Mõõdukus mõõdupuuks Mõõdukas ehk teatud mõttes meeldiv lihasvalu peale trenni pole kurjast. Küll aga olukord, kus järgmisel päeval on lihasvalu tõttu lausa raske liikuda. Iga treening on heas mõttes lihase lõhkumine. Seda eesmärgiga ehitada vastavalt talletatud infole (lähtuvalt treeningu iseloomust) üles uus ja tugevam struktuur. Uuemad ja targemad lihasrakud annavadki meile treenituse. Kui teeme seda rumalalt, tahame liiga palju liiga kiirelt, lihas ei taastu ja ülekoormuse foonil lisandub vigastusteoht. Me ei saavuta oma tegelikku eesmärki. Vundament korda Suure osa ärkveloleku ajast veedame me püstises asendis, käies või seistes. Seega on äärmiselt oluline jalalihaste tasakaalustatud toonus ja liigeste hea tervis. Jalad on kui keha vundament. Mida tugevamad ja stabiilsemad nad on, seda tasakaalustatum on kogu keha ning parem ka kehahoid. Õige rüht paljuski inimese hea enesetunde aluseks
3 taseme eksam (varasem 1 tase) Eksam on sooritatud kui tulemus on vähemalt 80%. Küsimusi on kokku 40 ja iga eest saab 1p. Eksami tegemiseks on aega 1hr. TEEMA: HARRASTUSVÕIMLEMISE 3 TASEME EKSAM AKROBAATIKA SUUNITLUSEGA. 1.Milline järgnevatest lühenditest on Rahvusvaheline Võimlemisliit? · UEG · IFAAG · FIG 2.Kunas loodi EEVL? ...1934 3. Mis lihas kontraheerub, kui tõsta sirge jalg taha? ...Tuharalihas 4. Mis lihas kontraheerub, kui kõhuli olles tõsta rindkere üles? ...Selja sirutajalihas 5.Lihas kaalub · rohkem kui rasv · sama plaju kui rasv · vähem kui rasv 6.Kumerselgsus on ...küfoos 7.Kuna ei tohi sooritada jõuharjutusi? · Soojendus · peaosa · lõpetav osa 8.Harjutuse kirjeldamine ...alustamine jalgadest, kere, käed, pea 9.Millest painduvus ei sõlltu? ...kehakaalust 10
Jõutreening 3 päeva nädalas: ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE ESMASPÄEV Rind, õlg, biitseps. KOLMAPÄEV Reie esikülg, tagakülg, säär, kõht. REEDE Seljalailihas, triitseps, trapets. ESMASPÄEV 1. Surumine lamades 4 6 x (8 5) 2. Lendamine neg. kaldega pingil 3 x (12 7) * vaheta, ühes trennis hantlitega, järgmises trenazööril trossidega 3. Liblikas + käte ristamine trenazööril trossidega 4 x (12 7) * 2 esimest seeriat ainult liblikal, 2 viimast on superseeria LIBLIKAS + KÄTE RISTAMINE, superseeriaid ära tee iga kord 4. Surumine istudes trenazööril (Smith`il) või istudes hantlitega 4 x 10 6 5. Lendamine seistes trossidega või hantlitega või kangi tõstmine ette 3 x 15 8 6. Biitsepstõste seistes hantlitega vahelduvalt 4 x 10 6 * tehnika olgu korralik, tempo 2 sek. alla, 2 sek. üles 7. Biitsepstõste seistes kangiga + biitsepstõste kangiga istudes pingil 3 4 x (10 6) (see on superseeria)* teise harjutuse puhul vali ra...
Sportlaste lihased Maratonijooksjale tuleb kasuks kergem kehakaal ning seega väiksemad lihased kauemaks vastupidavuseks, vastupidi sprinterile, kellele tulevad suuremad lihased just kasuks kiiruse saavutamisel. Samamoodi võib võrdluseks tuua rattasprinti, kus on suuremad lihased maksimaalse jõu rakendamisel lühikese aja jooksul kasulikumad, kui pikamaa ratturil. Põhiliselt oleneb igal spordialal erinevatest lihastest ja nende suurustest.
