Sagedamini haigestuvad mehed, postmenopausis naised, samuti neeruhaiguste, suhkruhaiguse või rasvumise all kannatavad inimesed. Podagra kulus eristatakse 3 staadiumit: asümptomaatiline, äge ning krooniline. Tekkepõhjused Uraadid ehk kusihappe soolad tekivad organismis (peamiselt maksas ja peensooles) teatud ainete puriinide lammutamisel. Kusihappe sisaldus sõltub selle tootmise ning väljutamise vahekorrast. Üleliigne kusihape väljutatakse neerude või soolestiku kaudu. Podagra tekke aluseks on uraatide sisalduse suurenemine veres ehk hüperurikeemia, mis võib esineda koos selliste haigustega nagu diabeet, rasvumine, sirprakuline aneemia ning neeruhaiguste korral. See võib olla tingitud kas kusihappe 3 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv
Rakusisene signaalsüsteem ,,Liigub" kaugele DNA kahjustused Katalaas -> vesi+hapnik Hüdroksüülradikaal OH Fe++(+)+H2O2+SOR kiirgus Plussid Miinused Kaitse, töö Ründavad kõiki molekuleahelreaktsioon Glutatioon, kusihape, ubikioon, aspiriin Lämmastikoksiidi radikaal NO Veresoonte endodeelirakkudes arginiin Plussid Miinused Veresoonte lõõgastumine ? lõõgastumisfaktor Osoon O3 Plussid Miinused Kaitse UV-kiirguse eest Lipiidid, nukleiinhapped, valgud Keskkonna isepuhastumine Võimalik O2* EI kutsu esile ahelreaktsioone
PODAGRA Podagra mõiste. Podagra ehk arthritis urica on kusihappeainevahetuse häirega seotud põletikuline haigus, mille avalduseks on hüperurikeemia, perioodiliselt korduvad artriidid, kusihappekristallide ladestumine nahaaluses koes, liigest, neerudes ja teistes elundeis. (Reumatoloogia, 2000) Podagra on haigus, mille korral organismi koguneb liigne kusihape. Kusihape on normaalselt uriini minev lämmastikku sisaldav ühend, mille soolasid nimetatakse uraatideks ja mis koguneb podagrahaige kudedesse. (Tervise käsiraamat, 2005) Podagra tekib, kui raskestilahustuvat uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigestes põhjustavad kristallid põletikureaktsiooni. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. (Reuma-aabits, 2004 ) Podagra ajaloost.
ribonukleotiididest. Milline koensüüm varustab sünteesi katalüüsivaid ensüüme elektronidega? NADPH 10. DNA sünteesiks vajalike tümiin-nukleotiidide sünteesi eest vastutab ensüüm tümidülaadi süntaas. Mis on selle ensüümi substraadiks? dUMP (desoksüuridiinmonofosfaat) 11. Katabolismi lõpp-produktina tekib primaatide, lindude ja mitmete teiste organismide rakkudes puriinidest kusihape, pürimidiinidest aga -alaniinina, mis organismist väljutatakse. O H H N N O + O H3N C C C O N N H2 H2 O H kusihape -alaniinina 12. Teatavasti on lämmastikühendite katabolismis tekkiv NH 3 gaasiline aine. Miks ta ei difundeeru rakkudest välja
kõrgesse ametisse tõusnud mehed hankisid endale podagra külluslike elukommetega. Arenenud maades on podagra leviku suurenemist seostatud puriinirikaste toitudega ja alkoholi tarvitamisega. Puriinid on lämmastikku sisaldavad looduslikud orgaanilised ained. Inimese organism saab puriine ühelt poolt toiduga ja teiselt poolt tekib organismis eneses rakutuuma ainete lagunemisel. Puriinide lagunemise lõpp-produktiks on kusihape, mida eritatakse uriiniga. Normaalselt on kusihape teke ja tema soolade ehk uraatide eritamine uriiniga tasakaalus. Sümptomid Podagra hoog avaldub ägedas liigesepõletikus. See haarab tavaliselt üht või mitut liigest. Umbes pooltel haigetest algab podagra suurvarba tüviliigesest, mis hakkab valutama ja paistetab üles, tavaliselt öösel. Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad. Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud.
seemnepõiekeste toodetud sekreedist. Ühes seemnepurskes on umbes 300 000-400 000 spermatosoidi. Sperma sisaldab: Suhkruid Fruktoos, sorbitool, inositool Hormoone Testosteroon, progesteroon Mineraale Fosfor, tsink, magneesium, kaltsium, kaalium Vitamiine Vitamiin C, vitamiin B12 Proteiinie ja aminohappeid Glutatioon, deoksüribonukleiinhape (DNA), kreatiin Jääkained Kusihape, lämmastik, piimahape Kasutatud allikad: http://wikipedia.org/ 2.11.2015 http://Forums.fitness.ee/ 2.11.2015 http://Annaabi.ee/millestkoosnebsperma144348.html 2.11.2015
Asoteemia Jääklämmastik Lämmastikku sisaldavate ainete (uurea, kusihape, indikaan, kreatiniin) liigsus veres, plasmas, seerumis Sisaldus suureneb: Maksahaiguste, palaviku puhul Vedeliku ja elektrolüütide kaotuse tagajärjel (iiveldus, diarröa, higistamine, ulatuslik põletus) tekib kudede dehüdratsioon ning kudedes intensiivistuvad laguprotsessid Neeruhaigused, tõus 2 10 korda retensiooni hüperasoteemia Kudede mehaaniline kahjustus produktsiooni hüperasoteemia
LÕPP-PRODUKT · VÄLJUTATAKSE ORGANISMIST · KASUTATAKSE MITTETOKSILISTE ÜHENDITE (NB! Glutamaat) SÜNTEESIKS Lämmastiku ainevahetuse lõpp-produktid kuuluvad inimestel ja teistel imetajatel URIINI koostisse. KARBAMIID ehk UUREA Sünteesitakse UUREA TSÜKLIS NB! Norm veres 15-40 mg/100 ml 25 - 35 g/ööp KUSIHAPE Puriinide ainevahetuse lõpp-produkt 0,6-0,7 g/ööp 2,6,8-puriintrioon KREATINIIN 1,5-2,5 g/ööp UUREA e. KARBAMIIDI TSÜKKEL (tuntud ka kui ORNITIINI tsükkel) · Toimub ammoniaagi konverteerimine uureaks. · On iseloomulik enamusele maismaaloomadest. · Tsükli reaktsioonid toimuvad valdavalt maksarakkude tsütoplasmas.
