Hingamise regulatsioon Hingamise regulatsioon toimub nii läbi NS-i osavõtul kui ka veres ringlevate ainete mõjul. Hingamise regulatsioonil on kesksel kohal hingamiskeskus. Suurema osa hingamiskeskuse neuronitest on piklikajus, kuid osa neuroneid on ka sillas. Sillas olevad neuronid mõjutavad sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. 1) Reflektoorne regulatsioon reflektoorselt reguleeritakse sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Sissehingamiine läheb sujuvalt väljahingamisele üle. Peale hingamiskeskuse osalevad reflektoorses regulatsioonis närvid, mis toovad
Kopsudes hargnevad bronhid aina väiksema läbimõõduga kopsutorudeks, mis lõpevad alveoolidega. Mis on alveoolide ülesanne? Alveoolides toimub gaasivahetus. Kuidas toimub kopsudes gaasivahetus? Alveoolides toimub läbi õhukese seina gaaside difusioon suurema kontsentratsiooniga keskkonnast väiksema kontsentratsiooniga keskkonda ja seetõttu muutub venoosne veri arteriaalseks vereks ning vabanev süsihappegaas hingatakse koos väljahingatava õhuga välja. Mis on peaajus oleva hingamiskeskuse ülesanne? Hingamiskeskuse ülesandeks on hingamisliigutuste juhtimine. Mis on hingeldus? Hingeldus on normaalsest sagedam hingamine. Miks on parem hingata läbi nina kui läbi suu? Läbi nina hingamisel puhastub õhk ninas olevate ripsmekarvakeste ja lima abil võõrkehadest näieks. tolmust / Külma õhu korral ei toimu suu ja seedeelundkonna külmetumist. Mida nimetatakse rakuhingamiseks? Rakuhingamine on rakkudes toimuvad biokeemilised
Ning kui kaua seda kasutada võib tekitada ka impotentsust. Kui naine on rase ja tarvitab amfetamiini võib lapse sünd olla enneaegne ning laps võib olla alakaaluline. Sündimisel võib lapsel tekkida huule ja suulaelõhesin. Amfetamiini kauaajalise tarvitamisel kukuvad inimesel hambad välja. Pikaajaline tarvitamine põhjustab mälu kaotust. Inimene ei või mäletada oma nime ja sünnipäeva. GHB ehk korgijook Nasitel võib põhjustada põiepidamatust. Põhjustab hingamiskeskuse halvatuse ja surma. Koos alkoholiga võib juhtuda ennearvamatu. Marihuaana ja Hasis Kanepi suitsetamisel vananeb inimese nahk väga kiirsti. Kanepisuits sisaldab 10 korda rohkem vähkitekitavaid aineid kui tubakasuits. Igapäevane kasutamine tekitab depresiooni. Areneb sõltuvus. Tekivad suured probleemid hingamis elunditega. Nädala pärast kanepi kasutamist meestel sperma hulk ja kvaliteet halveneb. Opiaadid ehk heroiin Tekitab kiiresti vaimset ja füüsilist sõltuvust.
rõhu muutustele veresoontes 37. Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjul toimub südametegevuse kiirenemine ja kokkutõmbejõu tugevnemine. Sarnast mõju avaldavad südamele ka: adrenaliin ja noradrenaliin 38. Täiskasvanud inimese hingamismaht on rahulolekus 0,4-0,6 liitrit 39. Ekspiratoorseks reservmahuks nimetatakse õhu hulka, mida on võimalik välja hingata pärast: normaalset väljahingamist 40. Väljahingatavast õhust moodustab hapnik umbes: 15% 41. Hingamiskeskuse talitlust ei mõjuta oluliselt: kopsualveoolide väljavenituse aste 43. Parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse suurenemine: stimuleerib seedenõresid produtseerivate näärmete talitlust 44. Kuigi sapp ei sisalda seedeensüüme, on ta väga vajalik: lipiidede seedimiseks ja imendumiseks 45. Tärklis meie söödud leivast imendub: peensooles glükoosina 46. Seedetrakti talitlust reguleerivad seedehormoonid on: gastriin ja sekretiin 47
Eksami testi küsimusi: (60tk)… umbes, täpselt ei mäleta küsimuste sõnastust… Mis imendub jämesooles? vesi, raud, etanol,…soolad ja ka vett Depolarisatsioon? Membraanipotensiaali suurenemine, vähenemine, .., … Kus asub tasakaalu elundid? Peaajus, väliskõrvas, sisekõrvas, keskkõrvas, Kus toodetakse insuliini?kõhunääre Minimaalne pinge, mis on vajalik piiramatu aja jooksul erutuse tekkeks? Reobaas, kronaksia, parabioos, … Südametoone registreeritakse? EKG, ehhogardiograafia, fonokardiograafia…,… Peamine CO2 transpordiviis? Arteriaalne süstoolne vererõhk? 200-220, 100-140, 120-160, 60-80 Millisel veregrupil puuduvad aglutiniinid?AB Milline vere rakk elab kõige kauem? Erütrotsüüt, leuksotsüüt, trombotsüüt, … Hematokritt inimesel? 45-50 %, 45-50 g/l, 45-50 g/ml, … Keemiline soojusregulatsioon? Ainete mõjul, oksüdatsioon, hormoonid…, …. Välisõhus suurem temp kui organismis, kuidas reg? Higistamine, …,…,… Isomeetrilisel lihaskontraktsioonil? Sa...
