stiimul tekib uitnärvi tuumades. Erutus antakse uitnärvi kiudude kaudu parietaalrakkudele, mis hakkavad hapet produtseerima. (Histamiini vabastab gastriin) uitnärvi ärritus stimuleerib mao antrumi piirkonna G rakke, sealt vabaneb gastriin, mis vere kaudu jõuab parietaalrakule ja stimuleerib happe vabanemist. Gastriin vabastab ka histamiini. 2) Maofaas mao venitus, valgu lõhustusproduktid maos. Gastriini vabanemist mao limaskesta G rakkudest (mao venitus stimuleerib parasümp.) mõningad joogid jms stiimul gastriini vabanemist ja see omakorda parietaalrakus happe teket ja vabastab histamine, mis toimub samuti parietaalrakul. Joogid, lahjad alkohoolsed - vein ja õlu, kohv, koolajoogid, mate, tee. Maos hakkab happe sekretsiooni pidurdus gastriini vabanemine hakkab vähenema siis, kui mao sisaldise ph langeb alla 3. Kui ph langeb alla 1, siis gastriini teke lakkab täielikult
suhu sattumine. Süljenäärmetel suurim osa milleski. Mehhanism selles ajufaasis on järgmine: kõik stiimulid toidu lõhn, nägemine, rääkimine, söömine antakse vastavate närvidega nägemishaistmiskuulmis KNS-i ja lõppkokkuvõttes jõuab ta piklikkuajju uitnärvi tuumadele. Uitnnärvi kiud inerveerivad ka pankreast ja uitnärvi ärrituse tulemusena hakkab pankreas juba ajufaasis nõret produtseerima. Uitnärvi ärritus vabastas mao limaskesta G-rakkudes gastriini ja gastriin vere kaudu jõuab ka pankreaseni ja see stimuleerib ka pankrease talitlust, natuke nõrgemini siiski kui maonäärmete talitlust. Maofaas Makku jõudnud toit venitab maoseinu ja toidu koostises olevad valgud, mis võivad osaliselt lõhustatud olla peptiidid või üksikuteks aminohapeteks lõhustatud, need stimuleerivad üheltpoolt gastriini vabanemist ja gastriin stimuleerib pankreast ja teiseltpoolt mao venitust , vallandab mao ja pankrease vahelisi reflekse
ained • Maolimaskesta kaitsvad ained • Söögiisu pärssivad ained • Sapisekretsiooni mõjustavad ained - sapi teket soodustavad ained - sapivoolust soodustavad ained - sapikive lahustuvad ained • Pankrease sekretsiooni mõjustavad ained • Maomotoorikat mõjustavad ained - soolemotoorikat pärssivad ained - soolemotoorikat soodustavad ained 1. Maosekretsiooni mõjustavad ravimid. Atsetüülkoliini, gastriini ja histamiini toime parietaalrakkudesse ja HCl sekretsiooni suurendamise mehhanismid. • Reflektoorse toimega sekretsiooni soodustavad ained – kasutatakse peamiselt söögiisu parandamiseks (mõruained) • Otsese toimega ained – kasututakse diagnostiliseks otstarbeks (nt etanool, kofeiin, histamiin, pentagastriin) 1.1. Maosekretsiooni soodustavad ained (mõruained): emajuuretinktuur, koirohutinktuur, võililletinktuur.
