Adrenaliin ehk epinefriin Adrenaliin Avastas poola füsioloog Napoleon Cybulski aastal 1895 Toodavad neerupealised Eritub koos noradrenaliiniga Funktsioonid Moodustab koos noradrenaliiniga osa võitle- või-põgene süsteemist Kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu Laiendab pupille Ahendab veresooni Tõstab veresuhkru taset Funktsioonid Nõrgendab immuunsüsteemi Vähendab vere voolu siseorganitesse, suurendab lihaste verevarustust Kiirendab ainevahetust Stimuleerib KNS Valmistab organismi ette pingutuseks Kasutatud kirjandus http://est.probiotech.org/clinical-operations/ laboratory-services https://et.wikipedia.org/wiki/Adrenaliin https://et.wikipedia.org/wiki/Noradrenaliin https://tera-petersoni.ope.ee/files/go_to_file /1748 Tänan kuulamast!
tegevust Aitavad korraldada ainevahetust Juhivad sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi Hormoone iseloomustab Hormoonid sünteesitakse spetsiaalsetes kudedes või näärmetes Hormoonid eritatakse vereringesse ja seal kantakse nad toimekohtadesse Hormoonid muudavad selliste kudede ja organite aktiivsust, millesse nad toimivad Hormoonide tüübid Amiinid (katehoolamiinid, epinefriin, norepinefriin, türoidhormoonid) Prostaglandiinid (on tsüklilised mitteküllastunud rasvhapped) Steroidhormoonid (näiteks testosteroon, östrogeen) on kõik tsüklilised süsivesinikud, mis kõik sünteesitakse kolesteroolist Peptiidid ja proteiin hormoonid (näiteks insuliin) on suurimad ja enim kompleksed hormoonid Adrenaliin See kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid lihastes
Adrenaliin Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. See on sümpatomimeetiline monoamiin. Hormooni isoleeris ja avastas 1895. aastal poola füsioloog Napoleon Cybulski. Adrenaliin on neerupealiste kõige tuntuim hormoon, seal toodetaksegi adrenaliini. Kui adrenaliin väljastatakse vereringesse, mõjub see mitmetele adrenergilistele retseptoritele ning sel on mitmeid keha mõjutavaid efekte
Toime : - ainevahetuse regulatsioon - kehatemperatuur - füüsiline ja vaimne areng - närvisüsteemi Kõrvalkilpnäärmed(kaltsiumi sisaldus veres !) H. parathormoon e. Paratüreoidin - Pankreas – Langerhansi H. insuliin Toime : - mmudab vere oleva glükoosi keharakkudele kättesaadavaks - veresuhkru tase langeb H. glükagoon Toime: - glükogeeni lammutamine maksas glükoosiks - veresuhkru tase tõuseb Neerupealissed : - H. Adrenaliin (süda ) epinefriin , nooradrenalliin – norepinefriin . Toime : - Toime on sarnane sümpaatilise närve süsteemile . Südame aktiivsus tõuseb. Neerupealsed : Koorollus H.glükortikoid – kortisool , kortikosteroon Toime - Süsivesikute, valkude ja vee ainevahetus . - Tähtsus kohanemisereaktsioonides. - Põletiku ,alergia ja tursevastane toime. Koorollus H. gonadokortikoidid – anabooolsed h. Toime : Sarnanevad nad meessuguhormoonidega Kilpnääre kaltsitoniin
Hormoonid mjuhivad ka sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi. Peaajus asub väikese kirsi suurune ajuripats ehk hüpofüüs. Ajuripats on inimorganismis "juhtnäääre", sest ta korraldab kõigi teiste hormooninääärmete tööd. Ajuripats toodab kasvuhormooni. Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. 4 1. Adrenaliin Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. Adrenaliin on sümpatomimeetiline monoamiin. Hormooni isoleeris ja avastas 1895. aastal poola füsioloog Napoleon Cybulski. 1.1 Kus toodetakse adrenaliini? Neerupealised, nagu ütleb nimetuski, paiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha
kiud lähtuvad… Sümpaatilise närvisüsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonnast 2. Sümpaatilise süsteemi mediaatorid? Noradrenaliin (norepinefriin) – mediaator o Keemiline olemus: katehoolamiin o Lammutatakse ensüümide MAO (monoamiini oksüdaas) ja COMT (katehooli-o- metüültransferaas) poolt o Toodetakse paljudes kohtades Adrenaliin (epinefriin) – neerupealiste säsi hormoon (toodetakse ainult neerupealistes), katehoolamiin. Dopamiin – imetajatel toimib neurotransmitterina (mediaator sünonüüm) Türoksiin – DOPA – dopamiin – noradrenaliin - adrenaliin 3.Adrenergiliste retseptorite klassifikatsioon? a. α1 – postsünapsis, kõige rohkem arterites (veresoonte seintes, sooltes, emakas) b. α2 – presünapsis, kontrollib mediaatori
PTH (paratüroidhormoon) e. Suurendades kaltsiumi eraldumist luudest tõstab selle sisaldust veres (vt. Kõrvalkilpnäärmed parathormoon e. paratüriin ülal). Vähendab fosfori hulka veres. Neerupealised (säsi). Adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin. Noradrenaliini Stimuleerivad glükoosi vabanemist maksast verre, et selle lagundamisel väljutavad ka Noradrenaliin e. norepinefriin e. kudedes saada energiat. Kiirendab südametegevust ja hingamist ning närvilõpmed.
Samuti toimub ka glükogenolüüs; tekkiv glükoos kasutatakse kohapeal lihasrakkude kontraktsiooniks ära. Noradrenaliin koos adrenaliiniga moodustavad osa võitle-või-põgene süsteemist, mõjutades südametegevust, skeletilihaseid ning suurendades glükogenolüüsi ehk glükogeeni lagunemist ja glükoneogeneesi ehk glükoosi uuesti sünteesimist organismis. Adrenaliini, noradrenallini ja dopamiini toime organismi talitlusele on järgmine. Adrenaliin ehk epinefriin tekitab üldise perifeerse takistuse vähenemise veresoontes, seega südame väljutusmaht suureneb ja kiireneb südame löögisagedus. Samuti laiendab adrenaliin maksa ja lihaste arterioole ja tõstab süstoolset vererõhku. Lisaks lõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab tänu sellele hingamist. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse või samuti ka positiivsete emotsioonide korral, et organism saaks valmistuda olukorrale reageerimiseks.
