KEHALISE TÖÖVÕIME TESTID DÜNAAMILINE TÖÖ · Töö kestvus < 3 min - skeletilihaste omadused · Töö kestvus 3-10 min - südame-veresoonkonna süsteem - hingamissüsteem - O2 kandjad · Töö kestvus 11-30 min - skeletilihaste omadused - piimhappe ainevahetuse omadused · Töö kestvus üle 30min - lihasesisene glükogeenidepoo (saame infot, kui hästi on arenenud meie lihastesisene glükoosivaru aeroobne ainuvahetus) KEHALINE TÖÖVÕIME · Aeroobne töövõime - piiriks on max O tarbimine - töö toimub oksüdatiivse formuleerimise teel - mõõdetakse mitu l/min suudab organism max hapnikku tarbida NB! Peab välja arvutama ka suhtnäitaja (hõlmab sportlase kehakaalu), et kg'i peale võrdlusmoment tekitada l/min/kg
Lihaste maxjõud kõigi lihaskiudude max tegevusega kontraktsioonil avalduv jõud, mida saab määrata supramaksimaalse ärritustegevuseg indirektsel (motoorse närvi kaudu) elektrostimulatsioonil. Selleks kasutatakse stimulatsioonireziimi, mille kestus on 0,5 1 ms ja ärritussagedus 50 100 Hz. Lihaste tahteline maxjõud jõud, mis avaldub max lihaspingutuse olukorras. Võib jaotada 2 gruppi: Neuraalsed (koordinatsiooni-) tegurid: *Lihasesisene koordinatsioon; *Lihastevaheline koordinatsioon. Perifeersed (lihas-) tegurid: *Lihaste kontraktsioonijõu luukangidele rakendumise tingimused (jõuõlad, jõu rakendumise nurk jne); *Lihase pikkus; *Lihase anatoomiline ja füsioloogiline ristlõige; *Lihase kiuline koostis s.o kiirete ja aeglaste lihaskiudude vahekord antud lihases. Muude võrdsete tingimuste juures arendavad suuremat jõudu lihased, millel on suurem ristlõige ja kiirete lihaskiudude protsent. Lihasesisene koordinatsioon, s
söögiajast ravim imendub kõige kiiremini tühja kõhuga, ravimvormist,ravimi füüsikalis-keemilistest omadustest, mao-soole pH-st, Mida ja kui palju soovitatakse suukaudselt manustatavale ravimile peale juua?leige vesi või puuvilja mahl 0.5-1klaasitäit Nimeta (5) suukaudselt manustatavatravimvormi:kapsel,tablett,pulber,drazee,tinktuur,ravimtee Nimeta viis (5) erinevat ravimite manustamisviisi: suukaudne, manustamine kõrva, silma, pärasoolde veenisisene . nahaalune - lihasesisene Miks on vaja teada ravimi manustamisel ravimi üksikannuse suurust ja päevase manustamiskordadae arvu? Põhjenda! Et ei tekiks üle doseerimist,sest on oht ravimi kuhjumise tekkimiseks,oht ravimi talumuse suurenemiseks,ravimi kuritarvitamiseks,ravimsõltuvuse tekkeks,tabletomaania tekkeks,oht ravimmürgistuse tekkimiseks Mis on ravimi kumuleerumine organismis ja kuidas see tekib? 1. Ravimi korduval manustamisel aine kuhjub organismi ehk kumuleerub.Kumulatsioon ilmneb siis kui üksikute
Kõik efektiivselt skisofreenia sümptomeid kontrollivad ravimid mõjutavad dopamiini osakaalu ajutegevuses. Skisofreenia mõningad sümptomeid aitab leevandada dopamiini taseme tasakaalustamine. RAVIMITÜÜBID Tablett Tablett suu kaudu manustatav, enamasti veega neelatav tablett Suus lahustuv tablett Tablett, mis lahustub sinu suus Lahus Suukaudne lahus- Lahus Lihasesse süstitav ravim intramuskulaarne e lihasesisene süst Kiiretoimeline süst ravimi mõju kestab 12-24 h. Kasutatakse akuutses ravis. Pikatoimeline süst(depoo) ravimi mõju kestab 2-4 nädalat Muud ravimeetodid : kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia, psühhoteraapia, pereteraapia, nõustamine. Abi otsimine Perearst sümptomite põhjuste määratlemine, spetsialisti juurde suunamine Psühhiaater diagnoosi määramine, ravi
