.org/wiki/Suur_Karujärv_(Eesti) ● http://www.kalapeedia.ee/suur-karujarv-n245o-k arujarv.html ● http://www.v2rskeaju.eu/2009/08/noo- karujarved/ Aitähh kuulamast! :)
mullale on kaudne. E- väljauhtehorisont. Heleda värvusega, vaestunud savioskaestest ja toiteelementidest. G- gleihorisont. Tekib, kui muld suurema osa aastast põhjaveeseisu tõttu märg. Vesi tihendab, surub õhu mullapooridest välja. Õhuvaene, raud ei oksüdeeru täielikult, tekib Fe(II), mis reageerib savimineraalidega ja põhjustab sinakashalli värvuse ja gleimineraalid. AT- toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes oludes, tüüpiline gleimuldadele. Seal kuhjub orgaaniline aine. Omadustelt huumushorisondi ja orgaanilise turba vahepealne. O- kõduhorisont. Koosneb eri jagunemisjärgus olevatest variosakestest, mis katavad mulla pinda <10cm kihina. Võivad olla 1 kuni 3 kihilised, erineva niiskusesisaldusega. T- turvas. Vee- ja org. aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont.
Süsivesikud (50% ) Sahharoos Roheline uba (3-9%) Valgud (10-13%) Kohvi liigid Araabika (Coffea Arabica) Robusta (Coffea Robusta) Libeerika (Coffea Liberica) Mõju tervisele Tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid Tõstab vererõhku Mõjutab hingamist Stimuleerib ainevahetust Suureneb higieritus Tõstab tähelepanu- ja töövõimet Aitab keskenduda ja ületada unisust Soodustab seedimist Tekitab sõltuvust Mao ärritaja Mürgituslaadsed seisundid Maksahaiguse korral, kuhjub organismis Võõrutusnähud- uimasus, peavalu, iiveldus Huvitavat Kohvijoojatel väiksem võimalus haigestuda insuliinsõltumatusse suhkruhaigusesse Parandab mõõdukalt kopsu funktsioone astmahaigetel kuni neli tundi pärast tarbimist Kofeiini toimel viiakse organismist välja kaltsiumi ja teisi mineraalaineid Meditsiinis ravitakse kofeiiniga (kofeiintsitraat) enneaegsetel vastsündinutel hingamispeetust Kohvi valmistamisel lahustub jooki umbes 8590% kohvipurus leiduvast kofeiinist.
– Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2 – Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest • Minevikus toimunud mandrijäätumised on hõlmanud tunduvalt suuremaid alasid – Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane • Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud Liustike tekkepõhjused Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Mandri- ja mäeliustikud
kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kloroorgaanilisi aineid tarvitati esialgu sõjaväes parasiitide tõjeks, kuid üha laiemat kasutamist leidis see põllumajanduses. Putukatõrje avastamisega, suudeti päästa umbes 15 miljonit inimest haigustest ja isegi surmast, kuid üsna pea hakati leidma ka selle negatiivsemaid pooli. DDT (diklorodifenüültrikloroetaan) lahustub hästi rasvades, mis kandub edasi piimaga. Ta kuhjub inimese ja loomade rasvkoes ning sellega kutsub esile ägedaid, kroonilisi mürgitusi. Paljudes majapidamistarvetes ( puhastusvahendid, kodutarvikud) on kasutatud halogeeniühendeid. Näiteks tuntud desinfitseerimisvahend ,,Domestos" sisaldab umbes 5% naatriumhüpokloritit. Need on kahjulikud inimese nahale ja seetõttu tuleb neid kasutades kummikindaid kasutada. Need on ka kahjulikud sissehingamisel ja loodusesse sattumisel.
· Näiteks Euroopa põhjaosa, Soome Venemaa, Kanada. Kliima · Talved on külmad, umbes -10° kuni -20°. Venemaa aladel võib esineda ka -50° külma. · Suveperiood on soojem: umbes 10°-15°. · Keskmine temperatuur on -2° kuni -15°. · Sademeid keskmiselt ~500 . · Suvi on niiske. · Nii temperatuur kui ka sademed kõiguvad tugevasti. Veestik · Veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan · Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood · Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. · Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik · Leedmullad · Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. · Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. · Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik · Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. · Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised.
