Retikulaarkiud · Retikulaarkiud on kollageenstest kiududest peenemad ning nad on hapete, aluste ning seedeensüümide suhtes suurema resistentsusega. Valkaine on kollageen (III tüüp) · Retikulaarkiude moodustavad fibrillid on kollageensete kiududega samasuguse perioodilisusega Argürofiilsed kiud · Retikulaarkiud ilmestuvad hästi hõbeimpregnatsioonil (argürofiilsed kiud; argyros - kr hõbe) · Esinevad laialdaselt võrgustikuna retikulaarses sidekoes, hambapulbis, limaskestades, epiteeli ja sidekoe piiril, vöötlihaskiudude, rasvarakkude, verekapillaaride jt. struktuuride ümber. Amorfne põhiaine · Amorfne põhiaine ümbritseb rakke ja kiude ning täidab kolloidse substantsina kõik vaheruumid sidekoes · Põhiaine vahendusel toimub ainete vahetus vere ja organite parenhüümrakkude, aga ka vere ning sidekoerakkude vahel Glükoosaminoglükaanid (GAG) · Fibroblastid sünteesivad sidekoe põhiaine
koe väga elastseks. Koheva sidekoe rakkudel ot toite- ja kaitsefunktsioon. Kohev sidekude ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ning seostab elundeid omavahel. Pilt . Koved sidekude 2 TUGIFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 2.1 Tihe sidekude Tihe sidekude koosneb valdavalt tihedalt asetsevatest kollageenkiududest ja elastsetest kiududest, põhiainet ja rakke on vähe. Eristatakse paralleelkiulist ja sassiskiulist tihedat sidekude. Paralleelkiulises sidekoes kulgevad kollageenkiud ühesuunaliste kimpudena. Niisugusest sidekoest on moodustanud kõõlused, sidemed, fastsiad. Sassiskiulises sidekoes põimuvad omavahel kollageenkiud ja elastsed kiud. Selline kude moodustab naha võrkkihi. 2.2 Kõhrkude Kõhrkude koosneb rakkudest ja suurest hulgast tihkest rakuvaheainest. Kõhrerakud ehk kondrotsüüdid on suured ümarad rakud, mis asetsevad üksikuna või rühmadena põhiaines olevates kõhreõõntes
Kas pildil on organell või inklusioon? Nimeta! Kirjelda tema talitlust. (kõigi kolme pildi kohta: ribosoom, lüsosoom, tsentriool) Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud Nimeta joonisel olevad struktuurid koed ja rakud Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud Nimeta mikrotuubulite ül? (2p) Millel põhineb närvikiu talitlus (selgita) (2p) Nahk täidab kaitsefunktsiooni, sest tema kihtides sisalduvad…(nim ja selgita) (3p) Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes (2p) Nimeta kusepõie seina kihid ja neid moodustavate kudede ül= (6p) Naha paksus (epidermis koos pärisnahaga) Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis. Missuguses nahakihis puuduvad veresooned? Nimeta 2 kudet ja koe ülesannet kõhunäärmes; Selgita mis on difusioon? Selgita sileda endoplasmaatilise retiikulumi ül? Nimeta missugused tsütoskeleti osad on vajalikus silelihasraku ja vöötlihasraku kontraktsiooniks
Pärilikud aminohapetega seotud düstroofiad Metabolismi häired, mille põhjuseks on geneetilist päritolu ensüümdefektid. RAKUVÄLISED EHK MESENHÜMAALSED DÜSPROTEINOOSID Ainevahetushäired, mis väljenduvad sidekoekiudude muutustes ja valkude ladestumises põhiainesse. Siia kuuluvad Mukoidne paisumus seisneb muutustes, mille puhul kuhjuvad glükosaminoglükaanid. Fibrinoidne paisumus seisneb valgulise aine fibrinoidi ladestumises sidekoes. Hüalinoos hüaliini ladestumine rakkudevahelisse ainesse. Amüloidoos ehk valguainevahetuse häire. Fibropaatiad sidekoe kiudude kahjustused. Mukoidne paisumus Esineb infektsioonide, süsteemsete sidekoehaiguste ja allergiliste seisundite puhul. Suhteliselt kerge vorm. Võimalik on ennistus, kuid ka üleminek fibrinoidseks paisumuseks. Fibrinoidne paisumus Siin algab verevalkude väljumine sidekoesse, mis koos sidekoe põhikoe valkude laguproduktidega moodustab fibrinoidi.
tugevam, elastsem ja venivam kiht; dermise tugikude 1. Dermise rakuvaheaine · Dermise olulisem osa, mis tagab rakkude varustatavuse toitainetega ja jääkainete transportimise; peamiseks koostisaineks on glükoproteiinid 2. Dermise rakud sidekoe, vere- ja rasvarakud 3. Dermise kiud: · Kollageenkiud · Elastiinkiud · Retikuliinkiud Kollageen tugivalk ja oluline valkaine sidekoes, liigestes, kõhredes ja luudes; on ehitusaineks ja elastsuse tagaja; kollageeni on moodustunud aminohapete ketist, selles on 19 aminohapet; kollageeni on mitut tüüpi (nahas esineb I ja III tüüpi kollageeni) Kollageenkiud sisaldavad fibrille, on võimelised muutma oma asendit Kollagenaas kollageeni lõhustav ensüüm Fibroplastrakud toodavad kollageenmolekule Elastiin kollageeni sarnane, leidub dermas, liigestes, kudedes;
Rakud on väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused.(50 000 miljr) Kehas on üle 200 rakutüübi.Igas neist on aktiivne kuni 10% infot. Uued rakud tekivad olemasolevat jagunemisel. Kui jagunevad kontrollimatult, on kasvaja. Ei jagune südame- lihaskoe ja närvirakud(kõige pikemad) Rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 4 tüüpi- epiteel, side, lihas ja närvikude. Epiteelkoe rakud on tihedalt kõrvuti, keha peal. Sellega vooderdatud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid.(seedenõred) Kiire jagunemisvõimega. Sidekoes on rakuvaheainet palju: *luu ja kõhrkude on toes *rasvkoes on varurasvad, aitab neere paigal hoida *veri on vedel kude, toidab ja kaitseb. Lihaskoe moodustavad lihasrakud: *silelihaskude asub veresoonte ja õõneselundite seintes, rakud on aeglased, ei väsi, ei allu tahtele. *vöötlihaskude koosneb pikkades lihaskiududest, mille rakkudes on palju ruumi, kiired ja väsivad. *südamelihaskoe rakud sarnanevad...
Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid Nad moodustuvad vaid elusorganismides Omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast VALKUDE JAGUNEMINE Koostise järgi: o Lihtvalgud ehk proteiinid, näiteks munavalge ja zelatiin o Liitvalgud ehk proteiidid, näiteks hemoglobiin Ruumilise ehituse järgi: o Fibrillaarvalgud vees lahustumatud ja kihilise ehitusega. Esinevad sidekoes, luudes, küüntes, karvades o Globulaarvalgud korrapäratu molekuliga, lahustuvad vees. Näiteks ensüümid, hormoonid, antikehad VALKUDE TÄHTSUS Vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks Peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega Osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi Osalevad paljude ühendite transpordis, Annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal.
- paremal üla- ja kesksagara bronhid eraldi tüvedena, aga vasakul ühise tüvena Lõhed: - põikilõhe – fissura obliqua algab taga III rinnalüli processus spinosuse kõrguselt alla ette VI roide luu- ja kõhreosa piirini - lisalõhe – fissura horizontalis paremal kopsul fissura obliqua’st IV roide kõrgusel rinnakuni VERESOONED Pulmonaalringe - Arterid – jagunevad ja kulgevad koos bronhidega tsentraalses sidekoes samanimeliste struktuuriühikute sees - Veenid – perifeerses sidekoes struktuuriühikute vahel - Alveolaarkapillaaristik puhkeoleku ehk läbivoolukapillaarid – lühikesed, laiad reservkapillaarid – pikad, kitsad BRONHIAALSOONED RINNAKELME - PLEURA - Pleura pulmonalis – kopsu kattev serooskelme (ligamentuk pulmonare juures läheb üle keskseinandmiseks pleuraks) - Pleura parietalis – rinnaõõnt vooderdav seinmine leste
esineb kõrvalestades, välimises kuulmekäigus, esiosa nina vaheseinas, kõripealises. Kiudkõhre põhiaines leiduvad tihedate kimpudena kollageenkiud, mis teevad selle liigi eriti vastupidavaks. Kiudkõhre esineb lülidevaheketastes, häbemeliiduses. 2.3 Tihe sidekude Tihe sidekude koosneb valdavalt tihedalt asetsevast kollageenkiududest ja elastsetest kiududest, põhiainet ja rakke on vähe. Eristatakse paralleelkiulist ja sassiskiulist tihedat sidekude. Paralleelkiulises sidekoes kulgevad kollageenkiud ühesuunaliste kimpudena. Niisugusest sidekoest on moodustunud kõõlused, sidemed, sidekirmed ehk fastsiad. Sassiskiulises sidekoes põimuvad omavahel kollageenkiud ja elastsed kiud. Selline kude moodustab naha võrkkihi. Need kolm esimest sidekude (luukude, kõhrkude, tihe sidekude) teostavad tugifunktsiooni ning neid sidekudesid nimetatakse tugifunktsiooniga sidekudedeks. 3 TOITEFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 3.1 Retikulaarne sidekude
lahustites. Valgud Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalgud ehk proteiinid on üles ehitatud ainult lähtudes aminohapetest.Näidetena võiks siinkohal nimetada albumiini(munavalge) ja zelatiini. Liitvalgud ehk proteiidid sisaldavad peale aminohapete veel kas sahhariide, rasvu või ka metalle.Kõige tuntum liitvalk on verele punast värvust andev hemoglobiin. Fibrillaarvalgud on vees lahustumatud ja tavaliselt kihilise ehitusega.Need valgud on sidekoes,luudes,nahas,karvades ja küüntes sisalduvad valgud. Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga, lahustuvad sageli vees.Siia kuuluvad mitmed organismile väga tähtsad valgud:ensüümid,hormoonid ja antikehad. Valkudel on inimorganismis täita mitmeid väga olulisi funktsioone: 1)Energeetiline funktsioon.Valkude lõhustumisel vabanevat energiat kasutab organism oma elutegevuseks. Mis on etaanhape? värvitu,teravalõhnaline vedelik,mis segineb veega väga hästi.