Manustatav kogus kuni 5 ml 38. Millised ravimvormid manustatakse kopsude kaudu? Gaasid, aurud, aerosoolid. 39. Millise manustamisviisi korral saabub toime praktiliselt kohe, on kasutatav kiirabis? Põhjenda? Intravenoosne manustamine. Sest imendumine: otse vereringessse, imendumist ei toimu võimalik kiire toime, võimalik manustada suuri koguseid ja ärritavaid ravimeid 40. Parenteraalsed manustamisviisid on...... · süstimine · nahaalune · lihasesisene · veenisisene manustamine (kiire süstimine, aeglane infusioon) · arterisisene · intratekaalne · süstimine kehaõõntesse 41. Too välja parenteraalse manustamise eelised ja puudused? Doseerimise suur täpsus ja kiire toime 42. Ravimvormid mida manustatakse parenteraalselt? Süstelahused, -suspensioonid ja -emulsioonid, infusiooni-lahused ja emulsioonid, pulbrid ja kontsentraadid süste- ja infusiooni-preparaatide valmistamiseks ning implantaadid
LIHASJÕU ARENG · Lihasjõu areng lapseeas sõltub kasvuga seotud morfo-funktsionaalsete faktorite koosmõjust · Lihasjõu rakendamine liigutustegevusel sõltub lisaks lihasmassile ka motoorsete närvikiudude müeliniseerumise astmest ja närvisüsteemi küpsusest · Kuna paljude motoorsete närvikiudude müeliniseerumine ei ole enne puberteediiga veel lõppenud, siis on lihaste neuraalne kontroll lapsel ebatäiuslik · Laste võime rekruteerida motoorseid ühikuid (lihasesisene koordinatsioon) tahtelisel maksimaalsel pingutusel on suhteliselt väike, mis tingib osaliselt nende jõukarakteristikute madala taseme · Ka lihasesisesed faktorid (lihaskiudude kompositsioon, läbimõõt, glükolüütiliste ensüümide aktiivsus), samuti lihastevaheline koordinatsioon mõjutavad lihasjõu arengut KEHA TASAKAAL · Keha tasakaalu areng toimub varases lapseeas · Tasakaalu areng sõltub suurel määral väikeaju arengust, mis eelkoolieas ei ole veel
· Viskoossus (dempfeeruvus) lihase deformatsioon toimub suhteliselt aeglaselt, mis ilmneb nii uue pikkuse saavutamisel venitamisel kui ka algpikkuse taastamisel pärast venituskoormuse lõppu Lihaste roomavus ja pingete relaksatsioon · Roomavus korduval deformeerimisel (venitamisel) lihas pikeneb, s.o. tekib jääkdeformatsioon (venitsujäägiga seisund) · Pingete relaksatsioon püsiva deformatsiooni (venituse) tingimustes lihasesisene pinge väheneb, s.o. lihas lõtvub Lihaste biomehaaniline mudel · Lihaste mehaaniliste omaduste kirjeldamisel kasutatakse sageli mudelit, kus kombineeruvad kolm komponenti: - kontraktiilne komponent (KK) - järjestikku-elastne komponent (JEK) - paralleelne-elastne komponent (PEK) · Kontaktiilset komponenti kujutatakse mudelis viskoosse vedelikuga täidetud silindrina, milles mootori jõul liigub kolb
LIHASJÕU ARENG · Lihasjõu areng lapseeas sõltub kasvuga seotud morfo-funktsionaalsete faktorite koosmõjust · Lihasjõu rakendamine liigutustegevusel sõltub lisaks lihasmassile ka motoorsete närvikiudude müeliniseerumise astmest ja närvisüsteemi küpsusest · Kuna paljude motoorsete närvikiudude müeliniseerumine ei ole enne puberteediiga veel lõppenud, siis on lihaste neuraalne kontroll lapsel ebatäiuslik · Laste võime rekruteerida motoorseid ühikuid (lihasesisene koordinatsioon) tahtelisel maksimaalsel pingutusel on suhteliselt väike, mis tingib osaliselt nende jõukarakteristikute madala taseme · Ka lihasesisesed faktorid (lihaskiudude kompositsioon, läbimõõt, glükolüütiliste ensüümide aktiivsus), samuti lihastevaheline koordinatsioon mõjutavad lihasjõu arengut KEHA TASAKAAL · Keha tasakaalu areng toimub varases lapseeas · Tasakaalu areng sõltub suurel määral väikeaju arengust, mis eelkoolieas ei ole veel