keemisprotsess aga palju soojust. Kasutamine - Freoone kasutati kahjurite tõrjeks. Praegu kasutatakse neid külmikutes. Kahjulikkus õhku paisatud freoonid on kaua aega muutumatud. Osoonikihini jõudes lagunevad freoonid UV- kiirguse toimel radikaalideks, mis on katalüsaatoriks osoonikihi lagunemisprotsessis. Pestitsiidide omadused Lahustuvad hästi rasvades. Elusorganismidele mürgised. Kahjulikkus Lahustudes hästi rasvades, kandub ta edasi piimaga, kuhjub inimese ja loomade rasvkoes ning kutsub esile nii ägedaid kui ka kroonilisi mürgistusi. Lisaks kõigele on DDT mullas ja vees erakordselt püsiv, mistõttu tema kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist. Elektrofiilse tsentri tunneb ära positiivse laengu järgi aatomil. Nuklefiilse tsentri tunneb ära negatiivse laengu järgi aatomil. Nukleofiil ühineb elektrofiiliga. Elektrofiil ei ühine elektrofiiliga ega nukleofiil nukleofiiliga. CH3CH2Br + LiCN = CH3CH2CN + LiBr
Motiivid rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole ja rohkem religiooseid teemasid. Analüüsib tollases maailmas toimuvat. Luule üldiseloomustus. Dekadentlik stiil Naturalismi sugemed Sümbolistlikud sugemed Pettumuste ja eksimuste tajumine Filosoofilised otsingud Ajakriitilisus Võllahuumor ja iroonia "Magaja" Võibolla peitub mus päike. Võibolla ka kaks või kolm. Kuid suhu mul kasvab sammal ja juukseisse kuhjub tolm. Mu liha on kuivanud kiviks, mu veri kui roostetanud. Kui kellelgi tüliks olen, siis kaevake mulle haud. Ei riiva mind kõduingel ka sügava liiva all. Mu hingetõmbed on pikad, ma magan kui metall. Ja unekollile kõrri ei krampu enne mu käed, kui variseb Altmaa värav ja kaheks kukuvad mäed. Tänan kuulamast!
Jõgi- looduslik vooluvesi, mis voolab tema enese poolt kujundatud süvendis ehk jõesängis. Veestik- on jõgede, järvede ja muude siseveekogude süsteem. Jõe lähe- koht kus jõgi algab. Jõgi võib alata allikast, liustikust, järvest. Jõesuue- koht, kus jõgi lõpeb. Jõgi võib suubuda teise jõkke, järve või merre, aga ka imbuda pinnasesse. Harujõgi- on harilikult jõe deltas, jõevoolu hargnemisel tekkinud jõe osa. Lisajõgi- kahest ühinevast jõest väiksem, vähemtähtis, kaotab ühinemisel oma nime. Delta- jõe harujõgedest moodustub suudmeala, mis tekib setete kuhjumisel. Juga- on vee langemine jõe sängis olevalt astangult. Ääremeri- meri, mida ookeanist lahutavad katkendlikud saarteahelikud, poolsaared või tinglik piir. Saartevaheline meri- seda piiravad igast küljest ainult saared ja nendevahelised väinad. Sisemeri- meri, mis on ookeaniga või teise merega ühendatud vaid kitsa väinaga, harvem 2-3 väinaga. Ääremeri on osaliselt piiratud m...
Kliima Talved on külmad, umbes -10° kuni -20°. Venemaa aladel võib esineda ka -50° külma. Suveperiood on soojem: umbes 10°-15°. Keskmine temperatuur on -2° kuni -15°. mm Sademeid keskmiselt ~500 a . Suvi on niiske. Nii temperatuur kui ka sademed kõiguvad tugevasti. Veestik Veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik Leedmullad Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised.
„Surma tants“, „Eleegia“ (kurblaul), „Sügise laul“, „Dies irae“ (vihapäev), „Jumalate hämaras“ 9. Luule väljendub: suuri filosoofilisi üldistusi, ajakriitikad (inimese hingeelu) väljanduselt: kindla vormiline, lakooniline, tabav, Magaja Võib-olla peitub mus päike. Võib-olla kaks või kolm. Kuid suhu mul kasvab sammal ja juukseisse kuhjub tolm. Mu liha kuivand on kiviks, mu veri kui roosteraud. Kui kellelgi tüliks olen, siis kaevake mulle haud. Ei riiva mind kõduingel ka sügaval liiva all. Mu hingetõmbed on pikad, ma magan kui metall. Ja unekollile kõrri ei krampu enne mu käed, kui variseb Altmaa värav ja kaheks kukuvad mäed.
