Mitmetest linnustest on kaevatud välja eluhooneid. Enamasti on need suhteliselt väikesed ning enam-vähem ühe suurusega. Linnuste tüübid: *Mägilinnus - igast küljest looduslikult kaitstud künkal paiknev linnus N:Otepääl *Neemiklinnus - püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale N:Rõuge linnamägi *Kalevipoja sängi tüüpi - rajati voortele N:Põhja-Tartumaal Alatskivi Kalevipoja säng *Ringvall - linnus - ümber linnuse rajati kõrge vall N:Saaremaal ja Lääne-Eestis Lõhavere linnamägi on muinaseesti linnamägi Viljandimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel. Lõhavere linnus oli kasutusel 13. sajandi alguses ning on kolmel korral põlenud. Henriku Liivimaa kroonika järgi on need põlengud ka täpselt dateeritavad. Esimest korda hävis linnus tõenäoliselt 1211. aastal kui suur vallutajate vägi tuli Metsepole kaudu Sakalasse. Teine rünnak Leole vastu toimus 1215. aastal ja pärast piiramist linnus süüdati
Mis olid Asva kultuuri tunnusteks Pronksiaja kindlustatud asula mis ümbritseti kividest ja puust kaitsetaraga. Selle kultuuri asukad tegelesid karjakasvatuse, hülgepüügi, algelise maaviljeluse ja pronksivalamisega. Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal? Mägilinnused-igast küljest looduslikult kaitstud Neemiklinnused pikema mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mille looduslikku kaitset kõige vähem pakkuvamale küljele rajati kunstlik vall Kalevipoja sängi tüüpi linnused, mida rajati voortele .Kunstlikud vallid ja kraavid rajati sellistel linnustel vaid voorte madalamatele otstele seetõttu nägid väla nagu kõrgete otstega sängid Ringvall-linnused (e maalinnad), mis olid rajatud kogu ulatuses kunstliku valliga ümber linnuseõue. Millega paistsid eestlased silma 12.saj. Põllumajanduses? 11-12 saj.hakkati kasvatama talirukkist,millest sai peamine leiva vili,Euroopa turgudel oli
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ilumetsa kraatrid Põlvamaal Teaduslikult on kindlaks tehtud ainult 2: Põrguhaud ja Sügavhaud Kuradihaua, Tondihaua ja Inglihaua meteoriidne teke ei ole siiani tõestatud Põrguhaud: -läbimõõt valliharjalt 105-110m -Valli kõrgus 1-4,5 m -Vanus ligikaudu 6000 a. Sügavhaud: -Läbimõõt 50m -Sügavus kuni 4m - Vall on katkendlik, kõrgusega kuni 1,5 m - Vanus ligikaudu 6000 a. Põrguhaua kraater Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sügavhaud Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
Rahutud aastasajad. Linnuste rajamine. Keskmisel rauaajal hakati ehitama linnuseid. Eriti rohkesti püstitati neid 7.-8 sajandi paiku. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud poolele kuhjati kunstlik vall. Valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Eestis tuntakse kokku umbes 120 muinaslinnust. Linnused jagunevad välisilme põhjal 4 suurde rühma: 1) mägilinnused rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele näiteks Otepää linnus Leidude põhjal võib arvata, et Otepää linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi.; 2) neemiklinnused püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale
suur lunaraha. Aga taast oma võimu ja magistraadid, eluaeg ametis, kuj R sise val kogu it 265.a ekr kogu it rooma ja välis polit, juht sõjaväge ja rahaasju. tõuseb vahem võimu all. Rahvakoos valit magistraate, otsustati sõja ja rahu üle.Riiklus keiser- maade suurvõimuks R juht koond valitseja kätte. Keisril 264-133ekr- pärast it vall tüli mitu am korraga aga võimu täht ei kartaagogapid 3 sõda (puunia sõjad) I andnud aga tegi R juhi. Käs kõiki R sõda 264-241 ekr põh merel ja sits vägesid ja rahvatribuunina vetoõigus. saarel room polnud laevastikku ja sp Senat nõuandja ja magist viisid ellu K kart ülekaal. Room raj laevastiku ja otsuseid. Mida rohk kod seda vähem sund kart rahu paluma. II sõda 218-201 neil eesõigusi, nii kait kõigi rahva huve
peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Kesksesse kristu perepea. Ümberringi ülejäänud perekond. Laevkalmed( saaremaal), kivid paigutatud laeva kujuliselt. Surnud põletati, ja siis pandi kirstu. Kultuskivid. Linnused ja nende tüübid. Mägilinnus: rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Otepääl. Neemiklinnused: püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. 2 küljest, 1 otsast looduslikult hästi kindlustatud. Teisele poole rajati kunstlik vall. Rõuge linnamägi. Kalevipoja säng: meenutas voodit, vallid, kraavid tuli rajada vaid otstele. N- Tartumaa. Ringvall-linnused: rahvasuus maalinn. Ümber kogu linnuseõue rajatud kunstlik vall. Saaremaa, Lääne-Eesti. Suhted naabritega. Üldiselt rahumeelsed. 10 sajandi lõpus venemaaga suhted halvenesid. Muinasajalõpp. Õpik lk.26-30 .Usk. Lk 31-35.
Kaali meteoriidikraater Kirjeldus Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Kaalis, Saaremaal (u. 18km Kuressaarest). Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. vanus Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid, mis lähtub iriiduimi sisaldusest ümbritsevate rabade turbas, annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400..