- Glükogeeni fosforülaas aktiveeritakse allosteeriliselt (mitte aktiivsaidist) AMP poolt ja inhibeeritakse allosteeriliselt ATP, glükoos-6-fosfaadi ja kofeiini poolt. - Glükogeeni süntaas stimuleeritakse glükoos-6-fosfaadi poolt. Mõlema ensüümi regulatsioon toimub ka kovalentse modifitseerimise (fosforüleerimise) teel, mis on hormonaalse kontrolli all (insuliin, glükagoon, epinefriin, glükokortikoidid). Insuliin sekreteeritakse pankreases vastuseks glükoositaseme tõusule veres. Insuliin toimetatakse pankreasest maksa värativeeni kaudu, mis on ainus veen, mis toidab organit. Stimuleerib glükogeneesi sünteesi ja inhibeerib glükogeeni degradatsiooni (kahandamine), alandades nii glükoosi taset veres. Epinefriin vabastab kiiresti suuredenergiahulgad. Glükagoon aitab hoida pikemaajaliselt glükoosi taset veres
ja malonüül-KoA-st HOOC-CH2 CO~SKoA - Pika C-ahelaga (>16) rasvhapped Sünteesi prekursoriks on PALMITHAPE CH3-(CH2)14-COOH LIPIIDIDE METABOLISMI REGULATSIOON Vabade rasvhapete sisaldus veres - integraalne parameeter, lipolüüsi ja lipogeneesi vahelise suhte resultaat. lipogenees rasvhapped veres <- lipolüüs Regulatsioon hormoonide toimel · epinefriin · kortikotropiin - lipolüüsi intensiivistumine, r.h. taseme tõus · insuliin - pärsib lipolüüsi, stimuleerib r.h. sünteesi maksas KETOONKEHAD "kehad" - ajalooliselt kujunenud nimetus; maksa rakkudes sünteesitavad, veres ja uriinis lahustuvad ühendid Ketoonkehade üleproduktsiooni põhjustavad tugev nälgimine ja ravimata diabeet.
ülekandjad), mille sidumiseks on sihtmärk-rakul spetsiifilised retseptorid. 3. Andke hormoonide klassifikatsioon a) keemilise ehituse järgi : *steroidid - sünteesitud kolesteroolist; reguleerivad soolade/vee tasakaalu, põletikuprotsesse, seksuaalfunktsiooni N. Testosteroon. *aminohapete derivaadid - reguleerivad silelihase kontraktsioone, vererõhku südametegevust, lipolüüsi, glükogeeni fosforolüüsi N. Epinefriin *peptiidid - reguleerivad mitmeid funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemine N. Insuliin. *eikosanoidid - rakuhormoonid, oluline regulatoorne roll kudede homöostaasis ning põletiku vähkkasvajate tekkes N. Prostaglandiinid. b) sünteesi- ja toimimiskoha järgi: *endokriine - endokriinnäärme rakud sünteesivad hormooni ja sekreteerivad selle verre, kus transporditakse sihtmärk-rakuni *parakriinne - hormoon
psüühika häired. Haigel on tõusnud põhiainevahetus, uriiniga eritub eritub palju lämmastikku (kreatiini). Raviks pärsitakse hormooni hormooni produktsiooni joodi blokeerimisega. Mõnikord eemaldatakse operatiivseltosa näärmest. KÕRVALKILPNÄÄRME HORMOONID Parathormoon PTH Kaltsitoniin NEERUPEALSETE HORMOONID Neerupealsetel eristatkse säsi ja koort ning kummaski toodetakse hormoone. S ä s i o l l u s e hormoonid adrenaliin / epinefriin ja noradrenaliin / norepinefriin, mis tekivad türosiinist. Adrenaliin stimuleerib glükogeeni lagunemist maksas, mis viib glükoosisisalduse tõusule veres, soodustab rasvade lagunemist lipaasi aktiviseerumisega. Noradrenaliin soodustab emaka lihaskesta (müomeetriumi) kontraktsioone, lõõgastab bronhide ja soolte lihaskesta. K o o r o l l u s e hormoonidel on steroidne olemus ja seepärast nimetatakse neid hormoone kortikosteroidideks. Nende keemiliseks eelkäijaks on kolesteriin
Neurotransmitterid e mediaatorid I: atsetüülkoliin ja amiinid Neuromediaator Funktsioonid Atsetüülkoliin (acetylcholine, Ach) Vallandub paljudes sünapsides ning närvide ja lihaste ühenduskohtades, lihaskiudude kokkutõmbumine. AMIINID Dopamiin (dopamine, DA) Emotsioonide, motivatsiooni ja motoorika regulatsioon. Noradrenaliin (NA) e norepinefriin (norepinephrine, NE) Aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, seotud ka õppimise ja mäluga Adrenaliin e epinefriin (epinephrine, EP) Aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, sh fight or flight reaktsioon Serotoniin (serotonin, 5-HT) Meeleolu, aktiivsuse ja une regulatsioon. Koliinergiline süsteem, ACh : Erutust tekitav, hoiab neokorteksi ärkvel. · Roll mälu formuleerumises neuronite erutuvuse kaudu. · ACh neuronite surm ja ACh kontsentratsiooni tõus neokorteksis on seotud Alzheimeri tõvega. · Retseptorite tüübid: 5 muskariini (M1-M5), 4 nikotiini (N1-N4) Adrenergiline süsteem (NA/NE)
membraani ja kinnituvad tuumale. nt. steroidhormoonid - tänu lipiidsele struktuurile läbivad kergesti rakumembraani (östrogeen, progestereoon, testosteroon) Sisenõrenäärmed Hüpofüüs: kasvuhormoonid ja endorfiinid - rakkude kasv ja jagunemine. Kilpnääre: türoksiin - inimese ainevahetus ja kehatemperatuur. Kõhunääre (pankreas): insuliin - glükoos glükageeniks; glükogoon - glükogeen glükoosiks. Neerupealised: adrenaliin e. epinefriin (+noradrenaliin) - kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja artereid, tõstab veresuhkru taset, immuunsüsteemile nõrgendav mõju. Munandid: testosteroon - spermide küpsemine, mehe sootunnused Munasarjad: östrogeen ja progesteroon - menstruaaltsükkel, naise sootunnused Platsenta: hCG, progesteroon, östrogeen - hCG reageerib rasedustestile. Humoraalne regulatsioon on aeglasem ja pikaajalisem (sest hormoonid on veres kauem),
