Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"rotaviirus" - 34 õppematerjali

rotaviirus on gastroenteriidi tähtis tekitaja.
thumbnail
9
pptx

ROTAVIIRUS esitlus

ROTAVIIRUS Selgitus · viirus, mis põhjustab peensoole põletikku (enteriiti), mis avaldub kõhulahtisuse, oksendamise ja palavikuna · viirus on väga nakkav ja levib haige väljaheidetega saastunud käte vahendusel. Selline väljaheide võib olla nakkav kuni 2 nädalat · viirus levib toidu, joogivee ja pesemata käte teel Väike poiss, kes tunnetab rotaviiruse esimesi tunnuseid Ülevaade · Rotaviirus on lastel levinuim ägeda kõhulahtisuse tekitaja viirus · Rotaviiruse esinemine on seotud aastaaegadega haigestutakse sagedamini talvel ja kevadel · Tõsist probleemi põhjustavad rotaviirused arengumaades Clostridium difficile nimeline bakter Sümptomid ehk avaldumine · Rotaviiruse põhjustatud kõhulahtisusele on omane plahvatuslik algus · Tagajärjel tekib väikelapsel kiiresti suur vedelikukaotus · Vedeliku ja mineraalainete kiire...

Bioloogia uurib elu
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Viirused ja prioonid

Viirused: *nukleiinhappest ja valkudest koosnevad objektid, puudub rakuline ehitus, paljunevad nakatades elusorganisme,üksik viirus-virion. Viirused: rakusisesed parasiidid, genoomiks DNA,RNA, pole võimelised tootma valke ilma peremeesorganismita. Herpesviirused: alfaviirused, beetaviirused, gammaviirused. Rotaviirus-alates 2014 aastast lisatus imuniseerimiskavva. Kuidas mitte nakatuda grippi: Väldi lähedast kontakti Kata nina ja suu Pese käsi Väldi silmade,nina,suu puudutamist Ela tervislikult Ebola palavik on põhjustatud viiruste poolt. Prioonid: Valguline infektsioon Prioonhaigused: sporaadiline vorm, pärilik vorm, infektsioosne vorm. ...

Seened
2 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...

Füsioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Viirused

kl Viirused(Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. Viiruste osakesed - virionid - omavad hoolimata oma erinevast päritolust mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega . On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajali...

Bioloogia
64 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Viirused

Kirjelda viiruste lüütilist ja lüsogeenset elutsüklit Lüütiline - 1. viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 2. Moodustavad uued viirusosakesed 3. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad 4. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks 19. Nimeta viirushaigustesse nakatumisviise, too näiteid! Piiskankkusega- gripp, kontaktnakkus ­ herpes, tuulerõuged. Toit/jook ­ A hepatiit, rotaviirus . Koevedelik ­ AIDS, B hepatiit. Siirutajatega ­ entsefaliit, marutaud. 20. Nimeta inimeste enimlevinud viirushaigusi ning kirjelda nende levikuviise ja haigusnähtusid (rõuged- kontaktnakkus, piisknakkus tunnused: palavik, oksendamine, kõhulahtisus, ellööve ja seejärel villiline lööve, tuulerõuged-piisknakkus, naha haavandid tunnused: Sügelevad villid, palavik, leetrid-piisknakkus, kontakt tunnused: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik, punetised- piisknakkus, kontakt...

Bioloogia
79 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Haiguspuhangud referaat toiduhügieeni õpetusest