efektiivne, kasutab kõiki toitaineid (valgud, rasvad, süsivesikud) -: väga aeglane protsess, vajab hapnikku, sõltub organismi o2 tarbimise võimest Dünaamiline töö Töö kestvus < 3 min o Skeletilihaste omadused Töö kestvus 3 - 10 min o Südame-veresoonkonna süsteem o Hingamissüsteem o O2 kandjad Töö kestvus 11 – 30 min o Skeletilihaste omadused o Piimhappe ainevahetuse omadused Töö kestvus üle 30 min o Lihasesisene glükogeenidepoo 10. Aeroobne töövõime. Keha võime teha tööd aeroobselt; kindlustada töötavaid lihaseid võimalikult rohke hapnikuga. Piiriks on max hapniku tarbimine. Sõltub: hemoglobiini hulgast, hapniku difusioonist lihastes ja oksüdatiivsete ensüümide hulgast ja aktiivsusest. Maksimaalne hapniku tarbimine. • Aeroobse töövõime näitaja • Paraneb vastupidavustreeningu tulemusena ( mitokondrite areng, hapniku transpordisüsteem)
MURELIKUD JA DEPRESSIIVSED PATSIENDID VAJAVAD ANALGEETIKUMIDELE LISAKS PSÜHHOTROOPSEID RAVIMEID. PSÜHHOLOOGILISE FAKTORI ALAHINDAMINE MUUDAB VALURAVI JUHITAMATUKS. VALUVAIGISTITE KASUTAMINE 1.SUU KAUDU/NAHA KAUDU Eelistada tuleks mitte-invasiivset ravimi manustamist. Võimalusel tuleb ravim manustada suu kaudu. Haigetel, kellel esineb düsfaagia, oksendamine või gastrointestinaalsulgus kasutada transdermaalselt toimivaid plaastreid, suposiide või subkutaanset püsiinfusiooni. Lihasesisene valuvaigisti manustamine ei ole aktsepteeritud, sest imendumine lihasest on ebaühtlane, süstitavad ravimid lühitoimelised ning süstimine põhjustab haigele täiendavat valu. 2.KELLAAJALISELT Valuvaigistid tuleb ordineerida kindla ajavahemiku järel, seega ravimit tuleb võtta regulaarselt, mitte vajadusel. Kergem on valu ära hoida, kui valu kupeerida. 3.Individuaalne Opiaatidel ei ole standardannust. "Õige "annus on patsiendi valu leevendav annus talutavate kõrvaltoimetega. 4
otstes lähevad üle samasuunalisteks kõõluskiududeks. Statodünaamilistes lihastes paiknevad lihaskiud pikitelje suhtes põiki ning jagunevad poolsulgjateks, sulgjateks, kahelisulgjateks ja mitmelisulgjateks lihasteks. Poolsulgjatel lihastel kinnituvad kõõlused lihase kõhu välispinnale. Sulgjal lihasel tungib kõõlus lihasesse ja temale kinnituvad terava nurga alt lihasekiud. Kaheli- ja mitmetisulgjates lihastes lihasesisene kõõlus hargneb. Lihase jõud oleneb lihasekiudude arvust ning kontraktsioonivõime kiudude pikkusest, seega dünaamilistel lihastel on suurem kontraktsioonivõime ning sulgjad lihased on tugevamad. 20. Lihaste abiseadeldised Abiseadeldised arenevad lihaseid ümbritsevasdt sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Nende hulka kuuluvad fastsiad ehk sidekirmed, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud. Fastsiateks nim
lühiajaline varu. Toimub ka anaeroobsis. Lihaskude on võimeline glükolüüsi anaeroobsis lõhustama energia saamise eesmärgil. ATP on vajalik müosiini ja aktiini seose katkestamiseks ATP-st saadav energia on vajalik Ca+2 eemaldamiseks sarkoplasmast → kontraktsiooni lõpetamine 4.6. Lihaskontraktsiooni vormid. Isotooniline – lihas lüheneb, kuid tema pingeaste ei muutu (nt. võimlemine hantlitega) - jäsemete liigutused Isomeetriline – lihas ei lühene, kuid lihasesisene pinge tõuseb (nt. surumine vastu seina) - keha asendi säilitamine Auksotooniline – toimub nii kontraktsioon kui ka toonuse muutus - iseloomulik enamikele lihaskontraktsioonidele organismis 4.7. Lihaskontraktsiooni sõltuvus ärritaja tugevusest ja ärritussagedusest. Üksikkontraktsioon - lihas vastab ühekordsele ärritusele lühiaegse ja suhteliselt nõrga kontraktsiooniga. Tetaaniline kontraktsioon - üksikkontraktsioonide summeeruvad. Summatsioon tekib, kui
