ROTAVIIRUS Selgitus · viirus, mis põhjustab peensoole põletikku (enteriiti), mis avaldub kõhulahtisuse, oksendamise ja palavikuna · viirus on väga nakkav ja levib haige väljaheidetega saastunud käte vahendusel. Selline väljaheide võib olla nakkav kuni 2 nädalat · viirus levib toidu, joogivee ja pesemata käte teel Väike poiss, kes tunnetab rotaviiruse esimesi tunnuseid Ülevaade · Rotaviirus on lastel levinuim ägeda kõhulahtisuse tekitaja viirus · Rotaviiruse esinemine on seotud aastaaegadega haigestutakse sagedamini talvel ja kevadel · Tõsist probleemi põhjustavad rotaviirused arengumaades Clostridium difficile nimeline bakter Sümptomid ehk avaldumine · Rotaviiruse põhjustatud kõhulahtisusele on omane plahvatuslik algus · Tagajärjel tekib väikelapsel kiiresti suur vedelikukaotus · Vedeliku ja mineraalainete kiire
Viirused: *nukleiinhappest ja valkudest koosnevad objektid, puudub rakuline ehitus, paljunevad nakatades elusorganisme,üksik viirus-virion. Viirused: rakusisesed parasiidid, genoomiks DNA,RNA, pole võimelised tootma valke ilma peremeesorganismita. Herpesviirused: alfaviirused, beetaviirused, gammaviirused. Rotaviirus-alates 2014 aastast lisatus imuniseerimiskavva. Kuidas mitte nakatuda grippi: Väldi lähedast kontakti Kata nina ja suu Pese käsi Väldi silmade,nina,suu puudutamist Ela tervislikult Ebola palavik on põhjustatud viiruste poolt. Prioonid: Valguline infektsioon Prioonhaigused: sporaadiline vorm, pärilik vorm, infektsioosne vorm.
vahevormid Elusorganismide Eluta looduse tunnused tunnused Koosnevad valkudest ja Puudub rakuline ehitus nukleiinhapetest Paljunevad peremeesorganismi Puudub rakuline ehitus kaasabil Muteeruvad Evolutsioneeruvad Viiruste suurus ja kuju Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 m m. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). rotaviirus bakteriofaag tubaka mosaiikviirus Viiruste ehitus Viiruste tähtsus Geenitehnoloogias kasutatakse viirusi viirusvektoritena viiruse genoomi kantakse soovitav geen, mille viirus viib koos oma genoomiga peremeesrakku. Viirused teostavad geenide ülekannet, olles nii üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Viirused põhjustavad taimede, loomade ja inimeste haiguseid nakkushaigused Viirushaigusi esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel
9) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid Clostridium perfringens, Clostridium botulinum 10) Klostriidid on ranged aeroobid. VÄÄR 11) Märgi gramnegatiivsed bakterid Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 12) E. coli ei põhjusta kunagi uroinfektsioone. VÄÄR 13) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. TÕENE TEST 3 1. Bakteri viirus ehk ... FAAG/BAKTERIOFAAG 2. Sea haigustekitaja vastavusse haigusega hepatiit HAV rotaviirus KÕHULAHTISUS adenoviirus NOHU Epstein-Barri viirus MONONUKLEOOS 3. A-, B-, C-, D- ja E-hepatiiti põhjustab sama viirus. VÄÄR 4. Lüütiliste viiruste paljunemine lõpeb peremehe raku lüüsumisega, misjärel viirusosakesed vabanevad ning nakatavad uusi rakke. TÕENE 5. Viiruse genoomiks võib olla: DNA kaksikahel, DNA üksikahel, RNA kaksikahel, (-) RNA üksikahel 6. Märgi ära, milliste hepatiidiviiruste ülekanne on sageli seotud vereülekandega
õhkpiisknakkusena, mustade kätega (süües ja ka limaskestasid puudutades), saastunud toidu ja toidunõudega. Norwalk viirus ehk noroviirus Nakatumine: mustade kätega, saastunud toiduga. Haigustunnused: iiveldus, oksendamine, osadel kõhulahtisus, palavik. Peiteaeg: 24-48 tundi ja sama ajaga paraneb ka haigus iseenesest. Haige levitab haigustekitajaid veel 2-3 päeva pärast paranemist! Rotaviirus Nakatumine: mustade kätega, saastunud toiduga. Haigustunnused: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja osadel ka palavik. Peiteaeg: 15 tundi. Hepatiidiviirused Organismis kandub viirus maksakoesse, põhjustavad seal põletikku ehk hepatiiti (kollatõbe). Esineb limaskestade ja naha kollasus, seetõttu nimetatakse kollatõveks. A- hepatiit Levib haige väljaheidetega saastunud esemete, saastunud vee