LIHA Eesti süüakse põhiliselt sea, veise ja linnuliha, harvemini lamba, kitse ja ulukiliha. Üliharva ka hobuseliha. Liha põhikoostisosad on vesi, valgud, rasvad ja mineraalained. Liha sisaldab ka vitamiine, mikroelemente ja ekstraktiivaineid. Süsivesikuid on lihas vähe. Liha koostis varieerub sõltuvalt lihalooma liigist, tõust, soost, vanusest, toitumusest ja üldseisundist. MIDA MÄRJEM, SEDA LAHJEM Värske lihaskude sisaldab 7075% vett ja 2530% kuivainet. Kuivatamisel, soolamisel, külmutamisel, suitsutamisel ja teistel töötlemisviisidel väheneb liha veesisaldus üsna suurel määral. VIIENDIK LANGEB VALKUDELE Liha koostisosade koguhulgast moodustavad valgud kuni 20%. Lihavalkudes on meile
Hõõrumisvõttega saab suurendada liigutuste amplituudi ja ka liigeste vastupidavust. Hõõrumisvõtete puhul ei kasutata alati õli, sest ilma õlita on antud võtet kergem sooritada. · Pigistamisvõtted. Pigistamisvõttega masseeritakse lihaskude läbi kogu selle sügavuses, st kuni luuni välja. Pigistamine on energiline võte ja mõjub toniseerivalt. Põhimõtteliselt võib jagada pigistamisvõtted kaheks. Esimene grupp on võtted, kus lihas haaratakse, tõstetakse luudest eemale ja pigistatakse ühe või kahe käega. Teisel juhul vajutatakse atroofilised või nõrgalt arenenud lihased (ka lamelihased, mida ei saa tõsta) vastu luud ja pigistatakse kõrvale surudes. 5-7 minutiline pigistamine tõstab pulsisagedust 12-15 löögi võrraa minutis. Hingamine muutub sügavamaks ja tihedamaks. Lihase igapäevane pigistamine umbes kuu aja jooksul tõstab märgatavalt selle töövõimet
(riik)loomad-(hõimkond)keelikloomad-(klass)imetajad-(selts)esikloomalised- (sugukond)inimlased-(perekond)inimene-(liik)inimene Bioloogine kell-mehhanism, mis reguleerib organismi elutalituse ööpäevarütmi Dendriit-koosneb lühematest mitmeharulistest jätkedest(neuroni osa) Energiabilanss-sisaldab energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib Epiteelkude-katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid Fibrillarne sidekude-hoiab skeletti koos (kõõlused) Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja oksüdeerimisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine Glükakoon-ensüüm, mis vastupidiselt insuliinile tõstab veresuhkru taset lagundades glükogeeni Glükogeen-loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, lagunemisel tekib glükoos Homoöostaas-organismi võime tagada püsiv stabiilne sisekeskkond sõltumata väliskeskkonna muutustest Hormoonid-ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes ja omavad kindl...
Klass: 9.c Juhendaja: ----------- Tallinn 2015 1 Table of Contents Gustav Adolfi Gümnaasium........................................................................................................1 Referaat.......................................................................................................................................1 1. Lihas........................................................................................................................................4 1.1 Lihase olemus ja ehitus....................................................................................................4 1.2 Lihase tüübid....................................................................................................................4 1.2.1 Skeletilihased....................................................................
määramiseks. Liigitus: 1) Mehaaniline goniomeeter: põhimõtteliselt koosneb ühest mallist ja kahest joonlauast 2) Elektriline goniomeeter: võimaldab liigutuste käigus pidevalt registreerida pöördenurga muutusi 3) Digitaalne goniomeeter Kombinatsioon teistega: Dünamomeetria = tensoplatvorm- püsti tõusmine ja hüpped MÜTONOMEETRIA: Meetod lihastoonuse mõõtmiseks ja koeturgori muutuste määramiseks mehaaniliste omaduste alusel. Lihasele antakse doseeritud löök, millele lihas kui elastsus- viskoosne keha vastab sumbuva võnkumisega. Seade on ühendatud arvutiga ning automaatselt registreeritakse vastavalt võnkekõveralt võnkesagedus ja sumbuvuse logaritmiline dekrement. Kui lihas on pinges, siis võnkumine toimub suure sagedusega. Lihastoonus on kõrge siis kui võnkesageduse amplituud on madal. Võetakse ka näidud lõdva lihase ja maksimaalse pingutuse tingimustes. Kui see vahe on suur, siis on funktsionaalne seisund hea. Kui aga näit suureneb
o Jälgi, et põlved ei ületaks varvaste joont. Lasku otse alla, nagu istuksid toolile. o Hoia selg kogu harjutuse ajal sirge. NB! Üksnes paarist harjutuse tegemisest ei piisa, harjutusi tuleks sooritada seeriatena. Tõhusaim harjutuste seeriate arv on kaks kuni kolm ning harjutuskorduste arv 816!! Kuidas teha lihaseharjutusi õigesti? o Tee harjutusi rahulikus tempos. Liiga kiire tempo puhul tekib inerts, mille lihas salvestab kui elastsusenergia. Sama jõuga, millega raskus sunnib lihast välja venima, tõmmatakse lihas ka kokku. Väheneb harjutuse treeniv efekt, sest lihased töötavad vähem, suureneb ka vigastusteoht. o Harjutusi tuleb teha kogu ulatusega mida väiksem liigutuse amplituud, seda väiksem mõju lihasele. o Vali treenimiseks sobivad, piisavat pingutust nõudvad raskused
5 oimuluu koljulae keskjoonel. Kõige suurem 7 kiiruluu lõge. 1 kuklaluu Fonticulus posterior – tagumine lõge. 9. Kodarluu ja küünarluu: Näita, kus asub tuberositas radii ning mis lihas talle kinnitub? kinnitub m.biceps brachii Missugust pildil olevat struktuuri ümbritseb ligamentum anulare – joonista võruside, kus asub. Caput radii. Ligamentum anulare on küünarluu külge kodarluu fikseeriv võruside. Nimeta lihas, mis asub küünarliigese: Eespool ning teostab painutust – m.biceps brachii Tagapool ning teostab sirutust - m.triceps brachii
Vöötlihaskiu ehitus Lihas, lihaskiud, müofibrillid, neid katab sarkolemm ja laigud peal on tuumad, kaht liiki müofilamendid ehk valgud, müosiin ja aktiin Lihase ehitus, endo-, peri- ja epimüüsium Lihas on vöötlihaskiudude kimpudest koosnev elund, mille kimbud on omavahel ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Endomüüsium-õhuke sidekoeline kest ümber lihaskiu Perimüüsium-Sidekoeline kest ümber lihaskimbu
On öeldud ka, et hele liha on tumedast peaaegu poole võrra väiksema rasvasisaldusega · Vitamiinid ja mineraalid leiduvad kanalihas veest ning süsivesikutest koosnevates osades. Võrreldes heleda kanalihaga sisaldab tume kanaliha rohkem vitamiine ja mineraalaineid. · Üldiselt leidub kanalihas väikeses koguses A vitamiini ning pisut B grupi vitamiine, mille hulgas domineerivad niatsiin ja pantoteenhape. Leidub ka püridoksiini ( B6 ) ja kobalamiini ( B12 ). Lihas leidub ka mõningal määral kaaliumi, naatriumi, fosfori , tsinki ja rauda. Vähesel määral esineb kaltsiumi ja magneesiumi ning teiste mineraalainete jälgi.
