Kilekõõlused e. aponeuroosid. Koostoimelised lihased e. sünergistid. Vastandtoimelised lihased e. antagonistid. Painutamine e. flektsioon. Sirutamine e. ekstensioon. Lähendamine e. adduktsioon. Eemaldamine e. abduktsioon. Väljapööramine e. supinatsioon. Sissepööramine e. pronatsioon. Laiendamine e. dilatatsioon. Kaelanahalihas e. platüsma. Veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata, nimetatakse anastomoosideks. Lisa- ehk kõrvalveresooned e. kollateraalid. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas. Kõige väiksemaid artereid nimetatakse arterioolideks. Kapillaarid kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Veenideks nim. veresooni, milledes voolab veri elunditest südame suunas. Kõige väiksemaid veene nimetatakse veenuliteks. Aort on inimese keha kõige suurem arteriaalne veresoon. Kolmehõlmne ehk trikuspitaalklapp. Kahehõlmne ehk mitraalklapp.
Reesusfaktor Antigeen D omanik on rh. Pos. Organismis antikehad puuduvad aga vale vereülekande või rasedusega võivad tekkida. Albumiin transpordi, toitumis, onkootserõhu tekitaja roll Globuliinid kaitsevalgud ja transpordi, onkootse rõhu tekitaja Hemoglobiin hapniku ja süsihappegaasi transport, peab olema erütrotsüüdis, mitte plasmas Fibrinogeen osaleb vere hüübimisel Kollateraal- väiksem kõrval versoon. Peaveresoone sulgumisel saavad kollateraalid rohkem tööd. Anastomoos veresoon, millekaudu saab veri ühest soonest teise joosta. Süda: Endokard (sisekest endocardium) endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid Müokard(lihaskest myocardium) koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht. Epikard(väliskest epicardium) seroosne kelme on südame välimine kest Perikard südamepaun. Parem koda atrium dextrum Vasak koda atrium sinistrum
kuid on kapillaaride koguvalendikust väiksem. Keha iga piirkond või elund saab tavaliselt verd mitmelt veresoonelt. Kõige suurema läbimõõduga soon on peaveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned, kollateraalid. Paljud arterid on omavahel ühenduses ühendavate veresoonte anastomooside varal. Anastomoosid on olemas ka veenide vahel. Verevoolu lakkamisel ühes veresoones suureneb verevool mööda kollateraale ja anastomoose. Lisaks olemasolevatele võivad areneda uued kollateraalid ja anastomoosid. See taastab elundi või kehaosa normaalse vereringe. Süda. Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, mis asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Inimese süda on tema rusika suurune ja kaalub umbes 300 g. Südamel eristatakse laia osa põhimikku, kitsenenud osa tippu ja kolm pinda eesmist, tagumist ja alumist. Südame põhimik suunatud üles ja taha,
Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist ...
Uriinis suhkur (N ei ole) Veresuhkru sisaldus tõuseb (N 3,3-5,5 mmol/l) Uriini erikaal/tihedus kõrge – 1030-1040 (N 1004-1024) II tüüpi diabeedi korral sageli ainevahetuslik sündroom: korraga esinevad kehatüve- tüüpi rasvumine, hüperlipideemia, essentsiaalne hüpertensioon ja insuliiniresistentsus. Diabeetiline retinopaatia- mis see on? Muutused silmapõhja peentes veresoontes: mikroaneurüsmid, haprad kollateraalid, võrkkestasisesed verejooksud, lipiidiladestused, makula turse, võrkkesta irdumine. Tulemuseks võib olla pimedaks jäämine. Protsessi aitab pidurdada õigeaegne laserravi. Kui diabeet os kestnud aastaid ja veresuhkru tasakaal ei ole olnud hea, väivad silmapõhjadese tekkida väikeste veresoonte laiendid (mikroaneürismid, verevalumid, võrkkesta turse ja rasvade ladestus). Selliste muutuste korral halveneb võrkkesta verevarustus ja ühtlasi
valendik aheneb. Südame pärgarterite ahenemisel üle 50% valendiku läbimõõdust tekivad inimesel valud südame piirkonnas ehk stenokardilised vaevused. Valud tekivad, sest hapnikurikas veri ei jõua veresoone ahenemise tõttu piisavalt südamelihase rakkudeni. Südamelihas on hapnikupuudusele väga tundlik, tekib südamelihase hapnikunälgus ehk südame isheemiatõbi. Südames võib olla välja arenenud n.ö. lisaveresoonte võrgustik ehk kollateraal-verevarustus. Kollateraalid on väikesed veresooned, mis tavaliselt ei ole avatud. Kui südame pärgarterid ahenevad, võivad kollateraalveresooned avaneda, aidates seeläbi transportida verd hapnikunäljas südamelihase piirkonda. Sageli ei ole see siiski piisav ning vastavas südamelihase piirkonnas võib tekkida kahjustus. Väga eakatel inimestel, suhkruhaigetel ja neerupuudulikkusega haigetel võib südamelihase hapnikunälgus kulgeda ka ilma valuta rinnus. Seda nimetatakse tummaks isheemiaks
mis varustavad väliskesta. Nad ei pärine varustatavast veresoonest, vaid saavad alguse mujalt. Arterites on üsna kõrge vererõhk ning nad on paksuseinalised. Arterite valendik ehk luumen on väike, seetõttu veri voolab arterites kiiresti. Veenid on õhukeste seintega ja vererõhk neis on madal. Arteritest on nende läbimõõt palju suurem. Vere voolukiirus on veenides oluliselt aeglasem kui arterites. Samasse sihtkohta kõrvuti kulgevad veresooned on kollateraalid. Anastomoos on veresoonte ühendusharu. See võib olla nii kollateraalide kui ka teiste veresoonte (nt arterite ja veenide) vahel. Enamikul juhtudel pääseb veri mööda neid kõrvalteid tromboseerunud veresoone varustusalalae ning tromb ei põhjusta kärbumist. Alaosad: arter, arterioolid, kapillaarid, veenulid, veen Aort ja suured arterid: väga elastsed, väike takistus, silelihaskesta toonus reguleeritav NS kaudu( mõjutab ealastsust), sisemine diameeter 4-
Nad ei pärine varustatavast veresoonest, vaid saavad alguse mujalt. Arterites on üsna kõrge vererõhk ning nad on paksuseinalised. Arterite valendik ehk luumen on väike, seetõttu veri voolab arterites kiiresti. Veenid on õhukeste seintega ja vererõhk neis on madal. Arteritest on nende läbimõõt palju suurem. Vere voolukiirus on veenides oluliselt aeglasem kui arterites. Samasse sihtkohta kõrvuti kulgevad veresooned on kollateraalid. Anastomoos on veresoonte ühendusharu. See võib olla nii kollateraalide kui ka teiste veresoonte (nt arterite ja veenide) vahel. Enamikul juhtudel pääseb veri mööda neid kõrvalteid tromboseerunud veresoone varustusalalae ning tromb ei põhjusta kärbumist. Alaosad: arter, arterioolid, kapillaarid, veenulid, veen Aort ja suured arterid: väga elastsed, väike takistus, silelihaskesta toonus reguleeritav NS kaudu( mõjutab ealastsust), sisemine diameeter 4-25
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