maksapõletiku tõsidusest. Sümptomiteks võivad olla näiteks väsimus, iiveldus, gripitaolised sümptomid ja kõhuvalu. Mitu päeva pärast nende sümptomite ilmnemist võivad nahk ja silmad kollakaks muutuda. Uriin näeb välja nagu seisnud tee (tume) ja väljaheide muutub väga heledaks (nagu pahtel). Tavaliselt kaob viirus iseenesest kuid mõningatel juhtudel võib haigus muutuda krooniliseks, need inimesed on nakkusohtlikud. Rotaviirusinfektsioon- Haiguse tekitajaks on rotaviirus, mis paljuneb peensoole alguosa lomaskestas. Nakkus levib õhkpiisknakkusena. Haiguse kliiniline pilt on vesine kõhulahtisus, oksendamine, palavik Leetrid- Haigus levib õhkpiisknakkuse teel. Sümptomiteks on kõrge palavik, roosakas lööve näopiirkonnas, võib levida ka üle kogu keha (ka peopesades ja jalataldadel). Tekitajaks on paramüksoviirus. Mumps- Haiguse tekitajaks on paramüksoviirus. Haigus levib õhkpiisknakkuse teel
Viirused Greete-Lisette Maasik 11.kl Viirused(Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. Viiruste osakesed - virionid - omavad hoolimata oma erinevast päritolust mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega . On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajali...
Levikuviis seksuaalkontakt Haigusnähud villid suguelunditel Vaktsiin puudub Viirus jääb organismi püsima - Gripiviirus Levikuviis piisknakkus Haigusnähud palavik, hingamisteede ärritus, valulikud silmad( võivad tekkida tüsistused südame veresoonkonna haigused) Peiteaeg 1-4 päeva Vaktsiin olemas, kuid viirus areneb ja muutub, seega koguaeg uute ja erinevate vaktsiinide vajadus - Rotaviirus (soolepõletikud) Levikuviis saastunud toit ja vesi, haigestumine sagedam talvel ja kevadel Haigusnähud kõhulahtisus, oksendamine, palavik, vedelikupuudus Peiteaeg 2-4 päeva - Lastehalvatus Levikuviis kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi Haigusnähud palavik, selja- ja peaaju hallaine kahjustused, halvatus Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsiin plaaniline vaktsineerimine - Marutõbi Levikuviis nakatunud looma hammustus
DNA- herpes,adeno, papilloom 18. Kirjelda viiruste lüütilist ja lüsogeenset elutsüklit Lüütiline - 1. viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 2. Moodustavad uued viirusosakesed 3. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad 4. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks 19. Nimeta viirushaigustesse nakatumisviise, too näiteid! Piiskankkusega- gripp, kontaktnakkus herpes, tuulerõuged. Toit/jook A hepatiit, rotaviirus. Koevedelik AIDS, B hepatiit. Siirutajatega entsefaliit, marutaud. 20. Nimeta inimeste enimlevinud viirushaigusi ning kirjelda nende levikuviise ja haigusnähtusid (rõuged- kontaktnakkus, piisknakkus tunnused: palavik, oksendamine, kõhulahtisus, ellööve ja seejärel villiline lööve, tuulerõuged-piisknakkus, naha haavandid tunnused: Sügelevad villid, palavik, leetrid-piisknakkus, kontakt tunnused: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik, punetised- piisknakkus, kontakt
ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. 13. Viiruste tähtsus looduses ja inimese elus. Põhjustavad haigusi Organism muutub tugevamaks Transduktsioon- viirus viib ühe isendi geene teise isendisse Suurendab bioloogilist mitmekesisust Inimesed kasutavad viiruseid geenide ülekandmiseks- GMO-d 14. Nimeta viirusi. HIV---AIDS,papilloomviirus,gripp, rotaviirus,puukentsefaliit, hepatiit, kollatõbi, mumps,tuulerõuged,läkaköha,linnugripp,marutaud. 15. Kuidas võidelda viiruste ja viirushaigustega? Pesta käsi, toituda tervislikult,vaktsineerida. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad.
maailmas, olles 100 korda nakkavam kui HIV. BCG - Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc[1]) on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse. Tuberkuloos ei anna läbipõdemisel immuunsust, mis tähendab, et tuberkuloosi võib põdeda korduvalt. RV - Rotaviirus on viirus, mis põhjustab peensoole põletikku (enteriiti), mis avaldub kõhulahtisuse, oksendamise ja palavikuna. Viirus on väga nakkav, levib haige väljaheidetega saastunud käte vahendusel. Selline väljaheide võib olla nakkav kuni 2 nädalat.
