c. keemiline vananemine on pöörduv protsess d. kiudude kahjustumine on pöörduv protsess Tagasiside Õiged vastused on järgmised: pöörduvate protsesside tulemusena materjali omadused ei taastu, keemiline vananemine on pöörduv protsess, kiudude kahjustumine on pöörduv protsess Küsimus 7 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millised väited iseloomustavad osmoosi protsessi? Valige üks või mitu: a. defektide suurenemine suureneva rõhu toimel b. defektide vähenemine suureneva rõhu toimel c. rõhu suurenemine põhjustab defektide suurenemist ainult laminaadi pinnal d. rõhu suurenemine defektides õhu sisenemise tulemusena e. rõhu suurenemine defektides vee sisenemise tulemusena f. defektide suurenemine põhjustab rõhu suurenemist g. keemilised reaktsioonid vee ja maatriksi vahel Type:MR Tagasiside
Molekul jõuab rakumembraanile, kus see sopistub ja omastatav molekul liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse, kus ensüümid lagundavad selle molekuli (näiteks leukotsüüdid inimese kehas). Kokkuvõte Kuna rakumembraani paksus on kõigest 0,01 mikromeetrit, siis seda me ei näe. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Osmoosi abil saavad osad ained rakku, kus rakkudesse suunatakse ained kahe pooluse vahel, st. et kahe keskkonna vahel peavad olema ainete suhted samad (ehk kui väljaspool rakku on soolane keskkond ja raku sees vesine (vähe soolane) siis soolane keskkond tõmbab osa vett endale). Eristatakse aktiivsed ja passiivset transporti ning nende erinevus seisneb, et passiivsel ei kulutata energiat aga aktiivseks transpordiks on vaja energiat
Külgjuured on samasuguse ehitusega nagu peajuur aga peenemad.Narmasjuurestikul on palju enamvähem ühesuguseid juuri ja ta kujuneb teisiti kui sammasjuurestik.Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. 3. Iseloomusta juurevöötme ehitust ja teket. Külgjuurte vöötmes moodustuvad külgjuured,mis võivad omakorda haruneda. Imevvöötmes esinevad juurekarvad. Vee omastamine mullast toimub OSMOOSI teel. Kasvuvööde asub juure otsas, kasvukuhikus on paljunemisvõimelised rakud ja juure otsa katab juure kübar. 4. Kuidas hangib taim mullast vett ja selles lahustunud aineid? Toimub OSMOOSI teel, vett võetakse juurtega. 5. Milleks kasutab inimene taimede juuri? Toiduks,toitude maitsestamiseks,suhkrupeedi juurtest saadakse siirupit ja suhkrut,ravimite valmistamisel ja kariloomadele toiduks. 6. Juurte ülesanded. Taime kinnitamine mulda
TAIMERAKUL on erinevalt teistest plastiidid. Lisaks arenevad tsütoplasmas suured vakuoolid. Lisaks rakumembraanile tihe rakukest. Kest koosneb tselluloosist ja biopolümeeridest, mis on väga vastupidavad. Kest suure veesisaldusega, õhuke ja elastne. Kestas on ka poorid, millest osmoosi ja difusiooni teel saavad läbi vesi(- gaasid), jamadalmol.ühendid. Vananedes kest pakseneb ja rakk sureb. Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime. Kesta ülesanne on raku ja taime toestamine-tugifunktsiooni täitmisel oluline roll tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud paiknevad juhtkimbus ja nii toestab juhtkimp kogu taime. Puitunud vart ei sööda ja seetõttu on sellel(korkkoel)taime kaitsefunktsioon. Korkoe rakud
Pilet 12 1. Hõõrdejõud hõõrdejõud jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõudu saab mõõta dünamomeetriga. Selleks tuleb keha külge kinnitada dünamomeeter ning vedada seda dünamomeetrist tõmmates ühtlaselt ning paralleelselt laua pinnaga. Dünamomeeter näitab siis jõudu, millega keha veetakse (veojõudu) see on ühtlase liikumise korral võrdne hõõrdejõuga keha ja pinna vahel. 2. . Soojusmasinate töö põhimõte Lühidalt öeldes on soojusmasin seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, päikese- või tuumaenergiast, vulkaanilistes piirkondades kasutatakse ka Maa-sisest (geotermaalset) soojust. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel; et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda 3. Alalisvoolu töö ja võimsus Alalisvool on üks kahest elektrivoolu (ehk laengukandjate suunatud liikumise) ...
