alandamiseks, maksa töö aneemia turgutamiseks ja valkude, rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks. H-vitamiin ehk ● glükoosi ehk ● sutus BIOTIIN veresuhkru ● Lihaste valulikkus B7-vitamiin ehk süntees ● Kuiv nahk B8-vitamiin ehk koensüüm R ● rasvhapete ● Unetus süntees (sh ka ● Seborröaline nahk e
osaleb biotransformatsioon, tugevadam hammaste väljalangemine immuunsüsteemi B10, B11, Bc Eretrotsüütide areng, Neuraaltoru arenguhäired lootel, (foolhape) soolhappe teke maos, mälu nõrgenemine, kasvupeetus, koensüüm keelepõletik, suur-punalible aneemia H (biotiin) Rasvhapete süntees, Unetus, lihased valusad, foolhappe, pantoteenhappe hüpotoonia, lihaskrambid B12 metabolism
BIOKEEMIA - VITAMIINID Metabolism ehk ainevahetus keemiliste protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eristab jäägid taas väliskeskkonda. Vitamiinid A D E K Q (rasvlahustuvad) B1 B2 B6 B12 C foolhape biotiin Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiinide allikad: · toit · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinipreparaadid Mida puhtam ja on üksikult . Ei saa toimida koos. Toimeühikud peab olema võimalikult kõrge . Vitamiinidest võib tekkida defitsiid Vitamiinivaegus ehk hüpovitaminoos tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral
· toiduga ületarbimist ei saa, võimalik vaid toidulisanditega · allikad: rohelised taimed, lehtköögiviljad, maks, pärm, paprika Pantoteenhape · vesilahustuv · tähtsus: koensüüm-A sünteesiks, atsüüli kandva valgu tööks, vastupanu stressile, ainevahetuse aktiveerimine, närvisüsteem, tugevdab lihaseid · defitsiit esineb harva, vaid dieetide puhul · allikad: kana, veiseliha, kartulid, munakollane, brokoli, täisteratooted Biotiin · vesilahustuv · tähtsus: ainevahetus, energia tootmine, närvisüsteem, silmad, nahk, juuksed, vereringe · taimsetes allikates väiksed kogused · avidiin takistab biotiini imendumist, seda leidub toores kanamunas · allikad: maks, pärm, tera- ja kaunviljad Naatrium · makroelement · tähtsus: füsioloogiline lahus, vererõhk, vee tasakaal, happetasakaal, närviimpulsid · põhiliselt saame NaCl-st, lisaainetest · soovitus: 1g Na = 2,3 g NaCl
Vitamiinid HKQ Vitamiin H Vitamiin H ehk Biotiin on vesilahustuv antiseborroilise toimega ühend. Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine Toiduainetega seedekulglasse sattuv biotiin on seotud valguga. Valgu proteolüüsil seedekulglas jääb järele biotsütiin (kompleks lüsiin-biotiin), mis bionaasi toimel annab vaba biotiini. Vaba biotiin imendub Na-sõltuvana peensoole ülaosas ning suuremate koguste korral tõuseb difusioonina imendumise hulk. Kusjuures soole mikrofloora poolt toodetud biotiinist imendub vaid 8-15%. Imendumist pärsib liigne alkohol, antibiootikumid ja toore kanamuna glükoproteiin avidiin (seob ennast biotiiniga ja muudab selle organismile omastamatuks). Imendunud biotiini transpordib organismis albumiin ja mitmed globuliinid. Biotiini talletavad maks, neerud, lihased ja aju
VITAMIIN 82, mg 0,05 0,13 0,11 0,2 0,32 0,12 NIATS,EKV., mg 5 2,7 7,9 6 26,5 3 VITAMIIN B6, mg 0,08 0,35 0,33 0,36 1,38 0,17 VITAMIIN B12, µg 0 0 0 0 0 0 FOOLHAPE, µg 18 69 20 60 260 44 PANT, HAPE, mg 0,5 1,34 0,5 0,8 2,4 1,5 BIOTIIN, µg 1,9 6 7 45 21 VITAMIIN C, mg 0 0 0 0 0 TUHK, g 0,44 1,7 1,4 1,5 5,2 2,9 NAATRIUM, mg 0,4 1 2,5 0,6 2,7 380 KAALIUM, mg 150 500 360 390 1340 425 KALTSIUM, mg 13 30 23 26 76 47
Pantoteenhape Koensüüm A atsüülrühmad atsüülrühmade aktiveerimine ülekandeks nukleofiilse ataki abil Püridoksiin (B6) Püridoksaalfosfaat (aminorühmade moodustamine) Kobalamiin(B12) 5´-Desoksüadenosüülkobalamiin (saab ainult loomsest toidust) osaleb rektsioonides, kus 1) toimub intramolekulaarne ümberasetus; 2) ribonukleotiidid taandatakse desoküribonukleotiidideks; 3) toimub metüülrühma ülekanne Biotiin Biotiin-lüsiinkompleks(Biotsütiin) CO2 Karboksüleerimine Lipohape Lipoüül-lüsiin kompleks (Lipamiin) funktsiooniks on ühendada atsüül-rühma ülekanne ja elektroni ülekanne alfa-ketohapete oksüdatsiooni ja dekarboksüleerimise reaktsioonide käigus Foolhape Tetrahüdrofolaat folaadid on 1-C ühikute ülekandjaks igal süsiniku oksüdatsiooni tasandil va CO2 oma
Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga (tänapäeval ka vitamiinipreparaatide manustamisel). Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K, biotiin, pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora. Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka ise sünteesida (näiteks trüptofaani rohkuse korral sünteesitakse temast niatsiini, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse toimel vitamiini D süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism seda vitamiini provitamiinist piisavalt sünteesida (näiteks taimsetest karotenoididest sünteesitakse vitamiin A).