Vaktsiin: puudub Viirus püsib organismis terve elu GENITAALHERPES Levikuviis: seksuaalkontakt Haigusnähud: villid suguelunditel Vaktsiin: puudub Viirus jääb organismi püsima. GRIPIVIIRUS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: palavik, hingamisteede ärritus, valulikud silmad Peiteperiood: 1 – 4 päeva Vaktsiin: olemas kuid esineb mitmeid gripitüvesid ROTAVIIRUS (soolepõletik) Levikuviis: piisknakkus, saastunud toit ja vesi, haigestutakse sagedamini talvel ja kevadel Haigusnähud: kõhulahtisus, oksendamine, palavik, vedelikupuudus Peiteperiood: 2 –4 päeva LASTEHALVATUS Levikuviis: kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi Haigusnähud: palavik, selja- ja peaaju hallaine kahjustused, halvatus Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine
ravimeid või antatsiide tarvitavad reisijad. Kerge kuni mõõduka kõhulahtisuse korral võib kasutada lorepamiidi. Palaviku ja verise kõhulahtisuse korral mitte kasutada – võib süvendada haiguse raskust. Kui sümptomid ei leevendu 24-48h jooksul – AB ravi. Esterichia coli enterotoksiin – vesine kõhulahtisus koos kõhukrampidega, palavikuga või ilma. Campylobacter – verine kõhulahtisus + palavik. Noroviirus, rotaviirus – vesine kõhulahtisus. Algloomad (giardiaas – Giardia lamblia) – püsiv kõhulahtisus. 14. Kerge kõhulahtisus. Milliseid soovitusi anda ja milliseid ravimeid võiks kasutada. Nende ravimite toime põhimõte. Juua piisavalt vedelikku (Värska). Vedelik peaks olema gaseerimata. RehydronOptim suukaudse lahuse pulber (glükoos, naatriumkloriid, naatriumtsitraatja kaaliumkloriid). Loperamiid – opioid, mis ei läbi HEB, puudub analgeetilinetoime-vähendab soolte peristaltikat
Nakatutakse mao ja soolte limaskesta kaudu. Kaitsebarjääriks: happeline KK, lima, seedeensüümid on antimikroobse aktiivsusega, sapp ja pankreasenõre, esinevad defensiinid ja antikehad (IgA). Nakatatakse epiteeli ja Peyeri naaste. Rotaviirused ja enteroviirused – happe ja sapi resistentsed. Coronaviirus on küll labiilne, kuid noorloomadel on piim happe suhtes puhvriks. Rotaviiruseid proteaasid ei heiduta – hoopis soodustab nakatamist. Rotaviirus ja coronaviirus põhjustavad tõsiseid haiguseid, kuid entero- ja adenoviirused võivad toimida asümptomaatiliselt. Parvoviirus ja morbilliviirus võivad põhjustada gastrointestinaalseid haigusi, juhul kui nad on vireemiaga sinna kohta levinud. Nahk – madal pH, keratiniseeritus, rasvhapped nahas – kaitse. Lisaks ka Langerhansi rakud (dendriitrakud). Putukahammustuste tõttu saavad ka viirused levida – nt puugid, loomahammustus (marutaud), iatrogeenne – veterinaarse protseduuri tõttu
(koloskoopia) Hirschsprungi tõbi röntgenkontrastuuringul (irrigograafia) Kõhulahtisus e. diarröa lastel I • Kõhulahtisus kui seedetrakti haiguste sümptom on enamasti infektsioosse põhjusega (v.a. tsöliaakia, autoimm. põletikulised soolehaigused jt.) • Esimese kolme eluaasta jooksul põevad vähemalt kord seedetrakti infektsiooni pooled lastest • Haiglaravi vajavad ca 10 % diarröaga lastest Põhjused: • Viirused (rotaviirus, adenoviirus, Norwalki viirus) • Bakterid (Salmonella, Shigella- düsenteeria tekitaja) • Parasiidid (lambliad jt.) Kõhulahtisusega võib kaasneda oksendamine (gastroenteriit) Iste võib olla suures koguses vesine, mõned korrad päevas- enteriitiline iste (haige on peensool) Iste võib väga sage, väikeses koguses, ka lima ja verega, valuliku roojamistungi (tenesmidega)- koliitiline iste (haige on jämesool) Sageli kulgeb haigus (gastro)enterokoliidina Kõhulahtisus e
o tuulerõuged – piisknakkus, naha haavandid; vaktsiin olemas, kuid vajadus küsitav o leetrid – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o punetised – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o mumps – piisknakkus, plaaniline vaktsineerimine o ohatis – kontakt; vaktsiin puudub o genitaalherpes – seksuaalkontakt; vaktsiin puudub o gripp – piisknakkus; olemas, kuid viirus on kiiresti muteeruv o rotaviirus – piisknakkus, saastunud toit ja vesi o lastehalvatus – kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi; plaaniline vaktsineerimine o marutõbi – nakatunud looma hammustus; vaktsiin olemas, tehakse vajadusel o puukentsefsaliit – nakatunud puugi hammustus võ toit; vaktsiin olemas o kollapalavik – (Eestis pole) sääsehammustus; vaktsiin olemas o A hepatiit ehk kollatõbi – saastunud toit ja vesi, kontakt; vaktsiin olemas
o tuulerõuged – piisknakkus, naha haavandid; vaktsiin olemas, kuid vajadus küsitav o leetrid – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o punetised – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o mumps – piisknakkus, plaaniline vaktsineerimine o ohatis – kontakt; vaktsiin puudub o genitaalherpes – seksuaalkontakt; vaktsiin puudub o gripp – piisknakkus; olemas, kuid viirus on kiiresti muteeruv o rotaviirus – piisknakkus, saastunud toit ja vesi o lastehalvatus – kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi; plaaniline vaktsineerimine o marutõbi – nakatunud looma hammustus; vaktsiin olemas, tehakse vajadusel o puukentsefsaliit – nakatunud puugi hammustus võ toit; vaktsiin olemas o kollapalavik – (Eestis pole) sääsehammustus; vaktsiin olemas o A hepatiit ehk kollatõbi – saastunud toit ja vesi, kontakt; vaktsiin olemas
aktiveeruda vöötohatisena. Sagedamini põevad tuulerõugeid koolieelses eas lapsed. ◼Peiteaeg on 14-21 päeva. Esimesed lööbeelemendid ilmuvad peanahale ja näole, kust levivad edasi üle kogu keha. Lööbimine kestab keskmiselt 5 päeva. Kuhu ilmuvad esimesed lööbeelemendid? NOROVIIRUS ◼Kõhugripp ehk talvine oksendustõbi ehk noroviirus on kogu maailmas laialt levinud äge soolenakkus. ◼ Kõige sagedasemateks kõhugripi põhjustajateks on rotaviirus ja noroviirusnakkus. ◼Noroviirusega nakatunud isikud levitavad viirusi mõnikord juba enne haigusnähtude teket ning pärast paranemist veel 2–3 päeva kuni kaks nädalat. ◼Levib suures osas mustade käte vahendusel.Pärast nakatumist hakkavad noroviirused seedekulglas paljunema ja haigusnähtude tekkeni kulub aega tavaliselt 1–2 päeva. Kui viirusosakesi on sattunud soolestikku massiliselt, võivad haigusnähud tekkida juba 10–12 tunni möödudes.
