Otsingule "immuunsus" leiti 339 faili

immuunsus - organismi vĂ”ime seista vastu haigustele antikehade abil kaasasĂŒndinud immuunsus - vanemalt jĂ€rglasele pĂ€randuv vĂ”ime seista vastu haigustekitajatele omandatud immuunsus - kujuneb elu jooksul - loode saab antikehi ema verest - haiguse lĂ€bipĂ”demisel kujuneb immuunsus - rinnalaps saabantikehi emalt rinnapiimaga - vaktsineerimisel saadud immuunsus
immuunsus

Kasutaja: immuunsus

Faile: 0
1
doc

Vererakud, veresooned, hĂŒĂŒbimine, immuunsus

Veresooni, mis sĂŒdamest verd kudedesse viivad, nimetatakse arteriteks. Arterite seinad on paksud ja elastsed, nendes on tugev lihaskiht. Iga kokkutĂ”mbega paiskab sĂŒda arterisse suure rĂ”hu all verd.Arterite elastsus vĂ”imaldab neil seda taluda.Veri liigub sĂŒdame kokkutĂ”mmete survel. Veri liigub kiiremini kui veenides, kuna sĂŒda pumpab verd suur...

Bioloogia - PÔhikool
51 allalaadimist
1
docx

Immuunsus ja hingamine

1 immuunsus:organ.vĂ”ime aktiivselt tĂ”rjuda Ă”girakkude ja antikehade kaasaabil haigustekitajaid ja kehavÔÔraid ĂŒhendeid (KaasasĂŒndinud immuun. e. pĂ€randatud, omandatud immuun. e. see mis kujuneb elu jooksul, jaguneb Aktiivne: tekib haiguse lĂ€bi pĂ”demisel v vaktsineerimisega kus kehasse viiakse nĂ”rgestatud haigustekitajaid ja Passiivne:...

Bioloogia - PÔhikool
12 allalaadimist
2
docx

Vereringe, immuunsus ja hingamiselundkond

Vereringe ĂŒlesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Seob kĂ”ik organismi osad tervikuks · Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone · Aitab ĂŒhtlustada kehatemperatuuri SĂŒda Inimese sĂŒda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunu...

Bioloogia - PÔhikool
10 allalaadimist
10
ppt

Immuunsus

Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. LĂŒmf on vĂ€rvitu lĂ€bipaistev kehavedelik, mis sisaldab: lĂŒmfotsĂŒĂŒte koevedelikust pĂ€rit olevaid aineid rasvaosakesi. LĂŒmfisĂ”lmed LĂŒmfisoonte koondumiskohtades. HĂ€vitavad ĂŒmbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja vÔÔrkehasid. Suuremad lĂŒmfisĂ”lmed on: kaelal, lĂ”ua...

Bioloogia -
9 allalaadimist
2
docx

Immuunsus

Immuunsus Immuunsus on organismi vĂ”ime tĂ”rjuda kehavÔÔraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune vĂ”ime kasulik, elundi siirdamisel aga kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevĂ”ime, tagab immuunsĂŒsteem. Seda sĂŒsteemi mĂ”jutavaid vÔÔraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel Ă”nnestub lĂ€bida keha esmasei...

Bioloogia - Keskkool
6 allalaadimist
12
pptx

Haigus ja immuunsus

Haiguste pĂ”hjused PĂ€rilikud haigused PĂ€riliku eelsoodumusega haigused MittepĂ€rilikud haigused FĂŒĂŒsikalised Keemilised Bioloogilised IMMUUNSÜSTEEM http://www.immunology-info.org/index.php? filmid=0&play=true Inga Kangur Kaitseks haiguste eest IMMUUNSUS ­ vastupanuvĂ”ime haigustekitajatele ja keha...

Bioloogia - Keskkool
1 allalaadimist
1
rtf

Immuunsus

ImmuunsĂŒsteemi kuuluvad lĂŒmfisĂ”lmed, pĂ”rn ja harkelund. LĂŒmfotsĂŒĂŒte toodavad kĂ”ik immuunsĂŒsteemi kuuluvad elundid. LĂŒmfisĂ”lmedes rikastub veri lĂŒmfotsĂŒĂŒtidega ja toimub bakterite hĂ€vitamine. PĂ”rnas toodetakse lagunevad vanad erĂŒtrotsĂŒĂŒdid ja seal on varuks puhas verd. Harkelundis toimub kehasiseste kaitse...