CCKB-retseptori vahendusel tugevamini kui koletsüstokiniin, viimane aga põhjustab CCKA-retseptori kaudu sapipõiekontraktsiooni ja kõhunäärme ensüümide väljutuse. Teise rühma moodustavad sekretiin, temaga sarnased VIP, glükagoon, GIP; ka neil on samasugune järjestus polüpeptiidahelas. Need kaks rühma võivad toimida antagonistlikult, aga lõppelundil on näidatud ka sünergistlikke efekte. Pankrease näärmerakul on tõestatud ensüümide sekretsiooni stimulatsiooni nii gastriini ja koletsüstokiniini kui sekretiini ja VIPi toimel; esimesed kaks toimivad üle intratsellulaarse Ca2+ kontsentratsiooni suurenemise, teised üle cAMP-i. Sekretsioon järgneb mõlemal puhul. Peale nimetatute on ka teisi rõhmi. 3.3. Reflektoorse ja humoraalse regulatsiooni üldised seaduspärasused. Tagasiside printsiip. Otsesed ja kaudsed mõjud efektorrakkudele. Tagasiside on regulatoorse funktsiooni tulemuse otsene või kaudne ülekanne reguleerivasse ossa tagasiinformatsioonina
KORDAMINE SEEDETRAKTI TOIMIVAD RAVIAINED 1. Millised stiimulid tõstavad happe sekretsiooni tõusu? Neuroloogilise Füüsilised Hormonaalsed stiimulid. 2. Milliste retseptorite aktivatsioon parietaalrakkudel põhjustab happe sektersiooni tõusu? M-kolinoretseptorid H2-retseptorid Gastriini retseptorid. 3. Millised on peamised haavanditõve tekkepõhjused? Peamised põhjustajad on H.Pylori, MSPVR-id +riskitegurid: suitsetamine, alkohol, stress (stressihaavand – tekib väga kiiresti haigetel patsientidel, hästi rasketel pt, kellel organismi füsioloogilne rasakaal häiritud, kriitiliselt haigetel pt). 4. Tunne ära prootonpumba inhibiitorid. Milline on nende toimemehhanism (mida nad täpsemalt teevad?). Millal neid manustama peaks ja mis on nende peamised
KNS ülesanne – koordineerida seedesüsteemi eri osade talitlust. Hormonaalne regulatsioon - olulisemad seedetrakti fn reguleerivad peptiidsed hormoonid: gastriin, koletsüstokiniin (CCK), sekretiin, glükoosisõltuv insuliini vabastav polüpeptiid (GIP) ja vasoaktiivne soolepeptiid (VIP). Toodavad endokriinsed rakud seedetraktis (v.a VIP), stiimuliks närviimpulss või soole sisu. Endokriinrakkudel on iseloomulik lokalisatsioon – nt gastriini tootvad rakud paiknevad maos, CCK tootvad rakud aga duodenumis. Mõjutavad seedenõrede sekretsiooni (maonõre, pankreasenõre, sapp). Hormoonitabel eraldi lehel. 4. Nälja- ja janutunne, isu ja neid mõjutavad tegurid. Isu mõjutavad: toidu lõhn ja maitse, varasemad kogemused, psühholoogilised tegurid (hirm, depressioon, karjasisesed (sotsiaalsed) suhted), toidu välimus Söödavat toidukogust kontrollib hüpotaalamuses paiknev nälja- ja küllastuskeskus, mida stimuleerivad
Parietaalrakkudel on atsetüülkoliini suhtes tundlik retseptor. stiimuliteks on toidu lõhn, toidu nägemine, toidule mõtlemine ja toidu suhu sattumine (toidu maitse). Need on kokku tingitud kui tingimatud reflektoorsed .. Kõik need stiimulid viivad piklikus ajus uitnärvi tuumade erutusele. Uitnärvi kiude mööda levib erutus mao limaskesta rakkudele, mis hakkavad hapet ja ensüüme produtseerima. Ajufaasis uitnärvi ärritus vallandab juba maolimaskesta G-rakkudest gastriini vabanemise, mis läheb verre ja vere kaudu kutsub esile ka happe ja ensüümide sekretsiooni. Maofaas toimivad need stiimulid, mis on maost pärit. Selleks on mao venitus, mis tekib toidust, mis makku on jõudnud. Siia hulka kuulub ka makku jõudnud toidulõhustusproduktid, eriti valkude lõhustusproduktid. stiimuliteks maofaasis on mao venitus toidu mõjul ja maolimaskesta enda ärritus. Need stimuleerivad samuti uitnärvi kaudu hapete ja ensüümide sekretsiooni
Võivad olla ATROPINI SULFAS - mitteselektiivsed mõjutavad kõiki M-kolinoretseptoreid – palju kõrvaltoimeid – ei ole valikravimid, vaid teise rea (teises järjekorras) preparaadid, kasutatakse harva b) histamiin2-retseptorite (H2) blokaatorid: - H2-retseptorite blokaatorid histamiini poolt põhjustatud maohappe sekretsiooni,et haavand saaks pareneda. - Pärsivad ka gastriini ja vähem M-kolinomimeetikumide poolt põhjustatud HCl sekretsiooni - Pärsivad basaalset (tühja kõhu ja öist )ning söögist tingitud happe sekretsiooni, samuti mao lihaste venitust (funduse venitust) ning ravimitest tingitud happesekretsiooni - Väheneb maomahla hulk, HCl hulk maomahlas, pepsiini eritumine ei mõjuta mao tühjenemist ega pankrease sekretsiooni soodustavad haavandi paranemist maos ja kaksteistsõrmikus.