(eriti valge peakapsas), petersell, mädarõigas, tomat, kartul, marjad,paprika. Vitamiin D Dvitamiin on oluline luude ja hammaste arenguks. Dvitamiini sisaldavad: kala (eriti heeringas, tursk, lest ja lõhe) ja kalaõli. Kala ja kanamaks, vitaminiseeritud piimatooted , munakollane, või, juust, pärm, seened. Veel vitamiine A, B, C ja D vitamiinid on küll tähtsaimad, kuid peale nende on meie ümber veel palju teisi vitamiine. foolhape füllokinoon (Kvitamiin) Hvitamiin (biotiin) Kvitamiin (füllokinoon) nikotiinhape (PPvitamiin, B3vitamiin) Kokkuvõtteks Vitamiinid on inimorganismile hädavajalikud. Vitamiinid jaotatakse lahustuvuse alusel kahte põhirühma veeslahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid. Kui jälgid, et saaksid alati piisava vitamiinikoguse, lähevad paljud haigused sinust mööda. Aitäh vaatamast!
5 Hobune 10,7 1,8 2,1 6,4 0,4 6,5 Küülik 30,5 10,5 15, 2 2,5 5 Inimene 12,5 4,4 1,0 6,9 0,2 Vitamiinide ja mineraalainete sisaldus (mg/100g) erinevate imetajate piimas imetaja C B1 B2 PP H A Ca K Na P (niatsiin) (biotiin (retinool) ) Veis 1, 0,04 0,15 0,1 0,0031 0,025 12 14 50 92 5 0 8 Kits 2 0,04 0,14 0,3 0,0031 0,06 14 14 47 89 3 5 Lammas 5 0,06 0,35 0,35 0,0081 0,05 17 19 26 158
Selleks et taastada aktiivne kofaktor, tuleb dihüdrofolaat tagasi redutseerida tetrahüdrofolaadiks. Seetõttu on dihüdrofolaadi reduktaasi inhibeerimine toksiline paljunevate rakkude jaoks. Folaat on eriti vajalik kasvavate organismide jaoks, seetõttu on tema defitsiit arenguhäirete põhjustaja. Foolhape on ka metüülrühma allikaks metüülkoobalamiinile ja sellepärast sarnanevad mõned foolhappe defitsiitsuse kliinilised tunnused nendega, mis esinevad vitamiin B12 puuduse korral. Biotiin Biotiin on vees lahustuv vitamiin, mis liidetakse kovalentselt ensüümide külge prosteetilise rühmana. Biotiin on seotud amiidsidemega lüsiini jäägiga ensüümi koosseisus. Biotiini osalusel katalüüsitakse ATP sõltuvaid karboksüleerimisreaktsioone. Reaktsiooni lähtesubstraadiks on HCO3-, mis reaktsiooni esimeses etapis liidetakse ühe biotiini lämmastiku aatomi külge. Teises etapis toimib biotiin kui karboksüüli doonor.
huulte pragunemist C askorbiinhape mustsõstra- ja põhjustab skorbuuti ja luu-urbnemust põhjustab neerukivide teket, kibuvitsamarjad, hapukirsid, kõhulahtisust, rauasalvestustõbe lehtkapsas, paprika, mädarõigas, petersell H biotiin sojauba, tomat, pärm põhjustab rasuvoolulist ekseemi
taluvuse vähenemine. südame- ja veresoonkonnahaigused, igemepõeltikud, immuunsüsteemi häired kasvajad ning närvisüsteemi kahjustavad häired. Vesilahustuvad vitamiinid Vesilahustuvad vitamiinid • B1tiamiin • B2 riboflaviin • B3 niatsiin, nikotiinhape • B5 pantoteenhape • B10, B11 Foolhape • B12 kobalamiin • C askorbiinhape • H biotiin B1-vitamiin Tänu oma seosele närvisüsteemiga ja efektiivsele toimele inimese vaimse seisundi osas on B1-vitamiin tuntud kui “vaimuvitamiin”. Allikad Päevane vajadus • Allikad päevalilleseemned, nisuidud, pärm, seafilee, täisteratooted, kuivatatud herned ja kaerahelbed. B1-vitamiini päevane soovitus on 1–1,5 mg, 1 mg B1-vitamiini sisaldub umbes: * 45 g päevalilleseemnetes,
E 4 mg 15.0 mg 20 mg 20 mg 20 mg 10 mg 7.5 mg 10-11 mg K 200 g 70 g Foolhape 300 g 800 g 400 g 400 g 800 g 200 g 250 g 500 g Beeta-karoteen 3.6 mg 4.2 mg 150 g 700 mcg Biotiin - 0.2 mg - 150 g 30 g 0.075 mg Kaltsiumpantotenaat - 10 mg - Nikotiinamiid - 19 mg - B3 9 mg - 20mg 13-14 mg Niatsiin 18mg 13.5 mg Pantoteenhape 10 mg 6 mg 6 mg 4.5 mg
VITAMAX Mustivitamiini- ja mineraalainete kompleks Koostis: · tsink-aminohappehelaat · maisitärklis · hernejahu · askorbiinhape · a-tokoferool · mangaanaminohappehelaat · nikotiinamiid · A-vitamiin · tsifrusbioflavonoidid · kaltsiumpantotenaat · tsüaankobaiamiin · püridioksiin · hüdrokloriid · kolekaltsiferool · riboflaviin · tiamiinmononitraat · foolhape · biotiin · pinnatöötlusaine E 470 b · paakumisvastane aine E 460 ja E 551 Kasutamine: 1 tablett päevas pärast sööki. Päevast annust mitte ületada! SC Johnson HÕBELÄIGE Koostis: · isopropanool 10% · stearüül merkaptan 1,7% · sünteetilised tensiidid 0,1% · lõhnaained · pH 7,5 Kasutamine: Kanda vahendit lapile ja seejärel hõbepinnale. Lasta natuke kuivada ja hõõruda puhta lapiga. Tulemuseks on puhas ja läikiv hõbepind! Raniberl R 150