Lihaste maxjõud kõigi lihaskiudude max tegevusega kontraktsioonil avalduv jõud, mida saab määrata supramaksimaalse ärritustegevuseg indirektsel (motoorse närvi kaudu) elektrostimulatsioonil. Selleks kasutatakse stimulatsioonireziimi, mille kestus on 0,5 1 ms ja ärritussagedus 50 100 Hz. Lihaste tahteline maxjõud jõud, mis avaldub max lihaspingutuse olukorras. Võib jaotada 2 gruppi: Neuraalsed (koordinatsiooni-) tegurid: *Lihasesisene koordinatsioon; *Lihastevaheline koordinatsioon. Perifeersed (lihas-) tegurid: *Lihaste kontraktsioonijõu luukangidele rakendumise tingimused (jõuõlad, jõu rakendumise nurk jne); *Lihase pikkus; *Lihase anatoomiline ja füsioloogiline ristlõige; *Lihase kiuline koostis s.o kiirete ja aeglaste lihaskiudude vahekord antud lihases. Muude võrdsete tingimuste juures arendavad suuremat jõudu lihased, millel on suurem ristlõige ja kiirete lihaskiudude protsent. Lihasesisene koordinatsioon, s
kontraktsioonil avalduv jõud, mida saab määrata supramaksimaalse ärritustegevuseg indirektsel (motoorse närvi kaudu) elektrostimulatsioonil. Selleks kasutatakse stimulatsioonireziimi, mille kestus on 0,5 1 ms ja ärritussagedus 50 100 Hz. Lihaste tahteline maksimaaljõud jõud, mis avaldub maksimaalse lihaspingutuse olukorras. Inimese lihaste tahteline maksimaaljõud sõltub paljudest teguritest, mis võib tinglikult jaotada kahte gruppi: Neuraalsed (koordinatsiooni-) tegurid: *Lihasesisene koordinatsioon; *Lihastevaheline koordinatsioon. Perifeersed (lihas-) tegurid:*Lihaste kontraktsioonijõu luukangidele rakendumise tingimused (jõuõlad, jõu rakendumise nurk jne); *Lihase pikkus (liigesenurk); *Lihase anatoomiline ja füsioloogiline ristlõige; *Lihase kiuline koostis (kompositsioon), s.o kiirete ja aeglaste lihaskiudude vahekord antud lihases. Muude võrdsete tingimuste juures arendavad suuremat jõudu lihased, millel on suurem ristlõige ja kiirete lihaskiudude protsent.
Vöötlihaskude: Lihaskiud on pikad, hulktuumsed Valgusmikroskoobis on ristipidi vöödilised Alluvad tahtele Paiknevad skeletilihastes Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon on kiire Kahe Z-joone vahelist ala nimetatakse sarkomeeriks, see on müofibrilli ehituslik ja talituslik üksus. 24. Lihaskontraktsiooni mehhanism ja energeetika. Kontraktsiooni vormid: Isotooniline lihas lüheneb, kuid tema pingeaste ei muutu (nt võimlemine hantlitega) Isomeetriline lihas ei lühene, kuid lihasesisene pinge tõuseb (nt surumine vastu seina) Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks ,,lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2 AP toimel avanevad Ca-kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga
Vöötlihaskude: Lihaskiud on pikad, hulktuumsed Valgusmikroskoobis on ristipidi vöödilised Alluvad tahtele Paiknevad skeletilihastes Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon on kiire Kahe Z-joone vahelist ala nimetatakse sarkomeeriks, see on müofibrilli ehituslik ja talituslik üksus. 24. Lihaskontraktsiooni mehhanism ja energeetika. Kontraktsiooni vormid: Isotooniline lihas lüheneb, kuid tema pingeaste ei muutu (nt võimlemine hantlitega) Isomeetriline lihas ei lühene, kuid lihasesisene pinge tõuseb (nt surumine vastu seina) Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks ,,lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2 AP toimel avanevad Ca-kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga
Sedatiivikum Diazepam Diasepaam 2,5–10 mg i/v; p/o. Trombotsüütide Aspirin Atsetüülsalitsüül- 125–250 mg p/o agregatsiooni hape (ASS) pärssija Vasodilataator Nitrolingual Nitroglütseriin 0,4 s/l Infusioon Nacl 0,9% Nacl 0,9% 500 ml i/v i/v – veenisisene i/m – lihasesisene p/o – suukaudne s/l - keelealune 297 Kokkuvõte Rindkerevalu sümptomiga patsiendid on problemaatilised selle poolest, et valu põhjused võivad olla väga erinevad ning mõned neist on patsiendile eluohtlikud. Suurematest kahjustustest päästab patsiendi õige esialgne diagnoos ning sellekohane pädev tegutsemine. VÕTMESÕNAD aordi aneurüsm aordi dissektsioon dorsalgia EKG gastriit interkostaalne isheemia
annaabi.ee 