Patoloogilised hüperplastilised vohandid. Vähki põhjustavad mutantsed geenid jaotuvad kahte klassi: 1) Onkogeenid - geenid, mille mutantsed alleelid stimuleerivad rakkude jagunemist; 2) Tuumori supressorgeenid - mutantsete geenide puhul ei suudeta pärssida rakujagunemist. Ühest mutatsioonist ei piisa vähi tekkeks, meie rakkudes toimub igapäevaselt mitmeid mutatsioone, kasvaja võib tekkida aga alles siis, kui neid kuhjub väga palju ühte kohta. Pahaloomulinseks võib kasvajat lugeda siis, kui rakud on omandanud võime tungida ümbritsevatesse kudedesse. Pahaloomuline kasvaja oma destrueeriva kasvuga lõhub veresooni ja kasvaja rakud satuvad soonde. Rakud kantakse verevooluga edasi kuni nad kuskil väikestes veresoontes peetuvad st. tegemist rakkembooliaga. Selliselt metastaseeruvad eelkõige sarkoomid. Apoptoos on kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53. See on kõige äärmuslikum
Olles madalal tundub elu ilus ja lihtne tagasilöögid peaaegu, et puuduvad või on valutud. Mida kõrgemale jõuad seda järsemaks tee läheb, ning varsti võib tekkida tahtmine loobuda. Luues endale eesmärke on natuke lihtsam raskusi ületada, kuid nende poole tuleb pidevalt ja järjekindlalt minna. Kui hakkavad tulema mured ja probleemid pere, sõprade, kooli ja seadustega tekkib tunne, et tahaks loobuda ja kõigel minnalasta. Mida vähem sa üritad neist vabaneda, seda rohkem neid kuhjub, nii tekibki masendus ja ükskõiksus. Kui raskused on tekkinud koolis tahaks lihtsalt puududa ja mitte midagi teha. Sell hetkel tuleks siiski mõelda hariduse tähtsusele ning vajadusele ning vaadata kes sind sinu raskuste juures aidata saab. Tihtipeale oled see muidugi sina ise koos oma tahtejõuga. Kuid kui ise hakkama ei saa tuleb pöörduda lapsevanema, õpetaja või lausa psühholoogi poole, kuna nemad oskavad anda sulle kasulike näpunäiteid kuidas oma mägedest valutumalt üle saada.
Olles armastatud, muutub ka hingeelu stabiilsemaks. Kuulates teise inimese suust ilusaid sõnu, muudab see tuju rõõmsamaks ning paneb südame põksuma. Vahete-vahel aga võivad tülid tekkida ning kui need tekivad, tuleb neile kiiremas korras lahendus leida. Hädasti oleks vaja veeta koos kvaliteetaega. Näiteks üks mõnus päev SPA-s. Ühiskond tekitab muresid juurde. Päästekomandod pannakse kinni. Küttearve suureneb. Palgad vähenevad. Hinnad poes aina tõusevad. Tööpuudus. Südamele kuhjub aina rohkem muresid ning hingerahu saavutamine osutub väga raskeks. Aga alati saab enda mured kuhugi suunata näiteks maalimisse. Kohe kindlasti aga ei tohiks seda välja elada teiste inimeste peal. Tegeleda tuleks sellega, mida Sulle meeldib teha ning, mis sulle hingelähedane on. Ei tohi valida sellist elukutset, kus saab määravaks vaid palganumber. Oma tööd tuleb teha südamega. Tuleb proovida uusi asju ning võtta elust kõike, mis võtta annab. Ei tohiks
Trijodometaan ehk jodoform Kollane aine, desinfitseeriva toimega Kasutatakse hambaravis Pestitsiidid Bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse taimekaitsevahendina ja umbrohu tõrjeks. Näiteks DDT Positiivne on see, et DDT on väga mürgine taimekahjuritele. Negatiivne aga see, et lahustub hästi rasvades, kandub edasi piimaga, kuhjub inimese ja loomade rasv- koes ja kutsub esile mürgituse. Kuna mullas ja vees väga püsiv, siis negatiivne toime võib avalduda alles mõne aasta pärast. Freoonid Fluori ja kloori sisaldavad alkaanid. Mittepõlevad, mittemürgised Kasutatakse aerosooltoodetes, külmutusmasinates soojust neelava ainena. On keemiliselt püsivad
Looded maailmameres’ Looded – maailmamere veetaseme kõikumised, millel on kindel ööpäevane rütm ja mida põhjustab Maa ja teiste taevakehade (peamiselt Kuu) gravitatsiooniväljade koosmõju. Tõus ja mõõn Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Liustikud Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Liustike tüübid- Mandriliustikud ja mäeliustikud Mandriliustikud võib jagada jääkilpideks ja jäämütsideks
sälkorg - kõige kiirevoolulisem , kulutab sänge põhja moldorg - vee voolamine muutub aeglasemaks, kulutab nii sängi põhja kui servi lammorg - vee voolamine on kõige aeglasem, kulutab peamiselt jõesängi külgi. 3. Meretekkelised- maasäär, rannavall 4. Karstivormid salajõgi - maa-alune jõgi langatuslehter - tekib salajõgede uuristava ja lahustava tegevuse toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena. 5. Tuuletekkelised luited - tugeva tuule korral lahtine liiv kuhjub ja tekivad koore kujulised liivahanged. rannaluited - mere ääres mandriluited - sisemaal. 6. Kosmogeensed meteoriidikraatrid - meteoriidi langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. 7. Elutekkelised taimede ja loomade tekkega - sootasandikud; sipelgate, kobraste jt kuhilpesad; loomarajad. inimtekkelised - linnamäed, karjäärid, tuhaaqmäe Eesti Aluskord on kristalne, pealiskord on setekivimid, moodustavad pinnavormi..