ü Vitamiinpreparaadid on ravimid Põhilised vitamiinide allikad inimorganismi jaoks on: Toit Seedekulgla mikrofloora tegevus Vitamiinpreparadiid Vitamiinid Veelahustuvad Rasvlahustuvad B-grupi vitamiinid (12), A vitamiin ehk retinoidid, Askorbiinhape (C vitamiin), D-vitamiin ehk kaltsiferoolid, Biotiin (H vitamiin), E-vitamiin ehk tokoferoolid, S-metüülmetioniin (U vitamiin), K- vitamiin ehk naftokinoonid, p-aminobensoehape, Q -vitamiin ehk ubikinoonid Lipoehape (N vitamiin). Vitamiin A Funktsioonid: Norm.doos: nägemisprotsess mehed: 0,8-1,1 mg oluline antioksüdant naised: 0,75-0,85mg platsenta ja spermatosoidide areng kõhrkoe ja luukoe (ka hammaste) kasv
ateroskleroos, hüpertensioon, polüskleroos, Alzheimer, peapööritus Toksilisus: kestev megadoosides tarvitamine võib põhjustada B6 defitsiiti Vitamiin B5 (pantoteenhape) antidermatiitne vitamiin Nimetused: bioaktiivne D(+) vorm sünteesitakse koensüüm A, annab Na- ja Ca-sooli Metabolism: · Koensüüm A ja fosfopantoteiin hüdrolüüs pantoteinaasiga peensooles pantoteenhape · Imendub Na-sõltuvalt (soodustavad biotiin, foolhape, Ca, häirivad alkohol ja kohv, lõhustub kergesti äädika, aspiriini ja söögisooda toimel) · Koerakkudes: pantoteenhape 4-fosfopantotenaat 4-fosfopantoteinn defosfokoensüüm A koensüüm A · Uriiniga väljutatakse pantoteenhappe kujul Biofunktsioonid: 1. Koensüümi kaudu vajalik SV, AH, lipiidide, NH metabolismi ensüümide tööks 2. Atsetüül-CoA kaudu vajalik atsetüülimisteks sh ravimite detokikatsioon
põhjustab skorbuuti ja C askorbiinhape lehtkapsas, teket, kõhulahtisust, luu-urbnemust paprika, rauasalvestustõbe mädarõigas, petersell biotiin maks, neerud, põhjustab rasuvoolulist Vitamiinid täispiim, sojauba, tomat, munad, ekseemi pärm põhjustab N lipoehape pärm, piim, liha energiavahetuse häireid kapsas, spargel, põhjustab lipiidide U S-metüül-metioniin
siis, kui toorest munavalget süüakse tihti väga suurtes kogustes. Paar-kolm munavalget ei tekita probleeme. Munakollane ehk rebu on kahvatu- kuni oranzhkollase värvusega. Rebus on keskmiselt 49% vett, 32% lipiide, 17% valke ja 2% mineraalaineid. Ka muna vitamiinid on põhiliselt koondunud rebusse. Rasvlahustuvatest vitamiinidest on munarebus vitamiinid A, D ja E ning vees lahustuvatest pantoteenhape ja biotiin. Mida vanem on muna, seda vedelam on munakollane ja seda kergemini see laiali valgub. munakollane Kogu muna kolesterool on koondunud rebusse. Sõltuvalt muna kaalust on rebus 250-300 mg kolesterooli. Siiski imendub sellest vaid 25-40%. Päevase toidukogusega peaks meie seedetrakti sattuma 300-400 mg kolesterooli. Järelikult üle kahe muna (munakollase!) päevas ei tasu süüa. munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge
· Lambaliha tarvitamine ka väikestes kogustes stimuleerib taimsete toitainete omastamist ja väldib loomse valgutarbe puudust. · Lambalihavalik sisaldab mitmeid asendamatuid aminohappeid rohkem kui veiselihavalik. Temas leidub küsiini, valiini, treoniini, fenüülaniini, metioniini ja trüptofaani. · Lambalihas on mitmeid vitamiine, eriti vitamiini B1 (tiamiin), B2 (nikotiinhape), B3 (pantoteenhape) ja biotiin. · Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. · Võrreldes sea ja veiselihaga on lambalihas märgatavalt rohkem rauda, kaltsiumi ja fosforit Veiseliha · Veiseliha on eelistatud eelkõige gurmaanide seas · Värvilt on veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha. Mida vanemaks veis
B4 liha,kroovimata jahust leib, munarebu,maks,piim PP nikotiinhape maks,pärm,kanaliha,kalasaadused,nisukroov B6 maks,munakollane,porgand B8 neerud,süda,kartul,mais B10 foolhape maks, oad rohelised taimeosad,neerud,liha B12 verivorst,maks,tailiha,juust, pärm,seened B13 loomsed produktid B15 loomsetest produktides ja seemnetest BT karnitiin lihasaadused,pärm C-vitamiin mustsõstra ja kibuvitsa marjad,jõhvikas,kapsas, Paprika, pähklid, tsitrused H-vitamiin biotiin maks,neerud, piim,oad,tomad,munarebu U-vitamiin kapsas, spargel,petersell,tomat P-vitamiin värsked puu-ja juurviljad 4