25.5.13 5 Kodeiin Sisaldub oopiumis vaid 0,22% Köharohi Valuvaigisti 25.5.13 6 Papaveriin Bensüülradikaal Sisaldub oopiumis 0,4 1,5 % Silelihaste lõõgastaja 25.5.13 7 Opiaatide põhilised toimed · Valu vaigistamine · Eufooria · Lõõgastus ja uni; rahustav ja vaigistav · Köha pärssimine · Pupillide ahenemine · Kõhukinnisus, iiveldu ja oksendamine · Hingamiskeskuse pärssimine · Perifeersete vs laiendamine · Kehatemeratuuri alandamine · Suguiha vähendamine · Immuunsüsteemi pärssimine 25.5.13 8 Mõjud inimesele Impotentsus Sõltuvus Saadakse kurjategijateks, kuna sõltuvus vajab rahastamist Uimastikogused suurenevad, kui tahetakse samasugust mõju saada Võib tappa 25.5.13 9 EMCDDA 2012. a. raport
Seega sõltub hingamiselundite normaalsest funktsioneerimisest otseselt kogu organismi tervis. 1 Kopsud on paarisorganid ja võtavad enda alla peaaegu kogu rinnaõõne. Põhilised hingamislihased on diafragma ja roietevahelised lihased. Sisse- ja väljahingamise aluseks on rinnaõõne mahu perioodilised muutused. Hingamise regulatsioon toimub hingamiskeskuse vahendusel. Hingamiskeskuse all mõeldakse piklikus ajus asetsevaid närvirakke, kust lähevad impulsid seljaaju närvirakkudele, mis innerveerivad hingamislihaseid. Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad ka kesknärvisüsteemi kõrgemad osad, eriti aga suuraju poolkerad. Tänu sellele toimubki küllalt keerukas hingamise muutumine näiteks rääkimisel, nutmisel, laulmisel, kehalisel tööl. Hingamisliigutusi on võimalik teadlikult muuta hingamismahu ja hingamise sageduse arvel. (Kingisepp 2006.)
Ideaalne: anesteesia saabub kiiresti ning toibumine on kiire ja meeldiv; vähe kõrvaltoimeid; ohutu. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Pideval kasutamisel tekib luuüdi depressioon. Hüpoksia, RR langus, peavalu, pearinglus, iiveldus. Hapnikupuudusel ajuturse, ajukahjustus, südame rütmihäired. 4. Millistel põhjustel ei kasutata enam dietüüleetrit ja selgita tema toksilisi toimeid? Kerge üledoseerida. Kergesti süttiv. Ohtlik. Kt: Hingamiskeskuse halvatus, tugev hingamisteede ärritaja, RR langus, pöörduv maksakahjustus. Nohu. 5. Millistel juhtudel kasutatakse mitteinhalatsioonanesteetikume? Lühiaegsed operatsioonid, anesteesia sissejuhatus, diagnostilised protseduurid, krampide ravi (barbituraadid). 6. Millised on anesteesia premedikatsiooni eesmärgid? Ärevuse vähendamine, näärmete sekretsiooni pärssimine, reflekside allasurumine, amneesia esilekutsumine, üldanesteetikumi toime tugevdamine (narko
populaarsuse tõttu on nikotiin samuti üks enamlevinumaid alkaloide. Nikotiini kohta on levinud väärarvamus, et see tekitab vähki. See ei ole tõsi, aga samas ta soodustab vähi teket. Nikotiin ei tekita vähki tervetes rakkudes. Morfiin Morfiin(C17H19NO3)- on alkaloid, mille nimi tuleneb Vana-Kreeka unejumala Morpheuse nimest. Morfiumi kasutatakse meditsiinis valuvaigistina, kuid selle aine suuremad kogused on surmavad (tekib hingamiskeskuse paralüüs). Morfiumist tekib kergesti sõltuvus ja see sarnaneb heroiini sõltuvusele. Teised alkaloidid Akonitiin (C34H47NO11) on käokinga liikides sisalduv alkaloid. Inimesele surmav koguses 1-2 mg (kahjustab südametegevust ja hingamist). Atropiin (C17H23NO3) on alkaloid, mida saadakse karumustikast ehk belladonnast. Atropiin lõõgastab silelihaseid, kiirendab südametegevust, laiendab veresooni ja silmapupille. Atropiini nimi
- suda pumpab verd, hingamisele, toidu liigitamisele loolestikus, toiduained imetakse verr, nerudest tekib uriin, motlemisele. aju toitub meeleelunditest saabuvast infost 3Energiabilansi koostisosad?-sisaldab koiki energia liike mida organism saab. 4Mis toimub kui energiabilanss on neg.?- energiat saadakse organismi varuainetest. 5Kuidas inim. organ. Kohaneb elamiseks korgmägedes?- voib tekkida "O" puudus, CO2 sisaldus touseb, CO2 väljub kehast vabalt. 6Hingamise regulatsioon/Millele reag. hingamiskeskuse kemoretseptorid?- toimub soltumatult, ei pea motlema, hingamis sagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. 7Nikotiini ohtlikkus?- nikotiin stimuleerib närviulekannet vähendades stressiseisundit.tekitab soltuvust. Voib tekitada ka sudamerabandust. 9COkahjulikkus?- co takistab hemoglobiinimolek. hapniku edasi kanda. 10Kuidas toimub insuliin veresuhkru sisalduse reguleerimisel?- Insuliin aktiveerib rakumembraanis asuvad transpordivalgud, voimaldades glukoosil rakku siseneda.