Biomehaanika ja ergonoomika esimene KT. Kolmas rühm. 1. Keha raskuskese: On punkt kehas mida läbib keha kõikidele osadele mõjuvate raskusjõudude resultant. 2. Luukangide liigid: Esimest liiki kang tasakaalukang, teistliiki kang jõukang, kolmandatliiki kang kiiruskang. Neid eristatakse pöörlemistelje, toime- ja takistusjõu omavaheliste suhete alusel. 3. Biokinemaatilised paarid: On kahe kehaosa ühendus liigese abil. Eristatakse kolme liiki: transaltsioonipaarid (võimaldavad kulgliikumist piki ühte tasapinda ja on organismis haruldased n: alalõualuu) rotatsioonipaarid ( võimaldavad pöörlemist ümber liigesetelgede ja neid on liikumisaparaadis kõige rohkem) kruvipaarid ( võimaldavad kruviliikumist üheliigesetelje suhtes n: põlveliiges) 4. Biomehaanilse analüüsi liigid: Eristatakse kahte liiki kvalitatiivne biomehaanilina analüüs ( uurimismeetodina kasutatakse vaatlust) ja ...
Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. · Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. Vöötlihaste tegevus allub inimese tahtele. 57. Lihase ehitus · Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. · Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga (endomüüsiumiga). Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega (siseperimüüsiumiga). Kogu kihast ümbritseb sidekoeline kest (välisperimüüsium). · Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega
venitusrelfeks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. 8. Refleksikaar Tee, mida mööda erutus kulgeb. Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ mingi lihas või nääre 9. Peaaju osad ja ülesanded: Suuraju informatsiooni ümbertöötamine ja säilitamine, mõtlemine, kõnelemine, maitsmine, haistmine, liigutamine, nägemine, kuulmine. Väikeaju lihaste koostöö reguleerimine, erinevate liigutuste kooskõlastamine, tasakaalutunne. Vaheaju ainevahetuse, paljunemise, eritamise ja keha temperatuuri reguleerimine.
Seda sellepärast, et veri viib lihastest jäägid välja. Näiteks, palju kasulikum on lasta kehal eemaldada lihastest piimhapped kergemaid harjutusi tehes, selle asemel, et mitte midagi teha. Harjutusteks sobivad näiteks 10 min sörki või kerge rattasõit. Kindlasti ei tohi unustada venitamist. Peale trenni lihased lühenevad peale trenni, seega on neid oluline venitada. Kui sportlane ei venita, siis lihas jääbki lühikeseks ning see vähendab nende liikuvust. Kui lihaste liikumine on piiratud langeb ka harjutuste tegemise efektiivsus ning sellega kaasneb vihastusoht. Venitusi saab teha erinevat moodi, kuid on mõned põhireeglid, mida järgida. Venitamine võiks toimuda rahulikus keskkonnas, sobilikul temperatuuril ja piisava ajavaruga. Lihased peavad kindlasti olema veel soojad. Oluline on keskenduda ja teha rahulikke liigutusi.
docstxt/15263748252946.txt
LIHASED Maratoni jooksia lihased: Tüüp I kiud - Punased kiud. Aeglased, oksüdatiivsed. Aeglane kokkutõmme, aeglane väsimine. Iseloomulikud tunnused Palju müoglobiini Palju mitokondreid Palju verekapillaare Toodavad ATP-d aeroobsel oksüdatsioonil ATP aeglane lõhustamine Madal kontraktsioonikiirus Vastupidav väsimusele Vajalikud aeroobsel treeningul, näiteks pikamaajooksul, jõutreeningul Sprindi jooksja liahsed: Tüüp IIa kiud - (vanemas kirjanduses IIb) Valged kiud. Kiired, glükolüütilised. Iseloomulikud tunnused Madal müoglobiini sisaldus Vähe mitokondreid Vähe verekapillaare Palju glükogeeni Sisaldab glükolüütilisi ensüüme Lõhustab ATP-d väga kiirelt Väsivad kiirelt V...