B6 vitamiin e püridoksiin Defitsiit väsimus, depressioon, veresuhkru taseme langus Soovitav kogus meestel 2,1 - 2,4mg, naistel 1,9 2,2mg, lastel 0,9 1,9mg, rasedatel ja imetavatel naistel 2,5 2,8mg. Vitamiin B6 peab kasutama koos tiamiini, riboflaviini, pantoteenhappe, vitamiin C, tsingi, magneesiumi ja mangaaniga. Leidub maks, kala, munakollane, pähklid, leib, avokaado, banaanid, pärm, kaunviljad. B7 vitamiin e VAATA VITAMIIN H(biotiin) B8 vitamiin e inositool Leidub süda, neerud, kartul, mais, tsitrusviljad, oad, pähklid. Vajatakse juuste, luukoe ja seedetrakti limaskesta normaalseks arenguks. Defitsiit ekseem, juuste väljalangemine, enneaegne hallinemine, silmade haigused, rasvumise kiirenemine. B9 vitamiin e VAATA FOOLHAPE B12 vitamiin e kobalamiin Leidub maks, liha, piimaproduktid, kala, munad, verivorst.
fosfaat; 7) folaat – pteroüülmonoglutamiinhape, kaltsium-L-metüülfolaat; 8) pantoteenhape – D-kaltsiumpantotenaat, D-naatriumpantotenaat, dekspantenool, pantetiin; 9) vitamiin B12 – tsüanokobalamiin, hüdroksükobalamiin, 5'- desoksüadenosüülkobalamiin, metüülkobalamiin; 10) biotiin – D-biotiin; 2 11) vitamiin C – L-askorbiinhape, naatrium-L-askorbaat, kaltsium-L-askorbaat , kaalium-L-askorbaat, L-askorbüül-6-palmitaat, magneesium-L- askorbaat, tsink-L-askorbaat; 12) vitamiin E – D-α-tokoferool, D,L-α-tokoferool, D-α-tokoferüülatsetaat, D,L-α-
2) Vitamiin D – kaltsiferool – luude ja hammaste kasv, kaltsiumi omastamine, vajalik vere hüübimiseks 3) Vitamiin E – tokoferool – vereringeelundite ja lihaste kaitse, antioksüdant, leevendab väsimust 4) Vitamiin K – naftokinoon – vere hüübimine, luukoe tiheduse ja tugevuse tagamine *Nimetage 4 vesilahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) vitamiin B1 - Tiamiin - süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus 2) Biotiin - (B7 vitamiin) - veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine 3) B16 vitamiin - Kobalamiin - vereloome ja närvikoe norm. toimimine 4) vitamiin C - L-askorbiinhape : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine 2. Nimetage elektrolüütide funktsioon organismis: 1) On ainevahetuse katalüsaatorid 2) Stabiliseerivad kudesid 3) Määravad kehavedelike pH taseme 4) Tagavad kehavedelike osmolaarsuse 3. Mis on Na+/K+ pump?
B11 Folatsiin B12 Kobalamiinid Verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 Oroothape Loomsed produktid B15 Pangaamhape Loomsetes, taimsetes produktides (eriti seemnetes) BT Karnitiin Lihasaadused, pärm C Asborbiinhape Mustsõstrad, kibuvitsamarjad, jõhvikad, kapsas, paprika, pähklid, tsitruselised H Biotiin Maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu, sooled N Lipoehape Pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin Kapsas, spargel, petersell, tomat pAB p-aminobensoehape Maks, piim, munad, pärm P Bioflavonoidid Värsksed puu- ja juurviljad Rasv-lahustuvad vitamiinid Retinool (vitamiin A) Retinool (I) Retinool 11-cis-retinaal (II) A-vitamiini saadakse kahest keemiliste ainete rühmast: retinoididest ja karotinoididest
Kel küüne haprus probleemiks, pruugib leida sama probleemi ka oma perekonnas. Muidugi mängivad haprate küünte puhul oma rolli ka mitmed välistegurid. Enamasti ongi põhjuseid rohkem. Sagedasematena võib välja tuua vananemine(niiskuse hulk väheneb); kemikaalid; liigne kokkupuude veega; küünetooted, mis sisaldavad tolueeni,ftalaadid, kamperi, formaldehüüd või metakrülaat-baasiline akrüülliimi); nahahaigused(psoriaas,ekseem,küüneseen); rasedus; raua ja vitamiinide(A,B,C,D,E,biotiin), seleeniumi ja tsingi puudus. /Fortuuna ilusalong Regina Trei Haprates küüntes on niiskustasakaal häiritud. Selle põhjuseks võivad olla kokkupuuted erinevate keemiliste ainetega nagu tugevatoimelised pesuvahendid, näiteks nõudepesuvahed Fairy. Samuti mittekvaliteetsed küünelakieemaldajad, vale maniküür, vitamiinide puudus,konditsioneeritud õhk, hormonaalsed ja vereringe häired. /Fortuuna Ilusalong, Marika Tammur.
