Kategooriateks olid siis ruum, aeg ja põhjuslikkus, et need kategooriad on inimesel kaasa sündinud ja nende abil siis kogu väliskeskkonnast tulenev info vastu võetakse ja mõtestatakse. Tänapäeva psühholoogia seisukohaselt kujuneb inimene selliseks nagu ta on, keskkonna ja bioloogilise ning geneetilise baasi koostoimel. 5. Mis on sensoorne homunkulus ja mida see kirjeldab? Ei oska siiski kirjeldada... 6. Mis on retseptor? Retseptor on see, mis väliskeskkonnast stiimuleid vastu võtab. 7. Kui suur hulk inimestest on ülimaitsetundlikud? Mida tähendab ülimaitsetundlikkus? Ülimaitsetundlike on kõige suurem hulk populatsioonist. Tähendab see seda, et keelel maitsenäsade arv on väga suur ja seetõttu ei eelistata ka tarbida väga maitserikkaid toite ja jooke. 8. Mis on kinestees? On lihasmälu, mille toimisel tunnetatakse oma jäsemeid ja keha asendit, ilma et peaks
· Türosiinkinaassed retseptorid: VEGFR-1 ja VEGFR-2 VEGF signaaliraja inhibeerimine potentsiaalne vähivastane teraapia 1. Märklauaks ekstratsellulaarne VEGF Anti-VEGF monoklonaalsed antikehad (MKA) Eelised: spetsiifiline inhibeerimine, ko-retseptori neurolipin vahendatud signaali inhibeerimine 2. Märklauaks intratsellulaarne VEGFR Türosiin-kinaasi inhibiitorid ja retseptori vastased antikehad Puudus: teiste retseptor kinaaside poolt vahendatud signaaliradade inhibeerimine VEGF-i inhibeerimisel põhineva teraapia efektid · Veresoonte kasvu peatumine · Olemasolevate tuumori veresoonte taandumine · Aitab vähendada/peatada tuumori kasvu ja metastaaside teket Avastin® (Bevacizumab) · VEGF-spetsiifiline MKA (1993), P. Ferrara et al., Genentech · Bevacizumab rekombinantne humaniseeritud anti-VEGF MKA
kahesuunaline, kas a) mingi ravimirühm seondub ainult teatud valkudele või b) mingi valk seob ainult mõnedesse rühmadesse kuuluvaid ravimeid. Ravim seondub rakumembraanidele sõltuvalt kontsentratsioonist. Kuna retseptorite arv on lõplik, tekib suurematel kontsentratsioonidel küllastus. Et kirjeldada lineaarset seost ravimi kontsentratsiooni & toime vahel - mis on toime ennustamiseks kindlam -, kasutatakse semilogaritmilist skaalat - rõhttelg on logaritmitud Retseptor - farmakoloogilises kõnekeeles kaks tähendust: Molekul, millega seondumine on vajalik ravimi toime avaldumiseks (farmakoretseptor) Membraanimolekul, mille looduslik ül on ära tunda virgatsainemolekule Tõelistesse retseptoritesse toimivad farmakonid on agonistid4, antagonistid5, partsiaalagonistid6 & inversagonistid7. Käitumine & neuronid Käitumine sünnib närvirakkude suhtlemises, st et käitumine sünnib ajus (ajutalitlus põhineb neuronite suhtlemisel).
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult
- Saavutatav bioloogiline efekt: valuvaigistid, psühhoosiravimid, astmaravimid, põletikuravimid, antibiootikumid. Keemiline struktuur - Sarnase struktuuriga ühendid ühte gruppi: penitsilliinid, barbituraadid, opaadid, steroidid. Segane, kuna bioloogiline toime võib sarnastel ühenditel erineda. Sihtmärksüsteem - Antihistamiinid, koliinergikud. Täpsem kui struktuur, kuid ei täpsusta, mis punktis ravim reaalselt toimib. Molekulaarne sihtmärk - Ensüüm, retseptor: anti-koliinesterasid, tsüklooksügenaasi inhibiitorid. Täpseim jaotus, eeldab eelteadmisi. Mida väljendavad ravimi kemoterapeutiline ja terapeutiline indeks? Paul Erlich postuleeris võimaluse defineerida ühendite toime selektiivsust mingi parameetriga, võimaldamaks võrrelda ravimeid toime-ohutus kategoorias: Kemoterapeutiline indeks = Min.efektiivne doos/ Max.talutav doos; väikseim parim. 1
Valgusünteesi etapid eukarüoodi rakus. Transkriptsiooni algatamine, Cap-struktuuri lisamine,mRNA ahela pikendamine, splaissing, mRNA lõikamine, polüadenüleerimine, mRNA sünteesi lõpetamine, mRNA tuumast välja eksport, mRNA lagundamine, Valgusünteesi algatamine, Valgusünteesi lõpetamine, valkude kokkupakkimine, Valkude lagundamine Signaalide ülekanne rakkudes. Rakku saabuvate ja rakus levivate signaalide integreeritus. Intratsellulaarne retseptro molekul kinnitub retseptor valgule, edasi toimub signaali edasikanne intratsellulaarsete signaalvalkude kaudu, kuni signaal jõuab märklaud valguni ning toimub muutus metabolisimis, geeni ekspressioonis või raku kuju muutus ning liikumine Rakkude reageerimine väljast tulevatele signaalidele. Rakk jääb ellu,jaguneb, differentseerub või sureb Rakkudevahelise signaali ülekande viisid. Endokriinne signaliseerimine (hormooni sekreteerimine verre)Parakriinne signaliseerimine-
SISESEKRETSIOON Sisesekretoorsed näärmed saadavad oma produktid verre (hormoonid) või rakuvahelisse ruumi Välissekretoorsed aga saadavad produktid keha pinnale või kehaõõnde. (higi, rasu- ja mitmesugused seedeelundite näärmed, sülje, mao, kõhunäärmed, soolenäärmed) Maks toodab sappi. Hormoon transporditakse pärast väljutust efektorrakuni, efektorrakk selle hormooni jaoks tundlik retseptor. Hormoon saab avaldada mõju oma retseptori kaudu. Distants, millega hormoon tekib on alla mm. Mao limaskesta ECL rakud toodavad histamiini, ja toimub vastas olevale parietaalrakule. : KOPEERI SIIA PILT!!!!!!!!!hormoonide transport 1) Vere kaudu (endokriinne transport) 2) Parakriinne transport - hormoontransport rakuvälises ruumis vahetus naabruses olevatele rakkudele.