Loomade sõnnuk väetas maad ja peagi võis selle jälle ülesse künda. Põldude rajamine muutis inimesed paiksemaks! Eestlaste esmamainimine – Tacitus nimetas eestlasi aestideks, teise jutu jägi nimetati eestlasi soomlaste järgi fennideks. 4. Rahutud aastaajad 5. – 8. Sajandi lõpuni muutusid olud Eestimaal rahutuks. Hakati ehitama rohkelt linnuseid. Linnuste ehitamiseks valiti järskude nõlvadega ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähemkaitstud mäekülgedele kuhjati kunstlik vall. Mägilinnused – rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Nt mägilinnus Otepääl Neemiklinnused – püstitati mäeseljale neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid looduslikult kaitstud,teisele otsale rajati kunstlik vall. Nt. Rõuge linna mägi Kalevipoja sängi – tüüpi linnuseid rajati voortele,tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Külgedelt oli hästi kaitstud, kraavid tuli rajada ainult otstele. Nt Alatskivi Kalevipoja säng
Keemiline puhastus - happeliste reovete neutraliseerimine ja mürgiste ühendite eemaldamine. 23.nimeti rahvusvahelisi kokkuleppeid ja nende eesmärke, mis on vastu võetud veestiku kaitse eesmärgil? HELCOM kaitseb läänemerd reostuse eest Gdanski konventsioon - kalavarude säästmine ja kaitse. 24. Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse ja see vesi moodustab põhjavee Rannavall tormide poolt rannale uhutud vall setetest. Rannabarr rannajoonega rööbiti paiknev vall Setete pikiränne sirgel rannal on ühtlane paralleelne setetekiht Maasäär kui lained liiguvad nurga all ranna poole siis setted hakkavad kogunema vee all pika kaarena ja kui need kaared on ühendatud maismaaga siis nimetatakse seda maasääreks. Tulv veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. Haudmik kulutus põrkeveerudel muudab nad sügavateks ehk neist saavad haudmikud Koolmekoht madalam ja laiem jõesängi osa
Saaremaa Kaalijärvest algas meteoriidikraatrite avastamislugu Eestis ja Euroopas. Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse teadusliku mõtestamise algperioodil (1827 a. alates) esitati selle tekke kohta erinevaid arvamusi: - vulkaaniline plahvatuslehter või vee, auru, gaasi ja muda äkiline purskumine; - lubjakivilõhedest tingitud karstilangetus või soolakupli sissevarisemine; - muistne linnus, kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbritses inimeste poolt kuhjatud vall - ja lõpuks - meteoriidi langemisarm. Reinwald tõestas Kaali kraatrite meteoriitse tekke 1937. aastal, leides väikekraatritest 2 ja 5 kolmkümmend meteoriitraua kildu. Kaali meteoriit esindab kõige levinumat raudmeteoriidi tüüpi - jämedastruktuurilist oktaedriiti, milles on Fe 91,5% ja Ni 8,3%, lisandina veel koobaltit, germaaniumi ja iriidiumi. Meteoriidi lihvitud lõikepinnal on nähtav tüüpiline Widmanstätteni
Kasutusele tuli ader. Miks hakati linnuseid ehitama? (erinevad linnusetüübid ja kasutusotstarve) Eestis muutusid olud rahutuks ja kaitseks hakati ehitama linnuseid. Mägilinnus rajati üksikule looduslikult kaitstud künkale. Madamal paiknes asula. Neemiklinnus püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ka otsast oli hästi kaitstud. Teisele otsale rajati kunstlik vall. Kalevipoja säng rajati voortele, külgedelt hästi kaitstud. Ringvall-linnus ümber kogu linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall. Kirjelda eestlaste arengutaset muinasaja lõpul. (vt. tabelit) Maaharimine oli peamine tegevusala. Oli kasutusel kolmeviljasüsteem. Tuli kasutusee ader. Käsitöös valmistati vajalikke töö- ja tarberiistu, ehitisi, rõivaid, liiklusvahendeid. Olid suured rauatootmiskeskuses Virumaal ja Põhja-Saaremaal
Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe. Eesti tähtsamad meteoriidikraatrid on: Kaali kraater (Saaremaal): peakraater, mille põhjas asub Kaali järv, on põhiplaanilt peaaegu ümmargune, tema läbimõõt valliharjalt on 105-110 m. Kraatri sügavus valli harjalt kuni dolomiidist põhjani 6-meetrise järvesetete all on 22 m. Vall on 4-7 m kõrgune. (Kaali kõrvalkraatrid: kaheksa enamasti kuiva kõrvalkraatri läbimõõt on 12-40 m ja nende sügavus kõigub 1-4 m vahel.) Ilumetsa kraatrid (Põlvamaal): Suurima, Põrguhaua läbimõõt valli harjalt on 80 m, sügavus 12,5 m. Valli kõrgus ulatub 1-4,5 meetrini. Kujult samalaadse Sügavhaua läbimõõt on 50 m ja sügavus kuni 4,5 m. Vall on siin katkendlik, kõrgusega kuni 1,5 m.