Vitamiinide puudusel ei saa organism valmistada vastavat ensüümi, mille koostisse vitamiin kuulub ja seega on ainevahetus häiritud. Termini “vitamiinid” võtsid esimest korda kasutusele biokeemik Frederick Hopkins ja vitamiini teooria rajaja Casimir Funk aastal 1912 Frederick Hopkins Casimir Funk Vitamiinid jagunevad vesilahustuvad rasvlahustuvad Vesilahustuvad vitamiinid: B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B7-(biotiin), folaadid, B12-vitamiin, C-vitamiin (askorbiinhape), B5 (pantoteenhape) Rasvlahustuvad vitamiinid: A-, D-, E-, Q10- ja K-vitamiin. 1926. aastal eraldati riisikliidest vesilahustuv bio aktiivne ühend. See oli esimene määretletud B- rühma vitamiin ning seda tähistati sümboliga B1. B1-vitamiini teine nimetus on tiamiin. 19 sajandil avastati näiteks, et B1- vitamiini e. tiamiini puudus on seotud puuduliku toitumisega Tiamiin ehk B1 vitamiin on esmatähtis toitaine, mida organism
· Vatsa pH stabiliseerimiseks. · Juurdekasvu stimuleerimiseks ja söödakasutuse efektiivsuse suurendamiseks. · Negatiivsel energiabilansi perioodil kehakaalu vähenemise minimeerimiseks. · Kuumastressi vähendamiseks. · Tervise parandamiseks (vähem ketoosi ja maksa rasvumist, vähem atsidoosi ja poegimishalvatusi, immuunsüsteemi tugevdamiseks jne.). · Põletikuliste seisundite leevendamisega. · Sõrgade ja kapjade korrashoid. Biotiin · Lehm: Biotiini mineraalsöödas aitab tervena hoida looma sõrad, kõrge E ja A vitamiini tase aitab vältida poegimisraskusi ja tagab kiirema taastumise pärast poegimist. · Hobune: parandab hobustel kapjade kasvu ja seisukorda. Biotiin osaleb ka rasvhapete sünteesis, glükoneogeneesis (protsess, mille käigus toodetakse glükoosi mittesüsivesikulistest lähteainetest), aminohapete metabolismis ja teistes ainevahetusradades.
Vitamiin A D E K Q F C H (täht-ja Retinoidid, kaltsiferoolid tokoferoolid naftokinoonid ubikinoonid linoolhape askorbiinhape biotiin keemilin retinool e nimetus ) Biofunkt Nägemise Kaltsitriool-reg Antioksüdant, Verehüübimin Antioksüdantne Vajalik Naha, igemete, Karboksülaas sioonid fotokeemiline Ca ja P primaarkaitse e, glükoosi kaitse lipiidide närvikoe luude, sidemete, koensüüm
Veeslahustuvad maks, pärm, kaunviljad, B5 pantoteenhape seened, pähklid, munad, kana, kartul, tomat, piim idud, kliid, kala, maks, pärm, pähklid, kana, B6 püridoksiin kaunviljad, sea- ja veiseliha, munakollane, banaanid munakollane, pärm, maks, H biotiin pähklid, kama, idud, neerud Veeslahustuvad pärm, maks, kaunviljad, idud, kliid, spinat, brokoli, folaadid, foolhape, B9, 10, 11 lillkapsas, rohelised folatsiin taimeosad, paprika, pähkel, maasikad, neerud
fenüülpüruvaat, mis on uriinis detekteeritavad. Fenüüdketoonid takistavad aju normaalset arengut. U 10 a vanusest alates kui aju areng on praktiliselt lõppenud, pole nii range kontroll enam vajalik. 19. NAD+, THF, CoA, FAD, biotiini, B12 ja TPP aminohapete metabolismis. NAD+ ja NADP+ Kahe elektroni ülekandega seotud redoksreaktsioonid. PDH kompleksis NAD+ poolt reoksüdeeritakse FADH2, tekib NADH. Biotiin on vajalik hargnenud ahelaga aminohapete katabolismis. SuktsinüülCoA süntees propionüülCoA-st vajab kofaktorina biotiini. Samuti on biotiin vajalik -metüülkrotonüülCoA karboksülaasi jaoks. Töötab leutsiini lagundamise rajas. THF teostab ühesüsinikuliste jääkide ülekannet paljude biomolekulide sünteesil. Glütsiin, seriin, trüptofaani lagundamine, histidiini lagundamine, puriini ja pürimidiini biosüntees. CoA - Atsüülrühmade ülekanne
B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm C askorbiinhape mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu N lipoehape pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat 6 pAB p-aminobensoehape maks, piim, munad, pärm P bioflavonoidid värsked puu- ja juurviljad VITAMIINIDE DEFITSIIT Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks
silmade, suu ja maksa tervise tagamisel.Nahale annavad nad aga terve jume ning hoiavad naha niiskustasakaalu. Vitamiin B3 (niatsiin) ja vitamiin B5 (pantoteenhape) on väga populaarsed nahahooldus vahendite koostisosad, sest nad säilitavad väga hästi naha niiskustaset. Vitamiin B5 mõjub soodsalt ka akne ravis. Vitamiin B1(tiamiin) mõjub hästi kardiovaskulaar süsteemile. Selle vitamiini vajadus on suurem sportlastel. Vitamiin B7 ehk biotiin omab soodsat toimet nahale, juustele ja küüntele. Foolhape omab väga suurt tähtsust rakkude jagunemise protsessis, suurenenud vajadus rasedatel. Suurimad B vitamiini allikad: B vitamiine leidub kõikides värsketes töötlemata toitudes. Töötlemine vähendab oluliselt selle vitamiini sisaldust toidus. Eriti palju B vitamiini leidub loomsetes toitudes nagu maks, kalkun ja tuunikala. Taimsetest toitudest leidub seda vitamiini