element või jaotus, näited ühend süsinik (C) Inimeses 70 kg Evolutsiooni keskne bioelement. struktuurne orgaaniliste kohta u. 16 kg Orgaaniliste ainete koostises ainete koostiskomponent; (lihastes rohkem lipiidides, süsivesikutes, CO2-s, mis on vajalik kui luudes) nukleiinhapetes jm. Võib piklikajus hingamiskeskuse moodustada 4 stabiilset sidet teiste erutumiseks ja vere pH aatomitega (neid saab lõhkuda ja stabiilsuse säilitamiseks sünteesida vaid ensüümide abil). CO2 transport inimese Omastatakse toiduga. organismis toimub 16-20%
Seega , rohkem sissehingama ja ventileerima, et saada vajalik põletikuline reaktsioon on üldiselt kasulik. Teatud ulatuse ja . hapniku hulk kätte. Viime kehast välja süsihappegaasi - lokalisatsiooni korral aga võib osutuda ohtlikuks ja () . samuti osaleb hingamiskeskuse regulatsioonis! Hingame kahjulikuks. välja kuiva keskkonda vett - kaotame palju rohkem vett, 12. Kuidas on veekaotus seotud südame tööga? isegi kui ei higista silmnähtavalt. Langeb hapniku osarõhk 3
sissehingamisosa pidurduse. Selle tagajärjel lakkab impulsside vool hingamiskeskusest seljaajju ja algab väljahingamine. Väljahingamise ajal langeb kopsukude kokku, kopsu retseptorid ei erutu, retseptoritelt ei tule hingamiskeskusesse närviimpulsse tekib väljahingamisosa pidurdus. Samal ajal sissehingamisosa erutub ja algab sissehingamine. Hingamiskeskuse seisundi humoraalne regulatsioon. Siin etendab tähtsat rolli veres olev süsihappegaas. Süsihappegaas on hingamiskeskuse spetsiifiline ärritaja. Kui süsihappegaasi on verre kogunenud küllalt palju, siis ärritab see veresoont seintes asuvaid spetsiaalsed retseptoreid. Retseptorites tekkinud impulsid liiguvad mööda närve hingamiskeskusesse, sissehingamisossa ja ärritavad seda. Hingamine muutub sügavamaks ja kiiremaks. Peale selle mõjutab süsihappegaas hingamiskeksust ka otseselt: kui hingamiskeskusest läbivoolava vere süsihappegaasisisaldus suureneb, ärritab see hingamiskeskust
paiknevat hingamiskeskust. Hingamiskeskusel on keskne juhtiv osa hingamise regulatsioonis. Ta kujutab endast närvirakkude kogumikku, millest suurem osa paikneb piklikus ajus, aga osa neuroneid on ka sillas ja keskajus. Need silla ja keskaju neuronid mõjutavad pikliku aju neuronite talitlust. 1. Regulatsioon närvisüsteemi kaudu reguleeritakse sisse-ja väljahingamise perioodilist vaheldumist aga ka hingamise sügavust. Peale hingamiskeskuse võtavad regulatsioonist osa uitnärv, diafragma närv ja roiete vahelistele lihastele minevad seljaaju närvid, mis lähtuvad seljaaju rinnasegmentidest. Närvid ja hingamiskeskus innerveerivad hingamislihaseid (diafragma ja roietevahelised lihased). Regulatsiooni juures on oluline ka hingamislihastelt ja hingamiselunditelt pärinev informatsioon hingamiskeskusele. Sissehingamine: sissehingamise ajal diafragma liigub allapoole ja tekib diafragma venitus.
7.loeng, 19.sept Piklikaju (medulla oblongata) piirneb seljaajuga altpoolt ja ülevalt sillaga. Piklikaju läbivad kõik pea-ja seljaaju ühendavad juhteteed, nii ülenevad kui alanevad. Piklikaju läbib suurt kuklamulku, mistõttu on eluliselt ohtlik piklikaju turse, sest piklikaju võib pitsuda, juhteteed pigistatakse kinni ja ühendaus ajuda vahel katkeb /on häiritud piklajus paikneb mitmed elutähtsad keskused hingasmis-, vasomotoorne (reguleerib veresoonte toonust, vas soon ld k) keskus. Hingamine hingamislihaste (diafragme ja roietevahelised lihased) osavõtul, mida innerveerivad seljaajust väljuvad närvid ja roietevahelistest lihastest väljuvad närvid mõjutatud piklaju närvirakkude poolt. Eriti ohtlikud vigastused 4.kaelasegmendist kõrgemalm sest sellest lähtub diafragma närv (nervus phrenicus). Kui selle närvi tuumadeni info ei jõua, ei jõua see ka hingamislihasteni. Kui vigastus allpool, toim...
Paljud inimesed muutuvad alkoholi joobes olles vägivaldseks ja ei anna oma tegudele aru ning võivad seetõttu sattuda kaklustesse või muudesse sekeldustesse. Liigse alkoholi tarbimise tagajärjel tekivad väliselt nähtavad koordinatsiooni- ja liikumishäired. Joobe süvenemisel osutub tasakaalu säilitamine ja lihaste kooskõlastatud tegevus täiesti võimatuks. Kehatemperatuur langeb, hingamine aeglustub, tekivad häired südametegevuses ja vereringes, võib lisanduda hingamiskeskuse halvatus ja sellest tingituna surm. Joobe astme tekkimine sõltub mitmesugustest tingimustest. Oluline on joodud alkoholi hulk, millest oleneb alkoholi kontsentratsioon veres; ajalõik, mille vältel vastav annus joodi, jooja kehakaal, toitumus, alkoholi tarvitamise ajal söödud toidu hulk ja koostis, jooja tundlikkus alkoholi suhtes ja tema tervise seisund. Kerge joobe tunnused ilmnevad juba siis, kui alkoholi kontsentratsioon on veres näilikult väga madal
toimumist. · Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele · Hingamissagedust reguleerib piklik aju · Signaaliks süsihappegaasi sisalduse suurenemine veres ja pH taseme langus (süsihappegaasi ja piimhappe sis. suurenemine) · Sissehingamine toimub kui piklikust ajust tuleb närviimpulss hingamislihastesse · Kui kopsud on õhku täis, liiguvad impulsid kopsudest ajusse ja hingamiskeskuse signaalid lihastesse lakkavad lõtvumine = väljahingamine 3. Südametöö regulatsioon · Hingamisgaaside sisaldus (kõrge süsihappegaasi-sisaldus kiirem, madal aeglasem löögisagedus) · Adrenaliin stressi või erutusseisundis · Liigutamine (lihastest signaalid hingamiskeskusesse, sealt mõju südame löögisagedusele) · Vererõhk (kõrge löögisagedus väheneb) 4
hingamissagedus, b)südamesse, et suureneks südame löögisagedus ja vereringe kannaks hapnikku rohkem laiali. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? SISSEHINGAMISEL *kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided, *diafragma kuppel lameneb, rindkere suureneb, *atmosfääriõhk liigub kopsudesse. VÄLJAHINGAMISEL - *roided langevad, *diafragma kumerdub, *rindkere maht väheneb, *kopsusisene rõhk tõuseb, *osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. Miks on hingamiskeskuse töö häiritud, kui inimene viibib näiteks kõrgmäestikus? Kiire tõus mägedesse tekitab inimesel mägihaiguse. Selle põhjuseks on organismi aeglane kohanemine hapnikuvaegusega. Millised on hapnikuvaeguse esmased sümptomid? Unehäired, isutus, tugev peavalu Milline on nikotiini, süsinikoksiidi ja tõrva toime organismile? Põhjustavad kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist ning kopsude tumenemist. Millised tegurid mõjutavad südame tööd
Kui sellele lisandub veel hu suur niiskussisaldus, siis soojusregulatsioonimehhanismi toimimine on veelgi raskem. Inimene väsib kergesti, organism nõrgeneb ja higi eritumine lakkab. Võib tekkida kuumarabandus. Kuumarabandus esineb sel juhul, kui kehatemperatuur tõuseb 400-ni. Seejuures esinevad peavalu, selja, jalgade valu, iiveldustunne, oksendamine, raskematel juhtudel ka teadvuse kaotus. Kuuma- rabandus võib lõppeda surmaga sdame ja hingamiskeskuse halvatuse tõttu. Päikesepiste (peaaju kuumeneb 40...42ºC) on kuumarabanduse erivorm. Liigsoojus soodustab ka silmade hallkae (läätse osaline või täielik tuhmumine) tekkimist. Erilist tähelepanu nõuab töö väga külmades ja eriti kuumades tingimustes. 1.4 Inimese termoregulatsiooni mehhanism Hoiab inimese keha temperatuuri ühesugusel tasemel, olenemata välistingimustest. Inimese keha tuuma (siseorganite) temperatuur on 37º C, kõikumine sellest 4º piires.