Glükogeeni süntaas ei ole võimeline glükogeeni sünteesima ilma juuretiseta e praimerita selleks praimeriks ongi glükogeniin. GLÜKOGEENI SÜNTEESI JA LAGUNDAMISE REGULATSIOON 1. Võrrelge glükogeeni sünteesi ja lagundamise kontrolli. Glükogeeni süntaas on põhiline kontrollreaktsioon glükogeeni sünteesil loomsetes rakkudes. 2. Kirjeldage, kuidas mõjutavad glükogeeni metabolismi lihastes ja maksas insuliin, glükagoon ja epinefriin. Insuliin stimuleerib glükogeeni sünteesi. Glükagoon ja epinefriin stimuleerivad lagundamist. 3. G-valkudega seotud retseptorid ning signaaliülekande kaskaad, mis reguleerib glükogeni süntaasi aktiivsust. G-valkudega seotud retseptorid käivitavad sündmuste ahela, mis viib rakus ühe või mitme rakusisese käskjälgmolekuli kontsentratsiooni muutumisele. Tähtsamad rakusisesed käskjalgmolekulid, mis
vähendavad rakkudes glükoosi kasutamist. Neerupealisesäsi H adrenaliin stimuleerib glükagooni teket ja tõstab vere glükoositaset. Hüpofüüsi eessagara somatroopne e. kasvuhormoon vähendab ka glükogeenivarusid ja intensiivistab glükoosi teket, pidurdab glükoosi vastuvõtmist rakkude poolt, tõstes veresuhkru taset. Kilpnäärme H-d (türeoidH)toimel intensiivistub SV-d lõhustuvate ensüümide aktiivsus, suurened SV-te utilisatsion. Epinefriin - ??? ja norepinefriin -??? · Lipiidide ainevahetus,ööpäevane vajadus: Lipiidid on energiarikkad 1g lipiide annab oksüdatsioonil 9,0 kcal.. oluline koht meie energiabilansis, lipiidide arvel ~30% ööpäevases energiakulust. Ööpäevane lipiidide vajadus on 80-90 g (toiduga omastab 95%). Toit peab sisaldama nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Seedetraktis lõhustutakse toiduga saadud lipiidid rasvhapeteks ja glütserooliks, mis
[3] 2 Meie toidulaual on amiiniderohked näiteks avokaadod, banaanid, sidrunid ja ananassid; köögiviljadest spinat ja hapukapsas; liharoogadest eriti kalatoidud, aga ka veisemaks; kõik kõvemad (vanemad) juustud; tume sokolaad ja ka näiteks vein. [4] Lisaks sellele on ka paljud närvisüsteemi signaalmolekulid amiinid, näiteks stressihormoon adrenaliin [5] (korrektsemalt epinefriin), ,,õnnehormoon" dopamiin, toitu reguleeriv serotoniin; neurotransmitter histamiin jt. [2] Ka pärilikkusaine DNA on kokkupakitud amiinirikaste valkude poolt. Heterotsüklilisi amiine, mis on pärilikkusaine ehitusblokkideks nimetatakse ka alusteks.[6] Joonis 2 Heterotsüklilised amiinid DNA ja RNA koostises. [8] Joonis 3 DNA struktuur. Rohelisega on
fragmenti nikotiinamiidist ja pürrolidiini osa ornitiinist ja seega kuulub mõlemasse klassi. Enamjaolt jaotatakse nad suurtemateks gruppideks: 1. “Tõelised alkaloidid” , mis sisaldavad lämmastikku heterotsüklis ja tulenevad amino hapetest. (Atropiin, nikotiin, morfiin, jne.) 2. “Protoalkaloidid” , mis sisaldavad lämmastikku ja tulenevad ka amino hapetest. (Meskaliin, adrenaliin, epinefriin, jne.) 3. Püloamiinsed alkaloidid. 4. Peptiidsed ja tsüklopeptiidsed alkaloidid. 5. Pseudoalkaloidid - Alkaloidi laadsed ühendid mis ei tulene aminohapetest. Selles grupis on terpeeni ja steroidide laadseid alkaloide, lisaks ka puriini-laadseid nagu kohveiin, teobromiin, jne. Omadused Enamjaolt on tegemist nõrkade alustega, kuid mõningad näiteks nagu teobromiin on amfoteersed.
· Väljahingamine tavaliselt passiivne kuid lisandub sunnitud väljahingamine Gaasivahetus kopsudes paraneb · Kopsude pindala suureneb · Kapillarisatsioon suureneb Gaaside transpordimaht suureneb · Vere Hgb-% suureneb O2 ülakanne kudedele paraneb · kapillaare tuleb juurde Spordijoogi kasutamine Ilma joogita Koos joogiga Stardieelne seisund · Erutuse tulemusel vabaneb adrenaliin (epinefriin; erutusseisundit põhjustav hormoon) ja glükagoon (vere suhkrutaset tõstev hormoon) · Käivitub kaskaad reaktsioone mille tulemusel vabaneb glükogeenist vaba glükoos · Tõuseb veresuhkur ja kui seda ei kasutata ära käivitub vastupidine protsess, mille käigus insuliini (vere suhkrutaset langetav hormoon) osalusel langetatakse vere suhkrutaset (ja võib saabuda unisus, apaatia vmt) VO2max ehk hapnikutarbimise võime · Koe võime hapnikku
); ◦ 4. aitavad tagada organismi homöostaasi – osmootne rõhk, veresuhkrupeegel, kaltsiumi- ja fosforisisaldus); ◦ 5. ainevahetuse regulatsioon, energeetilise tasakaalu regulatsioon. HORMOONID, INIMORGANISMI METABOLISMI JA TALITLUSE REGULATSIOON 1. Süsivesikute metabolismi reguleerijad ◦ vere glükoosisisaldust langetavad: insuliin, somatostatiin ◦ vere glükoosisisaldust suurendavad hormoonid: glükagoon, epinefriin, STH, glükokortikoidid kortisool) 2. Lipiidide metabolismi reguleerijad ◦ STH, β- lipokaiin, epinefriin, kortikotropiin, glükokortikoidid, insuliin 3. Aminohapete ja valkude metabolismi reguleerijad ◦ STH, kortikotropiin, glükokortikoidid, kortikotropiin 4. Vee ja mineraalainete metabolismi reguleerijad ◦ adiuretiin (vasopressiin), atrionatriureetiline faktor, mineralokortikoidid, endoteliinid, ◦ angiotensiinid 5. Kaltsiumi (fosfori) metabolismi reguleerijad
rühmadena tugevalt valkudega seotud. Vitamiin C on samuti redoksreaktsioonides osalev ühend. Enamik loomasid, va primaadid on võimelised sünteesima vitamiini C lähtudes glükoosist. Vitamiin C funktsioneerib redutseeriva agendina ja on vajalik teatud metalliliste kofaktorite hoidmiseks redutseeritud vormis. Vitamiin C kasutatakse esiteks proliini ja lüsiini hüdroksüleerimisel kollageeni sünteesil. Teiseks, dopamiini β-hüdroksülaasi reaktsioonis, mille tulemusena sünteesitakse epinefriin ja norepinefriin ning türosiini degradatsioonil. Kolmandaks on vitamiin C üldine antioksüdant ja stimuleerib raua adsorbtsiooni. Tavaliselt on organismis piisav vitamiin C tagavara 3-4 kuuks. Vitamiin B12 (koobalamiin) Vitamiin B12 on keeruka struktuuriga ühend, mis konverteeritakse mitmeks koensüümiks. Vastavad koensüümid funktsioneerivad kui vesiniku aatomi ümberpaigutusreaktsiooni katalüsaatorid, kusjuures samas toimub mingi teise rühma