B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm C askorbiinhape mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu N lipoehape pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat pAB p- maks, piim, munad, pärm aminobensoehape P bioflavonoidid värsked puu- ja juurviljad Vitamiinide defitsiit Inimorganismil on võime talletada vitamiinide teatud varu, millest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine
koor, aprikoosid, kirsid, mustsõstar Kokkuvõte Iga isiku geneetilised eripärad ja ka vanus, sugu, toitumine, elustiil jpt teised faktorid mõjutavad suuresti organismi võimekust vitamiine metaboliseerida. Inimene saab vitamiine eksogeensetest allikatest, valdavas enamikus, taimset päritolu toiduga. Mõningaid vitamiine (näiteks K-vitamiin,biotiin, pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora. Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka endogeenselt sünteesida (näiteks trüptofaani rohkuse korral sünteesitakse temast niatsiini, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse toimel vitamiini D süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk eelvitamiini, suudab organism seda vitamiini eelvitamiinidest piisavalt sünteesida (näiteks A-vitamiini laadset toimet
Nikkel (Ni) 17,9 g 1.5.3Vitamiinid: Vitamiin Väärtus Ühik 100g kohta C 24,0 Mg A 3,5 RE -karoteen 42 µg B1 0,03 Mg 7 B2 0,05 Mg B3 0,75 Mg B5 0,24 Mg B6 0,09 Mg E 1,4 Mg Folaadid 15,0 µg Biotiin 1,9 µg (1 mg = 1000 µg) 1.6 Eestis kasvatatavad sordid Eestis kasvatatakse järgmisi sorte: · 'Aita' - aretatud Eestis · 'Alvi' - aretatud Eestis · 'Babje Leto' - aretatud Venemaal · 'Glen Ample' - aretatud Sotimaal · 'Helkal' - aretatud Eestis · 'Nagrada' - aretatud Venemaal · 'Norna' - aretatud Norras · 'Novokitaivska' - aretatud Ukrainas · 'Polka' - aretatud Poolas 8
Skisofreeniale sarnased tun. Subakuutne seljaaju kombineeritud degeneratsioon. Vitamiin B7 Glükoosi e. veresuhkru süntees Isutus Ehk Biotiin. Rasvhapete süntees Lihaste valulikkus Toitainete ainevahetus. Kuiv nahk Leidub: Looma maksas, neerudes, paljudes Närvisüsteemi töö. Unetus munades ja pärmis. Vereringe parandamine. Pikemaajaline:
oht üle süüa. Toidulaual peaks eelistatud olema taimne rasv, kuid umbes kolmandik rasvadest peaks olema loomse päritoluga, sest see sisaldab kolesterooli, mida on inimesel vähesel määral vaja saada lisaks toidust. Toidu valmistamisel ei tasu rasva lisamisega hoogu minna, sest paljud poetooted juba sisaldavad suures koguses rasva.(TERVISLIKTOITUMINE.EE, 2015) Vitamiinid on vesilahustuvad, näiteks B-, C-vitamiin, biotiin, niatsiin, ja rasvlahustuvad, näiteks A-, D-, E-, ja K-vitamiin. Rasvlahustuvate vitamiinide omandamisel on oluline, et inimene tarbiks piisavalt rasvu. Vesilahustuvate vitamiinide omastamisel on oluline, et inimene tarbiks piisavat vett. Toiduainete töötlemisel tuleb järgida õigeid tehnikaid: kuumtöötlemisel või valesti säilitamisel võivad vesilahustuvad vitamiinid hävineda. Organism ei suuda aga suurt osa vitamiinides ise toota. Väikesel määral suudavad
rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid. Sisaldab 60% õli, 25%35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin). Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondiitritoodetele. Maapähklite proteiinisisaldus on suurem kui piimatoodetes, munas, kalas. Maapähklites sisalduv biotiin vastutab ilu eest. 100 g maapähkleid sisaldab 31 mg biotiini. Maapähklites sisalduv mangaan reguleerib organismi kolesteroolitaset. Kalorijälgijatele sobivad maapähklid kõige paremini just seetõttu, et nende rasvasisaldus on teiste pähklitega võrreldes madalam. PARAPÄHKEL Parapähkel ehk Brasiilia pähkel on parapähklipuu seeme. Parapähklipuu kasvab Lõuna Ameerikas Amazonase
