TÄHTNIMETUS BIOFUNKTSIOON DEFITSIIDIST (KEEMILINE ORGANISMIS TULENEVAD PÕHINIMETUS) PROBLEEMID A (RETINOOL) *nägemisel valgust *hemarloopia(nägemishäire vastuvõttev molekul. pimeduses) * osaleb epiteeli, sealjuures *lima tekke häirumine(kuiva eriti silma limaskesta silma sündroom) arengus ning * naha kuivus immuunsüsteemi töös. * naha vananenud välimus *osaleb epiteeli ning *kasvuhäired naharakkude arengus. *platsenta kasvuhäired *võtab osa kõhre ja luukoe *sugurakkude ...
Vitamiin Biofunktsioon Defitsiit A (retinoidid) Nägemise fotokeemiline protsess, Kanapimedus, naha kuivus, tugevdab immuunsüsteemi, infektsioonide kõrgenenud risk, reproduktsioon (sperma-ovogenees, kasvuhäired, vananenud välimus, embrüo, platsenta), follikulaarne hüperkeratoos, naharakkude ja limaskesta areng, kõhre nohu, silmade kuivus ja luukoe kasv, areng D (kaltsiferoolid) Reguleerib Ca ja P metabolismi ja taset Kujuneb rahhiit ja lihaste hüpotoonia, vereplasmas, punnkõht, luud muutuvad pehmeks, luukoeareng, verehüübimine, igemete kahvatus, aneemia, immuunfunkts., südame lihastöö, maksa ja ...
Vitamiinid HKQ Vitamiin H Vitamiin H ehk Biotiin on vesilahustuv antiseborroilise toimega ühend. Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine Toiduainetega seedekulglasse sattuv biotiin on seotud valguga. Valgu proteolüüsil seedekulglas jääb järele biotsütiin (kompleks lüsiin-biotiin), mis bionaasi toimel annab vaba biotiini. Vaba biotiin imendub Na-sõltuvana peensoole ülaosas ning suuremate koguste korral tõuseb difusioonina imendumise hulk. Kusjuures soole mikrofloora poolt toodetud biotiinist imendub vaid 8-15%. Imendumist pärsib liigne alkohol, antibiootikumid ja toore kanamuna glükoproteiin avidiin (seob ennast biotiiniga ja muudab selle organismile omastamatuks). Imendunud biotiini transpordib organismis albumiin ja mitmed globuliinid. Biotiini talletavad maks, neerud, lihased ja aju
BIOKEEMIA - VITAMIINID Metabolism ehk ainevahetus keemiliste protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eristab jäägid taas väliskeskkonda. Vitamiinid A D E K Q (rasvlahustuvad) B1 B2 B6 B12 C foolhape biotiin Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiinide allikad: · toit · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinipreparaadid Mida puhtam ja on üksikult . Ei saa toimida koos. Toimeühikud peab olema võimalikult kõrge . Vitamiinidest võib tekkida defitsiid Vitamiinivaegus ehk hüpovitaminoos tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral
Vitamiin A ehk retinool · rasvlahustuv · loomses toidus retinoidid, taimses provitamiin -karoteen · tähtsus: nägemine, geeniekspressiooni reguleerimine, epiteelkoe püsimine, reproduktsioon, kasvamine, immuunsus · defitsiidist enim ohustatud lapsed (ja rasedad) · soovitatav kogus 700-1000 RE (lastel 300 RE) · pideval ületarbimisel võib olla toksiline · organism suudab vajadusel A vitamiini karotenoididest sünteesid · allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada vere...
2,17 NIATS,EKV,, mg 10,2 1,14 6,5 18,9 0,11 VITAMIIN B6, mg 0,6 0,61 0,15 0,6 0 VITAMIIN 812, µg 0 0 0 0 106 FOOLHAPE, µg 91 72 48 52 0,2 PANT,HAPE, mg 1,9 1,15 0,44 1,7 0 BIOTIIN, µg 74 76 64 102 0,6 VITAMIIN C, mg 0 0 0,8 0 1,42 TUHK, g 2,2 2,2 3,1 - 4 NAATRIUM, mg 1 0,6 0,4 400 482 KAAL1UM, mg 660 650 740 810 59 KALTSIUM, mg 109 140 280 37
ENSÜÜMKATALÜÜSI KEEMILISED MEHHANISMID 1. Ensüümkatalüüsi kolm keemilist mehhanismi. Kovalentse katalüüsi põhimõte. Nukleofiilsed tsentrid ensüümides, side ensüümi ja substraadi vahel. 1. 1) Kolm mehhanismi: · kovalentne katalüüs · üldine happe-alus katalüüs · metalli-iooni katalüüs Kovalentse katalüüsi põhimõte: · Ensüüm ja substraat moodustuvad kovalentseid sidemeid ühes või mitmes reasktsiooniahela punktis. · Kovalentse sideme moodustumine E(ensüümi) ja S(substraadi) vahel tagab reaktsiooni kiiruse tõusu Näide : katalüüsita reaktsioon: BX+Y -> BY+X Kovalentne katalüüs: BX+Y+E -> E:B+Y+X-> E+BY+X Selle mõte on vähendada aktivatsiooni energiat reaktsioonil. Nukleofiilse katalüüsi puhul ensüümi mõni nukleofiilne tsenter (amiin, hüroksüül etc...) atakteerib substraadi elektrofiilset tsentrit. Tekib side substraadi ja ensüümi vahel. ...
Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga (tänapäeval ka vitamiinipreparaatide manustamisel). Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K, biotiin, pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora. Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka ise sünteesida (näiteks trüptofaani rohkuse korral sünteesitakse temast niatsiini, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse toimel vitamiini D süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism seda vitamiini provitamiinist piisavalt sünteesida (näiteks taimsetest karotenoididest sünteesitakse vitamiin A).
Vitamiinid Miks me vajame vitamiine? Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Vitamiin A A Vitamiini ehk retinool on rasvlahustuv vitamiin, mis on tähtis luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks. Avitamiini leidub maksas, võis, munades, porgandites ja kõrvitsas. Vitamiin B Bvitamiinid on 8 vesilahustuvat vitamiini, mis esindavad tähtsat osa raku ainevahetuses. Varem arvati, et tegu on ühe vitamiiniga ning seda nimetati Bvitamiiniks. Hiljem leiti, et tegu on erinevate ainetega, mis esinevad samades toitudes. Bvitamiine võime leida õllepärmis, hirsis, kaerahelvestes, linnulihas, rukkises, kalas, täisteraviljatoodetes, päevalilleseemnetes. Vitamiin C Cvitamiin ehk askorbiinhape on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. Cvitamiini sisaldavad: puuviljad, kapsas (...
Piim (28.10.03., 9. loeng) · Piim on imetaja piimanäärme spetsiaalne sekreet oma järglase toitmiseks. Piim on vastsündinule ainsaks toiduaineks. Seega peab ta sisaldama kõiki vajalikke toitaineid piisaval määral. Piima koostis oleneb järglase kasvukiirusest ja kasvu tingimustest: Põhitoitainete sisaldus (g/100g) erinevate imetajate piimas Imetaja kuivaine rasv valk laktoos min.ained Happesus, oTh Veis 12,5 3,8 3,3 4,7 0,7 17 Kits 13,3 4,3 4,2 4,5 0,85 17 Põhjapõder 36,7 22, 10,3 2,5 1,4 5 Hobune 10,7 1,8 2,1 6,4 0,4 6,5 Küülik 30,5 10,5 15, 2 2,5 5 Inimene 12,5 4,4 1,0 6,9 0,2 Vitamiinide ja mineraalainete sisaldus (mg/100g) erinevate imetajate p...
reduktaasi inhibeerimine toksiline paljunevate rakkude jaoks. Folaat on eriti vajalik kasvavate organismide jaoks, seetõttu on tema defitsiit arenguhäirete põhjustaja. Foolhape on ka metüülrühma allikaks metüülkoobalamiinile ja sellepärast sarnanevad mõned foolhappe defitsiitsuse kliinilised tunnused nendega, mis esinevad vitamiin B12 puuduse korral. Biotiin Biotiin on vees lahustuv vitamiin, mis liidetakse kovalentselt ensüümide külge prosteetilise rühmana. Biotiin on seotud amiidsidemega lüsiini jäägiga ensüümi koosseisus. Biotiini osalusel katalüüsitakse ATP sõltuvaid karboksüleerimisreaktsioone. Reaktsiooni lähtesubstraadiks on HCO3-, mis reaktsiooni esimeses etapis liidetakse ühe biotiini lämmastiku aatomi külge. Teises etapis toimib biotiin kui karboksüüli doonor. Imetaja organismis on 4 biotiini sisaldavat ensüümkompleksi 1. Püruvaadi karboksülaas, ensüüm mis katalüüsib glükoneogeneesi esimest etappi
huulte pragunemist C askorbiinhape mustsõstra- ja põhjustab skorbuuti ja luu-urbnemust põhjustab neerukivide teket, kibuvitsamarjad, hapukirsid, kõhulahtisust, rauasalvestustõbe lehtkapsas, paprika, mädarõigas, petersell H biotiin sojauba, tomat, pärm põhjustab rasuvoolulist ekseemi
U 10 a vanusest alates kui aju areng on praktiliselt lõppenud, pole nii range kontroll enam vajalik. 19. NAD+, THF, CoA, FAD, biotiini, B12 ja TPP aminohapete metabolismis. NAD+ ja NADP+ Kahe elektroni ülekandega seotud redoksreaktsioonid. PDH kompleksis NAD+ poolt reoksüdeeritakse FADH2, tekib NADH. Biotiin on vajalik hargnenud ahelaga aminohapete katabolismis. SuktsinüülCoA süntees propionüülCoA-st vajab kofaktorina biotiini. Samuti on biotiin vajalik -metüülkrotonüülCoA karboksülaasi jaoks. Töötab leutsiini lagundamise rajas. THF teostab ühesüsinikuliste jääkide ülekannet paljude biomolekulide sünteesil. Glütsiin, seriin, trüptofaani lagundamine, histidiini lagundamine, puriini ja pürimidiini biosüntees. CoA - Atsüülrühmade ülekanne. Atsetüül-lipoamiid loovutab atsetüüli CoA koosseisu, tekib dihüdroksülipoamiid.