IV lõpeb mRNA, tRNA, ja rRNA süntees V DNA omandab uuesti biheeliksi kuju VI RNA liigub rakutuumast välja tsütoplasmasse TRANSLATSIOON III LOENG Rakkude energiavajadus Milleks rakkudele energiat vaja? Kasvamiseks, paljunemiseks, arenemiseks. Rakud ei vaja energiat osmoosiks, difusiooniks. Millised protsessid rakus vajavad energiat (pooldumisel)? Nt. DNA polümeraasi seostumiseks DNA'ga replikatsioonis; ainete ja ühendite transpordiks. -Kuidas liigub vesi läbi rakumembraani? Kas osmoosi või difusiooni teel? Osmoosi Gaasid liiguvad läbi rakumembraani difusiooni teel (kõrg. --> madal.) -Kuidas saab ATP rakumembraani sisse? Energia kulub: 70% põhikäive( tegurid, millest oleneb: mass, vanus, sugu) 20% kehaline töö 10% seedimine toitainete lõhustamine *Süsivesikud on varudena glükogeenis(kudedes) ja glükoosis(veres). *Lipiidide varud ligikaudu 10-15 kg (energia tootmine rasvadest toimub väga aeglaselt)
6. entroopia valem läbi tõenäosuse v: entroopia ehk S=( R/Na)x ln W (tõenäosus on W) 7.Mendelejevi perioodilisuse definitsioon v: Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate ja keeruliste kehade (liht- ja liitainete) omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. II rida 1. Ideaalgaas v: lihtsustatud mudel, mis aitab mõista funktsionaalseid seoseid gaaside rõhu, temperatuuri ja ruumala vahel. PV= nRT ehk PVm=RT (sest VM= V/n) 2. Osmoosse rõhu valem, osmoosi seotus meditsiiniga v: Osmoos - aine iseeneslik kandumine läbi poolläbilaskva membraani, mis eraldab kaht erineva kontsentratsiooniga lahust. Osmootne rõhk - lahusele avaldatav lisarõhk, mis paneb seisma lahusti ühesuunalise liikumise läbi poolläbilaskva vaheseina. Lahjendatud lahuse osmootne rõhk ehk π on võrdeline lahustunud aine konstentratsiooniga c ja temperatuuriga T: π= cRT (R= universaalne gaasikonstant)
Nt. tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalid, mis kokku moodustavad tsütoplasma võrgustiku (neid kanaleid pidi liiguvad ained raku ühest otsast teise). Peale selle õmbritseb membraan rakutuuma ja raku organelle. Kuidas toimub ainete transport läbi rakumembraani? Läbi raku membraani liiguvad ained (aktiivselt ja pasiivselt). Aktiivseks transpordiks on vaja energiat, passiivseks ei ole. · Passiivne transport toimud osmoosi, difusiooni või valkude abil. Osmoosi abil liiguvad vedelad ained. Nt vesi koos mineraalainetega taime juurtesse. Difusiooni abil liiguvad gaasid. Nt O2 ja CO2 difundeeruvad läbi õhulõhede. Valkude kanalite kaudu liiguvad muud väiksemad molekulid. Nt aminohapped. Joonis 3.20 lk57 · Aktiivne transport toimub transport valkude abil, energiat saadakse makroergilistest ühenditest. (Joonis 3.20 lk 57). Peale selle
jääkaineid, on kaitseorgan, sest jääkained võivad olla mürgised, halva maitse või ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaiseb rakku lõhnaga (peletavad putukaid) kahjulike mõjutuste eest, selle vahendusel toimub aine- , info- ja energiavahetus. Rakukest koosneb tselluloosist ja orgaanilistest ühenditest (valgud, lipiidid, Ainetransport toimub passiivselt (difusiooni või osmoosi teel, pole vaja energiat) või sahhariidid). Noor rakukest: suur veesisaldus, õhuke, elastne, palju poore. Vana aktiivselt (läbi transpordivalkude) rakukest: paksem, väike veesisaldus, poorid ahenenud, pole elastne, ainevahetus Fagotsütoos rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse bakteri molekuli. aeglustub (peatub), tekib korp (surnud rakud)
R universaalne gaasikonstant R = 8,314472(15) J · K-1 · mol-1 T absoluutne temperatuur 1. hüpertoonilised lahused osmootne rõhk ja kontsentratsioon membraani sees väiksem kui väljas; rakk imetakse vedelikust tühjaks 1 < 2 c1 < c2 2. isotoonilised lahused osmootne rõhk ja kontsentratsioon membraani sees ja väljas sama; osmoosi ei toimu 1 = 2 c1 = c2 3. hüpotoonilised lahused osmootne rõhk ja kontsentratsioon membraani sees suurem kui väljas; rakku imetakse selle plahvatamiseni vedelikku 1 > 2 c1 > c2 ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED elektrolüüt aine, mis on lahuses täielikult või osaliselt ioonideks dissotseerunud ning seetõttu juhib elektrit. dissotsatsioon(iaste/määr) palju molekulidest on ära dissotseerunud. tugevad
· Membraanist väljapoole jääb rakukest koosneb kitiinist ja on tavaliselt õhem, kui taimeraku kest. Rakukest kaitseb, toestab rakku ja annab talle kindla kuju. Seejuures ei takista kest raku kasvamist ja on gaasidele ja vedelikele mõlemas suunas läbitav. Kuna enamik seeni toitub kogu keha pinnaga, siis liiguvad vesi ja selles lahustunud ained läbi rakukesta ja membraani tsütoplasmasse osmoosi teel. · Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum. · Tsütoplasmas paiknevad mitokondrid varustavad rakku energiaga · Tsütoplasmas esinevad veel tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid ja ribosoomid valkude süntees, ehitus mõnevõrra erinev, kui taime- ja loomarakul. Mis tähtsus on seentel looduses ja inimtegevuses? Seened elavad kõikjal, kus nad leiavad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid toitu.
B Theodor Schwann all C Rudolf Virchow sai teada, et uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel D Karl Ernst von Baer üks rakuteooria rajajatest, avastas, et loomad koosnevad rakkudest E Robert Hooke 8. Nimeta inimese kudede põhitüübid. (2p) 9. Kirjelda ainete passiivset liikumist. Selgita difusiooni ja osmoosi olemust (sh seda, millised ained sel viisil liiguvad). (3p) 10. Selgita eukarüootide mõiste, lisa kaks näidet. (2p) 11. Selgita, millest koosneb kromatiin ja mis on selle ülesanne. (2p)
Bioloogia Tunnikontroll Tõusev ja laskev vool (mis see on, kus toimub) Tõusev vool kannab mullast pärit vett koos selles lahustunud mineraalainetega juurtest ladvani, toimub puiduosas. Laskuv vool viib lehtedest valmistatud toitaineid (suhkruid) juurtesse ja ühtlasi kõigisse teistesse taimeosadess, toimub niineosas. Mis paneb vee taimes liikuma Vesi liigub juurtesse peamiselt osmoosi teel. Selle tulemusena tekib juure puidurakkudesse rõhk, mis surub vett ülespoole. Osmoosest rõhust üksi ei piisa, et pumbata vett kõrgemal paiknevatesse taimeosadesse. Näiteks peab vesi jõudma paljudel puudel mitmekümne meetri kõrgusele. Peamine jõud, mis paneb vee juurtest ladva suunas liikuma, on vee aurumine läbi lehtedes olevate avade ehk õhulõhede. Kui õhulõhed on avatud, liiguvad vee molekulid lehest õhku (st sealt, kus vee sisaldus on suurem, sinna, kus see on väiksem) ja auruvad. Seetõttu väheneb ...