olevatele retseptoritele, modifitseerida need ja liikuda rakutuuma ning seonduda retseptoritele. b) seonduvad plasmamembraanis olevatele retseptoritele. 8. Mitut rakkudes toimivat signaaliülekande rada teate? Nimetage, millised need on. 9. Iseloomustage hormoonide retseptoreid järgmistest aspektidest: a) lokalisatsioon b) keemiline koostis ja struktuur c) toimimise põhimõtted · Retseptorvalgud membraanis - 7 transmembraanse segmendiga retseptor * ekstratsellulaarne hormooni sidumissait * intratsellulaarne sait seondumaks G-valguga · Retseptorensüümid 1-transmembraanse segmendiga retseptor * ekstratsellulaarne hormooni sidumissait * intratsellulaarne katalüütiline domeen · Oligomeersed ioonkanalid · Tuumaretseptorid 10. Joonistage cAMP molekuli põhimõtteline struktuur ja näidake, mille poolest cAMP ja AMP struktuurid erinevad. Kirjeldage cAMP bioloogilist rolli. cAMP on sekundaarne signaalmolekul
tasakaal ja peab olema välditud süsteemi põhiomaduste küralekalded. Klassifikatsioon 1. Kui võtta aluseks keemiline ehitus: aminohappehormoonid, peptiidhormoonid, valkhormoonid, steroidhormoonid, vitamiin D hormoonvormid, eikosanoidhormoonid, retinoidhormoonid. 2. Sünteesi koha järgi pankreas: glükagoon, insuliin, hPP neerupealisesäsi: dopamiin, adrenaliin kilpnääre: türoksiin, trijodotüroniin 3. Retseptori järgi - retseptor asub raku sees - retseptor asub plasmamembraani pinnal 4. Toime järgi - universaalse toimega: kasvuhormoon, kilpnääre hormoonid - suguhormoonid: androgeenid ja östrogeenid kontrolliad teiste hormoonide sünteesi: hüpotalamuse hormoonid: staniinid ja liberiinid (kontrollid hüpofüüsi) hüpofüüsi hormoonid: reguleerivad endokriinnäärmete talitlust kontrollivad metaboolseid protsesse
kuritarvitatav aine. 70ndate lõpus kasutas igapäevaselt 11% USA vanemate klasside õpilastest, 90ndate keskel 2% ning 1999 5%. Kanep Marihuaana kanepitaime kuivatatud osad 0,35-12 % THK Hashish kanepi emastaime õisikutest erituv vaik 4-10 % THK Kanepiõli kanepitaime õlitaoline tõmmis 4-70 % THK THK Marihuaana suits sisaldab u. 60 erinevat kannabinoidi. Enamus toimeid on tingitud D-9- tetrahüdro- kannabinoolist. Kannabinoidide retseptor Metabotroopne retseptor, millel on kaks alatüüpi CB1 ja CB2. Endogeensed ligandid on anandamiid jt. ained. Kannabinoidide retseptor Seotud Gi-proteiiniga. Aktivatsioon pärsib otseselt voltaazh-tundlikke Na+- ja Ca2+- kanaleid ning adenülaadi tsüklaasi pärssimise kaudu ka K+-kanaleid. Närviülekanne pärsitakse. CB1 retseptor Hippokampuses, ajukoores, basaalsetes ganglionides, tserebellumis ja seljaajus. Seostatakse toimega mälule, teadvusele
sünapsis s liigub impuls vaid ühes suunas. Sünaptiline summatsioon-Närvirakku saabub mitu erutussignaali mis kantaks edasi kesknärvisüsteemi. Erutus. Postsünaptiline pidurdus-Erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist mis kesknärvisüsteemi edasi ei kanta.Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu mis paiknevad:nahal,nahaaluses koes,liigestes,organismi sisekeskkonnas Refleksikaar Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine),Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas), Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs), Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse), Efektorid (organ, mis erutusele reageerib)Refleksid tingimatud -Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks(pupillide ahenemine) tingitud -Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Seotud suure aju koore
näopiirkonnast ülenevad traktid moodustavad lemniscus trigeminalis´e. ÜLENEVAD ÜLDTUNDLIKKUSE TEED Ees- ja külgväädi teed. Protopaatiline tundlikkus, seotud spinaalnärvidega (valu, to, puutetundlikkus). Tractus spinothalamicus Kehast, jäsemetest 1. Retseptor. Perifeersed jätked nervus spinalis´e koosseisus. 2. Esimese neuroni keha ‒ ganglion spinale. 3. Tsentraaljätked sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu. 4. Teise neuroni keha (esimene sünaps) ‒ substantia gelatinosa´s, n. proprius cornu posterioris´es. 5. Aksonid kulgevad läbi commissura alba vastaspoole. 2 6. Külgväädis üleneb tr
Taime on traditsiooniliselt kasutatud nii ravim-, õli- kui kiutaimena Liigid: harilik (kultuurkanep; metsik kanep) ja india kanep Marihuaana, hasis, kanepiekstrakt Koostis Üle 400 keemilise ühendi Uurituim tetrahüdrokannabinool (THC) THC Närvirakud edastavad üksteisele närviimpulsse neurotransmitterite kaudu. Neid on erinevaid (atsetüülkoliin, dopamiin, serotoniin) Kannabinoid (THC'ga sarane struktuur) Kannabinoidi retseptor võtab THC vastu Tarvitamine Joovastustunne Söögiisu tõus Muusika, kunsti ja huumori kõrgem hinnang Loov, filosoofiline ja sügav mõtlemine Vähenenud stress Valu leevendus · Ärevus · Lühimälu ajutine halvenemine · Kuiv suu · Paranoia · Vererõhu tõus · Keskendumisvõime halvenemine Kanepi mõju Virgatsainete asendamine Lühimälu nõrgenemine Vähk Immuunsuse vähenemine Südamevaevused Impotentsus Tänan kuulamast!