Bio-Multi Elevit Pregnacare Pregnacare+Omega3 Vitrum Prenatal Livol Multi Total PregnaCaps Raseda vajadus A - 1,2 mg 6 g 400 g 8001100 g (Max 2.5 mg/p) B1 0.6 mg 1.55 mg 3 mg 3 mg 2.8 mg 1.05 mg 0.5 mg 1.6-1.7 mg B2 1 mg 1.8 mg 2 mg 2 mg 3.2 mg 0.8 mg 1.6-1.7 mg B3 20 mg 1720 mg B6 0.9 mg 2.6 mg 10 mg 10 mg 6 mg 1.5 mg 1.25 mg 1,51,6 mg B12 1.5 g 4.0 g 6 g 6 g 9 g 1.5 g 2 g 22,6 g C - 100 mg 70...
taluvuse vähenemine. südame- ja veresoonkonnahaigused, igemepõeltikud, immuunsüsteemi häired kasvajad ning närvisüsteemi kahjustavad häired. Vesilahustuvad vitamiinid Vesilahustuvad vitamiinid • B1tiamiin • B2 riboflaviin • B3 niatsiin, nikotiinhape • B5 pantoteenhape • B10, B11 Foolhape • B12 kobalamiin • C askorbiinhape • H biotiin B1-vitamiin Tänu oma seosele närvisüsteemiga ja efektiivsele toimele inimese vaimse seisundi osas on B1-vitamiin tuntud kui “vaimuvitamiin”. Allikad Päevane vajadus • Allikad päevalilleseemned, nisuidud, pärm, seafilee, täisteratooted, kuivatatud herned ja kaerahelbed. B1-vitamiini päevane soovitus on 1–1,5 mg, 1 mg B1-vitamiini sisaldub umbes: * 45 g päevalilleseemnetes,
VITAMAX Mustivitamiini- ja mineraalainete kompleks Koostis: · tsink-aminohappehelaat · maisitärklis · hernejahu · askorbiinhape · a-tokoferool · mangaanaminohappehelaat · nikotiinamiid · A-vitamiin · tsifrusbioflavonoidid · kaltsiumpantotenaat · tsüaankobaiamiin · püridioksiin · hüdrokloriid · kolekaltsiferool · riboflaviin · tiamiinmononitraat · foolhape · biotiin · pinnatöötlusaine E 470 b · paakumisvastane aine E 460 ja E 551 Kasutamine: 1 tablett päevas pärast sööki. Päevast annust mitte ületada! SC Johnson HÕBELÄIGE Koostis: · isopropanool 10% · stearüül merkaptan 1,7% · sünteetilised tensiidid 0,1% · lõhnaained · pH 7,5 Kasutamine: Kanda vahendit lapile ja seejärel hõbepinnale. Lasta natuke kuivada ja hõõruda puhta lapiga. Tulemuseks on puhas ja läikiv hõbepind! Raniberl R 150
ü Vitamiinpreparaadid on ravimid Põhilised vitamiinide allikad inimorganismi jaoks on: Toit Seedekulgla mikrofloora tegevus Vitamiinpreparadiid Vitamiinid Veelahustuvad Rasvlahustuvad B-grupi vitamiinid (12), A vitamiin ehk retinoidid, Askorbiinhape (C vitamiin), D-vitamiin ehk kaltsiferoolid, Biotiin (H vitamiin), E-vitamiin ehk tokoferoolid, S-metüülmetioniin (U vitamiin), K- vitamiin ehk naftokinoonid, p-aminobensoehape, Q -vitamiin ehk ubikinoonid Lipoehape (N vitamiin). Vitamiin A Funktsioonid: Norm.doos: nägemisprotsess mehed: 0,8-1,1 mg oluline antioksüdant naised: 0,75-0,85mg platsenta ja spermatosoidide areng kõhrkoe ja luukoe (ka hammaste) kasv
põhjustab skorbuuti ja C askorbiinhape lehtkapsas, teket, kõhulahtisust, luu-urbnemust paprika, rauasalvestustõbe mädarõigas, petersell biotiin maks, neerud, põhjustab rasuvoolulist Vitamiinid täispiim, sojauba, tomat, munad, ekseemi pärm põhjustab N lipoehape pärm, piim, liha energiavahetuse häireid kapsas, spargel, põhjustab lipiidide U S-metüül-metioniin
ateroskleroos, hüpertensioon, polüskleroos, Alzheimer, peapööritus Toksilisus: kestev megadoosides tarvitamine võib põhjustada B6 defitsiiti Vitamiin B5 (pantoteenhape) antidermatiitne vitamiin Nimetused: bioaktiivne D(+) vorm sünteesitakse koensüüm A, annab Na- ja Ca-sooli Metabolism: · Koensüüm A ja fosfopantoteiin hüdrolüüs pantoteinaasiga peensooles pantoteenhape · Imendub Na-sõltuvalt (soodustavad biotiin, foolhape, Ca, häirivad alkohol ja kohv, lõhustub kergesti äädika, aspiriini ja söögisooda toimel) · Koerakkudes: pantoteenhape 4-fosfopantotenaat 4-fosfopantoteinn defosfokoensüüm A koensüüm A · Uriiniga väljutatakse pantoteenhappe kujul Biofunktsioonid: 1. Koensüümi kaudu vajalik SV, AH, lipiidide, NH metabolismi ensüümide tööks 2. Atsetüül-CoA kaudu vajalik atsetüülimisteks sh ravimite detokikatsioon
