KEHALISE TÖÖVÕIME TESTID DÜNAAMILINE TÖÖ · Töö kestvus < 3 min - skeletilihaste omadused · Töö kestvus 3-10 min - südame-veresoonkonna süsteem - hingamissüsteem - O2 kandjad · Töö kestvus 11-30 min - skeletilihaste omadused - piimhappe ainevahetuse omadused · Töö kestvus üle 30min - lihasesisene glükogeenidepoo (saame infot, kui hästi on arenenud meie lihastesisene glükoosivaru aeroobne ainuvahetus) KEHALINE TÖÖVÕIME · Aeroobne töövõime - piiriks on max O tarbimine - töö toimub oksüdatiivse formuleerimise teel - mõõdetakse mitu l/min suudab organism max hapnikku tarbida NB! Peab välja arvutama ka suhtnäitaja (hõlmab sportlase kehakaalu), et kg'i peale võrdlusmoment tekitada l/min/kg
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
söögiajast ravim imendub kõige kiiremini tühja kõhuga, ravimvormist,ravimi füüsikalis-keemilistest omadustest, mao-soole pH-st, Mida ja kui palju soovitatakse suukaudselt manustatavale ravimile peale juua?leige vesi või puuvilja mahl 0.5-1klaasitäit Nimeta (5) suukaudselt manustatavatravimvormi:kapsel,tablett,pulber,drazee,tinktuur,ravimtee Nimeta viis (5) erinevat ravimite manustamisviisi: suukaudne, manustamine kõrva, silma, pärasoolde veenisisene . nahaalune - lihasesisene Miks on vaja teada ravimi manustamisel ravimi üksikannuse suurust ja päevase manustamiskordadae arvu? Põhjenda! Et ei tekiks üle doseerimist,sest on oht ravimi kuhjumise tekkimiseks,oht ravimi talumuse suurenemiseks,ravimi kuritarvitamiseks,ravimsõltuvuse tekkeks,tabletomaania tekkeks,oht ravimmürgistuse tekkimiseks Mis on ravimi kumuleerumine organismis ja kuidas see tekib? 1. Ravimi korduval manustamisel aine kuhjub organismi ehk kumuleerub.Kumulatsioon ilmneb siis kui üksikute
Kõik efektiivselt skisofreenia sümptomeid kontrollivad ravimid mõjutavad dopamiini osakaalu ajutegevuses. Skisofreenia mõningad sümptomeid aitab leevandada dopamiini taseme tasakaalustamine. RAVIMITÜÜBID Tablett Tablett suu kaudu manustatav, enamasti veega neelatav tablett Suus lahustuv tablett Tablett, mis lahustub sinu suus Lahus Suukaudne lahus- Lahus Lihasesse süstitav ravim intramuskulaarne e lihasesisene süst Kiiretoimeline süst ravimi mõju kestab 12-24 h. Kasutatakse akuutses ravis. Pikatoimeline süst(depoo) ravimi mõju kestab 2-4 nädalat Muud ravimeetodid : kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia, psühhoteraapia, pereteraapia, nõustamine. Abi otsimine Perearst sümptomite põhjuste määratlemine, spetsialisti juurde suunamine Psühhiaater diagnoosi määramine, ravi
Manustatav kogus kuni 5 ml 38. Millised ravimvormid manustatakse kopsude kaudu? Gaasid, aurud, aerosoolid. 39. Millise manustamisviisi korral saabub toime praktiliselt kohe, on kasutatav kiirabis? Põhjenda? Intravenoosne manustamine. Sest imendumine: otse vereringessse, imendumist ei toimu võimalik kiire toime, võimalik manustada suuri koguseid ja ärritavaid ravimeid 40. Parenteraalsed manustamisviisid on...... · süstimine · nahaalune · lihasesisene · veenisisene manustamine (kiire süstimine, aeglane infusioon) · arterisisene · intratekaalne · süstimine kehaõõntesse 41. Too välja parenteraalse manustamise eelised ja puudused? Doseerimise suur täpsus ja kiire toime 42. Ravimvormid mida manustatakse parenteraalselt? Süstelahused, -suspensioonid ja -emulsioonid, infusiooni-lahused ja emulsioonid, pulbrid ja kontsentraadid süste- ja infusiooni-preparaatide valmistamiseks ning implantaadid
I LOENG KINESIOLOOGIA AINE · Kinesioloogia (kr. kinesis "liikumine" + logos "õpetus") on teadus inimese motoorikast · Kinesioloogias on kesksel kohal liikumisaparaadi, motoorika juhtimise, motoorse arengu ning motoorsete oskuste õpetamise probleemid KINESIOLOOGIA HARUD · Uurimisobjekti ja tugiteaduste alusel eristatakse järgmisi kinesioloogia harusid: - anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte - mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. - füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte. Siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte - psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte. Siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia - patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte ...