2) Mao faas – toimivad need stiimulid, mis on maost pärit. Selleks on maovenitus, mis tekib toidust, mis on jõudnud mao sisemusse. Maost lähtuvate stiimulite hulka kuuluvad ka makku jõudnud toidu lõhustusproduktid - eriti valkude omad. Väga headeks edasisteks happesekretsiooni stiimuliteks on valgus, mis on enne seedesekretsiooni jõudmist juba osaliselt lõhustunud. Maost pärinevad stiimulid põhjustavad veelgi enam gastriini ja histamiini sekretsiooni. Nii gastriin kui ka histamiin stimuleerivad parietaalrakus happesekretsiooni. 3) Soole faas – stimuleerivaid mõjusid on vähe; suuremalt jaolt käivituvad juba pidurdusmehhanismid edasise happe sekretsiooni pidurdamiseks. Soole faasis on stiimuliteks peensoole seinavenitus ja peensoolde jõudnud HCl ning osaliselt lõhustatud lipiidid – rasvad ja valgud. Rasvade mõjul
Maonõre sekretsiooni regulatsioon. Magu: toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine. Toidu peenestamine ja segamine. Valgu seede algus. Mao näärmed: Näärmevaba ala mao proksimaalses osas suurus varieerub liigiti; käärimisprotsessid. Maonäärmed kardianäärmed, fundusenäärmed, püloorusenäärmed. Limanäärmed lima kaitseb limaskesta maohappe eest. Parietaalrakud toodavad soolhapet (HCl). Pearakud toodavad pepsinogeeni.G-rakud toodavad gastriini. Maolävi e. kardia: limanäärmed Maopõhi e. fundus: pearakud pepsinogeen, parietaalrakud HCLimanäärmed Maolukuti e. Püloorus. pearakud pepsinogeen, G-rakud gastriin Lima kaitseb magu maonõre toime eest. Maonõre sekretsiooni regulatsioon: Närviregulatsioon uitnärvi harude kaudu vastusena toidu lõhnale, maitsele, mälumisele, sattumisele makku - stimulatsioon Endokriinne (humoraalne) regulatsioon: Stimuleerivad maost ja soolest imenduvad
vähem katterakke kui maokeha ja -põhjanäärmetes. 2. maopõhja / fundusenäärmed:pearakud valmistavad nn SISEMIST FAKTORIT, millel on suur roll vitamiin B12 IMENDUMISEL. 3. maolukuti / püülorusenäärmed:ei sisalda katterakke ja seetõttu ei tooda HCl, aga neis on palju lima tootvaid kõrvalrakke. - lukutinäärmete G-rakud toodavad GASTRIINI, mis stimuleerib maomahla eritumist. Maopõhjas ja maokehas on MAO PÄRISNÄÄRMED,kuna sisaldavad kõiki maonäärme liike ● Toodavad MAONÕRET e MAOMAHLA SUCCUS GASTRICUS. ● PARIETAALRAKK -maonõret tootev rakk. ● Igal näärmel eristataksenäärmepõhi, -keha, -kael, mis on VIIMAJUHAKS, mis avaneb maolohukestes. ● Näärmes on kolm liiki rakke: 1. pearakud - toodavd seedefermente (ensüüme) 2
1. Valkude seedimise ja imendumise põhiaspektid Valkude seedimise bioloogilised põhiülesanded on: • lõhustada valgud imenduvateks aminohapeteks, • kaotada valkude antigeenne struktuur, • kindlustada vabade aminohapete fondi täienemist ja lämmastiku tasakaalustatud bilanssi. Valkude seedimist suuõõnes ei toimu. Seedimine hakkab maos soolhappe ja pepsiinide tõttu. Soolhape – maoseina venitus ja ärritus toidu poolt vallandavad närvilõpmetest atsetüülkoliini -> indutseerib gastriini vabanemise G rakkudest -> aktiveerib histidiini dekarboksülaasi -> muudab histidiini histamiiniks -> karboanhüdraasi aktivatsioon -> toodab süsihapet, mille üheks lõhustumisproduktiks on prootonid -> annavad sekretoorsetes kanalikes kloor-ioonidega soolhappe. Soolhappe biofunktsioonid on: toiduvalkude denaturatsioon, osalemine aktiivse pepsiini tekkes pepsinogeenist, sekretiini vallandumise initsieerimine.