võib vallanduda lume rohke kuhjumise, sulamise, vihma, allmaatõugete jm tagajärjel. Maalihe- pinnasekihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul. Küljemoreen ja otsamoreen- liustikutekkelised kuhjelised pinnav: vallid, mis on tek liustiku külgedel või ees. Moreen- mandrijää või liustiku sulamisel mahajääv sete, koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest,on segakoostisega. Oos e. Vallseljak- liivast, kruusast, veerisest koosnev järsunõlvaline ja kitsa harjaga vall, tek mandrijää sulamisvete voolusängidesse settimise teel (esinevad ahelikena Neerutis, Porkumis, Uljaste järve ääres, Aegviidu-Nelijärvel jm). Mõhnad- mandrijää sulamisel tekkinud kruusast, liivast koosnevad rühmiti paiknevad künkad. Mõhnastikud- vastavate pinnavormide kooslused. Voor- leivapätsikujuline liustikutekkeline 5-50 m kõrgune ja mõnesaja meetri kuni mitme km pikkune kõrgendik,on tekkinud jää kulutava, kuhjava tegevuse koostoimel
KAALI MAASTIKUKAITSEALA Üks efektsemaid kraatrivälju Euroopas Üks haruldasemaid loodusmälestisi Eestis Üks olulisemaid turismiobjekte Saaremaal Asub Saaremaa keskosas, Pihtla vallas, Kuressaarest 20 km kirde poole Alal asub 9 meteoriidikraatrit, asuvad ühel ruutkilomeetril Peakraater Kraatrit ümbritseb 3-7 m kõrgune vall, nn Järvemägi, mis koosneb meteoriidiplahvatusel ülespaiskunud pinnasest Kohalikele lastele on see meeldivaks ajaveetmispaigaks, seda eriti talvel Ümmargune Valliharjalt läbimõõt 105 110 m Keskmine sügavus valliharjalt kuni põhjani 16 m Järvesetteid kuni 5,8 m Toitub põhjaveest ja sademetest, veetase aastati väga erinev Mõnel aastal on veetase väga kõrge Üks kõrgematest veetasemetest oli kraatris 2007. aasta jaanuari
Nüüd maeti surnuid asulatest eemale kõrgematele küngastele. Arvatakse, et surnu võis olla kägaras ja kõvasti kinni seotud. 3. Kirjelda erinevaid linnusetüüpe, asustust (külad), analüüsi linnuste rajamise areaali ja aega. Linnuseid hakati ehitama umbes 8. sajandi paiku. Neid ehitati ka keskmisel rauaajal (u 450 800), kuid tunduvalt rohkem ehitati neid viikingiajal (u 800 1050). Linnuseid rajati järskudele nõlvadele ning kaitseks kuhjati kunstlik vall. Välisilme põhjal jagavad arheoloogid linnused mitmesse rühma: · Mägilinnused; on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. · Neemiklinnused; mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. Kunstlik vall kuhjati ainult seljapoolsele küljele. Neemiklinnuseid rajati Ida- Virumaa voortele.
Peamisteks elatusaladeks oli kindlalt välja kujunendu põlluharimine ja karjakasvatus.Põllumajanudts arendas ja omakorda arenev käsitöö(põllutööriistad) Linuste rajamine-keskmine rauaaeg( u 450- 800) ajal kerkisid mitmed linnused. 1. mägilinnused-need on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. 2. neemiklinnusteks nim mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused.Seal kuhjati kunstlik vall üksnes seljakupoolsele küljele.Nad meenutavaid suuri voodeid(Kalevipoja säng) 3. Ringvall-linnused Lääne-Eestis kus oli tasandik tuli ehitada linnus tasasele maale.Selleks kuhjati ümber kogu linnuseõue kunslik vall. Kääpad- liivast kuhjatud kääpad, mille alla või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega. ( Kagu-Eestis levinud) Naabrite vallutuskatsed: a) Oht lääne poolt. 9tat ja 10tat saj tuntakse viikingu ajana Euroopas
Et makett tõetruum paistaks, lisasin kivisid ja mulda. Objektide kinnitamiseks kasutasin liimipüstolit. Kaali meteoriidikraarteri lühitutvustus. Kaali meteoriidikraater asub Saaremaal, Kuressaarest 18 kilomeetrit kirdes Kaali külas ja on Eesti suurim loodusharuldus. Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 22 m ning kraatrit ümbritseb 4 - 9 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setetest. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40 - 60 meetrit. Kaali meteoriidi kukkumise umbkaudne aeg on 7500-7600 aastat tagasi. Kasutatud kirjandus: http://www.puhkaeestis.ee/et/kaali-meteoriidikraatrite-vali http://et.wikipedia.org/wiki/Kaali_kraater Kaali meteoriidikraateri makett Autor: Karl-Sander Vaga Kasutatud materjalid: savist supitaldrik,
Kr. 10 saj. e. Kr. tulid keldid mandrilt. Keldid haarasid endale suure osa Kesk-ja Lõuna -Euroopat. Prantsusmaal nimetati kelte gallialasteks. Briti saartele asusid keldid germaanlaste survel ja oma hõimutülide tõttu. Keldid olid rauatootjad ja sepad, hinnatud rauakaubad, adrale rauddetailid, raudvikat. Ringiaetav käsikivi. 1. saj. Rooma väed Briti rannikul, Rooma provints Britannia. Wales pani roomlastele vastu. Roomlaste kindlustusvöönd läbi saare, hiljem Hadrianuse vall jne. Sotimaale roomlased ei jõua. 5. saj. Rooma võim langes. 5. saj. germaanlaste sissetung, seal anglid ja saksid enamuses, siit anglosakside nimetus. Germaanlaste vallutatud aladest kujunes hiljem Inglismaa. Anglosakside survel läks osa kelte tagasi mandrile.Vt. mõni näide keldi aladest ja keeltest: Iiri, kõmri jt. 9.saj. Inglise kuningriik. Anglosaksid kasutasid keldi orje. Ristiusk. Iirimaal oli ristiusk mõnevõrra varem, kloostrid. 8. saj
hõimude ehtetüübid, mida kohalikud meistrid edasi arendasid. Rooma rauaaeg oli rahulik sõdadeta ajajärk. Keskmine rauaaeg kestis u 450-800 a. Sellel aja algul kerkisid Eestimaal mitmed linnused, aga nende kasutusiga polnud pikk. 8. saj paiku hakati ehitama tunduvalt rohkem linnuseid. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall, mis tehti esmajoones liivast ja neid hoidsid koos palkidest seinad. Arheoloogid jagavad need mitmesse eri rühma nt mägilinnused, neemik linnused, ringvall- linnused ja mõni linnus mis meenutas suurt kõrgete otstega voodit sai nimetuse- Kalevipoja säng. Linnus-asula : Linnuse vahetus naabruses paiknes avaasula. Linnuste kaevamistel leitud relvad räägivad võitlustest. Suur osa rahvast elas siiski tavalistes avaasulates,
Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: 1. Keskmine rauaaeg ( u 450- 800a ), kerkisid mitmed linnused, aga nende kasutus iga oli lühike 2. Viikingiaeg ( u 800-1050 ) 3. Linnuste rajamiseks valiti järsud nõlvad ja sobiva suurusega künkad 4. Mägilinnused- on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele 5. Neemiklinnus- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, seal kuhjati kuntslik vall üksnes seljakupoolsele küljele 6. Kalevipoja säng- eemalt vaadates meenutavad need suur kõrgete otsadega voodit 7. Ringvalli linnused- üksikud madalate vallidega, rajati juba vanemal rauaajal Külad ja põllud 1. Elati tavalistes avaasulates 2. Need koosnesid mitmest talust ja seepärast võime rääkida ka külade kujunemisest 3. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajas on tuntud
Meteoor (kr. k meteooros, õhus hõljuv) Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri Maa pinnale langenud meteoorkehad. Meteoriitidega tegelev teadusharu meteoriitika. Lähtekehad asteroidid Meteoorkeha ehk boliid Keskmine vanus 4,5 4,8 miljardit aastat Võivad olla Jupiteri ja Marsi vahelisest asteroidide vööst Suunduvad Maa poole kokkupõrkest komeetidega Kuju korrapäratu Teravad nurgad ja servad puuduvad õhusurve tõttu atmosfääris Pinnal õhuke, mõne millimeetrine tume sulamiskoorik Kooriku lohukesed regmaglüptid Mustad, pruunikad (sinakas, valkjas) Hiidmeteoriidid Mikrometeoriidid Kivimeteoriidid Raudmeteoriidid Kiviraudmeteoriidid ehk segameteoriidid Suure massiga Tekitavad endast kordades suuremad kraatrid Sajandi kohta langeb vähem kui üks Kiiremad meteoriidid sulavad täielikult ja jahtumisel mo...
Kuningate aeg Rooma vabariik Varane keisririik Hiline keisririik Aeg 753-509 eKr 509-30 eKr 30 eKr - 235 pKr 284 476 pKr Territoorium/ Tiberi suudmes Rooma alistab Vallutused Impeerium paisus Laienemine/ Rooma linnriik Apenniini ps jätkuvad: liiga suureks, Latiumi mk rahvad (gallid, Mauretaania, jagunes kaheks: vähenemine etruskid, Lüüdia, Britannia, Lääne-Rooma ja kreeklased). 3 Armeenia, Ida-Rooma. võidukat sõda, Mesopotaamia jt. Impeeriumi Vahemereäärse Vallutuste laienemine lõppeb, impeeriumi teke lõppemine. asu...
vike emaje orund, vru orund.NGUkinnine pinnavorm, keskel soo vi jrv ORUND piklik,laiuv,raskesti piiritletav org. Balti klintH=ontika, 56m. voor:tri,saadjrv;liustiku kuhjav tegevus, pudedad setted. Moreenitasandik:krg,kagu est.Otsamoreen:vaivara sinimed, pudedad vallid.jsulamisvee uuristatud.Oosid:krvemaal;kruusast veeristikust, pikliku kujuga. Mhn:viitna krvemaal;mar, kruusast,liivast.Slkorg:vooluvesimoldorg:phjaerosioon;lammorg:klgerosioon;k aldavall:voolusngi lhedal vall Terrass:jrsu astanguga tasand Rannabarrid:kpu ps. uhtmaterjali settimine maasred:sre tipp saaremaal. Rannavall: osmussaar, merephjast liiv mis on les heidetud. Salajed karstitekkeline erra langatuslehter: karstitekkeline lne est. Luited: nva, lahtise liiva kuhjumine, sinisavi-joosu-keraamika;fosforiit-maardu-vetised; plevkivi-harju-keemiatstus;paekivi-phja est-ehituskivi;liiv-piusa- klaas;turvas-oru-kte.
Huvitavad vaatamisväärused, mis on seotud pinnavormidega Aliis Udras Anna-Liisa Padosepp Pinnavorm Mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa Erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest Iseloomustamiseks kasutatakse mõisteid liigestustihedus ja liigestussügavus. Impaktstruktuur Kõige laiemalt levinud pinnavormid päikesesüsteemis Ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur Sündmust, mis tekitab impaktstruktuuri, nimetatakse impaktsündmuseks Taevakehad, mis tekitavad impaktstruktuure, on tavaliselt meteoriidid Kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Kaali kraater Meteoriidi langemisel ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16m kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt o...
Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi(rabade turvas annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat). Kaali kraater on teadaolevatest Euroopa noorim suur meteoriidikraater, kui jätta kõrvale pisimeteoriitide tekitatud jäljed maapinnal. Kaali kraater Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m(22) ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Väikekraatrite põhjast leitud meteoriidikillud võivad pärineda plahvatanud kehadest, aga ka atmosfääris pidurdunud väiksemate kildude langemisest. Kaali kraater ·Alguses arvati, et Kaali kraater ei ole üldse meteoriidi jälg, vaid, et see võib olla vulkaaniline plahvatuslehter, keskaegne kaev, linnuse koht jne. ·Kaali kõrvalkraatrid: kaheksa enamasti kuiva kõrvalkraatri
Mägi või küngas vesi vollab kõrgelt kõiki nelja punkti, eristatakse nõlva, harja, jalamit. Sadul vesi voolab juurde ja ära kahest küljest, asub kahe mäetipu vahel. Nõgu, häil, lohk vesi voolab neljast küljest madalasse punkti, eristatakse põhja, veerusid, perve. Lõhang, sälk, uht, mold, lammorg vesi voolab juurde kolmest küljest ja ära neljandast, eristatakse kahte veeru ja voolunõlva. Seljandik, künnis, vall, hari vett voolab juurde ühest küljest ja kolmest küljest voolab vesi ära. Polaar- ja bipolaarkoordinaat sõjanduses kasutatakse neid ühe punkti asendi määramiseks teise suhtes, väikeste kauguste vahel. Polaarkoordinaat võetakse pooluseks vaatluspunkt , tulepositsioon, liikumise lähtepunkt vm., polaarteljeks ga manetiline meridiaan. Bipolaarkoordinaat kahe poolusega koordinaatide süsteem. Magnetiline
piima või õllega täidetud madalaservaliste nõude asetamine mulla pinnale Mõningal määral aitab tigude ja nälkjate vastu kaitstava ala ümbritsemine neile ebamugavast materjalist tõkkeribaga. Kahjurid määrivad sujuvamaks liikumiseks oma kulgemisrada limaga. Mida teravaservalisem ja kuivem on pind, seda vähem armastavad nad seda mööda liikuda. Aia võiks ümbritseda kuivast saepurust või liivast valliga. Kahjuks vajab selline vall pidevat uuendamist niiskunud ja umbrohtunud tõke ei takista sugugi kahjurite liikumist. Parima tõkke saate tuhast.
Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega 16. Kääpad Liivast kuhjatud, mille all või sees on põletusmatused. 17. Lohukivid Eelrooma rauaajal uuristati kividesse auke. 18. Mägilinnus Linnused, mis on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. 19. Neemiklinnus Linnused, mis on püstitatud mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale.Kuhjati kunstlik vall seljakupoolsele küljele. 20. Kalevipoja säng tüüpi linnus Linnuse rahvapärane nimetus, kui külgedelt kaitsesid järsud nõlvad ning vallid ja kraavid rajati vaid otstele. 21. Ringvalllinnus Linnused, mis on tasasel maal ja ümber selle kuhjati kunstlik vall. 22. Ruunikivi annab infot viikingite elu kohta.Mälestuskivi.Kivile graveeriti peale ruunikirjas. 23. Tsuudid eestlaste läänemeresoomlaste nimetus Venemaal 24. Adramaa maamõõduühik Eestis
KEEVISÕMBLUSE VEAD Aivar Kalnapenkis 25.11.12 1 A korrektne keevitus (kaarleegi pikkus, keevituse kiirus, voolu tugevus) B Voolutugevus väike C Voolutugevus liialt suur D Kaarleek lühike E Kaarleek liialt pikk 25.11.12 aeglane F Keevituskiirus G Keevituskiirus2kiire A korrektne keevitus (kaarleegi pikkus, keevituse kiirus, voolu tugevus) B Voolutugevus väike C Voolutugevus liialt suur D Kaarleek lühike E Kaarleek liialt pikk F 25.11.12 Keevituskiirus aeglane 3 kiire G Keevituskiirus Keevisõmbluste vead 25.11.12 4 Sisselõige Põhjused: Abinõud: -Suur keevitusvool -Vähenda keevitusvoolu -val...
a) mandrijää kulutamisel - voor, otsamoreen, b) mandrijää sulamisel oos, mõhn 3. Tunned kirjelduse järgi ära pinnavormid: a) OOS - pikliku kujuga ja on tekkinud liiva ja kruusa jääst välja sulamisel jää lõhedes b) LANGATUSLEHTER tekib salajõgede uuristava ja lahustava toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena c) RANNAVALL merepõhjast tormilainega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust koosnev vall, enamasti kaarekujuline, mõnesaja meetri pikkused ning 12 kõrgused pinnavormid d) MAASÄÄR 23 meetri kõrgused, kuni sadakond meetrit laiad ning enamasti alla 1 km pikad vallid, mulle merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem e) KALDAVALL jämedateraline, harilikult liiv, kuhjatakse voolusängi vahetus läheduses f) OTSAMOREEN tekib liustiku serva ette, kui liustik lükkab enda ees kivimeid
võitlus iga kristlase hinges, sügava religioossuse ajastu, ideoloogia, mis mõjutab tänapäevaelugi. Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset, toetust.Killustatuse, konfliktide, ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Kristlane ei tohi olla teise kristlase ori. Rooma rahu lõpp - kaitsepiiride varisemine, impeeriumisisene kriis, üha enam kompromisse ääremaadega . Peamise kaitsepiirina eraldas roomlasi barbaritest Rooma vall. Konstantinoopoli uus pealinn 330. aastal - idaosa jäi püsima, purustati täielikult vana tsivilisatsiooni müürid. Impeeriumi langus, barbarite kuningriigid. Vandaalid tungisid alaanidega Rooma Aafrika-provintsi. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks oli väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451. aastal Katalaunia väljadel.Kukutatti keiser Romulus Augustulus.Justinianus I-Bütsantsi keiser.Arendas välja tugeva sõjalise monarhia.Surus maha Nika ülestõusu