on kala, linnuliha, taine veiseliha, banaanid, kuivatatud ploomid ja oad, täisteratooted ning maks. B6–vitamiini päevane soovitatava kogus on 1,2–1,6 mg, 1,5 mg B6-vitamiini sisaldub umbes: 60 g keedetud jõevähis; 115 g hautatud maksas; 120 g küüslaugus või mustsõstramahlas; 130 g soolalõhes; 220 g kanas; 440 g banaanides. ( http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/puuviljad ) 2.6 Vitamiin H Biotiin tuleb kreekakeelsest sõnast bios, mis tähendab elu. Biotiin on üks tähtsamaid vitamiine kasvamise, samas rakkude kasvamise ja uuenemise tagamisel. H-vitamiin (ehk biotiini) on vaja: toitainete ainevahetuseks ja energia tootmiseks; valkude, foolhappe, pantoteenhappe ja B12-vitamiini tootmiseks; elutegevuses oluliste rasvainete biosünteesiks ja mitmete rasvhapete kujunemiseks; 16
Pärit on see Aasiast. Sisaldab 60% õli, 25%-35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin). Samuti on maapähklites märkimisväärne hulk kaltsiumi, fosforit, kaaliumi, rauda ja magneesiumi. Maapähklite proteiinisisaldus on suurem kui piimatoodetes, munas, kalas. Väidetavalt annavad klaasitäis piima ja kaks maapähklivõi võileiba 83% kasvava lapse päevasest valguvajadusest. Maapähklites sisalduv biotiin vastutab ilu eest. 100 g maapähkleid sisaldab 31 mg biotiini. Maapähklites sisalduv mangaan reguleerib organismi kolesteroolitaset. Kalorijälgijatele sobivad maapähklid kõige paremini just seetõttu, et nende rasvasisaldus on teiste pähklitega võrreldes madalam. Kõige parem maitse on maapähklitel kergelt röstituna. Kestadest saab pähkleid puhastada hõlpsalt, kuumutades neid praeahjus ja hõõrudes siis riide vahel. Hiina köögis levinud lisand
vitamiinid ei kogune, vaid on sellest lihtsalt saadud. Rasvas lahustuvad vitamiinid on: A-vitamiin (retinool) D-vitamiin (kaltsiferool) E-vitamiin (tokoferool) vitamiin K (füllokinoon) Vees lahustuvad vitamiinid on: vitamiin B1 (tiamiin) B2-vitamiin (riboflaviin) vitamiin B6 (püridoksiin) vitamiin B12 (koobalamiin) C-vitamiin (askorbiinhape) vitamiin H (biotiin) foolhape niatsiin pantoteenhape Kirjanduses nimetatakse tihti selliseid termineid nagu B9 (teine foolhape nimetus), B10 (B- vitamiinide segu), B15 (pangamiinhape), B17 (amügdaliin, alternatiivne ravim vähiravis), F (polüküllastumata rasvhapete segu) , M (vananenud foolhappe nimetus) ja P (taimsed flavonoidid).Tegelikele vitamiinide hulka need ained ei kuulu. Need on vitamiine sisaldavad aineid.
suur-punalible aneemia Kestev foolhappedefitsiit põhjustab ka homotsüsteinuuriat. Biotiin H-vitamiiniks toitainete ainevahetuseks ja energia tootmiseks, isutus B7-vitamiin valkude, foolhappe, pantoteenhappe ja B12-vitamiini lihaste valulikkus tootmiseks, kuiv nahk elutegevuses oluliste rasvainete biosünteesiks ja mitmete unetus rasvhapete kujunemiseks, mis on määrava tähtsusega
näida päevitununa. B1-VITAMIIN Hädavajalik süsivesikute ainevahetusele. Selle peamine ülesanne on hoida närvisüsteem tervena ning teda tuntakse ,,närvide vitamiinina". Ta tasakaalustab söögiisu ja stimuleerib kasvu. Saadakse teraviljatoodetest, lehttaimedest, piimatoodetest. Imendumist suurendavad B- multivitamiin, C- ja E-vitamiin ning mineraalainetest magneesium. Alkohol, kohvi, tubakas, suhkur, e-pillid, kuumus ja stress vähendavad imendumist. Üledoosi juhtumeid pole teada. BIOTIIN Hädavajalik valgu- ja süsivesikute ainevahetusele. Nimetatakse sageli kasvusoodustajaks ja seda leidub kõikides rakkudes. Saadakse õllepärmist, munakollasest, maksast, neerudest ja täisteraviljast. Toimib ühes B- vitamiinide, foolhappe ja C-vitamiiniga. Üledoosi juhtumeid pole teada. L-KARNITIIN Mõjutab rasvhapete ainevahetust. Aitab kaasa rasvapõletusele ja stimuleerib ensüümide lagundamist, mis kiirendab toidu seedimist. Vähendab halva kolesterooli hulka (ja suurendab
Maapähkel Maapähklil on mitu nime: Arahhiis, Hiina pähkel. Maapähkel ei olegi tegelikult pähkel, vaid hoopis kaunvili, mis valmib mullas. Pärit on see Aasiast. Sisaldab 60% õli, 25%-35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin). Samuti on maapähklites märkimisväärne hulk kaltsiumi, fosforit, kaaliumi, rauda ja magneesiumi. Maapähklite proteiinisisaldus on suurem kui piimatoodetes, munas, kalas. Maapähklites sisalduv biotiin vastutab ilu eest. 100 g maapähkleid sisaldab 31 mg biotiini Maapähklites sisalduv mangaan reguleerib organismi kolesteroolitaset. Kalorijälgijatele sobivad maapähklid kõige paremini just 5 seetõttu, et nende rasvasisaldus on teiste pähklitega võrreldes madalam. Mandel Kõige olulisem mandleid tootev piirkond on Ameerika Ühendriikide California osariik.