13. Aminohapete desamiinimise tulemusel tekivad aspartaat ja alfa-ketoglutaraat (inimesel). Aminohapete dekarboksüülimise tulemusel tekivad biogeensed amiinid. Milliseid vastavate ainegruppide esindajaid teate? Histamiin, türamiin. 14. Millised toodud ühenditest on lämmastiku ainevahetuse lõpp-produktideks erinevates organismides. Kirjutage nende ühendite struktuurivalemid. a. Uratsiil d. Uridiin b. Uurea CH N O4 2 e. Kusihape (uric acid) C5H4N4O3 c. NH 4 + f. Ornitiin 15. Uurea tsükli ülesandeks on NH4+ konverteerimine uureaks (väljub organismist). Andke nimetused ja kirjutage struktuurid järgmistele uurea tsükli ühenditele: a. Tsüklisse sisenev ühend karbamoüülfosfaat CH4NO5P b. Tsükli lähteühendiks loetav aine ornitiin C5H12N2O2 c
ja nendega riiete vrvimine Miks vajadus oli luua eraldi haru-- Organiilisti ainete arvu oli 19saj. alguseks kasvanud vga suureks, mistttu 1808 aastal tegi Rootsi keemik J.J.Bezzelius ettepaneku timetada taimsete ja loomsete ainete keemia mber org. keemiaks.Vitalismi teooria kohaselt ei ole vimalik inimesel ise valmistada org. aineid kuna need tekkivad organismis ise salaprase eluju vitalis toimel 1828. Saksa keemik Friedrich Whler. Snteesis esimese org. aine, milleks oli karbamiid ehk uurea ehk kusihape 3) Ssiniku erilisuse kirjeldus (ahela erinevad kujud, nelja kovalentse sideme teke, miks rni ja teised aatomid ei ole sobilikud suurte molekulide ehituseks jt.) 1.) lineaarne ahel 2.) hargnenud ahel 3.) tskliline ahel ergastumise tulemusena tekib neli kovalentset sidet ning ssinik on psiv. rni pole, sest tal on veel d-orbitaal, kuhu elektrone ei jtku ja nt hapnikuga vib ta moodustada psiva sideme. 4) Ssiniku, lmmastiku, hapniku valentsolekud ja struktuuride nited
siirdubkusiaineveresturiini.Filtreeritudvereplasmastimenduvadsuhkur, osasoolijapeaaegukoguvesitagasivereringesse.Neerudekauduerituvaveehulkakontrollibajuripat sipoolttoodetavhormoon.,*filtreerivad verest jääkaineid ja vett,*hoiavad organismi veebilanssi tasakaalus,* aitavad säilitada vere keemilist koostist 14. Uriini tekkimne: Enneneeruvaagnassejõudmistimendubverretagasiglükoos, vitamiinid, enamussoolasidjavett. Organismilemittevajalikudained - liignevesi, sooladja kusihape - moodustavaduriini,misliigubneeruvaagnassejaedasikusejuhakaudukusepõide. 15. Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuurikindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist.Temperatuuri homöostaas esineb täiskasvanud imetajatel ja lindudel, vähemal määral ka üksikuil roomajatel ja kaladel (nt. kuukala)
KORDAMISKÜSIMUSED KUSESUGUELUNDITE SÜSTEEMIST 1. Nimetage eritusfunktsiooni täitvad elundid organismis (lisage, mida eritavad) Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,30,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happeleelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,40,5l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas. Neerud eritavad uriini, päevas 11,5l 2. Neer ladina keeles Ren neerud ladina keeles Renes Neerude funktsioon 1
· · Deformatsioonid liigestes · Haigushoog algab öösel · · CRV tõus Halb enesetunne: väsimus, nõrkus · Äge valu suure varba · Subfebriilne palavik põhiliigeses · Häiritud liikumine · Podagra sõlmed ehk toofused · Veres kusihape · Sagedamini haigestuvad mehed Osteoporoos on luuhõrenemise haigus, mis väljendub luutiheduse vähenemises · Ühised sümptomid · Erisused · Haigus algab nn. hiilivalt · Tuim valu: seljas, puusas · Algstaadiumis kaebused puuduvad · Väsimus, nõrkus · Luutiheduse hõrenemine puusaliiges,
H2O <=> HCO'3 + H + • Üksteist isoesüümi koos CA aktiivsusega • CA ǁ on tsütosoolne, kõrge aktiivsusega isoensüüm, leidub kõrva- ja submandibulaarsetes näärmetes. Arvatakse, et ta toodab bikarbonaati. • CA VI leidub serroossetes parotiid - ja submandibulaarsetes näärmetes, kust ta sekreteeritakse sülge. Madala CA VI kontsentratsiooni süljes seostatakse kaariesega, inimestel ennekõike halva suuhügieeniga. Antioksüdantne barjäär • Koostis: kusihape, katalaas, glutatiooni peroksüdaas, albumiin, superoksiiddismutaas, vitamiin C ja E • Roll: oksüdatiivset stressi ja DNA mutatsioonide põhjustavate ROS ja RNS inaktiveerimine • Antioksüdantide taseme langus on iseloomulik tunnus periodontiidi tekkeks • TAC (e. total antioxydant capacity of saliva) taseme tõus esineb mittestimuleeritud sülje korral ning ka lastel, kellel on diagnoositud kaaries. Puhverdusvõime Puhverdusvõime