toluidiinsinisega) · Nuumrakud produtseerivad hepariini (vere hüübimisvastane toime) ja histamiini (osaleb lokaalses põletikureaktsioonis ja turse tekkes suurendades kapillaaride permeaabelsust) Rasvarakud (adipotsüüdid e. lipotsüüdid) · Rasvarakud on neutraalse rasvatilgaga täitunud kerajad rakud. Rakutuum on lamenenud, tuuma ümbritsev pisut paksem tsütoplasmakiht sisaldab põhilisi organelle. · Rasvarakud paiknevad hajali üle keha kohevas sidekoes. Teatud kohtades hakkavad rasvarakud domineerima ja sellist koetüüpi nimetatakse rasvkoeks. Valge ja pruun rasvkude · Valge rasvkude moodustab suurema osa rasvkoest. · Pruuni rasvkoe värvi tingivad mitokondrites esinevad pigmendid - tsütokroomid. Ka on pruun rasvkude rikkaliku verevarustusega ning rasvarakud sisaldavad hulgaliselt väikseid rasvatilgakesi. Pruun rasvkude esineb vastsündinul mõnedes piirkondades ja asendub hiljem sujuvalt valge rasvkoega
niitjad rakud, vöötlihaskiud. Rikkaliku sidekoe varal üksteisest eraldatud lihaskiud on silinderjad (ristlõikes ümarad); tihedalt koos paiknedes on neil prismade kuju. Lihaskiud moodustavad 57-92% kogu lihase mahust. · sidekoe ehitus- Sidekude sisaldab 57 73% vett, 9 13% valku, 1 3% rasva. Sidekoe keemiline koostis oleneb elastiin- ja kollageenkiudude vahekorrast. Kollageenirikastes sidekoe liikides on vett suuremal määral kui sellises sidekoes, kus valdab elastiin. · mis on lihakeha- verestatud loom, siseelundid eemaldatud. · liha umbumine- süvakihtides hapukas umbunud lõhn, värvus muutub kuni rohekani, pH jääb happeliseks. põhjuseks on ebapiisav soojuse- ja gaasivahetus väliskeskkonnaga autolüüsi ajal, aeglane õhu liikumine jahutamise algstaadiumis. Umbumise ärahoidmiseks tuleb tapasoe liha kiiresti jahutada alla 20 C gaaside vaba eraldamise tingimustes, s.t. tapasoe liha ei
Keemia (Amiinid,Aminohapped,Valgud) Amiinid Mõiste Amiinid kuuluvad lämmastiku sisaldavate orgaaniliste ainete hulka. Amiinis on funktsionaalseks rühmaks aminorühm NH2. Amiine leidub looduses. Nad tekivad nii loomsete kui ka taimsete organismide ainevahetus protsessides. Enamike amiine lõhnab ebameeldivalt, ka laibalõhna põhjuseks on valkude lagunemisel tekkivad amiinid. Fenoolidega sarnased ühendid on aromaatsed amiidid. Kui fefenoolid olid happeliste omadustega siis, aminorühma H2 olemasolust tingituna aluselised omadused. Molekuli ehitus. Tähtsaim aromaatne amiin on fenüülamiin ehk aniliin benseeni tuumas on asendatud üks vesinikuaatom aminorühmaga. Füüsikalised omadused Aniliin on värvitu, vees praktiliselt lahustumatu, õli taoline vedelik. Lahustub hästi orgaanilistes lahustites (etanool, eeter, benseen jne). Õhus oleva hapniku toimel oksüdeerub ta kergesti j...
21. Kuidas liigitatakse valke? (2+2) Mõisted. Näited. Valgud liigitatakse koostise järgi: 1. Lihtvalgud ehk proteiinid on üles ehitatud ainult lähtudes aminohapetest. Nt munavalge, zelatiin. 2. Liitvalgud ehk proteiinid sisaldavad peale aminohapete veel kas sahhariide, rasvu või ka metalle. Nt hemoglobiin Samuti liigitatakse valke ruumilise ehituse järgi: 1. Fibrillaarvalgud on vees lahustumatud ja tavaliselt kihilise ehitusega (kiulise) Need valgud on sidekoes, luudes, nahas, karvades ja küüntes sisalduvad. 2. Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga, lahustuvad sageli vees. Nt ensüümid, hormoonid ja antikehad. 22. Mida nimetatakse valgu denatureerumiseks? Näide. Valgu ehituse pöördumatut muutumist nimetatakse valgu denatureerimiseks. Selle toimel hävib pöördumatult valkude ehitus ja nad sadestuvad. 23. Nimeta 2 valkude ülesannet selgitusega:
*Liiges- luude liikuv ühendus *Selgroog e. lülisammas- luuustiku keskne osa *Kolju- pea toes, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud luudest *Lihas- lihasrakkudest elund, mis kokku tõmbudest põhjustab kehaosade liigutusi *Kõõlus- sidekoeline väät, millega lihas kinnitub luule 2. Kudede jagunemine/ muu a) Epiteelkude b) Närvikude c) Lihaskude- vöötlihaskude, südamelihaskude, silelihaskude d) Sidekude- rasvkude, luukude, kõhrkude, vesi Sidekoes on palju rakuvaheainet, lihaskoe rakkudel on omadus kokku tõmbuda Rakk-Kude-Elund-Elundkond-Organism 3. Mis reageerib erinavate elundite ja elundkondade tööd? Närvisüsteem ja hormoonid 4. Naha ülesanded *Kaitseb organismi väliste vigastuse, ultravioletkiirguse, mitmesuguste haigustekitajate sissetundi ja liigse veekaotuse eest *Eritamine. Kui inimene higistab eritub läbi naha mõningaid jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid
Lihaskude: · Kõige suurema tähtsusega · Moodustab 50-70% rümba massist · Sõltuvalt loomaliigist ja vanusest on lihaskude heledama või tumedama värvusega · Lihaskude koosneb peenikestest lihaskimpudest (fibrillidest), mis sidekoe abil ühinevad lihaskimpudeks ja viimased omakorda lihasteks Mida vähem on lihastes sidekudet, seda kõrgem on liha toiteväärtus. Sidekude: · Moodustub: o kelmetest o kõõlustest o kõhredest jne... · sidekoes on ülekaalus mittetäisväärtuslikud valgud kollageen ja elastiin. · Sidekudet on rohkem vanematel loomadel ja tööloomadel · Loomakere esiotsas on sidekudet rohkem kui taguosas · Sidekude moodustab 9-14% loomaorganismist Rasvkude: · Osatähtsus 0,6-40% · Rasvasisaldus ja ladestumine loomaorganismis, samuti värvus, maitse, lõhn, sõltuvalt looma liigist, tõust, vanusest jt. teguritest · Kõige rohkem rasva leidub seaorganismis
Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheeinet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku. Kohev sidekude täidab eelkõige siduvat ja koondavat rolli, hoides teisi kudesid paigal. Rasvkoe rasvaga täidetud rakud on eelkõige varuainete kogumiseks, kuid pehmendavad lööke ja püsisoojastel loomadel kehale soojusisolatsiooni kihi. Rasvkoesse talletatakse ka kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada. Fibrillarses sidekoes on rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudega. Sellised kimbud moodustavad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge ja sidemeid, mis hoiavad skeletti koos. Kõhrkude moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumisooladega, mis muudab luud jäigaks ja tugevaks. Veri on vedel sidekude, kus rakuvaheaineks on vedel vereplasma
