halvati mõjuv. Kuigi see muutus tundub olevat vähene(kraadidena) annab see just loodusele väga tugevalt tunda. Globaalse soojenemise faktorid Inimetegevusega põhjustatud globaalne soojenemine tegurid on näiteks: vihmametsade hävitamine,loomade kasvatus, fossiilkütuse põletamine,nende tegevustega mõjutab inimene kõige enam globaalset soojenemist. Kasvuhoonegaaside tõttu on umbes 63% inimkonna põhjustatud globaasest soojenemisest. Lisaks on teguriteks veel otsene soojusproduktsioon,mis on seotud inimeste liigse energiatarbimisega. Samuti seostatakse globaaset soojenemist ebaharilikult kõrge vulkaanide tegevusega. Ning hüpoteesi kohaselt võib olla üks teguritest päikesekiirguse tugevadamine. Kasutatud allikad www.wikipedia.org http://miksike.ee/ http://ec.europa.eu/ http://www.nmsea.org/ Raamat: John Houghton, 1997. Global warming: the complete briefing.
Seda hüpoteesi toetasid ka mõned teaduskonnad. 1940ndatest kuni varajaste 1970ndateni muutus temperatuur madalamaks ning jää paksus kasvas. Globaalne soojenemise põhjused Üks võimalik põhjus on kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris, mis tingib kasvuhooneefekti. Seda on põhjustanud: intensiivne põllumajandus, fossiilsete kütuste,taimestiku hävimine kõrbestumise teel. Inimeste suurenenud energiatarbimine toob kaasa soojusproduktsiooni suurenemise. Otsene soojusproduktsioon muudab Maa energiabilanssi eelkõige siis, kui kasutatakse taastumatuid energiaallikaid ja tuumaenergiat. Ebaharilikult kõrge vulkaanilise tegevuse järgne aeg. Pikaajalise kliimatsükli pessimumi järgne aeg. Tagajärjed · Jää sulamine veetaseme tõus, mis matab enda alla saared ja paljude inimeste kodud, jääkarud ei suuda endale nii edukalt toitu hankida, mis põhjustab nende vähenemise. · Niiskete perioodide vähenemine/kadumine ulatuslikumad
tõus maapinnal. Üks võimalik põhjus on kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris, mis tingib kasvuhooneefekti. Sellest räägin järgnevatel slaididel lähemalt. inimeste suurenenud energiatarbimine toob kaasa soojusproduktsiooni suurenemise. Näiteks on selle tõttu suurlinnades keskmine temperatuur kõrgem kui maal. Otsese soojusproduktsiooni osakaal globaalses soojenemises pole seniajani arvatavasti oluliselt suurem kui 10%. Otsene soojusproduktsioon muudab Maa energiabilanssi eelkõige siis, kui kasutatakse taastumatuid energiaallikaid ja tuumaenergiat. Maavälise soojenemispõhjusena on oletatud Päikese aktiivsuse nüüdisaegset tõusu ja selle määravat osa praegu tõdetavas temperatuuri tõusus nii Maal kui ka mõnedel muudel Päikesesüsteemi planeetidel Väikese jääajana tuntud eelnenud kliimapessimumi ajal oli alanenud Päikeseaktiivsusele lisandunud ebaharilikult kõrge vulkaaniline tegevus
1Organismi energiavajadus?- soltub vanusest, aktiivsusest, kehamassist, pärilikkusest. 2Enegia kulu puhkaval inimesel?- suda pumpab verd, hingamisele, toidu liigitamisele loolestikus, toiduained imetakse verr, nerudest tekib uriin, motlemisele. aju toitub meeleelunditest saabuvast infost 3Energiabilansi koostisosad?-sisaldab koiki energia liike mida organism saab. 4Mis toimub kui energiabilanss on neg.?- energiat saadakse organismi varuainetest. 5Kuidas inim. organ. Kohaneb elamiseks korgmägedes?- voib tekkida "O" puudus, CO2 sisaldus touseb, CO2 väljub kehast vabalt. 6Hingamise regulatsioon/Millele reag. hingamiskeskuse kemoretseptorid?- toimub soltumatult, ei pea motlema, hingamis sagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. 7Nikotiini ohtlikkus?- nikotiin stimuleerib närviulekannet vähendades stressiseisundit.tekitab soltuvust. Voib tekitada ka sudamerabandust. 9COkahjulikkus?- co takistab hemoglobiinimolek. hapniku edasi kanda....
