- Kõrge toiteväärtusega- Omastatavus 95-97% -Kalorsus suhteliselt madal -Keskmine muna (50-70%) annnab 70-80 kcal energiat -Eestlased söövad kesmiselt 1 muna 2 päeva peale. -Munadele võib anda lisaväärtust MITU MUNA MUNEB KANA PÄEVAS? Kuidas muna tekib? Palju selleks aega kulub? Munemine on privaatne tegevus. -Ökomunad -Eesti kanad munevad 300-320 muna aastas MUNA EHITUS - Koor 11-40% - Munavalge 54- 60% - Munarebu 29-36% KOOR -Paksus 0,3- 0,4 mm -Värvus oleneb kana pigmendist -Mikroskoobilised poorid gaasivahetuseks -Välimine osa on Ca ja Mg soolad, sisemine nahkjas kest - Bakterikindel kiht pinnal munemse järgselt -Koori kasutatakse meditsiinis MUNAVALGE -2 tihedusega - Valkjaskollane - Sisaldab vett 87% - Sisaldab 12% valku ja erinevaid ensüüme Lüspsüüm tagab säilimise, kuid aktiivsus seismisel väheneb
.........................................................................4 Muna ehitus:........................................................................................................................5 Munakoor............................................................................................................................6 Munavalge...........................................................................................................................6 Munakollane ehk munarebu................................................................................................7 [1; 31.03.2008]....................................................................................................................7 Munade kaalud:...................................................................................................................8 Kanamunade kaal:...............................................................................................................8
Linnu sulgede tüübid on hoosulg, kattesulg ja udusulg. Linnu skeletil on *tiivaluud, *harkluu, *rinnakukiil,*sabalülid(luu). Söögitorust läheb toit tervena pukku(toit koguneb ajutiselt) edasi läheb näärmemakku(seal algab toidu seedimine; seedemahladega) sealt edasi läheb lihasmakku(kus purustatakse kõvemad toidupalad) mööda soolestikku jõuab toit kloaaki ja kloaagist väljub toit. Linnu muna osad õhukamber- esimene hingetõmme. looteketas- tuleb tibu. rebuväät- looteketta hoidmine, looteketast üles. valkkest- kaitse ja toit . munarebu- toiduks. nahkjas kest- kaitseb bakterite eest. Pesahoidjad linnud- Ei hülga pesa peale koorumist, vaid jääb mõneks ajaks poegadega pessa. Nt. laulurästas, vares, tihane. Pesahülgajad linnud- Lahkub pesast peale koorumist. Nt. part, teder, metsis. Pesaparsitismiks nim. kui üks linnuliik muneb oma munad teise linnuliigi pessa. Linnud elavad metsades, põldudel-niitudel, veekogude ääres. Metsas- merik...
inimesele 50g / õli hoiab keeduvee vahutamast ja ülekeemast Ära kunagi pane pastat vette enne, kui see on keema tõusnud ja sool lahustunud, ära keeda pastat kauem, kui vajalik Al Dente- kergelt krõmpsuv MUNA Munavalge 54-60% Munarebu ehk kollane 29-36% Koor 11-14% Kuna munast koorub elusolend, siis on loodus paika pannud, et muna sisaldab kõike eluks vajalikke toitaineid. Valge, rebu, koor · Munavalge sisaldab täisväärtuslikke valke · Munarebu sisaldab palju vitamiine, mineraalaineid, küllastunud ja küllastumata rasva. · Rasv sisaldab letsitiini, mis emulgaator ja seob vee ning õli ühtseks · Organismis seob ka kolesterooli ja viib organismist välja Munas on palju poore, läbi mille tungivad muna sisemusse lõhnad, bakterid, hallitused Koort katab looduslik kest, mis kaitseb kahjulike bakterite eest. Pesemisel kest kaob ja muna ei säilu MUNA KEEMILINE KOOSTIS
kolesteroolipommina põlu all. Nüüd on arusaamad muutunud ning muna tarvitamist peavad piirama vaid need, kelle kolesterool püsib normis vaid arstirohtude abiga. Ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni viimastes soovitustes on öeldud: "Ei soovitata liigselt rõhutada vajadust piirata munade söömist, kuna need on paljude toitainete odavaks ja väärtuslikuks allikaks." Munade säilitamine Hoidke mune kauplusepakendis, tingimata tömbid otsad üleval ja teravikud allpool, nõnda püsib munarebu muna keskel. See on väga oluline siis, kui soovite muna serveerimiseks sektoriteks tükeldada või poolitada. Parim säilitamistemperatuur on 13°, mistõttu sahvri või jaheda seinakapi puudumisel hoidke mune külmkapi kõige soojemas osas, st alumises köögiviljasahtlis. Munade läheduses ärgu olgu terava- või tugevalõhnalisi toiduaineid, isegi mitte puuvilju, sest muna hingab läbi koore ning võtab külge mitte ainult lõhnu, vaid ka maitseid. Vanem muna on maitsvam
Toite-ja maitseomadustelt loomsetest toiduainetest esikohal ning on inimesele üheks täisväärtuslikumaks toiduaineks. Sisaldab elutegevuseks vajalikke vitamiine, eriti oluline laste ja vaimse töö tegijate toidus. Olenevalt linnuliigist liigitatakse kana-, pardi -,kalkuni- ,hane- , vuti- ja jaanalinnumunad. Muna sisaldab üsna palju kolesterooli, kuid seda leidub ainult munakollases. Muna ehitus. Koosneb kolmest põhiosast koor, munavalge ja munakollane ehk munarebu. · Muna mass oleneb kana tõust ja vanusest. · Munarebu sees paikneb looteketas, munavalge on vahetult ümber rebu kõige tihedam ja kelme all kõige vedelam. · Munarebu asetseb muna keskel ja on ümbritsetud kilega. Teda hoiavad asendis munaväädid, mis muna pikemal säilitamisel venivad välja ja rebu muudab oma keskset asendit. · Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikas.