mitte alla 18 tunni vanustelt võetakse vereproovid ja kui selgub, et kaitsekehade hulk veres on ebapiisav, siis see võib ka viidata, et on valesti külmutatud ternespiim üles sulatatud või kas kogu hügieen on olnud piisavalt puhas. (Kask, august 2017 ). Vasikatel on enim levinud haigus kõhulahtisus just lüpsikarjas, mis võib kaasa tulla ebapiisavast hügieenist. Selle kätte on sureb suur hulk vasikaid iga aasta. Kõhulahtisuse nakkuslikud tekitajad: Rotaviirus, coronaviirus, colibakter, krüptosporiidi Kõhulahtisuse mittenakkuslikud tekitajad: Mustad jooturid Liiga kõrge või madal piima temperatuur Liiga kontsentreeritud piimapulbri segud 4 Liiga suured joogikogused Joogiämbrid pole piisavalt puhtad Halvasti hoiustatud piim Tamisete proteiinidega piimapulbrid on kehvema seedivusega, ka kõrgete sulfaadi
- mõned mikroobid elulevad KNSis ja mõjutavad kandja käitumist (Nt: Toxoplasma gondiit muudab hiire kassi suhtes julgeks) Viirused: Parasiit, mis ei suuda iseseisvalt elutsüklit läbida ja vajab selleks peremeesorganismi (rakud, seal hulgas bakterid) 6 seltsi, 87 sugukonda, 19 alamsugukonda, 349 perekonda ja 2284 liiki viiruseid Populaarseim info liikumine (raku valgusünteesi mehhanism)(DNA-RNA valk) Gripiviirus (kannab edasi RNA) Rotaviirus (põhjustab kõhulahtisust) Papilloma viirus (nahavähk) Adenoviirus (ülemiste hingamisteede, limaskesta põletikud) - eristati esmakordselt inimese adenoididest 1953 - inimesel 57 serotüüpi (st erinevaid pinna antigeenide poolest) - topelt heliksiga DNAs (ca 30 valku kodeeriv) kandev viirus - akuutne hingamisteede haigus, kopsupõletik, limaskestapõletik - edastub hingamise, kontakti ja toidu kaudu - inkubatsioon 5-8 päeva
Koduloomade profülaktiline vaktsineerimine, ka riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine. Marutõve leviku tõkestamiseks metsaimetajate vaktsineerimisprogrammid. Kliinilise haiguse vältimiseks on ainus lootus ekspositsioonijärgne profülaktika. Vaktsiin on surmatud vaktsiin, tehakse keemilisel inaktivatsioonil koekultuurist saadud diploidsetest rakkudest. Viirused mõmm :) 05/06 Rotaviirus (reoviirused) Struktuur. Reoviiruste perekonda kuuluvad ortoreoviirused, rotaviirused, orbiviirused, coltiviirused. Kapsiid on ikosaeedriline, diameetriga 60…80 nm, kahekihilise kapsiidiga; genoom on kaheahelaline, segmenteerunud. ”Double- double”. Elektronmikrofotol rotaviirus rattalaadne. Väliskapsiidi proteolüütiline lõhkumine tekitab intermediate/infectious subviral particle’i (ISVP).
molekulist. Väiksemate viiruste genoomid koosnevad u. kolmest tuhandest nukleotiidist (bakterviirused), suurimad aga kuni 300 000 nukleotiidist (rõugeviirus). Seega on väiksematel kuni 3 geeni suurimatel kuni paarsada. (Geeni keskm. suurus on 1000 nukleotiidi). DNA-VIIRUSED: a) Üksikahelaline DNA b) Kaksikahelaline DNA (adenoviirused, herpesviirused). RNA-VIIRUSED: a) Üksikahelaline RNA (paragripp, gripp, polioviirus, retroviirus). b) Kaksikahelaline RNA (reoviirus, rotaviirus). iirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljundamiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomis olema kolme tüüpi geene. Replikatsiooni geenid: kindlustavad viiruse genoomi paljundamise. Regulaatorgeenid: mõjutavad nakatunud raku aktiivsust selliselt, et soodustada viiruse paljunemist.Struktuurgeenid: kindlustavad viirusosakese moodustamise. Vastavalt oma funktsioonile jagunevad viirusvalgud: replikatsioonivalgud regulaatorvalgud