häbemeluudeeesne kõverik. Neeru läbilõikel on (mikroskoobis) näha lõpliku uriini tekke struktuurid Nefron nefronitoruke ja kogumistoruke. Hambajuured on kinnitatud lõualuusse hambaalveooli (nimeta kuhu) sidekude, kollageenkiud (mille abil) (2p) Peensoole motoorika seisneb järgmistes liigutustes toidukämbu/kördi segamine, edasiliigutamine. Raud talletatakse ferritiinis maksas, hemoglobiinis veres (nimeta elundid, molekulid) (2p) Gastriini sekretsioon toimub (nimeta elund) maos ja ta mõjutab kaksteistsõrmiksoole ja mao talitust. (2p) Sapp on vajalik rasvade imendumiseks (nimeta elund, millest) peensoolest. Peensoole imenduv pind suureneb 200m2 (nimeta pindala ja mille arvel) kurrud, hatud, mikrohatud 15 Kurdude, hattude ja mikrohattude olemasolu tõttu suureneb resorbeeriv pind 200 m2-ni (nimeta elund) peensooles (2p)
Olles insuliini antagonistiks, on glükagoon oluline veresuhkru normaalse taseme säilitaja. Glükagooni teket stimuleerib veresuhkru taseme langus. Somatostatiin. D-rakud toodavad somatostatiini. Somatostatiin on identne hüpotalamusest pärineva ja peensoole D-rakkude poolt produtseeritud samanimelise hormooniga. Somatoatatiin pidurdab hüpofüüsi kasvuhormooni teket, kõhunäärmes vähendab ta insuliini ja glükogooni sekretsiooni, seedetraktis pidurdab soolhappe, gastriini ja pepsiini teket ning kõhunäärme ekskretoorset funktsiooni. 7. Suguelundite ja sugunäärmete üldiseloomustus. Suguhormoonid nende funktsioon ja eritumise regulatsioon. PRINDITUD ÖSTROGEENID, GESTAGEENID Suguelundite kujunemine algab juba embrüonaalfaasis. Edasine areng toimub lapseeas ja üleminek puberteedieas. Naise suguelunditeks on munasarjad, need produtseerivad munarakku, mis on nende
glükoproteiin ja kalduvus siduda endaga vitamiine( kaitseb maohapete eest, mis muidu neid lõhuks ja nad läheks lihtsalt niisama kaduma). Maomahla happeline reaktsioon on tingitud temas sisalduvast soolhappest, mille tähtsus on: 1.aktiveerib pepsinogeene; 2.põhjustab valkude denatureerumist ja pundumist, mis soodustab nende fermentatiivset lõhustumist; 3.soodustab piima kalgendumist, mis on vajalik selle seedumiseks 4.aktiveerib hormoon gastriini, mida produtseerib maolukuti(pülooruse) limaskest ja mis suurendab maomahla nõristust; 5.sattudes kaksteistsõrmiksoolde, võtab osa paljude hormoonide moodustumisest, mis reguleerivad mao, kõhunäärme ja maksa talitlust; 6.peatab roiskumisprotsesse maos; 7.soodustab mao motoorikat; 8.osaleb toidumasside maost soolestikku ülemineku keerukas mehhanismis. Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada 3 faasi: 1.aju-e. kefaalfaas; 2.mao- e.gastraalfaas; 3.soole- e.intestinaalfaas