ühesugune. Loomaraku membraanid sisaldavad alati kolesterooli, peale selle on nii taimse- kui loomarakus oligosahhariide. Kuidas toimub ainete transport läbi rakumembraani? Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anorgaanilised ja orgaanilised ained.Liikumises eristatakse passiivset ja aktiivset transporti. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat (seda saadakse ATPst), passiivseks seda vaja ei ole. Passiivselt liiguvad ained kas osmoosi teel või difusiooni teel. Osmoosi puhul liigub vesi kui lahusti kõrgema konsentratsiooni poole, s.t. kui rkus on kõrge konsentratsioon siis liigub vesi raku sisse. Kui lisada taimele rohkesti väetist siis toimub vastupidine protsess. Vesi läheb rakust välja ja taim närbub. Diffusioon on oluline seetõttu, et ained segunevad, toimub ühtlustumine, molekulide soojusliikumise tõttu. Diffusiooni ja osmoosi puhul energiat ei vajata. Nii sisenevad rakku väikesed molekulid (vesi, gaasid nagu hapnik, süsihappegaas, piiritus jt
2. Lõpliku uriini teke kahes miljonis nefronis toimub pidev tagasiimendumine e reabsortsioon. Lisanduvad kusiaine, antibiootikumid (kui neid kasutatud on). Tagasiimendumine toimub kapillaaridesse (nefroni ümbritseb tihe kapillaarivõrgustik). KUI PALJU VETT TAGASI IMENDUB ? 2/3 veest u 65% imendub tagasi juba proksimaalsetes(I järgu väänilistes) torukestes. Siin imendub tagasi ka 2/3 naatriumi ioonidest. Naatrium läheb ees ja vesi tuleb osmoosi teel järele. NAATRIUM IMENDUB TAGASI ,,aktiivse" transpordiga, so spetsiifiliste kandurainete(valkude) osavõtul ja aktiivseks transpordiks on vaja ka energiat. Kui naatrium läheb väänilistest torukestest ümbritsevatesse kudedesse, tõuseb seal osmootne rõhk ja seetõttu läheb vesi järele passiivselt osmoosi teel (osmoos vee liikumine madalamalt rõhult kõrgemale rõhule). Henle lingus imendub tagasi veel umbes 20% esmasest uriinist. Ülejäänud 15% veest
3) sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. 1. silm, luup. Me näeme rakukogumikke, linnu, või roomaja muna. 2. valgusmikroskoobis. Saame vaadata üksikuid rakke ja suuremaid raku sisaldisi. RAKU MEMBRAAN Raku membraani ül: a) eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast; b) kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest; c) ühendab rakke omavahel. Rakkude vahel moodustuvad rakkliidused. Toimub:1) passiivne transport(difosiooni, osmoosi teel ja läbi kanalite). 2) aktiivne transport(transpordivalkudega, fagotsütoositeel, pinotsütoosi teel RAKUMEMBRAANI EHITUS Rakumembraan koosneb bromolekulidest: fosfolipiidid ja valgud. Need püsivad koos tänu keemilistele sidemetele. RAKUTUUM Rakutuumas on DNA. DNA pakitakse kokku kromosoomideks siis kui rakud jagunevad. Kui rakk elab oma igapäevast elu, siis DNA on biheeliksi kujul, sest toimub aktiivne ainevahetus, mida tuum korraldab. Kromosoome on kergem jaotada, DNA ei lähe kaduma.