Tartu Kommertsgümnaasium Alkaloidid Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Alkaloide 3. Narkootikume 4. Sõltuvus 5. Üledoos 6. Heroiin,kokaiin 7. Nikotiin 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained. Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena. Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg. Alkaloidid grupp looduslikult esinevate keemiliste ühendite, mis enamasti sisaldavad põhilisi lämmastiku aatomitest .Lisaks süsinikule, vesinikule ja lämmastikule, alkaloidid võivad sisaldada ka hapniku, väävlit ja harvem teisi elemente, nagu kloori, broo...
- hinge kinni hoides, lauldes, rääkides jne - vere süsihappegaasi sisaldus suureneb ja hingamine käivitub automaatselt 19. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? Sissehingamisel: - vahelihas ja roietevahelised lihased tõmbuvad kokku - diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb - atmosfääriõhk liigub kopsudesse Väljahingamisel: - roided langetuvad - diafragma kumerdub - kopsusisene rõhk tõuseb - osa kopsudes olevast õhust surutakse välja 20. Miks on hingamiskeskuse töö häiritud, kui inimene viibib näiteks kõrgmäestikus? Süsihappegaas väljub kehast vabalt, kuid hapnikku ei seota piisavalt. Sellisel juhul ei suuda hingamiskeskus olukorda õigesti hinnata ega ventilatsiooni suurendamisega reageerida. 21. Millised on hapnikuvaeguse esmased sümptomid? - ebanormaalne heaolutunne - ettevaatuse kadumine - mõtlemisvõime ja meeleelundite tundlikkuse vähenemine 22. Milline on nikotiini, süsinikoksiidi ja tõrva toime organismile?
Ideaalne üldanesteetikum: ilma vastunäidustusteta, ilma kõrvaltoimeteta. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Hüpoksia oht, inaktiveerib organismis B12 vitamiini, oksendamine, iiveldus, pideval kasutamisel luuüdi depressioon. 4. Millistel põhjustel ei kasutata enam dietüüleetrit ja selgita tema toksilisi toimeid? Kerge üledoseerida, kergesti süttiv, ohtlik. Kõrvaltoimed: hingamiskeskuse halvatus, tugev hingamisteede ärritaja, RR langus, pöörduv maksakahjustus, nohu. 5. Millistel juhtudel kasutatakse mitteinhalatsioonanesteetikume? Lühiaegsed operatsioonid, anesteesia sissejuhatus, diagnoostilised protseduurid, krampide ravi. 6. Millised on anesteesia premedikatsiooni eesmärgid? • ärevuse vähendamine • näärmete sekretsiooni pärssimine • reflekside allasurumine • amneesia esilekutsumine • üldanesteetikumide toime tugevdamine 7
c) hemoglobiiniga seotult (ca 10%) 1 liitris arteriaalses veres on ca 520 ml CO2 (5 liitris seega ca 2600 ml ehk 2,6 l). Hingamise regulatsioon ...toimub nii närvisüsteemi vahendusel (neuraalselt) kui hormoonide vahendusel (humoraalselt). Hingamist reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, see reguleerib hingamislihaseid innerveerivaid seljaaju piirkondi. Hingamiskeskusel eristatakse sisse- ja väljahingamist reguleerivaid närvirakke. Hingamiskeskuse erutuvus oleneb: a) kehast saabuvast infost (nt veresoonte seinte kemoretseptorid nt aordikaare ja ühise unearteri hargnemiskoht). Näiteks nahalt või limaskestadelt lähtuvate närviimpulsside tõttu võivad vallanduda köha ja aevastus. b) kõrgematest ajuosadest (nt ajukoor). Selle tõttu saab inimene hingamist tahtlikult reguleerida. Hingamist reguleeritakse vere süsihappegaasi ja piimhappesisalduse järgi. Nii
Pikaajaline etanooliga liialdamine nõrgestab organismi, kulutab organeid (maksa, aju, südant) ja lähendab surma. Joove: meeleolu tõus, jutukus, elavus väsimus, kõne ja liikumishäired, loidus, unisus tugevad tasakaaluhäired mälukaotus (uinub, kus juhtub). Alkoholimürgitus ohustab eelkõige alkoholiga harjumatuid (eriti lapsi ja vanureid). Enamikule inimestest on surmav juba 0,7 liitrit (3 klaasitäit) 40%list viina poole tunni jooksul. Surma põhjustab hingamiskeskuse halvatus hingamine lakkab; tihti ka alajahtumine kopsupõletik; lämbumine oksemassidesse; õnnetusjuhtumid. Esmaabi: anda palju vett, teha maoloputus, hoida soojas ja lasta välja magada; lastele (mürgistuse kartuse korral ka teistele) kutsuda kiirabi. Peärnberg on väga mures noorte pärast, kelle seas on alkoholimürgitused liigagi sagedased. Noored ei tea, kui palju nad kannavad, teadvuse kaotuseni purju jäämine võib üsna kergelt tulla.