Transpordib bilirubiini, rasvhappeid, kaltsiumi ja paljusid ravimeid). Norm: 3050 üh. Immuunglobuliinid vastutavad immuunkaitse eest. Kõrgenenud näitajad viitavad neeru, maksa, sooletrakti ning naiste suguorganite kroonilisele põletikule, tõuseb ka vedelikukao ja vedelikupuudumisel, langeb ka põletuste, verejooksude puhul. Creaktiivne valk tõuseb ägedate põletikuliste protsesside puhul., bakteriaalsed, viiruslikud põletikud, infarkti, traumade, stressi korral Kusihape kajastab neerude tööd. Tõuseb pneumoonia, leukeemia, paastu puhul. Langeb raske maksahaiguse puhul. Tõusulangust mõjutavad ka paljud ravimid ( aspiriin, diureetikumid j.p.m) 8 Norm: 0,16 0,4 üh. Kõrgenenud näitajad osutavad neeruhaigustele ning raseduse toksikoosidele. Rasvad Lipoproteiidid sisaldavad rasvu (lipiide), näiteks kolesteriin, mis moodustub maksas
Meestel on luumass suurem, mineraalainete kadumine luustikust aeglasem ja see algab umbes 50- aastaselt. Podagra Podagra esinemissagedus eri maades on erinev. Näiteks on podagra Inglismaal ja Prantsusmaal palju levinum kui Jaapanis, kuid igal pool haigestuvad mehed tunduvalt sagedamini kui naised. Podagra arenemise eelduseks on pärilik ainevahetuse iseärasus, mille tõttu tekib organismis palju kusihapet. Neerud ei suuda seda vajalikul määral uriiniga välja viia. Kusihape ladestub nõeljate kristallidena liigestes, kõõlustes, kõõlusetuppedes, nahas, neerudes. Kusihappe ladestumise kohtades tekivad sõlmekesed ja põletikunähud. Podagrasse haigestuja on tavaliselt enne haigusnähtude ilmumist ülekaaluline või rasvunud ja väheliikuva elustiiliga. Rasvumine Mitte ainult liigeste, luude ja lihaste haiguste ennetamiseks ja ravimiseks, vaid ka teiste sageli esinevate haiguste puhul , mis inimesi tabama kipuvad, on
Üldkolesterool Chol 90 EEK HDL-kolesterool HDL-Chol 90 EEK LDL-kolesterool LDL-Chol 90 EEK Triglütseriidid TG 90 EEK Üldbilirubiin Bil 90 EEK Konjugeeritud bilirubiin Bil-conj 90 EEK Kusihape UA 90 EEK Uurea Urea 90 EEK Kreatiniin Crea 90 EEK C-reaktiivne valk CRP 90 EEK Reumatoidfaktor RF 90 EEK Anti-streptolüsiin O ASO 90 EEK
Erituselundite süsteem. Erituselundite alla kuuluvad: · Kuseerituse elundid · Nahk · Osaliselt ka hingamiselundid ja seedeelundid Kuseelundite süsteem Kuseelnudid: · Neerud · Kusejuhad · Kusepõis · Kusiti Neerude funtksioonid; 1. Jääkainete eemaldamine uriiniga. Ainevehetuse jääkproduktid, oluline on kusihape ehk uurea. Jäägiks võib lugeda ka sapipigmente, annavad uriinilie kollaka värvuse (biliriubiin). Valkude ainevehtuse produktide eemadamine. 2. Uriini teke. 3. Stabiilse osmootse rõhu ja pH säilitamine. Ph säiltamine on happe-leelis tasakaalu säilitamine. Osmootse rõhu säilitamine toimub vee ja tähtsamate ioonide (Na, Cl) väljutamise reguleerimises. 4. Sisesekretoorne funktsioon. Produtseerivad aineid, mis lähevad verre: A
Roll: ioonide transport, maitseretseptorite stimuleerimine ning kaitse kserotoomia ja bakteriaalsete infektsioonide eest. · Neelamine (antibakteriaalne süsteem, lubrikatsioon, toksiinide neutraliseerimine) · Antikantserogeenne toime Benspüreen, alfatoksiin B1, trüptofaani pürolüsaat, alfa-amülaas, histatiinid, tsüstatiinid, lüsosüüm, laktoferriin, peroksüdaasid, mutsiinid · Antioksüdantne barjäär Kusihape, albumiin ja vitamiin C (katalaas, glutatiooni peroksüdaas, superoksiiddismutaas (SOD), vitamiin E, transferiin, laktoferiin, tseruloplasmiin) Stimuleeritud sülje antioksüdantsus on madalam! Roll: ROS ja RNS inaktiveerimine · Seedimine Tärklise lagundamine alfa-amülaasi toimel Rasvade lagundamine lipaasi toimel (sülje lipaasi oluline roll vastsündinute seedimisprotsessis seoses pankrease lipaasi väärarenguga) KEEMILINE KOOSTIS
Ööpäevas eritub neerude kadu umbes 1-1,5 l uriini. Lisaks neerudele toimub eritumine ka naha, kopsude, maksa ja seedetrakti kaudu. Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,3-0,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happe- leelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,4-0,5 l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas. Erituselundite peamiseks ülesandeks on organismi homöostaasi tagamine. Neerude funktsioonid: 1. kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 2. osmootse rõhu säilitamine 3
Kindlasti leidub neis bioflavonoide ja C-vitamiini, mis on tuntud antioksüdandid ja etendavad tähtsat osa veresoonte elastsuses ja tugevuses. Orgaanilised ained (õun-, sidrun-, viin- ja merivaikhape) soodustavad toitainete imendumist, mõjutavad energeetilisi protsesse ja aitavad kudedel taastuda. Puuviljades ja marjades leidub kergesti omastatavaid suhkruid fruktoosi ja glükoosi. Puuviljade ja marjade toimel viiakse organismist tõhusalt välja jääkaineid (kusihape, kusiaine ja kolesterool). Tee valmistamiseks kasutada keeva vett ning tassi vee kohta võtta kaks teelusikatäit teepuru. Soovituslik tõmbeaeg puuviljateede puhul on kaheksa kuni kümme minutit. Enimkasutatavad koostisained puuviljateedes: kibuvits - enim kasutatakse hariliku kibuvitsa, mets-kibuvitsa ja kurdlehise kibuvitsa marju. Kibuvits on väga vitamiinirikas, selles on C-vitamiin, B1-, B2-, P, PP- ja K-vitamiin ning karotiin