leidub seda rohkesti kaunviljades ja pähklites. VITAMIINID: A-vitamiin kala-ja loomamaks,või,karetenoidid D-vitamiin kalarasv,munakollane,või, pärm E-vitamiin porgand,kapsas,taimsed olid, linnaseleib K-vitamiin kaalasadused, spinat, kapsas, herned Q.vitamiin taimsed produktid F-vitamiin taimsed õlid B1 pärm,kaerahelbed, sealiha,täisteravilja tooted B2 piim, maks, kala, pärm,kaunviljad,spinat B4 liha,kroovimata jahust leib, munarebu,maks,piim PP nikotiinhape maks,pärm,kanaliha,kalasaadused,nisukroov B6 maks,munakollane,porgand B8 neerud,süda,kartul,mais B10 foolhape maks, oad rohelised taimeosad,neerud,liha B12 verivorst,maks,tailiha,juust, pärm,seened B13 loomsed produktid B15 loomsetest produktides ja seemnetest BT karnitiin lihasaadused,pärm C-vitamiin mustsõstra ja kibuvitsa marjad,jõhvikas,kapsas, Paprika, pähklid, tsitrused H-vitamiin biotiin maks,neerud, piim,oad,tomad,munarebu
muna koorele olid tekkinud ka juba tumedad triibud, mida ei saanud muna koorelt ära pühkida. Õunamahlas olnud munal ei olnud sellel ajavahemikul erilisi muudatusi toimunud. Söögiäädikas olnud muna oli muutunud elastseks, vaht oli ära kadunud. Pilt 3. Autori pildid 3.3 Katse tulemused Seitse päeva peale katse algust oli nii õunamahlas olnud munal kui ka Coca-Colas olnud munal koor muutund hõredaks. Muna õrnal kätte võtmisel muna lihtsalt murenes, munarebu oli vedel. Äädikas olnud munal oli koor täielikult kadunud ja munarebu oli vaid mebraani sees ning munarebu tundus olevat tahke. 9 Pilt 4. Autori pildid 3.4 Katse analüüs Katse tulemusi analüüsides jõudis autor järeldusele, et erinevad happed reageerivad kaltsiumkarbonaadiga erinevalt. Maloonhape (õunahape) ja fosforhape reageerides kaltsiumkarbonaadiga põhjustasid kaltsiumkarbonaadi värvi muutuse. Etaanhape ehk
Munavalge pH tõus, selle veeldumine parandab loote gaasivahetust ja toitainete transporti embrüosse. Noorte kanade munavalge on hästi tihe, tihedam kui hilisemas munemisperioodis olevatel kanadel.Mida vanem kari, seda kõrgem pH munavalges munemispäeval ja munavalge kõrgus on madalam (mm). Muna pH stabiliseerub 9,2 juures 4-5 säilitamispäevaks. Pikemal säilitamisel pH rohkem ei muutu. Munarebu Munemisajal on pH 6-6,3. Suureneb ja stabiliseerub 6,5-6,8. pH suurenemisest tulenevalt: * munarebu vitelliinmembraan muutub nõrgemaks * osa munavalge veest liigub osmoosi tõttu rebusse * munavalge kahevalentsed katioonid liiguvad rebusse ja munavalge veeldub üha enam * munarebu viskoossus ja struktuur muutuvad, munarebu kaotab oma kuju. Kui sellised muutused rebus toimuvad väga kiiresti (mõnedest söötadest põhjustatud, koktsidiostaatikumide või ussirohu kasutamise tõttu), siis on rebul plekid, laigud. Pärast munade pikaaegset säilitamist toimuvad muutused:
Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 18% ta Ühiku Retsepti Jrk Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto x neto hind h 1 piim l 0,032 0,000 0,032 0,064 0,064 5,10 kr 0,16 kr 2 munarebu tk/kg 0,500 0,000 1,000 0,000 1,50 kr 0,75 kr 3 suhkur kg 0,024 0,000 0,024 0,048 0,048 32,00 kr 0,77 kr 4 zelatiin kg 0,003 0,000 0,003 0,006 0,006 0,77 kr 0,00 kr 5 vesi l 0,020 0,000 0,020 0,040 0,040 0,00 kr
rakku ja rakust vlja. 37. DEHDRATSIOON; HPERHDRATSIOON: DEHDRATSIOON- veesisalduse langus HPERHDRATSIOON- veesisalduse tus 38. HPOTOONILINE HPERHDRATSIOON: 39.VITAMIINID; JAGUNEMINE NIMI LESANDED KUS LEIDUB AVITAMINOOSI TAGAJRGA RETINOOL LOOTE NORM. ARENG, RAKKUDE PALJUNEMINE, NGEMISPROTSESS, EPITEELI ARENG, SUGUFUNKTSIOON MEREKALADE JA MERELOOMADE MAKSA LIS (TURSK, MEREAHVEN, HAI, VAAL, HLJES), JKARU RASV, MUNAREBU, SUVINE PIIM, VI, SALAT, SPINAT, HAPUOBLIKAS, (KLOROFLL), KAALIKAS (KAROTIIN) KANAPIMEDUS, HIRED SEKSUAALELUS, SARVKESTA JA NAHA VIGASTUSEDB1TIAMIIN SSIVESIKUTE-, VALKUDE-, MINERAALAINETE JA VEEAINEVAHETUS TERAVILJAD (TERA KEST JA IDU), KAUNVILI, PHKLID, PRM, MUNAREBU, MAKS, NEERUD, SDA, VEISE- JA SEALIHA, PIIM BERI-BERI (3 VORMI)1)NRVIVORM - POLNEURIIT, (ERITI ALUMISE JSEME NRV)2)SDAMEVORM (MOKARDI) KAHJUSTUS SDAME LAIENEMINE, SDAMETALITLUSE NRGENEMINE)