minnes üle naaberelunditele moodustab sidemeid. Maomahl, succus gastricus Maomahla sekreteeritakse spetsiaalsete limaskesta näärmete poolt. Mao nõre sisaldab : 1. vett 2. mineraalsooli 3. lima, seda sekreteerib kogu mao vaba pinnaepiteel 4. soolhapet ja sisemist faktorit 5. pepsinogeeni sekreteerivad näärmete pearakud ohtralt maokehas, HCl toimel muudetakse ta pepsiiniks 6. püüloruses produtseeritakse peale lima veel hormoon gastriini, mis kindlustab peanäärmete ja soolhappe sekretsiooni. Näärmete funktsioon 1. vesi niisutab allaneelatud toitu 2. HCl hapustab toidu ja lõpetab sülje ptüaliinii toime. Hävitab mikroobe, mis võiksid olla kahjulikud ja kelle elutegevusel läheks toit roiskuma . Kindlustab happelise keskkonna pH 1,5-3,5 mis on vajalik efektiivseks seedimiseks pepsiini toimel 3. pepsinogeenid aktiviseeritakse pepsiiniks mao soolhappe toimel. Pepsiin alustab valkude
4) KUI RAUA IMENDUMINE TOIMUB PEENSOOLES, SAADAKSE TA TOIDUST HCl JUURESOLEKUL PAREMINI KÄTTE 5) SISEMINE FAKTOR SEONDUB MAOS VITAMIINIGA B12 JA SEE ON VAJALIK IMENDUMISEKS ILEUMI LÕPUOSAS. MAOMAHL- MAOMAHLA SEKRETEERITAKSE SPETSIAALSETE LIMASKESTA NÄÄRMETE POOLT. MAO NÕRE SISALDAB: VETT, MINERAALSOOLI, LIMA, SOOLHAPET JA SISEMIST FAKTORIT, PEPSINOGEENI (HCL TOIMEL MUUDETAKSE TA PEPSIINIKS), PÜÜLORUSES PRODUTSEERITAKSE VEEL HORMOON GASTRIINI. MAOMAHLA KOMPONENTIDE FUNKTS: NB! MAOMAHLA ENSÜÜMID TOIMIVAD AINULT HAPPELISES KESKKONNAS. 1) VESI NIISUTAB ALLANEELATUD TOITU 2) HCl HAPUSTAB TOIDU JA LÕPETAB SÜLJE PTÜALIINI TOIME ; HÄVITAB MIKROOBE, MIS VÕIVAD OLLA KAHJULIKUD; KINDLUSTAB HAPPELISE KESKKONNA pH 1,5-3,5 MIS ON VAJALIK EFEKTIIVSEKS SEEDIMISEKS PEPSIINI TOIMEL 3) PEPSINOGEENID AKTIVISEERITAKSE PEPSIINIKS MAO SOOLHAPPE TOIMEL. PEPSIIN ALUSTAB VALKUDE LÕHUSTUMIST, LAMMUTADES NEID POLÜPEPTIIDIDEKS
nägemishäired, psühhoosid 14. Miks tuleks beeta-blokaatoreid kasutades ravi lõpetada järk-järgult ja mis siis juhtub, kui seda mitte teha? Seedetrakti toimivad ravimid 1. Millised stiimulid tõstavad happe sekretsiooni tõusu? Neuroloogilised, füüsilised, hormonaalsed. 2. Milliste retseptorite aktivatsioon parietaalrakkudel põhjustab happe sektersiooni tõusu? M-kolinoretseptorid; H-2 retseptorid; gastriini retseptorid 3. Millised on peamised haavanditõve tekkepõhjused? H. Pylori, MSPVR-id, stressihaavand 4. Tunne ära prootonpumba inhibiitorid. Milline on ravimite toimemehhanism (mida ravimid täpsemalt teevad). Millal neid manustama peaks ja mis on nende peamised kõrvaltoimed. Kliiniline kasutamine. -prasool. Inhibeerivad maohappe sekretsiooni. 1 tund enne sööki. Kõrvaltoimed - iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus Kasutamine - refluksösofagiit, mao- ja duodeenumihaavand 5