4 TOIDUMÜRGISTUS, TOIDUINFEKTSIOON JA HELMINTOOS Toidumürgistus Toidumürgitus on bakteri või bakteri poolt toodetud mürgise aine ehk toksiini või viiruse poolt põhjustatud haigus, mis tekib järsku (tavaliselt 24 tunni jooksul) pärast riknenud toidu söömist. Sagedamini tekib iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, harvem palavikku, botulismi korral närvide halvatust. Sagedasemad põhjustajad · Salmonelloos · Kampülobakterioos · Viirused: rotaviirus , Norwalki viirus, adenoviirused · Escherichia coli · Staphylococcus aureus · Clostridium perfringens · Bacillus cereus · Botulism Haruldasemad põhjustajad · Koolera · Lamblioos · Krüptosporidioos · Aeromonas hydrophila · Plesiomonas shigelloides Diagnoosimine Oluline on välja selgitada, mida inimene on söönud ning, kas sarnaseid haigusnähtusid esineb ka teistel inimestel (pereliikmetel, reisikaaslastel, kooli- või lasteaiakaaslastel jne)....

Toiduhügieen
68 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Pediaatria

Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid. Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toe...

Pediaatria
70 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Molekulaargeneetika ja viirused

ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. 13. Viiruste tähtsus looduses ja inimese elus. Põhjustavad haigusi Organism muutub tugevamaks Transduktsioon- viirus viib ühe isendi geene teise isendisse Suurendab bioloogilist mitmekesisust Inimesed kasutavad viiruseid geenide ülekandmiseks- GMO-d 14. Nimeta viirusi. HIV---AIDS,papilloomviirus,gripp, rotaviirus ,puukentsefaliit, hepatiit, kollatõbi, mumps,tuulerõuged,läkaköha,linnugripp,marutaud. 15. Kuidas võidelda viiruste ja viirushaigustega? Pesta käsi, toituda tervislikult,vaktsineerida. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad....

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Pediaatria vastused

Kõhulahtisusega laps ­ tekkepõjused ja kulg · lastel erinevate haiguste puhul sümptom, enamasti infektsiooni poolt põjustatud seisund · tekitajaks sagedamini viirused- rota-, adeno-, astroviirus jt. · ägeda kõhulahtisuse korral on oluline osa vedeliku tasakaalu taastamisel ja säilitamisel ROTAVIIRUS · esineb epideemiatena talve- ja kevadkuudel · sagedamini 6- 24 kuu vanustel lastel · algus kõrge palaviku ja oksendamisega · esimestel haiguspäevadel lisandub veisine roe · suure vedelikukao tõttu dehüdratsiooni oht 25. Tervisliku toitumise põhiseisukohad · toiduga seotud infiga arvestamine on vajalik oma tervise säästmiseks ja hoidmiseks · tasakaalustatud segatoit rahuldab füsioloogiliselt normaalse ja terve inimese kõik vajadused...

Pediaatria
39 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Bioloogia - Viirused

Levikuviis ­ seksuaalkontakt Haigusnähud ­ villid suguelunditel Vaktsiin ­ puudub Viirus jääb organismi püsima - Gripiviirus Levikuviis ­ piisknakkus Haigusnähud ­ palavik, hingamisteede ärritus, valulikud silmad( võivad tekkida tüsistused ­ südame veresoonkonna haigused) Peiteaeg ­ 1-4 päeva Vaktsiin ­ olemas, kuid viirus areneb ja muutub, seega koguaeg uute ja erinevate vaktsiinide vajadus - Rotaviirus (soolepõletikud) Levikuviis ­ saastunud toit ja vesi, haigestumine sagedam talvel ja kevadel Haigusnähud ­ kõhulahtisus, oksendamine, palavik, vedelikupuudus Peiteaeg ­ 2-4 päeva - Lastehalvatus Levikuviis ­ kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi Haigusnähud ­ palavik, selja- ja peaaju hallaine kahjustused, halvatus Peiteaeg ­ 10-20 päeva Vaktsiin ­ plaaniline vaktsineerimine - Marutõbi Levikuviis ­ nakatunud looma hammustus...