Kelian Kondas KANAMUNA KANAMUNA Muna koosneb: munakoor, munavalge ja munakollane ehk munarebu. Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Muna on söödavat osa kaaluliselt 90%, koort 10% KANAMUNA KANAMUNA KATEGOORIAD XL – raskemad kui 73 g. L 63–73 g. M 53–63 g. S kergemad kui 53 g. Mõned suhtarvud: 1 muna – umbes 0,5 dl, 1 munavalge – umbes 2 sl, 1 rebu – umbes 1 sl. MUNA KASULIKKUS
Muna ehitus Koor Muna väliskiht- katab muna sisemust, koosneb suuremas osas kaltsiumkarbonaadist. Võib olla nii valget kui pruuni värvi, sõltuvalt kana tõust. Koore värvus ei mõjuta muna kvaliteeti, toiteväärtust, ega koore paksust. Muna rebu Muna kollase värvus varieerub sõltuvalt kana toitumisest, kuid ei mõjuta toiteväärtust. Peamine muna osa, mis sisaldab vitamiine, mineraale ja rasva. Munavalge side Läbib keereldes munavalget Hoiab munarebu muna keskel Õhuruum Tekib muna sisemuse jahtumisel ja kokkutõmbumumisel peale munemist. Suureneb vastavalt muna vanusele. Koore membraan Koosneb kahest osast- sisemine ja välimine membraan. Kaitsevad munavalget bakterite vastu. Mõlema membraani vahele tekibki õhuruum. Munavalge vedelkiht Koorele kõige lähemal. Ümbritseb munavalget vedela kihina, on märk kvaliteetsest munast. Munavalge tihekiht Muna põhiline proteiiniallikas. Munade säilitamine
MUNAD Sille Kingla TT05 Muna ehitus Muna koosneb Munakoor Munavalge Munakollane ehk munarebu Munakoor 1. Munamassist moodustab koor umbes 1114 % 2. Koore paksus on 0,4 mm ja enam 3. Kaitseb muna mikrobioloogilise saastumise eest Munavalge 1. koosneb veest ja valkudest 2. kogumassist moodustab 5460% 3. munavalges on 87% vett ja 12% valke 4. sisaldab valku avidviin, mis ei lase organismil omastada Hvitamiini 5. kalorivaene, sobib kaalujälgijatele Munakollane ehk rebu 1. Keskmiselt sisaldab 50% vett, 17% valku, 32%
Värvilised köögiviljad kuumutatakse väheses rasvaines ja keedetakse puljongis pehmeks. Valmis supp püreestatakse ja maitsestatakse. Õrnekonsistetsi saamiseks ja toiteväärtuse tõstmiseks võidakse lisada tükikese külma võid. Peale koore lisamist supi kuumus ei tohi minna üle 65 kraadi. 12. kreemsupid- peene ja hõrgumaitsega. Nende valm. lisatakse püreeritud toiduainetele valget v heledat põhikastet. Keetmise lõpus lisatakse alati rõõskakoort, samuti munarebu. 13. veloute-supid- põhja keetmiseks võetakse 88% heledat puljongit, 6%rasvainet, 6%nisujahu. Rasvaine sulatatakse, nisujahu, segada, lisada kuum puljong. Hoolikalt läbisegada ja keeta nõrgal kuumusel tund. Köögivili tükeldatakse mirepoix kuubikuteks ja kuumutatakse rasvaines. Lisatakse kuum puljong ja keedetakse pehmeks. Toiduained püreeritakse ja ühendatakse supipõhjaga. Keedetakse läbi ja maitsestatakse. 14. külmad supid
Küllastunud rasvad, mida leidub lihas, juustus, koores, võis ja valmisküpsetistes, kipuvad tõstma artereid ummistava paha kolesterooli osa. Hea kolesterool seevastu toimetab kolesterooli arteritest tagasi maksa. Kolesterooli müüdi kohta on veel see, et munade söömisest tuleks loobuda, kuna need sisaldavad liiga palju kolesterooli. Tegelikkus on see, et muna ise ei ole halb, selles on palju vitamiine, aga olenemata sellest, et munarebu sisaldab palju kolesterooli, siiski tõstab vere kolesteroolitaset küllastunud rasvhapete sisaldus toidus. Teiseks müüdiks on näiteks see, et kartul, makaronid, riis ja leib teevad paksuks. Olen ise ainult kuulnud, et makaronid teevad paksuks. Tegelikkus on see, et kartul on küll üks suurema energiasisaldusega köögivilju, kuid ainult kartulist on väga raske end paksuks süüa. Täisteraleib sisaldab palju kiudaineid, mis on kaalust allavõtja sõbrad. Makaronitooteid ise ei
