mäletsejatel on mitmekambriline magu. 25. Lenduvaid rasvhappeid kasutab loom järgmiselt: Atsetaat imendub muutumatult, osaliselt oksüdeeritakse vatsa epiteelis Propionaat- imendub pea täielikult, väike osa muudetakse laktaadiks Butüraat- modifitseeritakse vatsa epiteelis enne imendumist verre beeta-hüdroksübutüraadiks - ketokeha 26. Mäletsemine on vajalik toidu põhjalikumaks peenestamiseks, mikroobide juurdepääsu soodustamiseks. 27. Lindude pugu on söögitorulaiend ja on vajalik toidu reservuaariks, toidu pehmendamiseks. 28. Lindude magu erineb loomade maost selle poolest, et neil on pugu mida loomadel ei ole.
Väiksearvuline eestis. Jahiliikide nimistus. Lauk 700-900g Siru 70-80cm. Nõgimust, nokk ja laup on valge. Punane silm, kolmas neljas elukuu saavad mustaks. Segamini ajada Taidaga. Saabuvad märtsilõpul, pesas on 5-12 muna, haudumine 22 päeva, lahkuvad kohe pesast, lennuvõimestuvad juuli teisel poolel. Selgrootud ja veetaimed, sukeldub kuni 7M sügavusele. Jahiliik. Sinikaelpart 900-1,3 kg Tiibade siru 90cm. Isane rohekas sinakas , pugu pähkel, nokk kollane. Emased pruunitähnilised. Talvituvad Eestis. Pesitsevad mageveekogude ääres. Vähem saartel, sagedased inimasulates, poegi alla 10, loomne kui taimne toit. Arvukalt levinud, kuulub jahiliikide nimistusse. Mustviires Väike tume tiirlane, tuhkall-must. 62g, siru 61 cm. Segi ajada valgetiib viirega. Pesitseb taimerikkal veekogul, merel ja sisemaal, madalas mees mätastel. Ujuvatel veetaimede hunnuikutel. Kuni 3 poega, kohe iseseisvad. Osavad lendajad
täidetud kehaõõs § Kehaõõnes paiknevad siseelundid Vihmaussi närvisüsteem: § Närvisüsteem juhib kõigi organite tööd § Tal on väike peaaju § Silmi pole § Meelerakud paiknevad nahas kogu keha pinnal § Nendega tajub valgust, võtab vastu kompimis-, lõhna- ja maitseärritusi Vihmaussi seedeelundkond : § Seedeelundkond algab suuavaga, see asub keha eesosas alumisel poolel § Järgneb söögitoru ja pugu, nemad on toidumahutiks § Edasi lliigub toit makku ning sealt mahukasse soolde § Seedeelunkond lõppeb pärakuga § Erituselundkonna moodustavad arvukad, mõlemast otsast avatud eritustorukesed, mis paiknevad paarikaupa iga lüli kõhtmises osas § Nende kaudu eritab ta kahjulikud jääkained keha pinnale Seedeelundkond: § Mouth- suu § Pharynx- neel § Esophagus- söögitoru § Crop- pugu § Gizzard- magu § Intestine- sool Vihmaussi
Parasiitide areng Parasiit – teise organismi arvel elav organism N: laiuss Peremees – organism, kelle sees või peal parasiit elab, kelle arvel toitub N: inimene Vaheperemees – organism, kes kannab ja kus areneb parasiit N: lõhe Selgrootute paljunemine Viljastumine – muna- ja seemneraku ühinemine, hakkab arenema järglane N: ämblikud Suguline ja mittesuguline paljunemine – vanemorganismi kehaosa/viljastumine N: ninasarvikpõrnikas / hüdrad Kehasisene ja -väline viljastumine – emaslooma kehas/väljaspool looma keha vees N: ämblikud / meritäht Liitsuguline organism – muna- ja seemnerakud arenevad samas organismis Täismoonde ja vaegmoodne etapid muna – vastne (röövik) – nukk – valmik N: Liblikas Muna – vastne – vastne -- valmik N: Ritsikas Selgrootute hingamine Gaasivahetuse valem – Glükoos + hapnik = Süsihappegaas + vesi + energia Kes milega hingab Kehapind – vihmauss Kopsud – skorpion Trahheed – putukad Lõpused - vähk Selgrootute toitumine (...
Haistmiselundid tundlad, ( vajalikud toidu otsimiseks, pesa ja vastassugu leidmiseks) Kuulamiselundid tagakeha esimeses lülis, suhtlevad helide abil, hea kuulmine Nägemiselundid kehva nägemine, külgmised liitsilmad, võimaldab eristada objekte ja nende liikumiskiirust, värvusi Seedeelundid enamasti seedib soolas, ( harva sooleväline) suised (peenestamine), suu ( seguneb süljega), pugu magu kesksool ( seedimine ja imendumine) tagasool, pärak. Eritusfunktsioon täidavad Malpighi sooned, umbsed sole väljastopised. Hingamine trahheed Paljunemine Putukad on lahksugulised, suguline diomorfism ( emased ja isased on erinevad) 1) lahksuguline sigimine ( emased munevad) 2) eluspoegimine 3) neitsisigimine e. Partenogenus ( emased ei vaja isaseid ) · Vaegmoone Munavastnevastnetäiskasvanu · Täismoone
aga maipõrnika vastne. ________________->____________->______________->_____________ ________________->____________->______________->_____________ B 1. Nimeta putuka kehaosad ja liikumiselundid. 2. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Tundlad, kobijad, suised, liitsilmad._____________________________________________ ________________________________________________________________________ Suu, pugu, magu, eritusava.____________________________________________________ ____________________________ Vastne, kukrik, röövik, tõuk.___________________________________________________ _________________________________ 3. Kuidas areneb kapsaliblikas? Mille poolest erineb see rohutirtsu arengust? ________________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________ Niisugust arengut nim
SISEHITUS · Peaaju, millest saab alguse kõhtmine närvikett · Silmad puuduvad, ei kuule · Meelerakud asuvad nahas kogu keha pinnal (nende abil tajun ta valgust, kombib, tunneb lõhna ja maitset) · Hingamiselundid puuduvad ja hingamine toimub läbi naha, seega peab nahk olema niiske (põhjus, miks vihmauss ei taha ega tohi olla päikese käes nahk kuivab ära ja ta ei saa hingata) SEEDELUNDKOND · Kulgeb läbi kogu keha · Suuava söögitoru pugu (söögimahuti) magu soolde pärak · Toitub taimejäänustest, mis neelab koos mullaga. Sest ta ei suuda sorteerida toidujäätmeid mullast · Väljaheited eritab maapinnale VERERINGEELUNDKON · Vereringe on suletud · Süda puudub · Südamena talitlevad eesmised ringsoones, mis kokku tõmbudes panevad vere liikuma · Veri sisaldab hemoglobiini annab verele punase värvuse, põhjus miks vihmauss on roosa ARENG · Liitsugulised
RÕNGUSSID Britmarii Rõngussid on keerulisema ehitusega kui lameussid ja ümarussid. Enamik nendest elab vabalt veekogudes või mullas. Rõngusse jaotatakse välisehituse ja eluviisi järgi väheharjasussideks, hulkharjasussideks ja kaaniseks. Välisehitus: asetsevad paarikaupa keha külgedel iga lüli küljes ja on edasi liikumiseks hulkharjasussidel on igal kehalülil üks paar nähtavate harjastega harjased jätkeid kaanidel harjased puuduvad asetsevad kogu keha pinnal ja nende abil vihmauss tajub valgust ja meelerakud võtab vastu välisärritusi. asetseb lülilise keha esimeses osas ja on munarakkude viljastamise vöö koht. jaotatud vaheseintega osadeks, on täidetud kehavedelikega ja seal kehaõõs asuvad siseelundid nahklihasmõi ...
________________________________________________________________________________ __________________________ Putukad on llijalgsed loomad.Lahksugulised.Arenemist,kus moone jaguneb kolme etappi-muna,vastne ja tiskasvanud-nimetatakse vaegmoondeks.Rohutirtsul on muna-,vastse- ja valmikujrk. Paarituvad sgisel,kevadel kooruvad vastsed.Toiduks on taimed.. ROHUTIRTS PEA RINDMIK TAGAKEHA tundlad (kompimiseks,haistmiseks) kuus jalga muneti suised (smiseks) neli tiiba liitsilmad kitiinkest lihtsilmad NRVISSTEEM MEELEELUNDID SEEDEELUNDKOND Peaaju ja khtmine nrvikett Halb ngemine,hea kuulmine,hea lhna- ja maitsetaju TORUJAS seedeelundkond:Suised,pugu,magu,kesksool,prak ERITUSELUNDID VERERINGEELUNDKOND HINGAMISELUNDKOND eritustoru...
Olulist osa liikumisel etendab ka kehaõõne vedelik ja nahas paiknevate limanäärmete eritis. Närvisüsteem on neil tüüpiline nöörredel-tüüpi. Silmad puuduvad, valgusele reageerivad kogu keha pinnaga. Seedeelundkond on ruumikas, kohastunud toitumiseks kõdunevatest taimejäänustest. Neelus paiknevad vihmaussil lubjanäärmed, mille eritis aitab neutraliseerida taimede lagunemisel tekkivaid humiin happeid. Edasi järgneb seedesüsteemis ruumikas pugu, lihasmagu ja sooltoru. Ekskremendid eritatakse tavaliselt maapinnale. Sellega toovad vihmaussid pidevalt mulda alumistest kihtidest üles maapinnale ja parandavad nii mulla kvaliteeti. Erituselunditeks on metanefriidid. Hermafrodiidid, sigimiselundid ainult mõnedes lülides keha eesosas. Kopulatsioonil kattuvad ühise limakihiga ning vahetavad seemnerakke, mis säilitatakse seemnehoidlates. Munad munetakse vöö piirkonnas moodustunud limast kookonisse, kus need ka viljastatakse. Areng otsene