● Reguleeritava aine hulk veres või reguleeritava valdkonna seisund mõjutab hormooni tootimise taset. ● NS toime mõjutab teatud hormoonide tootmist. ● Teisi hormoone reguleeriv toime. Hormoonide toimemehhanismid: ● Vabaneva hormooni hulk sõltub organismi vajadusest antud ajahetkel. ● Nad on mitmesuguste funktsioonide regulatsioonisüsteemide lülid: 1. rühm: hormoonid nagu adrenaliin=epinefriin, noradrenaliin=norepinefriin, adiuretiin=antidiureetiline hormoon jt. - nende kontsentratsioon võib vereplasmas kõikuda laiades piirides. 2. rühm: nt türoksiin, mille kontsentr.vereplasmas on suhteliselt püsiv. ● Organismi rakkudes on pidevalt üle 50 hormooni - nad reageerivad siiski ainut teatud kindlatele h ormoonidele - valikuline vastus põhineb hormoonide eineval lahustuvusel
Bronhokonstriktsiooni tõenäosust suurendavad infektsioonid, GÖR, sinusiit Astmahaigetel EI soovitata tegelda sukeldumisega, allveespordiga, kestvusaladega Sobivad aga pallimängud ATOOPILINE DERMATIIT (AD) ja sport Ei sobi ujuda basseinis AD-ga higistavad vähem kui terved ALLERGILINE RINIIT ja sport Ninahingamise takistus soodustab alumistes hingamisteedes bronhikonstriktsiooni teket Urtikaaria nõgestõbi FTA e anafülaksia toit, treening, putuka hammustus Ravi anafülaksia korral Epinefriin sc, antihistamiinikumid H1 ja H2, hoiduda soojast, niiskest keskkonnast Peamiselt südameravimid põhjustavad anafülaksiat Reaktsioon putuka torkele Mürgi kogus 1 nõelamisega: mesilane 50 (-140) µg, herilane 1,7 17 µg Normaalne paikne reaktsioon punetus, turse, sügelus, valu Lühiaegne, 4-6 tundi, maksimaalselt paar päeva Ulatuslik paikne reaktsioon Süsteemne toksiline reaktsioon hulgi nõelamise tagajärjel, 70 kg = 1500 nõealmist Hüposensibiliseerimine
translatsioon tsütoplasma. mRNA primaarne transkript (heterogeenne tuuma RNA) modifitseeritakse küpseks mRNA-ks tuumas enne suunamist tüstoplasmasse. 14. Iseloomustage hormoonide retseporeid järgmistest aspektidest: a) keemiline koostis ja struktuur · Steroidid sünteesitud kolesteroolist reguleerivad metaboolseid protsesse, soolade/vee tasakalu, põletikuprotsesse, seksuaalfunktsiooni · Aminohapete derivaadid - epinefriin, jt.- reguleerivad silelihase kontraktsioone, vererõhku, südametegevust, lipolüüsi, glükogeeni fosforolüüsi · Peptiidid (insuliin) reguleerivad mitmeid funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemine · Eikosanoidid (prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid) rakuhormoonid, oluline regulatoorne roll kudede homöostaasis ning põletiku ja vähkkasvajate tekkes. c) toimimise põhimõtted. (toimimise ja toimekoha järgi).
reabsorbeerub. torukese vedelikust → verre – Na+, K+, Cl-, bikarbonaat, vesi, glükoos, AH Väga palju transporditakse aineid (aktiivselt ja passiivselt). Palju Na +, Cl-, fosfaati imendub – kontrollivad hormoonid angiotensiin II, aldosteroon, antidiureetiline hormoon, endoteliin-1, nartiuretic peptiid, paratrüoidhormoon, vitamiin D 3 ja kaltsitoniin. Sekreteeritakse: endogeensed - sapphappe soolad, oksalaat, uraat, kreatiniin, prostaglandiinid, epinefriin, hippuraat. Lisaks ravimid ja toksiinid: AB (penitsilliin G, trimethoprim), diureetikud (chlorothiazide, furosemide), viirusvastased (acyclovir, ganciclovir), anesteetiline morfiin ja selle derivaadid, herbitsiid paraquat jpt * Henle ling (alanev osa ja peen/ ülenev jäme osa). ülenev peen osa: - uurea läheb toru valendikku, vesi tuleb torust välja, teeb U-ringi, seejärel läheb NaCl torust verre. Säilitab torus hüpertoonilisuse. ülenev jäme osa: - imenduvad Na+,K+, Cl
Benseeni Benseen ja tema derivaate nimetatakse aromaatseteks, kuna mõned asendatud benseenid on tugeva aroomiga. Aromaatsete karbotsükliliste ühendite klassi kuulub terve rida kõrge bioaktiivsusega esindajaid, mis on kasutusel ravimitena või funktsioneerivad inimorganismi biomole- Joon. 6 OH kulidena. Katehhoolamiin epinefriin (adrenaliin, joon. 6), mis põhjustab vererõhu tõusu, südametegevuse kiirenemist OH ja bronhide dilatatsiooni, on üheks näiteks. Benseenituuma Epinefriin sisaldavate ravimite tüüpnäiteks on palavikkualandav ja (adrenaliin) valuvaigistav aspiriin (atsetüülsalitsüülhape, joon. 6), mis HC OH
vereringes pikki vahemaid ja mõjutavad ka kaugel paiknevaid rakke. Parakriinsed hormoonid – eemalduvad tekkekohast vähe, toimivad naabruses olevate rakkude suhtes. Autokriinsed hormoonid – toimivad peamiselt samas rakus, kus nad on sünteesitud. Hormoonide keemiline struktuur. Hormoonid võivad olla peptiidid ja valgud (nt insuliin, glükagoon, kasvuhormoon), aminohappe türosiini derivaadid (katehhoolamiinid – epinefriin (adrenaliin) ja noradrenaliin; türoksiin ja trijoodtüroniin), steroidid (neerupealise koore hormoonid ja suguhormoonid) ja arahhidoonhappe derivaadid (arahhidoonhape on polüküllastumata rasvhape). NB! Steroididel on steraantuum. Hormoonide transport veres. Valdava enamuse hormiinode transport toimub vere kaudu. Hormoonide transpordiviis veres sõltub nende keemilisest ehitusest. Nt valgulise ehitusega ja katehhoolamiinid toimetatakse edasi molekulidena.