3.7 TAIMERAKK Taimerakkude iseärasus: ° Plastiidid ° Vakuoolid ° Tihe rakukest Rakukesta ehitus ° Taimeraku kesta põhiline koostisaine tselluloos. ° Mitmed teised bipolümeerid ligniin, pektiin jt. ° Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, õhuke, elastne. > Võimaldab rakul kasvada ja areneda > Kesta läbivad poorid > Vesi ja selles lahustunud gaasid ning madalmolekulaarsed ühendid saavad difusiooni ja osmoosi teel kesta vabalt läbida, kuid suured makromolekulid pooridest läbi ei pääse. ° Raku vananedes kest pakseneb kuni mõnekümne mikromeetrini. > Veesisaldus langeb > Poorid ahenevad > Rakukest muutub ainetele üha raskemini läbitavaks ja mõne jaa möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävivad. Rakukesta tähtsus ° Kest takistab taimeraku liikumist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku
rakutaolise ehitusega 11)rakutuum- eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell Ülesanded :juhib kogu raku elutegevust ,kanda edasi päriliku infot 12)kromosoomid:asuvad rakutumas,arv ja kuju on liigi tunnus 13)rakumembrran ülesanded 1)eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast 2)ühendab rakke omavahel 3)kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest 14)aktiivne ainete transport-transvalukude abil vajatakse energiat 15)passiivne ainete transport-toimub difusiooni v osmoosi teel mis ei kuluta energ 16)difusioon-ainete segunemine 17)osmoos-vee liikumine läbi memb kangema lahuse suunas 18)fagottsütoos -suured makromol läbivad membraani fagotsütoosi teel 19)tsütplasmvõrgustik -membraanidest moodus,põiekeste ja tsisternikeste süsteem ülesanded 1)ainete rakusisene liik2)ainevahetuslike protsesside toimumine 20)ribosoom-2osaline,koosneb rRNA-st ja valgu mol.rib.sünteestakse tuumakestes
Ülesandeks on moodustada rakujagunemisel kääviniite ja tagada kromosoomide võrdne lahknemine Bakterite ja kõrgemate taimede rakkudes tsentrosoom puudub Taimerakk Rakukest Koosneb tselluloosist + biopolümeeridest nt. ligniin ja pektiin Noore taimeraku kest suure veesisaldusega ja elastne, see võimaldab kasvamist ja arenemist Kesta läbivad poorid(läbi pääsevad vesi ja madalamolekulaarsed ühendid osmoosi ja difusiooni abil) Vananedes kest pakseneb, veesisaldus langeb, poorid ahenevad = ained ei saa läbi tulla ja tsütoplasma ja organellid hävivad Kest takistab liikumist Ülesandeks on tugifunktsioon ja kaitsefunktsioon (korkkude loe lk. 65-66) samuti transportfunktsioon Juhtkude trahheed ja trahheiidid Plastiidid Ovaalsed organellid Annavad taime eri osadele värvuse Eristatakse
ja silindrikujulised. Mõned seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. See koosneb kitiinist,on õhem ja elastsem kui taimeraku kest. Kaitseb ja toestab seenerakku ning annab kindla kuju. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub 2membraaniga ümbritsetud rakutuum Sellest väljapoole jäävad tsütoplasmas on mitokondrid , mis varustavad rakku energiaga. Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Surnud organismide kudedest toituvad seened ehk saprotroofid.Osa seeni on võimelised hankima oraanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest ja seetõttu on nad bioroofid. Nende hulka kuuluvad parasiidid.Kasulikku kooselu omavad seened on sümbiondid
vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks plasmodesm- rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste piil- bakteril kinnitumiseks vajalikud väikesed karvakesed patogeenne bakter- teiste organismide haigestumist põhjustav bakter, eritavad mürke organismi saprotroof- organism, kes saab oma toitained osmoosi teel surnud orgaanilisest ainest spoor- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline tugor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor vakuool- peamiselt taimerakule iseloomulik organell, mis koosneb membraaniga ümbritsetud põiekesest. Esineb ka mõnedes teistes rakkudes, bakterites sisaldab gaasi (gaasivakuool)
sidekoeliik · Kõhrkude hüaliinne e. klaaskõhrkude elastne kõhrkude fibroossne e. kiudkõhrkude · Luukude lamellaarne e. õhikuline põimikluukude Kõhrkude · Koosneb kõhrerakkudest e. kondrotsüütidest ja intertsellulaarsubstantsist · Rakud paiknevad õõnsustes - lakuunides · Intertsellulaarsubstants sisaldab sidekoe kiude, mis on sulundunud põhiainesse · Kõhrkoed on veresoontevabad (avaskulaarsed), nende toitumine toimub osmoosi teel perikondri veresoontest · Kõhred (excl. liigeskõhred) on kaetud tiheda sidekoe kihiga, mida nimetatakse perikondriks e. kõhreümbriseks Kondrotsüüt e. kõhrerakk Kõhre interterritoraalne substants Kõhre- Hüaliinne kõhrkude territoorium Kondrotsüüt Kollageensed kiud
Gibbsi-Duhemi võrrand. Aint põhimõte. 24. Ideaallahused, lõpmatult lahjad lahused, reaalsed lahused. Erinevus. 25. Ideaallahuste entroopia. 26. Lahustaja küllastatud aururõhk. Raoult i seadus. Rakendused ideaallahustele ja lõpmatult lahjadele lahustele. Kuidas lihtsustub. 27. Lahuste keemistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 27.28 lähtevalemid antud aint lõpp. 28. Lahuste külmumistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 29. Osmootne rõhk. Osmoosi tähtsusest. 30. Lenduvuse mõiste reaalgaasidele. 31.Aktiivsuse mõiste reaallahustele. 32. P- x ja T - x diagrammid ideaal- ja reaallahustele. Destillatsioon ja rektifikatsioon. 33. Gaaside lahustuvus vedelikes. Henry seadus. 34. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni põhjused. 35. Ostwaldi lahjendusseadus ja dissotsiatsioonikonstandi praktiline määramine elektrijuhtivuse môôtmise abil. 36. pH mõiste. 36.-40 vaata 37. Hüdrolüüs. 38. Puhverlahused. 39 .Ülekandearvud. 40
Tsütoplasmavõrgustik - 2 liiki: sileda-ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks rakusiseste ainete transport. Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Veepuudusel taime siserõhk langeb ja selle tulemusena taim närbub. Kui taime kasta, liigub vesi osmoosi teel uuesti vakuoolidesse ning turgor taastub. Viljakeha - osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Kasutatud materjalid: õpik ja konspektid.