Funktsioon: on seotud verehüübimisega. Kahjustuskoldes vabaneb trombotsüütidest fibrinogeen, mis, muutudes kiuliseks valguks fibriiniks, soodustab vere hüübimist. 26. Sültjas sidekude Sültja sidekoe rakud on haralised ja ümara tuumaga, rakud on osalt üksteisega seotud pikkade peente harude abil. Intertsellulaarsubstantsi moodustab vormitu sültja konsistentsiga mass, milles on rohkesti glükoosamiinoglükaane ehk mükopolüsahhariide. Vanemas sültjas sidekoes ilmuvad põhiainesse kollageensed kiud. Inimesel ja imetajatel esineb sünnimomendil sültjat sidekude ainult nabaväädis, täiskasvanud organismis see sidekoe liik puudub. 27. Lümfisõlme ehitus Lümfisõlm (nodus lymphaticus) on pealt kaetud kiudsidekoelise kapsli ehk kihnuga, millest organi sisemusse lähtuvad trabeekulid ehk põrgad. Lümfisõlme konvekssel pinnal paiknevad organit lümfiga varustavad aferentsed lümfisooned, konkaavsel - eferentsed sooned (paiknevad lümfisõlme
4) 3CH3NH(CH2)3COOH + Al(OH)3 = (CH3NH(CH2)3COO)3Al + H2O 5) CH3NHCH2COOH + NaOH = CH3NHCH2COONa + H2O 6) NH2CH2COOH + HCOOH = (NH3CH2COOH)HCOO VALGUD Koosnevad ühest või mitmest seotud polüpeptiidahelast. Valkude molekulmass on 10-4 - 107. Lihtvalgud ehk proteiinid- ainult aminohapetest: albumiin(munavalge), zelatiin Liitvalgud ehk proteiidid- aminoh+rasv/metall/sahhariid: hemoglobiin Fibrillaarvalgud: sidekoes, luus, nahas, karvas, küüntes. Globulaarvalgud, lahustub vees või verisoola lahuses, mitmekülgne koostis: ensüümid, hormoonid, antikehad. Saamine: · Kõik taimed, osa baktereid ja seeni sünteesivad kõik aminohapped ise. · Loomad sünteesivad osaliselt Asendamatuid aminohappeid, neid inimene saab ainult toiduga, ise ei sünteesi. Neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% energiast. · Saab toidust ja koevalkudest kehavalke.
iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Kohev sidekude täidab eelkõige siduvat ja koondavat rolli, hoides teisi kudesid ja organeid paigal ning tagades nende elastsuse. Rasvkoe rasvaga täidetud rakud on eelkõige varuainete kogumiseks, kuid pehmendavad ühtlasi lööke ja moodustavad püsisoojastel loomadel kehale soojusisolatsiooni kihi. Fibrillaarses sidekoes on rahuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudena.(moodustavad kõõluseid ja ligamente) Kõhrkude moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kuid on pakitud elastse võrgustikuna.(ümbritseb nt luude otsi) Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumi- ja fosforsooladega. (luud tugevaks) Vere peamisteks ülesanneteks on hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine
tipul. Sagarate vahel ja kogu näärme ümber on rasvkude. Fibroosne sidekude moodustab sagaratevahelisi vaheseinu ja kihne kogu näärme ümber. 15. Munand ladina keeles testis Asend lapikovaalne ploomisuurune paariselund, mis asub munandikotis. Ehitus, funktsioon: Munand koosneb 200300 sagarikust, milles leiduvates väänilistes seemnetorukestes paljunevad meessugurakud. Sagarike sidekoes leiduvad rakud toodavad meessuguhormoone, mille mõjul kujunevad meestel sekundaarsed sootunnused. 16. Munandimanus Asend: asub munandi serval. funktsioon: seemnerakkude reservuaariks. 3 17. Eesnääre ladina keeles Prostata Asend: kastanisuurune lihaselisnäärmeline moodustis kusepõie põhja all
Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. 18. Süda Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Ta paikneb keskseinandis, kopsude vahel. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning
Tugikoed Kõhrkude Luukude Pärissidekoe e sidekoe kitsamas mõttes moodustavad kiudsidekoed ning eriomadustega sidekoed Pärissidekoe rakkudeks on fibroblastid ja fibrotsüüdid, sidekoe makrofaagid e histiotsüüdid, plasmarakud, koebasofiilid e nuumrakud, retikulaarrakud, melanotsüüdid e pigmentrakud, adventitsiaalrakud, peritsüüdid, võib leida ka vere rändrakke Kohevas sidekoes paikneb suurel hulgal sidekoerakke, tihedas sidekoes domineerivad kiud KOHEV SIDEKUDE, RAKUD JA KIUD. Eristatakse amorfset põhiainet, kiude ja rakke – looma organismis kohevat sidekude väga palju: ümbritseb kompaktseid organeid, veresooni, lümfisooni ja närve, lisaks aitab organitel säilitada organismis kindlat asukohta Kiududest esinevad kohevas sidekoes jämedamad kollageensed, peenikesed elastsed ja retikulaarsed kiud
Kasutatud kirjandus...............................................................................................................................7 2 Fibromüalgia mõiste Fibromüalgia on pehmete kudede (lihased, sidekude) krooniline valulik haiguslik seisund. (wikipedia.org) Fibro tähendab sidekude ja myalgia lihasevalu. Fibromüalgia on olukord, kus haigel on teadmata põhjusel valu lihastes, kõõlustes ja mujal sidekoes. Sagedamini esineb fibromüalgia keskealistel naistel, kellest põeb seda 5%. Vanuritel on fibromüalgia levimus palju väiksem ning lastel ja noortel on see haruldane. (Peets 2004) Fibromüalgia tekkemehhanismid Fibromüalgia põhjust ei teata. Ilmsesti võivad sellel haigusel olla erinevad põhjused. Häire algust on seostatud trauma või nakkusega. Mõnel on üliliikuvad liigesed (hüpermobiilsuse sündroom), teisel sotsiaalsed või psühholoogilised põhjused