mõjutuste eest), glükoproteiin ja kalduvus siduda endaga vitamiine( kaitseb maohapete eest, mis muidu neid lõhuks ja nad läheks lihtsalt niisama kaduma). Maomahla happeline reaktsioon on tingitud temas sisalduvast soolhappest, mille tähtsus on: 1.ta aktiveerib pepsinogeene; 2.põhjustab valkude denatureerumist ja pundumist, mis soodustab nende fermentatiivset lõhustumist; 3.soodustab piima kalgendumist, mis on vajalik selle seedumiseks 4.aktiveerib hormoon gastriini, mida produtseerib maolukuti(pülooruse) limaskest ja mis suurendab maomahla nõristust; 5.sattudes kaksteistsõrmiksoolde, võtab osa paljude hormoonide moodustumisest, mis reguleerivad mao, kõhunäärme ja maksa talitlust; 6.peatab roiskumisprotsesse maos; 7.soodustab mao motoorikat; 8.osaleb toidumasside maost soolestikku ülemineku keerukas mehhanismis. Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada 3 faasi, need on: 1.aju-e. kefaalfaas; 2.mao- e.gastraalfaas; 3.soole- e
maomahla eritus (toidu lõhn ja toidu nägemine, mao venitus) sümpaatiline NS: mao tühjenemine ja talitlus aeglustuvad (valu, stress) toidukördi ja soolhappe jõudmine peensoolde tekitab enterogastrilise refleksi, mis vähendab maomahla eritumist ja peristaltikat Toidu jõudmine makku käivitab humoraalse regulatsiooni: hormoon gastriin verre pepsinogeen, sisemine faktor, soolhappe gastriini. Veel eritatakse muid hormoone (GIP) Maks (1) Arenenud soole seinast, suurim nääre Juha avaneb peensoolde, eritab sappi Põhitoimed: - rasvade emulgeerimine - sappi eristades toimib maks erituselundina - eemaldab verest toksilisi aineid - toitainete akumuleerija - sünteesija (plasmavalgud) - vere akumulatsioon - vererakkude tekkekoht (loode) Kaal 1
maos vitamiiniga B12 ja see on vajalik vit imendumiseks ileumi lõpuosas.Maomahla sekreteeritakse spetsiaalsete limaskesta näärmete poolt. Mao nõre sisaldab : vett, mineraalsooli, lima (seda sekreteerib kogu mao vaba pinnaepiteel),soolhapet ja sisemist faktorit, pepsinogeeni sekreteerivad näärmete pearakud ohtralt maokehas (HCl toimel muudetakse ta pepsiiniks), püüloruses produtseeritakse peale lima veel hormoon gastriini (kindlustab peanäärmete ja soolhappe sekretsiooni). HCl hapustab toidu ja lõpetab sülje ptüaliinii toime. Hävitab mikroobe, mis võiksid olla kahjulikud ja kelle elutegevusel läheks toit roiskuma . Kindlustab happelise keskkonna pH 1,5 3,5 mis on vajalik efektiivseks seedimiseks pepsiini toimel. Pepsinogeenid aktiviseeritakse pepsiiniks mao soolhappe toimel. Pepsiin alustab valkude
maos vitamiiniga B12 ja see on vajalik vit imendumiseks ileumi lõpuosas.Maomahla sekreteeritakse spetsiaalsete limaskesta näärmete poolt. Mao nõre sisaldab : vett, mineraalsooli, lima (seda sekreteerib kogu mao vaba pinnaepiteel),soolhapet ja sisemist faktorit, pepsinogeeni sekreteerivad näärmete pearakud ohtralt maokehas (HCl toimel muudetakse ta pepsiiniks), püüloruses produtseeritakse peale lima veel hormoon gastriini (kindlustab peanäärmete ja soolhappe sekretsiooni). HCl hapustab toidu ja lõpetab sülje ptüaliinii toime. Hävitab mikroobe, mis võiksid olla kahjulikud ja kelle 1 elutegevusel läheks toit roiskuma . Kindlustab happelise keskkonna pH 1,5- 3,5 mis on vajalik efektiivseks seedimiseks pepsiini toimel. Pepsinogeenid aktiviseeritakse pepsiiniks mao soolhappe toimel. Pepsiin alustab valkude