Imeline teadus nr 9/2016 Artiklis oli kirjas, et teadlased on viimaks aimu saanud, miks ja kuidas allergia tekib. Kuna inimesed söövad palju erinevaid asju ja hingavad sisse õhku, satub meie organismi kogu aeg võõraineid ja mikroobe. Keha immuunsüsteem peab suuremat osa neist ohutuks aga mõni kord on teisiti ja tekib reaktsioon näiteks õietolmu vastu, mis pole üldse tegelikult kahjulik. Tänu sellele mõjuvad hallitusseente eosed ja õietolm allergikutele mürgina. Reaktsiooni käigus kuhjub kehas signaalmolekul histamiin, mis panebki allergikud aevastama ja nina luristama ning tekitab sügelust ja silmade tursumist. Need süütud õietolmuterakesed näevad välja oma valkude poolest äravahetamiseni sarnased parasiitidele. Immuunsüsteemil on parasiitidega eriline suhe, mis sai alguse juba miljonite aastate eest. Kauges minevikus olid inimesed pidevalt nakatunud soolenugilistesse kuid aja möödudes õppis immuunsüsteem neid tõrjuma. Kuid lõpuks saabus
aurumine väga suur ning aurumise käigus aurab vesi ära, aga soolad jäävad mulda, muutes selle mulla väga väheviljakas ja õhukese huumuskihiga. Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi. Soostumine on iseloomulik tundra ja metsavööndile. Tekib kui aurumine on väike ja sajab palju, alad on väga madalad, põhjavesi on liiga kõrgel jne. Soodes ei lagune orgaaniline aine ära ning kuhjub turbana. Kamardumine on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks. Punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Väga väheviljakad mullad jasealsed mullad ei sobi maa harimiseks, kui võtta maha puud tekib suur erosioon
Väsimus nõrgestab tähelepanuvõimet, kuid nõudmised on ikka samad. Siis hakkavad hinded langema ja kõik on sinus pettunud. Vanemad, õpetajad. Tihtipeale nad ei tunne huvi selle vastu, kuidas sul läheb ja kas sa saad oma asjadega korralikult tehtud. Peale välise surve on ka veel isiklikud püüdlused, soovid ja eesmärgid. Kui neid ei suuda saavutada on peale selle, et teised on sinus suuremal või vähemal määral pettunud, ka pettumus iseenda peale. Kui kõik see kuhjub, siis tekibki suur stress. Kuidas stressist üle saada? Esimene asi, mida tegema peaks, on iseendaga aru pidama. Mis stressi tekitab? Kas ikka on stress, või on see miski muu? Kui on selgeks saanud, et on stress, tuleks kellegagi rääkida. Kasvõi hea sõbraga. Oma murega ei tohi üksi jääda, sest ise murede lahendamine võib tekitada veel suurema stressi. Väga hästi aitab stressi vastu aja maha võtmine kasvõi paariks päevaks. Paar päeva
Desdemonal on salajane austaja Rodrigo. Ta üritab naise südant võita ja kasutab selleks Jago abi. Ta usub kõike, mis Jago talle räägib ja annab oma varanduse ära. Rodrigo tegevus oli tähtis teema arendusel ja konfliktide loomisel. Teose looks võibki pidada seda, et armukade mees ei usu oma naist, vaid usub oma sõpra, kes on kahepalgeline ja ei ole tegelikult sõber. Sündmused arenevad kronoloogilises järjekorras ja lõpuks kuhjub kõik ja teose lõpu poole on palju tapmisi. Teos koosneb põhiliselt Dialoogidest ja monoloogidest, jutustusi ja selgitusi pole. Teose aja võibki määrata tolle kirjandus stiili järgi. Raamat on värsi vormis ja põhiliselt on vabavärss, kuid mõnes kohas ka lõpud riimuvad. On kasutatud suhteliselt rasket teksti, lugeja peab süvenema, et teose mõtet tabada. Teose probleemid on kasutusel ka tänapäevases argielus. Palju probleeme armu teemal ja inimeste petmine
väga suur ning aurumise käigus aurab vesi ära, aga soolad jäävad mulda, muutes selle mulla väga väheviljakas ja õhukese huumuskihiga. Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi. Soostumine on iseloomulik tundra ja metsavööndile. Tekib kui aurumine on väike ja sajab palju, alad on väga madalad, põhjavesi on liiga kõrgel jne. Soodes ei lagune orgaaniline aine ära ning kuhjub turbana. Kamardumine on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks. Punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Väga väheviljakad ja sealsed mullad ei sobi maa harimiseks, kui võtta maha puud tekib suur erosioon
– Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2 – Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest • Minevikus toimunud mandrijäätumised on hõlmanud tunduvalt suuremaid alasid – Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane • Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud Liustike tekkepõhjused Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Mandri- ja mäeliustikud