14 päeva seisnud munade embrüonaalne areng on 12,2 tundi hilisem võrreldes värskete munadega. Eelhautamine Kui 4 päeva muna säilitada aeglasemal temperatuuri tõstmisel on embrüonaalne suremus väiksem (13 päeva muna säilitamisel esineb suurem erinevus kiirema ja aeglasema temp tõstmise vahel suremusele). Inkubeerimine Inkubeerimistingimused: * temperatuur loote areng jaguneb 3 perioodiks (faasiks): 1. endotermiline (8 päeva) 2. isotermiline 3. eksotermiline (8 päeva) Loote soojusproduktsioon hakkab järsult tõusma alates 10. päevast. Suuremal munal on soojusproduktsiooni maksimum kõrgem kui väiksemal munal. Embrüo soojusproduktsiooni mõjutavad: 1. kanatõu kasvupotensiaal 2. muna mass Tänapäeva suure produktiivsusega kanakrosside munade inkubeerimisel suureneb soojusproduktsioon inkubeerimisperioodi lõpul kuni 20% võrreldes nö traditsiooniliste kodukanadega. Ehk kiirekasvulisel lihakanal on kõrgem soojusproduktsioon kui munakanal. Embrüo soojatajuvus (-aisting)
Impulsi jäävuse seadust 3.Elektrilaengu jäävuse seadust 9. Milliste mõõtmiste teostamisel kasutatakse bioloogias, meditsiinis ja keemias füüsikalisi mõisteid? Füüsikalisi mõisteid kasutatakse: taime kasvu kiiruse , looma liikumise, vere ringlemise jms. kiirused ja kiirendused; akustilised nähtused; vererõhk veresoontes, vibratsiooni mõju, koe elastsed omadused (mehaanika mõisted); kehade, kehaosade ehk organite ja keskkonna temperatuur, bioobjekti kalorimeetria soojusproduktsioon ja soojusjuhtivus (soojusõpetus); laengute, ioonide liikumine ja konsentratsioon, biopotensiaalide tekkimise mehhanism, südame elektrivälja ja magnetvälja parameetrid, eluskoe impedants (elekter); silm ja prillid, vedelike läbipaistvus, neeldumine, spektraalanalüüs, ultra-ja infravalguse mõju (optika); kiirgused ja nende mõju, dosimeetria (aatomifüüsika). 10: Mida nim. Biolooilise objekti karakteristlikuks pikkuseks? Milleks teda kasutatakse?
Temperatuuri tõusu põhjustab inimtekkeliste kasvuhoonegaaside (Maa soojuskiirgust neelavate gaaside) sisalduse kasv atmosfääris. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid, CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon. Need gaasid tekivad näiteks fossiilsete kütuste põletamisel, aerosoolide, õhukonditsioneeride ja keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Veel põhjustavad globaalset soojenemist päikesekiirguse tugevnemine, otsene soojusproduktsioon ja ebaharilikult kõrge vulkaanilise tegevuse järgne aeg. Kasvuhoonegaase tekib nii looduslikes kui inimtekkelistes protsessides. Fossiilsete kütuste põletamine ja intensiivne põllumajandus lisavad atmosfääri järjest rohkem kasvuhoonegaase. Kõige suurem kasvuhoonegaase kiirgav maa on seni olnud Ameerika Ühendriigid, kuid tõenäoliselt ületab Hiina USA omi juba lähiaastatel. Järgnevad Euroopa Liit, Venemaa ja Hiina.