Lisaks teame, et kõrget räni kontsentratsiooni on alati leitud kõrge lubjastumise piirkondades: nt jäsemete luud, mis kasvavad. Kui piirkonna mineralisatsioon on lõppenud, on räni tase madalaim. Räni tundub seetõttu olevat möödapääsmatu luude kasvuks ja selle puudus võib olla piirav tegur, nt: ränidefitsiidiga tibul on kolju kõrvalekalded, mis on seotud luu kollageenisisalduse olulise vähenemisega ja kõrvalekalletega pikkades luudes ja sidekoes. Luuhaiguste juhtudel annab orgaanilise räni sissevõtmine suurepäraseid tulemusi nii valureaktsiooni kadumises kui luu mineralisatsiooni taastumises. Räni ja kaltsium töötavad tihedat koos ja luumurru lupjumist (kokkukasvamist) saaks oluliselt kiirendada orgaanilise räni toidulisandite manustamisega. Tänu oma rollile luude mineralisatsioonis ja kasvus on orgaaniline räni suure- pärane vahend osteoporoosi raviks. Erinevat tüüpi osteoporoosi uuringud – seniilne,
3. Esmase gloobuli teke ühendatud domeenidest 4. Domeenide konformatsiooni täpsustamine 5. Lõplik valgu monomeer. · Kiudvalgud ehk fibrillaarsed valgud: Ehitus: Koosnevad peamiselt heeliksitest. Enamik polüpeptiidahelaist on peaaegu paralleelsed kiu teljega. Omadused: · Harilikult vesikeskkonnas lahustumatud · Mehhaaniliselt tugevad Funktsioonid: · Bioloogiline roll on peamiselt struktuurne (leidub nt. sulgedes, sidekoes, juustes, küüntes). Peamised esindajad: · keratiin · fibroiin · kollageen Molekulaarsed tsaperonid Valgud, mis interakteeruvad mittetäielikult või ebaõigesti pakitud polüpeptiidahelatega, luues mikrokeskkonna, milles toimub õige pakkimine. Valgumoodulid ehk domeenid suhteliselt iseseisva struktuuri ja funktsiooniga üksused, mis moodustuvad pidevatest järjestustest. Ehk tihedalt pakitud osad polüpeptiidahelas, mis korduvad valgus. 2
Leidub mao ja soole limaskestas, eriti vereloomeorganites: lümfisõlmedes, põrnas ja üdis. Rakud koguvad oma kehasse võõraid aineid ja mikroobe. Kohev sidekude koosneb struktuurita põhiaines paiknevatest väga erineva suunaga peentest kollageen ja elastiinkiududest, millede vahel asetsevad suurel arvul eespool iseloomustatud rakuliigid. Sidekoe rakulised elemendid esinevad kõige mitmekesisematena kohevas sidekoes. Siin leiduvate rakkude hulgas eristatakse fibrotsüüte, histiotsüüte, kambiaalseid rakke, rasvarakke, plasmarakke, nuumrakke ja vere valgeliblesid. a) Fibrotsüüt iseloomustavad paikse asendiga, harulise kujuga, peeneteralist kromatiini sisaldava suuruse ovaalse ja nõrgalt värvuva, 1 2 tumakest sisaldava tuumaga ning rakupiirjoonte ähmasusega. b) Fibroplastid fibrotsüütide paljunemisvõimelised noorvormid. Nende vahendusel moodustuvad sidekoekiud ja amorfne põhiaine.
igakordse laktatsiooniperioodi lõppedes. Involutsioon ei haara kogu udarat korraga, vaid sagarike viisi. Udara viimasüsteem udara viimasüsteem moodustub: 1) sagarikesisestest, 2) sagarikevahelistest viimakäikudest, 3) piimatsisterni avanevatest suurtest piimajuhadest, 4) limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5) nisatipul asetsevatest peentest nisajuhadest. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. Nisatipul moodustub silelihasekiududest tsirkulaarne sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad sensiiblite närvilõpmete poolest. Rikkaliku aferentse innervatsiooni tõttu on nisad ja udaranahk oluliseks retseptoorseks väljaks. Udara vere- ja lümfisooned ning närvid udara parem ja vasak pool on kumbki iseseisva ja enam-vähem sümmeetrilise soonestiku ja innervatsiooniga. Veri suundub
lihaskest neeruvaagnas ja ureeteris 2 kihiline, põies 3 kihiline, ureetras erinev; c) katab adventiitsia. Suguelundid (organa genitalia): Mehe suguelundid: A.Sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad ja abisugunäärmed. Munand (testis): (tähtsaim!) mehe sugunääre, ca 20 g kaaluv paariline organ, asub munandikotis, koosneb sagarikest, milledes on väänilised seemnetorukesed – nende seinarakkudest tekivad uued seemnerakud e. spermatosoidid, torukeste vahel sidekoes on rakud, mis toodavad meessuguhormoone. Munandimanus (epididymis): väike (ca 5 cm) elund munandi ülapinnal, sees peenike toru (5 m!), milles seemnerakke säilitatakse. Seemnejuha (ductus deferens): ca 50 cm pikkune paksu, lihaselise seinaga toru, suguühte ajal “pumpab” spermatosoidid munandimanusest kusitisse. Abisugunäärmed: a) eesnääre e. prostata – kastanimuna suurune nääre põie alapinnal, ümber mehe kusiti. Toodab nõret, mis lisandub spermale. Haigused (kasvajad jne
Asukoht: närvisüsteemis Ehitus: keha, pikk jätke ja mitu lühikest mitmeharulist jätket Ülesanded: ärrituste vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine ja salvestamine 3) Lihaskude Asukoht: lihastes Ehitus: pikad ja peenikesed, lihas koosneb kimpudesse koondunud rakkudest Ülesanded: reageerib erutustele, võimaldab keha tahtele alluvaid ja allumatuid liigutusi 4) Sidekude Asukoht: rakkude vahel Ehitus: sidekoes on palju rakuvaheainet, rakke on vähe ja need paiknevad üksikult Ülesanded: kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihaseid luudega, transpordiba ineidm ühendab kõik koed ühtseks tervikuks Raku ehitus Rakumembraan. Õpik lk.74-79. 1.Millised ülesanded on rakumembraanil? 1) eraldavad sisekeskkonda väliskeskkonnast 2) kaitse 3) ainevahetus 4) keemilised reaktsioonid 5) info vastuvõtmine 2.Tee joonis rakumembraanist, viita orgaanilistele ainetele. 3
Nitritid ja nitraadid kahjulikud või kasulikud? Ajalugu Nitraati on kasuttaud juba ammustest aegadest liha soolamiseks. 1800-aastates oli avastatud, et nitraat muutub nitritiks bakterite tegevuse toimel (nitraati vähendavad bakterid) ja et just nitrit ongi tegelik soolamisaine. 20-sajandi esimesel poolel toimus üleminek nitraadist nitritile, kuna nitritiga soolamise protsess toimus kiiremini, tootlikus suurenes, ning nitriti keemia sai selgeks. Praegusel ajal on laialdaselt kasutusel lihatoodete valmistamisel nitritsool. Seda hakati kasutama juba 19- sajandil, sisi kui inimesed on märganud, et ühed soolad konserveerivad paremini kui teised. 1891 aastal oli märgatud, et nitraadist soolamiseaja jooksul bakterite toimel moodustub nitrit. 1899 aastal oli märgatud, et nitrit annab lihale punase värvuse 1901 aastal oli selgitatud nitritiga soolamise keemilised Nii 20-sajandi alguses oli avastatud lämmastiku toime liha värvusele, kuid antimik...