a) meeleelundite talitluse nõrgenemine b) operatiivmälu nõrgenemine Organismi loomulikud võtted vananemise pidurdamiseks 1. DNA vigade otsimine, tuvastamine, kõrvaldamine 2. Sisekeskkonna individuaalsuse säilitamine (biobarjäärid, regulaatorsüsteemid) 3. Jääkainete ladustamine 4. Kehavõõraste ühendamine lagundamine maksaensüümide poolt 5. Sisekeskkonna aktiivkaitse (antikehad, õgirakud) 6. Antioksüdantne kaitse (vitamiinid, sidrunhape, kusihape, glutatioon GSH) 7. Rakkude kudede pidev uuenemine Inimese enda võimalused vananemise pidurdamiseks 1. Ainevahetuse minimaliseerimine, tuleb elada poolnäljas ja külmas (elada temperatuuril 12-14 kraadi, põhiainevahetus viia 21...25kcal/kg/ööpäevas viia 17...18- ni). Eluiga pikeneb kuni 10-15%. 2. Antioksüdantide lisatarbimine - vitamiinid, mikroelemendid. Õigustatud vanemas eas. 3. Mitokondrite efektiivsuse tõstmine
hüdrokortisooni üleproduktsiooni. Neil hormoonidel on veresooni ahendav toime, millega seonduvalt vererõhk tõuseb, südame töö on raskendatud, hingamine muutub kiiremaks ja pindmisemaks ning seedimine aeglustub. Massaaziga saab stressihormoonide taset organismis langetada. (SL Õhtuleht 15.06.2007) Massaazi soodne toime seisneb lihaspinge vähendamises, lihastoonuse tõstmises ning vere- lümfiringe parandamises. Lihastesse kuhjunud jääkaineid, nagu näiteks süsihappegaas, piimhape, kusihape, mis tekitavad lihaspingeid, on võimalik massaazi abil liikuma panna ja organismist seejärel väljutada. Ühtlasi ergutatakse lümfi- ja vereringet, mille tulemusena paraneb naha seisund - paljud nahahaigused on tingitud just stressist ja seega ainevahetushäiretest. Massaaz tekitab tänu autonoomse närvisüsteemi mõjutamisele lõdvestumise tunde. Oluline osa heaolutunde tekkimisel on ka nahas paiknevate tundenärvilõpmete stimuleerimisel ja närviimpulsside edasikandumisel ajju
Kindlasti leidub neis bioflavonoide ja C-vitamiini, mis on tuntud antioksüdandid ja etendavad tähtsat osa veresoonte elastsuses ja tugevuses. Orgaanilised ained (õun-, sidrun-, viin- ja merivaikhape) soodustavad toitainete imendumist, mõjutavad energeetilisi protsesse ja aitavad kudedel taastuda. Puuviljades ja marjades leidub kergesti omastatavaid suhkruid fruktoosi ja glükoosi. Puuviljade ja marjade toimel viiakse organismist tõhusalt välja jääkaineid (kusihape, kusiaine ja kolesterool). Tee valmistamiseks kasutada keeva vett ning tassi vee kohta võtta kaks teelusikatäit teepuru. Soovituslik tõmbeaeg puuviljateede puhul on kaheksa kuni kümme minutit. Enimkasutatavad koostisained puuviljateedes: kibuvits - enim kasutatakse hariliku kibuvitsa, mets-kibuvitsa ja kurdlehise kibuvitsa marju. Kibuvits on väga vitamiinirikas, selles on C-vitamiin, B1-, B2-, P, PP- ja K-vitamiin ning karotiin
Vitamiiinid: C radikaaliliste ahelprotsesside pidurdaja vesilahuses Vit E - " " rasvades Vit. A ergastatud hapniku kõrvaldaja Beeta-karoteen " ja LOO· kõrvaldaja Lükopeen " Koensüüm Q vabade radikaalide kõrvaldaja ( NB! Hingamisahelas) Muu: Glutatioon (GSH) Kusihape Fe2+ siduja, O2· kõrvaldaja Tsitraat raua ja vase-ioonide siduja Lazaroidid sünt steroidid raua sidumiseks SOD jäljendajad - , O2· kõrvaldajad (Ensüümi ei saa ravimina kasutada, sest ta on rakumembraanile läbimatu, selle asemele on sünteesitud vaske sisaldavaid metallorgaanilisi komleksühendeid.) NB! Vitamiinide kasutamine lisaainetena: tokoferoolid ja karoteen rasvades, askorbaadid
korda. Ka lindude südametegevus on kiire (eriti väiksematel liikidel), rahuldamaks keha suurt hapniku ja toitainetetarvidust. Keha temperatuur on üldiselt kõrge, tavaliselt 39-45°C (emastel enamasti veidi kõrgem kui isastel). Püsivat kehatemperatuuri aitab säilitada halva soojusjuhtivusega sulestik, liigsest soojusest vabaneda aitab peamiselt soojusvahetus hingamisel. Lindude lämmastiku ainevahetuse lõpp-produktiks on vees lahustumatu kusihape. Kuna munas viibival linnu lootel puudub võimalus jääkaineid keskkonda eritada, saavad nad nii ohutult koguneda. Igal kolmandal aastal muutub sookurg pikaks ajaks lennuvõimetuks vahetades oma kulunud suled uute vastu (Ernits, 2003). 2.5. Eluviis Elutsevad soistel aladel. Paljud öise eluviisiga, tegutsevad äärmiselt peidetult rohurindes. Toituvad seemnetest ja väiksematest loomadest (putukatest, ussidest, tigudest).