hormoonid kasvufaktorid neurotransmitterid feromoonid Hormoonide toimele on kahte tüüpi vastuseid 1. muutused märklaudgeenide ekspressioonis steroidhormoonid 2. rakusiseste sekundaarsete signaalmolekulide süntees peptiidsed hormoonid Muutused märklaudraku geeni(de) ekspressioonis Steroidhormoon, nagu näiteks estrogeen, siseneb märklaudrakku ja interakteerub seal vastava valgulise retseptoriga Hormoon-retseptor kompleks liigub raku tuuma kus ta seostub kindlatele piirkondadele DNA-l ja seeläbi kas aktiveerib või inhibeerib teatud geenide transkriptsiooni Tulemusena muutub vastava geeni poolt kodeeritava valgu hulk rakus Sekundaarsete signaalmolekulide (second messenger) süntees Hormoon interakteerub märklaudraku plasmamembraanis paikneva valgulise retseptoriga Hormooni seostumine indutseerib retseptoris konformatsioonilise muutuse mille tagajärjel aktiveeritakse sekundaarse signaalmolekuli
representatiivne kaart. Sensoorne homunkulus esindab kontralateraalse külje taktiilset esitust. Sensoorse homunkuluse erinevate osade tihedused erinevad struktuurilt peamiselt seetõttu, et erinevad osad on erineva suuruse ja tihedusega. 8.Mis on retseptor? Retseptor on organismis paiknev osa, mis võtab vastu ärritusi. 9. Kui suur hulk inimestest on 25% populatsioonist on ülimaitsetundlikud ning ülimaitsetundlikud? Mida see tähendab, et maitsenäsade arv keelel on tähendab ülimaitsetundlikkus? suurem kui teistel ja mõru/hapu maitse tundmine on intensiivsem. 10. Mis on kinestees? Lihaste paiknemist tundev retseptor. 11
edasi kanda ja salvestada. Elundkonnad: Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühetalitlusega elundid koonduvad elundkondadeks. - katteelundkond. Kaitseb keskkonnamõjude eest. Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. 1.) nahk 2.) sidekude ( rasv ja kõhrkude) 3.)närvirakud ja retseptorid ( Taktiilsed retseptor aktiivne retseptor, reageerib puudutustel; temp. muutustega seotud retseptorid. ) 4.) higinäärmed - tugielundkond. Võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuriga tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Tugielundkonna moodustavad lihased, luud, liigesed, kõõlused. - seedeelundkond. Lagundab toitu. Seedeelundkonna moodustavad seedekana ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. a.) suu süsivesikud hakkavad lagunema, hormooni amülaasi toimel. b.) neel c.) söögitoru d
Toodab hormoone, mis juhivad elundkondade tööd.(8) Homöostaas- sisekeskkonna stabiilsuse hoidmine sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon. Humoraalne regulatsioon- elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Negatiivne tagasiside- Positiivne tagasiside- Närvisüsteem: Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar (teekond, mida mööda refleks kulgeb: retseptor, tundenärv, kesknärvisüsteem, liigutusnärv, tööelund). Refleks- vastus ärritusele närvisüsteem kaudu: kaasasündinud, eluajajooksul omandatud. Peaaju: *Suuraju- *Vaheaju *Väikeaju *Piklik aju *Keskaju SISENÕRENÄÄRMED: Ajuripats- kontrollib kõiki teisi sisenõrenäärmeid, dirigent. Käbikeha- Ööpäevased rütmid, nahapigmentide süntees Kõrvalkilpnääre- mõjutab vere kaltsiumi ja fosforisisaldust.