Propionaat imendub pea täielikult, väike osa muudetakse laktaadiks Butüraat modifitseeritakse vatsa epiteelis enne imendumist verre beeta- hüdroksübutüraadiks ketokeha 33. Mikrobiaalne seede hobuse jämesooles, tselluloosi seede võrdlus mäletsejalistega. 34. Lindude seedekulgla iseärasused lõuad asendunud nokaga hambad, põsed ja mokad puuduvad söögitoru avar, söögitorulaiendina esineb pugu magu jaotub näärme- ja lihasmaoks soolestik on lühike, esineb 2 umbsoolt pärasool avaneb kloaaki haistmis- ja maitsmismeel vähe arenenud toiduvalik toetub põhiliselt nägemisele limarohke sülg neelamise hõlbustamiseks 35. Pugu, näärmemao ja lihasmao talitlus. Pugu - toidu reservuaar Pugus toit pehmeneb ja pundub, piimhappeline käärimine ja keemiline muundumine toidust pärinevate ensüümide toimel Pugupiim (tuvid)
vesivärve. Tukad- Tukad olid lisand, mille lõikamist paljud kaalusid, kuid oma põhikujult jäi soeng siiski rangelt endiseks. S-kujuline-Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur. Selleks kandsid naised korsette, mis olid eelnevatest moevooludest väiksemad ning sirge esiosaga. Rinnad-Kuna viimane surus rinna madalamale ning altpoolt ei olnud seda enam võimalik kergitada, oli naiste rind eenduva pugu kujuline, ilma et rindadevaheline pilu oleks paistnud. Kuna aga rind pidi olema suur, topiti korseti sisse erinevaid vormiandjaid. Kael- Sambana sale kael oli ajastule omase stiili jaoks hädatarvilik, tohutu suureks ja raskeks muutunud kübarad rõhutasid kaela haprust veelgi. Karusnahad-1900ndad oli aeg, mil karusnahast sai valitsev moesuund ning kord selle positsiooni saanud, valitses karusnahk moepildis, olenemata aastaajast või otstarbest
kompimine Seedelundkon Suu-neel- Algab Sooltoru algab Suuava-neel- Magu, maks, Tindinääre, d sööögitoru- suuavaga, suuavaga ja hõõrel-magu- sooltoru, süda, seepiaplaat, umbselt söögitoru, lõpeb pärakuga. sooltoru-maks- neer, lehter lõppev sool. pugu, magu, Toit ja üks neer/pärak Sool sool, pärak, toidujäägid ei mahukas ja eritustorukese segune. Kaks külgmiste d neeru. jätketega, nendee kaudu toimub toidu jaotumine ussi kehas. Pärakut pole, tahked toidujäägid eritatakse
Ussid on pika pehme, sageli lülilise kehaga. Nad on jagatud lame-, ümar- ja rõngussideks. Paeluss on paljulülilise ja paelakujulise kehaga sooleparasiit.(nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss) Paelusside elutegevuse käigus erituvad organismi mürgised ained. Et mitte nakatuda tuleb liha korralikult küpsetada. Imiuss on iminappadega lehekujuline loom(maksa-kakssuulane) Imiussid nõrgestavad peremeesorganismi. Mitte nakatumiseks ei tohi karjamaa lähedalt veekogust vett juua ja rohukõrsi närida. Ümaruss on väike, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loom. (liimuksolge) Ümarussi solkme vastne kahjustab inimese kopse. Et mitte nakatuda peab enne sööki hoolikalt käsi pesema ja ka puu, ja juurvilju. Mullas ja vees elavad ümarussid on tähtsaks loomade ja taimede jäänuseid lagundavaks lüliks looduses toimuvas aineringis. Paelussi vaheperemees on veis, pärisperemees aga inimene. Veis sööb paelussi koos munadega, vastne liigub lihastesse, lihastes...
Hallrästas Hallrästas on meie üks tavalisemaid aedades elavaid rästaid. Tema sulestiku kohta kehtib hästi rahvapärane nimi "kirjurästas", sest tal on mitmetes eri toonides piirkondi: pea ja päranipuala on hallid, selg pruun, pugu kollakas, kaenla alt aga valge. Seejuures muster tal praktiliselt puudub. Hallrästas on see rästas, kelle iga liikumist saadab lausa kiuslikult segav kärisev hääl. Ta on väga seltsinguline lind, aga seda jubedam on lugu, kui keegi üritab hallrästa pesale ligidale pääseda. Nimelt siis võivad appi tulla ka ohvri naabrid. Hallrästad võivad nii korraldada rünnaku ka inimesele: algul pikeerivad ja raplevad, siis aga kuhjavad ründaja üle väljaheidete koormaga
kalakaan hobukaan ujuvad hästi lihaseline keha kärss või lõuad kesksoost Limused Teod: kõhtjalgsed, on koda, liitsugulised. Seedeelundkond: suu neel hõõrel söögitoru pugu maks magu sooltoru pärak. Vereringe: eoseline süda, avavereringe. Karbid: seedeelundkond: suu neel magu pikksooltoru pärak. Erituselundkond: neerud. Närvisüsteem: keerdtänk, jalatänk. Vereringe: süda, südamepaun, avavereringe. Karpidel pole pead. Nad elavad veekogudes. Peajalgsed: jalad paiknevad peas. Peajalgne kasutab tindinäärme vedelikku, et see välja pritsida ja siis vaenlase eest põgeneda.
Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Lennul kael sirge, jalad taha sirutatud. vanalinnud ei häälitse, ainult plagistavad nokka.Noored vinguvad kähisevalt.Täiskasvanud lind kaalub umbes 34 kg. Kehapikkus on 100115 cm, tiiva siruulatus 200215 cm. Ta kaalub 3,5...4kg, tiiva pikkus on 58...61cm. 2. Rahvapäraseid nimetused: toonakurg, toonikurg, lastetooja, titekurg, pikk-koib, pikknokk, valge kurg, toona, pugu pugukurg 3. Sümboline tähendus Valge-toonekurg sümboliseerib kodu ja kodupaika, peret, jõukust ja viljakust. Valge-toonekurg sümboliseerib ka rahu. Tema tapmine oli võrdsustatud inimese tapmisega vanal ajal. Vanade uskumuste kohaselt viivad toonekured lahkunute hingesid lõunamaale ja on kaugetelt maadelt perekonnale sõnumitoojateks esivanematelt. 4. Levik ja arvukus Valge-toonekurg elab Euroopa ja Aasia mandri metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Valge-toonekurg on rändlind
liikuv. 9. Milles seisneb ämblikulaadsete tähtsus? Neil on oma koht looduse aineringes. Nad toituvad mitmesugustest selgrootutest ja putukatest ning on omakorda toiduks paljudele loomaliikidele. 10. Kirjelda ristämliku toitumist. Ristämblik kasutab ainult vedelat toitu, selleks eritab ta ohrvisse seedenõret, mis saaklooma lagundab ja muudab ta lötsiks. Mõne aja pärast imeb ämblik poolseeditud toidu endasse. Esmalt säilitab ta selle pugus. Osa pugu jätketest ulatub isegi jalgadesse. Sooltoru on lühike. Seedenõresid eritab maks. 11. Kirjelda ristämbliku sigimist. Ämblikud on lahksugulised. Emane ämblik on tavaliselt palju suurem kui isane. Pärast paarumist isane ämblik sureb, emane aga hakkab munade jaoks kookonit kuduma, siis muneb sellese munad, kannab seda kaasas ja jätab selle siis varjulisse kohta. Mõne aja pärast kooruvad munadest noored ämblikud. 12
maohambad. Lõplik toidu seedimine ja imendumine toimub kesksooles. Sooles liikuv toidumass ümbritsetakse tavaliselt õhukese valgukestaga, mis kaisteb õrnu soolerakke vigastuste eest. Mitmed putukad on võimelised toituma puidust, mõned ka sarvainest (nt. sarved, vill) ja isegi vahast. Nende ainete lagundamiseks vajalikke ensüüme toodavad nad kas ise või kasutavad sooles elavate sümbiontsete bakterite ja ainuraksete abi. Vedelat toitu imevatel putukatel on sageli suur mitmeosaline pugu, kuhu vedelik kogutakse. Sääskedel säilitatakse pugutaskutes nektarit, teistelt loomadelt imetud veri aga suunatakse otse soolde, kus see kohe seeditakse. Kui lasta sääsel imeda verd tilgast, mitte ohvri kehast, siis koguneb veri pugusse, kus ta roiskub ja põhjustab sääse hukkumise. Tagasooles toimub suurema osa toidus sisaldunud vee tagasiimendumine, mistõttu paljud putukad saavad läbi ajada vaid toiduga saadud veega. Tahked seedimisjäägid eemaldatakse kehast päraku kaudu.
Kojast ulatuvad välja lihaseline jalg ja kahe kombitsa paariga pea. Liiguvad aeglaselt talla abil, liikumist soodustab limanäärmetest erituv lima. Kompimiseks on jalad all ja kombitsad. Teise kombitsapaari tipus on silmad, mis eristavad valgust ja varju. Seedeelundkond algab suuavaga, millel järgneb neel, selle eesosas on hõõrel, mille moodustavad rohked kitiinhambakesed. Hõõrla abil peenestatakse toit (taimede lehed, küpsed viljad). Sellele järgneb pugu, magu ja u-kujuline sooltoru, mis lõpeb koja eesserva läheduses pärakuga. Seedimisel osaleb ka suhteliselt suur maks oma seedenõredega. Erituselundiks on neer. Närvisüsteem koosneb peatängust, jala- ja keretängust ning nendest lähtuvatest närviväätidest. (Närvitänk - närvirakkude kogum). Hingamiselunditeks on kopsud, mis paiknevad koja eesserva läheduses, või lõpused, mis esinevad vees elavatel tigudel (ematigu, meres elavatel tigudel, magevees). Neil on avatud
Tal on vedelikuga täidetud õõs seega kehalüli vigastus pole eluohtlik sest teistes lülides vedelik säilib. Närvisüsteem juhib kõigi organite tööd ja vastab ärritustele. Väike peaaeju ja kõhtmine närvikett tal on. Silmi pole, ning mitmesugused meelerakud paiknevad keha pinnal. Nendega tajub valgust, võtab vastu kompimis- , lõhna- ja maitseääritusi. Helisid ei taju aga küll maapinna võnkumist. Seedeelundkond algab suuavaga, sellele järgneb söögitoru ja pugu ehk toidumahuti. Sealt suudnub edasi makku ja sealt mahukasse soolde mis lõppeb pärakuga. Neelab taimejäänused koos mullaga. See toit on väheväärtuslik ja sellepärast peab ta palju sööma. Seedimisjäägid jätab maapinnale. Toitub peamiselt taimejäänustest ja muust orgaanilisest ainest. Lagundajatena on väga tähtsad aineringed. Nendest toituvad konnad , roomajad , paljud linnud , mutid jne. Ertiuselnudkonna moodustavad eritustorukused mis paiknevad paarikaupa iga lüli
uruhiirlastest (Kontkanen jt, 2004:69). Kakkude söögikohtades enamasti saakloomade jäänuseid pole. Puu otsas kistakse suled ära, ning pisiimetajad neelatakse tervelt alla või ainult paariks osaks tükeldatuna. Erandiks on ainult kassikakk, kes võib rünnata ka nii suurt looma nagu jänes. Kassikaku söögikohtadesse jääb sageli saakloomade jäänuseid (Bang, Dahlstrøm, 2007:164). Kakulistel ei ole pugu. Kuigi saaks neelatakse enamasti alla tervena, siis luud, karvad ja suled öögitakse hiljem välja räppetompudena (Eesti... 2011). Pilt 5 Näited erinevate kakuliste räppetompudest (Bang, Dahlstrøm, 2007:207) Räppetomp (pilt 3) on linnu välja oksendatud toidu seedimatud osad. Kakuliste räppetombud on kuivanult hallid. Need sisaldavad enamasti saakloomade luid. Koljud on tavaliselt puruks muljutud, sest kakud tapavad saagi, seda kuklast nokaga tugevalt surudes. Lisaks luudele
Söögitoru kannab peristaltiliste lainetega toidu pugusse. Pugu – söögitorulaiend, hoiustab toitu. Neutraalne pH. Magu jaotub näärme- ja lihasmaoks. Näärmemaos keemiline seedimine ja lihasmaos väikeste kivide abil toidu mehhaaniline purustamine * toit läbib seedekanali kiiresti * roe ning kusi segunevad kloaagis Taimtoiduliste lindude umbsool on suur, seal toimub fermentatsioon. Röövlindudel on seedetrakt lihtsam ja jämesool väiksem. 35. Pugu, näärmemao ja lihasmao talitlus. Pugu – toit pehmeneb ja pundub, piimhappeline käärimine ja keemiline muundumine toidust pärinevate ensüümide toimel; Saadab makku reguleeritud toidukoguseid; tärklise seede sülje amülaasi toimel + mõningane bakteriaalne fermentatsioon. Näärmemagu – toimub keemiline seede (HCl, pepsiin). Seedenõresid sekreteerivad limaskesta näärmed. Toit läheb kiiresti näärmemaost lihasmakku.