väljaheideteks, uriiniks ja tööks. 10) Kuidas toimub hingamise regulatsioon, veresuhkrusisalduse regulatsioon, vee ja soolade regulatsioon, termoregulatsioon? Hingamise regulatsioon- Toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub kehalisest aktiivsusest. Pingutuse ajal piimhape sisaldus veres kasvab. Süsihappegaasi ja piimhappe konsentratsiooni suurenemine veres põhjustab vere pH languse, millele on tundlikud hingamiskeskuse retseptorid ja selle tagajärjel kopsude töö intensiivistub. Hingamiskeskusest lähevad signaalid südame tööd reguleerivasse närvikeskusesse, südame löögisagedus kasvab ja veri hakkab rohkem hapniku laiali viima ja süsihappegaasi välja viima. Veresuhkrusisalduse regulatsioon- Rakud vajavad pidevalt glükoosi. Glükoos jõuab verre süsivesikute seedimisel, glükogeeni lagundamisel(varupolüsahhariid maksas ja lihastes) ja
domineerimine samaaegselt α blokaadiga). Suureneb südame löögisagedus, silelihaselundite toonus. Suuremad doosid blokeerivad α1 retseptorid, nende vahendatud α1 efektid on pärsitud. Toimeilmingud: tugev vereringehäire perifeersete veresoonte pideva kontraktsiooni tõttu, vere seiskus kapillaarides ja arterioolides, tromboos, võib lõppeda jäsemete gangreeniga. algul KNS stimulatsioon, hiljem sügav depressioon. Hingamiskeskuse pärssumine toimest hingamiskeskusele. Oksendamine. Emaka (tugevad) rütmilised kokkutõmbed (tiinuse korral emakarebendi oht). a. Emaka kontraktsioone tugevdav vahend, saab kasutada (ainult teatud juhtudel!) pärast sünnitust emaka toonuse tõstmiseks, ei sobi sünnituse stimuleerimiseks (emakarebendi oht!). Sigade sünnitusel kasutatud, et saada kätte sügvamal sarvedes olevad looted.
Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks signaalid hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatne väljahingamine. Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Pingutuse ajal ka anaeroobsest glükolüüsist pärit piimhappesisaldus veres kasvab. Süsihappegaasi ja piimhappe kontsentratsiooni tõus veres põhjustab vere pH languse, millele on tundlikud hingamiskeskuse retseptorid ja selle tagajärjel kopsude ventilatsioon intensiivistub. Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivatesse närvikeskustesse. Südame löögisagedus kasvab ja veri hakkab rohkem hapnikku laiali viima ja süsihappegaasi välja viima. Lisaks hingamisgaaside sisaldusele veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: - adrenaliin, hormoon vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele
Need retseptorid (kemoretseptorid) on tundlikud süsihappegaasi, vesinikuioonide, hapniku suhtes ja edastavad infot nende ainete kontsentratsiooni ja selle muutuste kohta. Kemoretseptorid ise jagunevad veel kahte rühma: 1. Perifeersed kemoretseptorid paiknevad unearteri hargnemiskohal ja on tundlikud O2 kontsentratsiooni muutuste suhtes. Nad erutuvad O2 vaeguse tingimustes 2. Tsentraalsed kemoretseptorid paiknevad kesknärvisüsteemis peaajus hingamiskeskuse läheduses ja on tundlikud CO2 ja H- ioonide kontsentratsiooni muutuse suhtes. Nad erituvad, kui nende ainete kontsentratsioon tõuseb. Veel jaotub hingamise regulatsioon reflektoorseks ja humoraalseks. Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval informatsioonil. Reflektoorse regulatsiooni kaudu toimub sisse- ja väljahingamise perioodiline vaheldumine.
Selleks on vaja gaasivahetuse pidevat toimumist. · Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele · Hingamissagedust reguleerib piklik aju · Signaaliks süsihappegaasi sisalduse suurenemine veres ja pH taseme langus · Sissehingamine toimub kui piklikust ajust tuleb närviimpulss hingamislihastesse · Kui kopsud on õhku täis, liiguvad impulsid kopsudest ajusse ja hingamiskeskuse signaalid lihastesse lakkavad lõtvumine = väljahingamine 2. Südametöö regulatsioon · Hingamisgaaside sisaldus (kõrge süsihappegaasi-sisaldus kiirem, madal aeglasem löögisagedus) · Adrenaliin stressi või erutusseisundis · Liigutamine (lihastest signaalid hingamiskeskusesse, sealt mõju südame löögisagedusele)
Adenosiini retseptorid on G- proteiiniga seotud metabotroopsed retseptorid. 4 alatüüpi - A1, A2a, A2b, A3 Metüülksantiinide farmakol. toimed Bronhide silelihaste lõõgastus KNS Kardio-vaskulaarsüsteem Skeletilihaste töövõime tõus KNSi stimulatsioon Väikeses doosis kõrvaldavad unisuse ja väsimuse, kiirendavad mõtlemist. Suuremas doosis põhjustavad ärevust, rahutust, unetust ja hüperesteesiat. Veel suuremates doosides põhjustavad krampe. Tõstavad hingamiskeskuse tundlikkust CO 2 suhtes ja hingamise minutimahtu. Kardio-vaskulaarsüsteem Väikestes doosides ei avalda toimet südamele. Suurtes doosides tahhükardia. Veresoonte laienemine perifeerias, organite perfusiooni suurenemine, diureesi suurenemine. Metüülksantiinide imendumine Imenduvad hästi p.o., rektaalsel ja parenteraalsel manustamisel. Maks konts veres saabub 1 (kofeiin) kuni 2 h (teofülliin) pärast p.o. manustamist. Läbivad vabalt bioloogilisi barjääre.
15) Kõige efektiivsemad mao happesekretsiooni pärssivad ravimid on... Prootonpumba inhibiitorid 16) Milline ravim on kasutusel seenemürgistuse esmaabis? Farmakoloogia testide küsimused Moodlest Atropiin 17) Klemastiini manustamine urtikaaria korral põhjustab kõrvaltoimena… Kõhukinnisust ja uimasust 18) Omeprasool avaldab maohaavandtõve korral toimet... Prootonpumba inhibeerimise kaudu 19) Milline ravim põhjustab üleannustamisel hingamiskeskuse depressiooni? Morfiin 20) Milline narkootiline analgeetikum kuulub sünteetiliste hulka? Fentanüül 21) Paratsetamooli üleannustamise esmaabis kasutatakse... atsetüültsüsteiini 22) Ibuprofeen on oma toimelt... Mitteselektiivne COX-1 ja COX-2 inhibiitor 23) Milline väide on MSPVR kohta vale? MSPVR langtavad vererõhku 24) Milline väide on õige… MSPVR manustamine koos toiduga võib vähendab iivelduse teket
Ventraalne grupp aktiveerub hapnikuvajaduse suurenedes (sissehingamis-, väljahingamislihaste jõulisemad ja ulatuslikumad kontraktsioonid. · Pneumotaksiline ala kontrollib rütmiala dorsaalse grupi neuronite talitlust, pneumotaksilise ala neuronite aktiivsuse tõus kutsub esile hingamissageduse tõusu, nende aktiivsuse langusega kaasneb hingamissageduse langus. - Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad faktorid: - vesiniku, süsihappegaasi ja hapniku sisaldus veres - kopsuallveoolide väljavenituse aste - emotsionaalne seisund 2) Südame talitlust reguleeriv keskus neuronite kogum piklikajus. Reguleerib südame löögisagedust ja südamelihase kontraktsioonijõudu vastavalt hapniku vajadusele. Eristatakse kaht neuronite gruppi: südame löögisagedust vähendav ja südame löögisagedust suurendav.