sünteesitakse kehas - süsivesikutevaese dieedi, nälgimise, väga raske füüsilise koormuse puhul Glükoneogenees toimub maksas (90%) ja neerudes (10%) · Soovitavalt moodustavad triglütseriidid 25...30% toidu-energiast · Triglütseriidid on peamine energiavaru organismis (~85%) · Toidurasvade hüdrolüüs toimub pankrease lipaaside toimel · Koerasvade hüdrolüüs toimub hormoon-reguleeritava lipaasi toimel · Hormoonid - glükagoon, epinefriin ja adrenokortikotroopne hormoon - käivitavad rasvadepoodes (adipotsüütides e. adipoosrakkudes) olevate rasvade hüdrolüüsi (rasvhapete vabastamise). Rasvhapete biosünteesi ja degradatsiooni radade 4 peamist erinevust: 1. Süntees toimub tsütosoolis, lagundamine mitokondrites. 2. Selgroogsetes esineb sünteesiensüümide kompleks ühe polü-peptiidina (6 aktiivsust), degradatsiooni ensüümid aga on eraldi valkudena 3
Asendamatuid aminohappeid sisaldavad liha, kala ja piimavalgud ning seepärast nimetataksegi neid täisväärtuslikeks valkudeks. Taimses toidus, täisteraviljas ja ubades mõni neist põhiaminohapetest puudub. Kui aga söögisedelis kombineerida näiteks teravilja ubadega, on võimalik kõik vajalikud aminohapped kätte saada. Aminohapped on üliolulised, kuna neid kasutatakse keha poolt teatud hormoonide, närvivahendusainete (epinefriin, serotoniin, norepinefriin ja türeoidhormoon) ja muude kehale oluliste ainete moodustamiseks (näiteks koliin, karnitiin, RNA ja DNA). Valguvajaduse rahuldavad ka ainuüksi juur-, tera- ja kaunviljad, tagades samas toidu piisava kaloraai. Niisuguse dieedi puhul aga peab toiduaineid teadlikult valima, et saada kätte kõik asendamatud aminohapped. Valguvajadus sõltub kehakaalust. Täiskasvanud inimese päevase valguvajaduse arvutamiseks
1.1.4 Guaraana Guaraana on taim, mis kasvab Amazonase vihmametsades, sisaldades suures koguses guraniini, mille toime on väga sarnane kofeiinile (Rõõmus Peet toidublogi 2013). Uuringud on näidanud, et guaraanat on ohutu kasutada kesknärvisüsteemi stimulandi ja kaalulangetuse abivahendina (Rõõmus Peet toidublogi 2013). Nagu kofeiingi, stimuleerib guaraana neerupealseid, mille tulemusena vabanevad hormoonid epinefriin, norepinefriin ja dopamiin, mis suurendavad kaalukaotust, annavad energiat, vastupidavust kui ka suurendavad konsentratsioonivõimet (Rõõmus Peet toidublogi 2013). Uuringud näitavad, et päevane tarbitab kogus võiks jääda 500 ja 100 mg vahele, manustades 3xpäevas (Rõõmus Peet toidublogi 2013). 1.2 Ostu- ja tarbimisregulatsioon Energiajookide müügile pole Eestis seatud seadusandlikke müügipiiranguid. Samas võib kauplus kehtestada ostupiirangu omal äranägemisel
SIGNAALIÜLEKANNE 1. Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ained, mida keskknärvisüsteemi kontrolli all sünteesitakse endokriinnäärmetes ja mis vere vahendusel reguleerivad metaboolseid protsesse ja füsioloogilisi funktsioone. Hormoonide klassid keemilise ehituse järgi. Steroidid sünteesitud kolesteroolist, reguleerivad soolade/vee tasakaalu, põletikuprotsesse, seksuaalfunktsiooni. Aminohapete derivaadid epinefriin jt reguleerivad silelihaste kontraktsioone, vererõhku, südametegevust, lipolüüsi, glükogeeni fosforolüüsi. Peptiidid reguleerivad mitmeid funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemine. Eikosanoidid (prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid) rakuhormoonid, oluline regulatoorne roll kudede homöostaasis ning põletiku ja vähkkasvajate tekkes. Klassifikatsioon sünteesi- ja toimumiskoha järgi
'
Vabaenergia muudu võrrand: G= G° +RTln([C][D]/[A][B]). Tasakaaluolekus [C][D]/[A][B]=Keq ning G=0, seega
'
G° =-RTlnKeq
III AMINOHAPPED. PEPTIIDID
1. Aminohapped: vaadata struktuur ja nimetused ning grupeering. Ebatüüpilisi aminohappeid: hüdroksülüsiin,
hüdroksüproliin, püroglutamaat, homoseriin, epinefriin jvpt.