Keha energiavajadus on määratud põhiainevahetusega ja tegevusteks kuluva ainevahetuse summaga. Näiteks 70kg kaaluva mehepõhiainevahetus on ca 2000 kCal (8700 kJ), naisel ca 1500 kCal (6300 kJ) päevas. 1 kCal = 4,19 kJ Lisaenergia mis kulutatakse tööks: · 400 kCal (1700kJ) kerge töö puhul; · 500 kCal (2100kJ) raske töö puhul. Toiduainete metabolismis vabanevat energiat kasutab organis: · kasulikuks tööks; · soojusproduktsiooniks; Organismi puhkeasendis domineerib soojusproduktsioon. Põhiainevahetuse määramise tingimused: · Lamav asend; · viimasest söögikorrast möödas 12....14 tundi; · hommik; · komfortne temperatuur; · emotsionaalsest pingest vaba seisund. 5.2 Kalorimeetria Grammkalor on soojushulk, mis kulub 1g vee soojendamiseks 15°C 16°C - ni. kJ - kilodzaul, kCal - kilokalor Uuritava aine energiasisaldust saab mõõta kalorimeetrilises pommis.
Pruun rasvkude ja termoregulatsiooni iseärasused väikelastel. Paljudel imetajate vastsündinutel ei toimu kohe peale sündi termoregulatoorset soojusproduktsiooni suurenemist, see kujuneb välja mõne nädala möödudes. Inimestel vallanduvad kõik termoregulatoorsed reaktsioonid (AV tõus, vasomotoorsed reaktsioonid, higieritus, käitumiviisid) kohe peale sündi. Vastsündinul ei rakendu TR-ks külmavärinad, vaid värinateta soojusproduktsioon. Vastsündinul on kehapinna-mahu suhe täiskasvanust 3 x suurem, veel on kehakest ja rasvapolster õhukesed, järelikult ei saa soojuse äraandmist piirata, kuid soojusproduktsioon kaaluühiku kohta on 4 5 x suurem kehakaalu kohta. vastsündinu vajab min.AV tasemel kõrgemat välistemperatuuri. KAUDNE KALORIMEETRIA on organismi energiakulu mõõtmine tarbitud O2 ja eritunud CO2 mahtude määramise
5. Palavik, selle olemus ja vaibumise viisid Palavik - süsteemne temperatuuritõus, mis on tingitud eksogeensetest pürogeenidest (toksiinid, kõrgmolekulaarsed valgulised ained, mürkained jne), mis omakorda põhjustavad endogeensete pürogeenide e. põletikumediaatorite vabanemise. organismi kaitsereaktsioon võõrvalkude vastu. Palaviku kulg. A) Tõusujärk – häirub soojuse väljutamine ja tõuseb soojusproduktsioon lihasvärinate ning südame ja hingamise sagenemise tagajärjel, perifeersed veresooned ahenevad. Harijärk – soojuse teke ja äraandmine ületavad tavalised piirid, südame- ja hingamissagedus on kiirenenud. C) Vaibejärk – kehatemperatuur alaneb normini, tekib higisekretsioon ja vasodilatatsioon. Kriis – kiire palaviku langus Lüüs – mitmepäevane palaviku järkjärguline alanemine 6
Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused: Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor. Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust. On iseloomulik mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. Järglasi saadakse aastaringselt. Segatoiduline e omnivoor (taimne ja loomne toit). Toitu jahitakse, transporditakse, varutakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne tarvitamist. Kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne. Ainult inimest iseloomustav näide märg...