võimalikud hüpertüreoosile iseloomulikud tunnused. • Kr. üledoseerimisel osteoporoos. • Väljast sisse viidud türoksiin pärsib hüpofüüsi türeotroopse hormooni sekretsiooni ja sellega vähendab endogeensete kilpnäärmehormoonide produktsiooni, põhjustades kilpnäärme taandarengut. - Joodi preparaadid (jood, kaaliumjodiid), nende kineetika, toimemehhanism. Kaaliumjodiid: Jodiidid imenduvad hästi seedetraktist. Jood imendub hästi ka nahalt ja limaskestadelt. • Imendunud jood kuhjub suuremas koguses kilpnäärmes, teistes organismi kudedes ja vedelikes jaotub enam- vähem ühtlaselt. • Organismist eritub peamiselt sapiga, vähesel määral ka limaskestade ja süljenäärmete kaudu. K. Vahenõmm 2018 Joodi toimemehhanism türeotoksikoosi korral: Joodi kõrged kontsentratsioonid veres pärsivad – joodi haaret – joodtürosiinide ja kilpnäärmehormoonide teket – kilpnäärmehormoonide vabanemist • Kasutamine – enne
Stress, see iseäralik pingeseisund, mis energiavarude koondamisega paratamatult kaasneb Isiklikus elus toimuvad muutused Kuidas nii meeldiv aeg nagu jõulud võib stressi tekitada? Ühele muudab pühad nukrast üksiolekut. Teistele toob jõulud kaasa hulga seiklusid. Kolmas ei suuda kuidagi otsustada, kellele millist kingitust teha, neljas ootab pühadelt midagi tõeliselt erilist ning on pettunud, kui nende kätte jõudes mitte midagi olulist ei toimugi. Kui mingile ajalõigule kuhjub liialt palju ulatuslikku kohanemist nõudvaid muutusi, võib stress ületada taluvuse piiri ja ohustada tervist. Suured muutused toovad endaga paratamatult kaasa ebakindluse, teadmatuse ja hirmu. Siis on tark elada üks päev korraga ja kaalukate otsuste langetamine võimaluse korral edasi lükata. Segipaisatuse ja teadmatuse tunne kaovad sedamööda, kuidas uued käitumis- ja tegutsemisviisid juurduvad. Elu suurte
teravhaljalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Mõhnad liivast ja kruusast koosnev liustiku sulamisveetekkeline positiivne pinnavorm, mis on enamasti ümara põhiplaaniga. Luited Tuul haarab lahtimurenenud kivipuru kaasa ja kannab seda edasi mööda kivimi pinda. Liiva ja kruusaterasid veeretab tuul edasi, kui kõige peenemad ja kergemad osakesed hõljuvad edasi. Kuhjub ühte kohta ning tekib luide. Rannavallid merepõhjast tormilainega rannale heitunud liivast, kruusast või klibust koosnevad. On enmasti kaarekujulised, mõnesaja meetri pikkused ning 12 m kõrgused. Rannabarrid uhtmaterjali settimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid 7. Jõeoru kujunemine, jõeorgude tüübid. Sängorg>sälkorg>moldorg>lammorg Sängorgpõhjaerosioon, vesi kulutab põhja sügavamaks, kiire vool, jõe ülemjooksul
näljatunnet samuti ärevust ja depressiooni. · Suitsetamine ka lõõgastab · Kuid nikotiini mürgise ja raviva annus vaheline erinevus on väga väike,ühe sigareti toos on juba mürgine. · Nii,et suitsetamist raviks pidada ei saa. · Suitsetamine kahjustab,aga kopse, immuunsüsteemi, seksuaalaktiivsust ning õppimisvõimet. Gaasid ja tõrv kahjustab · Suitsus leiduvad mürgised gaasid,eriti vingugaas, mis ajapikku kuhjub organismis,aga ka tõrv. · Vingugaas (CO) seondub valkudga, eriti hapniku siduva hemoglobiiniga,ja nii tekib methemoglobiin, mis on suures koguses surmav. · Kui methemoglobiin on haaranud ühendis hemoglobiini koha, on inimene pidevas hapniku näljas. · Eriti kannatab seetõttu aju,millest ka pidev uimasus,väsimus,peavalud,mälu halvenemine ja võib tekkida ka impotentsus. · Keemiline valem:C10H14N · Nomeklatuurinimetus:(S)-3-(1-Metüül-2-pürroli-
kestev talv. Polaarkliima on ka väga külm. Sellistel aladel inimene elada ei saa, kliima on liiga külm. Loomadest ja taimedest suudavad seal kohaneda vähesed. Lõunapoolkera polaaralad on täiesti elutud, seepärast on seal väga puhas õhk. Antarktist nimetatakse tihti maakera külmakapiks, seal on mõõdetud maailma madalaim temperatuur 89,2°C. Kesk-Antarktikas on näiteks nii külm, et lumi isegi ei auru. Nii külmas kliimas maha sadanud lumi, nii vähe kui seda on, ei sula, vaid kuhjub aeglaselt ja tiheneb jääks. Selles kliimavöötmes ongi valitsejateks jää ja lumi.