2. Aminohapetel dissotseerub nii alfa-karboksüülrühm (pKa1~2) ja alfa-aminorühm (pKa2~9), mõnede aminohapetel võivad
ka kõrvalahel sisaldada dissotseeruvaid rühmi (pKaR).
pI valgu isoelektriline punkt, mis iseloomustab tema elektrilisi omadusi. pI on selline keskkonna pH väärtus, mille juures
valgu molekuli summarne laeng võrdub 0-ga . Kui pH=pI: laeng ,,0" ei liigu elektriväljas; kui pH
stimuleerivad glükoneogeneesi maksas ja vähendavad rakkudes glükoosi kasutamist. Neerupealisesäsi H adrenaliin stimuleerib glükagooni teket ja tõstab vere glükoositaset. Hüpofüüsi eessagara somatroopne e. kasvuhormoon vähendab ka glükogeenivarusid ja intensiivistab glükoosi teket, pidurdab glükoosi vastuvõtmist rakkude poolt, tõstes veresuhkru taset. Kilpnäärme H-d (türeoidH)toimel intensiivistub SV-d lõhustuvate ensüümide aktiivsus, suurened SV-te utilisatsion. Epinefriin - ??? ja norepinefriin -??? · Lipiidide ainevahetus Lipiidid moodustavad ~10-20% kehakaalust. Erinevus on rakustruktuuri kuuluva (hulk suhteliselt püsiv) ja depoorasva vahel (hulk sõltub õigest toitumis-, elureziimist ja pärilikkusest). Lipiidid on energiarikkad 1g lipiide annab oksüdatsioonil 9,0 kcal.. oluline kohht meie energiabilansis, lipiidide arvel ~30% ööpäevases energiakulus. Ööpäevane lipiidide vajadus on 80-90 g (toiduga omastab 95%)
soojusregulatsioonis. Vastsündinutel pole termoregulatsioon veel täielikult väljakujunenud. Pruun rasvkude paikneb mõnedes kehapiirkondades (kuklas, abaluude piirkonnas, rinnaku taga, nahaaluses koes, lihaste vahel jne). Imiku soe ja niiske kukal on pruuni rasvkoe rasvhapete lõhustumisel intensiivse soojuse vabanemise tundemärk. Soojusproduktiooni pruunis rasvkoes reguleerivad sümpaatiline närvisüsteem ning hormoonidest eeskätt epinefriin ja norepinefriin. Kui keha üldine soojaregulatsioonisüsteem on välja arenenud, siis pruun rasvkude praktiliselt kaob; 3) Mehaaniline kaitse. Rasvkude koondub ka siseorganite ümber ja moodustab mehhaanilise põrutuste eest kaitsva, amortiseeriva kihi. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid ja paikneb ka silmamuna taga. Ka pikaajalisel nälgimisel kaotab mehhaanilist ülesannet täitev rasvkude suhteliselt vähe lipiide; 4) Lahusti
avaldab reguleerivat toimet kõikide elundite talitlusele, nii somaatilise kui vegetatiivse NS-i poolt innerveeritavatele. Peale siseelundite talitlusi reguleeriva toime teostab vegetatiivne NS skeletilihaste ja meeleelundite troofilist innervatsiooni - avaldab mõju nende elundite ainevahetusele ja retseptorite erutatavusele. Veget. NS-I erutumisel eritavad neuronid ja närvilõpmed sünapsides keemilisi aineid, mida nim. mediaatoriteks (ülekandjateks). Nende vahendusel (atsetüülkoliin, epinefriin=noradrenalin) antakse erutus edasi ganglionides (sünapsides), aga samuti postganglionaarsetelt närvikiudedelt elunditele. Mediaatorite aktiivsusele avaldavad mõju hormoonid ja mitmesugused ravimid (stimuleerivad või blokeerivad). Vegetatiivse närvisüsteemi kõrgemad keskused asuvad vaheajus (hüpotaalamuses), kus on 32 paari tuumi. Need reguleerivad nii sümpaatilise kui parasümpaatilise osa tegevust ja hüpofüüsi kaudu ka endokriinset süsteemi
vähendavad rakkudes glükoosi kasutamist. Neerupealisesäsi H adrenaliin stimuleerib glükagooni teket ja tõstab vere glükoositaset. Hüpofüüsi eessagara somatroopne e. kasvuhormoon vähendab ka glükogeenivarusid ja intensiivistab glükoosi teket, pidurdab glükoosi vastuvõtmist rakkude poolt, tõstes veresuhkru taset. Kilpnäärme H-d (türeoidH)toimel intensiivistub SV-d lõhustuvate ensüümide aktiivsus, suurened SV-te utilisatsion. Epinefriin ? ja norepinefriin ? Lipiidide ainevahetus Lipiidid moodustavad ~10-20% kehakaalust. Erinevus on rakustruktuuri kuuluva (hulk suhteliselt püsiv) ja depoorasva vahel (hulk sõltub õigest toitumis-, elureziimist ja pärilikkusest). Lipiidid on energiarikkad 1g lipiide annab oksüdatsioonil 9,0 kcal.. oluline kohht meie energiabilansis, lipiidide
seda omalt poolt näeb. (Schacher ja Singer, 1962; Schachter, 1964; Mandler, 1984; vt ka joonist 11.5). Selle üldise kontseptsiooni kontrollimiseks korraldasid Schachter ja Singer nüüd juba klassikaliseks muutunud katse, mille kestel katsealuste isikute tundeid autonoomselt ärritati, kuid nad ei teadnud oma ärritatuse põhust. Katsealustele süstiti arstimit, mida nad uskusid olevat vitamiine sisaldavaks toidulisandiks. Tegelikult oli see aga adrenaliin (epinefriin). Üht osa katsealustest isikutest hoiatati arstimi tegeliku toime, nagu südamelöökide kiirenemise, 3 (tõlge Gleitmani raamatust) kuumahoogude, vappekülma jms eest. Teine osa isikuid seda teavet ei saanud. Neile öedi ainult, et arstimi toimel võivad tekkida mõningad kõrvalnähud, nagu tuimus ja sügelemine. Pärast arstimi manustamist istusid katsealused isikud ooteruumis, oodates katsetulemuste ilmumist
Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire sil silmaliikumine). 52. Tähtsamad mediaatorained Atsetüülkoliin- vahendab ajust lihastesse minevaid signaalide läbipääsu lihastele tahtlike liigutuste puhul. Selle blokeerimisel tekivad mäluhäired nii asjade äratundmisel kui ka õppimisel. Lisaks on see tugev näärmete aktiivsuse reguleerija. See osaleb ka unes. Adrenaliin ehk epinefriin on virgutusaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. Seda toodavad neerupealsed. Kui adrenaliin väljastatakse vereringesse, mõjub see mitmele adrenergilistele retsptoritele ning sel on mitmeid keha mõjutavaid efekte. See kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendab neid lihastes. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks. Adrenaliinil on