Lihaste kokkutõmbumisel lühenevad nad 70%. Silindriline osa müofibrillis. Lihaskontraktsiooni energeetiline allikas ATP. Lihaskontraktsioonil toimub ATP hüdrolüütiline lõhustumine ADPks ja fosfaadiks. Lõhustumisprotsessi nimetatakse ATPaasiks ja see toimub müosiini ensüümi abil, ning protsessi käivitab aktiin.Lihaskontraktsioon toimub ATP lõhustumise käigus. Mida kiiremini lihas kontraheerub, seda rohkem energiat vabaneb ja seda suurem on jõudlus. Libisevate filamentide teooria Lühenemise ajal liiguvad aktiinifilamendid mööda jämedaid müosiinifilamente ja lükkuvad sügavale jämedate filamentide kimpu, kuni jõuavad lõpuks sakromeeri keskpaika. Filamendid ise ei lühene! Skeletilihas Algab luult, ületab liigese ja kinnitub pehmete kudede kaudu teisele luule
pole sellest ,,piiksugi". Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 7 1. SELJAVALU MEHHAANILISED PÕHJUSED 1. Alaselga mõjutavad lihased Seljalihased paikneva kihiti. Ükski neist ei kulge üle keskjoone, milleks on lülisammas. Igale lihasele vastab samasugune lihas keha vastaspoolel. Kõige sügavamal paiknevad lihased on lühikesed ja tihedad, ulatudes vaid ühel selgroolülilt teisele. Kuni erinval poolel paiknevate lihaste jõudlus on võrdne, püsivad lülid õiges asendis ja selg sirge. Järgmises kihis paiknevad lihased saavad enamasti alguse vaagnalt ja hargnevad lehvikukujuliselt laiali, kinnitudes selgroolülidele, roietele ja isegi koljule. Need lihased on
kohta molekuli kohta, tekib molekuli kohta, tekib · Kestab 15 sekundit piimhape CO2 ja H2O · Kestab 30-60s · Kestab tunde Punased lihased on aeglased, kuid vastupidavad. Lihaskiududes on palju mitokondreid ja müoglobiini, mis on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse akumuleerunud hapniku kasutab lihas pikaajaliseks tööks. Punased lihased toodavad enegiat aeroobselt N: selgroosirgestaja. Valged lihased on kiired reageerijad, samuti ka kiired väsijad. Toodavad ATP-d eelkõige anaeroobse glükolüüsi kaudu N: silmaliigutajalihas. Kontraktsioonivormid. Lähtuvalt lihastele antavate stiimulite sagedusest eristatakse üksikkontraktsiooni, tavaliselt pole see veel lõppenud kui hakkab juba uus kontraktsioon. Lihas läheb tetaanilisse kontraktsiooni
liigesealuselt köbrukeselt; 2. külgmine pea: õlavarreluu tagumiselt pinnalt; 3. mediaalne pea: õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalam. c) kinnitub tugeva kõõlusega küünarnukile. d) toimides küünarliigesele, sirutuvad õlavarre kolmpealihas ja küünarnukilihas küünarvart. Õlavarre kolmpealihas tõmbab vähesel määral õlavart taha mediaalsele. ? 10. Niude-nimmelihas: a) nimeta osad (2); b) millistelt luudelt need algavad; c) millisel spordialal on see lihas eriti oluline? Niude-nimmelihas: a) suur nimmelihas ja niudelihas; b) 1. algab viimaselt rinna lülilt ja kõikidelt nimmelülidelt ning lülivaheketastelt; 2. algab niudeluu augult; c) nn sprinterlihas 11. Hambad: a) loetle, millist tüüpi hambaid esineb täiskasvanul (4), märgi iga tüübi juurde palju neid tavaliselt on; b) kuidas nimetatakse väikelaste hambaid ja kui palju neid on? Hambad: a) jäävhambad (32) - lõikehammas (8) silmahammas (4) eespurihammas (8)
Vöötlihasrakkudest. Allub inimese tahtele. Peaaegu kõik skeletilihased toimivad vastupidi toimivate paaridena. o Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talituselt skeletilihstega, aga nad ei allu inimese tahtele. Töötava automaatselt, st. Tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritustest sõltumata. o Silelihased koosnevad silelihasrakkudest, vooderdavad siseelundite seinu. Tõmbuvad kokku aeglaselt meie tahtest sõltumata. Kõige pikem lihas on rätsepalihas, kõige suurem tuharalihas ja kõige väiksemad silmamuna liigutavad lihased. Lihased vajavad töötamiseks energiat. Lihased kinnituvad luudele kõõlustega.