suitsetamine parandab kontsentreerumisvõimet, vähendab näljatunnet samuti ärevust ja depressiooni. Suitsetamine ka lõõgastab Kuid nikotiini mürgise ja raviva annus vaheline erinevus on väga väike,ühe sigareti toos on juba mürgine. Nii,et suitsetamist raviks pidada ei saa. Suitsetamine kahjustab,aga kopse, immuunsüsteemi, seksuaalaktiivsust ning õppimisvõimet. Gaasid ja tõrv kahjustab Suitsus leiduvad mürgised gaasid,eriti vingugaas, mis ajapikku kuhjub organismis,aga ka tõrv. Vingugaas (CO) seondub valkudga, eriti hapniku siduva hemoglobiiniga,ja nii tekib methemoglobiin, mis on suures koguses surmav. Kui methemoglobiin on haaranud ühendis hemoglobiini koha, on inimene pidevas hapniku näljas. Eriti kannatab seetõttu aju,millest ka pidev uimasus, väsimus,peavalud,mälu halvenemine ja võib tekkida ka impotentsus. Keemiline valem:C10H14N Nomeklatuurinimetus:(S)-3-(1-Metüül-2- pürroli-dinüül)püridiin
viljakad ja happelised. Varise kihi all on lai hele väljauhteleetekiht ja selle all tumedam sisse- uhtekiht. ROHTLAMULDADE KUJUNEMINE Rohtlate alal valitseb kontinentaakne kliima kuiva ja sooja suvega ning võrdlemisi külma ja sademete rikkama talvega. Orgaanilise aine lagunemine on pidurdunud talvel külma ja suvel kuivuse tõttu. Rohttaimede lehevarisest ja juurtest moodustub palju huumuseainet, mis on soodsaks keskkonnaks mullaelustikule. Aja jooksul kuhjub palju huumusainet ja moodustab paksu kihi, protsess aga kannab kamardumise nime. Rohtlates levivad mustmullad, mis moodustavad paksu, tumeda pealmise kihi, selle all on pruun sisseuhtekiht ja aluskivim. KÕRBEMULDADE TEKE Kõrbed levivad parasvöötme soojemas osas, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes, kus on soe, poolkuiv või kuiv kliima. Mullateke toimub kohtades, kus on põhjavesi maapin- na lähedal või kasutatakse jõgede vett niisutamiseks.
1)Luited on tuule poolt kõrgeks kuhjatud mereliivavallid, mida peamiselt leidub mere- ja järveliivade levikualal. Tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub ning tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas ja moodustavad luiteid. Luited jagunevad ranna- ja mandriluideteks, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini. 2)Rannikuluited jaotatakse valgeteks (värvuse tingib paljas mereliiv) ja hallideks (värvuse tingib hõre laialehine taimestik ning huumusesegune liiv). Esimesena asuvad rannikuluidetele kasvama merisinep ja merihumur. Neile järgnevad vareskaer, luidekaer, liiv-aruhein ja liivtarn
Kaspar Kull 9b Fenüülketonuuria on sagedasim kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral organismis kuhjub aminohape fenüülalaniin, mis viib raskekujulise vaimse arengu häireni. Fenüülketonuuria on põhjustatud biokeemilisest kõrvalekaldest organismis. Haiguse põhjustab normaalses menüüs üks väga vajalikke aineid fenüülalaniin valgu koostises olev aminohape, mis terves organismis lagundatakse, fenüülketonuuria puhul aga mitte ning seetõttu hakkab ta organismis kuhjuma. Fenüülketonuuria on pärilik haigus. Geenidefekti ehk muutuse
asju on vaja ikka ise korda ajada. Vanematega koos oleks muidugi mugavam, kuid ma arvan, et selline elu annab hea ettevalmistuse selleks, kui olen täiskasvanu ja elan täielikult oma elu. Õnneks elavad mul vanavanemad linnas ning kui on vaja aeg maha võtta, või on vaja rahulikult õppetööga tegeleda, siis saan ikka nende poole minna. Alguses oli ka see keeruline, et kogu aeg toimub midagi ja su pea kuhjub igasugu asju täis, mõned neist tähtsad, osad mitteolulised asjad ning neis on raske orienteeruda. Muutuseid, mis mõjutavad minu nüüdset elu, on väga palju ja need kõik tulevad korraga. Ma olen püüdnud säilitada rahulikkust, mis minus põhikoolis oli, kuid vahel on tõesti selline tunne, et kõike on liiga palju. Kui ma nii tunnen, siis sunnin end rahulikuks ja hakkan probleemidega ükshaaval ning neile korralikult mõeldes tegelema.