http://www.dalmacijanews.com/Portals/0/images/2009-02/nokti-leeredmond.jpg Autori foto Autori foto http://www.mvol.co.uk/images/content/pet/eq_legcare_02.jpg http://blog.kingsoutdoorworld.com/wp-content/kevinreid502elk2.jpg Lisalugemiseks Kollageen on kõõluste peamine koostisosa, teeb naha vastupidavaks. Kollageeni fibrillid on organiseerunud vastavalt koe vajadustele. Naha sidekoes on nad punutud kokku nagu korvi moodustavad vitsad. Kollageeni fibrillide ruumilist organi- seeritust kujundavad neid sünteesivad rakud - fibroblastid. Piltlikult öeldes nad "roomavad" üle kollageeni kiudude ning avaldavad neile mehaanilist toimet, pakkides neid kokku kihiks või moodustades suuremaid kiudusid. Elastiin on valk, mis annab kudedele elastsuse. http://www.wellesley.edu/Chemistry/chem227/
Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. 30. Kudede mõiste ja jaotus (4) Kude organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. Koed jaotatakse epiteel-, tugi-, lihas- ja närvikude. 31. Organite ehituse printsiibid ( kompaktsed ja torujad organid) Organiteks e. elunditeks nimetatakse organismi osa, mis koosneb kudede kompleksist
kokkupuudet antigeenidega. IgM-antikehad kaovad tavaliselt suhteliselt ruttu ning ei anna püsivat kaitset. Polümeer, mida hoiavad koos kovalentsed disulfiid sillad. Tavaliselt koosneb see polümeer viiest või kuuest antikehast. J-ahel puudub polümeeril, mis koosneb kuuest antikehast. Viie antikehaga polümeer saab tekkida ka ilma J-ahelata. Kuna IgM molekul on väga suur, siis see ei valgu hästi laiali ja see tõttu leidub seda antikeha sidekoes väga väikeses koguses. Peamiselt leidub seda veres ja lümfivedelikus. IgD-antikehi (1%) leidub ebaküpsete B-lümfotsüütide pinnamembraanil, kus nad tavaliselt toimivad koos IgM-ga. IgD leidub väikeses koguses ka vere seerumis sekreetse vormina. See antikeha on monomeer, mis koosneb kahest raskest ahelast ja kahest kergest ahelast. Täpset funktsiooni ei teata, aga B- lümfotsüütide rakkudes on selle antikeha ülesanne anda B-rakkudele signaal aktiveerumiseks
igakordse laktatsiooniperioodi lõppedes. Involutsioon ei haara kogu udarat korraga, vaid sagarike viisi. Udara viimasüsteem udara viimasüsteem moodustub: 1) sagarikesisestest, 2) sagarikevahelistest viimakäikudest, 3) piimatsisterni avanevatest suurtest piimajuhadest, 4) limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5) nisatipul asetsevatest peentest nisajuhadest. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. Nisatipul moodustub silelihasekiududest tsirkulaarne sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad sensiiblite närvilõpmete poolest. Rikkaliku aferentse innervatsiooni tõttu on nisad ja udaranahk oluliseks retseptoorseks väljaks. Udara vere- ja lümfisooned ning närvid udara parem ja vasak pool on kumbki iseseisva ja enam-vähem sümmeetrilise soonestiku ja innervatsiooniga. Veri suundub
Kus asub munand? Keha väliselt suguti taga Mis on munandi funktsioon? Valmivad seemnerakud Millest koosneb munand? Munand koosneb 200-300sagarikust, milles leiduvates väänilistes seemnetorukestes paljunevad meessugurakud. Kus toodetakse meessuguhormoone? Munandites: sagarike sidekoes leiduvad rakud. Kus asub munandi manus? Munandi küljes üla ja taga serval. Mis on munandimanuse roll? Seemnerakkude reservuaariks. Kust väljub seemnejuha? Munandimanusest. Kui pikk on seemnejuha? 30-40 cm Mis on seemnepõikese ülesanne? Eritavad nõret, mis lisandub seemnerakkudele, moodustades seemnevedeliku, mis orgasmi ajal läbi
NAHK Nahk täidab kaitsefunktsiooni, sest tema kihtides sisalduvad... (nimeta ja selgita): 1. sarvrakud (lamenenud kerotinotsüüdid) -kaitseb mehhaanilise ja keemilise mõjutamise eest. 2. Melanotsüüdid - kaitse UV kahjuliku mõju eest 3. Higinäärmed - keha termoregulatsioon (kaitse ülekuumenemise eest) Missuguses naha kihis on kõige rohkem veresooni? Pärisnahas ehk dermises Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes? Kollageensed kiud ja elastsed kiud Naha paksus (epidermis koos pärisnahaga) on .....1-4 (5) mm = 0,1 - 0,4 (0,5) cm. Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis Epiteelkude. Higinäärmed - higi eritamine Pärisnahk e. dermis. Veresooned- veresoonte ahenemine. Nahaaluskude. Rasvkude- soojaisolaator