adrrenaliini mõjul suureneb soojuse teke). Pruun rasvkude ja termoregulatsiooni iseärasused väikelastel. Paljudel imetajate vastsündinutel ei toimu kohe peale sündi termoregulatoorset soojusproduktsiooni suurenemist, see kujuneb välja mõne nädala möödudes. Inimestel vallanduvad kõik termoregulatoorsed reaktsioonid (AV tõus, vasomotoorsed reaktsioonid, higieritus, käitumiviisid) kohe peale sündi. Vastsündinul einrakendu TR-ks külmavärinad, vaid värinateta soojusproduktsioon (pole silmaga nähtav). Vastsündinul on kehapinna-mahu suhe täiskasvanust 3 x suurem, veel on kehakest ja rasvapolster õhukesed, järelikult ei saa soojuse äraandmist piirata, kuid soojusproduktsioon kaaluühiku kohta on 4 5 x suurem kehakaalu kohta.. vastsündinu vajab min.AV tasemelkõrgemat välistemperatuuri. Eksterotermo-, interotermo- ja KNS-i termoretseptorid.
1. otsese kalorimeetria abil loom pannakse erilisse kambrisse, kus on võimalik mõõta kogu organismist vabanenud soojuse hulka 2. kaudse kalorimeetria abil tekkinud soojuse hulk arvutatakse välja gaasivahetuse andmete põhjal hinnates väljahingatava õhu koostist ja hingamise minutimahtu. 68) Energiakulu mõjutavad tegurid. Energia kulu suureneb füüsilise töö, külma kliima, toiduvõtu ja toitainete imendumise mõjul: 1) füüsiline töö : mõneks sekundiks võib soojusproduktsioon suurenda kuni 100 korda, mõneks minutiks kuni 20 korda. Väga raske tööga võib inimene kulutada päevas kuni 6000-7000 kcal. 2) Toitainete spetsiifilis-dünaamiline efekt süsivesikute ja rasvade tarbimine suurendab energiakulu 4%, valgu tarbimine 30%. Ainevahetuse intensiivistumine algab 1 tund pärast sööki ja kestab 3-12 tundi. 3) Vanus noores organismis on ülekaalus sünteesireaktsioonid, mis tarbivad rohkem energiat. Näiteks 2-3 a. laps
1. otsese kalorimeetria abil loom pannakse erilisse kambrisse, kus on võimalik mõõta kogu organismist vabanenud soojuse hulka 2. kaudse kalorimeetria abil tekkinud soojuse hulk arvutatakse välja gaasivahetuse andmete põhjal hinnates väljahingatava õhu koostist ja hingamise minutimahtu. 68) Energiakulu mõjutavad tegurid. Energia kulu suureneb füüsilise töö, külma kliima, toiduvõtu ja toitainete imendumise mõjul: 1) füüsiline töö : mõneks sekundiks võib soojusproduktsioon suurenda kuni 100 korda, mõneks minutiks kuni 20 korda. Väga raske tööga võib inimene kulutada päevas kuni 6000-7000 kcal. 2) Toitainete spetsiifilis-dünaamiline efekt süsivesikute ja rasvade tarbimine suurendab energiakulu 4%, valgu tarbimine 30%. Ainevahetuse intensiivistumine algab 1 tund pärast sööki ja kestab 3-12 tundi. 3) Vanus noores organismis on ülekaalus sünteesireaktsioonid, mis tarbivad rohkem energiat. Näiteks 2-3 a. laps tarbib
TERMOREGULATSIOON KEHALISEL TÖÖL Võrreldes puhkeseisundiga Muutustest termoregulatsiooni süsteemi talitluses kehalisel tööl annab märku higi suureneb kehalisel eritumise intensiivistumine. Kehalisel pingutusel suureneb soojusproduktsioon tööl inimese keha inimese organismis paratamatult, samas on stabiilse kehatemperatuuri säilitami- soojusprodukt- ne töövõime tagamise peamisi eeltingimusi. Higi aurustumine keha pinnalt on sioon. Stabiilset enamikus elus ette tulevates olukordades olulisim termoregulatiivne mehhanism. kehatemperatuuri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