ravimeid, mis nt toimivad kopsudes, kuid ei oma kõrvaltoimeid südamele ega vice versa. Samuti aitab retseptori alatüübile spetsiifiline ravim vältida olukorda, kus normaalselt lühikese elueaga neurotransmitteri analoog toimiks signaaliülekandjana kogu organismile – põhjustades kõrvalmõjusid – vaid ainult ühes aju piirkonnas nagu nt Parkinsoni tõve puhul, kus on lokaalselt häiritud dopamiini ülekanne. REEGLINA OSALEB ÜHES PROTSESSIS ROHKEM KUI ÜKS ENSÜÜM VÕI RETSEPTOR. Hõlmatud on terve rida signaalmolekule, retseptoreid ja ensüüme. N: kõrgvererõhutõve e hüpertoonia puhul on lai valik ravimisihtmärke – kasuatatakse seetõttu kombineeritud preparaate. N: astmaravi puhul kasuatatakse koos bronhdilaatorid kui ka põletikuravimit. Vahepeal muutub optimeerimise käigus ka sihtmärk, kuna selgib, et esialgne pole nii efektiivne. N: Iiveldusvastane ravim metoklopramiid, D2-antagonist. Sellest tugevamad
Orgaanilised ained: Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik Lipiidid ehk rasvad on organismide energiaallikaks Valgud: Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid Valgu aminohappelist järjestust nim. esimest järku struktuuriks Valgud täidavad organismis ensüümaatilist, ehituslikku, transporti, retseptor, regulatoorset, kaitse, liikumis ja energeetilist funktsiooni Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikalusel, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleotiidide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriks
DNA - biopolümeer, pärilikkuse kandja, kromosoomide koostisaine. monomeer. Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, vees mittelahutuv, aka rasvad. Nukleotiid - Nukleiinhappe monomeer. Riboos - RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. Valguülesanded: Ensümaatiline - reguleerib reaktsioonide kiirust. Ehituslik - tekivad nahatekised. Transport - juhivad molekule rakku sisse kui ka välja. retseptor - edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Regulatoorne - vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin. Kaitse - toodab antikehasid viirusest tervenemiseks. Liikumis -lihasvalgud. Energeetiline - energia vabanemine, kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. Valgud ehk süsivesikud jagunevad: mono-,polü-,oligosahhariidideks. Tselluloos - talletunud glükoos. Bioaktiivsed ained - ensüümid,vitamiinid,hormoonid,aminohapped,nukleodiidid. Nukleiinhapped jaotuvad: DNA ja RNA.
loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapete koostisse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm . Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks. Funktsiooonid Ensümaatiline,ehituslik,trantsport,retseptor, regulatoorne, kaitse,liikumisfunktsioon. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. Valgud täidavad neid kõiki funktsioone organismis. DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle ülekandmises raku jagunemise käigus moodustavatele tütarrakkudele.
vasodilaatorina-veresoonte ensüüme laiendajana) · cGMP GMP tsükliline aktiivne 9. Kasvufaktorid. Näited vorm, mis toimib veresoone · vt. loeng 2 küsimusi laiendajana, sekundaarne signaali 10. Signaalretseptorite tüübid ülekandemolekul · Ioonkanalite retseptor: 13. Mis on erinevat ja ühist kõigil Signaalmolekul seostub retseptoriga ensüümretseptoritel? ja ioonkanal avaneb. Ioonid tungivad · Ühine: Ensüümretseptoritel rakku sisse ja muutub aktiveerub pärast signaaliga rakumembraani elektriline seostumist rakusisene domään, mis
Peptiidside raku ribosoomis kahe aminohappe reageerimisel tekkiv side. Struktuuri järgi jaotatakse valgud nelja järku: esimest järku, teist järku (heeliks), kolmandat järku (gloobul), neljandat järku struktuur. Denaturatsioon valgulahuse kuumutamisel valgu struktuuri madaldumine esimesse struktuuri järku. Vastand on renaturatsioon. Valgud täidavad organismis: ensümaatilist-, ehituslikku-, transport-, retseptor-, regulatoorset-, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. NUKLEIINHAPPED: Jagunevad desoksüribonukleiinhape e DNA ning ribonukleiinhape e RNA. DNA Komplementaarsusprintsiip: nukleotiidid on vastavuses ahelas; A T,G C. DNA ülesanne on päriliku info säilitamine. DNA on biheeliksiline kogu pärilik info säilitatakse kahes koopias. RNA Osaleb pärilikkuse avaldumises. Molekulide funktsiooni alusel jaguneb RNA kolmeks: mRNA infoRNA tRNA transportRNA
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud
- Kõrvuti asetsevate ahelate valtumine Tertsiaalstruktuur: - valgu molekul moodustab gloobuleid Kvarternaarstruktuur: - gloobulid ühinevad - hemoglobiin Denturatsioon valgumolekuli kõrgeimate struktuuride lõhkumine kuni primeaarstruktuurini. Renoturatsioon valgumolekulide kõrgeima järgu struktuuride iseeneslik taastumine. Valgu ülesanded: a)Valgud täidavad organismis ensümaatilist funktsiooni b)Ehitusliku funktsiooni c)Transport funktsiooni d)Retseptor funktsiooni e)Regulatoorset funktsiooni f)Kaitse funktsiooni g)Liikumis- ja energeetilist funktsiooni
elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. DNA molekul on kaksikahelaline biheeliks. Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma nukleotiidses järjestuses pärilikku infot. Geneetilise info realiseerumine toimub erinevate RNA molekulide kaasabil. Makroelemendid- hapnik(O), süsinik(C), vesinik(H), lämmastik(N), fosfor(P) ja väävel(S).