-oluline roll immuun reaktsioonil -eristuvad rändavad ja statsionaarsed SR LIIKUVAD SIDEKOE RAKUD ·Lümfotsüüdid ·Neutrofiilid ·Eosinofiilid ·Basofiilid ·Monotsüüdid STATSIONAARSED SIDEKOE RAKUD · Fibroplastid(-SK arvukaim raku vorm -sünteesib enamikke EM komponente) ·Makrofaagid(Ülesanne: koele mitteomaste ainete ja ühendite lagundamine (rakujääkide eemaldamine) -pärinevad verest kus eksisteerivad monotsüütidena - vereringest difundeeruvad sidekoes makrofaagideks ·Rasvarakud ·Nuumrakud ·Mesenhümaalsed tüvirakud KOHEV SK (AREOLAARNE (hea verevarustudega) - RASVKUDE RETIKULAAR) Kiud hõredalt -areolaarne -Rasvkude - retikulaar - hõreda ja korrapäratu kiudude asetusega -seob ja fikseerib mitmeid organeid (näit epiteeli aluskudedega) -leidub veresoonte seines ning ümbritseb neuroneid -enamleiduv kude organismis TIHE SK ( Tihe regulaarne (kõõlustes) - Tihe ir-regulaarne (nahas) Kiud
Toestamine Kaitse Ainete vahendamine Metaboolne ül (ainevahetus) Reparatiivne ül vigastuse korral regeneratsioon 10. Rakuvaheaine koostiskomponendid, nende ülesanded põhiainest (maatriks) o sisaldab aineid, mida transporditakse veresoontest rakkudesse ja vastupidi kiududest o annab koele tõmbetugevust ja elastsust 11. Tugikudede rakud, nende ülesanded Paigalised rakud püsivad sidekoes Rändrakud liiguvad ringi 12. Tugikudede jaotus tüüpideks Lootelised koed o Mesenhüüm o Sültjas sidekude Troofilise funktsiooniga o Lümf o Veri o Retikulaarne sidekude o Kohev sidekude o Rasvkude Tugifunktsiooniga o Tihe sidekude o Kõhrkude o Luukude 13. Tugikudede tüüpide ehituse iseärasused, ülesanded, esinemine
Nahk on katteelundkonda kuuluv elund. Nahk on enamasti kolmekihiline: marras, päris ja alusnahk. Nahal tervikuna on hulgaliselt ülesandeid. Esmalt kaitseb ta organismi sisekeskkonda väliskeskkonna mõjude eest, reguleerib vee ja soojuse tasakaalu organismis jne. Udar on põllumajandusloomade piimanäärmete kogumik. Mäletsejaliste udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. 24. Kude Kude on organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi.
Toime inimesele? Välised ilmingud: silmade kipitamine, pisaratevool, nägemise ähmastumine. Nahalööve, nahapõletused või sügelemine, iiveldus, kurgu kraapimine. Astmahoog, hingamisraskused, pearinglus, nohu, uimasus. Mutageensus: laborikatseis leitud, et glüfosaadid kahjustasid hiirte maksas ja neerudes DNA-d ning tekitasid geneetilisi kahjustusi luuüdis. Kahjustusi on leitud ka inimese ning veiste vererakkudes aga ka sidekoes. Geneetilised kahjustused. Kasvajate teke: On leitud otsene seos glüfosaatide kasutamises ja verevähki ning munandivähki haigestumise sagenemises, kilpnäärme kasvajate tekkes, mitte-Hodgkinsi lümfoomi (lümfisüsteemi kasvaja) sagenemises, pankrease ja maksavähi tekkes, silmakae tekkes ning läätse kahjustustes ja rinnavähi rakkude kiirenenud jagunemises. On leitud, et kiirendavad kasvajarakkude jagunemist. Toime hormoonidele: 1
primaarstruktuur antihelikaalsete aminohapete järjestus. (Gly, Pro, Hyp, Ala, Hyl). Iga kolmas jääk on Gly ja polüpeptiidahelad koosnevad valdavalt korduvblokist (Gly-X-Y)n, kus X Pro ja Y Hyp /Hyl. Jäägid on põhiAH-te derivaadid, tekkivad põhiAH-te ensümaatilisel reaktsioonidel. (Pro-Hyp; Lys-Hyl) Ensüümid vajavad: Cu - osaleb kollageeni ja elastiini formeerumisel koostöös vitamiin C-ga, vit C defitsiidiga kukuvad hambad välja, sest ei teki sidekoes tugevat tuge kollageen O2 - Puudus võib tekkida aneemia või vereringluse probleemide korral (tromb), ateroskleroos, kui koed ei saa piisavalt hapnikku. Siis ei teki kollageeni õige strktuur alfa-keto-glutaraat - Defitsiit võib tekkida, kui prevaleerib protolüüs ehk valgu lammutamine. See võib esineda põletiku korral. Süntees jääb maha, tekib palju ammoniaaki, seda tuleb korjata ja detoksikeerida, mistõttu jääb seda väheks.