Lineaarsetes keskkondades on elektromagnetvälja mugav kirjeldada nn. makros- koopiliste võrranditega: · f on vabade laengute ruumtihedus, · on vabade laengute voolutihedus, · on elektriline induktsioon, · on magnetvälja tugevus. Sotimaa üld- ning kultuuriajalooline taust Sotimaa põlisasukad olid piktid. 82. aastal tungisid Sotimaale roomlased, kuid ei suutnud kogu Sotimaad vallutada. 122128 ehitati Tyne'i ja Solway suuete vahele Hadrianuse vall. 142144 ehitati 60 km pikkune Antoninuse vall, millest põhjapoole jäänud ala nimetati Kaledooniaks. 503. aastal saabusid Iirimaalt Sotimaale keldi hõimud. 843. aastal ühendas kuningas Kenneth Mac Alpin piktid ja keldid ühe võimu alla. 1296 anastas Inglismaa kuningas Edward I Sotimaa, kuid juba 1297. aastal lõid sotlased William Wallace'i juhtimisel Stirling Bridge'i lahingus inglise vägesid. 1314. aastal lõid sotlased Bannockburni lahingus Robert I juhtimisel inglasi, keda juhtis
elas kindlustatud asulates, tegeles kaubandusega. e) Eelrooma rauaaeg 500 a eKr – 50 a pKr : Raua kasutusele tulek. Vanmim raudese – naaskel – teada Irust. Uut tüüpi kalmed: varased tarandkalmed. Nelinurksed maapealsed kalmed, surnu maeti kalmeala keskele. Kohati ka sees kivikirstud, hilisemates kalmetes kirst kaob. Ka kivivarekalmed: ilma konstruktsioonita kivihunnikud. Panusteks ehted, savinõud. Esimesed linnused, nt Päälda (Muhu saar). Vall pae – raudkividest. 200 a paiku eKr muutub raud Eestis tavaliseks tööriistade ja relvade materjaliks. Odad, kirved, möögad, noad, habemenoad, karjasekeppnõelad, oimuehted. f) Rooma rauaaeg 50 – 450 pKr: Asustus tiheneb, hakatakse harima raskemini haritavaid muldasid, millest varem jagu ei saadud. Tüüpilised tarandkalmed: korrapärased, nelinurksed, ehitati järjest suuremaks. Surnu põletati, tuhk puistati kalmele laiali. Panuseid palju, esemed on enne
Tulenevalt Skand-st, lõ- ja idapiiridelt lähtuvast sõjaohu kasvust algas Eesti alal keskmisel rauaajal massiline linnuste ehitamine. Linnuseasemeid on keskmise ja noorema rauaaja perioodist leitud ligikaudu 120. Enamik linnustest jäid pidevalt kasutusele kuni muinasaja lõpuni. Et linnust oleks võimalik paremini turvata, ehitati need looduslikku kaitset pakkuvatesse kohtadesse (mäed / künkad, jõekäärud jm). Kui loodus pakkus vähe kaitset tuli linnuse kaitseks ehitada kunstlik vall. Linnused olid peaasjalikult rajatud puidust kaitseehitistega. Üksikute linnuste juures Põ- ja Lä-Eestis on kasutatud ka paeplaatidest ilma sideaineta laotud kuivmüüre. Oma välisilmelt jagunevad Eesti linnused nelja rühma: Igast küljest looduslikult kaitstud mägilinnused, mida võib leida valdavalt Lõ-Eesti kuppelmaastikul. Neemiklinnused pikema mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mille looduslikku kaitset kõige vähem pakkuvamale küljele rajati kunstlik vall. Kalevipoja sängi
VILL Lambavill ainult see vill, mis on lambalt pügamise teel saadud. Meriinovill merinolambalt saadud, peenete ja elegantsete esemete jaoks. Tallevill saadud kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel. Eriti pehme ja siidine. Angooravill angooraküülikutelt saadud vill. Kasmiirvill kasmiirkitselt saadud, kõige luksuslikum vill. Teda segatakse tihti mohäärvillaga, mis omakorda on pärit mohäärkitsedelt. See vill ei vildistu ja hoiab hästi soojust. Laama ja alpaka vastupidavad villad, mis pärinevad kaamelilt. Villa kasutatakse enamasti pealisriiete valmistamiseks, kuid angooravillane aluspesu parandab reumaatilisi vaevusi. Villa kasutatakse toorainena nii vildi, madratsipealsete, polstrite ja täitematerjalide kui ka mütside ja vaipade valmistamisel. Tänu karva kräsulisusele ja elastsusele hoiab vill soojust kõikidest tekstiilikiududest kõige paremini ja on seejuures temperatuuri tasakaa...
Päikesesüsteemi mood. Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. * 8 suurt planeeti(Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter, saturn, uraan, neptuun),mõnituhat väikeplaneeti, asteroidi, komeete, planeetide kaaslased, meteooset ainet. *planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nim orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujuteldava telje. Kepleri seadused: 1) iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike 2)Planeedi raadiusvektor katab võrtsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Aastaajad on nendel planeetidel, mille pöörlemistelg on tiirlemistasandiga kaldu. *pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks,sest mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdses seisus.(veenus, jupiter). Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Kui Kuu satub täielikult või osalisel...
Eesti 3 suurimad kultuuripiirkonda- Lääne-,Põhja-,Kesk-,Lõuna-Eesti. Linnuste rajamine- keskm. rauaajal muutus olukord Eesti rahutumaks, hakati rajama linnuseid, need ehitati järskudele nõlvadele, ümber linnuse rajati kraav. Tuntakse praegu u 120 muinaslinnust. Mägilinnused-rajati üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused-püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. olid kaitstud kahest küljest ja ühest otsast, seljakupoole rajati suur vall.(rõuge linnamägi).Linnamäed- neemik-ja mägilinnused. Kalevipoja sängi tüüpi linnused- rajati voortele. Ringvall-linnused- iseloomustab ümber kogu linnuseõue rajatud kunstlik vall, rahvasuus kutsutakse neid maalinnadeks. Kalmed ja peidetud varandused- maeti tarandkalmetesse, hakati matma ka relvi, ehteid, tööriistu+ hõbeaardeid, kullatud ja kullast esemed. Ehted ja relvad peideti maasse esmajoones hädaohu korral. Kõik see-peitmine,linnuste rajamine viitab
MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnu...