Bioloogia
92 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika

Roe on kollane, lahti, võib olla hapu lõhnaga. Haigustekitajat ei ole. Vasikas ei ole loid, imeb ise. Põhjus: stress, muutused jootmises (temp., kogus). Lahendus: kasutada lisaks piimale elektrolüütide lahuseid ja joota mitmeid kordi sagedamini ja väiksemates kogustes. Nakkuslik kõhulahtisus. Viirused ja bakterid kõhulahtisuse tekitajatena: peamised tekitajad on rotaviirus ja koronaviirus, millele järgneb e.coli kõhulahtisus. Rotaviirus ja koronaviirus: ternespiimaga saadav soolestikukaitse peab ära hoidma esimestel nädalatel viirustesse haigestumise. Kui kaitse hilineb või ei ole piisav, tekib 4-14 päevaselt vasikatel vesine kõhulahtisus. Lehm on nakkusallikas. Lahendus: ternespiima õigeaegne jootmine. Vasikate eraldamine lehmadest. Kuna AB ei aita, tuleb teha vedelikravi ja vitamiinidega vasikaid turgutada. E...

44 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Grupp III dsRNA viirused

LIISI KINK 1 VIROLOOGIA Grupp III dsRNA viirused Ehkki kõik need viirused erinevad, lisaks erinevate peremeesorganismide kasutamisele, teineteisest oluliselt ka genoomide ning virionide organisatsiooni poolest, leidub nende elutsüklites küllalt palju ühiseid jooni. 1. SUGUKOND BIRNAVIRIDAE Birnaviirustel on kahest segmendist koosnev dsRNA genoom, mille ahelate 5'-otstes asub kovalentselt kinnitunud genoomiga seotud valk (VPg, terminaalne valk) ning seetõttu moodustab birnaviiruste genoomne RNA VPg kaudu iseloomulikke mittekovalentseid tsirkulaarseid struktuure. Üks genoomi segment transleeritakse polüproteiinina, mis lõigatakse valmis valkudeks...

Viroloogia
43 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused

Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...

Füsioloogia
166 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Viirused

vahevormid Elusorganismide Eluta looduse tunnused tunnused Koosnevad valkudest ja Puudub rakuline ehitus nukleiinhapetest Paljunevad peremeesorganismi Puudub rakuline ehitus kaasabil Muteeruvad Evolutsioneeruvad Viiruste suurus ja kuju Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 m m. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). rotaviirus bakteriofaag tubaka mosaiikviirus Viiruste ehitus Viiruste tähtsus Geenitehnoloogias kasutatakse viirusi viirusvektoritena viiruse genoomi kantakse soovitav geen, mille viirus viib koos oma genoomiga peremeesrakku. Viirused teostavad geenide ülekannet, olles nii üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Viirused põhjustavad taimede, loomade ja inimeste haiguseid nakkushaigused Viirushaigusi esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel...

Algoloogia
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mikrobioloogia 3 testi

VÄÄR 11) Märgi gramnegatiivsed bakterid Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 12) E. coli ei põhjusta kunagi uroinfektsioone. VÄÄR 13) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. TÕENE TEST 3 1. Bakteri viirus ehk ... FAAG/BAKTERIOFAAG 2. Sea haigustekitaja vastavusse haigusega hepatiit ­ HAV rotaviirus ­ KÕHULAHTISUS adenoviirus ­ NOHU Epstein-Barri viirus ­ MONONUKLEOOS 3. A-, B-, C-, D- ja E-hepatiiti põhjustab sama viirus. VÄÄR 4. Lüütiliste viiruste paljunemine lõpeb peremehe raku lüüsumisega, misjärel viirusosakesed vabanevad ning nakatavad uusi rakke. TÕENE 5. Viiruse genoomiks võib olla: DNA kaksikahel, DNA üksikahel, RNA kaksikahel, (-) RNA üksikahel 6. Märgi ära, milliste hepatiidiviiruste ülekanne on sageli seotud vereülekandega...

Mikrobioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Karjatervis (eksami küsimuste vastused)

Roe on kollane, lahti, võib olla hapu lõhnaga. Haigustekitajat ei ole. Vasikas ei ole loid, imeb ise. Põhjus: stress, muutused jootmises (temp., kogus). Lahendus: kasutada lisaks piimale elektrolüütide lahuseid ja joota mitmeid kordi sagedamini ja väiksemates kogustes. Nakkuslik kõhulahtisus. Viirused ja bakterid kõhulahtisuse tekitajatena: peamised tekitajad on rotaviirus ja koronaviirus, millele järgneb e.coli kõhulahtisus. Rotaviirus ja koronaviirus: ternespiimaga saadav soolestikukaitse peab ära hoidma esimestel nädalatel viirustesse haigestumise. Kui kaitse hilineb või ei ole piisav, tekib 4-14 päevaselt vasikatel vesine kõhulahtisus. Lehm on nakkusallikas. Lahendus: ternespiima õigeaegne jootmine. Vasikate eraldamine lehmadest. Kuna AB ei aita, tuleb teha vedelikravi ja vitamiinidega vasikaid turgutada. E...

Ainetöö
20 allalaadimist
thumbnail
46
ppt

Viirushaigused

VIIRUSHAIGUSED Koostas: Kristel Mäekask Nakatumine viirushaigustesse piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) TUULERÕUGED Levikuviis: piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud: Sügelevad villid, palavik Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: olemas, kuid kasutamisvajadus on küsitav LEETRID Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood: 10 – 15 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine PUNETISED Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused Peiteperiood: 10 – 28 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine MUMPS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteperiood: 16 – 18 päeva Vaktsiin: pl...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Viirused, levimine, viirused ja inimesed.

VIIRUSED Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viirusi uurivat teadusharu nim. viroloogiaks. Viiruste uurimine on palju kaasas aidanud geenitehnoloogia sünnile ja arengule. 1.1 Viiruste definitsioon Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.Viirustel on järgmised omadused: 1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid. 2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. Kas viirused on elus? Viirusi tuleb käsitleda kui erakords...

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
50
ppt

Seedeelundite haigused

Tüdruk veriistega, koloskoopia 17.09. DR. MARI-LIIS KUMM Seedeelundkonna ehitus Seedeelundkond Ehitus: • Suuõõs (keel, kõrvasüljenääre-glandula parotis, submandibulaarne ja sublinguaalne süljenäärme ) • Neel • Söögitoru • Magu • 12- sõrmiksool (maks ja sapiteed/-põis, kõhunääre e. pankreas ) • Peensool e. iileum • Jämesool e. kolon (pimesool (apendiks), astsendeeruv, transversne, destsendeeruv), sigmasool, pärasool Funktsionaalne kõhuvalu • Kõhuvalu on sagedaseim seedetrakti poolne kaebus • 90% laste kõhuvaludest on nn. funktsionaalsed • Funktsionaalse kõhuvalu puhul ei leita seedetrakti põletikku ega muud taolist probleemi • Kõhuvalu on naba ümbruses, päevasel ajal, ei kaasne palavikku ega oksendamist ja kõhulahtisust, kaalulangust • Võib olla seotud psühhoemotsionaalse stressiga (vt. ka somatoformsed häired) • Võib olla ko...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused

o tuulerõuged – piisknakkus, naha haavandid; vaktsiin olemas, kuid vajadus küsitav o leetrid – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o punetised – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o mumps – piisknakkus, plaaniline vaktsineerimine o ohatis – kontakt; vaktsiin puudub o genitaalherpes – seksuaalkontakt; vaktsiin puudub o gripp – piisknakkus; olemas, kuid viirus on kiiresti muteeruv o rotaviirus – piisknakkus, saastunud toit ja vesi o lastehalvatus – kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi; plaaniline vaktsineerimine o marutõbi – nakatunud looma hammustus; vaktsiin olemas, tehakse vajadusel o puukentsefsaliit – nakatunud puugi hammustus võ toit; vaktsiin olemas o kollapalavik – (Eestis pole) sääsehammustus; vaktsiin olemas o A hepatiit ehk kollatõbi – saastunud toit ja vesi, kontakt; vaktsiin olemas...

Bioloogia
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun