GOLGI KOMPLEKS KASSI SPINAALGANGLIONIST MITOKONDRID NEERU PROKSIMAALTUUBULITE EPITEELIRAKKUDES Tuum, tuumake, golgi kompleks Tuum, tuubuli valendik, basaalne jutilisus, mitokondrid VALGUSÕMERAD AKSOLOTLI NAHAS Rakutuum, valgusõmerad raku tsütoplasmas GLÜKOGEEN MERISEA MAKSARAKKUDES Glükogeenisümerad, maksarakkude tuumad PIGMENTSISALDISED KROMATOFOORIDES värvimata Pigmendisõmerad RASVATILGAD AKSOTOLI MAKSARAKKUDES Maksaraku tuum (roosa), rasva- e lipiiditilgad ÜHEKIHILINE LAMEEPITEEL Raku tuum, mesoteeli rakupiirid
tokoferoolidest. Seedekulgla limaskesta rakkudes pakitakse vitamiin E külomikronitesse, mis liiguvad lümfiringesse. Koekapillaaridesse jõudnud külomikronitele toimib endoteelipinna lipoproteiinide lipaas. Tulemuseks on mõningase koguse vitamiin E sattumine koerakkudesse. Tekkinud jäänuk-külomikronid haaratakse maksa parenhüümirakkudesse ja nii satub vitamiin E maksa, mille parenhüümsetes rakkudes säilitatakse osa vitamiinist varudena. Maksarakkudes seovad vastavad valgud efektiivselt vaid RRR--tokoferooli ja seepärast on tokoferooli teiste vormide sattumine maksarakkudes kokkupakitavatesse VLDL partiklitesse tühine. VLDL partiklites transporditakse RRR--tokoferool rasvkoesse, mis on vitamiin E põhidepoo, jt kudedesse. Peale maksa ja rasvkoe on vitamiin E teatud varud on ka neerupealistes, südames, skeletilihastes, testistes, emakas, hüpofüüsis ja vere lipoproteiinides. Maksarakud ja
ühikutes (1 ühik on 100 ml lauaveini). Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel "...pole teaduslikku tõendust, et oleks ohutut alkoholi pruukimist." Naised on oluliselt tundlikumad alkoholi kahjustava toime suhtes. On näidatud, et üle 20-24 ml puhast alkoholi päevas (150- 200 ml veini) on kindlasti kahjulik naistele ja mõnevõrra suurem annus ka meestele. Maksa kahjustus ei sõltu alkoholi liigist, vaid elu vältel joodud alkoholi kogusest. Alkohol imendub seedetraktis ja lagundatakse maksarakkudes, tekkivad jääkained põhjustavad maksarakkude hävimist. Esmalt tekib rasva suuretilgaline ladestumine maksarakkudes (maksasteatoos), mis võib alkoholist loobumise puhul veel taandareneda. Kahjustuse süvenemisel järgneb alkoholihepatiit, mis võib taandareneda vaid osaliselt ja normaalne maksakude ei taastu. Lõpuks tekkiv maksa alkoholitsirroos tähendab pöördumatut sidekoe ja regeneratsioonisõlmede teket maksakoes. Maksakahjustuse arenemine võib olla pikka aega märkamatu
KOLLATÕBE Viirushepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Praegu tuntakse viit tüüpi hepatiiti: A, B, C, D ja E. Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas teeb tõsist muret. Suur oht nakatuda on ka meditsiini- ja päästetöötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja mängukaaslastel. Üldiselt paraneb maksapõletik hästi, vahel muutub aga haigus krooniliseks. A-hepatiidi viirus võib saada kuumtöötlemata toidu söömisel, saastunud veest
glükoos, mineraalid, vitamiinid) juhitakse kõigepealt maksa. Eesmärgiks on toitained muuta organismi rakkudele omastatavaks. Üleliigsed süsivesinikud ja valgud muudetakse maksas rasvhapeteks ja triglütseriidideks, mis ladustatakse rasvkudedesse, et vajadusel energiallikana hiljem kasutada. Maks tunneb ära toksiinid ja valmistab need ette eemaldamiseks või muudab vähem kahjulikuks. Mürkaineid tehakse kahjutuks maksarakkudes olevate Kupferi rakkude abil, seejärel eemaldatakse kehast erituselundite kaudu.Näiteks valkude ainevahetuse käigus vabaneb ammoniaak, mis muudetakse maksas uureaks (uriini peamine koostisosa). Verega liigub uurea neerudesse, kus filtreeritakse välja uriin. Maks toodab ja eritab sappi, mida talletatakse sapipõies. Sapp koosneb veest, kolesteroolist, sapphapetest, fosfolipiididest ja bilirubiinist. Sapp osaleb rasvade seedimises, aitab eemaldada
B-hepatiit Oliver,Lasse Mis on B-hepatiit B-hepatiit on kollatõbi ehk maksapõletik,mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks mis võib viia maksavähi tekkele Mida noorem on nakatunud inimene,seda suurem on tõenäosus et haigus muutub krooniliseks Tekkepõhjused B-hepatiiti nakatutakse vere ja teiste kehavedelikega kokkupuutel Kaitsmata sugulise kontakti või vereülekande kaudu Haigus levib ka viirust kandvalt emalt lapsele.Näiteks B-hepatiidiga vastsündinutest
Bhepatiit Hendrik Künnapuu 9a. kl Mis on Bhepatiit ? Bhepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Umbes 10%l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksavähi tekkele. Mida noorem on nakatunud inimene, seda suurem on tõenäosus, et haigus muutub krooniliseks. Tekkepõhjused B ja C hepatiiti nakatutakse vere ja teiste kehavedelikega kokkupuutel. Kaitsmata sugulise kontakti või vereülekande kaudu. Haigus levib ka viirust kandvalt emalt sündivale lapsele. Näiteks Bhepatiidiga
SÜSIVESIKUTE METABOLISM TOIDU SÜSIVESIKUD Liik Esindajad Koostis, sidemed Tärklis , D-Gluc (14), (16) Polüsahhariidid Glükogeen , D-Gluc (14), (16) Tselluloos , D-Gluc (14) Sahharoos , D-Gluc (12) , D-Fruc Oligosahhariidid Laktoos , D-Gal (14) , D-Gluc Maltoos , D-Gluc (14) , D-Gluc Glükoos (Gluc) Monosahhariidid Fruktoos(Fruc) Galaktoos (Gal) jt. MONOSAHHARIIDIDE OMASTATAVUS Glükoos Galaktoos > Fruktoos > Mannoos > Ksüloos Süsivesikuid dieedis keskmiselt 400 g/ööp G...