(nt. valuvaigisti blokeerib närviülekande valuretseptoritelt kesknärvisüsteemi) Valuvaigistite, alkoholi, nikotiini, kofeiini, narkootikumide toimemehanismid? Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. Retseptorid paiknevad: nahal, nahaaluses koes, liigestes organismi sisekeskkonnas (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne). Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Refleksikaar: http://mudelid.5dvision.ee/refleks/ Refleksikaar Refleksid tingimatud Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine)
Kuigi peajuure pikenemine kõrgematel IAA kontsentratsioonidel on pärsitud, need kontsentratsioonid soodustavad külg- ja lisajuurte teket peritsüklist. Viljade kasvu soodustamine ja mahalangemise vältimine IAA takistab abstsisioonikihi rakkude rakuseinte lagunemist. Noori moodustuvaid tsitruseliste vilju pritsitakse IAA lahusega. Kambiumi aktiveerumine kevadel Juhtkudede diferentseerumise esilekutsumine kalluses IAA mõju geenide ekspressioonile Tuntud on valguline auksiini retseptor ABP1 (ingl: auxin binding protein). Kõik auksiinist tingitud reaktsioonid ei ole vahendatud selle retseptori poolt, sest antikehad selle valgu suhtes sageli ei pärsi reaktsioone IAA suhtes. Lokaliseerunud ER-is ja vähesel määral rakumembraanis. Auksiini toimel ekspresseeruvad geenid jaotatakse kahte rühma: 1. Varased (ekspressioon stimuleerub juba olemasolevate trans faktorite toimel), ekspressiooni ei pärsi valgu sünteesi inhibiitorid, IAA toime ilmneb juba
Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad need keskkõrva. Tigu-sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid-aitavad tasakaalu hoida. Kuulmislävi-väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Mõik-kotikujulised moodustised, mis on karvastega kaetud meelerakud. Maitsmispung-keelenäsade otsas paiknevad pisikesed moodustised. Haisterakk-ninaõõne ülaosas paiknevad rakud. Retseptor-maitsmispungadel olevad tunderakud. Ainevahetus-kõik organismis toimuvad keemilised muutused. Toitained-toidu koostis osad. Toiduained-inimtoit. Kalorsus-toidu energeetiline väärtus. Energiavahetuse kasutegur-vabanev energia, mida organism suudab kasutada. Ensüümid-eriliste omadustega valgud,mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimuminse,ise muutumatuks jäädes. Vitamiinid-orgaaniline ühend,mida inimene vajab elutegevuseks. Seedeelundkond-seeditakse toitu.
2) seljaaju (45 cm,selgrookanalis) · 31 paari närve · hallollus ja valgeollus(liblikas) · vahendab infot · tingimatud refleksid 1. Piirdenärvisüsteem: - kehanärvid - vahendab infot keskkonna ja seljaaju vahel (põletus->kehanärv->seljaaju->peaaju->otsus->seljaaju->kehanärv->lihasele) - elektervoog 100 m/s närviimpulssil - närv = nagu lilleke. Õied rakukeha (dendriit), vars neuriit, juured retseptor. 1. Kehaline närvisüsteem · Allub tahtele · skeletilihased 2. Vegetatiivne närvisüsteem · Ei allu tahtele · Ainevahetus · Hingamine Refleksid vastus väliskeskkonna ärritusele 1. tingitud · elojooksul omandatud · ohuolukord 2. tingimatud · pärilikud (neelamine, põlverefleks)
teisele 7. Refleksid: Tingitud (omandatakse elu jooksul) valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused, ei pärandu järglastele, esile kutsutud ärritaja poolt. Tingimatud (kaasa sündinud ehk pärilikud) imemisrelfeks, neelamisrelfeks, lihaste venitusrelfeks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. 8. Refleksikaar Tee, mida mööda erutus kulgeb. Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ mingi lihas või nääre 9. Peaaju osad ja ülesanded: Suuraju informatsiooni ümbertöötamine ja säilitamine, mõtlemine, kõnelemine, maitsmine, haistmine, liigutamine, nägemine, kuulmine.
küpsemine lindudel ühes kindlas organis, inimestel sellist kindalt paika ei ole. ÜHEL B RAKUL 1.5x105 Ig MOLEKULI – spetsiifiliste retseptorite hulk B 220 (CD45 VARIANT – kas naiivne või küpsenud lümfotsüüt selle järgi) – Claster of differentiation. Praegu teada üle 300 eri markeri. Mõnu valguline mõnu sahharidne. Saab hinnata diferentseerumise astet jne. CD35 (CR1 complemendi retseptor) CD40 SEOSTUB CD40 LIGANDIGA T HELPERITEL T- lümfotsüüdid KÜPSEVAD TÜÜMUSES nii lidnudel kui imetajatel, plaju läheb sisse vähe tuleb välja, kõik mis tunneb ära organimi oma antiugeene hävitatakse. HELPER JA TSÜTOLÜÜTILISED – omakorda veel mälu helper, helper 1, 2 jne. SEOSTUB ANTIGEENSE PEPTIIDIGA, MIS ESITLETUD MHC KAUDU, suudavad tuvatsada antigeene mis neile esitletakse makrofaagide poolt MHC kaudu. Tükeldatud
Mao limaskesta kaitseb H+ ioonide vastu aktiivne HCO3- sekretsioon. Prostaglandiinid soodustavad HCO3- sekretsiooni. Kui lima ei piisa, siis võivad tekkida maos haavandid ülehappesuse tõttu. Vereloome sisemine faktor e. Castle'i faktor on vajalik vitamiin B12 imendumiseks peensooles. Vereloome väline faktor vabaneb lihavalkudest maohappe mõjul ning see peab liituma maost pärineva sisemise vereloomefaktoriga ja kitsas peensoole osas on vastav retseptor, mis seob kompleksi. See on vajalik vitamiin B12 imendumiseks enterotsüüti, kus kompleks laguneb ja vitamiin B12 läheb vereringesse. Parietaalrakkude kahjustuse korral (esineb täielik alahappesus) sisemist vereloomefaktorit ei toodeta ja tekib pernitsioosne e. pahaloomuline aneemia. Ghreliin. Põhiliseks ghreliini tekkekohaks on mao limaskesta endokriinsed X/A-sarnased rakud. Ghreliini vallandumine mao limaskestas suureneb nälgimisel ja väheneb söömisel.