Aspiriin-astma ei ole tõeline allergia, nahatestid negatiivsed Aspiriin blokeerib COX, aga mitte lipoksügenaasi kopsudes hakatakse tootma ülehulgas leukotrieene Leukotrieen C4 bronhospasm Vältida aspiriini, kaaluda aspiriini vahetamist koksiibi vastu Aspiriini toksilisus Täiskasvanutel tinnitus, kuulmislangus Lastel kesknärvisüsteemi kõrvaltoimed Terapeutilises annuses hüperventilatsioon, respiratoorne alkaloos Toksilises annuses tekib hingamiskeskuse depressioon ja respiratoorne atsidoos + neerude kompensatsioonivõme vähenemine metaboolne atsidoos Abinõud Maoloputus, aktiivsüsi Uriini alkaliseerimine, forsseeritud diurees, hemodialüüs Spetsiifiline antidoot puudub Aspiriini toksilisus Aspiriini Toime või sümptom plasmakontsentratsioon < 10 mg/ dL Antiagregantne toime 10 40 mg/ dL Põletikuvastane toime
Hingamiselunditesse toimivad ravimid Astmaravimid Astma patogenees. Põletikumediaatorite (histamiin, prostaglandiinid, leukotrieenid, proteaasid, kemotaktilised faktorid ja teised) roll bronhide hüperaktiivsuse arenemises. Astma raviprintsiibid. Bronhiaalastma… ... on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mida iseloomustavad bronhide hüperreaktiivsusja taaspöörduvadhingamisteede obstruktsiooniepisoodid Astma võib väljenduda pikaajalises köhas, koormusjärgses õhupuudustundes ja hingamisraskuses/füüsilise koormuse taluvuse vähenemises Lastel diagnoositakse astmat peale kolmandat obstruktiivse Astma Arengu alguses allergiline komponent – bronhospasm, mis tingitud teatud allergeenidest. Edasisel haiguse arengul hakkab arenema mitteselektiivne ületundlikkus, bronhid reageerivad mitmeid faktoreid. Bronhides näha põletikulist protsessi (astma kui krooniline põletkuline protsess). Nii põletik kui hüperreaktiivsus toovad kaasa bronhos...
Tekkida võib ka kopsuemfüseem. 8. Ekspiratoorne düspnoe- Düspnoe (dyspnoea) e. hingeldus raskendatud hingamine. Hingelduse puhul muutub hingamise sagedus, regulaarsus ja sügavus. Võib olla kompensatoorne hapnikupuuduse likvideerimiseks. Põhjused: · hingamise regulatsiooni muutused hingamiskeskusele toimivad reflektoorselt ja otseselt veregaaside sisalduse ja pH muutused. Kiire ja pinnaline hingamine ventileerib kopse halvasti · vaagusnärvi pulmonaalharude ärritus · hingamiskeskuse vigastus · hingamisteedes esinev takistus inspiratoorne düspnoe ekspiratoorne düspnoe segadüspnoe · hingamiskeskuse puudulik hapnikuga varustamine langetab tema erutuvust, põhjustades patoloogilisi hingamistüüpe nn. perioodiliste hingamistüüpide tekke. Alumiste hingamisteede ahenemine tekib ekspiratoorne hingeldus: * väljahingamine muutub aktiivseks protsessiks, osalevad nii diafragma, roietevahelised lihased kui ka kõhuseina lihased * ekspiirium pikeneb
Igas heemis on üks kahevalentne raua aatom, mis seob hapnikku. Kergesti pöörduv ühend, hemoglobiinist saab oksühemoglobiin. Veri kannab süsihappegaasi * lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides * seotult valkudega * vesinikkarbonaadina * dissotseerumata süsihappena (vähe). 10. Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid Vere hapniku mahtuvus on 20,4 ml. Seda mõjutavad temperatuur, vere pH, O2 ja CO2 osarõhk, oksühemoglobiini protsent. 11. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse sisse- ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. Nendele neuronitele alluvad hingamislihased innerveerivad motoneuroneid, mis asuvad seljaajus. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuv info, mida esitavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid. Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO2 sisalduse järgi veres. 12
(suureneb sümpaatikuse toonus) ja aeglustamine väljahingemisel (suureneb parasümpaatikuse toonus). Hingamise regulatsiooni täiendus: Vastsündinu esimese sissehingamise mehhanism: vastsündinul katkeb vereringe ema organismiga (raseduse ajal sai hapnikku ema verega, nüüd see võimalus kadunud). Pärast nabaväädi läbilõikamist hakkab kiiresti veres kuhjuma CO2, mis ärritab vastsündinu hingamiskeskust. Sellest üha suurenemast hingamiskeskuse erutusest tekib esimene sissehingamine. Stimuleerimiseks pritsida pisut vett kehale või anda kerge laks vastu tuharat. Kui see aita, siis tehakse süstid – süstitakse veeni stimuleerivaid lahuseid (nabaveeni). ------------------------------------------------------------- ---------------- Jämesoole osad on järgmised: 1. ülenev osa 2. Risti osa 3. Alanev osa 4. Sigmasool 5. Pärasool (colon = koolon)
Kergesti pöörduv ühend, hemoglobiinist saab oksühemoglobiin. Veri kannab süsihappegaasi * lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides * seotult valkudega * vesinikkarbonaadina * dissotseerumata süsihappena (vähe). 10. Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid Vere hapniku mahtuvus on 20,4 ml. Seda mõjutavad temperatuur, vere pH, O 2 ja CO2 osarõhk, oksühemoglobiini protsent. 11. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse sisse- ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. Nendele neuronitele alluvad hingamislihased innerveerivad motoneuroneid, mis asuvad seljaajus. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuv info, mida esitavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid. Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO 2 sisalduse järgi veres. 12