Bioloogia - PÔhikool
29 allalaadimist
3
doc

Immuunsus - nii sÔber kui vaenlane.

Immuunsus on meie sĂ”ber ja ka vaenlane Immuunsus on organismi vĂ”ime tĂ”rjuda kehavÔÔraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune vĂ”ime Kasulik, elundi siirdamisel aga Kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevĂ”ime, tagab immuunsĂŒsteem. Seda sĂŒsteemi mĂ”jutavaid vÔÔraineid nimetat...

Inimese Ôpetus - Keskkool
26 allalaadimist
2
doc

Veri ja Immuunsus

Vedel sidekude koosneb: - vereplasma: (vesi, mineraalsoolad, hormoonid, vitamiinid jne.) Ülesanne: transpordib toitaineid kudedesse ja kudedest CO2- te kopsudesse. - vererakud: punalibled e. erĂŒtrotsĂŒĂŒdid, valgelibled e. leukotsĂŒĂŒdid, vereliistakud e. trombotsĂŒĂŒdid Punalibled: - transpordivad O2-...

Bioloogia - PÔhikool
13 allalaadimist
6
doc

Organism, vereringe, immuunsus

kopsuvereringe LĂ€bib ainult kopsude veresooned erĂŒtrotsĂŒĂŒt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevĂ€rvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsĂŒĂŒt, e. vere valgelibled – tuumaga vĂ€rvusetud rakud mis kaitsevad haigustekitajate eest trombotsĂŒĂŒt, e. vereliistakud osalevad vere hĂŒĂŒbimisel fibriin, - vere hĂŒĂŒbimist soodustav aine immuunsus, Organismi vĂ”ime muuta kahjutuks haigustekitajaid, teisi kehavÔÔraid rakke ning kehavÔÔraid ĂŒhendeid omandatud immuunsus , kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse lĂ€bipĂ”demise vĂ”i vaktsineerimise tagajĂ€rjel kaasasĂŒndinud immuunsus, PĂ€randub vanematelt jĂ€rglastele. aktiivne immuunsus, Tekib pĂ€rast nakkushaiguse lĂ€bipĂ”demist vĂ”i inimese vaksineerimist, kui organism toodab ise antikehi. passiivne immuunsus...

Bioloogia - PÔhikool
3 allalaadimist
2
docx

KaasasĂŒndinud immuunsus

KaasasĂŒndinud immuunsus KĂ”iki haigustekitajaid ei suuda nahk, hingamisteede limaskest ja teised tĂ”kked kinni pidada ja mingi osa satub neist ikkagi organismi. Seal hakkab neid hĂ€vitama organismi immuunsĂŒsteem. ImmuunsĂŒsteem hĂ€vitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesĂŒsteem reageerib kĂ”ikidele kehavÔÔrastele ĂŒhenditele ja rakkudele: vÔÔrvalkudele, vi...

Bioloogia - Keskkool
5 allalaadimist
2
docx

Desensibiliseerimine ehk psĂŒhholoogiline immuunsus

Desensibiliseerimine ehk psĂŒhholoogiline immuunsus PsĂŒhholoogiline immuunsus on vĂ€henenud emotsionaalne tundlikus vĂ”i reageerimisvĂ”ime ĂŒhe vĂ”i mitme positiivse vĂ”i negatiivse stiimuliga pĂ€rast mitmekordset sama stiimuli kogemist. Stiimuliks vĂ”ivad olla nĂ€iteks putukahirmu puhul putukad, mida nĂ€hes tekib tugev negatiivne emotsioon ja Ă€revus, hirm; vĂ”i nĂ€iteks sĂ”jafilmides kujuteldav sĂ”jasituatsioon, kus i...