Kunstlik aktiivne imm. - viiakse organismi haigustekitaja (norgestatud/surmatud) voi anatoksiin – vaktsineerimine. Passiivne immuniseerimine (antkehad) – tekib lühiajaline (kuud) immuunsus. Loomulik passiivne imm. - loode saab emalt antkehad. Kunstlik passiivne imm. - organismi viiakse antkehad. 9. Vaktsiinid: Elusvaktsiinid – valmistatakse nõrgestatud haigusetekitajatest (tuberkuloos, leetrid, mumps, punetsed, kollapalavik, rõuged, tuulerõuged, laste halvatus, rotaviirus jne.) Surmatud ehk inaktveeritud vaktsiinid- (gripp, haemophilus infuenzae B (hib), A ja B hepatiit, Jaapani entsefaliit, läkakoha, katk, koolera, N. meningitdis, marutõbi, S. Pneumoniae, puukentsefaliit jne.) Inaktveeritud vaktsiinide alla kuuluvad ka anatoksiin (e.toksoid) – vaktsiinid – need on bakterite endo/eksotoksiinid, mis on töödeldud keemilise või füüsikaliste meetoditega, nii, et toksiin on kaotanud oma toksilised omadused, säilitades immunogeensed omadused (kasut. Nt
Esineb kahesugust kõhulahtisust: lihtne seedimatus jootmisest tingitud kerge kõhulahtisus. Roe on kollane, lahti, võib olla hapu lõhnaga. Haigustekitajat ei ole. Vasikas ei ole loid, imeb ise. Põhjus: stress, muutused jootmises (temp., kogus). Lahendus: kasutada lisaks piimale elektrolüütide lahuseid ja joota mitmeid kordi sagedamini ja väiksemates kogustes. Nakkuslik kõhulahtisus. Viirused ja bakterid kõhulahtisuse tekitajatena: peamised tekitajad on rotaviirus ja koronaviirus, millele järgneb e.coli kõhulahtisus. Rotaviirus ja koronaviirus: ternespiimaga saadav soolestikukaitse peab ära hoidma esimestel nädalatel viirustesse haigestumise. Kui kaitse hilineb või ei ole piisav, tekib 4-14 päevaselt vasikatel vesine kõhulahtisus. Lehm on nakkusallikas. Lahendus: ternespiima õigeaegne jootmine. Vasikate eraldamine lehmadest. Kuna AB ei aita, tuleb teha vedelikravi ja vitamiinidega vasikaid turgutada. E
Esineb kahesugust kõhulahtisust: lihtne seedimatus – jootmisest tingitud kerge kõhulahtisus. Roe on kollane, lahti, võib olla hapu lõhnaga. Haigustekitajat ei ole. Vasikas ei ole loid, imeb ise. Põhjus: stress, muutused jootmises (temp., kogus). Lahendus: kasutada lisaks piimale elektrolüütide lahuseid ja joota mitmeid kordi sagedamini ja väiksemates kogustes. Nakkuslik kõhulahtisus. Viirused ja bakterid kõhulahtisuse tekitajatena: peamised tekitajad on rotaviirus ja koronaviirus, millele järgneb e.coli kõhulahtisus. Rotaviirus ja koronaviirus: ternespiimaga saadav soolestikukaitse peab ära hoidma esimestel nädalatel viirustesse haigestumise. Kui kaitse hilineb või ei ole piisav, tekib 4-14 päevaselt vasikatel vesine kõhulahtisus. Lehm on nakkusallikas. Lahendus: ternespiima õigeaegne jootmine. Vasikate eraldamine lehmadest. Kuna AB ei aita, tuleb teha vedelikravi ja vitamiinidega vasikaid turgutada. E
Raskusastme alusel Kerge diarröa 3 korda päevas, elutegevus ei ole häiritud Mõõdukas/äge diarröa - 4 korda päevas, kaasnevad valu, iiveldus, oksendamine, tenesmid, palavik, dehüdratatsioon elutegevus on oluliselt häiritud Tenesm defekatsioonile eelnev ja kaasnev tugev tung ja valu alakõhus Faktorid, mis määravad diarröa tekke Mikroob invasiivsus, oksiinide produktsioon, inokulatsioon Inimene genotüüp, vanus (0-veregrupp koolera; lapsed rotaviirus, EPEC), hügieen, maohape (maoresektsioon vastuvõtlikkus infektsioonile, bikarbonaadid Shigella, E. coli, koolera) soolestiku motiilsus, soolestiku normaalne bakteriaalne floora (konkurents toitainetele), immuunsusmehhanismid 24. Mäletsejaliste eesmao ehitus ja funktsioonid. Vats, võrkmik, kiidekas Ei tooda seedeensüüme fermentatsioon mikroorganismide teostatud anaeroobne lagundamine Võimaldab toorkiu, s.o.tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamist
Ei soovitata anda muna, mustikaid, maksa, kakaod, sokolaadi · potitreening olgu sõbralik ja rahulik · võimlemine, ujumine, kõhu masseerimine 24. Kõhulahtisusega laps tekkepõjused ja kulg · lastel erinevate haiguste puhul sümptom, enamasti infektsiooni poolt põjustatud seisund · tekitajaks sagedamini viirused- rota-, adeno-, astroviirus jt. · ägeda kõhulahtisuse korral on oluline osa vedeliku tasakaalu taastamisel ja säilitamisel ROTAVIIRUS · esineb epideemiatena talve- ja kevadkuudel · sagedamini 6- 24 kuu vanustel lastel · algus kõrge palaviku ja oksendamisega · esimestel haiguspäevadel lisandub veisine roe · suure vedelikukao tõttu dehüdratsiooni oht 25. Tervisliku toitumise põhiseisukohad · toiduga seotud infiga arvestamine on vajalik oma tervise säästmiseks ja hoidmiseks · tasakaalustatud segatoit rahuldab füsioloogiliselt normaalse ja terve inimese kõik vajadused
4 TOIDUMÜRGISTUS, TOIDUINFEKTSIOON JA HELMINTOOS Toidumürgistus Toidumürgitus on bakteri või bakteri poolt toodetud mürgise aine ehk toksiini või viiruse poolt põhjustatud haigus, mis tekib järsku (tavaliselt 24 tunni jooksul) pärast riknenud toidu söömist. Sagedamini tekib iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, harvem palavikku, botulismi korral närvide halvatust. Sagedasemad põhjustajad · Salmonelloos · Kampülobakterioos · Viirused: rotaviirus, Norwalki viirus, adenoviirused · Escherichia coli · Staphylococcus aureus · Clostridium perfringens · Bacillus cereus · Botulism Haruldasemad põhjustajad · Koolera · Lamblioos · Krüptosporidioos · Aeromonas hydrophila · Plesiomonas shigelloides Diagnoosimine Oluline on välja selgitada, mida inimene on söönud ning, kas sarnaseid haigusnähtusid esineb ka teistel inimestel (pereliikmetel, reisikaaslastel, kooli- või lasteaiakaaslastel jne).
Kvalitatiivne lugemine põhineb tavaliselt valguse intensiivsuse mõõtmisel spektrofotomeetriga. Tuvastamise intensiivsus sõltub signaali võimendusest analüütilise reaktsiooni vältel. Kuna ensüümireaktsioonid on väga hästi tuntud võimendusprotsessidena, tekitatakse signaal ensüümidega, mis on seotud tuvastusantikehade külge kindlates kogustes, et võimaldada täpne kvantitatiivne määramine. Kasutatakse haiguste diagnostikas, oli esimene laialdasem HIV tuvastusmeetod, rotaviirus väljaheidetes, malaaria. Toiduallergeenide tuvastamine toidutööstuses. Saab tuvastada kiirelt ka teatud narkootikume. 64. Mis on fagemiidid ja milleks neid kasutatakse? Kloonimisvektor, mis sisaldab nii faagi kromosoomist kui ka plasmiidist pärit komponente. Kasutatakse antikeha-raamatukogu faagikuva meetodis. 65. Mis on faagikuva? Varaseim ja enim kasutatud meetod antikehade selekteerimiseks raamatukogudest, kus antikeha fragmendid kuvatakse
kiudineid sisaldav toitainetepäeva jooksul piisavalt jooma pudrule või köögiviljapüreele võib lisada 1tl võid või toiduõli võimlemine, ujumine, kõhu masseerimine 14. Kõhulahtisusega laps tekkepõhjused ja kulg Lastel erinevate haiguste puhul sümptom, enamasti infektsiooni poolt põhjustatud seisund. Tekitajaks sagedamini viirused- rota-, adeno-, astroviirus. Ägeda kõhulahtisuse korral on oluline osa vedeliku tasakaalu taastamisel ja säilitamisel. Rotaviirus algab kõrge palaviku ja oksendamisega. Esimestel haiguspäevadel lisandub vesine roe. Suure vedelikukao tõttu dehüdratsiooni oht. Sagedamini 6 -24 kuu vanustel lastel. Astroviirus põhjustab nii imikutel, lastel aga vahel ka täiskasvanutel gastroenteriiti. Nakkus levib fekaal-oraalsel teel. Põhilisteks haiguse sümptomiteks on oksendamine ja vesine kõhulahtisus. Nakatunul võib esineda ka peavalu, palavik ja kõhuvalud.Sümptomid tekivad tavaliselt 1-2 päeva