· Lambaliha tarvitamine ka väikestes kogustes stimuleerib taimsete toitainete omastamist ja väldib loomse valgutarbe puudust. · Lambalihavalik sisaldab mitmeid asendamatuid aminohappeid rohkem kui veiselihavalik. Temas leidub küsiini, valiini, treoniini, fenüülaniini, metioniini ja trüptofaani. · Lambalihas on mitmeid vitamiine, eriti vitamiini B1 (tiamiin), B2 (nikotiinhape), B3 (pantoteenhape) ja biotiin. · Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. · Võrreldes sea ja veiselihaga on lambalihas märgatavalt rohkem rauda, kaltsiumi ja fosforit Veiseliha · Veiseliha on eelistatud eelkõige gurmaanide seas · Värvilt on veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha. Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha - vasikaliha on roosakas, vanema veise liha aga
siis, kui toorest munavalget süüakse tihti väga suurtes kogustes. Paar-kolm munavalget ei tekita probleeme. Munakollane ehk rebu on kahvatu- kuni oranzhkollase värvusega. Rebus on keskmiselt 49% vett, 32% lipiide, 17% valke ja 2% mineraalaineid. Ka muna vitamiinid on põhiliselt koondunud rebusse. Rasvlahustuvatest vitamiinidest on munarebus vitamiinid A, D ja E ning vees lahustuvatest pantoteenhape ja biotiin. Mida vanem on muna, seda vedelam on munakollane ja seda kergemini see laiali valgub. munakollane Kogu muna kolesterool on koondunud rebusse. Sõltuvalt muna kaalust on rebus 250-300 mg kolesterooli. Siiski imendub sellest vaid 25-40%. Päevase toidukogusega peaks meie seedetrakti sattuma 300-400 mg kolesterooli. Järelikult üle kahe muna (munakollase!) päevas ei tasu süüa. munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge .
B4 liha,kroovimata jahust leib, munarebu,maks,piim PP nikotiinhape maks,pärm,kanaliha,kalasaadused,nisukroov B6 maks,munakollane,porgand B8 neerud,süda,kartul,mais B10 foolhape maks, oad rohelised taimeosad,neerud,liha B12 verivorst,maks,tailiha,juust, pärm,seened B13 loomsed produktid B15 loomsetest produktides ja seemnetest BT karnitiin lihasaadused,pärm C-vitamiin mustsõstra ja kibuvitsa marjad,jõhvikas,kapsas, Paprika, pähklid, tsitrused H-vitamiin biotiin maks,neerud, piim,oad,tomad,munarebu U-vitamiin kapsas, spargel,petersell,tomat P-vitamiin värsked puu-ja juurviljad 4
spargelkapsas, kiivi, porgand, tomat, oder, kaeratoidud, majonees. Foolhape e antianeemiline vitamiin Leidub - maks, neerud, pärm, kõik rohelised taimeosad (lehtköögiviljad), oad, läätsed, mustsõstar, tsitruselised. Defitsiit ärritatavus, kõhulahtisus, mälu nõrgenemine, kasvupeetus, suunurkade haavandid, keelepõletik, suur-punaliblede aneemia. Soovitav kogus meestel ja naistel 0,3 -0,5mg, lastel 0,1 -0,3mg, rasedatel 0,5 -0,6mg. H vitamiin e biotiin e B7 vitamiin e koensüüm R Peaks manustama koos tiamiini, foolhappe, pantoteenhappe, vitamiin C, püridoksiini, niatsiini, vitamiin E ja B12. Defitsiit isutus, lihaste valulikkus, kuiv nahk, unetus. Leidub maks, neerud, muna, pärm. K vitamiin Ülesanne verehüübimine ja veresoonte parandamine, kaltsiumi taseme reguleerimine luudes. Leidub petersell, spinat, broccoli, jääsalat, kurk. Naftokinoonid (K1, K2)
fosfaat; 7) folaat – pteroüülmonoglutamiinhape, kaltsium-L-metüülfolaat; 8) pantoteenhape – D-kaltsiumpantotenaat, D-naatriumpantotenaat, dekspantenool, pantetiin; 9) vitamiin B12 – tsüanokobalamiin, hüdroksükobalamiin, 5'- desoksüadenosüülkobalamiin, metüülkobalamiin; 10) biotiin – D-biotiin; 2 11) vitamiin C – L-askorbiinhape, naatrium-L-askorbaat, kaltsium-L-askorbaat , kaalium-L-askorbaat, L-askorbüül-6-palmitaat, magneesium-L- askorbaat, tsink-L-askorbaat; 12) vitamiin E – D-α-tokoferool, D,L-α-tokoferool, D-α-tokoferüülatsetaat, D,L-α-
2) Vitamiin D – kaltsiferool – luude ja hammaste kasv, kaltsiumi omastamine, vajalik vere hüübimiseks 3) Vitamiin E – tokoferool – vereringeelundite ja lihaste kaitse, antioksüdant, leevendab väsimust 4) Vitamiin K – naftokinoon – vere hüübimine, luukoe tiheduse ja tugevuse tagamine *Nimetage 4 vesilahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) vitamiin B1 - Tiamiin - süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus 2) Biotiin - (B7 vitamiin) - veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine 3) B16 vitamiin - Kobalamiin - vereloome ja närvikoe norm. toimimine 4) vitamiin C - L-askorbiinhape : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine 2. Nimetage elektrolüütide funktsioon organismis: 1) On ainevahetuse katalüsaatorid 2) Stabiliseerivad kudesid 3) Määravad kehavedelike pH taseme 4) Tagavad kehavedelike osmolaarsuse 3. Mis on Na+/K+ pump?