kaitseala). "Kalevipoja sängi" tüüpi linnus on asunud voorja põhja-lõunasuunalise 7- 10 m kõrguse seljandiku lael, kus sügavad sulglohud on eraldanud 15-25 m laiuse neemiku ja selle kagu- ja loodepoolsesotsas otsas on olnud puidust kaitserajatised, millest on säilinud 2-3 m kõrgused otsavallid. Linnuse õu pindalaga 1500-1600 m² jaguneb lõunaosas kaheks. Kagupoolne osa tõuseb 3-4 m kõrguse astanguna ja lõunapoolsel harul on 1,5-2 m kõrgune vall. Sama kõrgune on vall ka linnuse põhjaküljel. Linnamäe lähemas ümbruses on avastatud kindlustamata asulakoha jälgi ning mitu väikelohulist kultusekivi. Arheoloogilised eeluurimised tegid 1953 Harri Moora ja 1987 A. Lavi. Päästekaevamistel 1998 A. Lavi poolt uuriti linnamäe kagupoolset ja loodepoolsetotsavalli. Uurimistel leiti nii vallides, kui hoovialadel eriaegsete linnuste ehitiste jälgi. Vallide alal avastati jälgi varasemast palkkindlustusest, mis hävisid 11. sajandi I poolel
Ülikutele paremad maad ning orjad. Tootmine effektiivsem. Tekib käsitööliste kaupmeeste kiht. Ehted pronksist. Kahe ja üheteraline mõõk, kasvab linnuste arv. Linnused maakondade sõjalised, administratiivsed tugipunktid. Vanemate üheks asukohaks. Mägilinnus rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitsud küngastele.Otepääl. Neemiklinnus mäeseljaku neemikuna lõppevalt otsalt püstitatud linnused, kuhjati kunstlik vall ainult seljakupoolsele küljele.Rõuge linnus. Ringvall-linnus kuhjati ümber kogu linnuseõue kunstlik vall. Tasasel maal.Valjala. Maalinna tüüpi linnus künkal. Lihula. 5. Eestlaste ühiskondlik tase muinasaja lõpul. Külade teke hajakülad(Lõuna- ja Kesk-Eesti), ridakülad(Peipsi ja Ida-Eesti), sumbkülad. Põllumaad olid erakastuse, jagatud siiludeks. Põhja-Eesti külad suured ja jõukad. Peamiseks veoloomaks oli härg, luksusloomaks oli hobune
keisririigi traditsioonide elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumi kriisile. Saatuslikuks ühiskonnale said impeeriumi piiridelt lähtuvad välismõjutused, milles mängisid keskset osa Roomaga kokkupuutuvad barbarid, kelle seast tõusid esile keldid ja germaanlased. Kaitsepiiriks roomlaste ja barbarite vahel oli Rooma Vall. Caracalla edikt kiirendas Rooma rahu lagunemist 212. aastast, mis tagas kõigile vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. See teenis makselaekumiste kasvu eesmärki ja pidi leevendama impeeriumi lääneosa üha süvenevaid majandusraskusi. Samas avas edikt Rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukatele. Roomlaste seisukohalt esindasid äärealade asukad võõrast ja vastuvõtmatut maailmavaadet, mis edaspidi tähendas kultuuride kokkupõrget, aga
64. aastal kui suur osa Roomast tulekahjus hävines, levisid jutu et Nero lasi linna põlema panna. Kuid see kõik ei toonud kaasa riigi nõrgenemist. Traianuse valitsemisajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti. Rooma võim oli kindlustatud kõigis Vahemerd ümbritsevates riikides. Impeeriumi piiridele rajati tugevad kindlustusvööndid, kaitsmaks riikki väljapool olevate barbarite eest. Kõige paremini on säilinud keiser Hadrianuse rajatud nn Hadrianuse vall. II sajandi lõpul ja III sajandi algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad.
Ligi 2 ha suurust linnuseõue ümbritseva kivivalli ümbermõõt ulatub ligi 600 meetrini ning valli väliskülg on praegugi kohati üle 10 meetri kõrge. Linnusest on leitud arvukalt vanu münte ja savinõude tükke. KAALI KRAATER Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis, Kuressaarest 20 km kirdes. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. KALLASTE KOOPAD Kallaste paljand ehk Kallaste pank on liivakivipaljand Kallaste linnas Peipsi järve läänerannikul, kus paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe keskossa kuuluv roosakas-, kollakas- ja punakaspruun, tihti valgete laikudega põimkihiline pude peeneteraline liivakivi. NÕMMEVESKI JUGA Nõmmeveski juga on juga Harju maakonnas Kuusalu vallas 1,2 m kõrgune,
hästi kitstud - teisele otsale rajati kunstlik vall(nt. Rõuge linnamägi) Linnamäed...Mägi-ja Neemiklinnused/enamlevinud kogu Eesti mandril v.a. Lääne- Eesti. Kalevipoja säng tüüpi linnus...voortel,kõrgemal keskosal/külgedelt hästi kaitstud/vallid.ning.kraavid tuli rajada otstele/meenutab kõrgete otstega voodit/levinud Põhja-Tartumaal nt. Alatskivi(otsavallid peaaegu 2m kõrgused) Ringvall-linnus (maalinn)...kõrge kunstlik vall ümber terve linnuseõue/võimsaimad rajati Saaremaal ja Lääne-Eestis...Valjala maalinn on veidi ovaalse kujuga. Hõbeaarded ja nende peitmine...kaevati maasse...käe- ja kaelavõrusid,odaotsi,mõõkasid,pikateralisi nuge, muud tööriistad ja kullast või kullatud esemeid. Taolised leiud tulevad välja enamjaolt soisemates paikades/suurim selline aare leitud Tartumaalt Kardlast... Suhted naabritega (läänes, lõunas ja idas), Ingvar (600a)..