Viirustesse saab nakatuda piisknakkuse kaudu (näiteks grippi), söömise ja joomise kaudu (näiteks Ahepatiit), koevedelikega kokku puutudes (HIV, B hepatiit), samuti kokkupuutel haigete loomadega (näiteks) entsefaliit ja marutaud). Viroloogia on teadus, mis uurib viiruseid. AHEPATIIT EHK KOLLATÕBI Ahepatiit ehk kollatõbi on tõsine nakkushaigus, mis põhjustab maksapõletikku. Seda tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Teadaolevalt on olemas viis hepatiiditüüpi A, B, C, D ning E. Kollatõppe nakatutakse saastunud vee või toiduga, ka otsesel kontaktil nakatunud inimesega. Haigus võib esineda puhangutena lasteaedades ning teistes kollektiivides. Ahepatiit paraneb alati hästi ning jääkprobleeme ei esine. KUIDAS HAIGUS LEVIB? TEKKEPÕHJUSED
ja kudedes kui suurema kehakaaluga inimestel. Lisaks peaajule alkohol kahjustab maksa. On kaks peamist krooniliste maksahaiguste põhjust -- maksa alkoholitõbi ja viirushepatiit, vastavalt 3050% ja 3040% kõigist juhtudest. Alkoholi tarvitamist hinnatakse alkoholi ühikutes (1 ühik on 100 ml lauaveini). Maksa kahjustus ei sõltu alkoholi liigist, vaid elu vältel joodud alkoholi kogusest. Alkohol imendub seedetraktis ja lagundatakse maksarakkudes, tekkivad jääkained põhjustavad maksarakkude hävimist. Esmalt tekib rasva suuretilgaline ladestumine maksarakkudes (maksasteatoos), mis võib alkoholist loobumise puhul veel taandareneda. Kahjustuse süvenemisel järgneb alkoholihepatiit, mis võib taandareneda vaid osaliselt ja normaalne maksakude ei taastu. Lõpuks tekkiv maksa alkoholitsirroos tähendab pöördumatut sidekoe ja regeneratsioonisõlmede teket maksakoes. Maksakahjustuse arenemine võib olla pikka aega märkamatu
Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Rakumembraani ja rakukesta moodustamin Ribosoomid Viivad läbi valgusünteesi. Koosneb RNA-st ka valgust. Ilma valkudeta rakk ei tööta! Tsütoplasma - nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum - Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas. Moodustab tsisterne ja paunakesi. Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid. Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Lüsosoomid - Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: Surnud rakkude lagundamine hulkraksetes. Kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse
3. Rakutuum – haldab infot ja reguleerib raku tegevust. DNA ei tohi välja tulla, sest muidu tekivad vead. Ümbritsetud kaksikmembraaniga. 4. RNA – säilitab ja vahendab infot 5. Valgud – nö töötajad 6. Tsütoplasma võrgustik (endoplasmaatiline retiikulum) – ladu, logistika. Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas. Moodustab tsisterne ja paunakesi. Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid. Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane. 7. Golgi kompleks – sisemine logistika. Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine. Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. 8. Lüsoom – jäätmed
kõikjal levinud Endoplasmaatiline retiikulum Endoplastiline retiikulum (ER)- ehk tsütoplasmavõrgustik. Toimub ainete rakusisene liikumine, lisaks transpordile on ER seotud veel mitmete ainevaheliste protsessidega. · Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas · Moodustab tsisterne ja paunakesi · Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid · Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Golgi kompleks Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbermõõtmine ning nende paiknemine põiekestesse ja lüsosoomidesse. · Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine
· Viivad läbi valgusünteesi · Mida rohkem valke konkreetne rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on · Kuna uusi valke sünteesitakse kõigis rakkudes, siis on ka ribosoomid eluslooduses kõikjal levinud Endoplasmaatiline retiikulum · Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas · Moodustab tsisterne ja paunakesi · Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid · Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Golgi kompleks · Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine · Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine · Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Mitokondrid · Energiakandjad
tarvitamine võib põhjustada südame rütmihäireid ka tervetel inimestel. -Südamelihase kahjustuse e kardiomüopaatia teke. Alkoholist kahjustatud südamelihas on liiga nõrk, et organismi piisavalt verd pumbata. Juues imendub alkohol seedekulgla kaudu vereringesse. Kogu seedekulglast pärit veri läbib enne teiste organite juurde jõudmist kõigepealt maksa. See tähendab, et maksa läbiv veri on kõige suurema alkoholisisaldusega. Alkoholi lagundamine toimub põhiliselt maksarakkudes sisalduvate alkoholi lõhustavate ensüümide abil. Alkoholi lõhustamise käigus tekib mitmeid keemiliselt aktiivseid ühendeid, mis põhjustavad halba enesetunnet (atseetaldehüüd) ning võivad olla vähki tekitava toimega (atseetaldehüüd, hapniku reaktiivsed osakesed). Kui maks on rängalt alkoholi poolt kahjustunud, lakkab see töötamast, põhjustades surma. Pikaajaline järjepidev alkoholitarbimine võib põhjustada ka ajukahjustusi, ajurabandust,
Avaldub hüaliinsete valgutilkade kogunemises rakkudesse. Kahjustus võib raku hävitada, tekib nekroos. Alkohooliku maksarakkudesse koguneb alkohoolne hüaliin ehk Mallory kehake. Parkinsoni tõve puhul koguneb närvirakkudesse hüaliinne mass Lewy kehakestena Tavaliselt rakud hävivad. Vakuoolne düstroofia Avaldub rakus vakuoolide ehk tühikute tekkimisega, mille sees on valku sisalduv vedelik. Võib taandareneda, kuid enamasti on lõpp ebasoodne, rakk hävineb Esineb: Maksarakkudes Epidermises Neerurakkudes Neerupealiste rakkudes Lihasrakkudes Närvikoe rakkudes Sarvdüstroofia Avaldub, kas liigse väärastunud sarvaine ehk keratiini moodustumisega epiteelrakkudes või kohtades, kus normaalselt üldse sarvestumist ei toimu. Liigsarvestus ehk hüperkeratoos sarvaine liigne moodustumine sarvestuvas epiteelis. Võib tekkida füsioloogilistes tingimustes Näiteks: peopesadel ja jalataldadel füüsilise töö korral