Kuivamaalesilas toovad emased ilmale pojad, kes kasvavad rasvase piimaga kiiresti. Varsti on emased paaritumiseks valmis. Paljude liikide puhul võitlevad isased, et lesilas oma territooriumi hõivata; seal paaritab isane temale jäänud emaseid. Isaste lonthüljeste kokkupõrked on nii raevukad, et tallatakse ettejäänud pojadki surnuks. Koobas lumes Viigerhülged (Phoca hispida) poegivad ja kasvatavad järglasi triivjääle rajatud lumekoopas. Talvel kuhjub lumi hüljeste poolt rajatud hingamis- ehk rindaukude kohale. Veebruaris-märtsis ronivad emased viigrid hingamisaugu kaudu jääle ning kaevavad endale lume sisse koopa. Selles veedab poeg oma kaks esimest elukuud. Lumekoobas pakub hüljestele küll varjupaika, ometigi leiavad jääkarud neid mõnikord ka lume alt üles. Ohustatud hülged Ainsate hüljestena elavad troopilistes vetes munkhülged. Kolmest munkhhülge liigist kaks on hävimisohus, kusjuures üks neist on vist välja surnud
Selles tõi Gailit eesti kirjandusse täiesti uue kuju vagabundi ja romantilise seikleja. Kui Gailiti novellides ilmnes lootusetuse ja masenduse õhkkond, siis "Toomas Nipernaadis" on kirjanik püüdnud oma seiklejat lahti rebida igapäevasest elust. Romaani züseelise telje kujundab Toomas Nipernaadi rännak varakevadest hilissügiseni läbi mitmesuguste Eestimaa paikade. Vahelduvad maastikud ja inimesed, kellega Nipernaadi kokku puutub, kuhjub järjest uusi seiklusi ning humoristlikke ja tragikoomilisi situatsioone. Nipernaadi enesegi portree täieneb ja selgub järkhaaval. Esimese novelli muretust parvepoisist, kes luiskab enese järgnevalt küll maamõõtjaks, sookuivendajaks, pärlipüüdjaks või lihtsalt mõne rikka talumehe sulaseks, saab raamatu viimases loos resigneerunud intelligent, kirjanik, kes on enese oma keskkonnast vabaks teinud, kuid talve saabudes sinna jälle tagasi peab pöörduma.
Sel inimesel on elus raskem. Mõtetel on pöörane jõud ja see mõjutab nii inimese tuju kui ka igapäevast elu. Tsiteerides krahv Russelli: ,,Enamus inimesi sureks enne kui mõtleks, kusjuures seda nad teevadki." Kui peas on muremõtted, siis on raske naeratada ja öelda, et kõik on korras. Ometigi paljud suudavad seda. Tegelikult saab igaüks oma mõtteid juhtida ning tunda kontrolli nende üle. Selleks peab ise piisavalt tugev olema. Kui pähe kuhjub liigselt mõtteid, siis pole nendega midagi peale hakata. Vaid vähesed mõtted ja nende teostamine saavad inimese tõeliselt õnnelikuks teha. Tuleb osata õigel ajal suud paotada. Õnneks pole palju vaja.
Olemus: Happelises pinnases muutuvad mullamineraalid kergestilahustuvateks ja need uhutakse sademetega mulla sügavatesse kihtidesse tekib hele leetkiht. Tagajärg: Mulla viljakus langeb. 8. KAMARDUMINE Kamardumine on huumuse kogunemine mulla ülemistesse kihtidesse. Kus: Rohtlates on kamardumine kõige inteniivsem. Põhjused: kuiv kliima sademete hulk on tasakaalus auramisega. Vähe sademeid toitaineid ei uhuta mullast välja rohttaimed annavad palju huumust suve teisel poolel põud kuhjub palju huumust pinnases on palju soolasid, mis tekitavad mullasõmeraid. 9. GLEISTUMINE Kus: tundras Eestis: LõunaEestis Põhjused: kõrge põhjavee tase pinnas on pidevalt liigniiske. Selle tõttu pole mulla osakeste vahel õhku (soo, raba). Olemus: Bakterid võtavad hapniku FeIII oksiidist, mis muutub FeII oksiidiks. FeII oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad gleimineraalid (sinakasrohelised laigud). Mulla viljakus on väike õhu puuduse tõttu. Tekib turvas. 10. SOOLDUMINE