Suletüükad kitkutakse välja noa abil. Väikestel lindudel võib suled eemaldada ka kuuma vee abil. Selleks pannakse lind 1-2 minutiks 65-75C vette Kitkutud linnud kõrvetatakse, et eemaldada udusulgi. Eelnevalt võib linde hõõruda jahuga. Linnu pea tuleb ära raiuda. Selleks tõmmatakse kaelanahk tagasi kere poole ja raiutakse kael läbi. Tiivad raiutakse ära1. liigese kohalt, jalad 1-2cm allpool põlveliigest. Linnu kõhtu tehakse sisselõige, selle kaudu eemaldatakse sisikond, pugu ja söögitoru. Linnud pestakse külma jooksva vee all ja nõrutatakse. Linde võib kuumtöötlemiseks vormida erinevate võtetega. Üks moodus on teha noaga kahele poole kõhunahka sisselõiked ja pista nendesse linnu jalad Teine moodus on siduda linnu tiivad ja jalad selle kere külge niidi ja kokanõela abil. Vajadusel linnud tükeldatakse kas pooleks, neljaks või kaheksaks tükiks Linnulihast võidakse valmistada hakkliha, seda võidakse marineerida. Tervelt praadimiseks
2)enamikel roomajatel on neli jalga 5)hambad on roomajatel vajalikud saagi haaramiseks 6)roomajate kopsud ja süda on täiuslikumad kui kahepaiksetel 7)kõigusoojased loomad 8)jäsemed puuduvad 26.Lindude iseloomulikud tunnused ( 69, 75 , ma tean et ... 1)eesjäsemed on muundunud tiibadeks 2)lõugade asemel on luuline nokk 3)skeletiluud on väga kerged ja moodustavad karbilaadse toese 4)tähtsad meeled on nägemis- ja kuulmismeel 5)seedeelundkonna eripäraks on pugu ning kaheosaline magu 6)süda on neljaosaline 27.Kes on pesahülgaja ja pesahoidja? Too näiteid linnuliikidest (77) 1)pesahülgaja on loom, kellel kooruvad või sünnivad sedavõrd arenenud järglased, et suudavad kohe vanematele järgneda, kuid vajavad siiski mõnda aega soojendamist, toitmist ja kaitsmist nt. tuvi-, varese-, tihasepojad jne. 2)pesahoidja on loom, kelle järglased on koorudes või sündides abitud ning vajavad pärast sündi vanemate abi nt. Teder, metsis jne 28
Roomajad on kõigusoojased selgroogsed loomad. Roomajate klassi kuuluvad sisalikud maod , kilpkonnad, ja krokodillid. Kokku 8000 liiki, eestis on vaid 5 liiki. Aru-, kivisisalik, nastik, rästik, vaskuss. Elupaigad nii kuivades kui ka niiskemates paikades. Mõned roomajad tegutsevad ka vees. Kehakatted: nahk ja sarvsoomused. Kuiv limanääärmeteta nahk. Sarvaine kaitseb kuivamise eest, esineb varjevärvus. jäsemed: Küünistega lõppvad tugevad jäsemed kinnituvad kere külgedele, võimaldavad kiiret liikumist maapinnal. Madudel puuduvad jäsemed. nad liiguvad siueldes lihaseid kokku tõmmates ja lõdvaks lastes, toetuvad samal ajal soomustele ja roietele.luustik: kolju, selgroog roided, ees ka tagajjäseme luud. Hingamiselund: hingab kopsudega vereringe: kolmekambriline süda kaks koda üks vatsake, vatsakese keskel mitttäielik vahesein. Keha ja kopsuvereringe. Ainevahetus on aeglane aktiivsus sõltub ümbritsevast temperatuurist viljastamine kehasisene m...
PALEOBIOGEOGRAAFIA See kirjeldab ja seletab (oletab) möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis · tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele. ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. · Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse · Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid · 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. · Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus · Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj. a.t. · Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite · Varaseimad eukarüootide kivistised 1900 milj.a.t. USA-st · Fütoplanktonis domineerisid akritarhid · Ilmuvad seened · E...
Raamatkopsud koosnevad paljudest lehekestest ning õhk pääseb sinna tagakeha alapoolel paiknevate hingeavade kaudu. Hingamistorud ehk trahheed, mis asuvad ka tagakehas, juhivad õhu otse siseelundite juurde. Ämblik seedib toitu kheast väljas (kehaväline seedimine). Ta mähib püünisvõrku kinni jäänud söögikõlbliku saagi peale mürgitamist võrku ja eritab temasse seedenõret. Kui see on kookoni sisemuse vedelaks seedinud, imeb ämblik poolseeditud vedela toidu sopilisse pugusse. Osa pugu jätkedest ulatub isegi jalgadesse. Nii saab ämblik koguda palju toitu ja seda järk-järgult sooles edasi seedida. Ämbliku siseehitus silmad, peaaju, närvisüsteem, pugu, veresoon, pikk torukujuline süda, sugunääre, erituselunditeks on peened torukesed, mis asuvad tagakehas ja suubuvad tagasoolde, pärak, võrgunäsad, trahheed, raamatkops. Ämblikud on lahksugulised. Emane ämblik on tavaliselt palju suurem kui isane. Pärast
· sõrad · kobijad · tagakehal hingamisavad · 5 paari käimajalgu · kehaväline seedimine · avatud vereringe · sabauim · elundid tagakehas · eritustorukesed avanevad tagasoolde · tagakehajalad · pugu · hea kuulmine · liitsilmad: mosaiikne nägemine · raamatkopsud · hea haistmine · hingavad lõpustega · avatud vereringe · moondega areng (vaeg või täis) · avatud vereringe · arenenud kompimismeel · maos hambad (kitiinist) · võrgunäsad tagakehal · erituselundid rohenäärmed · lahksugulised
rõivas, takud, õmble-, king, kirst, nuga, tõrs, riist) • inimene (laps, mees, lesk, rahvas) • kombed (pulm, abi, kahju, võlg, sõna) • adjektiivid (hell, hull, jäme, kaine, kuri, noor, paks, nüri, pehme, raske, toores, vahva) • verbid (tõuse-, itke-, kosta-, naera-, nuta-, tõmba-, pääse-, rippu-, kukku-, lenda-, lange-, lõppe-, viska-) Omatüved: liivi-soome tüved (~400–500 tüve) • somaatiline (kihv, mokk, pugu, puus) • loodus (küngas, laid, loik, nõlv, nõmm, susi, hakk, kakk, luik, part, ronk, koger, nõges, lill, tõru) • toit, toidu valmistamine (kali, sai, peerg, tahm) • elu-olu (tanu, rätt, järg : järi, reha, käi, tõbi) • ühiskond (peig, kubjas) • verbid (närtsi-, pigista-, huilga-, vulise-, irise-, kurta-) Omatüved: eesti ja tundmatut päritolu tüved (~1100 tüve) • somaatilised (piht, song, tuhar, ila, molu, lõust)
220. Nimeta Eesti siseveekogudes elavaid väheharjasusse 1) Tubifex tubifex mudatuplane 2) Lumbriculus variegatus rabeliimukas 221. Kaanid elavad a) magevees ; b) meres ; c) maismaal . ENAMASTI MAGEVEES 222. Enamus kaane toituvad teiste loomade verest a) õige -ÕIGE; b) vale . 223. Täisimenud kaanid lähevad paksuks ja suureks, sest säilitavad imetud verd a) maos ; b) pugu taskutes ; c) kehaõõnes -ÕIGE 224. Kaanid on a) radiaalsümmeetrilise kehaga -ÕIGE; b) bilateraalsümmeetrilise kehaga . 225. Kaanidel on a) eesiminapp ; b) kõhtmine iminapp ; c) tagaiminapp .EES.JA TAGAINIMAPP,AGA EESMISE SUU 226. Kaanide keha katavad harjased a) õige ; b) vale -ÕIGE 227. Kaanide keha väline lülistumine ei vasta sisemisele a) õige -ÕIGE; b) vale . 228. Nimeta Eestis elavaid kaane: O. Gnathobdellae lõugkaanilised 1. Haemopis sanguisuga hobukaan
a.) 72 000 lindu. Esimesed vutid toodi Eestisse 1966. a. prof. C. Ruusi initsiatiivil. 1976. a. toodi Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi töötajate initsiatiivil Kaiaverre vaarao tüüpi vutid Moskva lähedasest koondisest "Kompleks". 1977. a. alustati Kaiavere farmis uurimistöödega vuttide pidamise, söötmise ja hiljem uue vutitõu loomisega. Viimane kestis alates 1980. a. kuni 1987. a. Emasvuttidel on nokaalune ja põsed helehallid, pugu ja rind hallikaspruunid tumedate tähnidega. Nokk on heledam kui isasvuttidel, hallikaspruun. Jalad on heleroosad, kloaagi ümbruse nahk sinakashall. Noorlinnud sarnanevad algul emaslindudega, sulestiku värvus on aga ühetoonilisem. Eestis vutte peetakse Eestis Rene Treieri tõuvutifarmis Jõgeva maakonnas Äksis. Vähesed vuttide harrastuskasvatajad Eestis ei ole tõuaretuses määravad. R. Treieri tõuvutifarmis toimub vutimunade täistsükliline tootmine. Farmi
220. Nimeta Eesti siseveekogudes elavaid väheharjasusse 1) Tubifex tubifex mudatuplane 2) Lumbriculus variegatus rabeliimukas 221. Kaanid elavad a) magevees ; b) meres ; c) maismaal . ENAMASTI MAGEVEES 222. Enamus kaane toituvad teiste loomade verest a) õige -ÕIGE; b) vale . 223. Täisimenud kaanid lähevad paksuks ja suureks, sest säilitavad imetud verd a) maos ; b) pugu taskutes ; c) kehaõõnes -ÕIGE 224. Kaanid on a) radiaalsümmeetrilise kehaga -ÕIGE; b) bilateraalsümmeetrilise kehaga . 225. Kaanidel on a) eesiminapp ; b) kõhtmine iminapp ; c) tagaiminapp .EES.JA TAGAINIMAPP,AGA EESMISE SUU 226. Kaanide keha katavad harjased a) õige ; b) vale -ÕIGE 227. Kaanide keha väline lülistumine ei vasta sisemisele a) õige -ÕIGE; b) vale . 228. Nimeta Eestis elavaid kaane: O. Gnathobdellae lõugkaanilised 1. Haemopis sanguisuga hobukaan