passiivse difusioonina peensooles. Imendumine toimub mitsellides ja sõltub sapphapetest. 14 Imendumist pärsivad kiudainetega liialdamine, kortikosteroidid, oraalsed kontratseptiivid ja liigne alkohol. Imendunud vitamiin D transporditakse külomikronitega maksa. Siia toob vitamiin D siduv valk DBP (vitamin D binding protein) ka nahas UV- kiirguse toimel tekkiva kolekaltsiferooli. Maksarakkudes oksüdeeritakse kolekaltsiferool 25- hüdroksükaltsiferooliks. See on vitamiin D põhiline salvestusvorm maksas, rasvkoes ja lihastes ning ringlusvorm veres. DHP transpordib 25-hüdroksükaltsiferooli põhiliselt neerudesse, kus ta muundub hormooniks kaltsitriool ehk 1,25- dihüdroksükaltsiferooliks. Teatud osa kaltsitriooli väljutub organismist muutumatult, osa konjugaatidena. Vitamiini D saab vaid loomsetest toiduainetest: kalaõli, maks, munakollane, või, pärm. Biofunktsioonid
lõunapool. Haigust ei esine Aasias. Kollapalavik on sääskede kaudu leviv, lühikese peiteajaga äge viirushaigus, mis enamasti kulgeb kergelt, gripisarnaste nähtudega, kuid raskel juhul võib lõppeda surmaga. 9. Mis on B-hepatiit, kuidas see levib? ka viiruslik maksapõletik; kollatõbi Hepatitis viralis (lad.k.) Acute viral hepatitis (ingl.k.) Selgitus Viirushepatiit B ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Ülevaade Praegu tuntakse viite tüüpi hepatiiti: A, B, C, D ja E. Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas on tõsiseks probleemiks. Suur oht nakatuda on ka meditsiini ja päästeameti töötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja mängukaaslastel. Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksa sidekoestumise ehk tsirroosi või ka maksavähi tekkele.
lõhustumise glükoosiks ja glükoosi siirdumine vereringesse. Asub kõhunäärmes. ADRENALIIN füüsilise vastupidavuse suurenemine koormuse ja stressi ajal. Asub neerupealistes. TÜROKSIIN ainevahetuse üldine kiirenemine. Normaalne kasv ja areng. Asub kilpnäärmes. Selgita mõisteid: HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsivus, INSULIIN valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust, GLÜKAGOON hormoon, mis töötab vastupidiselt insuliinile, GLÜKOGEEN maksarakkudes gülkoosist moodustuv loomne varuaine, DIABEET haigus, mille puhul vere glükoosisisalduse regulatsioon on häiritud ja vere glükoosisisaldus tõuseb, STRUUMA kilpnäärme haiguslik suurenemine, MAKSATSIRROOS maksarakkude kärbumine ja sisekoelise asendumisega, MAKSAPÕLETIK (KOLLATÕBI) haigus, mille puhul tekib maksas põletik, MELANIIN tume pigment, mis kaitseb UV kiirguse eest ja annab nahale, karvadele ja vikerkestale värvuse, SÜNAPS koht kus
ülekande abil vastavatele a-ketohapetele. ALT ja AST on maksa- ja lihaskahjustuste tüüpmarkerid. Glutamaadi oksüdatiivne desamiinimine toimub mitokondrites glutamaadi dehüdrogenaasi toimel, mida on rohkesti maksas, neerudes ja teistes kudedes. Glu DH tegevus on hästi reguleeritud. Kui energiatase on madal, aktiveeritakse Glu DH allosteeriliselt ADP ja GDP- ga. Kui energiatase on piisav, inhibeeritakse Glu DH allosteeriliselt ATP ja GTP-ga. Söömisjärgselt on aminohapete tase maksarakkudes kõrge ja soodustatud nende lõhustamine transamiinimise ja glutamaadi oksüdatiivse desamiinimise koostöös. Kestva valguvaese toidu puhul on aminohapete tase madal ja soodustatud nende süntees. Ammoniaagi teke ja saatus Ammoniaagi normtase vereplasmas on 0,015 ... 0,048 mmol/l. Ammoniaagi teke mehhanism koosneb järgmistest protsessidest: 1) Aminohapete katabolism 2) Puriin ja pürimidiinide katabolism 3) Karbamiidi lõhustamine
(B) seotud sisemise membraaniga. Mõlemas organellis on sisemembraanide pind väga suur ja nendega on seotud ensüümid, mille ülesanne on transportida . Elektronide transpordil vabanev energia muudetakse ATP-ks. Energia allikaks mitokondris on toidust pärinevad suhkrud ja rasvhapped, mida O 2 oksüdeerib CO2 ja H2O. Mitokondrid on suhteliselt suured (0,5-1× 7 µm) piklikud organellid. enamikes loomsetes rakkudes on rikkalikult (nt. maksarakkudes on ligikaudu 2000 mitokondrit). enamasti ümaraotsalise kepikese kujulised, võivad olla ka ümarad või väljavenitatult pikad (näiteks paiguti neuronites), ka plastilised võivad kuju muuta. liiguvad rakus ringi mikrotuubulite kaasabil, kuid võivad ka püsida, eriti energiat kulutavas raku osas, paigal (nt. spermis viburi basaalses osas). toodavad oksüdatiivse fosforüülimise teel ATP-d (rakuhingamine): ATP on rakkude universaalne energiaallikas
Diabeet- suhkruhaigus, põhjuseks kõhunäärme insuliini tootmise puudulikkus. Võib põhjustada verevarustuse häireid, silmade ja neerude kahjustusi, infarkti (süda) ja insulti (aju). Struuma- kilpnäärme haiguslik suurenemine, mida põhjustab joodipuudus organismis. Maksatsirroos- mitmesuguste maksahaiguste hiline tagajärg, selle tekkimiseni kulub üsna pikk aeg. Kõige sagedasemaks põhjuseks alkoholi liigtarbimine. Maksapõletik- kollatõbi, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Nakatumine toimub saastunud vee või toiduga, ka otsesel kontaktil nakatunud inimesega. Uurea- ehk kusiaine, valgud, mida organism rakkude ehitusmaterjaliks ei vaja, lõhustatakse maksas ja muundatakse kusiaineks. Melaniin- tume pigment, mis kaitseb ultraviolettkiirguse eest ja annab nahale, karvadele ja vikerkestale värvuse. Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku.