Millistes söötades on rohkelt kuivainet? Taimsetes söötades Millised söödaseemned on rasvarikkaimad? Rapsiseemed Kas brutoenergiasisaldus on suurem või väiksem metaboliseeruvast energiasisaldusest? Suurem Mis mineraalelementidest leidub organismis kõige rohkem? Kaltsiumi Milline vitamiin on rasvlahustuv? D-vitamiin Palju kulub lõssi vasika ülalpidamiseks lisaks täispiimale? 550-600 kg Kanabroilerite tapasaagis (%)? 62-65% (70%) Muna koostis (%)? munarebu 30%, munavalge 60%, munakoor10% Sigade tapasaagis? 75-85% Millal peaks sigade söödakogused suurimad olema? Tiinuse alguse ajal Kas esimestel elupäevadel peab imikpõrsastele aneemia vältimiseks süstima või suu kaudu manustama vasepreparaati? Ei Sigade eelised (2)? Suur tapasaagis ja lühike tiinuseperiood Milline ei sobi järgnevasse loetellu? dzörs Miks tuleb piim pärast lüpsmist võimalikult kiiresti maha jahutada? Et see hapuks ei läheks Mis on sügisene siirdeperiood
Kilpkonnad Kilpkonnalised on kõige vanem tänapäevani säilinud roomajate rühm. Kivistised näitavad, et kilpkonnad elasid maakeral juba 200 miljonit aastat tagasi sel ajal kui esimesed dinosaurusedki. Nad pole aastamiljonite vältel palju muutunud ning tänased kilpkonnad meenutavad suuresti oma iidseid sugulasi. Siiski olid ürgsetel kilpkonnadel väikesed hambad ning nad ei saanud oma pead kilbi varju tõmmata. Tänapäeval on kilpkonni umbes 250 liiki. Kilprüü ehk pantser kaitseb nende pehmet keha vaenlaste ja halva ilma eest, olles ka ,,maskeerumisülikonnaks''. Enamikul kilpkonnaliikidel pole hambaid. Neid asendavad lõugadel olevad teravad ääred, millega saab toidupalasid lahti rebida. Enamik elutseb troopikas ja lähistroopikas. Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on kuivamaaliigid. Kõik nad sigivad aga munedes. Munakurna paigutavad nad tavaliselt liiva kaevatud süvendisse, vahetevahel ka lehekõdusse või mõne looma urgu. Munasid on ...
Kolme käiguline menüü Porgandi-õunasalat portsjoni kaal valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 18% ta ToiduainedÜhik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto x neto Ühiku hind Retsepti h porgand kg 0,025 20 0,02 0,05 0,04 0,00 kr õun kg 0,017 12 0,015 0,034 0,03 0,00 kr õli l 0,005 0 0,005 0,01 0,01 0,00 kr maitseained kg 0,005 0 0,005 0,01 0,01 0,00 kr apelsinimahl l 0,005 0 0,005 0,01 0,01 0,00 kr Kokku: 0,057 ...
Kilpkonnad Sissejuhatus Kilpkonnad on kõva kilprüüga roomajad. Kilpkonni on umbes 250 liiki. Kilprüü ehk pantser kaitseb nende pehmet keha vaenlaste ja halva ilma eest, aidates ka maskeeruda. Enamikul kilpkonnaliikidel pole hambaid. Neid asendavad lõugadel olevad teravad servad, millega saab toidupalasid lahti rebida.Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on kuivamaaliigid. Nende elupaigad on väga mitmekesised kõrbed, järved, troopikametsad, mäenõlvad, mererannikud, sood ja jõed.Kõik nad sigivad aga munedes. Munakurna paigutavad nad tavaliselt liiva kaevatud süvendisse, vahel ka lehtedesse või mõne looma urgu. Munasid on 1-150, oleneb liigiti. Kilpkonnad elavad kaua, tavaliselt 90-150 aastaseks kuid suured maakilpkonnad aga 200 aastaseks. Kilprüü Kilpkonnaliste rüü koosneb luuplaatidest, mis on kokku kasvanud roiete ja selgrooga ni...
Mis juhtub, kui ei ole? Raud on seotud organismi varustamisega hapnikuga. Vastupidavus alade harrastajatel on pidevalt hapniku vaja. Kui sportlase toidus pole piisavalt rauda võib tekkida aneemia ehk rauavaegus. Millistel vitamiinidel on meie kehas roll antioksüdantidena? Mida see tähendab? Meie organismis toimivad antioksüdantidena vitamiinid. Tokoferool (E-vit.) E-vit sisaldavad täisteratooted, või, muna, porgand, kapsas. Retinool (A-vit.) Sisaldavad munarebu, või, maks, kala, piimatooted. Askorbiinhape (C-vit.) sisaldavad kibuvitsamarjad, mustsõstar, punane pipar. Antioksüdandid seovad ning muudavad kahjutuks mitmesuguste välismõjude, haiguste ja koekahjustuste puhul organismis vabanevad kahjulikud vabad hapnikuradikaalid, olles seega tähtsad organismi kaitsefunktsioonis. Mõelge järele ja vastake kogu seni õpitu põhjal, aga enese toitumisjarjumusi silmas pidades pikalt:
1. Täitke tabel Munaroog Toorained Töövahendi Valmistamise Serveerimine ja d tehnoloogia lisandid Pošeeritud Muna, Pott, kulp, Valmistamiseks Kooreta muna äädikas, tass, keedetud kasutatakse värskeid vahukulp mune külmasid mune, vesi kasutatakse soojade kuumutatakse võileibade keemiseni ja sellele katteks, lisatakse äädikas, 1 l serveeritakse ...
Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. Seega- vähem rasvast liha ja rohkem kartuleid ja piima! Vitamiinid Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päevane vajadus milligrammides.) A-vitamiin - veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juuste väljalangemine. Provitamin B-karoteen - köögivili, spinat, till, petersell jne. D-vitamiin - kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). E-vitamiin - taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) B1-vitamiin - teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired.
LINNUD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda lindude elupaika, liikumist, välimust ( kehakuju, kehaosad, nende iseloomustus, kehakatted, sulgede jaotus, tähtsus ). 2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid. 3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist. 4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust. 5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest. 13. Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad. 14. Nimeta suur...
27. Kuidas valm.tugeva viljalihaga aedviljadest kisselle? Aedviljad keedetakse pehmeks ja püreestatakse, püreele lisatakse maitseained ja suhkur ja keedetakse läbi, lisatakse tärklis 28. Kuidas valm.puuviljadest ja marjadest magusaidsuppe(lisandid)? Puuviljad ja marjad keedetakse vees pehmeks, lisatakse suhkur ja maitseained, lisatakse tärklis, supp jahutatakse 29. Piima muna supid? Piim kuumutada, lisatakse tangaine, kui see paisunud lisada suhkur vahustatud munarebu peale läbi kuumutamist ka vahustatud munavalge, rohkem ei kuumuta 30. Leivasupp? leib pruunistada ahjus võiga, lisada suhkur sellel lastakse karamelluda, lisatakse kuum vesi, ettevalmistatud rosinad ja maitseained ning supp keedetakse läbi lõpuks mahl, vajadusel tärklis 31. Nim.erinevaid magusaid kastmeid,valm? 32. Millise magustoidu juurde,milline kaste sobib? 33. Millest valm.tarretist? jogurt,piim ,mahl,keefir 34. Mida kasutatakse tarrendainena? Zelatiin, agar, pektiin 35
1 sl sidrunimahla 4 muna 4 sl tolmsuhkrut 1 ml (1/4 tl) kaneeli Pane rosinad rummiga ligunema. Sega manna kuuma piima hulka, lase 5 minutit paisuda ja kalla siis suurde supitaldrikusse jahtuma. Sega läbi sõela hõõrutud toorjuust suhkruga, lisa 1 terve muna, 3 munarebu, marmelaad, rosinad koos rummiga, kaneel ja sidrunimahl. Sega mannapuder juustusegu hulka. Mikserda 3 munavalget tolmsuhkruga kõvaks vahuks, kalla see taigna peale ja tõsta suure lusikaga segamini. Tõsta segu 1,5 l mahutavasse, rasvaga määritud ja jahuga üleriputatud vormi. Tõsta see suuremasse vormi ja kalla sinna 3 cm kõrguselt keeva vett. Küpseta ahjurestil 175° juures tund aega. Tõsta koos vormiga restile jahtuma
Toidu külmutamine 10.kl Varstu Keskkool 2013 Üldiseloomustus Toidu külmutamine on levinud toidu säilitamise viis, mis aeglustab toidu hävinemist ja muudab vee jäätumisega bakterite arengu võimatuks ning aeglustab suuremat osa keemilisi reaktsioone Külmutamise protsess Külmutatud toitu peaks kvaliteedi nimel võimalikult kiiresti (värskena) külmutama Protsess algab toorainest, mis olgu kvaliteetne, sest õige külmutamine ei paranda toidu omadusi, vaid ainult säilitab seda Toitu tuleb hoida õhust eemal ja "mahlasid" tuleb säilitada. Vastasel juhul võib toit kuivada ja toidu kvaliteet langeda Külmutamiskiirus on oluline külmutada tuleb nii kiiresti kui saab. See vähendab jääkristallide suurust, vähendades jäätumisel toidule tekkinud kahju Külmutamise ajalugu Toidu kümutamise tehnoloogiat on näiteks palju kasutatud Arktika kommuunides Jäässe on kaevatud auk või ja sinna pannakse toiduai...
3.Meremaal 4.Interjöör sisevaade. 5.Natüürmaal vaikelu Jagunemine suuruse järgi: 1. Monumentaalmaal eriti suure mõõtmelie. (ka seina- ja laemaalid) 2. Tahvelmaal on kõik tava maalid mida saab transportida, mis on seintel galeriides, näitustel, kodus. 3. Miniatuurmaalid väikese mõõtmelised Jagunemine tehnikate järgi: 1. Õlivärv ei karda vett ega põrutust. Värvi pigmendi sideaineks on õli. 2. Tempera värvide sideaineks on munarebu või õlide ja lakkide segu. 3. Akvarell ehk vesivärv läbipaistev, särav, kõlav 4. Quass ehk vesivärv peab pinda katma 5. Pastell ehk kriidid 6. Vahamaal Skulptuur Skulptuurile on läbi aegade olnud omane kujutada peamiselt elusolendeid, eriti inimesi. See on tingitud materjali omapärast. Skulptor kasutab oma idee kavandite teostamiseks mitmesuguseid materjale nagu: Savi, marmor, kivi, kips, puit, klaas, portselan, jää, lumi.
KORDAMISKÜSIMUSED Õppeaine ,,Taimsete toiduainete tehnoloogia põhikursus" (VL.1149) Kastmete valmistamine (mh majoneesid, ketsupid) (http://kastmetevalmistamine.weebly.com/index.html) 1. Kastmete ajalugu Varasemalt valmistati kastmeid Vanas-Kreekas ja -Roomas kala soolamisel või fermenteerimisel. Ka osades Aasia piirkondades oli see tuntud. Roomlastele oli see tuntud maitseaine "garum" nime all. Tänapäeval on üks tuntumaid analooge "Colatura". · Garum tegu oli fermenteeritud kalakastmega. Oli nn ,,ülim" maitseaine. Roomlastele oli see üheks põhitoiduseguks ja jõukuse sümboliks. Toidus oli sool tihtilugu asendatud garumiga. Garum´it valmistati väikeste kalade sisikondadest, mida leotati soolas ja valmitati päikese käes 1-3 kuud. · Colatura soolane kaste ansoovistest. Püütud kalad pannakse puidust tõrtesse, ...
Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP niatsiin, nikotiinhape maks,pärm, kalasaadused, kanaliha, nisukroov B6 püridoksiin maks, munakollane, porgand B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes
HÄÄDEMEESTEKESKKOOL 6. KLASS Adriana Mass Muna Referaat Juhendaja: Liie Juhksm Rannametsa 2013 Sisukord 1.sissejuhatus 2.Munaehitus 3.Muna toitainesisaldus 4.Muna kvaliteet 5.Muna säilitamine 6.Kas tead et... 7.Retseptid 8.Kasutatud kirjandus 9.Lisad 2 Sissejuhatus Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid Muna ei pea vältima. Pikka aega oli muna kolesteroolipommina põlu all. Nüüd on arusaamad muutunud ning muna tarvitamist peavad piirama vaid need, kelle kolesterool püsib normis vaid arstirohtude abiga. Ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni viimastes soovitustes on öeldud: "Ei soovitata liigselt rõhutada vajadust piirata munade söömist, kuna need on paljude toitainete odavaks ja väärtuslikuks allikaks." 3 Munaehitus kanamuna näitel 1.munakoor ehk koorkest 2. nahkkest 3. sisemembraa...
Kaltsiumi omastamine oleneb toidu koostisest ning kaltsiumi ainevahetuses on oluline osa magneesiumil. Kaltsiumi imendumist soodustab vitamiin D. Ligi 80% kaltsiumist saadakse piimast ja piimatoodetest. Kaltsiumi imendumist halvendavad kiudainerikas toit, häired toidurasvade ainevahetuses, keedusool, sahharoos, tsitruselised, äädikas ning toidu kõrge oksaalhappesisaldus. Kaltsiumi sisaldavad: · piim · piimasaadused · roheline köögivili · puuvili · munarebu · kalamari jt. Kaalium (K) koos naatriumiga (Na) reguleerib osmootset rõhku ja happe-leelise tasakaalu. Kaalium on oluline ka südamelihaste ning närvisüsteemi toimimiseks. Kaaliumivaegus kahjustab südamelihaseid, põhjustab vererõhu langust ning soolte tegevuse nõrgenemist. Kaaliumi sisaldavad: Kaaliumi sisaldavad · teraviljad · köögiviljad · puuviljad.
K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP niatsiin, maks,pärm, kalasaadused, kanaliha, nisukroov nikotiinhape B6 püridoksiin maks, munakollane, porgand B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes
SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. .....3 1 TERVISLIK TOITUMINE..................................................................................................4 2 TOITAINED......................................................................................................................... .5 2.1 Valgud................................................................................................................................... 5 2.2 Rasvad................................................................................................................................... 5 2.3 Süsivesikud........................................................................................................................... 5 2.4 Vitamiinid........
RAKU EHITUS RAKUTUUM · Rakutuum asub tavaliselt raku keskel. · Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. TUUMA TÄHTSUS: · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Juhib raku elutegevust. · Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. · Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisaldis. · Koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest TSÜTOPLASMA TÄHTSUS: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. RAKUMEMBRAAN · Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke! TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK rakusisene ainete liikumine Siledapinnalise ER-i ülesanded: · Varusüsivesikute süntees (glükogeen). · Lipiidide süntees. · Bio...
RAKU EHITUS R.Hook – K. E von Baer- M. Scleiden- A. Leeuwenhoek T. Schwann- R Virchow Rakuteooria 3 põhiteesi: 1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub) 3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel) Rakkude uurimine: 1)valgusmikroskoobiga -binokulaarsete mikroskoopidega -stereomikroskoobiga 2)värvimise teel 3)elektromikroskoobiga Loomsed koetüübid. Näited I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu -moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid -kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest II SIDEKUDE -rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet -luukude, rasvkude, veri -ühendab elundit...