praetud toite, panni- ja pajatoite, vormitoite, täidiseid ja küpsetisi. Erinevatest hakklihadest saab ülevaate näiteks Rakvere Lihakombinaadi koduleheküljelt www.rlk.ee toodete alajaotusest. . Linnulihast on suurköökides hinna ja kvaliteedi vastavuse tõttu kasutusel peamiselt broileriliha. Kasutatakse ka kana-, kalkuni-, vuti-, pardi-, hane-, jaanalinnu- ja teiste lindude liha ning subprodukte (näiteks pugu, süda, kael). Linnulihast ja subproduktidest valmistatakse külmi ja kuumi suupisteid, kastmeid, suppe, keedetud, aurutatud, hautatud ja praetud toite, panni- ja pajatoite, vormitoite, täidiseid ja küpsetisi. Lihatooted on tööstuslikult valmistatud tooted, mille valmistamisel on peaasjalikult kasutatud liha, elundeid ja kamarat. Suurköökides enim kasutatavad lihatooted on erinevad vorstid, singid ja lihakonservid
LIIKIDE ARV: 24 liiki PALJUNEMINE: EHITUS: - kiskja - suured - jõulised lõuad - lame pea ANATOOMIA JOONIS: (krokodill) 56 Linnud: LEVIK: LIIKIDE ARV: 9600 liiki PALJUNEMINE: munemine EHITUS: - kohastunud lendama - püsisoojased - kõrge kehatemp eeldab aktiivset elu - NS kõrgelt arenenud - õhkluud - õhuke marras- ja pärisnahk - alusnahk paks - sulestik - hambad puuduvad toidu haaramine ja kinni hoidmine noka abil - pugu - laulukõri ANATOOMIA JOONIS: (lind) SELTSIDE VÕRDLUS: SUGUKONDADE VÕRDLUS: 57 O hanelised anseriformes F partlased O pelikanilised pelecaniformes F fregattlindlased F pelikanlased
Kehaõõnsus täidetud vedelikuga ning on vaheseintega suuremal või vähemal määral jaotunud kambriteks. Keha on enamasti varustatud suurema või vähema hulga harjastega. Nahklihasmõik väga hästi arenenud. Närvisüsteem on nöörredel tüüpi. Meeleelunditest esinevad silmad ja kompimisjätked. Ringesüsteem suletud, veri voolab kindlas suunas. Hingamiselunditeks on nahalõpused või toimub hingamine läbi naha. Seedeelundkond mõlemast otsast avatud, eristub neel, söögitoru, pugu, magu ja sooltoru. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene (maismaa- ja mageveevormid) või ripsmetega trohhofoori tüüpi vastse kaudu (meres elavad liigid). Klass: Hulkharjasussid (Polychaeta) Enamik mereliike. Iga lüli külgedel üks paar jätkeid parapoode. Kehal arvukad harjased ja kompimisjätked. Meeleelunditest esineva kompimisjätked ja täppsilmad. Keha sisemus selgelt segmenteerunud. Lüli sisemuse jagab kaheks mesenteer. Verepigmendis metalliks vask, veri sinakasroheline
Mäletsemise mehhanism : Toit imetakse söögitoru kaudu suhu, mälumine kestab 0,5-1min, mäletsemine algab 20-60min peale söömist ning kestab umbes tunni. Ööpäevas on umbes 6-12 mäletsemisperioodi, liikumise ja une ajal mäletsemist ei toimu. Mäletsemist reguleeritakse reflektoorselt. Retseptorid paiknevad võrkmikus ja vatsas. Kiideka, libediku ja soolestiku täitumisel mäletsemine pidurdub. 60) Lindude seede iseärasused. Anatoomilised iseärasused : Pugu, näärmemagu, lihasmagu ja kloaak. Lõuad asendunud nokaga. Hambad, põsed ja mokad puuduvad. Söögitoru avar, söögitorulaiendina esineb pugu. Magu jaotub näärme- ja lihasmaoks. Soolestik on lühike, esineb 2 umbsoolt. Pärasool avaneb kloaaki. Haistmis- ja maitsemeel vähe arenenud. Toiduvalik toetub põhiliselt nägemisele. Limarohke sülg neelamise hõlustamiseks. Pugu toidu reservuaar. Pugus toit pehmeneb ja pundub, piimhappeline käärimine ja keemiline muundumine toidust
Pesa valmistab emaslind kuivanud puulehtedest, kõrtest, samblast, taimejuurtest, taimevillast, karvadest. Kurn on täis mai lõpuks ning selles on 4...5 oliivivärvi tihedate tumedate laikudega ning hõredate mustade soontega muna. 14Hallrästas Turdus pilaris Hallrästas on meie üks tavalisemaid aedades elavaid rästaid. Tema sulestiku kohta kehtib hästi rahvapärane nimi "kirjurästas", sest tal on mitmetes eri toonides piirkondi: pea ja päranipuala on hallid, selg pruun, pugu kollakas, kaenla alt aga valge. Seejuures muster tal praktiliselt puudub. Hallrästas on see rästas, kelle iga liikumist saadab lausa kiuslikult segav kärisev hääl. Ta on väga seltsinguline lind Elupaik ja -viis Igasugustes puistutes, v.a. suurtes metsamassiivides, sageli kultuurmaastikul: metsatukad, puisniidud, aiad, pargid. Koloonialiselt, tihti kümneid paare koos pesitsemas, sügisesed ränded toimuvad aga sadade kaupa parvedes. Kõiki liikumisi saadab käre pirin-parin