Elusorganismi omadused- arenemisvõime, pärilikkuse aine(DNA;RNA) Eluta objekti omadused-ei toitu, ei hinga, ei palju iseseisvalt · Miks ei saa iseseisvalt paljuneda? Nad ei suuda seda oma ehituse eripära tõttu, puudub vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga · Viiruse ehitus Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku · Viiruste seltsid 1. DNA-viirused: herpesviirusete, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond 2. DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskriptaas, Nt. Retroviiruste sugukonna viirused, hepatiit b 3. RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumpsi- ja marutõveviirus 4. Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: satelliitviirused, viroidid · Viiruste paljunemine
energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transpordi-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis-, ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. Dna molekul on kaksikahelaline biheeliks. Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma nukleotiidses järjesuses pärilikku infot. Geneetilise info realiseerumine toimub erinevate RNA molekulide kaasabil. 1. Makroelemendid kuuluvad anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete koostisesse. 2
tuumas. 1)Kahekordne kromosoomistik - nim diploidne kromosoomistik 2)Ühekordne kromosoomistik - nim haploidne kromosoomistik Rakumembraan Ehitus: Y Kaks kihti fosforlipiide Y Valgumolekulid Y Kolesterool Y Digosahhariid(välispinnal) Ülesanded: Y Hoiab sisu koos ning kaitseb Y Ainete valikuline transport rakku; 1)passiivne transport ning 2)aktiivne transport Y Endotsütoos nt. Õgirakud Y Seob rakud kudedeks Y Retseptor(valgud vahetavad infot) Rakuorganellid Membraarsed; tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, mitokonderid, lüsosoomid, vaukoolid, plastiidid Mittemembraansed; ribosoomid, tsütoskelett, tsentrosoom, viburid & ripsmed Tsütoplasmavõrgustik - mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine ning võrgustik on seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Toodab fosforlipiide Golgi kompleks - valkude töötlemine ja nende pakkimine lüsosoomidesse ja sekreedipõiekestesse
Evolutsiooni mehhanismid Kuidas toimub bioevolutsioon? Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsivasuunalised muutused (ühe liigi sees toimuv) Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke, areng ja väljasuremine Takson- süstemaatika üksus, liigitamine sarnasuste järgi: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik, domeen Domeen- bakterid, arhed, eukarüoodid, kõige suurem üksus Mis evolutsioneerub? Populatsioon Üksikindiviid ei evolutsioneeru Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Mis on populatsioon? Näiteks Harilik võilill Põltsamaa linnas Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil Populatsiooni iseloomustavad: · Leviala · Arvukus · Genofond = geenifond- populatsiooni kõik geenid ja alleelid Geenid- pärilikkuse kandjad DNA-s. DNA lõik, mis määrab ära ühe ühe RNA molekuli sünteesi. Alleelid- ühe geeni eri...
kokulepetest, mis inimesed on läbi aegade teinud. Vaatleja tunnused- 1.) vaba tahe (valikuvabaduse olemasolu,tekitab subjektiivsuse) 2.) aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot(tunnetusprotsess-sündmus&signaal) 3.) mälu, ehk võime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada. Taju+mälu+aistingud=KUJUTLUSED! Nähtav horisont geograafias (silmaga nähtav) füüsikas (kindlad teadmised) Tunnetusprotsess=Signaal, retseptor, närviprotsess, aisting, taju, kujutis, mõtteseose koostamine, uus mõttekuju=hüpotees, eksperiment(sihipärane vaatlus), otsus hüpoteese tõesuse kohta(järeldus) Makromaailm-nägemismeelega vahetult hoomavate katsete abil. Mikromaailma- moodustavad inimesest mõõtmtete poolest palju väiksemad objektid. Megamaailma- moodustavad inimesest palju suuremad objektid .