ühikutes (1 ühik on 100 ml lauaveini). Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel "... pole teaduslikku tõendust, et oleks ohutut alkoholi pruukimist." Naised on oluliselt tundlikumad alkoholi kahjustava toime suhtes. On näidatud, et üle 2024 ml puhast alkoholi päevas (150- 200 ml veini) on kindlasti kahjulik naistele ja mõnevõrra suurem annus ka meestele. Maksa kahjustus ei sõltu alkoholi liigist, vaid elu vältel joodud alkoholi kogusest. Alkohol imendub seedetraktis ja lagundatakse maksarakkudes, tekkivad jääkained põhjustavad maksarakkude hävimist. Esmalt tekib rasva suuretilgaline ladestumine maksarakkudes (maksasteatoos), mis võib alkoholist loobumise puhul veel taandareneda. Kahjustuse süvenemisel järgneb alkoholihepatiit, mis võib taandareneda vaid osaliselt ja normaalne maksakude ei taastu. Lõpuks tekkiv maksa alkoholitsirroos tähendab pöördumatut sidekoe ja regeneratsioonisõlmede teket maksakoes. Maksakahjustuse arenemine võib olla pikka aega märkamatu
· Uurida, kuidas alkohol organismi mõjutab. 1.1. Alkoholi mõju maksale On olemas kaks peamist krooniliste maksahaiguste põhjust maksa alkoholtõbi ja viirushepatiit, vastvalt 30-50% ja 30-40% kõigist juhtudest. Üle 20-24 ml puhast alkoholi päevas on sagedasel tarvitamisel kindlasti kahjulik naistele ja mõnevõrra suurem annus ka meestele. Maksa kahjustus ei sõltu alkoholi liigist, vaid elu vältel joodud alkoholi kogusest. Alkohol imendub seedetraktis ja lagundatakse maksarakkudes, tekkivad jääkained põhjustavad maksarakkude hävimist. Esmalt tekib rasva suuretilgaline ladestumine maksarakkudes ehk maksasteatoos, mis võib alkoholist loobumise puhul veel taandareneda. Kahjustuse süvenemisel järgneb alkoholhepatiit, mis võib taandareneda vaid osaliselt ja normaalne maksakude ei taastu. Lõpuks tekkiv maksa alkoholtsirroos tähendab pöördumatut sidekoe ja regeneratsioonisõlmede teket maksakoes. Maksakahjustuse arenemine võib olla pikka aega märkamatu.
· Uurida, kuidas alkohol organismi mõjutab. 1.1. Alkoholi mõju maksale On olemas kaks peamist krooniliste maksahaiguste põhjust maksa alkoholtõbi ja viirushepatiit, vastvalt 30-50% ja 30-40% kõigist juhtudest. Üle 20-24 ml puhast alkoholi päevas on sagedasel tarvitamisel kindlasti kahjulik naistele ja mõnevõrra suurem annus ka meestele. Maksa kahjustus ei sõltu alkoholi liigist, vaid elu vältel joodud alkoholi kogusest. Alkohol imendub seedetraktis ja lagundatakse maksarakkudes, tekkivad jääkained põhjustavad maksarakkude hävimist. Esmalt tekib rasva suuretilgaline ladestumine maksarakkudes ehk maksasteatoos, mis võib alkoholist loobumise puhul veel taandareneda. Kahjustuse süvenemisel järgneb alkoholhepatiit, mis võib taandareneda vaid osaliselt ja normaalne maksakude ei taastu. Lõpuks tekkiv maksa alkoholtsirroos tähendab pöördumatut sidekoe ja regeneratsioonisõlmede teket maksakoes. Maksakahjustuse arenemine võib olla pikka aega märkamatu.
* lüsosoomide teke * rakumembraani tootmine Lüsosoomid, avastati 1951, Ülesandeks lagundamine. Eralduvad Golgi kompleksi otstest ja on eraldatud membraaniga, Nimetatakse primaarseteks lüsosoomideks > ühineb toiduosakesega >moodustub sekundaarne lüsosoom > > toimub ainete lagunemine, sekundaarne lüsosoom viib jäägid raku pinnale. Mitokonder, avastati 1884, rohkem aktiivselt tegutsevates rakkudes. AINULT eukarüootsetes rakkudes. (lihas ja maksarakkudes) Ovaalsed ja kahekordse membraaniga, sisemine suurem kui välimine. Mitokondri harjakesed = kristad Sisekeskkond poolvedel, kutsutakse maatriksiks. Tal on oma DNA, RNA ja ribosoomid. Pooldub ja paljuneb rakust sõltumata. Mitokonder paljuneb rakust sõltumata 0.2-5 mikromeetrit Mitokondrite teke on seotud endosümbioosi hüpotees. Arvatakse, et alguses olid esimesed eeltuumsed DNA-ga ja aja jooksul sõi üks rakk teise ära.
sünteesi katalüüsiv ensüüm Sekundaarsed signaalmolekulid on näiteks: adenosiin 3`,5`-monofosfaat ehk tsükliline AMP ehk cAMP 1,2-diatsüülglütserool inositool-1,4,5-trisfosfaat Sekundaarne signaalmolekul aktiveerib proteiin kinaase Proteiin kinaasid fosforüleerivad märklaudensüümi Metaboolne vastus Signaaliülekande süsteem on modulaarne Retseptor Vahendaja (transducer) Efektor Glükogenolüüsi stimulatsioon maksarakkudes hormoon glükagooni poolt Retseptor transmembraanne valk Vahendaja G-valk Efektor adenülaadi tsüklaas Modulaarne ülesehitus võimaldab sama põhimõtte alusel kontrollida erinevaid metaboolseid protsesse: Erinevates rakkudes erinevad retseptorid Erinevad vahendajaid, erinevad sekundaarsed signaalmolekulid, erinevad efektid jne.