Miks nad moodustavad kogumikke?Puhaskoed? Kudede heterogeensus Rakud on erinevas rakutsükli faasis: osad rakud surevad(apoptoos,nekroos) ning osad rakud paljunevad ja diferentseeruvad(kambiaalsed rakud, tüvirakud). Talituslik heterogeensus: - näärmerakkude sekretsiooni- ja puhkefaas - peaaegu kõikjale ulatuvad veresooned, närvilõpmed, lümfisooned, migreeruvad rakud. Epiteelis võime leida lümfotsüüte, eosinofiile,makofaage, närvilõpmeid. Sidekoes on tavaliselt makrofaagid, koebasofiilid jne. Histoloogia vajalikkus Annab üldpildi – kõik on kõigega seotud.Normaalne histoloogia aitab mõista morfoloogiat. Morfoloogia-teadus elu struktuursetest alustest ehk elusolevuste spetsiifilisest organisatsioonist,käsitleb eelkõige organi ja organismi üldehituse seaduspärasusi. Patohistoloogia uurib harmoonia ebakõlasid ehk patoloogiaid. Normaalne ja patoloogiline histoloogia täiendavad üksteist organismi mõistmisel.
võrgustikul. Väljastpoolt ümbritseb alveoole kapillaaride võrgustik. Alveooli seinas leiduvate elastsete kiudude tõttu on võimalik nende mahu muutumine sisse- ja väljahingamisel. Alveooli ja temaga külgnevate kapillaaride kogupaksus on kokku ligikaudu 5 mikromeetrit. Läbi selle seina toimubki gaasivahetus alveolaarse õhu ja vere vahel. Alveoolide üldarv kopsudes on 300-500 miljoni piires, nende üldpind on u. 100 m2. Alveoolidevahelises sidekoes on arvukalt makrofaage, mis võivad tungida alveoolide valendikku ja täita siin oma fagotsütoosi funktsiooni. Kopsukude on käsnja ehitusega. Tema koostisesse kuuluvad veresooned, närvid, bronhid, bronhioolid, lümfisooned ja rohkesti elastseid kiude sisaldavat sidekude. Õhusisalduse tõttu on kopsu erikaal alla ühe ( 0,34 ), mistõttu jäävad kopsukoe tükid vee pinnale ujuma. Loote kopsud ei sisalda õhku ja vajuvad põhja. Kopsudel on 2 vereringe süsteemi:
Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude.
tarsaalplaat e. tarsus, milles paiknevad muundunud rasunäärmed (tarsaalnäärmed). Lau vabal serval on tugevad karvad - ripsmed Ninapoolse nurga läheduses on kummalgi silmalaul pisarapunkt. Pisaraaparaadi peamine osa on silmakoopa ülemises välimises nurgas paiknev seroosne pisarnääre, mille nõre niisutab ja puhastab pidevalt side- ja sarvkesta. Pisaravedelik nõristub silma sisenurga kaudu pisarakotti ja sealt nina - pisarajuha kaudu ninaõõnde. Laugude sidekoes asetseb osa silma sõõrlihasest. Sidekest jätkub konjunktivaalvõlvi kaudu silmamunal. Silma ninapoolses nurgas on sidekesta volt, poolkurd. Inimese silm koosneb silmamunast (bulbus oculi, Ø inimesel u. 24mm), mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu. Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Kestadest on: 1. väline tugev kiud- e. fibrooskest silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased
Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar – moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon – ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa – sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude.
Kõhunäärme sisesekretoorsed saared – Asukoht on kõikides näärme osades. Neil on olemas alfa- ja beetarakud. Alfarakud toodavad hormoon glükagooni, beetarakud insuliini. Osalevad mõlemad süsivesikute ainevahetuses. Munasari – Östrogeenid ja gestageenid. Munasarjaväratis on väike arv rakke, mis produtseerivad meessuguhormoone. Munand – Produtseeritakse meessuguhormoone ehk androgeene. Testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandites seemnetorukeste vahelises sidekoes paiknevad näärmerakud. Nende ülesandeks on primaarsete ja sekundaarsete sootunnuste väljakujundamine, kasvamine ja arenemine. Käbikeha – Käbikehas produtseeritakse organismi ööpäevarütmikat, sealhulgas und reguleerivat hormooni melatoniini. Neil on seos teiste sisesekretoorsete näärmetega, näiteks sugunäärmetega. Käbikeha hormoon pidurdab sugunäärmete enneaegset arengut. Asukoht on kahe ajupoolkera vahel. Naiste suguelundkond
Sidekoe hulka kuuluvad pealtnäha väga erisugused koeliigid, nagu kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude (sidemed ja kõõlused), kõhr ja luu ning veri. Kohev sidekude täidab eelkõige siduvat ja koondavat rolli, hoides teisi sidemeid ja organeid paigal ning tagades nende elastsuse. Rasvkoes talletatakse kehavõõrad ained, mida erituseleundid ei suuda eritada. Firbillaarses sidekoes on rakuvaheaine tihedte paralleelsete kollageeni kimpudena. Sellised kimbud moodustavad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge, ja ligamente, mis hoiavad skeletti koos. Kõhrkude mooodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumi- ja fosforisooladega
nädalal Emakas jääb juba ruumi vähemaks ning lapsel ei ole enam nii palju liikumisruumi. Tal on juba ripsmed ning silmad peaksid kohe avanema, kui nad seda veel teinud ei ole. Beebil on arenenud maitsmismeel ning uuringud on kindlaks teinud, et nad juba eelistavad magusat. Umbes sellel ajal tekib lastel ka esimene maitsmiskogemus. Naise kõhul, puusadel ja rindadele võib tekkida punaseid rebendeid - rasedus triibud. See on tingitud kollageeni vähesusest sinu sidekoes . Söö kallerduvaid toitusid näiteks sült, tarretis. Kreemitamine rebendeid ära ei kaota. Kanna spetsiaalsete tugedega pesu, mis võib peatada rebendite suurenemise. Peale sünnitust muutuvad rebendid valgeteks vähemärgatavateks triipudeks. Sinu silmad võivad muutuda tundlikuks ja kuivadeks. Kasutada silmatilkasid kuivuse vähendamiseks. Põie ja kõhukinnisus probleemid peaks selles raseduse järgus unustatud olema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