[9] Paljud vähi biomarkerid annavad väärtuslikku informatsiooni prognoosimise jaoks. Prognoos Piiratud Aga konkreetset terapeutilist vahesegamist määrata ei saa, sest biomarkerite ennustuse täpsus on madal.[9] Väga vähesed markerid (välja arvatud ER (östrogeeni retseptor) ja HER2 (inimese Teraapia epidermaalse kasvufaktori retseptor) vähi biomarkerid) võivad ennustada tuumori ravivastuse Kõrge vastust ravile. Kuid informatsioon, mida nad annavad, aitab arstidel määrata õiget ennustamine ravikuuri.[9] Vähi staadiumi määramise võimalus on biomarkeritel madal (välja arvatud AFP ja Vähi staadiumid Piiratud HCG).[9]
(neurotransmitterid, kasvufaktorid). Endokriinne signaliseerimine – signaalmolekulid toimivad oma sünteesikohast eemal. Tavaliselt imetajated kantakse hormoone edasi vereringe kaudu. Hormoon – signaalmolekul, mis kannab edasi endokriinset signaliseerimist. Autokriinne signaliseerimine – signaalmolekul toimib samale rakule, kus sünteesiti (kasvufaktorid, eriti tüüpiline vähirakkudele). Molekulaarne komplementaarsus tähendab, et igale ligandile on spetsiifiline retseptor. Valkude post-translatoorne modifitseerimine 1. Mis on valkude post-translatoorsed modifikatsioonid, milliseid muutusi nad hõlmavad? Post-translatoorsedmodifikatsioonid (PTMid) on valkude lisatud muutused peale valgu sünteesi. PTMid hõlmavad kas aminohapete külgahelate kovalentseid muutusi või polüpeptiidahela peaahela muutusi. 2. Nimetage tuntumaid post-translatoorseid modifikatsioone (vähemalt 5)! Ning lisage, kas need modifikatsioonid on pöörduvad või pöördumatud
Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi,moodustub valk,mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist (kvaternaarstruktuur).Valgud võivad ühineda ka teiste orgaaniliste ainetega. Valkude ülesanded : 1.Ehituslik ülesanne valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse ja nahatekised on ainult valgulise ehitusega. 2.Transport ülesanne valgud täidavad ka transportfunktsiooni (hemoglobiin,rakumembraani koostises esinvad transportvalgud). 3.Retseptor ülesanne rakumembraanis esineb mõningaid valke,mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse (amööbi liikumine,maitse tundmine). 4.Liikumisülesanne valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine (algloomade ripsmete ja viburite liikumine). 5.Regulatoorne ülesanne regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid. 6.Kaitse ülesanne organismile mitteomaste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. 7
Liigub autoretseptori kaudu tagasi. Sellega reguleeritakse näärmeraku aktiivsust ning kui on küllalt hormooni väljutatud, hakkab hormoon ise pidurdama- negatiive tagasiside. Üks ja sama hormoon võib samaaegselt olla nii endo- kui autokriinne, või para- ja autokriinne. Kuidas hormoon efektorrakule mõju avaldab? Kuidas toimib efektorrakule: Hormoon saab mõjuda nendele efektorrakkudele, millel on selle hormooni suhtes tundlik spetsiifiline retseptor (ainult sellisel juhul). Retseptor on nagu lukuauk, mis avab ukse, kui hormooni näol on õige võti olemas. Retseptrotid võivad paikneda: · efektorraku membraanidel- membraanretseprotid · retseptor võib paikneda raku sees tsütosoolis- raku sisene vedelik. Tsütosooli retseptor. Hormoon läheb raku membraanist läb , seondunud tsütosoolis oleva retseptoriga. · retseptor võib paikneda raku sees tuumal-
Aktiivse transpordiga on tegemist kui rakk kasutab energiat ainete kättesaamiseks vastuvoolu kontsentratsiooni või elektrilisele gradiendile. Põieke väike ümar kotikesekujuline mahuti, milles erinevaid aineid rakkude seest rakkudevahelisse keskkonda ja vastupidi transporditakse. Endotsütoos on protsess, millega materjalid plasmamembraanist moodustuvas kotikeses rakku neelatakse ja lüsosoomide poolt rakule vastuvõetavaks seeditakse. · Retseptor-vahendatud endotsütoos spetsiifiliste ligandide kättesaamiseks · Fagotsütoos suurte tahkete osakeste, kurnatud rakkude, tervete bakterite või viiruste äraõgimiseks makrofaagide ja neutrofiilide poolt · Pinotsütoos rakkudevahelise vedeliku läbikurnamine jääkainete eemaldamiseks neerudes ja toitainete omastamiseks sooles Eksotsütoos on protsess, mille vahendusel rakus moodustunud põieke sulandub plasmamembraani
nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni. ID50 infektsioosne doos – 50% loomadest tekib haigus. nt 2 virioni. Viirustel on koe ja peremeesspetsiifilisus – tropism. Sama tüvi võib nakatada eri liike ja põhjustada eri kudede kahjustusi – eri liikidel on erinev resistentsus. Viraalsed infektsioonid on vähem patogeensed, kui neil on looduslikud peremehed. Virulentsus sõltub ka sellest, kas rakul on olemas retseptor. Kui on konserveeritud retseptor – seda erinevamaid liike viirus nakatab. Marutaudi jaoks on vaja atsetüülkoliini retseptorit nt. Marutaudil on suur peremeestering, kuid nakatab vaid müotsüüte, neuroneid ja süljenäärme epiteeli. Kui viiruse kinnitusproteiin muutub, siis muutub ka viirus. Peremehe resistentsus sõltub: vanus, toitumus, hormoonide tase, immuunsüsteemi tase. Väga noored ja vanad on tundlikumad. Kortikosteroidid reaktiveerivad latentseid viirusinfektsioone (herpes). 2
kokkukägerdumisel keerjaks gloobuliks. Neljandat järku struktuurist räägitakse valkude juures, mille koostises on kaks või enam polüpeptiidi. 6.valkude ülesandaed (8) · Valgud reguleerivad biokeemilisi reaktsioni kiiruseid · Kannavad hapniku kopsudest kõigidesse kudedesse. · Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskonna infot raku sisemusse. · Aitavad toidu maitset tunda retseptor. · Valkudel on ka kaitse funktsioon. · Valkudel on ka energeetline funktsioon. Valkude lagunemisel tekib energia mida on vaja kõikide teiste protsesside läbi viimiseks. · Valkude ülesandeks on ka toota antikehi igasugu erinevate haiguste vastu. · Igasugu loom organismi juhtimne on sammuti valkude ülessanne.