proksimaalne selektiivne (parietaalrakud). Vagotoomia teostamisel tehakse alati ka mao äravoolu parandav operatsioon, mis on vaaguse toonuse eemaldamise tõttu vajalik (mao peristaltika nõrgenemine, pyloruse spasm). Selleks sobivad püloroplastika (pyloruse laiendav op.), antrumektoomia, gastroduodenostoomia, gastrojejunostoomia. Antrumektoomia: Eemadaldatakse distaalsed 50% maost, kaob gastriini stimuleeriv toime HCl sekretsioonile. Rekonstruktsioon: proksimaalne ots ühendatakse duodeenumiga (Billroth I, anatoomilisem) või proksimaalse jejunumiga (Billroth II). 8 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov
Maonõre erutumise regulatsioonis eristatakse 3 faasi: 1. Ajufaas stiimuliteks on toidu lõhn, toidu nägemine, toidule mõtlemine ja toidu suhu sattumine (toidu maitse). Need on kokku tingitud kui tingimatud reflektoorsed .. Kõik need stiimulid viivad piklikus ajus uitnärvi tuumade erutusele. Uitnärvi kiude mööda levib erutus mao limaskesta rakkudele, mis hakkavad hapet ja ensüüme produtseerima. Ajufaasis uitnärvi ärritus vallandab juba maolimaskesta G-rakkudest gastriini vabanemise, mis läheb verre ja vere kaudu kutsub esile ka happe ja ensüümide sekretsiooni. 2. Maofaas stiimuliteks maofaasis on mao venitus toidu mõjul ja maolimaskesta enda ärritus. Need stimuleerivad samuti uitnärvi kaudu hapete ja ensüümide sekretsiooni. Teine hormoon, mis vabaneb maofaasis on histamiin. See stimuleerib samuti varietaalrakkudes happe teket. Maohappe regulatsioon on mitmekesine aga täpne. 3. Soolefaas happesekretsiooni stimulatsioon on tagasihoidlikum
Jämesool neli peamist osa on umbsool, käärsool (colon), pärasool (retto) ja pärakukanal. Seedeprotsessis on eristatavad entsefaalne (peaaju kontrolli all olev), mao ja soolte faas: 1. Entsefaalne faas on seotud isu, sensoorsete elamuste, süljeerituse ja maomahla sekretsiooni stimuleerimisega. 2. Maofaas on neuraalselt juhitud maoseinte venituse ja maosisaldise happelisuse tagasisidemehhanismidest ning hormonaalselt gastriini sekretsioonist. 3. Sooltefaas algab toidu jõudmisega peensoolde ning on neuraalselt juhitud kaksteistsõrmiku venitusest ja hormonaalselt kõhunäärme ensüüme ja sappi vabastavast koletsüstokiniinist ning maohappe neutraliseerimist juhtivast sekretiinist. AINEVAHETUS JA TOITUMINE Toit toiduaine või toiduainete segu, mis on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul.