CO2 ühineb veega, tekib süsihape CO2 + H2O → H2CO3 Süsihape dissotsieerub vesinikuks ja bikarbonaadiks, mis ühineb Na-ga H2CO3→H+ + HCO3- HCO3+Na→NaHCO3 (naatriumbikarbonaat) 10. Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid Hapnikumahtuvus- Suurus- 20, 4 ml. Seda üheks mõjutavaks teguriks on hemoglobiini tase veres. Homoglobiin võimaldab verel hapniku siduda ning transportida. 11. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsioon reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus,millel eristatakse sisse-ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. 12. Hingamise muutused kehalisel tööl. -kopsude ventilatsiooni tõus - vere hapnikumahtuvuse tõus- tõuseb, kuna veres hemoglobiini hulk suureneb - maksimaalne hapniku tarbimine- treeningu tulemusel suureneb - anaeroobne lävi (4 mmol/l, 160-175 lööki minutis)
Hapnik difundeerub madalama hapniku osarõhuga kudedesse ja süsihappegaas difundeerub verre. Vere ja kudede vahelise hingamisgaaside vahetuspinna suurus ja difusioonitee pikkus sõltuvad läbivoolutatud kapillaaride arvust ja varustatav koepiirkonna ning kapillaaride vahelisest kaugusest. Erinevatel kudedel on erinev kapillarisatsioon. Eriti hea on nt südamelihastel. 22. Hingamise regulatsioon: hingamiskeskus, hingamise automaatsus. Hingamiskeskuse aferentsed mõjustused. Hingamine on automaatne protsess, mis kohandub vastavalt organismi vajadustele. Hingamiskeskus Hingamiskeskus asub piklikajus, kus olevad motoneuronid innerveerivad (varustavad närvierutustega) hingamislihaseid. Hingamiskeskus jaguneb: • Dorsaalne respiratoorne grupp: sissehingamiskeskus • Ventraalne respiratoorne grupp: forsseerutud hingamise keskus Hingamiskeskuse neuronitele on omane sisemine rütmiline aktiivsus.
Tavaliselt lõpeb asi sellega, et inimene püüab kiiresti väljuda olukorrast, milles ta parasjagu on. ( Bourne, 2007 : 23) Paanikahäiret iseloomustavad liigse kartuse või tugeva hirmu ootamatud episoodid, mis tekivad ilma nähtava põhjuseta. Tugev paanikahoog ei kesta tavaliselt kauem kui paar minutit, kuid harvem võib see kuni kahe tunni jooksul lainetena tagasi pöörduda. (Bourne, 2007: 23- 24) 4 Paanika korral toimub aju hingamiskeskuse liigne aktiveerumime (meenutab lämbumist), tekib hüperventilatsioon (hingeldus) ja suur soov põgeneda. Paanikahoog avaldub sageli ootamatult. (Kliinikum, 2008) SÜMPTOMID Psühholoogilised Pidev ärevustunne Väsimus Keskendumisvõime puudumine Ärrituvus Halb uni Füüsilised Südamepekslemine Higistamine Lihaspinge ja valud Peapööritus Nõrkustunne Seedehäired Kõhulahtisus
Veres püsib kofeiin keskmiselt 4 6 tundi. Sellest tulenevad ainevahetussaadused erituvad uriiniga. Kofeiin kuulub metüülksantiinide hulka, nagu ka teofüllin ja teobromiin. Need ained ei kutsu esile eufooriat, stereotüüpiat ega psühhoosi. Kofeiin mõjub peamiselt: 1) kesknärvisüsteemi ergutina, 2) uriinierituse suurendajana, 3) südamelihaste ergutajana ja sealtkaudu vererõhu tõstjana, 4) silelihaste lõõgastajana, 5) hingamiskeskuse stimuleerijana, 6) maomahlaerituse suurendajana. (Harro, 2006) Kofeiini toimel väheneb väsimustunne ja unisus, paraneb keskendumisvõime ja mõtted selginevad. Kuid võib tekkida unetus. Kofeiiniga on tehtud ka erinevaid katseid. Näiteks tegi Saksa päritolu psühhiaater Emil Kraeplin juba 1889.aastal uuringu. Katsed näitasid, et kofiini tarbimisel lüheneb reaktsiooniaeg ja lihtsate arvutusülesannete lahendamise
Peamised tegurid, mis mõjutavad hapniku sidumist hemoglobiiniga on O2 ja CO2 osarõhud, temperatuur ja vere pH. Süsihappegaasi transport – 80% on vesinikkarbonaatide koostises (peamiselt Na- ja K-soolad), 10% hemoglobiiniga ning 10% lahustunud kujul. 10.Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid 100 ml veres 20.4 ml O2. Sõltub O2 ja CO2 osarõhkudest, temperatuurist ja vere pH. 11.Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. 12.Hingamise muutused kehalisel tööl. • Kopsude ventilatsiooni tõus • Vere hapnikumahtuvuse tõus • Maksimaalne hapniku tarbimine • Anaeroobne lävi (4 mmol/l, 160 – 175 lööki minutis) 13.Hapnikuvõlg. Juhul kui hingamine ei suuda rahuldada kudede O2 varustamist; lihased teevad tööd O2 puuduse tingimustes. HV ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. Hapnikuvõlg tekib kui ületatakse aeroobne lävi. Käivituvad anaeroobsed energia
Näitab kui palju iga 100ml verd annab hapnikku ära kudedele. Puhkehetkel = 30-40%, raske kehaline töö = 50-60% (vereringe kiire, veresooned laienevad, verest hapniku ära andmine palju parem). Süsihappegaasi pinge on kudedes tunduvalt suurem kui kudede kapilaarides. Süsihappegaasi transporditakse peamiselt süsihappe naatrium- ja kaaliumisooladena. Süsihappegaasi transporditakse puhversüsteemidega. Üks väike osa süsihappegaasi lahustub veres. 24. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Hingamise kohanemine organismi vajadustele tagatakse hingamiskeskuse mõjutamisega neurohumoraalsel teel. Kopsude ventilatsioon võib kasvada või väheneda, olenevalt hingamiskeskusest läbivoolava vere keemilisest koostisest ( humoraalne regulatsioon) ja retseptoritelt hingamiskeskusele saabuvatest aferentsetest signaalidest (tingimatu refleks). Loomulikes tingimustes toimivad humoraalsed ja neuraalsed mehhanismid vastastikustes seostes.