vaheaju ainevahetuse, paljunemise, eritamise ja keha temperatuuri reguleerimine keskaju info edastamine suurajust seljaajju, lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilitamise eest vasutamine piklikaju peaaju ühendamine seljaajuga, hingamise ja südametegevuse juhtimine, meie tahtele allumatute elundite tegevuse reguleerimine 7.mis on refleksikaar? Tee, mida mööda erutus kulgeb. 8.järjesta antud refleksikaare osad. Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ mingi lihas või nääre 9.miks põlverefleks ei saa toimuda seljaaju alaosa vigastuse korral? 10.tingitud ja tingimatud refleksid (leida loetelust sobivad näited) tingitud (omandatakse elu jooksul) valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning
Polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks. Mis on gloobul? Molekuli edasine kokkukeerdumine keraks. Mis on denaturatsioon? Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävitamine. Mis on renaturatsioon? Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. Mis on ensüümid? Biokeemilised reaktsioonikiirust reguleerivad valgud. Nimeta valkude funktsioonid! Ensümaatilised, Ehituslikud, Transport, Retseptor, Regulatoorsed, Kaitse, Liikumis, Energeetilised –funktsioonid. Milles seisneb antikehade toime? Nad seostuvad haigusetekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. Miks tavaliselt ei lagundata organismis valke energia saamiseks? Kuna see on vabanev energia, vabaneb vähe energiat võrreldes nt rasvade või sahhariididega. Mis on bioaktiivsed ained? Orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi.
patogeenidele omaseid molekulaarseid struktuure (Pathogen associated molecular patterns- PAMP). PAMP on kindlad molekulid ja struktuurid, mida leidub vaid prokarüootidel, näiteks LPS, lipoproteiinid ja peptiidoglükaanid. Neid toodavad vaid mikroobid, mis võimaldab kaasasündinud immuunsusel vahet teha oma ja võõra keha vahel. Kaasasündinud immuunsusel on omased spetsiifilised retseptorid, mis on hästi konverseerinud. Näiteks: Toll-like retseptor, mis talitleb samamoodi nii putukatel kui ka imetajatel. Tunneb ära kindlale patogeenile omaseid molekule. Selle abil kutsutakse esile esmane mittespetsiifiline immuunvastus ja põletikuline olukord kudedes ning aktiveeritakse dendriitrakud ja lõpuks ka antigeen- spetsiifiline vastus. Lisaks on selliseid valke nt collectins, mis lõhuvad bakterite lipiidmembraane ja aitavad moodustada agregaate. 4. Im.süsteemis osalevad rakud (B- ja T-lümfotsüüdid)
Kuidas satuvad lüsosomaalsed ensüümid Golgi kompleksist endosoomi? Lüsosomaalsed ensüümid kannavad unikaalset markerit - mannoos-6-fosfaat grupi näol (M6P), mis pannakse külge ainult lüsosomaalsetele ensüümidele. See toimub cis-Golgi alas, kus fosforüleeritakse lüsosomaalse ensüümi küljes olev mannoosi jääk. Trans-Golgi membraanis on aga retseptorvalk, mis tunneb ära M6P, sidudes endaga kõik M6P kandvad valgud. Sel moel M6P-retseptor kontsentreerib lüsosomaalsed ensüümid nendesse trans-Golgi retiikulumist punguvatesse vesiikulitesse, mis ühinevad endosoomiga, andes sinna ära oma "laadungi". Endosoomis vabaneb ensüüm M6P retseptori küljest. Lüsosomaalsete ensüümide defektidest tingitud haigused Lüsosomaalsed ladestushaigused on põhjustatud geneetilistest defektidest, mille tõttu üks või mitmed lüsosomaalsed hüdrolaasid puuduvad. 1. I-rakkude haigus (ingl.k. I-cell disease e
Kui antigeen kaob, siis kaovad ka antikehi tootnud B-rakud, kuid väike osa neist jääb pikaealisteks mälurakkudeks, mis võimaldavad tulevikus sama antigeeniga kohtudes tekitada immuunvastuse kiiremini ja tõhusamalt. Sellel mehhanismil põhineb ka vaktsineerimine. T-rakkude pinnal on samuti antigeeni siduvad retseptorid (TCR), mis sarnanevad antikeha molekulidele, kuid T-rakud ei hakka neid antigeeniretseptoreid eritama. T-raku antigeeni siduv retseptor tunneb antigeeni ära ainult siis, kui see on juba töödeldud lühikesteks peptiidideks näiteks makrofaagide poolt. Tsütotoksilised T- rakud tunnevad ära ja tapavad rakke, mille pinnal on eksponeeritud võõras peptiid. T-abistajarakud tunnevad samuti ära rakkude pinnal eksponeeritud võõraid peptiide, kuid vastuseks sellele nad eritavad lümfokiine, mis aitavad käivitada antikehade sünteesi B-rakkudel ja võimendavad tsütotoksiliste T-rakkude toimet.
annaabi.ee 