· Viskoossus (dempfeeruvus) lihase deformatsioon toimub suhteliselt aeglaselt, mis ilmneb nii uue pikkuse saavutamisel venitamisel kui ka algpikkuse taastamisel pärast venituskoormuse lõppu Lihaste roomavus ja pingete relaksatsioon · Roomavus korduval deformeerimisel (venitamisel) lihas pikeneb, s.o. tekib jääkdeformatsioon (venitsujäägiga seisund) · Pingete relaksatsioon püsiva deformatsiooni (venituse) tingimustes lihasesisene pinge väheneb, s.o. lihas lõtvub Lihaste biomehaaniline mudel · Lihaste mehaaniliste omaduste kirjeldamisel kasutatakse sageli mudelit, kus kombineeruvad kolm komponenti: - kontraktiilne komponent (KK) - järjestikku-elastne komponent (JEK) - paralleelne-elastne komponent (PEK) · Kontaktiilset komponenti kujutatakse mudelis viskoosse vedelikuga täidetud silindrina, milles mootori jõul liigub kolb
KINESIOLOOGIA HARUD anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte (siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte) psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuv...
efektiivne, kasutab kõiki toitaineid (valgud, rasvad, süsivesikud) -: väga aeglane protsess, vajab hapnikku, sõltub organismi o2 tarbimise võimest Dünaamiline töö Töö kestvus < 3 min o Skeletilihaste omadused Töö kestvus 3 - 10 min o Südame-veresoonkonna süsteem o Hingamissüsteem o O2 kandjad Töö kestvus 11 – 30 min o Skeletilihaste omadused o Piimhappe ainevahetuse omadused Töö kestvus üle 30 min o Lihasesisene glükogeenidepoo 10. Aeroobne töövõime. Keha võime teha tööd aeroobselt; kindlustada töötavaid lihaseid võimalikult rohke hapnikuga. Piiriks on max hapniku tarbimine. Sõltub: hemoglobiini hulgast, hapniku difusioonist lihastes ja oksüdatiivsete ensüümide hulgast ja aktiivsusest. Maksimaalne hapniku tarbimine. • Aeroobse töövõime näitaja • Paraneb vastupidavustreeningu tulemusena ( mitokondrite areng, hapniku transpordisüsteem)
Psühhosomaatika Psühhosomaatika tegeleb psüühikahäirete ja kehaliste haiguste vaheliste seostega. (Soma- kr. keha, Psyche – hing). Rooma mütoloogias oli Psyche imekaunis tütarlaps, kes armus jumalikku Cupidosse ja pidi tegema läbi hulga katsumusi, et armsama usalduse võita. Psühhosomaatilised haigused on tugevate negatiivsete elamuste poolt põhjustatud kehalised haigused. Somatoformne häire on psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline häire. Aluseks sageli: lühiaegsed sagedased stressid, korduv stress ehk organismi pingeseisund füüsilise ja psüühilise ülekoormuse korral. Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis: Pulss, vere...