Propofool - 97% seondub plasmavalkudele, väga rasvlahustuv - äkiline ärkamine ilma pearingluse & iivelduseta. Ambulatoorsetele patsientidele. Tiopentaal - suur rasvlahustuvus, anesteesia 10-20 s jooksul. Erutust ei ole, 20-30 min pärast teadvus taastub. Kiire toime, sest ravim jaotub kiiresti ümber. Metabolism (maksas) aeglasem, c 15% tunnis. Suured annused vähendavad südame löögimahtu & vererõhku pärssivast toime müokardile. Pärsib hingamist, vähendab hingamiskeskuse tundlikkust süsihappegaasile. Aeglustab aju ainevahetust. Ei mõju kestvalt maksa- & neerutalitlusele. Anesteesia ajal jälgida: · Südametegevus, EKG · Arteriaalne vererõhk · Hgb saturatsioon · Kehatemperatuur · Teadvuse seisund · Hingamine, rõhk hingamisteedes · CO2 kontsentratsioon väljahingatavas gaasidesegus · Gaaside kontsentratsioon sissehingatavas gaasidesegus Inhalantide ohtlikkus (sisse hingatakse mitmesuguste mürkide segu)
,,-" BE happe liig e atsidoos; ,,+" BE happe defitsiit e alkaloos. Keemilised happe-leelistasakaalu regulatsiooni mehhanismid: puhversüsteemid (nõrgast happest ja alusest); Ekstratsellulaarse vedeliku puhvesüsteemid (bikarbonaat- ,fosfaat-, valgupuehver); intratsellulaarsed (hemoglobiinipuhver). Füsioloogilised regulatsiooni mehhanismid: seotud kopsude, neerude, vähem mao ja maksa funktsiooniga. Kopsud: kui veres tõuseb süsiappegaasi sisaldus, sunnib hingamiskeskuse erutus hüperventilatsioonile suureneb CO2 väljutamine kuni on saavutatud CO2 normaalne kontsentratsioon veres. 15. Rakkude vigastused, raku surm. Spetsiifiline kahjustus: kahjustava faktori ründepunkt on täpselt määratletav (faktor seostub teatud kindla struktuuriga ensüümi või struktuurse valgu/lipiidi molekulis) Näi. bakterimürk lagundab rakumembraanide fosfolipiide. Mittespetsiifiline e. üldine
Kopsud sarnanevad pehme ja niiske käsnaga, mida läbib tihe kapillaaride võrgustik. Kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks. Kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega. Alveoolid on tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid. Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel. 2. Hingamine Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisest. Need on tegevused, mida juhib ajus asuv hingamiskeskus. Hingamiskeskuse tegevus sõltub süsihappegaasi sisaldusest veres. 11 Hingamisel kopsude maht suureneb ja väheneb. Sissehingamisel rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse, väljahingamisel rinnaõõs väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja. Tegelikult on kopsud sisse- ja väljahingamisel aga passiivsed. Kopsude mahtu suurendavad ja vähendavad roietevahelised lihased. Sissehingamisel tõmbuvad
Kopsud sarnanevad pehme ja niiske käsnaga, mida läbib tihe kapillaaride võrgustik. Kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks. Kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega. Alveoolid on tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid. Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel. 2. Hingamine Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisest. Need on tegevused, mida juhib ajus asuv hingamiskeskus. Hingamiskeskuse tegevus sõltub süsihappegaasi sisaldusest veres. 11 Hingamisel kopsude maht suureneb ja väheneb. Sissehingamisel rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse, väljahingamisel rinnaõõs väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja. Tegelikult on kopsud sisse- ja väljahingamisel aga passiivsed. Kopsude mahtu suurendavad ja vähendavad roietevahelised lihased. Sissehingamisel tõmbuvad
paiknevat hingamiskeskust. Hingamiskeskusel on keskne juhtiv osa hingamise regulatsioonis. Ta kujutab endast närvirakkude kogumikku, millest suurem osa paikneb piklikus ajus, aga osa neuroneid on ka sillas ja keskajus. Need silla ja keskaju neuronid mõjutavad pikliku aju neuronite talitlust. 1. Regulatsioon närvisüsteemi kaudu reguleeritakse sisse-ja väljahingamise perioodilist vaheldumist aga ka hingamise sügavust. Peale hingamiskeskuse võtavad regulatsioonist osa uitnärv, diafragma närv ja roiete vahelistele lihastele minevad seljaaju närvid, mis lähtuvad seljaaju rinnasegmentidest. Närvid ja hingamiskeskus innerveerivad hingamislihaseid (diafragma ja roietevahelised lihased). Regulatsiooni juures on oluline ka hingamislihastelt ja hingamiselunditelt pärinev informatsioon hingamiskeskusele. Sissehingamine: sissehingamise ajal diafragma liigub allapoole ja tekib diafragma venitus. Venitus tekib ka
hemoglobiinile, kuna tema konsentratsioon on kõrge ja histidiini sisaldus suhteliselt suur. Atsidoos on happe-aluse tasakaalu nihe happelisuse tõusu suunas keha vedelikes: vere pH<7,35 Alkaloos on happe-aluse tasakaalu nihe aluselisuse tõusu suunas keha vedelikes: vere pH>7,45 Respiratoorne atsidoos: *seotud CO2 ja H2CO3 kuhjumisega organismi, *Respiratoorse atsidoosi otseseks põhjuseks on raskendatud CO2 väljutamine kopsude kaudu (ajutüves paikneva hingamiskeskuse kahjustus,takistused hingamisteedes, norm funkts alveoolide arvu vähenemine (kopsupõletik, emfüseem) Metaboolne atsidoos: *põhjustatud mitterespiratoorsete hapete kuhjumisest organismi ja/või aluste ulatuslikust väljutamisest, *Hapete kuhjumine organismi (neeru patoloogia, diabeet, intensiivne kehaline töö), *Aluste kontrollimatu väljutamine: oksendamine, kõhulahtisus Respiratoorne alkaloos: *tekib hüperventilatsiooni tagajärjel, mis põhjustab CO2 norm ulatuslikuma väljutamise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