üldiselt. Võttes sisse vastavad poosid ning sooritades hingamisharjutusi toimub kogu keha massaaz ning vereringluse parandus, mis normeerib kogu organismi töö. Jooga mõjub hästi kõikidele organismis toimuvatele protsessidele, kõrvaldab võimalikud haiguse põhjused ning aitab alati püsida toonuses. Jooga abil võib pidevalt täiustada füüsilist keha kuni lõpmatuseni. Iga harjutusega paraneb vastupidavus ja paindlikkus. Töötab iga lihas kehal, kaovad liigsed kilod ning kujuneb välja lihasmass kui teras, mis hoiab keha vanaduseni. Jooga mõjub ka inimese emotsionaalsele elule. Ta on heaks ravimiks depressioonide vastu, aitab üle saada üleliigsest agressioonist, kõrvaldab inimeses kõik negatiivsed tunded. Joogaga tegelemine toob elurõõmu, aitab saavutada hingelist tasakaalu. Jooga mõjub väga hästi loominguliste võimete arendamisele. Efekte organismile, mida avaldab joogaga tegelemine, võib loetleda lõpmatult
Koduloomade morfoloogia 1. Organite ehituse prinsiip (torujad ja kompaksed organid) Karakteerese (iseloomuliku) kuju, asendi ja talituedga makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljen...
Seesamluid arvestamata on inimesel kokku 206 luud. LIHASTIK Õpetus lihastest on müoloogia. Lihaskoe põhiliseks omaduseks on lihasekiu kontraktsioonivõime. Lihaste süsteemis käsitletakse skeletilihaseid, mis luudele kinnitudes panevad need liikuma, ja nahalihaseid, mille põhiülesandeks on pea piirkonna avauste kuju ja asendi reguleerimine. Inimese kehas on moodustavad lihased umbes 2/5 kogu keha kaalust ning sõltuvad elueast, soost ja kehalisest treenitusest. Iga lihas kujutab endast elundit, millel on lihaseline osa ja otstes kõõluselised osad. LIHASTE EHITUS Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega perimüüsiumiga.
Pea ja kaelalihased Miimilised pea lael (algavad luult ja kinnituvad nahale/lihasele või vastupidi) m. epicranius -KOLJU PEALNE LIHAS koosneb kahest osast m. levator labii superioris -ÜLA MOKA TÕSTUR LIHAS m.occipitofrontalis -KUKLA LAUBALIHAS m. zygomaticus - SARNALIHAS galea aponeurotica -KÕÕLUSE TANU m. levator anguli oris -SUUNURGA TÕSTURLIHAS venter frontalis et occipitalis - m. temporoparietalis -OIMUKIIRULIHAS m. orbicularis oculi -SILMASÕÕRLIHAS m. depressor anguli oris -SUUNURGA ALLARÕHUJA LIHAS m. depressor labii inferioris -ALA MÕKA ALLARÕHUJA LIHAS m. nasalis -NINALIHAS m
silmasõõrlihas auriculopalpebralis * põse, moka, nina lihased * põseharud – rami buccales * alalõuaserv * alalõuaserva-haru – ramus marginalis mandibulae * kaelanahalihas * kaelaharu – ramus colli tagasikulgev kõrinärv – n. laryngeus söögi- ja hingetoru recurrens lisanärv – n. accessorius * dorsaalne haru * trapetslihas, õlavarre-pea lihas * ventraalne haru * trapetslihas, õlavarre-pea & rinnaku- pea lihas, neelu/kõri/kaelalihased keelealune närv - n. hypoglossus * kilpkõhre-keeleluu lihas, lõuatsi- keeleluu lihas kaelanärvid – nn. cervicales * dorsaalsed harud : - mediaalsed harud - nahk
Algus Kinnituskoht Funktsioon Õlavõõtme lihased 1. Kaarnajätke Kaarnajätkelt Õlavarrele Viib õlavart ette õlavarre lihas 2. Suur rinnalihas Rinnakult, rangluult Õlavarreluu suure Lähendab ja põõrab kõbrukese harjale sisse õlavart 3. Abaluu alune lihas Abaluu alt Õlavarreluu väiksele Lähendab ja põõrab kõbrule sisse 4. Suur ümarlihas Abaluu alumiselt Õlavarreluu väiksele Viib taha ja põõrab nurgalt kõbrule sisse 5. Selja lailihas Rinnalüli ogajätketelt, Õlavarreluu väiksele Viib õlavart taha ja
Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 23. Vöötlihaskoe struktuur. Sarkomeeri mõiste. Vöötlihaskude: Lihaskiud on pikad, hulktuumsed Valgusmikroskoobis on ristipidi vöödilised Alluvad tahtele Paiknevad skeletilihastes Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon on kiire Kahe Z-joone vahelist ala nimetatakse sarkomeeriks, see on müofibrilli ehituslik ja talituslik üksus. 24. Lihaskontraktsiooni mehhanism ja energeetika. Kontraktsiooni vormid: Isotooniline lihas lüheneb, kuid tema pingeaste ei muutu (nt võimlemine hantlitega) Isomeetriline lihas ei lühene, kuid lihasesisene pinge tõuseb (nt surumine vastu seina) Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest
Kiutüüpide varieeruvus lihastes tekitab omakorda suure varieeruvuse funktsionaalses võimekuses. Lihaskiud (rakud) ei ole staatilised struktuurid, vaid kohanevad suurtes piirides muutunud funktsionaalsete seisunditega, hormonaalsete ja neuraalsete mõjustustega. Lihaskiu tüüpide erinev rekruteeritus sõltuvalt koormusest: kiirus-jõualad kiired; vastupidavusalad aeglased. Kiutüüpide vähene muutumine ei tähenda, et lihas ei paranda oma kiiruse, jõu ja vastupidavusealast võimekust muutused toimuvad kiutüüpide sees (muutused mõõtmetes). Olenemata kiirete ja aeglaste lihaskiudude omavahelisest jagunemisest on kiirete kiudude kas täiel määral või enamuses IIA tüüpi lihaskiud. Treeningu lõppedes võib see vahekord omakorda muutuda lihaskiudude transformatsioon ühest kiutüübist teise on mõjustuse (treening) lõppedes pöörduva iseloomuga.