/var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 12 permeaablust ioonide suhtes, avanevad ligand sõltuvad kanalid (Na) ja depolariseerib postsünapstilise membraani, tekib AP, mis levib mööda membraani edasi. 3.11. Mediaatori e. transmitteri mõiste. Mediaatorite klassifikatsioon. Mediaator – neurotransmitter, virgatsaine, kiirelt toimivad väikesed olekulid, mida sünteesitakse organismis. Nt: atsetüülkoliin, amiinid (Epinefriin, norepinefriin, dopamiin (PS), serotoniin (PS), histamiin. AH: GABA (PS), glutamaat (ES), aspartaat, lämmastik(II)oksiid. ATP. Lisaks esinevad aeglaselt toimivad suured molekulid - neuropeptiidid – mitmesugused hormoonid (insuliin, glükagoon). Mõjuvad ainevahetusele, geeniaktivatsioonile. Agonist – aine, millel on mediaatoriga sarnane keemiline struktuur. Sellised ained võivad blokeerida signaali ülekande sünapsis (antagonistid). Kuraare on ACh agonist, mis
BIOKEEMIA test I Ebatüüpilisi aminohappeid leidub teatud valkudes. Hüdroksülüsiin ja hüdroksüproliin on kollageenis, karboksüglutamaat verehüübimisvalkudes, püroglutamaat bakteriorodosiinis, fosforüleeritud aminohappeid leidub signaaliülekandes. Aprotogeenseid aminohappeid ei leidu valkudes, näiteks histamiin, epinefriin, homoseriin jne. 2. Aminohapete dissotsiatsioon millised ioonsed vormid esinevad? pKa1, pKa2 ja pKa3 (pKaR) mõiste, ligikaudsed väärtused. Aminohappe pI ja kuidas ta avaldub. Keskkonna pH väärtust, mille juures bipolaarsete ioonide kontsentratsioon on maksimaalne (molekuli summaarne laeng võrdub 0), nim aminohappe isoelektriliseks punktiks (pI). Konkreetse aminohappe pI väärtuse määravad ära molekulis sisalduvate dissotsieeruvate
sümpatoadrenaalse süsteemi töö intensiivistumine. (1) Neerupealisesäsi sekreteerib hormoone: adrenaliini ja noradrenaliini. Neerupealisesäsi rakke loetakse sarnasteks sümpaatilise närvisüsteemi rakkudega, kuid ilma dendriitide ja aksoniteta, neid innerveerivad kolinergilised närvikiud ja talituslikust aspektist vaadeldakse seda tervikuna koos närvisüsteemiga-sümpatoadrenaalsüsteemina.(1) Adrenaliin ehk epinefriin ( C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. Hormoon on sümpatomimeetiline monoamiin, mille isoleeris ja avastas 1895. aastal poola füsioloog N. Cybulski. Adrenaliin aktiveerib adrenoretseptoreid, mida tähistatakse tähtedega ja . -adrenoretseptor, 1-adrenoretseptor , 1A, B ja D-adrenoretseptor , 2-adrenoretseptor , 2A, B,
Endokriinne signalisatsioon on suhteliselt aeglane, sest selleks on vaja hormooni sattumine vereringesse ja selle laialikandumine. Parakriinne signalisatsioon - rakud toodavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Sünaptiline signalisatsioon - esineb närvikoes, kus rakud sekreteerivad neurotransmittereid (atsetüülkoliin, epinefriin, norepinefriin), mis toimivad ainult kindlale postsünaptilisele rakule (kaugus 50 nm). Peale neurotransmitteri sekretsiooni korjatakse ta sünaptilisest lõhest (synaptic cleft) ära kas hüdrolüütiliste ensüümide abil või pumbatakse ta tagasi aksoni terminaali. Autokriinne signalisatsioon seisneb selles, et mingi rakkude grupp on võimeline reageerima teatud induktoritele, kuid üksik isoleeritud rakk ei reageeri samale induktorile. 19
Vastsündinutel pole termoregulatsioon veel täielikult välja kujunenud. Pruun rasvkude paikneb mõnedes kehapiirkondades (kuklas, abaluude piirkonnas, rinnaku taga, nahaaluses koes, lihaste vahel jne). Imiku soe ja niiske kukal on pruuni rasvkoe rasvhapete lõhustumisel intensiivse soojuse vabanemise tundemärk. Soojusproduktsiooni pruunis rasvkoes reguleerivad sümpaatiline närvisüsteem ning hormoonidest eeskätt epinefriin ja norepinefriin. Kui keha üldine soojaregulatsioonisüsteem on välja arenenud, siis pruun rasvkude praktiliselt kaob; 3. Mehaaniline kaitse - Rasvkude koondub ka siseorganite ümber ja moodustab mehhaanilise põrutuse eest kaitsva, amortiseeriva kihi. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid ja paikneb ka silmamuna taga. Ka pikaajalisel nängimisel kaotab mehhaanilist ülesannet täitev rasvkude suhteliselt vähe lipiide; 4
Endokriinne signalisatsioon on suhteliselt aeglane, sest selleks on vaja hormooni sattumine vereringesse ja selle laialikandumine. Parakriinne signalisatsioon - rakud toodavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Sünaptiline signalisatsioon - esineb närvikoes, kus rakud sekreteerivad neurotransmittereid (atsetüülkoliin, epinefriin, norepinefriin), mis toimivad ainult kindlale postsünaptilisele rakule (kaugus 50 nm). Peale neurotransmitteri sekretsiooni korjatakse ta sünaptilisest lõhest (synaptic cleft) ära kas hüdrolüütiliste ensüümide abil või pumbatakse ta tagasi aksoni terminaali. Autokriinne signalisatsioon seisneb selles, et mingi rakkude grupp on võimeline reageerima teatud induktoritele, kuid üksik isoleeritud rakk ei reageeri samale induktorile. 19