B11 Folatsiin B12 Kobalamiinid Verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 Oroothape Loomsed produktid B15 Pangaamhape Loomsetes, taimsetes produktides (eriti seemnetes) BT Karnitiin Lihasaadused, pärm C Asborbiinhape Mustsõstrad, kibuvitsamarjad, jõhvikad, kapsas, paprika, pähklid, tsitruselised H Biotiin Maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu, sooled N Lipoehape Pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin Kapsas, spargel, petersell, tomat pAB p-aminobensoehape Maks, piim, munad, pärm P Bioflavonoidid Värsksed puu- ja juurviljad Rasv-lahustuvad vitamiinid Retinool (vitamiin A) Retinool (I) Retinool 11-cis-retinaal (II) A-vitamiini saadakse kahest keemiliste ainete rühmast: retinoididest ja karotinoididest.
Miks mõne inimese küüned on hapramad kui teisel ja mida saab teha olukorra parandamiseks? Inimene on üks tervik, seega ei saa vaadelda mistahes probleemi tema kehas kogu organismist eraldi. Haprate küünte tekkepõhjusi võib olla mitmeid, eelkõige ja ühe peamisena nimetaksin geneetikat. Tüdrukutel tasub küsida ema käest tema küünte kohta, kui emal on küüned haprad, siis suure tõenäosusega on nad seda ka tema tütrel. Sellisel juhul on pikki naturaalseid küüsi kasvatada väga keeruline, kuid ka lühike hooldatud küüs võib olla väga kaunis. Küüned võivad haprateks muutuda ka mingi lühema või pikema kroonilise haiguse tagajärjel. Sel juhul tuleks eelkõige tegelda oma põhihaiguse raviga ja alles seejäral, kui haigus on likvideeritud, on mõtekas hakata ravima küüsi, enamsti aga küüneprobleemid taanduvad iseenesest, kui haigus on organismist hävitatud. Rasedus ja hormonaalsed muutused on üks sagedasemaid küünteprobleemide põhjustajaid.Ka ravimid v...
VITAMIINID On vajalikud meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Organism neid ise sünteesida ei suuda. VITAMIINID EI OLE TOIDU ASENDAJAD. Neil ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid ei asenda - valke - rasvu - süsivesikuid - vett ega ka üksteist Parimaks vitamiiniallikaks inimorganismi jaoks on tasakaalustatud ja mitmekesine toit. Enamik vitamiine on ensüümide koostisosad. Vitamiinide puudusel ei saa organism valmistada vastavat ensüümi, mille koostisse vitamiin kuulub ja seega on ainevahetus häiritud. Termini “vitamiinid” võtsid esimest korda kasutusele biokeemik Frederick Hopkins ja vitamiini teooria rajaja Casimir Funk aastal 1912 Frederick Hopkins Casimir Funk Vitamiinid jagunevad vesilahustuvad rasvlahustuvad Vesilahustuvad vitamiinid: B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B7-(biotiin), folaadid, B12-vitamiin, C-vitamiin (askorbiinhape), B5 (pantoteenhape) Rasvl...
· Vatsa pH stabiliseerimiseks. · Juurdekasvu stimuleerimiseks ja söödakasutuse efektiivsuse suurendamiseks. · Negatiivsel energiabilansi perioodil kehakaalu vähenemise minimeerimiseks. · Kuumastressi vähendamiseks. · Tervise parandamiseks (vähem ketoosi ja maksa rasvumist, vähem atsidoosi ja poegimishalvatusi, immuunsüsteemi tugevdamiseks jne.). · Põletikuliste seisundite leevendamisega. · Sõrgade ja kapjade korrashoid. Biotiin · Lehm: Biotiini mineraalsöödas aitab tervena hoida looma sõrad, kõrge E ja A vitamiini tase aitab vältida poegimisraskusi ja tagab kiirema taastumise pärast poegimist. · Hobune: parandab hobustel kapjade kasvu ja seisukorda. Biotiin osaleb ka rasvhapete sünteesis, glükoneogeneesis (protsess, mille käigus toodetakse glükoosi mittesüsivesikulistest lähteainetest), aminohapete metabolismis ja teistes ainevahetusradades.