kokkusurumine Kakskõhtlihas - m. digastricus Kuklaluu põndakõrvaljätke Alalõualuu ventraalne serv Suu avamine näosoontesälgust rostraalselt Lõua-keeleluu lihas - m. Alalõualuu keelmine pind Keeleluu Keele kandmine ja tõstmine mylohoideus Lõuatsi-keeleluu lihas - m. Lõuats Keele ettepoole tõmbamine geniohyoideus KAELA DORSAALSED LIHASED Suur dorsaalne peasirglihas - m. Telglüli ogajätke Kuklasoomus Pea tõstmine rectus capitis dorsalis major
Lampjalgsuseks nimetatakse jalavõlvi lamendumist. Lihaste ülesanded: Kehaosade liigutamine Kehatemperatuuri säilitamine Kaitsmine Kehale kuju andmine Skeletilihased alluvad tahtele ja onkimpudeks koondunud lihakiud. Südamelihased on tahtele allumatud ja pumpavad verd. On sarnased skeletilihastele. Silelihased on tahtele allumatud ja asuvad soolestikus. Koosnevad silelihasrakkudest. Jäseme liikumahakkamine närvierutuse tekkest: Erutus sunnib lihast kokku tõmbuma. Kui lihas tõmbub kukku, tõmbab ta ka kõõlust, see omakorda luud ning põhjustab luu liikumist. Pikim lihas on rätsepalihas Suurim lihas on tuharalihas Väikseim lihas on silmamuna liigutav lihas Lihased saavad vajaliku energia toidust. Treenimise käigus muutub lihas tugevamaks. Peale treenimist on lihased haiged siis, kui neisse jääb piimhapet.
KT III ÜLAJÄSEME LIHASTIK 64. Õlavööde (9) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnajätke Abaluu kaarnajätk Õlavarreluu väike Õlavarre ette viimine õlavarre lihas köbruke Suur rinnalihas Rangluu, rinnak Õlavarreluu suur Õlavarre lähendamine, sisse köbruke pööramine Abaluualune lihas Abaluualune pind Õlavarreluu väike Õlavarre lähendamine, taha köbruke viimine, sisse pööramine
harjast distaalsemalt õlavarre lähendamine Suur rinnalihas Rinnakult, ka osaliselt rangluult Õlavarreluu suurköbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjale õlavarre lähendamine Abaluualune lihas Abaluu aluselt augult Õlavarreluu väikesele Viib õlavart taha ja pöörab sisse köbrukesele ning lähendab Suur ümarlihas Abaluu alumiselt nurgalt Õlavarreluu väikese köbrukese Viib õlavart taha ja pöörab sisse
ANATOOMIA KT3 ÕLAVÕÕTMELIHASED KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnajätkelt Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukuesele Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR RINNALINAS Algab: rinnakult Kinnitub: õlavarreluu suur köbrukesele Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine ABALUUALUNE LIHAS Algab: abaluualuselt augult Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukesele Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR ÜMARLIHAS Algab: abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt Kinnitub: õlavarreluu väikse köbrukese harja alumisele osale Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SELJALAILIHAS Algab: niudeluu harjalt Kinnitub: õlavarreluu väikse köbrukese harjale Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine
PUNKTMASSAAZ Oliver Hellaste Krislyn Kaljula Harry Kaarma Terje Strazdins GIL Milles väljendub punktmassaazi kasulik toime? Punktmassaazist on abi sisemise keha ja vaimu vahelise tasakaalu ning sisemise jõu saavutamisel. Toimed: Pinge maandamine Vereringe ergutamine ja mürkainete eemaldamine Organismi immuunsuse tõstmine Vabanemine soovimatutest harjumustest Valu leevendamine ja tervenemine kroonilistest haigustest Sporditraumade ennetamine ja ravi Loomuliku ilu esiletoomine Parem kontakt oma kehaga Haiguste ennetamine ja terve olemine Näidustused: lihas-, liiges- ja närvihaigused insuldijärgsed seisundid seedetrakti häired südame- ja vereringehäired pingepeavalu ja migreen unetus neuroosilaadsed seisundid allergia ja hingamisteede haigused (bronhiaalastma) Vastunäidustused: pahaloomulised kasvajad verehaigused ägedad pala...
- kiiruluud (2). Näokolju luustik koosneb 15 luust: - ninaluud; - sahkluu; - sarnaluud; - ülalõualuu; - alalõualuu; - keeleluu. 5.5. Lihaskond Lihaskonna all mõistetakse toeselihaseid, mis kinnituvad luudele või nahale ja panevad need liikuma. Lihaskond on inimese keha aktiivne liikumiselundkond. Põhilised lihased on vöötlihased. Vöötlihased algavad ja lõpevad kõõlusega, mis on väga tõmbekindel (6- 12 kg/mm2 kohta). Kõõlus ja lihas on omavahel väga tihedalt seotud. Kujult jagunevad lihased: - pikad lihased jäsemetel; 24 - lühikesed lihased kerel, selgroolülide ja roiete vahel; - laiad lihased ühenduvad laiade luudega. Lihase elemendid on lihaskiud ja sidekude. Iga lihaskiud on ümbritsetud sidekoelise kestaga. Lihaste talitlus avaldub nende kokkutõmbumises (kontraktsioonis). Nad kas sooritavad või pidurdavad mingit liigutust. Ärkvelolekul on lihased keha
4. Musculus zygomaticus major Suur sarnalihas 5. Musculus auricularis superior Ülemine kõrvalihas 6. M. orbicularis oris Suusõõrlihas 7. M. masseter Mälurlihas 8. M. sternocleidomastoideus Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas -- 9. M. sternohyoideus Rinnaku-keeleluu lihas - 1 M. trapezius Trapetslihas 0. 1 M. infraspinatus Harjaalune lihas 1. 1 M. teres major Suur ümarlihas 2. 1 M
Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist? Vastus: Silelihaskude veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub. Agonist lihas mis sooritab soovitud liigutuse ja antagonist lihas mis kontraktsioonil teeb samal ajal vastupidist liigutust. 8.Kõhusirglihas: ladina keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis liigutuse teeb meie keha
Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist? Vastus: Silelihaskude veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub. Agonist lihas mis sooritab soovitud liigutuse ja antagonist lihas mis kontraktsioonil teeb samal ajal vastupidist liigutust. 8.Kõhusirglihas: ladina keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis liigutuse teeb meie keha
14.LIHASE KUI ELUNDI EHITUSLIKUD ELEMENDID Lihase ehitusliku elemendid on vöötlihaskiudude kimbud, sidekude, veresooned ja närvid. Lihase osad on kõõlus, algusosa (origo), kinnituskoht (insertio) ja lihaskõht. 15.LIHASE VENITUS, SELLE TÄHTSUS, VENITUSE OPTIMAALNE ULATUS Lihase optimaalne pikkus ületab rahuolekus lihase pikkuse 120%. Lihase optimaalse pikkuse korral on ta võimeline tekitama kõige suuremat kontraktsiooni jõudu. Ulatusliku venituse korral (ca 175%) kaotab lihas kontraktsioonivõime, sest liiga tugeva väljavenituse korral aktiini ja müosiini kattumine oluliselt väheneb ja selle tulemusena järgnev kontraktsioon nõrgeneb. 16.KIIRETE (VALGETE) JA AEGLASTE (PUNASTE) LIHASKIUDUDE EHITUSLIK ERIPÄRA Valged lihaskiud on jämedad ja kiired. Sisaldavad rohkem müofibrille, seetõttu ka suurem kontraktsioonijõud. Sisaldavad suhteliselt vähe mitokondreid.Punased lihaskiud on peened ja aeglased. Lihaskiude ümbritseb tihe verekapillaaristik
Õlavöötmelihased supraspinatus deltoideus infraspinatus teres minor teres major subscapularis Abaluualune lihas Õlavarrelihased eest poolt biceps brachii coracobrachialis brachialis Õlavarrelihas Tagant poolt triceps brachii anconeus Küünarnukilihas Küünarvarrelihased Brachioradialis Õlavarre kodarluu lihas pronator teres sissepööraja flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja palmaris longus Pikk pihulihas flexor digitorum superficialis - Pindmine sõrmedepainutaja
4)Lihased aitavad säilitada keha temperatuuri 5)Lihased on vee ja valude tagavara 2.Lihaskoe talitlemine Lihaste põhiomadus on võime kokku tõmbuda ja lõtvuda, mille tagajärjel kehaosad liiguvad. Ka siseelundites toimuvad liikumised tänu lihastele. Inimese kehas on 3 tüüpi lihaseid. Skeletilihased ehk vöötlihased kinnituvad luudele, südamelihased moodustavad südame põhimassi ja silelihased moodustavad siseelundite lihastiku. Lisaks lihasrakkudele ja side- koele sisaldab lihas veel närve ja veresooni. Lihased vajavad head verevarustust, sest neis toimub intensiivne ainevahetus. 3.Lihaste liigid 1)Skeletilihased (e.vöötlihased) Ehitus koosnevad pikkadest ristivöötide rakkudest Paiknemine organismis luudel Talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ning kiired 2)Südamelihased Ehitus sarnaneb skeletilihastega Paiknemine organismis südames Talitlus ei allu tahtele, töötavad automaatselt, töötavad pidevalt
a) Kõrvalsuulagi(palatum durum) – eesmine 2/3, sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi(palatum molle) – tagumine 1/3, sees lihased, lõpus kurgunibu(uvula). Sünonüüm: suulaepuri(velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a) koljupõhimikult suulakke (tõmbavad üles): 1. suulaepurje tõstur; 2. suulaepurje pingutaja. b) suulaest keelde ja neelu seina (tõmbavad alla): 3. suulae-keele lihas; 4. suulae-neelu lihas. c) kurgunibu sees 5. kurgunibulihas Suupõhi(fundus oris) Moodustatud peamiselt lihase poolt: a) alt tugevdab: kakskõhtlihase eesmine kõht b) tähtsaim(kõige laiem): alalõualuu-keeleluu lihas(m.mylohyoideus), mida sageli nimetatakse ka suu diafragmaks. c) Seespoolt tugevdav: lõuatsi-keeleluu lihas. Suupõhja lihased on enamuses kaetud keelelihaste poolt vaid väike osa on vaba ja kaetud limaskestaga.