pidurdades vaimset arengut isegi enne sündi. Seepärast on kõige enam ohustatud rühmaks lapsed ja sünnitamisealised naised. Metüülelavhõbe ladestub ja kontsentreerub eriti hästi veekeskkonna toiduahelas, mis muudab eriti ohustatuks rohkesti kala ja mereande tarbiva elanikkonna. Kuni 1970-ni kasutati metüülelavhõbedat seentevastase vahendina seemnevilja säilitamiseks. Mikroobide abil võib elavhõbe muutuda mürgiseks dimetüülelavhõbedaks. Dimetüülelavhõbe kuhjub veekogude toiduahelas, kõige suurem sisaldus röövkalades. Dimetüülelavhõbe kahjustab närvisüsteemi, eriti suuraju koort, mille rakkudes pärsitakse valgusüntees ning tagajärjeks on rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine. Dimetüülelavhõbeda tagajärjel esinevad järgmised mittespetsiifilised kesknärvisüsteemi sümptomid: paresteesia (naha väärtundlikkus), tuimus ja kirvendustunne suu ümbruses, huultes, jäsemetes (eriti sõrmedes ja varvastes),
Maapinnal paljanduvad vaid seal, kus muud kivimid on pealt ära kulunud (st paljanduvad aluskorra kivimid). Nt Soomes. 2) SETTEKIVIMID · SETTEKIVIMID on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. · Välisjõud murendavad pidevalt maapinnal asuvaid kivimeid ja kannavad tekkinud peenemat materjali nõgudesse ja veekogudesse, kus see kuhjub ja settib kihtidena. · SETE on värskelt või hilises geoloogilises minevikus kuhjunud materjal, mis ei ole veel kivistunud. · Settekivim moodustub setete kivistumisel: algul pehmed ja pudedad, aja jooksul tihenevad uute kihtide raskuse mõjul ja kivistuvad. Liivast saab pikapeale liivakivi, mudast ja savist kiltkivi. Kui liiv, muda ja savi sisaldavad palju lupja lubjakivi ehk paas. Need ongi kõige levinumad settekivimid Maal.
Terass Veetaseme alanemisel Soot Mereveetekkelised Rannabarr Uhtmaterjali settimisel liiv Rannavallid Tormilainega rannale visatud Liiv, kruus, klibu Karstivormid Lubjakivi, dolomiit III Tuuletekkelised luited Tuule toimel liiv kuhjub liiv Meteoriiditekkelised Poolkausi kujuline Meteoriidi langemise tagajärel Elutekkelised Elutekkelised Rohumättad, samblamättad, laukad, älved Koprapesad, sipelgapesad, kuhilasepesad, loomarajad Muinasslinnuste asemed e. linnumäed Põlevkivikarjäärid Tuhaplatood Terrikloonud
kadakad, sarapuu, angerpist, mägiristik, lamba-aruhein, vesihaljas tarn, lubikas Pärisaruniit: tasastel aladel, keskmise paksusega parasniiskel mullal, Sõltuvalt niiskusastmest lubikas, harilik härghein, tedremaran, hirsstarn, maarjahein, luht-kastevars, kibe tulikas 7. Mis on soo? Ala, kus veerežiimi häirete, liigniiskuse tõttu on orgaanilise aine lagunemine aeglane, mille tõttu see kuhjub ja ladestub pikkamööda 8. Kuidas tekivad sood (2 võimalust)? 1) Liigniiskes paigas (vesi nii põhjaveest kui sademetest), 2) Järve kinnikasvamisel 9. Iseloomusta soo arengu etappe (elustiku kasvukohatingimused, mõned karakteersed taimeliigid). Madalsoo: rohketoitelised; vesi nii põhjaveest kui sademetest, liigniiskus, reljeef tasane või nõgus, ubaleht, tarnad, hundinui, pilliroog, sepsikad, käpalised, soo-ohakas Siirdesoo:
q kiire, ebakorrapärane südametegevus (südamepekslemine) q kahvatu nahk DIAGNOOSIMINE q Kuulatakse ehk auskulteeritakse kopsu q Hüpoksia q Ektrokardiogrammi (EKG) q Ehhokardiogramm q Südame kateteriseerimine (CAD) q Füüsilist läbivaatus q EHHO-kardiograafia TEKKEMEHANISMID q Imikutel tekib kopsuturse sagedamini vedeliku ülekoormusest organismis. q Kui süda ei suuda vajalikul hulgal verd suurde vereringesse pumbata, kuhjub see väiksesse ehk kopsuvereringesse. q Liigne vedelik kopsuveenides surutakse kõrge rõhu tõttu kopsude õhuruumidesse ehk alveoolidesse. q Häirub hapniku ning süsihappegaasi normaalne transport vere ning alveoolides paikneva õhu vahel. q Nimetatud seisund avaldub hingamisraskusena, tsüanoosiehk sinetava nahavärvina, hingelduse, rahutuse ningärevusena. q Kopsuturse arenedes kaasnevad muutused südame ja neerude töös, samuti võib häiruda teadvusseisund
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