Taimerakud sisaldavad mitmesuguseid soolasid, happeid jm ühendeid. Vastavate ainete vesilahust on palju raku vakuoolides, kuid loomulikult ka teistes raku osades. Tsütoplasma ongi ainete vesilahus. Taimede viljadest eraldatud mahlad on teatavasti erisuguse magususe ja hapususega, mis tuleneb mitmesuguste orgaaniliste hapete ja süsivesikute sisaldusest. Rakumahla kontsentratsioonist oleneb tema võime omastada väliskeskkonnast toitelahuseid. Omastamine toimub osmoosi teel: vesi (lahusti) liigub madalama lahustunud aine kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga keskkonna suunas. Näiteks taime üleväetamisel taim kuivab, sest väljaspool rakku olev kontsentreeritum lahus imab taimerakkudest vee välja (osmoos). Tavalisel kastmisel aga on rakumahla kontsentratsioon kõrgem kui mullavees ning rakud imavad vesilahust sisse. Elektrijuhtivus on vees lahustunud tahkete ainete hulga mõõt. Veel võimaldavad elektrit juhtida
59. Põhjendage lähtuvalt molekulaarsel-kineetilisest teooriast vedelike voolavust. Ülehüpped on peamised. 60. Seisvas õhus levivad lõhnad aeglaselt. Molekulid aga liiguvad suure kiirusega. Enamus molekule liigub kiiremini kui levib heli. Miks lõhnad levivad aeglaselt? Lõhnamolekulid võtavad osa soojusliikumisest ja liiguvad korrapäratult. 61. Tooge näide difusiooni esinemise kohta. Nt: teepakike vees kui vett ei segata või lõhnaõli levimine. 62. Tooge näide osmoosi esinemise kohta. Nt: kurkide soolamine, bakterite hävitamine soolaga, taimed saavad vett juurte kaudu osmoosi teel. 63. Tooge näiteid kapillaarsuse avaldumisest. (Õhulõhedes) Maapinnas, pesemine kuivatamine (vesi läheb käteräti sisse). 64. Võib võtta kaks pliipulka, puhastada nende üks ots pliioksiidist ja puhtad pinnad suruda tugevasti teineteise vastu. Pliipulgad jäävad kokku. Miks jäävad pliipulgad kokku? Nende vahel on jõud (plii on pehmemetall).
Mõnel seeneliigi rakul need avad puuduvad, ja siis koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seeneraku ehitus: Seenerakk on ümbritsetud membraaniga (sarnaneb looma ja taimeraku omaga). Membraanist väljapoole jääb rakukest koosneb kitiinist. Rakukest kaitseb, toestab rakku ja annab talle kindla kuju. Kuna enamik seeni toitub kogu keha pinnaga, siis liiguvad vesi ja selles lahustunud ained läbi rakukesta ja membraani tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum. Tsütoplasmas paiknevad mitokondrid varustavad rakku energiaga. 1. Tuum 2. Tuumake 3. Ribosoomid 4. Mitokoondrid 5. Lüsosoomod 6. Golgi kompleks 7. Tsütoplasmavõrgustik (kareda- ja siledapinnalist) 8. Tsütoplaasm 9. Tsütoskeleet 10. Rakukest (kitiinist) 11. Mõnedel on vakuool gaasiga 12. Rakumebraan Taimeraku ehitus Taimeraku ehitus. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja
Sidekude- rakuvaheainet palju, rakud hõredalt nt: veri, ÜL: organismi sidumine tervikuks Närvikude- pikad rakud, täiskasvanud rakud ei jagune, ÜL: info liikumine ja talletamine organismis 5. Tea rakumembraani ehitust ja ülesandeid (õpik lk74 -75, slaidid) Rakumembraani ÜL: kaitseb rakku, õhendab rakke kudeteks, tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel 6. Iseloomusta ainete passiivset liikumist. Selgita difusiooni ja osmoosi olemust (õpik lk 75 – 77, slaidid) Passiivne:osake liigub kõrgema konsentratsiooniga lahusest madalamale, lisaenergiat ei vaja, võivad liikuda läbi membraani Osmoos- vee osake liigub madalamast konsentratsioonist kõrgemale Difusioon- o2 ja co2 liiguvad kõrgemalt konsentratsioonist madalamale 7. Iseloomusta ainete aktiivset liikumist. Selgita pinotsütoosi ja fagotsütoosi olemust. (õpik lk 78, slaidid)
seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Näiteks pagaripärmi seenerakk on ümbritsetud rakumembraaniga, mis ehituselt sarnaneb looma-ja taimeraku omaga. Membraanist väljaspool on rakukest, mis koosneb põhiliselt kitiinist ning on õhem ja elastsem kui taimeraku kest. See kaitseb ja toestab seenerakku ning annab talle kindla kuju. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosa asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum. Väljaspoole jäävas tsütoplasmas paiknevad mitokondrid, mis varustavad seenerakku elutegevuseks vajaliku energiaga. Seenerakus esinevad ka : tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid.Valkude süntees toimub ribosoomides.
ensüümide sünteesiks. Bakter paljuneb pooldumise teel. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Sobivas keskkonnas 37C poolduvad bakterid iga kahekümne minuti tagant. Kui bakter satub ebasobivasse elukeskkonda, võib ta moodustada spoore. Selleks väljutatakse kolmandik tsütoplasmas olevast veest ja väheneb organellide arv. Lõpuks kattub bakter tugeva kestaga, mis võimaldab elada tal aastasadu. Bakterid omastavad toitaineid osmoosi teel- raku pinnaga ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte Bakteritel nagu seentelgi on looduses lagundaja roll. Tööstuses kasutatakse baktereid 1. Toiduainetööstuses- hapendamine, piimatooted, toiduainete omaduste parandajad (probiootilised bakterid), nagu näiteks biojogurt, biokeefir, 2. Ravimitööstuses- antibiootikumid, piimahappebakterid, 3. Materjalide tootmises- plassmassid, puuvill, ämblikuniit, lahustid, etanool 4
moodustada spoore. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, sest kogu ainevahetus on aeglane. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. Spoorid taluvad madalaid temperatuure ja lühiajalist keetmist. Tähtsus: Täpse bakterite arvu välja selgitamine on võimatu, sest nad paljunevad väga kiiresti ning uusi liike tekib pidevalt juurde. Kohastuvad edukalt muutuva keskkonnaga. Valdav osa bakteritest on heterotroofid. Omastavad toitained osmoosi teel ümbritsevast keskkonnast. Suudavad lagundada ka selliseid ained, mis enamikule heterotroofidele on kasutuskõlbmatud (nt. tselluloos, nafta). Lagundavad jääkaineid ja surnud orgasnisme. Moodustavad koos teiste heterotroofidega laguahelaid, milles oksüdeeritakse looduses leiduvad orgaanilised ained järk-järgult lihtsama ehitusega ühenditeks, mille lõpp- produktiks on anorgaanilised ühendid. Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline roll mulla kujundamisel
Pooride kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plastmat nimetatakse karüoplasmaks. Kromosoomidel toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskesklonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Ained liiguvad läbi difusiooni või osmoosi teel, molekulide liikumine. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid. Sidepinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhriidide sünteesist. Rakkude kuju püsimises või muutumises, nede liikumises ja organellide ümberpaiknemises, osaleb tüstoplasma paikneb tsütoskelett. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub.
Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisald varuaineid, nt tärklis. Mida vanemaks taimerakk saab, seda paksemaks kest läheb, korgistub ja puitub, kuni ainevahetus väliskeskk lakkab ja rakk sureb, puittaimede tugevuse ja püstise asnedi tagavad peamiselt rakukestad. Rakukest-kaitseb rakku välismõjude eest, annab taimerakule kuju ja tugevuse, kaitseb rakku siserõhu e turgori eest. Ainevahetus väliskesk ja raku vahel toimub rakukesta pooride kaudu. Gaasid ja vesi saavad difusiooni ja osmoosi abil rakukestast vabalt läbi. Naaberrakkudega on taimerakud ühendatud plasmodesmide kaudu. Difusioon-gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsent keskkonda. Osmoos- molekulide liikumine läbi madalama kontsentr lahusest kõrgema kontse lahusesse.Vakuooli ül-nooremate rakkude vakuoolides on toitained, kindlustavad raku siserõhu e turgori, nendes toimuvad lõhustumisprotsessid, vee reservuaar. Leukoplastid-ül on
kui 2 mm minutis. 3.Kitsus8 cm, 60-70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt umbes 1,4 mm minutis. 4. Emakas 8-9 cm 9-21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vell sisaldavaid sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suureneb, kiudkestad tõmbuvad pingule . Muna on valmis , algab lubikoore moodustumine. Lubikoor moodustub välimisele kiudkestale kaltsiumkarbonaadi terakestest. Nende vahele sadestatakse valguosakesi, mis tsementeerivad mineraalaineosakesed. Algul tekib nibu-e mamillaarkiht siis käsn- e. Spongiooskiht (mood. 2/3 munakoorepaksusest). Emakanäärmetel ei ole kaltsiumivarusid, transporditakse verega.Lõpuks lisatakse pigmendid. 5
2. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalite süsteem, mida mööda liiguvad ained raku ühest osast teise. 3. Rakusisesed membraanid on ehituselt sarnased raku välismembraaniga. Ainete transport 1. Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anorgaanilised ja orgaanilised ained. 2. Ainete liikumises eristatakse passiivset ja aktiivset transporti 3. Passiivne transport: rakk ei kuluta ainete transpordiks energiat. Passiivne transport toimub näiteks osmoosi (madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga keskkonda) või difusiooni teel, näiteks vesi, CO2, hapnik, etanool. 4. Aktiivne transport: toimub transportvalkude abil, selleks vajatakse täiendavat energiat, mida saadakse energiarikastest ühenditest (nt ATP). 5. Fagotsütoos ja pinotsütoos aineosake, sopistunud membraani, jõuavad tsütoplasmasse, kus see ensüümide toel lagundatakse. Nt amööbi toitumine, inimeste õgirakud (haigustekitajate
Omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustised. Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist liikumist. Taimeraku kesta põhiline koostisosa on tselluloos. Noore taimeraku kest on küllalt suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne. Kesta läbivad arvukad poorid. Vesi ja selles lahustunud gaasid ning madalmolekulaarsed ühendid saavad difusiooni ja osmoosi teel kesta vabalt läbida, kuid suured makromolekulid sellest läbi ei pääse. Raku vananedes kest pakseneb kuni mõnekümne mikromeetrini, veesisaldus langeb, poorid ahenevad. Rakukest muutub ainetele üha raskemini läbitavaks, mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävivad. 2. VAKUOOLID: - membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Nad moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust
! Seega on merevee tihedus suurem eelkõige kahel põhjusel – madalam temperatuur ja suurenenud soolsus, asjaolud mis käivitavad meie hoovuste süsteemi – vaata järgmised slided.! Ja veel soolsuse kujunemisest Antarktika piirkonnas, tsirkumpolaarse hoovuse „käigushoidmiseks“. Selleks, et toimiks termohaliinne tsirkulatsioon tänaseks väljakujunenud mahus, on vaja, et igal aastal moodustuks Antarktika piirkonnas ! c!a 200 gigatonni jääd.! 12. Osmoos ja seda kirjeldavad seadused. Osmoosi tekkemehhanism. Osmoosi olulisus elusorganismidele. Mere soolsus, selle kujunemine ja soolsuse allikad, ioonide viibeajad merevees. Kalad magedas ja täissoolsusega vees.! ! Lahusti ühepoolset difusiooni poolläbilaskva membraani kaudu mingi aine lahusesse nimetatakse osmoosiks (kreeka k. osmos – tõuge, rõhk).! Meeldetuletus:! puhtas vees liiguvad vee molekulid läbi poolläbilaskva membraani mõlemas suunas ühesuguses hulgas ja kiirusega.!