– Hormonaalsed: nt progesteroon Maonääre 100 näärmekrüpti mm2 limaskestapinna kohta, kokku ca 3.5 miljonit Erinevad rakutüübid: – Mukotsüüdid produtseerivad lima (erinev epiteelirakkude limast) – Pearakud sekreteerivad pepsinogeeni (proteolüütilise ensüümi pepsiini inaktiivne vorm) – Parietaalrakud sekreteerivad soolhapet (HCl) ja seesmist faktorit – G-rakud sekreteerivad gastriini (stimuleerib parietaalrakke, mao limaskesta kasvu, pankreast CCK-B retseptorite kaudu) Maonõre Koostis: – Soolad – Vesi – Soolhape – Pepsinogeen – Seesmine factor pH väga madal (>0.8): – Denatureerib tarbitud valke (sidekude ja lihaskiud) – Muudab pepsinogeeni pepsiiniks – Loob pepsiinide aktiivsuseks soodsa miljöö
Maonäärmed, maonõre koostis ja toime. Magu: toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine. Toidu peenestamine ja segamine. Valgu seede algus. Mao näärmed: Näärmevaba ala mao proksimaalses osas suurus varieerub liigiti; käärimisprotsessid Maonäärmed kardianäärmed, fundusenäärmed, püloorusenäärmed Limanäärmed lima kaitseb limaskesta maohappe eest Parietaalrakud toodavad soolhapet (HCl) Pearakud toodavad pepsinogeeni G-rakud toodavad gastriini Maolävi e. kardia: limanäärmed Maopõhi e. fundus: pearakud pepsinogeen parietaalrakud HCl Limanäärmed Maolukuti e. püloorus pearakud pepsinogeen G-rakud gastriin Lima kaitseb magu maonõre toime eest. Maonõre sekretsiooni regulatsioon: Närviregulatsioon uitnärvi harude kaudu vastusena toidu lõhnale, maitsele, mälumisele, sattumisele makku - stimulatsioon Endokriinne (humoraalne) regulatsioon:
Maonäärmed, maonõre koostis ja toime. Magu: toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine. Toidu peenestamine ja segamine. Valgu seede algus. Mao näärmed: Näärmevaba ala mao proksimaalses osas suurus varieerub liigiti; käärimisprotsessid Maonäärmed kardianäärmed, fundusenäärmed, püloorusenäärmed Limanäärmed lima kaitseb limaskesta maohappe eest Parietaalrakud toodavad soolhapet (HCl) Pearakud toodavad pepsinogeeni G-rakud toodavad gastriini Maolävi e. kardia: limanäärmed Maopõhi e. fundus: pearakud pepsinogeen parietaalrakud HCl Limanäärmed Maolukuti e. püloorus pearakud pepsinogeen G-rakud gastriin Lima kaitseb magu maonõre toime eest. Maonõre sekretsiooni regulatsioon: Närviregulatsioon uitnärvi harude kaudu vastusena toidu lõhnale, maitsele, mälumisele, sattumisele makku - stimulatsioon Endokriinne (humoraalne) regulatsioon:
Maomahla sekretsiooni regulatsioon: eristatakse 3 faasi (mis ajaliselt osaliselt kattuvad): a) aju- e kefaalfaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid. b) mao- e gastraalfaas – algab kohe, kui toit satub makku. Sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised (peptiidid, alkohol, kofeiin jt) ärritajad. Maosisu happesus väheneb, gastriini (mis stimuleerib maomotoorikat) teke vallandub. c) soole- e intestinaalfaas – saab alguse, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat ning tõstab mao sulguri toonust. Kaksteistsõrmiksoole kemosensorid kontrollivad küümuse pH’d, kui see muutub liialt happeliseks, vallandub sekretiin, mis pidurdab maomahla teket ja langetab mao motoorikat.
Maomahla sekretsiooni regulatsioon: eristatakse 3 faasi (mis ajaliselt osaliselt kattuvad): a. aju- e kefaalfaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid. b. mao- e gastraalfaas – algab kohe, kui toit satub makku. Sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised (peptiidid, alkohol, kofeiin jt) ärritajad. Maosisu happesus väheneb, gastriini (mis stimuleerib maomotoorikat) teke vallandub. c. soole- e intestinaalfaas – saab alguse, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat ning tõstab mao sulguri toonust. Kaksteistsõrmiksoole kemosensorid kontrollivad küümuse pH’d, kui see muutub liialt