Anatoomia eksam: Liigesed: Eksamile kümme liigest 1. Lülisamba ühendused 2. Kuklaliigesed 3. Articulatio saproiliaca 4. Articulatio carpometacarpea (ainuke saudltüüpi liikumine) 5. Õlaliiges 6. Randmeliiges 7. Küünarliiges 8. Puusaliiges 9. Põlveliiges 10.hüppeliiges Lihased Eksamil: 2 küsimust lihastest Lihaste poolt moodustatud topograafilised piirkonnad (need on tomuski antud lehel olemas) Mõni suur lihas või lihasrühm Lihas: algus + kinnitus + funktsioon Lihasrühm: funktsioon + rühma algus + kinnitus Osa lihaseid peab ära tundma laiba peal Eksamile tulevad lihased: Mälumislihaste rühm Suupõhja lihased ---> 1 alapunkt siseelundite küsimuse juures M sternocleidomastoideus (laibal peab ka ära tundma) Scalenuste rühm ---> seoses millegagi, iga lihase täpset algust pole vaja, närvide kohad + veresooned lihastest hingamislihaste juurde
Ülalõualuu 13. Sarnaluu 14. Alalõualuu Silmakoopaõõs 1 os occipitale - kuklaluu 2. os sphenoidale –kiilluu 3. os ethmoidale- sõelluu 4. Concha nasi inferior – alumine ninakarbik 5. os temporale – oimuluu 6. os frontale - otsmikuluu 7. os parietale - kiiruluu 8. os lacrimale - pisaraluu 9. os nasale - ninaluud 10. vomer - sahkluu 11. maxilla- ülalõualuu 12. os palatinum - suulaeluu 13. os zygomaticum – sarnaluu 14. mandibula - alalõualuu Nimeta noolega näidatud luu osa ja lihas, mis sealt algab ning selle lihase funktsioon. Õlanukk (Rangluu). Algab rangluult ja abaluult: Deltalihas. Ül: tõsta käsivart horisontaalselt ning samuti ette- ja tahapoole liigutada. Kinnitub abaluu hari ja rangluu akromaatiline ots: trapetslihas Õlgade tõstmine ja langetamine, Õlgade taha tõmbamine Ülajäseme üle horisont. pinna Kallutab pead küljele. Abaluualune lihas. M. subscapularis. algab abaluualuselt augult
mõjutusvahendid: · Intensiivsus · Treeningu iseloom jne. Lihastöö iseloom: isomeetriline e. staatiline; lihastöö lihase pikkus ei muutu, muutub vaid lihaspinge väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega. N: keha pooside säilitamine. Auksotooniline muutub lihase pikkus ja pinge dünaamiline lihastöö; A. kontsentriline lihas lüheneb, luukangid lähenevad üksteisele. N: raskuste tõstmine; B. Ekstsentriline lihas pikeneb, luukangid eemalduvad üksteisest N: raskusjõule allajääv töö. · Treeningus antav signaal organismile toimub läbi valgusünteesi · Valgusüntees toimub geneetilise koodi alusel ribosoomides · Signaalvahendiks on mõni treeningus tekkinud ainevahetuse produkt aine, raku purunemisel tekkiv komponent molekul Lihasmassi suurenemine: ei ole selge, mis põhjustab lihase suurenemise · Muuta olemasolevaid lihaskiude (rakke) suuremaks hüpertroofia
pöörlitevaheharjale Laisidekirme pingutaja Niudeluu ülemis-eesmiselt Läheb üle niudesääre sidekirme Toob reit ette ja eemaldab, niudeluuogalt paksendiks siserotatsioon. REIE LIHASED TAGUMINE RÜHM (3) LIHAS ALGUS KINNITUB FUNKTSIOON Sääreluu mediaalsele põndale ja Põlveliigese painutamine ja Poolkilelihas Istmikukõbrult põlveliigese kihnule rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