otsast aheneva tipuga. Paljud imetajad jätavad oma väljaheited suvalisse kohta maastikul, teised aga järgivad kindlat skeemi. Paljud loomad märgistavad väljaheidetega oma territooriumi jättes need kõrgemale kännule või mättale, et tuul nende lõhna levitaks. Kui imetajad väljutavad väljaheiteid ja uriini eri aegadel ja eraldi, siis linnud väljutavad mõlemat enam-vähem üheaegselt. Lindude uriin on värvuselt peaaegu valge, püdel ja halvasti voolav peaaegu puhas kusihape. Nende väljaheidete valge ots ongi uriin. Paljud röövlinnud väljutavad seedumatu osa aga räppetompudena, mille abil saab nende toidusedelit uurida. karu väljaheited (B.Rähni) põdra pabulad (K.Orgmäe) kaku räppetomp (V.Runnel) Väljanägemise põhjal võib väljaheited jagada kolme põhirühma: vedelad, pooltahked ja ümarad ning tahked julgad, lisaks veel hulk vahevorme. Vedelate väljaheidete rühma
Mesilaste seedekanal koosneb eessoolest, kesksoolest ning tagasoolest. Suu, neelu ja söögitoru kaudu jõuab nektar meepõide, milles oleva saagi annab korjelt tulnud mesilane tarumesilasele (nooremale õele). Kui mesilane ise on söömata, siis liigub toit meepõiest ventiillehtri kaudu kesksoolde, kus see seedub. Seedejäägid liiguvad peensoolde ja sealt edasi pärasoolde. Talvitumise lõpul võib see moodustada pea pool mesilase kaalust. Organismis elutegevuse tulemusena moodustunud kusihape ja soolad eritatakse kehast Malpighi soonte kaudu. (Übi, 2000) Mesilasi on kolme erineva kehakujuga: · Mesilasema on munemisperioodil 18-25 mm pikk ning kaalub 250-280 mg. Ta suudab ööpäevas muneda maksimaalselt 1500-2000 muna. Hooaja jooksul muneb ema kuni 200 000 muna. Mesilasema on peres ainuke täielikult väljaarenenud emaisend. Ema pikk tagakeha ulatub tiibade alt välja, tal on lühem iminokk ning pikemad tagajalad. Ema kasutab munetina astelt
Jukstaglomerulaarne aparaat on olemas, macula densa puudub/on rudimentne, tubuloglomerulaarne tagasiside ka ilmselt puudub. Lindudel ei saa kreatiniini kasutada, sest linnu neerutorukesed sekreteerivad kreatiniini, kui plasma tase on tõusnud ja saab imendada kreatiniini, kui plasma tase on tavaline. Tuubuli sekretsioon on olulisem lindudel, kui imetajatel. Proteiini lõpp-produkt imetajatel on uurea, mis eritub glomerulaarse filtratsiooni kaudu. Lindudel on proteiinide lõpp-produkt kusihape. Lindudel toodetakse maksas ja neerudes ning eritatakse peamiselt proksimaalse tuubuli kaudu. Lindudel ei ole nefron oluline soolade taseme sälitamisel, hoopis naatriumi tasakaalu reguleerib suuresti eritamine nasaalnäärmete kaudu. Kusejuha uriin, mis on jõudnud kloaaki, liigub tagasi seedesüsteemi, kus lisa soolade tagasiimendumine toimub. Lindudel on nerfonid: roomajate tüüpi – asuvad neerukoore pinna lähedal, puuduvad Henle lingud.
Nt moodustab maksas vereplasma valgud albumiin ja glubuliin fibronogeene. Liigsed valkained muutuvad desamiinimise tulemusena süsivesikuteks ja rasvadeks. Maksas ümber töödeldud aminohapped viiakse verega kudedesse seal sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohapete desamiinimise produktid muutuvad glükoosiks, millest võib süsnteesida glükogeeni ja rasva. Lihaskoes on 40g, veres ja rasvas 5g valku. Koevalkude lagunemise lõpp-produktiks on amoniaak, kusiaine, kusihape. Lihas Avses moodustub kreatiniin, nukeliinhapete AVses kusihape. Amoniaak transporditakse verega maksa ja neerudesse, maksas moodustub amoniaagist kusiaine e uurea. Väljutatakse kehast uriiniga, vähesel määral higiga. Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse
sellest raamatukesest. Alma Nissen ei käsitle psoriaasi nahahaigusena, vaid neeruhäiretena. Psoriaasihaigel on just neerud need, mis ei suuda organismi laguprodukte ära juhtida. Nahk ei ole siiski loodud selleks, et neerude tööd enda peale võtta, kuigi ta on organismi suurim puhastusorgan. Sellepärast tekibki haigus. Esimese sammuna oleks vaja teha läbi vedelikukuur kolme liitri kartuliveega päevas, nii et neerud saavad läbi loputatud. Kõik kusihappe kaltsiumisoolad ja kusihape, mis kehas leiduvad, neutraliseeritakse kartulivees leiduvate aluseliste mineraalide poolt. Kettude eemaldamiseks nahalt kasutatakse järgmist võtet. Haiged riietatakse pidzaamasse ja minnakse seejärel dusi alla, nii et riided saavad märjaks. Üleliigne vesi pressitakse välja ja haige pakitakse plastkilesse, kus ta lebab järgmise hommikuni. Seejärel nühitakse pehmenenud ja lahtitulnud ketud nahalt ära plastnuustikuga. Pärast sooja ja külma dusi all käimist mähitakse
jne. jaoks- fibrinogeen – vere hüübimisel vabaneb fibriin Vereplasma koostis (jätk) 2) Ioonid – K, Na, Ca, Mg, Fe, Cl, fosfaat-, karbonaat- jne. Ioonid tagavad plasma osmootse rõhu ja pH3)Toitained – aminohapped, rasvhapped,kolesterool, glükoos jne. – on keha rakkudele energiaallikad ja “ehituskivid” suuremate molekulide sünteesil4) Vitamiinid – hädavajalikud paljudes protsessides 5)Jääkained – uurea, kusihape, kreatiniin jt. valkude laguproduktid - neerudesse; bilirubiin jt. hemoglobiini laguproduktid - maksa (sapiks); piimhape jt. anaeroobse lihastöö produktid - maksa6) Gaasid – ca 2% hapnikku ja 70% süsihappegaasist liigub plasmas lahustunult! 7) Regulaatorained – hormoonid jne. reguleerivad paljude protsesside kulgu rakkudes Veregrupid. Vereülekannete puhul on oluline eri inimeste vere sobivus: mittesobiva vere ülekandel