Vitamiin A D E K Q F C H (täht-ja Retinoidid, kaltsiferoolid tokoferoolid naftokinoonid ubikinoonid linoolhape askorbiinhape biotiin keemilin retinool e nimetus ) Biofunkt Nägemise Kaltsitriool-reg Antioksüdant, Verehüübimin Antioksüdantne Vajalik Naha, igemete, Karboksülaas sioonid fotokeemiline Ca ja P primaarkaitse e, glükoosi kaitse lipiidide närvikoe luude, sidemete, koensüüm
Veeslahustuvad maks, pärm, kaunviljad, B5 pantoteenhape seened, pähklid, munad, kana, kartul, tomat, piim idud, kliid, kala, maks, pärm, pähklid, kana, B6 püridoksiin kaunviljad, sea- ja veiseliha, munakollane, banaanid munakollane, pärm, maks, H biotiin pähklid, kama, idud, neerud Veeslahustuvad pärm, maks, kaunviljad, idud, kliid, spinat, brokoli, folaadid, foolhape, B9, 10, 11 lillkapsas, rohelised folatsiin taimeosad, paprika, pähkel, maasikad, neerud
B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm C askorbiinhape mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu N lipoehape pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat 6 pAB p-aminobensoehape maks, piim, munad, pärm P bioflavonoidid värsked puu- ja juurviljad VITAMIINIDE DEFITSIIT Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks
silmade, suu ja maksa tervise tagamisel.Nahale annavad nad aga terve jume ning hoiavad naha niiskustasakaalu. Vitamiin B3 (niatsiin) ja vitamiin B5 (pantoteenhape) on väga populaarsed nahahooldus vahendite koostisosad, sest nad säilitavad väga hästi naha niiskustaset. Vitamiin B5 mõjub soodsalt ka akne ravis. Vitamiin B1(tiamiin) mõjub hästi kardiovaskulaar süsteemile. Selle vitamiini vajadus on suurem sportlastel. Vitamiin B7 ehk biotiin omab soodsat toimet nahale, juustele ja küüntele. Foolhape omab väga suurt tähtsust rakkude jagunemise protsessis, suurenenud vajadus rasedatel. Suurimad B vitamiini allikad: B vitamiine leidub kõikides värsketes töötlemata toitudes. Töötlemine vähendab oluliselt selle vitamiini sisaldust toidus. Eriti palju B vitamiini leidub loomsetes toitudes nagu maks, kalkun ja tuunikala. Taimsetest toitudest leidub seda vitamiini
B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm C askorbiinhape mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu N lipoehape pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat pAB p- maks, piim, munad, pärm aminobensoehape P bioflavonoidid värsked puu- ja juurviljad Vitamiinide defitsiit Inimorganismil on võime talletada vitamiinide teatud varu, millest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine
Tallinna Tehnikagümnaasium Tervis-vitamiinid Markus Abro 5A Tallinn, 2013 Sissejuhatus Tervis on väga tähtis. Kui tervist pole siis pole ka elu. Tervist tuleb väga hoida. Kui oled tubli ja hoiad tervist hästi, võid kaua elada ja seda me kõik soovime. Tervise hoidmine tähendab, et sa hoiadki oma tervist. Näiteks ei suitseta ei joo alkoholi ja energiajooke jne. Kui me hoiame tervist ja saame vanaks ikka päris vanaks siis meie luud on tugevamad, kui neil kes ei hoolitsenud tervisest. Kui te mõtlete, et ei suitseta ja ei joo alkoholi on kuidagi vähe siis on võimalik ka süüa vitamiine. Need annavad meie kehale asju mida on meil vaia. Kui tarbida vitamiine korraliku...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Laura Freivald VAARIKAS JA MAASIKAS Referaat Tallinn 2014 Laura Freivald SISUKORD Laura Freivald Töö eesmärk on õppida referaadi õiget vormistamist, mida kasutada lõputöö koostamisel. Samuti arendada oma oskuseid WordOffice'i kasutuses. 1 Vaarikas Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv ...
Skisofreeniale sarnased tun. Subakuutne seljaaju kombineeritud degeneratsioon. Vitamiin B7 Glükoosi e. veresuhkru süntees Isutus Ehk Biotiin. Rasvhapete süntees Lihaste valulikkus Toitainete ainevahetus. Kuiv nahk Leidub: Looma maksas, neerudes, paljudes Närvisüsteemi töö. Unetus munades ja pärmis. Vereringe parandamine. Pikemaajaline:
oht üle süüa. Toidulaual peaks eelistatud olema taimne rasv, kuid umbes kolmandik rasvadest peaks olema loomse päritoluga, sest see sisaldab kolesterooli, mida on inimesel vähesel määral vaja saada lisaks toidust. Toidu valmistamisel ei tasu rasva lisamisega hoogu minna, sest paljud poetooted juba sisaldavad suures koguses rasva.(TERVISLIKTOITUMINE.EE, 2015) Vitamiinid on vesilahustuvad, näiteks B-, C-vitamiin, biotiin, niatsiin, ja rasvlahustuvad, näiteks A-, D-, E-, ja K-vitamiin. Rasvlahustuvate vitamiinide omandamisel on oluline, et inimene tarbiks piisavalt rasvu. Vesilahustuvate vitamiinide omastamisel on oluline, et inimene tarbiks piisavat vett. Toiduainete töötlemisel tuleb järgida õigeid tehnikaid: kuumtöötlemisel või valesti säilitamisel võivad vesilahustuvad vitamiinid hävineda. Organism ei suuda aga suurt osa vitamiinides ise toota. Väikesel määral suudavad
rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid. Sisaldab 60% õli, 25%35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin). Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondiitritoodetele. Maapähklite proteiinisisaldus on suurem kui piimatoodetes, munas, kalas. Maapähklites sisalduv biotiin vastutab ilu eest. 100 g maapähkleid sisaldab 31 mg biotiini. Maapähklites sisalduv mangaan reguleerib organismi kolesteroolitaset. Kalorijälgijatele sobivad maapähklid kõige paremini just seetõttu, et nende rasvasisaldus on teiste pähklitega võrreldes madalam. PARAPÄHKEL Parapähkel ehk Brasiilia pähkel on parapähklipuu seeme. Parapähklipuu kasvab Lõuna Ameerikas Amazonase
Pärit on see Aasiast. Sisaldab 60% õli, 25%-35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin). Samuti on maapähklites märkimisväärne hulk kaltsiumi, fosforit, kaaliumi, rauda ja magneesiumi. Maapähklite proteiinisisaldus on suurem kui piimatoodetes, munas, kalas. Väidetavalt annavad klaasitäis piima ja kaks maapähklivõi võileiba 83% kasvava lapse päevasest valguvajadusest. Maapähklites sisalduv biotiin vastutab ilu eest. 100 g maapähkleid sisaldab 31 mg biotiini. Maapähklites sisalduv mangaan reguleerib organismi kolesteroolitaset. Kalorijälgijatele sobivad maapähklid kõige paremini just seetõttu, et nende rasvasisaldus on teiste pähklitega võrreldes madalam. Kõige parem maitse on maapähklitel kergelt röstituna. Kestadest saab pähkleid puhastada hõlpsalt, kuumutades neid praeahjus ja hõõrudes siis riide vahel. Hiina köögis levinud lisand
ning maks. B6–vitamiini päevane soovitatava kogus on 1,2–1,6 mg, 1,5 mg B6-vitamiini sisaldub umbes: 60 g keedetud jõevähis; 115 g hautatud maksas; 120 g küüslaugus või mustsõstramahlas; 130 g soolalõhes; 220 g kanas; 440 g banaanides. ( http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/puuviljad ) 2.6 Vitamiin H Biotiin tuleb kreekakeelsest sõnast bios, mis tähendab elu. Biotiin on üks tähtsamaid vitamiine kasvamise, samas rakkude kasvamise ja uuenemise tagamisel. H-vitamiin (ehk biotiini) on vaja: toitainete ainevahetuseks ja energia tootmiseks; valkude, foolhappe, pantoteenhappe ja B12-vitamiini tootmiseks; elutegevuses oluliste rasvainete biosünteesiks ja mitmete rasvhapete kujunemiseks; 16 mis on määrava tähtsusega närvikudedes ja aminohapete ainevahetuses;
Karina Pasko Vitamiinid ja nende tähtsus organismi talitlemisel REFERAAT Õppeaines: ORGAANILINE KEEMIA Ringmajanduse ja tehnoloogia instituut Õpperühm: KT21 Juhendaja: Viiu Sillaste Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 2 Sissejuhatus Toit, mida me sööme, sisaldab erinevaid aineid, mis on vajalikud kõikide organite normaalseks toimimiseks. Need aitavad tugevdada keha, tervendada või kahjustada tervist. Vitamiinid on üks tähtsamaid, elutähtsaid toitaineid koos valkude, rasvade ja süsivesikutega. Sõna "vitamiin" pärineb ladinakeelsest sõnast "vit...
Gloria S. Iljin Tervislik toitumine Süsivesikud: Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad. Nad lagunevad kergemini kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis. Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus. Süsivesikud on füüsilise töö puhul suure tähtsusega, vaimse töö puhul aga vajatakse neid veidi vähem. Ka vanemad inimesed peavad süsivesikute hulka hulka toidus piirama, sest nende üleküllus soodustab rasvumist ja veresoonte lubjastumist. Eriti kergesti muutuvad rasvaks mitmesugused suhkrud. Tärklis ning puuviljades, marjades, mees jne. esinev suhkur fruktoos aga ei kutsu rasvumist esile. Suhkrud sobivad intensiivse füüsilise töö tagajärjel tekkinud energiakao katmiseks, sest nad imendu...
TALLINNA TEENINDUSKOOL PÄHLKLID referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe TALLINN 2010 1 Sisukord Pähklid.............................................................................................................................................3 Sarapuupähkel.................................................................................................................................3 Kreeka pähkel...................................................................................................................................4 India pähkel........................................................................................................................................5 Maapähkel...........................................................................................................
Suurimad maapähkli tootjad on Hiina ja India. Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid. Sisaldab 60% õli, 25%-35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin). Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondiitritoodetele. Maapähklite proteiinisisaldus on suurem kui piimatoodetes, munas, kalas. Maapähklites sisalduv biotiin vastutab ilu eest. 100 g maapähkleid sisaldab 31 mg biotiini. Maapähklites sisalduv mangaan reguleerib organismi kolesteroolitaset. India pähkel India pähkel ehk nakar ehk kasupähkel on lääneanakardi ehk india nakrapuu seeme. India pähkli kodumaa, nagu nimigi ütleb, on India. Seda nimetatakse akazuuõunaks ehk kasuõunaks. Ta kujutab endast kollast ja/või punast ploomi- või pirnisuurust (läbimõõt 511 cm) moodustist. See on magushapu ja mahlakas ning seda süüakse toorelt.