paksus, rääkimata siis t°, vaikusest või sööda koostisest. 2.2.2. Eesti vutitõu iseloomustus Eesti vutid on ümara kehaga, lühikese saba ja lühikese kaelaga. Selja eesosa on kõrgem, moodustades kühmu. Sulestiku põhivärvus on tuhmjas oonükspruun, tumepruunide vöötidega. Sugupooliti on sulestiku erinev värvus selgelt väljenduv alates 3. elunädalast. Isasvutil on kurgualune ja põsed pruunid, pugu ümbrus on ookerpruun, pea peal 3 kollakasvalget triipu. Hoosuled on tumepruunid, heledate vöötidega. Jalgade värvus varieerub heleroosast kuni kollakashallini. Nokk on mustjaspruun, heleda otsaga. Kloaagi ümbruse nahk on roosa. Emasvuttidel on nokaalune ja põsed helehallid, pugu ja rind hallikaspruunid tumedate tähnidega. Nokk on hallikaspruun, heledam kui isasvuttidel. Jalad on heleroosad, kloaagi ümbruse nahk sinakashall. Noorlinnud sarnanevad algul
süsteemiks ning talitleb kui üks hüdrostaatiline süsteem, mis tagab kaani keha väga suure paindlikkuse. Toitumise iseloomult võib kaane jaotada kahte rühma - verdimevad ektoparasiidid ja röövtoidulised, vabaltelavad liigid. Verdimevad ektoparasiidid elavad valdavalt troopilistel aladel, kuid ka Eestis on üks verdimev kaan apteegikaan. Looduses on apteegikaane säilinud ainult vähestes järvedes. Kohastumusena ebakorrapärasele toitumisele on neil kujunenud väga suur pugu, mis täidab praktiliselt kogu kaani sisemuse ja kuhu vajadusel saab mahutada suure koguse verd. Veri segatakse süljega, milles on konserveeriv aine hirudiin ja mis ei lase verel hüübida ega roiskuda. Nii võib kaan elada toitumata nädalaid. Magu on kaanidel väike ja sooltoru lühike. Ka kaanid on hermafrodiidid ning munad munevad kookonisse, mille mõned liigid paigutavad maismaale. Areng otsene. Eesti tavalisemad kaanid on hobukaan, ahaskaan, pisikaan, lamekaan ja kalakaan. 32
paelussidel. Nemad kasutavad toitu, mis peremeesorganism on juba seedinud ja nad imendavad seda läbi kogu oma kehapinna. Kuna paelussid on väga lamedad, jõuavad toitained rakust rakku liikudes kiiresti ussi kogu kehasse. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Vihmaussi kahe avaga seedesüsteem. Alltekst: Kahe avaga seedesüsteemiga loomadel läbib suust sisenenud toit tavaliselt neelu ja söögitoru, seejärel läheb kas läbi pugu (putukatel, vihmaussi) või otse makku ja edasi soolde, kus lõpeb seedimine ning imenduvad toitained. Toidujäägid erituvad päraku kaudu. Selgitus: Joonisel tähistavad numbrid (1-5): 1. Suust liigub toit läbi neelu ja söögitoru edasi seedesüsteemi. 2. Osal loomadel, nt vihmaussil, on taskutaoline pugu, kus toit pehmeneb ja mõnda aega talletatakse. 3. Maos toimub toidu segamine, peenestamine ja osaline seedimine. 4
2. Kiir-kaar katusel, must Mihkel muru peal (harakas ja vares). Harakaga seotud nimed: LILL: Harakal on lennus uljust, hääl kui rikkis uksekell. Laane peidus harakkuljus, sihvakas ja hell. Lehed vastu samblavaipa, õied nagu kellukad, kui neid tuulevinu paitab, kas sa kuuled helinat? Harakast lastekirjanduse kogumikes: 1. Varakas harakas, Heli Illipe-Sootak, lk. 150. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Kuidas harakas musta pugu sai, Eesti rahvajutt, lk. 249. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3. Harakas, Rein Saluri. Linnud. Tallinn: Eesti Raamat 1981 4. Haraka oksjon, Jaan Rannap. Isa, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2000 13 LINAVÄSTRIK LINAVÄSTRIK. Nagu teada, saabub linavästrik märtsi lõpul või aprilli alguspäevil, mil keva- dine päike on jääkaanetise rabedaks paisutanud
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
lähenema isand Coquenard'i rahakirstule.» V ÖÖSEL ON KÕIK KASSID HALLID. Õhtu, mida nii kärsitult ootasid Porthos ja dArtagnan, jõudis lõpuks kätte. D'Artagnan külastas, nagu harilikult kella üheksa paiku mileedit ja leidis ta suurepärases meeleolus. Kunagi ei olnud ta d'Artagnani veel nii hästi vastu võtnud. Meie gaskoonlane taipas kohe, et ta kiri oli edasi antud ning oma mõju avaldanud. Ketty tuli ja tõi sorbetti. Perenaine heitis talle lahke pugu ja naeratas kõige meeldivamalt, kuid asjata! Vaene tüdruk oli nii kurb, et ta isegi ei märganud mileedi heasoovlikkust. D'Artagnan vaatas vaheldumisi mõlemat naist ja pidi tunnistama, et loodus oli neid luues eksinud: suursugusele daamile oli ta andnud müüdava ja madala hinge, toatüdrukule aga hertsoginna südame. Kell kümme hakkas mileedi rahutuks muutuma. D'Artagnan sai jiru, mida see pidi tähendama. Mileedi vaatas kella, tõusis, istus uuesti ja naeratas d'Artagnanile ilmega, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