ülal); - 2'-5'A/RNAse L süsteemi kaudu. Ka sellele süsteemile võivad vastu seista viiruse poolsed mehhanismid: on teada, et mitmed reoviirused võivad efektiivselt replitseeruda interferoonidega töödeldud rakkudes. 3.2. PEREKOND ROTAVIRUS Rotaviirused on olulised inimese patogeenid, mille arvele langeb suurem osa laste (palju harvemini täiskasvanute) raske viirusliku gastroenteriidi juhtumitest. Esimene inimese rotaviirus kirjeldati 1972 aastal, loomade rotaviirused olid tuntud juba varem. Tänapäeval klassifitseeritakse tuntud rotaviirused seitsmesse alagruppi (A kuni G): 16 LIISI KINK 17
viirus latentseks. Viirus ei replitseeru, mRNA vähesel hulgal. Latentsus ilmeneb sageli mittejagunevates rakkudes - neuronid. HSV-1 ja HCV-2, VZV. § Krooniline infektsioon - peale ägedat faasi viirus persisteerib edasi koos replikatsiooniga. HBV, JC, EBV. § Krooniline infektsioon koos kasvajalise muutusega - rakkude transformatsioon peale aastaid kestnud persisteerimist. HTLV-1 ja 2, HBV, HPV. Loomulik immuunsus § Interferoonid (ingl. k. interfere) (-, -, ) § dsRNA (rotaviirus) tugevaim indutseerija § Takistavad viiruse replikatsiooni peremeesrakus § Aktiveerivad immuunvastust § Soodustavad nakatunud raku äratundmist T-rakkude poolt § Lokaalsete antikehade produktsioon neutralisatsioon, opsonisatsioon § Sekretoorne IgA (nahk, limaskestad) § Tsütokiinide produktsioon (IL-6, TNF, IL-12) § Ebaküpsed dendriitrakud fagotsütoos. Spetsiifiline immuunvastus § Humoraalne immuunsus ekstratsellulaarsed
malabsorptsioon Osmootne laktoositalumatus; lahtistid (Na-sulfaat) Malabsorptsioon infektsioosne; pankrease ensüümide, sapphapete ; peensoole absorptsioon (gluteenenteropaatia, Whipple´i tõbi, Crohn´i tõbi, laktoositalumatus) Põletikuline infektsioosne; põletikuline soolehaigus Faktorid, mis määravad diarröa tekke Mikroob invasiivsus, oksiinide produktsioon, inokulatsioon Inimene genotüüp, vanus (0-veregrupp koolera; lapsed rotaviirus, EPEC), hügieen, maohape (maoresektsioon vastuvõtlikkus infektsioonile, bikarbonaadid Shigella, E. coli, koolera) soolestiku motiilsus, soolestiku normaalne bakteriaalne floora (konkurents toitainetele), immuunsusmehhanismid 56) Mäletsejaliste eesmagu, selle alaosad ja nende füsioloogilised funktsioonid. mäletsejate magu on mitmeosaline. võrkmik, kiidekas, libedik. Vats: seal toimub segunemine, liigub ringi, gaasid eralduvad välja. Lõhustuda aitavad mikroobid. Lendlevad rasvhapped:
malabsorptsioon Osmootne laktoositalumatus; lahtistid (Na-sulfaat) Malabsorptsioon infektsioosne; pankrease ensüümide, sapphapete ; peensoole absorptsioon (gluteenenteropaatia, Whipple´i tõbi, Crohn´i tõbi, laktoositalumatus) Põletikuline infektsioosne; põletikuline soolehaigus Faktorid, mis määravad diarröa tekke Mikroob invasiivsus, oksiinide produktsioon, inokulatsioon Inimene genotüüp, vanus (0-veregrupp koolera; lapsed rotaviirus, EPEC), hügieen, maohape (maoresektsioon vastuvõtlikkus infektsioonile, bikarbonaadid Shigella, E. coli, koolera) soolestiku motiilsus, soolestiku normaalne bakteriaalne floora (konkurents toitainetele), immuunsusmehhanismid 56) Mäletsejaliste eesmagu, selle alaosad ja nende füsioloogilised funktsioonid. mäletsejate magu on mitmeosaline. võrkmik, kiidekas, libedik. Vats: seal toimub segunemine, liigub ringi, gaasid eralduvad välja. Lõhustuda aitavad mikroobid. Lendlevad rasvhapped:
annaabi.ee 