, glükoneogenees maksas ), *Rasvhapete kontsentratsiooni suurendamineveres (lipolüüs rasvkoes ), *Südame löögisageduse ja kontraktsioonijõu suurendamine, *Vasokonstriktsiooni stimuleerimine nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundeis, *Vasodilatatsiooni stimuleerimine skeleti- ja südamelihases, *Hingamise stimuleerimine (hingamistakistuse vähendamine), *Seedetrakti motoorika pidurdamine sealsetesilelihaste lõõgastamise tulemusena, *Epinefriin: ainevahetuse intensiivsus ja soojusproduktsioon; retikulaarformatsiooni rakkude stimuleerimine ajutüves Kõhunäärme endokriinfunkts:*Vaid 1-2% pankrease rakkudest täidavad endokriinset funktsi, *Endokriinset funktsiooni kandvad rakud paiknevad pankreases mõnetuhandeliste rühmadena Langerhansi saarekestena Glükagooni füsiol funkts:* Glükagooni toime on kõige tugevam maksas, rasv- ja lihaskoes aga väheoluline
Mediaatoraine lastakse sünapsisse, osa sellest hajub, osa satub vastasraku retseptoritele, mis reageerivad mediaatorainele kas avades ioonkanalid, mille tagajärjel muutuks membraanipotentsiaal või panevad raku tootma signaali kandjaid molekule, mis muudavad raku talitlust mingil viisil. 39. Nimetage ajutegevust toetavaid signaalmolekule Serotoniin, dopamiin, endorfiinid. 40. Nimetage lihaste kokkutõmbeid reguleerivaid signaalmolekule Atsetüülkoliin, (nor)epinefriin(südametegevus). 41. Nimetage sclerosis multiplex (hulgiskleroos) tekkimise põhjusi Kahjustatud müeliiniga piirkondades esineb makrofaagide infiltratsioon, mis viitab põletikulisele geneesile. Lisaks on leitud ka laialdast oligodendotsüütide apoptoosi ning mikrogliia aktivatsiooni. Immuunsussüteemi ebanormaane B- rakuline vastus (oligklonaalsete antikehade tootmine) 2/3 patsientidest. Aga tegelt see on kalane teema ja keegi ei oska päris seletada kus ja mida ja miks. 42
Impulsi liikumine läbi sünapsi Aktsioonipotensiaal jõuab neuroni terminaalini Neurotransmitterit sisaldavad vesiikulid sulavad eksotsütoosi protsessis kokku rakumembraaniga ja virgatsaine vabaneb ning difundeerub järgmise raku pinnal paikneva retseptorini Avanevad ligandiseoselised kanalid, Na siseneb, membraan depolariseerub ja tekib Ap Ajutegevust toetavaid signaalmolekule: Serotoniin, dopamiin, endorfiinid. Lihaste kokkutõmbeid reguleerivaid signaalmolekule Atsetüülkoliin, (nor)epinefriin(südametegevus). Sclerosis multiplex (hulgiskleroos) tekkimise põhjusi Müeliini kadumine pea- ja seljaajust Autoantikehade tootmine müeliini vastu või vastavate proteaaside tootmine Transportvalkude häiretest sõltuvaid haigusi Mootorneuronite probleemid Na+ kanalid Tsüstiline fibroos Cl – kanalid Bipolaarsed häired Na+ /K+ -ATPaas
Türeotropiin e. türeotroopne hormoon, TSH aktiviseerib kilpnäärme talitlust ja joodi lülitumist kilpnäärme hormoonide sünteesi. Hüpofüüsi eemaldamisel pidurduvad kasv ja areng, suguorganid atrofeeruvad, karvkatte kasv aeglustub, aeglustub ainevahetus. Esineb kilpnäärme ja neerupealiste koore atroofia ning loomad muutuvad vastuvõtlikuks keskkonnatingimuste muutumisele. 76) Neerupealiste ja kilpnäärme hormoonid. NEERUPEALISTE HORMOONID Neerupealiste säsi hormoonid Epinefriin (adrenaliin) lõdvestab soole, bronhide, sapipõie ja põie muskulatuuri, intensiivistab hingamisteede limaskesta ja pisaranäärmete sekretsiooni, kiirendab põhiainevahetust ja südame tööd ning suurendab vere suhkrusisaldust glükogenolüüsi arvel, reguleerib vere jaotust organite vahel, koondades selle põhiliselt skeletilihastesse. Neerupealiste koore hormoonid glükokortikoidid (n. kortisool) reguleerivad ainevahetust, stimuleerivad maksas glükoneogeneesi ja reguleerivad
Türeotropiin e. türeotroopne hormoon, TSH aktiviseerib kilpnäärme talitlust ja joodi lülitumist kilpnäärme hormoonide sünteesi. Hüpofüüsi eemaldamisel pidurduvad kasv ja areng, suguorganid atrofeeruvad, karvkatte kasv aeglustub, aeglustub ainevahetus. Esineb kilpnäärme ja neerupealiste koore atroofia ning loomad muutuvad vastuvõtlikuks keskkonnatingimuste muutumisele. 76) Neerupealiste ja kilpnäärme hormoonid. NEERUPEALISTE HORMOONID Neerupealiste säsi hormoonid Epinefriin (adrenaliin) lõdvestab soole, bronhide, sapipõie ja põie muskulatuuri, intensiivistab hingamisteede limaskesta ja pisaranäärmete sekretsiooni, kiirendab põhiainevahetust ja südame tööd ning suurendab vere suhkrusisaldust glükogenolüüsi arvel, reguleerib vere jaotust organite vahel, koondades selle põhiliselt skeletilihastesse. Neerupealiste koore hormoonid glükokortikoidid (n. kortisool) reguleerivad ainevahetust, stimuleerivad maksas glükoneogeneesi ja reguleerivad selle
Neurotransmitteriteks võivad olla keemiliselt struktuurilt suhteliselt erinevad ained, üheks enimlevinumaks on atsetüülkoliin. Ergastavad neurotransmitterid avavad Na kanalid ja põhjustavad Na sisenemist ning seega membraani depolariseerumist. Inhibeerivad neurotransmitterid avavad Cl või K kanalid ja tavaliselt tekitavad kerge hüperpolarisatsiooni.Tüüpilisemad virgatsained on: atsetüülkoliin, glutamaat, dopamiin, norepinefriin, epinefriin, serotoniin, histamiin, -aminobutüürhape, glütsiin. . On leitud, et lämmastikoksiid (NO) ja CO võivad olla neurotransmitteriteks 21. Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus? Ülekandumise kiirus on väga suur~100m/s. 22. Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus? 1-2 ms 23. Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks? Aktsioonipotentsiaal on kiire membraani depolariseerumine, millele järgneb repolariseerumine ja puhkeseisundile omase membraanipotentsiaali taastumine. 24
annaabi.ee 