Ketokehad Ketokehad- atsetoatsetaat, 3-hüdroksübutüraat ja atsetoon. Atsetoatsetaat ja 3-hüdroksübutüraat sünteesitakse maksarakkude mitokondrites atsetüül-CoA baasil. Atsetoon sünteesitakse atsetoatsetaadi mitteensümaatilisel dekarboksüülimisel. Ketogenees Atsetüül-CoA molekuli kondenseerumine atsetoatsetüül-CoA-ks, mille reaktsioon atsüül-CoA-ga HMG-CoA süntaasi toimel annab 3-hüdroksü-3-metüülglutarüül-CoA. HMG-CoA on maksarakkudes olev ketogeneesi kiirustlimiteeriv ensüüm, mis lõhustub atsetoatsetaadiks, millest tekib 3-hüdroksübutüraat. Ketokehade kasutamine Ekstrahepaatilised koed oksüdeerivad atsetoatsetaadi, atsetoatsetaat muutub sukstsinüül-CoA osalusel atsetoatsetüül-CoA-ks, mis lõhustub 2-ks atsetüül-CoA-ks. Atsetüül-CoA lõhustumine TKT-s annab ATP. TG-de süntees ehk lipogenees (toimub maksas, rasvkoes, peensoole limaskestas, piimanäärmes ja neerudes)
Malaaria plasmoodiumid põhjustavad haigust malaaria. Malaaria plasmoodiumide suguline sigimine toimub hallasääse organismis. Malaariahaige verd imedes satuvad sääse seedesüsteemi parasiidi suguliste vormide eellased, temas tekib kuni 1000 nataktamisvõimelist vormi, mis satuvad süljenäärmetesse. Kui sääsk imeb inimese verd liiguvad nakatumisvõimelised vormid inimese organismi, kanduvad verega siseelunditesse ja nende rakkudesse. Järgneb mittesuguline sigimine maksarakkudes, nakatunud maksarakud lõhkevad ning liiguvad uuesti verre, järgneb parasiidi mittesuguline paljunemine vere punalibledes. Pärast paljusid mittesugulise sigimise tsükleid erütrotsüütides algab ettevalmistus suguliseks sigimiseks. Osa parasiidi vegetatiivseid vorme areneb erüotrotsüütides suguliste vormide eellasteks, mis võivad uuesti sattuda hallasääse organismi.
kurruline, harjakestega, et suurendada mitokondri sisepinda (suurem reaktsioonipind hingamisreaktsioonideks). · Varustab rakku energiaga (rakuhingamine) · Sisaldab tuumast eraldiseisvat DNAd (võime sõltumatult paljuneda) ja ribosoome (võime valke sünteesida) · Rakuga endosümbioos Mitokondrite arv suureneb treenides ning väheneb vananedes. Kõige rohkem on mitokondreid lihasrakkudes ja maksarakkudes, vähe on mitokondreid rasvkoe rakkudes. Tsentrosoom - Asub loomaraku tuuma läheduses, üksik organell. Koosneb kahest risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. · Osaleb kääviniitide moodustumises, tagades kromosoomide lahknemise rakujagunemisel Tsentriool Loomaraku tsentrosoomi osa, mis kooseb 27-st valgulisest mikrotuubulist. Rakumembraan Ümbritseb kõiki rakke ja annab rakule kuju. Rakumembraan koosneb päristuumsetel rakkudel
Maksarakud värativeeni harude lähedal koguvad aktiivselt toitaineid; tsentraalveeni lähedal olevad maksarakud produtseeritavad jääkaineid sappi ja vereringesse, seega maksarakud erinevad talitluse poolest Maks (3) Sinisoidide seintes on makrofaagisüsteem eemaldavad baktereid ja võõrkehi Sinusoidides on ka killer-rakud, mis hävitavad pahaloomulisi ja viirusi sisaldavaid rakke Detoksikatsioon ja toitainete säilimine toimub hepatotsüütides e. maksarakkudes Maksarakkude vahel on sapikapillaarid, kuhu koguneb maksarakkudest erituv sapp. Sapikapillaarid ühinevad sapijuhadeks ja väljaspool maksa ühissapijuhaks, mis annab külgharu sapipõide, suubudes ise (koos või eraldi pankrease juhaga) 12ss-i. Suubumiskohal on papill (papilla Vateri) ja sulgurlihas Maks (skeem) Maksa struktuur Sapp (1) Sappi eritub 0.5-1.0 l/ööpäevas Sapi eritumist reguleerivad nii humoraalne kui neuraalne regulatsioon: peensoolest erituv
Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral. Ribosoom Väikesed organellid, mis tagavad valgusünteesi. Mitokonder Kahemembraanne organell. Väline membraan on sile ja omab kaitsefunktsiooni, sisemine membraan on kurruline, et suurendada mitokondri sisepinda. Ülesanded: *Varustab rakku energiaga (rakuhingamine) *Sisaldab tuumast eraldiseisvat DNAd ja ribosoome *Mitokondrite arv suureneb treenides ning väheneb vananedes. Kõige rohkem on mitokondreid lihasrakkudes ja maksarakkudes, vähe on mitokondreid rasvkoe rakkudes. Tsentrosoom Asub rakutuuma läheduses. Koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda koosnevad 3x9 mikrotuubulist. Ülesanded: *kääviniitide moodustumine, tagades kromosoomide lahknemise rakujagunemisel. Tsütoskelett Valgulistest fibrillidest võrk, mis läbib tsütoplasmat. Ülesanded: *annab kuju (on raku toeseks) *kindlustab organellide liikumise Taimerakku eripära *Taimerakul on rakukest, mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades
Koloonia morfoloogia – väga väike, 48h jooksul alfa-hemolüüs, ei kasva MacConkey agaril, katalaastest on negatiivne, ei liigu. Kõige kiirem on PCR põhine uuring. Raviks penitsiliinid ja tetratsükliinid. 3. L.monocytogenese haigused Lammas, veis, kits – entsefaliit (närvivorm), abort, mastiit. Koer, kass, hobune – entsefaliit, abort Lind – septiseemia Kala – aju, põrn ja neerud Virulentsusfaktorid Jäävad ellu makrofaagides, epiteelirakkudes, maksarakkudes ja endoteelirakkudes. * spetsiifilised pinnaproteiinid – võimaldavad adhesiooni tsütolüsiini listeriolüsiin – LLO – kahjustavad fagotsüteerivaid rakke, beeta- hemolüüs, võimendavad pääsemist fagotsüteerivatest vesiikulitest * fosfolipaas – toksiin, kahjustab fagotsüteerivaid rakke 4. Mükobakterite üldiseloomustus Mycobacterium, perekond happekindlaid (happekindel rakusein) gram+ pulgakujulisi baktereid, aeroobsed, liikumatud. Puudub kapsel ja ei moodusta spoore.