Tuumake on piirkond, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Membraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annab tugevust kolesterool. Ülesanded: Ainevahetus läbi membraani - passiivne transport: valgumolekulide vahel on kanalid, millest pääsevad läbi väikesed molekulid, peamiselt difusiooni ja osmoosi teel. Aktiivne transport toimub transportvalkude abil, mis juhib läbi kindlaid ühendeid ning milleks on vaja energiat makroenergilistest ühenditest (ATP). Transportvalgu molekulid muudavad oma kuju, et ainemolekul läbi pääseks. Fagotsütoos rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse terveid baktereid või palju molekule. Infovahetus läbi membraani retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast molekule ning muutes oma kuju vallandab raku sees biokeemilisi reaktsioone.
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokarüootide rühma. Väliskuju alusel eristatakse kuut rühma baktereid: kerabakterid e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Nad on üherakulised organismid, kes küll tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Sellest väljapoole jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni. Osadel bakteritel on see k...
- Värvusetud leukoplastid, mis sisaldavad paljusid varuaineid (nt kartulimugulatel tärklisevaru) Turgor-taimede siserõhk Kuna vakuoolides on lahustunud ainete sisaldus suurem, kui ümbritsevas keskuses, tekib seal osmootne rõhk, mis avaldab survet tsütoplasmale ja rakumembraalile- ning kestale. Taime siserõhku nimetatakse turgoriks. Veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides oleva vee, turgor langeb ning taim närtsib. Kui aga taim vette panna, liigub vesi osmoosi teel uuesti vakuoolidesse ning turgor taastub. Kes on heterotroofid? Organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil (seened, inimesed). Kasutavad energiaallikana ainult orgaanilisi ühendeid. Autotroofid? Organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest (enamasti rohelised taimed, aga ka mõned bakterid ja protistid) Kemosünteesijad?
SPOOR VÄIKE KAPSEL, MILLES BAKTER VÕIB ELUVÕIME SÄILITADA (ELADA VEE JA TOITAINETETA) AASTATE KESTEL. SPOORID MOODUSTATAKSE, KUI BAKTERID SATUVAD EBASOODSASSE KESKKONDA (BAKTER VÄLJUTAB KUNI KOLMANDIKU TSÜTOPLASMAS OLEVASST VEEST NING KA ORGANELLIDE ARV VÄHENEB. SEEJÄREL KATTUB RUUMALALT VÄHENENUD BAKTER TIHEDA KESTAGA). VALDAV OSA BAKTERITEST ON HETEROTROOFID (TOITUVAD VALMISORGAANILISTEST AINETEST). BAKTERID OMASTAVAD TOITAINEID OSMOOSI TEEL ÜMBRITSEVAST KESKKONNAST. AINED LIIGUVAD PASSIIVSE TRANSPORDIGA LÄBI KESTA JA RAKUMEMBRAANI TSÜTOPLASMASSE. ENERGIA SALVESTATAKSE ATP MOLEKULIDESSE, MIDA BAKTERID SAAVAD HILJEM KASUTADA. BAKTERID SUUDAVAD LAGUNDADA TSELLULOOSI JA NAFTAT. ET TOITAINED SAAKSID LÄBIDA RAKUKESTA JA MEMBRAANI, ERITAVAD NAD VÄLISKESKKONDA ENSÜÜME. BAKTERITE HULKA KUULUVAD KA AUTOTROOFID (SÜNTEESIVAD ORGAANILISI AINEID ANORGAANILISTEST ÜHENDITEST)
iseloomuliku koostisega rakukest, mis koosneb põhiliselt kitiinist ning on tavaliselt õhem ja elastsem kui taimeraku kest. See kaitseb ja toestab seenerakku ning annab talle kindla kuju. Seejuures ei takista kest raku kasvamist ning on nii gaasidele kui ka vedelikele mõlemas suunas läbitav. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum, millest väljapoole jäävas tsütoplasmas paiknevad mitokondrid varustavad seenerakku elutegevuseks vajaliku energiaga. Seenrakus esinevad ka mitmesugused päristuumsetele rakkudele iseloomulikud membraansed struktuurid: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid. Seenele vajalike valkude süntees
Raku ehitus ja talitus 1665 Robert Hook valgusmikroskoop. 1826 Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku 1858 Rudolf Virchowil sõnastas rakuteooria. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus. Üherakulised organismid amööb, kingloom, bakterid(piimhape ja muud sõbrad) Hulkrakulised organismid inimesed, kutsud, kiisud, lilled... Päristuumne rakk Eeltuumsed e prokarüoodid(bakterid ja teema), päristuumsed ehk eukarüoodid. Viimased jagunevad: protistid, taimed, seened, loomad. Viirused pole miski neist. Raku ümber on rakumembraan. Eukarüootse raku sees on tsütoplasma ja organellid. TUUM nagu päristuumne. Tsütoplasma peamiseks koostaineks on vesi, millest on lahustunud anorgaanilisi ja organaanilisi aineid. Anorgaanilised dissotsieerunud olekus, osalevad ...