E tokoferool porgand, kapsas, taimsed õlid Q ubikinoon taimsed saadused F linoolhape taimsed õlid Veeslahustuvad: B1 tiamiin teraviljad, pärm, sealiha, B2 riboflaviin kaunviljad, spinat, piim, maks, kala B4 koliin sepik, kroovimata jahu, munarebu, maks PP niatsiin jäme nisujahu, maks, pärm, kanaliha B6 püridoksiin porgand, leib, kaunviljad, maks, munarebu B10, B11 foolhape, folatsiin rohelised taimeosad, oad, astelpaju, pärm C askorbiinhape kibuvitsa marjad, mustad sõstrad, paprika, kartul U Smetüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat P bioflavonoidid puu ja juurviljad
Liha ja lihasaadused (10.loeng) Liha = lihaskude + sidekude + kõhr + luu + rasv · Liha INQ, KILE! Erinevate kudede valgusisaldus. Kude Valgusisaldus, % Lihased 18-20 Vereplasma 6,5-7,5 Munarebu 15 Munavalge 12 Piim 3,3 Taimede lehed 1-2 Teraviljad 10-16 Puuviljad 0,5-1,5 · Liha hind, tootmine KILE Söödavalgu konversioon Söödavalgu konversioon loomseks valguks Tootmine Loomne valk/ söödavalk, % Lambakasvatus 5-10 Veisekasvatus 7.13 Seakasvatus 10-20 Kalakasvatus ~20 Linnukasvatus 20-25 broileriliha 31 Munatootmine...
Q Ubikinoonid Taimsed produktid F Linoolhape+linoleenhap Taimsed õlid e Veeslahustuvad vitamiinid B1 Tiamiin Pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteraviljatooted B2 Riboflaviin Piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat Pantoteenhape Pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 Koliin Liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP Niatsiin, nikotiinhape Maks, pärm, kalasaadused, kanalija, jäme nisujahu B6 Püridoksiin Maks, munakollane, porgand B8 Inosiit (müoinosiit) Neerud, süda, kartul, mais B10 Foolhape Maks, oad, rohelised taimeosas, neerud, liha B11 Folatsiin B12 Kobalamiinid Verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 Oroothape Loomsed produktid
makarone, kuivatatud kaunvilja, ube, herneid jt. Väldi magusaid saiakesi, torti, võikeeksi, pähkleid, kartulikrõpse jt. Vähem rasvast liha, rohkem kartulit ja leiba. · Vitamiinid Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päeva vajadus milligrammides.) 1. A-vitamiin---veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juust väljalangemine, . 2. Provitamin B-karoteen---köögivili, spinat, till, petersell jne. 3. D-vitamiin---kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). 4. E-vitamiin---taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) 5. B1-vitamiin---teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired. 6
· Isaslindudel munandid neerude peal seljal; · Paaritumisel nö. Kloaagisuudlus; · Kana vajab 4g Ca päevas; · Kui kana on kaua munenud, siis muutub koor õhemaks; Kastraat Pull Härg Täkk Ruun Jäär Oinas Kult Orikas Kukk Kabun (capunization) Linnumunade morfoloogiline koostis (%) Munakoor Munavalge Munarebu Liik (kiudkestadega) Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55,81 29,37 Kalkun 11,97 58,63 29,40 Hani 12,4 52,5 35,1 Part 12,0 53,0 35,0
aminohapetest, mida sisaldavad sellised loomsed toiduained nagu liha, kala, munad ja piim. Taimetoitlased rikastavad võimaluse korral oma toidulauda taimsete valkudega, kasutades iga päev pähkleid ja kaunviljalisi. Kuid need valgud ei sisalda organismile vajalikke aminohappeid, ning mõned taimsed toiduained lausa süvendavad valgu defitsiiti. Vältimatu on ka A-vitamiini (retinooli) defitsiit. Selle vitamiini allikateks on või, piim, munarebu, maks ja kalaõli. Veganite toiduratsioonis puuduvad need toiduained täielikult. Täiesti ilmne on ka D-vitamiini defitsiit, eriti pimedal aastaajal (hilissügisel ja talvel), sest selle vitamiini naturaalsed allikad on samuti loomsed toiduained -- piim ja piimatooted, rasvane kala ja kalaõli. Raseduse ajal tõuseb aga D-vitamiini vajadus oluliselt. Loomsetes toiduainetes sisalduva B12-vitamiini vajakajäämine võib raseduse ajal tekitada aneemiat ning närvisüsteemi häireid.
· Puudus põhjustab töövõime languse, kiire väsimuse, muudab organismi haigustele vastuvõtlikuks. · Enam leidub mustsõstardes, kibuvitsamarjades, paprikas, maasikates, sidrunis, kiivis,tomatis, sibulas, salatis. D vitamiin ehk rahiidivastane vitamiin · On vajalik luukoe tekkimiseks, kuna Ca ja P-soolade omastamine toimub D-vitamiini osavõtul. · Leidub peamiselt loomse päritoluga toiduainetes (kalamaks, kalarasv, seened, munarebu, suvine piim) E-vitamiin · Kaitseb organismi närvi- ja veresoonkonna haiguste vastu ning võtab osa näärmete tööst.Leidub taimede vartes ja rohelistes osades, kaunviljades, munarebus, piimas, võis K-vitamiin · Puudumine põhjustab vere hüübimatust. · Leidub kapsas, rohelistes köögiviljades, puuviljades, maksas jt. PP-vitamiin ehk nikoriinhape · Puudus põhjustab keelel ja suu limaskestadel põle-tikku ning närvisüsteemi häireid.