Vitamiin Nimetus Biofunktsioon Defitsiidist probleem Vitamiin A Retionoid; retinaal on nägemisel valgust vastuvõttev molekul. A-vitamiin silmade kuivamine ohustab põletikega, mis ka peale retinaalil, osaleb 55epiteeli, sealjuures eriti silma limaskesta arengus ning paranemist võivad jätta arme ja ohustada nägemist. retineenhape immuunsüsteemi töös. epiteeli ning naharakkude arengus. võtab vitamiin osa kõhre ja luukoe (ka hammaste) arengu ning kasvu Hemeraloopia (nägemishäire pimeduses) Maks regulatsioonis. embrüo ja noore organismi rakkude normaalseks Lima tekke häirumine (kuiva silma sündroom ja Piimatooted arenguks, platsenta ja spermatosoidide arenguks, maomahla ...
1. PIIM Toorpiima koostis: 1. Vesi (87%) 2. Laktoos (4,7%) Koostis: Lac=Glc+Gal (Beeta-1,4-glükosiidside) 0,1 mM Glc, 0,2mM Gal Vähelahustuv suhkur (25 kraadi juures 17,8g/100g) 3. Piimavalgud (3,3-3,5%) 1. Kaseiin (fosfoproteiin) (2,7%)- Mitselli diameeter 10-300 nm. Koosneb hüdrofoobsest tuumast ja k-kaseiiniga rikastatud pinnast. 2. Vadakuvalgud (beeta-laktoglobuliin, immunoglobuliin, alpha-laktalbumiin, seerumalbumiin, laktoferriin) Kaseiinide eraldamine vadakust: Ultratsentrifuugimine 50 000g/min - ja -kaseiinide sadestamine Ca2+ ioonidega - Ca2+ seondub fosfoseriini jääkidega, valgu üldlaeng väheneb, molekulidevaheline tõukeefekt väheneb; k-kaseiin Ca2+ toimel ei sadene - Kui k-kaseiini on 10x rohkem kui s-kaseiini, siis stabiliseerib ...
Selgroogsetes loomades on sünteesiensüümide kompleks (6 Lehekülg aktiivsust) ühe polüpeptiidi kujul. Kasutab NADPH kui redutseerijat. Substraatideks on Atsetüül-CoA ja malonüül-CoA. Atsetüül- CoA karboksüleerimisel ensüüm ACC'ga saadakse Malonüül-CoA. Loomne ACC ensüüm täidab kolme funktsiooni: biotiin- karboksüüli kandja, biotiin karboksülaas ja transkarboksülaas. Sünteesirada initseeritakse atsetüül-ACP ja malonüül-ACP sünteesiga transatsülaaside poolt. Dekarboksüleerimine juhib atsetüül-CoA ja malonüül-CoA kondensatsiooni. Ülejäänud 3 etappi on -oksüdatsiooni pöördreaktsioonid. Rasvhapete süntaasi toimel tekib palmithape. 2. Monoküllastamata rasvhapete sünteesil lisavad eukarüoodid kaksiksideme ahela keskele. Polüküllastamata rasvahapete
2006) Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahusteks. Rasvlahustavad vitamiinid (A-, D-, E-, ja K- vitamiin) on vitamiinid, mis imenduvad toidus koos rasvadega. Rasvlahustavad vitamiinid ladestuvad tarbimisel maksa, kus organism saab neid vajadusel kasutada. Vesilahustavad vitamiinid võivad toiduaine pesemisel, leotamisel ja keetmisel ning valguse ja kõrge temperatuuri toimel hävida. Vesilahustavad vitamiinid on tiamiin, riboflamiin, niatsiin, pürodoksiin, folaadid, B12-vitamiin, C-vitamiin, biotiin ja pantoteenhape. Suurt osa vitamiinidest ei suuda inimese organism ise moodustada. Väikesel määral suudavad soolebakterid moodustada K-vitammini, biotiini ja pantoteenhapet, kuid neidki vajatakse toidu lisaks. Inimene vajab toidust regulaarselt kolmteist vitamiiniks nimetatud keemilist ainet (Aro, 2003). 2.3 Teadlikkus tervislikust toitumisest Vaadeldes kooliõpilaste tervisekäitumise uuringuid ning võrreldes teiste Euroopa riikidega,
Maks, munakollane, kala, taimeõlid ja piimatooted j. Bt – karnitiin – rasvhapete energiametabolism – sünteesib inimene k. C – askorbiinhape - Antioksüdeeriv toime, aneemiavastane, soodustab kudede paranemist, suurendab organismi vastupanuvõimet haigustele - Toores maks, toores rasvane kala (tuunikala, lõhe, angerjas), värsked ja toored puuviljad ja köögiviljad l. H – biotiin - Osaleb süsivesikute omastamises ja rasvhapete tootmises, stimuleerib kasvamist, võitleb nahahaiguste vastu - Maks, pärm, munad m. N – lipoehape – kataboolsed protsessid – pärm, liha, piim, taimsed produktid n. PABA – p-aminobensoehape – naha, juuste norm pigmentatsioon – maks, piim, munad o. U-S – metüülmetioniin p. P – bioflabonoidid 2. Rasvlahustuvad – allikad, põhifunktsioonid a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