Suurimad maapähkli tootjad on Hiina ja India. Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid. Sisaldab 60% õli, 25%-35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin). Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondiitritoodetele. Maapähklite proteiinisisaldus on suurem kui piimatoodetes, munas, kalas. Maapähklites sisalduv biotiin vastutab ilu eest. 100 g maapähkleid sisaldab 31 mg biotiini. Maapähklites sisalduv mangaan reguleerib organismi kolesteroolitaset. India pähkel India pähkel ehk nakar ehk kasupähkel on lääneanakardi ehk india nakrapuu seeme. India pähkli kodumaa, nagu nimigi ütleb, on India. Seda nimetatakse akazuuõunaks ehk kasuõunaks. Ta kujutab endast kollast ja/või punast ploomi- või pirnisuurust (läbimõõt 511 cm) moodustist. See on magushapu ja mahlakas ning seda süüakse toorelt.
Zn kaseiinis, laktoferriinis 1 Cu -laktoglobuliinis, laktoferriinis, rasvagloobuli membraani valkude koostises Mn rasvagloobuli membraanivalkudes Co Vitamiin B12 koostises 6. Vitamiinid: A-retinool, D-kaltsiferool, E-tokoferool, B1-tiamiin, B2-riboflaviin, B5- pantoteenhape, B6-püridoksiin, B12-kobalamiin, H-biotiin, PP-nikotiinhape, C-askorbiinhape 7. Ensüümid: 1. Oksüdoreduktaasid: Laktoperoksüdaas denatureerub temperatuuril 80°C Katalaas denatureerub temperatuuril 75°C Reduktaas piimabakterite sünteesitud 2. Hüdrolaasid: Aluseline fosfataas inaktiveerub temperatuuril 71,7°C 15 sek jooksul Lipaas denatureerub temperatuuril 80°C Proteaas Lüsotsüüm 3. Laktoferriin Mikroobide kasvuinhibiitorid piimas: I
Selgroogsetes loomades on sünteesiensüümide kompleks (6 Lehekülg aktiivsust) ühe polüpeptiidi kujul. Kasutab NADPH kui redutseerijat. Substraatideks on Atsetüül-CoA ja malonüül-CoA. Atsetüül- CoA karboksüleerimisel ensüüm ACC'ga saadakse Malonüül-CoA. Loomne ACC ensüüm täidab kolme funktsiooni: biotiin- karboksüüli kandja, biotiin karboksülaas ja transkarboksülaas. Sünteesirada initseeritakse atsetüül-ACP ja malonüül-ACP sünteesiga transatsülaaside poolt. Dekarboksüleerimine juhib atsetüül-CoA ja malonüül-CoA kondensatsiooni. Ülejäänud 3 etappi on -oksüdatsiooni pöördreaktsioonid. Rasvhapete süntaasi toimel tekib palmithape. 2. Monoküllastamata rasvhapete sünteesil lisavad eukarüoodid kaksiksideme ahela keskele. Polüküllastamata rasvahapete
2006) Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahusteks. Rasvlahustavad vitamiinid (A-, D-, E-, ja K- vitamiin) on vitamiinid, mis imenduvad toidus koos rasvadega. Rasvlahustavad vitamiinid ladestuvad tarbimisel maksa, kus organism saab neid vajadusel kasutada. Vesilahustavad vitamiinid võivad toiduaine pesemisel, leotamisel ja keetmisel ning valguse ja kõrge temperatuuri toimel hävida. Vesilahustavad vitamiinid on tiamiin, riboflamiin, niatsiin, pürodoksiin, folaadid, B12-vitamiin, C-vitamiin, biotiin ja pantoteenhape. Suurt osa vitamiinidest ei suuda inimese organism ise moodustada. Väikesel määral suudavad soolebakterid moodustada K-vitammini, biotiini ja pantoteenhapet, kuid neidki vajatakse toidu lisaks. Inimene vajab toidust regulaarselt kolmteist vitamiiniks nimetatud keemilist ainet (Aro, 2003). 2.3 Teadlikkus tervislikust toitumisest Vaadeldes kooliõpilaste tervisekäitumise uuringuid ning võrreldes teiste Euroopa riikidega,
Maks, munakollane, kala, taimeõlid ja piimatooted j. Bt – karnitiin – rasvhapete energiametabolism – sünteesib inimene k. C – askorbiinhape - Antioksüdeeriv toime, aneemiavastane, soodustab kudede paranemist, suurendab organismi vastupanuvõimet haigustele - Toores maks, toores rasvane kala (tuunikala, lõhe, angerjas), värsked ja toored puuviljad ja köögiviljad l. H – biotiin - Osaleb süsivesikute omastamises ja rasvhapete tootmises, stimuleerib kasvamist, võitleb nahahaiguste vastu - Maks, pärm, munad m. N – lipoehape – kataboolsed protsessid – pärm, liha, piim, taimsed produktid n. PABA – p-aminobensoehape – naha, juuste norm pigmentatsioon – maks, piim, munad o. U-S – metüülmetioniin p. P – bioflabonoidid 2. Rasvlahustuvad – allikad, põhifunktsioonid a
annaabi.ee 