otstes lähevad üle samasuunalisteks kõõluskiududeks. Statodünaamilistes lihastes paiknevad lihaskiud pikitelje suhtes põiki ning jagunevad poolsulgjateks, sulgjateks, kahelisulgjateks ja mitmelisulgjateks lihasteks. Poolsulgjatel lihastel kinnituvad kõõlused lihase kõhu välispinnale. Sulgjal lihasel tungib kõõlus lihasesse ja temale kinnituvad terava nurga alt lihasekiud. Kaheli- ja mitmetisulgjates lihastes lihasesisene kõõlus hargneb. Lihase jõud oleneb lihasekiudude arvust ning kontraktsioonivõime kiudude pikkusest, seega dünaamilistel lihastel on suurem kontraktsioonivõime ning sulgjad lihased on tugevamad. 20. Lihaste abiseadeldised Abiseadeldised arenevad lihaseid ümbritsevasdt sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Nende hulka kuuluvad fastsiad ehk sidekirmed, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud. Fastsiateks nim
lühiajaline varu. Toimub ka anaeroobsis. Lihaskude on võimeline glükolüüsi anaeroobsis lõhustama energia saamise eesmärgil. ATP on vajalik müosiini ja aktiini seose katkestamiseks ATP-st saadav energia on vajalik Ca+2 eemaldamiseks sarkoplasmast → kontraktsiooni lõpetamine 4.6. Lihaskontraktsiooni vormid. Isotooniline – lihas lüheneb, kuid tema pingeaste ei muutu (nt. võimlemine hantlitega) - jäsemete liigutused Isomeetriline – lihas ei lühene, kuid lihasesisene pinge tõuseb (nt. surumine vastu seina) - keha asendi säilitamine Auksotooniline – toimub nii kontraktsioon kui ka toonuse muutus - iseloomulik enamikele lihaskontraktsioonidele organismis 4.7. Lihaskontraktsiooni sõltuvus ärritaja tugevusest ja ärritussagedusest. Üksikkontraktsioon - lihas vastab ühekordsele ärritusele lühiaegse ja suhteliselt nõrga kontraktsiooniga. Tetaaniline kontraktsioon - üksikkontraktsioonide summeeruvad. Summatsioon tekib, kui
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
Vöötlihaskude: Lihaskiud on pikad, hulktuumsed Valgusmikroskoobis on ristipidi vöödilised Alluvad tahtele Paiknevad skeletilihastes Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon on kiire Kahe Z-joone vahelist ala nimetatakse sarkomeeriks, see on müofibrilli ehituslik ja talituslik üksus. 24. Lihaskontraktsiooni mehhanism ja energeetika. Kontraktsiooni vormid: Isotooniline lihas lüheneb, kuid tema pingeaste ei muutu (nt võimlemine hantlitega) Isomeetriline lihas ei lühene, kuid lihasesisene pinge tõuseb (nt surumine vastu seina) Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks ,,lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2 AP toimel avanevad Ca-kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga
Vöötlihaskude: Lihaskiud on pikad, hulktuumsed Valgusmikroskoobis on ristipidi vöödilised Alluvad tahtele Paiknevad skeletilihastes Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon on kiire Kahe Z-joone vahelist ala nimetatakse sarkomeeriks, see on müofibrilli ehituslik ja talituslik üksus. 24. Lihaskontraktsiooni mehhanism ja energeetika. Kontraktsiooni vormid: Isotooniline lihas lüheneb, kuid tema pingeaste ei muutu (nt võimlemine hantlitega) Isomeetriline lihas ei lühene, kuid lihasesisene pinge tõuseb (nt surumine vastu seina) Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks ,,lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2 AP toimel avanevad Ca-kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga
Sedatiivikum Diazepam Diasepaam 2,5–10 mg i/v; p/o. Trombotsüütide Aspirin Atsetüülsalitsüül- 125–250 mg p/o agregatsiooni hape (ASS) pärssija Vasodilataator Nitrolingual Nitroglütseriin 0,4 s/l Infusioon Nacl 0,9% Nacl 0,9% 500 ml i/v i/v – veenisisene i/m – lihasesisene p/o – suukaudne s/l - keelealune 297 Kokkuvõte Rindkerevalu sümptomiga patsiendid on problemaatilised selle poolest, et valu põhjused võivad olla väga erinevad ning mõned neist on patsiendile eluohtlikud. Suurematest kahjustustest päästab patsiendi õige esialgne diagnoos ning sellekohane pädev tegutsemine. VÕTMESÕNAD aordi aneurüsm aordi dissektsioon dorsalgia EKG gastriit interkostaalne isheemia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