haugidel leitud ei ole. Retseptid. Haug juustsu kastmes: 1 haug (u.1,6 2 kg) u. 150 g külmutatud spinatit 2 sl valget veini või vett ½ sidruni pigistatud mahl ½ tl soola ¼ tl valget pipart 1 2 küüslauguküünt KASTE: 1 väike sibul 1 tl värsket tüümiani või ½ tl kuivatatud tüümiani 2 ½ dl piima 2 dl lahjat koort 1 sl margariini või võid 1 sl nisujahu 2 munarebu ½ tl soola ¼ tl valget pipart 3 sl riivitud parmesaani või muud tugevamaitselist riivjuustu 1 2 sl riivsaia Haug õllega: kilose haugi kohta võta 1/2 liitrit õlut, 2 suurt sibulat, 1 loorberileht, petersellilehti, soola, pipart, 100g võid. puhastatud haugi hoia 20 minutit nõrgalt hapus äädikavees, nõruta majapidamispaberil, hõõru soola ja pipraga. õlu ja sibul pane sobiva suurusega potti, lase keema, tõsta haug sisse ja lisa või. kui tõuseb uuesti keema, keera
Tapasaagis % / Filee Kanabroiler 74/ 19,87 Supikana 66/ 15,6 Kalkun (kerge) 80/ 31 Kalkun (raske) 84/ 3 Lihapart 73/ 15 Hani 73/ 17,9 Pärlkana 75,5/ 25 Kalkun= 10 kg 1kalkun= 7,5 kg Tapasaagis= 80% Lihakeha mass= 10*0,8= 8 kg Rinalihased (filee)= 31% Filee= 10* 0,31= 3,1 kg Linnuliik/ munamass (g) Kana 60 (45-75)/ Kalkun 70-90/ Munapart 60-65/ Lihapart 80-90/ Muskuspart 70-80/ Hani 120-200/ Pärlkana 45/ Vutt 12- 18/ Jaanalind 1000-1600 Morfoloogiline koostis % Liik/ Munakoor/ Munavalge/ Munarebu Kana/ 9/ 63,8/ 27,2 Vutt/ 14,72/ 55,81/ 29,37 Hani/ 12,4/ 52,5/ 35,1 Part/ 12,0/ 53,0/ 35,0 Lindude majanduslikult kasulikud omadused Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate
говорил о погибшем Гумилеве, которого расстреляли. По наблюдениям Каспарова очень часто предпоследняя строфа в любом стихотворении становится самой концентрированной. Слова: Soon – жило, näärmed – железа, tõrv – деготь, munarebu – желток, varutrepp – черная лестница. Перевод стихотворения: Ma tulin tagasi oma linna, mis on mulle pisarateni tuttav, Tuttav soonteni, laste tursunud nääreteni. Sa tulid tagasi siia, nii et neela/ahmi siis kiiremini Leningraadi jõe laternate kalamaksa õli. Tunne siis kiiremini ära detsembri päev, Kus pahaendelisele/kurjakuulutavale tõrvale on sisse segatud munarebu. Peterburg! Ma ei taha veel surra! Sul on veel minu telefonide numbrid.
TALLINNA TEENINDUSKOOL LIINA STJOPTSENKOVA 044K KOKK KUTSEEKSAM aruanne Juhendaja:Irina Horoshihh Tallinn 2010 MENÜÜ 1)Caesari salat (Lehtsalat,broilerifilee,kaste-hapukoor,sinep,munarebu,küüslauk,oliiviõli,parmesani juust,saiakuubikud) 2)Sealiharull,kaalika suflee ja herne püreega. (Sealiha,paprika,sampinjon,sulatatud juust ,,Merevaik",kartul,kaalikas,muna,külmutatud roheline hernes) 3)Brandi PannaCotta vaarika couliga. (Vahukoor,brandi,zelatiin,suhkur,vaarikad,marjaliköör,sokolaad) Vesi TOIDUIDEE Minu menüü on koostatud palju liikuvale in...
RAKUÕPETUS TSÜTOLOOGIA bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Praegusel hetkel maailma suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu on üks rakk). Kõige väiksem rakk on MÜKOPLASMA bakter, keda valgusmikroskoobis näha pole (põhjustab probleeme hingamisteedes). Inimese organismi kõige suurem rakk on naise munarakk. Lihasrakud võivad olla kuni 30 cm pikad. RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega (sõnastati 1839.a.). 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas. Hulkrakse organismi rakkude kuju sõltub sellest, missugusest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Raku suurus määratakse ainuraksete puhul ära rakumembraani pindala ja ruumala vahelise suhtega (see peab olema võimalikult suur, siis on raku eksistents soodne. Kui suhe on liiga väike, häirib see ainevahetust). PROKARIOODI...
Tsütoloogia-e rakubioloogia e rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja talitlust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhemida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: üm...
3.1. Rakuteooria kujunemine · Tsütoloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. · Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. · Schleiden töötas Tartu Ülikoolis. Järeldas, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · Schwann järeldas, et kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. · Karl Ernst von Baer töötas Tartu Ülikoolis. Avastas munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · Virchow iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Kolm olulist seisukohta: o rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu); o uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; o organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · Rakuteooria on bioloogia üks nurgakive. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. See avaldub selles, et teatava talit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