oksüdaasid, polüaminuooksüdaas, ksantiini oksüdaas, aldehüüdide oksüdaas) SH2 + O2 ------> S + H2O2 · Enamik ülejäänud hapnikust kasutatakse oksügenaassel teel: kus hapnik seostub vahetult substraadiga või jaotub substraadi ja vee vahel: · a) AH2 + S + O2 ------> A + SO + H2O · b) S + O2 -------->SO2 Ensüümid: mono- või dioksügenaasid (türosinaas), protsessid toimuvad maksarakkudes ja neerupealsetes Vajalikud : sapphapete sünteesiks Steroidhormoonide sünteesiks Mürkide ja ravimite detoksikatsiooniks · Neljas hapniku kasutamise moodus on lipiidide peroksiidne oksüdatsioon, mis toimub rakumembraanides ( mitakondrite membraanid, endoplasmaatiline retiikulum, lüsosoomimembraanid). Produktideks on hüdroperoksiidid, alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, epoksiidid
adipotsüütides). Vajlikud on nad energia tootmiseks. 2. Sekretoorsed inklusioonid Näärmerakkudes. Põiekestega ümbritsetud. Väljutatakse rakust, vaja läheb neid ühendeid rakust väljaspool. 3. Ekskretoorsed inklusioonid rakule mitte vajalikud, väljutamisele kuuluvad ained. 4. Pigmentinklusioonid melaniin epidermises(mis on vajalik naaberrakkude tuumade kaitseks), lipofustsiin (kollakaspruun värvaine makrofaagides; skeleti-, südamelihases, neuronites, maksarakkudes raku vananemisel, sis lipiide, metalle, orgaanilisi molekule näitab märke rakustressist). Hemosideriin (hemoglobiini lammutamisel tekkinud rauda talletav kompleks põrnas, alveolaarmakrofaagides (peale väikesi verevalumeid alveoolidesse). Melaniini sõmerad - närvirakkudes aju teatud osades (näit. substantia nigra) mustainena. 39. Apotoos raku programeeritud surm. 1. Loengu alguses sai mainitud on hulkrakses organismis(sh
mida rohkem valke konkreetne rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on Kuna uusi valke sünteesitakse kõigis rakkudes, siis on ka ribosoomid eluslooduses kõikjal levinud Endoplasmaatiline retiikulum membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas - toimub rakusisene ainete liikumine moodustab tsisterne ja paunakesi osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid BIoelementide ladustamine (Ca2 + lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Golgi kompleks rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Mitokondrid energiakandjad
Mitokondreid nimetatakse sageli jujaamadeks, kuna nende peamine lesanne on raku varustamine elutalitluseks vajaliku energiaga. Peaaegu ainus vahetu energiaallikas, mida rakus elutalitlusprotsesside kivitamiseks kasutatakse, on adenosiintrifosfaat (lhendatult ATP). ATPd snteesitakse mitokondrites hapniku juuresolekul ja osalusel. Mitokondreid leidub palju niisugustes rakkudes, kus energiavajadus on suur, niteks lihaskiududes ja maksarakkudes. Mnedes rakkudes leidub ainult neile omaseid organelle. Niteks lihasrakkudele iseloomulik kontraktsioonivime tuleneb otseselt neile spetsiifi liste organellide mofi brillide olemasolust. KUDE Kude moodustub hesuguse tekke, ehituse ja funktsiooniga rakkudest ning nende rakkude produtseeritavast rakuvaheainest. Inimese kehas eristatakse nelja philist koetpi: epiteel-, side-, lihas- ja nrvikudet. Epiteelkude katab keha vlispinda, samuti nsate elundite sisepindu ning moodustab nrmeid
ning samaaegne muundamine membraanides paiknevad ka pigmendid nt kloroplastid, mitokondrid Sisemembraanistik · sileda ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik- membraansed torud, plaadid ja põied, mis on omavahel ühendatud. Ülesanneteks a)süsivesikute ja lipiidide süntees b)lihasrakkudes kaltsiumi Ca mahuti c)näärmerakkudes hormoonide süntees d)maksarakkudes kehavõõraste rakkude lagundamine e)kõikide ühendite transport Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- ehitus sama, kuid tihedalt kaetud ribosoomidega. Ainsaks ülesandeks valkude süntees ja transport. · Golgi kompleks. Välimuse eripäraks kõverdunud plaatjad membraanstruktuurid üksteise peal ning otstest eralduvad membraansed põiekesed. Ülesandeks a)tsütoplasma võrgustikul sünteesitud materjali sorteerimine b)materjali pakendamine
atsetoatsetaadi ja beeta-hüdroksübutüraadi molekul loovutab verre ka ühe prootoni tõuseb prootonite hulk veres vere pH langeb kujuneb tõsine metaboolne atsidoos kooma ja letaalsus mõningatel juhtudel) - Diabeetiline ketoatsidoos põhjustab tugeva janu (dehüdratatsioon suureneb eritatava vee hulk), kaalukaotust, oksendamist. (INS manustamine on hädavajalik kuna alandab glükagooni prevaleerumist veres, pärsib glükagooni kataboolset toimet maksarakkudes, vähendab glükoneogeensete ja ketogeensete substraatide liigvoolu ekstrahepaatilistesse kudedesse) - Spetsiifilised kliinilised sümptomid Kolesterool - On küllastamata tsükliline - Saadakse toiduga ja alkohol sünteesitakse organismis - Inimkeha põhisterool - Tuuakse maksa HDL - Biomembraanide komponent perifeersetest kudedest