· 1. Kehalise töövõime hindamine biokeemiliste meetoditega vastupidavusala sportlastel Biokeemiline materjal - *lihas *Veri *Uriin *Sülg *Higi * Juuksed * Mikrodialüüs Vere parameetrid - *Hemoglobiin (Hgb) *Hematokrit (Hct) *Vereplasma maht* Erütrotsüütide hulk * Lümfotsüüdid ja immunoglobuliinid * Leukotsüütide hulk * Antikehad jt. meditsiinilised näitajad Metaboliidid - * Laktaat (piimhappe)* Uurea * 3-metüülhistidiin (3-MeHis) * Ammoonium * Kusihape * Kreatiin ja kreatiniin Substraadid - * Glükoos * Vabad rasvhapped ja glütserool * Kolesterool (VLDL, LDL, HDL) * Kreatiinfosfaat * ATP, ADP, AMP, IMP * Vabad aminohapped (türosiin, alaniin, glutamiin)* Hargnenud ahelaga aminohapped (leutsiin) Hormoonid - *Adrenaliin ja noradrenaliin * Testosteroon * Lutropiin * Kasvuhormoon e. Somatotropiin * IGF-1, IGF-2 * Insuliin * Kortisool * Kortikotropiin * Aldosteroon * Opioidhormoonid
16.Haiguse determinandi mõiste Determinandid (määravad tegurid) tegurid, mille muutumisel muutub samuti haiguse esinemissagedus või haiguse tunnused. 17.Selgita haiguste paljupõhjuselisuse kontseptsiooni 18.Too näited eluta (mittenakkavatest) haigusetekijatest Füüsikalised mehaanilised (trauma, surve), termilised (kuumus, külm), radiatsioon, müra, valgusreziim Keemilised eksogeensed (plii ja muud kemikaalid), endogeensed (kusihape) Toitelised puudus, liig Sotsiaalsed (liiga tihe asustus) 19.Loetle nakkusliku haigusetekitaja omadusi (min 3), mis mõjutavad haiguse kulgu ja epidemioloogiat ja seleta kuidas need mõjutavad epidemioloogiat Iseseisvad tunnused (loomupärased omadused) morfoloogia (spoorid, kapslid, suurus, viburid), stabiilsus (füüsiliste tegurite taluvus temperatuur, ph, niiskus), antigeensed omadused ja geneetiline stabiilsus
asukoha poolest teineteisega seotud. KUSEELUNDID Kuseelundkonna ülesanded ja liigitus Ainevahetuse jääkproduktid peab organismist eemaldama, sest nende kogunemine verre kutsub esile enesemürgistuse. Liigne vesi ja süsihappegaas (süsivesikute laguproduktid) eritatakse kehast kopsude kaudu. Erütrotsüütide laguproduktid - sapipigmendid ning mitmed mineraalsoolad (kaltsiumi-, magneesiumi- ja raskemetallide soolad) - eemaldatakse kehast jämesoole kaudu. Valkude laguproduktid (kusihape, kusiaine), mõned soolad jne. eritatakse naha ja neerude kaudu higi ning uriini kujul, kusjuures neerud etendavad seejuures peamist osa. Neerud on seega spetsiifilisteks erituselunditeks - kuseelunditeks. Eemaldades organismist koos valkude laguproduktidega ka vett ja soolasid, aitavad neerud kaasa vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele. Samuti kindlustavad nad vere reaktsiooni konstantsuse, eritades vastavalt vajaduse korral kord aluselisi, kord happelisi fosforhappe soolasid.
kuhjuvad teatud lipiidid, tekivad tugevad meeleelundite ja lihaste häired, krambid, surm saabub 4-5 aastaselt. 4. rauaga - hemokromatoos - raud imendub liiga hästi, tekib raua üleküllus organismis, kannatavad maks, süda, nahk, neerud jne. Eeskätt meestel, kuna naistel eraldub suguküpsuseas verega ise. 5. lämmastikalused - podagra - esineb ainult meestel, avaldub kõrges kusihappe soolade sisalduses. Kusihape on kofeiiniga sarnane molekul, seega ajutöö on edukas. Kusihappe soolade ladestumine liigestesse, mis tekitab valu ja jäikust. 6. heem - porfüüria - ajutalitluse perioodiline häirumine, intensiivne karvakasv, selle käivitab päeva- ja kuuvalgus. Suguliitelised geenmutatsioonid X-liitelised 1. dominantsed 2. retsessiivsed Y-liitelised X-liitelised dominantsed- sagedamini naistel 1. pruun hambaemail 2
hormoone globuliinid suure molekulmassiga, siia kuuluvad komplementvalgud ja antikehad fibrinogeen vere hüübimisel vabaneb fibriin · ioonid K, Na, Ca, Mg, Fe, Cl jne. Ioonid tagavad plasma osmootse rõhu ja pH · toitained aminohapped, rasvhapped, kolesterool, glükoos jne. Need on keha rakkudele energiaallikad · vitamiinid hädavajalikud paljudes protsessides · jääkained uurea, kusihape, kreatiniin jt valkude laguproduktid · gaasid 2% hapnikku ja 70% süsihappegaasist liigub plasmas lahustunult · regulaatorained hormoonid reguleerivad paljude protsesside kulgu rakkudes Vereanalüüse on palju eri variante, olenevalt sellest, mis haigust jälgitakse või otsitakse. Teised verega seotud kehavedelikud: · koevedelikud kõigis kudedes on rakkude vahel interstitsiaalne vedelik, mis on pidevas seoses vereplasmaga
Pärisnahas asub tihe veresoonestik ning higinäärmed. Alusnahk seostuab nahka tema all olevate organitega ning on rasva ladestumise kohaks. Naha näärmed jagunevad higi- ja rasunäärmeteks. Rasunäärmed avanevad enamasti karvanääpsudesse, vaid mõnes üksikus kohas avanevad need otse naha pinnale (eesnahk, pärak jne). Naharasu on võideks nii nahale kui karvadele ning takistab karva märgumist, kuivamist ja mõranemist. Higinäärmete ülesandeks on mõningate ainevahetusproduktide (kusihape, soolad) eritamine ja kaasaitamine konstantse kehatemperatuuri säilitamisele. 49. Kabjad, sõrad ja sarved. Kabi ja sõrg on varba või varvaste erilaadsed nahkkatted. Nende ülesandeks on jäsemete distaalsete otsade mehaaniline kaitse. Kabjad ja sõrad on ehituselt sarnased. Mäletsejalistel esineb igal jäsemel kaks paari sõrgu, millest tagumine paar on rudimentaalne ja asetsed sõrgatsiliigese taga maapinda puutumata.