Monomeeri väikesed molekulid võivad liituda omavahel või mõne teise monomeeri molekulidega. Nutraceuticaltermin, millega kirjeldatakse "funktsionaalset toitu" (näiteks antioksüdandid ja pigmendid). Tal on tervist edendavad omadused.Nad on kättesaadavad kui toidulisandid. Lämmastik toitaine elusorganismidele,looduses esineb lämmastik paljudes vormides. Orgaanilineühend, mis sisaldab süsinikku ja ei ole kohe kättesaadav taimedele. Osmootne regulatsioon- regulatsioon osmoosi protsessis. Fotosünteeson looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Phyco kolloididKolloidid mis on saadud pruunvetikast (merevetikad). Polümeerkeemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). Polümeerneseotud polümeerid Prostaglandiinidon tsüklilised mitteküllastunud rasvhapped
aga hajusalt kas nende peal või vahel. Loomaraku membraanid sisaldavad alati ka kolesterooli. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalikeste süsteem. Neid mööda liiguvad ained raku ühest otsast teise. Membraanidega on ümbritsetud ka rakutuum ja mitmed organellid. Ainete transpordis eristatakse aktiivset ja passiivset transporti. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Mõned ained läbivad membraani difusiooni või osmoosi teel, näiteks vesi, gaasid ja etanool (passiivne transport). Osa membraani koostisesse kuuluvatest valkudest on varustatud kanalikestega, mille kaudu toimub väiksemate molekulide liikumine rakku ja sealt välja. Kui selleks ei kulutata täiendavat energiat, on see samuti passiivne transport. Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses trasnpordis. Need valgud juhivad vaid kindlaid aineid. Täiendavat energiat saadakse energiarikastest ühenditest
põrgetel. Gaasis liiguvad aineosakesed teatud maa vabalt, seejärel põrkuvad mõne teise osakesega. Põrke tulemusena muutub osakese kiiruse väärtus ja liikumise suund. 65. Tooge näiteid difusiooni esinemise kohta. Lõhna levimine ruumis kui õhk seisab, kui panna komm vette, on komm paari päeva pärast lahustunud ja vesi on magus, plii ja kuld sulasid üksteise sisse 5 aastaga. Tee kott kuumas vees. 66. Tooge näiteid osmoosi esinemise kohta. Taimede juurtel vesi läheb taime sisse. Rosin paisub vees. 67. Mis on pöördosmoos ja milleks seda kasutatakse? Vees puhastamise meetod, mis põhineb membraantehnoloogial. Vee magestamine päästeparvede puhastusvärk. 68. Hinnata ruumi õhus oleva veeauru kontsentratsiooni (anda nii osakeste arvu, kui massi kaudu). Igas kuupmeetris on 9 gr veeauru. Vastus 9 gr/m3 kohta. Osakeste arvu järgi pool mooli 3*10 astmel Lämmastik
sarnaneb looma ja taimeraku omaga. Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. See koosneb põhiliselt kitiinist ning on tavaliselt õhem ja elastsem kui taimeraku kest. See kaitseb ja toestab seenerakku ning annab talle kindla kuju. Seejuures ei takista kest raku kasvamist ning on nii gaasidele kui vedelikele mõlemas suunas läbitav. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum. Sellest väljapoole jäävas tsütoplasmas paiknevad mitokondrid, mis varustavad seenerakku elutegevuseks vajaliku energiaga. Paljuneb mitmesuguselt pungumise teel. Ta eraldab oma elutegevuse käigus ümbritsevasse keskkonda süsihappegaasi. Seda pärmseene omadust kasutatakse pagaritoodete kergitamisel. Kuna mitmed pärmseened eritavad ümbritsevasse keskkonda ainevahetuse
RAKUMEMBRAAN Membraani ehitus: rakumembraanid koosnevad kahest fosvolipiidi kihist ja hajusalt paiknevatest valgumolekulidest. Rakumembraani ülesanded: 1. eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast 2. kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel 3. toimub aine- , energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel Ainete liikumine läbi rakumembraani: · osmoosi ja difusiooni teel · fagotsütoosi ja pinotsütoosi teel · membraani ehituses olevate valguliste ainete kanalite kaudu (passiivne transport) · ainete liikumine läbi rakumembraani transportvalkude vahendusel (aktiivne transport) Võrdlen aktiivset ja passiivset transporti. AKTIIVNE PASSIIVNE
Seenhaiguste tõrje Metallide röörlemine Valguliste ensüümide tootmine Insuliini, antibiootikumide, vaktsiinide tootmine KAHJULIKKUS Põhjustavad bakterhaiguseid (teetanusebakter, botulismibakter) TAIMED Ehitus Rakukest koosneb tselluloosist ja petiinist, vananedes suureneb nende sisaldus, kest ei lase enam aineid läbi, rakk sureb, lahustunud ained läbivad rakukesta difusiooni või osmoosi teel Ülesanded: 1) Tugifunktsioon tugikoerakud 2) Kaitse katte koerakkude sinad (noortel taimedel õhemad) 3) Transport juhtkoerakud (muutuvad seest tühjaks, moodustavad torusid Plastiidid 1) Kloroplastid rohelised, pigment klorofiil, fotosünteesimine, leidub lehtedes 2) Kromoplastid kollane, oranz, punane, pigment karotiin, soodustab tolmendamist ja paljunemist, leidub õites ja viljades
tsütoplasmavõrgustik, päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks rakusiseste ainete transport. Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Veepuudusel taime siserõhk langeb ja selle tulemusena taim närbub. Kui taime kasta, liigub vesi osmoosi teel uuesti vakuoolidesse ning turgor taastub. Viljakeha - osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Lüsosoom on rakuorganell, mis aitab teostada suurte biomolekulide lõhustamist. Lüsosoomid sisaldavad arvukalt ensüüme, mis aitavad lõhustada näiteks valgu- ja DNA molekule. Lüsosoomis on madal pH (4,8) võrreldes tsütoplasmga (7,2) Lüsosoomi ülesanded: Lõhustab rakku sattunud jääkained
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