küljel olevatele retseptoritele. Seondumine leiab aset, kui ribosoom hakkab sünteesima sekretoorset valku. osaleb membraanide ja sekreteeritavate valkude sünteesis. rERis toimub valkude sorteerimine transpordiks lüsosoomi, väliskeskkonda või teistesse raku piirkondadesse. Rakkudes palju. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik- rasvhapete, lipiidide ja steroidide sünteesi eest ning on samuti oluline hüdrofoobsete toksiliste ühendite lagundamisel. maksarakkudes Golgi kompleks- enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell. Golgi kompleksis toimub valkude ja lipiidide töötlemine, spetsiaalsetesse vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõplikesse sihtkohtadesse saatmine. Endosoomid- Golgi kompleksist eralduvad membraansed põiekesed, mis sisaldavad pakitud materjali mitteaktiivses olekus. plasmamembraanist koosneva vesiikuli moodustumise ehk endosoomi, mis tagab transporditavate ainete jõudmise rakku.
31. Tippeosloomad elavad a) peamiselt meres ; b) peamiselt magevees ; c) eranditult loomade parasiitidena ÕIGE 32. Toksoplasmoosi tekitaja Toxoplasma gondii vaheperemees on a) kass ; b) inimene ; c) rott ; lammas ; siga .KÕIK ÕIGED PEALE A VARIANDI 33. Malaaria plasmoodiumi levitajaks on a) tsetse kärbes ; b) hallasääsk -ÕIGE; c) rott . 34. Plasmodium vivax elab a) inimese erütrotsüütides b) inimese maksarakkudes ; c) hallasääse süljenäärmes ; d) inimese sooles ; e) hallasääse sooles . ÕIGED PEALE E. 35. Nosema apis tekitab a) forellide pöörlemistõbe ; b) karpkalade muhktõbe ; c) mesilaste kõhulahtisust -ÕIGE 36. Kõrveeosloomad liiguvad a) viburitega ; b) ripsmetega ; c) ei liigu iseseisvalt -ÕIGE 37. Tippeosloomade toitumisorganellideks on a) tuikekublikud ; b) toitekublikud ; c) toitumisorganellid puuduvad ÕIGE 2.LOENG 38
31. Tippeosloomad elavad a) peamiselt meres ; b) peamiselt magevees ; c) eranditult loomade parasiitidena ÕIGE 32. Toksoplasmoosi tekitaja Toxoplasma gondii vaheperemees on a) kass ; b) inimene ; c) rott ; lammas ; siga .KÕIK ÕIGED PEALE A VARIANDI 33. Malaaria plasmoodiumi levitajaks on a) tsetse kärbes ; b) hallasääsk -ÕIGE; c) rott . 34. Plasmodium vivax elab a) inimese erütrotsüütides b) inimese maksarakkudes ; c) hallasääse süljenäärmes ; d) inimese sooles ; e) hallasääse sooles . ÕIGED PEALE E. 35. Nosema apis tekitab a) forellide pöörlemistõbe ; b) karpkalade muhktõbe ; c) mesilaste kõhulahtisust -ÕIGE 36. Kõrveeosloomad liiguvad a) viburitega ; b) ripsmetega ; c) ei liigu iseseisvalt -ÕIGE 37. Tippeosloomade toitumisorganellideks on a) tuikekublikud ; b) toitekublikud ; c) toitumisorganellid puuduvad ÕIGE 2.LOENG 38
Süsivesikute imendumine Pärast süsivesikute rikast toitu on monooside kontsentratsioonid soolevalendikus kõrged ja nad resorbeeruvad läbi soole limaskesta verre. Monooside imendumine toimub suhteliselt kiiresti ja on peensoole algusosas praktiliselt lõppenud. Imendunud monoosid (nende põhimassi moodustab glükoos, sest enterotsüütides toimub teiste heksooside teatud osa metaboliseerumine glükoosiks) satuvad värativeeni kaudu maksa. Metaboolsete reaktsioonide tulemusena maksarakkudes lülituvad ka teised monoosid (galaktoos, fruktoos) glükoosi metaboolsetesse radadesse. Glükoos on keskne süsivesinik organismis: * glükoos lahustub väga hästi vees * vaba glükoos on organismis keemiliselt suhteliselt inertne, st tema muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja seega on kontrollitav * ta on "põhikütus" enamike organismide ja organite jaoks * glükoos läbib piisava kiirusega hematoentsefaalset barjääri tagamaks ajukoe energiavajaduse
· Propüleenglükool on osutunud efektiivseks ketoosi ravimiks. · Propüleenglükool metaboliseerub vatsas propionaadiks vaid väga vähesel määral, enamik sellest imendub verre muutusteta ning konverteerub seejärel maksas väga kiiresti glükoosiks. Selle võttega saab reguleerida/vähendada keharasvade kasutamist negatiivse energiabilansi perioodil, vabade rasvhapete ja ketoonkehade sisaldust veres ning triglütseriidide resünteesi ja ladestumist maksarakkudes. · Efektiivne on manustamine ravimijoogina. · Praktiliselt kasutu TRSS koostises. · Manustatud lehmadele edukalt aastaid. · Toorglütserool, magusa maitsega viskoosne vedelik, on hea söödalisand lüpsilehmadele. Glütseriini kasutamine põllumajandusloomade söödalisandina pole midagi uut, esmased katsed lüpsilehmade ja lammastega viidi läbi enam kui pool sajandit tagasi. · Alguses kasutati glütserooli üleminekuperioodi lüpsilehmade
Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem. Ribosoomid - koosnevad RNA-st ja valgust. Viivad läbi valgusünteesi; Mida rohkem valke konkreetne rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on. Endoplasmaatiline retiikulum - membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas. Moodustab tsisterne ja paunakesi; osaleb metabolismis, st süntees ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid; biomelementide ladustamine, osaleb valkude sünteesis, ehitab rakumembraane. Golgi kompleks - rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edastamine. Sünteesitud valkude õmbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine; rakumembraani ja rakukesta moodustamine. Mitokondrid - energiakandjad. Eakuhingamine, ATP süntees, raku
Sünteesib aminohapetest plasmavalke, ja enamuses verehüübimisfaktoreid (protrombiin).Detoksikatsiooni funktsioon. Mürgitustab mikroobide toksiine ja teisi mürgiseid aineid, alkohol jne. Inaktiveerib hormoone insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnäärme ja suguhormoonid.Veredepoo ja veedepoo. Sapp koosneb: limast, sapipigment bilirubiinist, sapisooladest (mille aluseks on maksarakkudes sünteesitud sapphapped), kolesteroolist. Sapi funktsioonideks on: emulgeerib rasvu ja muudab rasvhapped kergesti vesilahustuvaks ühendiks (soodustades sellega rasvade lõhustumist ja imendumist), aktiveerib lipaasi (tugevdades leeliselist reaktsiooni soolestikus), sapp takistab trüpsiini lõhustumist pepsiini poolt, stimuleerib soole motoorikat 2
vitamiini.Sünteesib aminohapetest plasmavalke, ja enamuses verehüübimisfaktoreid (protrombiin).Detoksikatsiooni funktsioon. Mürgitustab mikroobide toksiine ja teisi mürgiseid aineid, alkohol jne. Inaktiveerib hormoone- insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnäärme ja suguhormoonid.Veredepoo ja veedepoo. Sapp- koosneb: limast, sapipigment bilirubiinist, sapisooladest (mille aluseks on maksarakkudes sünteesitud sapphapped), kolesteroolist. Sapi funktsioonideks on: emulgeerib rasvu ja muudab rasvhapped kergesti vesilahustuvaks ühendiks (soodustades sellega rasvade lõhustumist ja imendumist), aktiveerib lipaasi (tugevdades leeliselist reaktsiooni soolestikus), sapp takistab trüpsiini lõhustumist pepsiini poolt, stimuleerib soole motoorikat ja bakteritsiidse toime tõttu hoiab ära soolesisu roiskumist, sapi abil imendub
teatud kindlates rakutüüpides, kus tal on oma kindlad funktsioonid. Eriti hästi on sER nähtav rakkudes, 8 Rakubioloogia kes on spetsialiseerunud lipiidide metabolismile. Näit. testises olevad Leydigi rakud sünteesivad kolesteroolist testosterooni. Tema biofunktsioonideks on: 1. Maksarakkudes glükogeeni süntees; 2. Lihasrakkudes "Ca ²+" hoidla vajaliku ATP aktiivsuseks; 3. Paljude toksiliste ainete kahjustamine; 4. Lipiidide ja teatud rakkudes ka steroidhormoonide biosüntees; 5. Taimerakkudes esmaste vakuoolide teke. Kokkuvõte: 1) ER-is toimub kogu raku membraanikomponentide süntees (lipiidid kolesterool); 2) ER seob teatud osa sünteesitud valkudest (need, mis kannavad liiderjärjestust);
Raku sisemembraanistik Koosneb: 1. tuumaümbris 2. tsütoplasmavõrgustikud: kare- ja sile 3. Golgi kompleks 4. endo- ja lüsosoomid Tsütoplasmavõrgustik Karedal tsütoplasmavõrgustikul on ribosoomid. Siledal ei ole. Karedapinnalisel toimub valkude süntees, transport ja säilitamine. Sile tsütoplasmavõrgustik sünteesitakse lipiide, polüsahhariide, hormoone. Lihasrakkudes säilitiatakse siledas tsütoplasmavõrgustikus kaltsiumi, maksarakkudes kehavõõraste ühendite lagundamine, sünteesitud ainete transport ja hoidistamine. Golgi kompleks Tsütoplasmavõrgustikel sünteesitud ühendite kogumine, sorteerimine, ümbersünteesimine, pakendamine membraanstruktuuridesse. Lisaks eralduvad Golgi kompleksist struktuurid, millesse ühendid on pakendatud. Golgi kompleksil on teatud eriülesanded: taimedes juurekübara rakkudes toodab ohtralt lima; spermides G kompleks toodab ja säilitab lõhustavaid ensüüme (munarakkude
teatud kindlates rakutüüpides, kus tal on oma kindlad funktsioonid. Eriti hästi on sER nähtav rakkudes, 8 Rakubioloogia kes on spetsialiseerunud lipiidide metabolismile. Näit. testises olevad Leydigi rakud sünteesivad kolesteroolist testosterooni. Tema biofunktsioonideks on: 1. Maksarakkudes glükogeeni süntees; 2. Lihasrakkudes "Ca ²+" hoidla vajaliku ATP aktiivsuseks; 3. Paljude toksiliste ainete kahjustamine; 4. Lipiidide ja teatud rakkudes ka steroidhormoonide biosüntees; 5. Taimerakkudes esmaste vakuoolide teke. Kokkuvõte: 1) ER-is toimub kogu raku membraanikomponentide süntees (lipiidid kolesterool); 2) ER seob teatud osa sünteesitud valkudest (need, mis kannavad liiderjärjestust);
annaabi.ee 