Nii hakkas ta vaderiks ehk ristivanemaks ja läks end pakkuma sellele perele, esmalt mehele. Mees oli nõus. Nii oli Rinaldol vähemalt võimalus naisea lähemalt kohtuda. Rinaldo asus aga miskipärast kloostrisse mungaks ja unustas mõneks ajaks Agnesa ja ilmalikud tavad. Ajapikku tulid aga tunded tagasi. Siinkohal näidatakse munki halvast küljest, et pole nad nii vagad midagi kui väidavad, muidu neil poleks podagrat( ainevahetushäire, kus kusihape satub verre alkoholi liigtarbimisest). Et tegelikult on mungad täielikud edvistajad ja neile lubatakse liiga palju. Nii ajaski Rinaldo Agnesale ligi, ta ihkas teda. Agnesa siiski kahtles algul , imestades, et mungad selliseid asju teevad. Rinaldo kinnitas, et jah, kui see rüü ära võtta, olen nagu iga teine mees. Probleemiks sai korraks ka see, et Rinaldo Agnesa poja vader oli- sugulussidemed. Rinaldo aga kinnitas taaskord, et ei ole siin midagi
See on põhjus, miks oligotroofsetes veekogudes domineerivad need vetikate perekonnad, kes on väga väikesed. Peale mikroskoopiliste vetikate on rannikualal ka palju makroskoopilisi tegelasi. Vetikatel pole juuri, neil on risoidid, millega kinnituvad substraadile. Limiteerivad toitained Suhkur on põhiline toodetav orgaaniline aine. Anorgaanilised ained, mida vajatakse: lämmastik (NO3, NO2, NH4, NH3, N2, uurea(kusihape)) fosfor (HPO4 ja H2PO4) väävel (SO4, H2S < mürgine). Osad toitained ei ole limiteerivaks faktoriks kõigile, kui osadele on kriitilise tähtsusega. Näiteks osadele vetikate jaoks räni (H2SiO4) jne. Tüüpiline vetikarakk sisaldab: 40% proteiine, 5% nuklehappeid ja nukeotiide, 40% süsivesikuid ja 15% lipiide. Varieerub olenevalt anorgaaniliste toitainete varust, organismi vanusest, temperatuurist ja päikese valgusest.
Tuntuim bakteriperekond selles vallas on Rhizobium, keda võib leida paljude liblikõieliste taimede juurtel nn. juuremügarates. Lämmastiku redutseerimine on energeetiliselt väga kulukas tegevus. Nii kulub bakteritel ühe lämmastikumolekuli sidumiseks 16 ATP-d. Ammonifikatsioon Kui organismid eritavad oma lämmastikuainevahetuse jääke (imetajatel uriiniga karbamiid, lindudel ja roomajatel kusihape, kaladel jt. veeorganismidel ammoonium) asuvad nende kallale bakterid ja seened ning valmistavad nendest ammooniumi (NH3). Ammooniumit saavad osad lagundajad kasutada enda lämmastikuvajaduse rahuldamiseks. Suurele osale taimedest sobib ammoonium ka lämmastikuallikaks (aga eelistatakse nitraate). Nitrifikatsioon Soojades ja neutraalse mullaga tingimustes lagundajate toimel
Kõige pealt kasutakse vabad süsivesikud, maksas talletuv glükogeen, seejärel talletunud rasvad ja kõige viimases faasis hakatakse lihasvalkusid ja teisi valke ümbertöötama energeetilisse tsüklisse. Valkude AV peamised lõpp-produktid ja nende organismist väljutamine. Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape. Enamus eritub kusiainena ja on vabalt filtreeriv. Kusiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne. Kusiaine eritumine sõltub diureesist. Kreatiniin pärineb lihaste valguainevahetusest. Ööpäevane kreatiniini hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel.
N 6 1 7 9 P u riin nukleotiidide ehituskomponentideks. Adeniin kuu- 3 N N lub ka mõnede koensüümide (nt NAD) koostisse. H Oksopuriinide esindajad (joon. 52) on: kusihape NH2 O (2,6,8-trioksopuriin), ksantiin (2,6-dioksopuriin) ja N HN N hüpoksantiin (6-oksopuriin). Kõik need kolm N orgaanilist ühendit on puriinaluste (adeniin, guaniin)
asendatavate ah süntees, *Valkude süntees Valkude ainevahetus: LIHAS *Lihaskoes paikneb ca 75% kogu keha vabade aminohapete fondist* Hargnenud ahelaga aminohapete ainevahetus *Lihase struktuur- ja ensüümvalkude süntees Valkude ainevahetus: NEERUD *Neerude kaudu kulgeb peamine lämmastikku sisaldavate ainevahetuse lõpp- produktide eritamise kanal *Ööpäevas eritub uriiniga 12-18 g lämmastikku*Peamised lämmastikku sisaldavad jääkproduktid uriinis on uurea, ammoniaak, kusihape, kreatiniin Valkude ainevahetuse regulatsioon:*Valkude sünteesi stimuleerivad: *Kasvuhormoon, *Testosteroon, *Insuliin , *Türeoidhormoonid, *Glükokortikoidid Lämmastikubilanss (N- tasakaal): *Lämmastikubilansiks nimetame vahet kindla ajavahemiku vältel (ööpäev) organismi poolt omastatud ja organismist eritunud lämmastiku hulkade vahel*Lämmastikubilanss võib olla - tasakaalus
ERITUMINE Põhiliseks erituselundiks on neerud; eritavad u 1-1,5 l uriini ööpäevas Eritumine toimub ka naha, kopsude, maksa ja seedetrakti kaudu Erituselundite peakmiseks ül-iks on organismi homöstaasi tagamine Kopsud - eritavad CO2 ja vett auru näol ja mitemeid teisi lenduvaid aineid; saab kiiresti reguleerida happe-leelistasakaalu Nahas - higinäärmet abil eemaldatakse vett, soolasid ja jääkprodukte (kusiaine e uurea, kusihape, kreatiniin); teatud määral võib kompenseerida neerude vaegtalitlust Seedetrakt - raskemetallide soolade eritamine, sapi ja vee eritamine soolestikku Neerude funktsioonid: 1) Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 2) Osmootse rõhu säilitamine 3) Happe-leelistasakaalu regulatsioon 4) Ekskretoorne roll - jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamien organismist (süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine
ketoglutaraadi moodustumisega. Vaba ammoonium on toksiline, seetõttu on glutamaadi dehüdrogenaasi reaktsioon hästi kontrollitud. Glutamaadi dehüdrogenaasi positiivseks allosteeriliseks effektoriks on ADP, inhibiitoriteks aga GTP ja NADH. 5. Püridoksaalfosfaadi struktuur, funktsionaalsed rühmitused. Kofaktor transamineerimise reaktsioonis. Funktsioneerib vaheühendi kandjana. Vit B6. 6. Erinevad lämmastiku metabolismi jääkproduktid eluslooduses. Karbamiid, NH4+, kusihape 7. Karbamiidi molekuli lämmastiku ja süsiniku aatomite päritolu. Uurea tsükli adaptermolekul. Miks võime seda molekuli nimetada katalüsaatori funktsiooni kandvaks N üks lämmastiku aatom tuleb aspartaadist, teine NH 4+-st. C CO2-st 8. Uurea tsükli ensüümid ja vaheühendid. ATP tarbimine. Reaktsioonide rakusisene lokalisatsioon. Uurea tsükli toimumisks on vajalikud 5 reaktsiooni.
Letsitiin on erinevates toiduainetes üks enimkasutatavaid lipiidne lisaaine, põhiliselt emulgaatori roll (muudavad kaks või enam segunematut koostekomponenti ühtseks massiks) ja antioksüdant. Ühend vajalik rakkude ülesehituseks, normaalseks AV-ks ja ka sapi koostise stabiliseerimiseks, vähendab kolesterooli hulka. Antiosksüdandid on ained, mis võitlevad vabade radikaalide vastu. Lipiideses keskkonnas vitamiin A ja E, vesikeskkonnas vitamiin C, glutatioon, seleen, kusihape. Soovitavad toidurasvad: tursamaksaõli, rapsiõli, maisiõli, oliiviõli, päevalilleõli. 11. Valkude funktsioonid inimese organismis. Täisväärtuslikud ja vähemväärtuslikud valgud meie toidus. Asendamatud aminohapped. Faktorid, mis mõjutavad sportlase valguvajadust. Probleemid, mis seostuvad liigse valguga toidus. Fun *Struktuurne on elusrakkudes kõige levinumad makromol ja kuulub kõikidesse organellidesse;
Glükoos liigub temafa kaasa, kuna neil on ühine transpordivalk. Na+ passiivne tagasiimendumine tpimub Henle lingu õhukeseseinalises osas. 3. Sekretsioon. Mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks. Uriini koostis: vesi, valk, glükoos, kusiaine, kusihape, Na+, K+, NH4+, Cl-, HPO42-, SO42-, kreatiniin. Regulatsioon. (iseregulatsioon, humoraalne, neuraalne) Humoraalne regulatsioon: · Antidiureetiline hormoon soodustab vedeliku tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka diureesi · Aldosterooni mõjul väheneb Na+ eritus uriini, rohkem Na+ jääb organismi, mis omakorda suureneb organismi rakkudevahelise vedeliku hulka ja tõstab vererõhku. Suurendab K+ eritust.
2. VERI JAVERERINGE NORMAALVÄÄRTUSED. Vere koostis ja ülesanne: Veri kui vedel sidekude on vahendajaks kõikide kudede vahel. Veri täideb organismis trantspordi-, kaitse-ja sisekeskkonna püsivuse e. homeostaasi säilitamise funktsiooni. Vereringe ehk tsirkulatsioon (circulatio) on organismi trantspordifunktsioon, mis tagab kudede totainetega varustamisega seedetraktist (hapnik, glükoos, rasvhapped, vitamiinid, mineraalained) ja jääkainete eemaldamisega kopsudesse, neerudesse (CO2, kusihape, kreatiniin, anorgaanilised jääkained), toimetab hormone jt bioaktiivseid aineid nenede toimekohtadesse. Vere vahendusel jaguneb organismis ka ainevahetuses tekkinud soojus ja happelisuse erinevus. 8 Kaitsefunktsiooni tagab verele osa vereliblesid koos veres tekkivate ringlevate antikehadega võime kahjutuks muuta haigusetekitajaid. Vere hüübimisvõime kaitseb organismi väikeste
Glükoos liigub temafa kaasa, kuna neil on ühine transpordivalk. Na+ passiivne tagasiimendumine tpimub Henle lingu õhukeseseinalises osas. 3. Sekretsioon. Mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks. Uriini koostis: vesi, valk, glükoos, kusiaine, kusihape, Na+, K+, NH4+, Cl-, HPO42-, SO42-, kreatiniin. Regulatsioon. (iseregulatsioon, humoraalne, neuraalne) Humoraalne regulatsioon: · Antidiureetiline hormoon soodustab vedeliku tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka diureesi · Aldosterooni mõjul väheneb Na+ eritus uriini, rohkem Na+ jääb organismi, mis omakorda suureneb organismi rakkudevahelise vedeliku hulka ja tõstab vererõhku. Suurendab K+ eritust.
annaabi.ee 