Kõige tavalisemad on kivist. Neist paljud sisaldavad ümmarguseid silikaaditükke, mida Maal ei moodustu. Meteoriitide tekke kohta on kaks teooriat. Esiteks võivad nad olla Jupiteri ja Marsi vahelisest asteroidide vööst, sisaldades suurel hulgal planeetide moodustumisest üle jäänud kive. Teiseks võivad nad suunduda Maa poole kokkupõrkest komeetidega. Lisakas tekitavad suure massiga meteoriidid maapinda suured kraatrid, mida üldiselt ümbritseb vall. Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri. 2 Meteoriitide üldiseloomustus Kreeka keeles tähendab sõnas meteooros õhus hõljuv. Sellest tulenebki sõna meteoriit. Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri Maa pinnale langenud meteoorkehad ja ka nende jäägid
1)Luited on tuule poolt kõrgeks kuhjatud mereliivavallid, mida peamiselt leidub mere- ja järveliivade levikualal. Tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub ning tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas ja moodustavad luiteid. Luited jagunevad ranna- ja mandriluideteks, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini. 2)Rannikuluited jaotatakse valgeteks (värvuse tingib paljas mereliiv) ja hallideks (värvuse tingib hõre laialehine taimestik ning huumusesegune liiv). Esimesena asuvad rannikuluidetele kasvama merisinep ja merihumur. Neile järgnevad vareskaer, luidekaer, liiv-aruhein ja liivtarn. Hallidel luidetel kasvavad juba ka samblad, kõrrelised ja rohundid ning lisanduvad pajud. 3)Mandriluidetel on esimesed asukad haguheinad, aruheinad, ussikeel ja liivkoeratubaks, kellele järgnevad samblad, nõmm-liivatee ja kanarbik. Nii kujuneb nõmm, mis aja jooksul metsastub, muutudes nõmmemetsaks. 4)Luitemaa looduskaitseala hõlmab Edela-Eesti ...
veidi elliptilise kujuga. Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4,5 meetrini. Kraatripõhja täiteks on 10 m paksuselt liivakivi ja põhimoreeni segatud mass. Sügavhaua kraater asub Sügavhaua metsavahikoha lähedal ja on üsna võssakasvanud. Kraatri läbimõõt on väiksem umbes 50 m ja kraatri sügavus 4,5 m. Kraatripõhja täidab suures osas sisseuhutud vallimaterjal, turvast pole moodustunud. Vall on kraatri läänepervel vaevumärgatav, kuid idas tõuseb 1,5 m kõrgusele. Aluspõhjakivimite purustusvööndi paksust hinnatakse 20 meetrile. Kuradihauda on raske leida ja väliselt ei paku ta midagi – see on tavaliselt veega täidetud vaevalt meetrisügavune lohk. Kuradihaua läbimõõt on keskmiselt 24 m. Paiguti on näha kunagi kraatrit ümbritsenud, nüüd tugevasti tasandunud valli katkendeid. Tondihaud on 20 m laiune ja 1,5 m sügavune ümar lohk, mis on turbaga täielikult täitunud
kelle hulka eestlased kuulusid - Eesti jagunes 3 suuremaks kultuuripiirkonnaks: Lääne-eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti (muistsed hõimupiirkonnad) 4.Rahutud aastasajad Linnuste rajamine - Keskmisel rauaajal muutusid olud rahutuks linnused - Rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele, looduslikult vähekaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall (liiv + palkidest sein; paeplaatidest kuivmüür ilma sideaineta), vallist väljapoole kaevati kraav - 120 muinaslinnust - mägilinnused 8-11 saj rajati üksikutele igas küljest looduslikult kaitstud küngastele nt. Otepääl - neemiklinnused 8-11 saj - püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale, 2 küljest ja 1 otsast olid nad looduslikult kaitstud, teisele otsale rajati kunstlik vall, nt Rõuge linnamägi
ühinemiskohas on ulatuslikud liivaalad, millele on tekkinud suur metsalaam. Mustjõe oru põhi, Sännast allavoolu kuni Varstuni on soine, ning lõikudes liivakivisse on ta omandanud ürgorule iseloomuliku kuju. Orust kaugemale jäävad mõlemal pool moreenitasandikud, mis suuremas osas on pinnalt läbiuhutud. Nende kõrval hõlmavad osa alast liivased märjad järvetasandikud. Orundis ainulaadne 7 km pikkune 10-12 m kõrgune munakalisest kruusast oosilaadne vall (Sännast kirdesuunas kuni Nursini). Sellest ida pool on Ahitse järv (5,7 ha), Hargla nõos ainuke järv väljaspool edelaosa soid. Kaugjärvest lähtuv Mustjõgi voolab kirde suunas läbi soode ja ümber savise lavatasandiku, mis ulatub Sarust Luhametsani ning läbib loodeosas madalsoometsaga kaetud ja kuivendatud Kagu-Eesti ühe suurema Kerreti soo (5545 ha). Hargla nõo kirdeosa liitub Vagula järvest edela pool Võru orundiga, mille suurem osa asub Haanja kõrgustiku jalamil.
Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: 1. Keskmine rauaaeg ( u 450- 800a ), kerkisid mitmed linnused, aga nende kasutus iga oli lühike 2. Viikingiaeg ( u 800-1050 ) 3. Linnuste rajamiseks valiti järsud nõlvad ja sobiva suurusega künkad 4. Mägilinnused- on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele 5. Neemiklinnus- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, seal kuhjati kuntslik vall üksnes seljakupoolsele küljele 6. Kalevipoja säng- eemalt vaadates meenutavad need suur kõrgete otsadega voodit 7. Ringvalli linnused- üksikud madalate vallidega, rajati juba vanemal rauaajal Külad ja põllud 1. Elati tavalistes avaasulates 2. Need koosnesid mitmest talust ja seepärast võime rääkida ka külade kujunemisest 3. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajas on tuntud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