SotsiaalpsĂŒhholoogia - Eesti EttevĂ”tluskĂ”rgkool Mainor
1 allalaadimist
1
doc

Haigused

Haiguse jĂ€rgud on nakatumine, peitejĂ€rk (haigustunnused ei ilmne), eeljĂ€rk (ĂŒldised haigusnĂ€hud), vĂ€ljakujunenud haiguse jĂ€rk (vastavale haigusele iseloomulikud tunnused), haiguse lĂ”ppjĂ€rk (haigusnĂ€hud) ning tĂ€ielik vĂ”i osaline paranemine vĂ”i surm. OrganismivĂ€lised haiguspĂ”hjused jagunevad kolmeks: fĂŒĂŒsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ĂŒhendid)...

Bioloogia - Keskkool
76 allalaadimist
2
doc

Vereringe, immuunsus, hingamiselundkond

Vereringe, immuunsus , hingamiselundkond Õp. lk. 30-52 1.SĂŒdame osade paiknemine, nimetused (tunda sĂŒdame osad Ă€ra jooniselt). 2.Miks on sĂŒdame vasakus pooles hapnikurikas veri? SĂŒdame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid. Neid mööda tuleb kopsudest hapnikurikas veri, seetĂ”ttu sisaldab sĂŒdame vasa...

Bioloogia - PÔhikool
141 allalaadimist
2
docx

ImmuunsĂŒsteem ja SisenĂ”renÀÀrmed

IMMUUNSÜSTEEM *LÜMFIRINGE LĂŒmf- LĂŒmfisoontes liikuv vedelik Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. LĂŒmf on vĂ€rvusetu, lĂ€bipaistev keha vedelik,mis sisaldab lĂŒmfotsĂŒĂŒte,koevedelikust pĂ€ritolevaid aineid ja rasva osakesi. *LÜMFISÕLMED LĂŒmfisoonte koondumis kohtades HĂ€vitavad ĂŒmbritsevatest kehaosadest kohale kandunud baktereid ja v...

Bioloogia - PÔhikool
29 allalaadimist
19
docx

Eksami teemad

teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus PaljunemisvÔime Ainevahetus Reageerimine Àrritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus...

Bioloogia - PÔhikool
206 allalaadimist
14
sxw

Loote arengut mÔjutavad haigused ning muud tegurid

Tallinn 2010 Sisukord: Loote areng................................................................................... 1 Rasedus ja kaasnevad haigused.................................................... 3 · SĂŒdamehaigused............................................................... 3 · TuulerĂ”uged...

Meditsiin - Keskkool
87 allalaadimist
11
ppt

Immuunpatoloogia

Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune vÔime kasulik, elundi siirdamisel aga kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Omandatud immuunsuse vÔib jaotada kaheks: humoraalne immuunsus, milles on kesksel kohal antikehad ning rakuline immuunsus, milles on vÀga...

Patoloogia - Tartu Tervishoiu KÔrgkool
62 allalaadimist
4
doc

Vereringlus

Millised hĂ€ired (sĂŒdame tegevus, enesetunne) kujunevad inimese organismis, kui korralikult ei tööta poolkuuklapid ja hĂ”lmased klapid? 2. Milliseid erinevaid veresooni on inimese kehas, mis on nende ehituse ning funktsioonide erinevused? Arterid-Veresooned, mis viivad verd sĂŒdamest kudedesse. Arterite seinad on paksud ja elastsed ning mitmekihilised. Veri liigub...

Bioloogia - PÔhikool
25 allalaadimist
1
odt

Veri

VERE ÜLESANDED *aineid laiali kanda *on siduvaks koeks *tagada organismi kaitse *organismi temperatuuri ĂŒhtlustada VEREPLASMA ÜLESANDED kannab organismi laiali toitained ja viib kudedes moodustunud sĂŒsihappegaasi kopsudesse MILLEST SÕLTUB VERE HEMOGLOBIINISISALDUS? Raseduse korral vĂ€heneb, treenitud inimestel on rohkem. VERE HÜÜBIMINE vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, kĂ€ivitavad hĂŒĂŒbimiseks...

Bioloogia - PÔhikool
9 allalaadimist


30 pÀevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 pÀeva mureta

- Olen tingimustega nÔus

SEB Swedbank Mobiil

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto